Muudetud kooskõlastus

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Bert Holm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 31.05.2024

Meie 05.06.2024 nr 7-11/24/11815-2

Looduskaitsetöö lähteülesande

kooskõlastamine (Aruküla kuiv niit)

Austatud Bert Holm

Esitasite 31.05.2024 Keskkonnaametile kooskõlastamiseks looduskaitsetöö lähteülesande

(tööobjekti ID numbriga 2386) Väinamere hoiuala (Hiiu) asuva pärandniidu (6210 – kuivad

niidud lubjarikkal mullal ) puhastamiseks puittaimestikust raiega 3,99 ha suurusel alal. Tegevus

on planeeritud järgneval maaüksusel: Kärdla metskond 185 (katastritunnus 63902:001:0709) ja

Kärdla metskond 186 (katastritunnus 63902:001:0726).

Kavandatavad pärandniidu taastamistööd on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 08.09.2005

määruse nr 233 “Hoiualade kaitse alla võtmine Hiiu maakonnas” kaitse-eeskirjaga ja

Keskkonnaameti poolt 18.09.2018. a kinnitatud Väinamere hoiuala maismaaosa, Mõisaküla

panga, Puiskarjamaa, Pullapää panga ja Österbi hoiuala ning Heinlaiu, Kadakalaiu ja

Suuremõisa merikotka püsielupaiga kaitsekorralduskavaga (2018‒2027).

Taastamisalal vahetus läheduses, väljaveotee ja ladustuskoha piirkonnas asuvad Eesti looduse

infosüsteemi (EELIS) andmeil II ja III kaitsekategooria kaitsealuste taimede kasvukohad:

1) madal kadakkaer (Cerastium pumilum);

2) harilik muguljuur (Herminium monorchis);

3) harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea);

4) hall käpp (Orchis militaris);

5) veripunane koldrohi (Anthyllis coccinea);

6) kaljukress (Hornungia petraea);

7) soo-neiuvaip (Epipactis palustris);

8) kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)

9) tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens);

10) tui-tähtpea (Scabiosa columbaria).

Teie poolt esitatud tööde kirjeldusse lisame täienduseks järgmised tingimused:

1) kaitstavate taimeliikide isendite kahjustamine on keelatud;

2) kettniidukiga hekseldamine peab toimuma maapinnal mitte kändude kõrgusel ja veel

kõrgemal;

3) freesida tuleb võsusid andvate puittaimede kännud ja tüükad maapinnaga tasa, et oleks

võimalus hiljem niitmise teel võsa tõrjuda;

4) tehnikaga liikuda ühel ja samal teel, et vältida liigset väärtuslike elupaikade rikkumist;

kasutada loopealsete taastamisel kasutuses olnud väljaveoteed ja Keskkonnaameti poolt

lubatud ladustuskohti ajutiste vaheladustamise kohtadena, kus taimkate ei ole veel

päriselt taastunud ja on kerget võsastumist;

2 (2)

5) materjali väljavedu võib teha vaid külmunud pinnasel või kuival perioodil. Raskete

masinate tallamismõju vähendamiseks tuleb kohati (vähemalt kaardil märgitud

piirkonnas maapinna ja allika ümbruse kaitseks ) kasutada maapinda kaitsvaid matte või

plaate;

6) katastriüksusel Kärdla metskond 186 (tunnusega 63902:001:0726) tuleb aruniidu kõrval

olevalt rannaniidult koristada varasemast taastamistööst jäänud puiduhunnikud, mis on

röövloomadele sobivad varjumiskohad. Kuna töödega tekib paratamatult suur

tallamiskoormus ja kahjustused niidule, siis tuleb kõik vajalikud tööd teostada korraga,

et vältida võimalikku mitmekordset pinnase kahjustust;

7) seoses pärandniitudel kasvavate II kaitsekategooria käpaliste esinemisega ja lindude

pesitsusrahuga mitte teostada töid vahemikus 15. märts – 14. august.

8) ladustatud puitmaterjali ja hakkehunnikute vedu ei tohi teostad linnurahu ajal (15. aprill

- 31. juuli);

9) liikuda ja puitmaterjali ajutise vahelaona võib kasutada LÜ kooskõlastamisel toodud

kaardil:

Arvestades lähteülesandes RMK poolt juba esitatud ning käesolevas kirjas täiendavalt seatud

tingimusi, kooskõlastab Keskkonnaamet Väinamere hoiuala (Hiiu) looduskaitsetöö

lähteülesande (ID 2386).

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kattai

vanemspetsialist juhataja ülesannetes

maahoolduse büroo

Kaie Sarv 503 5918

[email protected]

1

Bert Holm

Saatja: Kaie Sarv <[email protected]> Saatmisaeg: neljapäev, 6. juuni 2024 12:47 Adressaat: Bert Holm Teema: RE: Aruküla Manused: RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_font_point.dbf;

RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_font_point.prj; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_font_point.shp; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_font_point.shx; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_polyline.dbf; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_polyline.prj; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_polyline.shp; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_polyline.shx; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_region.dbf; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_region.prj; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_region.shp; RMK_Aruküla_taastamise_veotee_ja_laoplatsid_region.shx

Tere, Bert! Arutasime Rita Milleriga sinu kirja sisu ja võtsime vastu otsused:

1. 1. august on tööde algamiseks sobilik aeg. 2. Liikumisteed planeerime ümber arvestades uusi andmeid (me ei teadnud, et ülemine

metsatukk ka kujundusraiesse läheb). Vaatasime sinu joonist ja enda välitööde järgselt tehtud joonist. Meenutasime, mis me väljas olles nägime ja mida ikkagi võimalikuks peame. Saadan kirjaga shp laiendiga kihi, et saaksid näha uusi meie poolt pakutud teid ja laoplatse. Läänepoolne väljaveotee on karjaaia äärt mööda ja tähendaks eramaa kasutamist. Veel on seal suur oht allikale ja veesoonetele. Seega on too teelõik märgitud II variandiks ja parem oleks kui seda üldse kasutama ei hakatagi. Rita toonitas, et väljavedu peab toimuma ühte teed mööda ja ei kasutata mitut, ka mitte varuvarianti.

3. Pehmetes kohtades tuleb kasutada tugevdusi kas siis mattide või puidu näol, mis pärast loodusest eemaldatakse.

4. Lisasin ühe vahelaoplatsi juurde. Ladustamiste puhul on väga oluline, et see oleks ja jääks võsastunud kohale ja ei oleks lagedatel, klibustel ja plaatjal loopealsel.

5. Kui RMK rahakott vastu peab, siis oleks muidugi tervitatav, et kõik kännud freesitaks maapinnaga tasa, nii et ei oleks arugi saada, et seal on kunagi mets peal olnud.

Parimat Kaie Sarv maahoolduse vanemspetsialist | maahoolduse büroo looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet Kõrgessaare mnt 18 | 92412 Kärdla + 372 503 5918 www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee Keskkonnaamet Facebookis Keskkonnaamet on avaliku sektori atraktiivseim tööandja 2022

usaldusväärsus  hoo l ivus  koos töö  tu lemus l i kkus

2

From: Bert Holm <[email protected]> Sent: Thursday, June 6, 2024 10:04 AM To: Kaie Sarv <[email protected]> Cc: Kaie Kattai <[email protected]> Subject: Aruküla Tervist! Mina kui tuntud tõreleja tahaks natuke tõreleda nüüd teiega ka Aruküla kooskõlastuste teemal. Aga teha ka ettepanekuid, et oleks konstruktiivsem :

1) Kooskõlastuses välja toodud liikidest augustis näitavad veel „elumärke“ ehk ei ole juba dormantsed (läinud puhkeseisundisse) madal muguljuur, kes kasvab Arukülas nendel allikasoo moodi laikudel enne merd (registris rannaniit) ja kahkaspunane sõrmkäpp (ma ei leidnud seda seal tööalal üldse üles kaardilt?). Viimane on augustiks ka ära õitsenud ja tegeleb augustis viljumisega ehk on ka sisuliselt juba lõpetanud. Ülejäänud liikidel on augusti alguseks puhkeseisund käes ja elu kolinud maa alla tagasi (käpalised) või seemnena mullas (kadakkaer, kes on 1-aastane). Ehk et kui 15. augusti piirang tuleneb nendest liikidest, siis see ei päde.

2) Märjale allikasoole/rannaniidule võib samast saetavast materjalist muidugi palgimati peale ehitada, et muguljuurt ja kooslust kaitsta, pole probleemi. Aga seda kõike on mõistlik teha siiski kohe augusti alguses, kui need märjad laigud seal loodetavasti ehk on veel enam-vähem kuivad. Töö teadupärast käib nii, et kõigepealt toimub raie. Nendel aladel tuleb üks masin (harvester) ja hakkab raiuma. Harvester on seal seljandike peal paigas ja „kuivale maale“ tuleb ainult tankima. Ei ole mitte mingit sisulist põhjendust, miks see harvester ei võiks seal tulla 1. augustil, kui ta ehk veel ilma neid matte ehitamata vähemalt tööalale pääseks üle tüma maa. Vedu jääb nagunii juba ebasoodsale aastaajale (harvester ja forvarder ei tule koos, enne peab olema mingi kriitiline mass materjali ette saetud, kui vedaja tuuakse ja on, mida vedada) või taastame seal kolm-neli aastat lõpuks, kui töödega ei saa alustada augusti alguses. Ses suhtes on ebaloogiline ka see kooskõlastuse punkt „väljavedu võib teha vaid külmunud pinnasel või kuival perioodil“, kui teise lausega pannakse pool sellest võimalikust „kuivast perioodist“ keelu alla. Kuiv periood PLK taastamise kokkuveo mõistes, kui munemisrahu maksimumiga arvestada, kestab umbes täpselt 1. augustist maksimaalselt 15. septembrini. Ehk et seda on maksimaalselt 1,5 kuud! Ehk et kui me nüüd näpuga järge ajame, siis kooskõlastuse kohaselt meil on seal kokkuveoks aega maksimaalset üks kuu, 15. augustist 15. septembrini. Pärast seda on „märg periood“ käes ja enam justkui vedada ei saaks. Sealt tuleb mingi 2000 tm materjali kahe ala pealt kokku. Seda siis veabki lõpuks 3-4 aastat 1 kuu kaupa. See omakorda ei lähe mitte kuidagi kokku kooskõlastuse järgmise punktiga „tuleb kõik vajalikud tööd teostada korraga, et vältida võimalikku mitmekordset pinnase kahjustust“. Keegi ei too objektile korraga 5 harvesteri ja 10 forvarderi, et töö saaks 1 kuuga tehtud, mis kattub „kuiva aastaajaga“, mille arvestus algab 15. augustist… Mitte ühelgi taastajal ei ole sellist võimekust.

3) Kooskõlastuse liikumisteedest: merepoolse taastamisala tööobjekti ID numbriga 2287, Aruküla pärandniidud puhul on kooskõlastuses kokkuveotee tõmmatud risti üle kõige laiema ja märjema allikasoo/rannaniidu osa. Ilmselt selle pärast, et seal on mingi traktorirööbas varasemast. See rööbas on seal mitte selle pärast, et see on maru hea kuiv koht liikumiseks vaid selle pärast, et mujal on mets ees, aga selle rööpa sihis on traktoriga metsast läbi mahtunud, mis siis, et tekkis rööbas. Kokkuveo kontekstis on reaalsus see, et sealt minnes tekiks sihuke rööbas , et forvarder tuleks seal läbi kõhu peal. Ehk esimese koormaga oleks igasugu „matisepad“ kohal ja töö jääks seisma ja üldse tegemata, materjal maha jne. Minu viga tegelikult, et ma enda mõtet kaardi peale ei joonistanud. LÜs mul küll oli heietus, mis teed pidi vedada, aga pilti polnud. Põhimõte on see, et kokkuveo käigus tuleb sõita võimalikult pikalt mööda tööala ja värskeid kände, kus masin reaalselt maapeal püsib ja võimalikult vähe selle soolaadses märjas koosluses. Märga kooslust tuleb kahe tööala vahel ületada kohtades, kus on kõrgemad seljandikud, neid on kaks tükki, varem on seal ka pusitu kasvanud, aga see on maha raiutud millalgi. Sirgeldus veoteedega on kaasas. Kui põhjapoolse tööala peale ära saab (ID numbriga 2386 Aruküla kuiv niit) siis võib teha nii, nagu kooskõlastuses (ehitada märja koosluse peale mati soo läänetippu), aga tegelikult oleks mõistlik edasi minna üldse ida poolt. Seal on looduses kõige viimasena taastatud ala ja sellest on kokkuveotee ka veel looduses ja ortofotol täiesti märgatav. Ei peakski hakkama lääne poole loopealse serva uut rada sisse sõitma ilmtingimata, võiks kasutada olemasolevat. Põhjapoolseima märja niidu idaserv on palju kuivem ka, seal on mingi läbivoolukoht, kus on vesi on vähemalt osa orgaanikat minema viinud ja mineraalne materjal on väljas. Sinna muidugi võib ka selle palgimati panna. Aga selle paigaldamine ja äravõtmine samuti lõhub, kuigi jah vähem kui forvarder ise.

3

4) Kooskõlastuses on, et „freesida tuleb võsusid andvate puittaimede kännud ja tüükad“? Seal pole ühtegi sellist puuliiki kummagi tööala peal. Mul oli lähtekas, et kõik kännud freesitakse üle. Kas mändi siis ei pea freesima?

5) Materjal pigem ei mahu ära nende laigukeste peale, mis kaardil on toodud. Hakkeriit tuleb seal ilmselt 150- 200jm pikk… Ümar viiakse jah kohe minema, kui lattu saab, aga hake kuivab aasta.

Mida ma selle pika jutuga soovin:

a) tööde teostamise periood tuleb tuua ettepoole, alates 1.08, et seal saaks midagigi „kuival perioodil“ tehtud. Liigikaitselist põhjendust algusaeg 15.08 peale tõsta seal ei ole, kui märga kooslusesse ehitame mati alla ja mööda loopealset liigume ida poolt, kus on viimasest taastamisest sõidujälg. Muguljuur jääb sedasi kahjustamata ja kahkjaspunane ka kohe kindlasti ei kasva selles viimati sõidetud sõidujäljes seal.

b) Vaadata üle kokkuveoteed. Mõte on neid märgasid niite kahe tööala vahel võimalikult vähe lohkud aja võimalikult palju liikuda kokkuveol mööda värsket kändu ja varasemaid sõidujälgi.

c) Hakke ladustamine, 150m*10 m on ilmselt reaalne vajadus. Kui need veinipunased laigukesed kooskõlastuses selle pinna välja annavad, on hästi, Kui ei anna, siis tuleb veel mõelda, kuhu annaks panna. Variant on ka teha objektikaupa stiilis et kahe aastaga teeme ühe ja järgmise kahega teeme järgmise, aga seda pikemaks kokkuvõttes venib nii masinatest põhjustatud häiring kui hakke ladustamise periood ka. Mõistlik oleks ikkagi kõik korraga valmis teha, saaks masinad minema ja hakke ka ühekorraga ning ei peaks sinna kanti enam tagasi tulema mitte kunagi.

Tervitades Bert