1. Hankija on kehtestanud hanke alusdokumentides kaks lepingu täitmisega seotud tähtaega. Hanketeate punktis II.2.7 on hankelepingu täitmise tähtajana fikseeritud 31/10/2024. Samasugune tähtaeg on märgitud ka hankelepingu punktis 9.1. Samal ajal on hanke alusdokumentide punktis 4.7. ja hankelepingu punktis 5.1. märgitud, et tööd tuleb üle anda hiljemalt 31. oktoober 2023.a. Miks on sätestatud hanke alusdokumentides erinevad lepingulised tähtajad? Kas kõikidele pakkujatele oli üheselt aru saadav, milliste tähtaegade alusel tuleb oma pakkumused esitada ja mida erinevad tähtajad tähendavad või võis keegi tõlgendada neid erinevalt Hankija nägemusest ning esitada pakkumuse valedel alustel?
Hanketeate punktis II.2.7 on märgitud hankelepingu kestus, mitte hankelepingu täitmise tähtaeg. Teatavasti ei ole need tähtajad samad. Riigihangete registrisse tuleb märkida hankelepingu kestuse tähtaeg. Hankelepingu kestus tuleb määrata selliselt, et sellesse ajavahemikku jääks ka viimane töövõtjale makstav makse.
Lepingu punktis 9.1 ei ole märgitud tööde teostamise tähtaega, vaid on märgitud lepingu kehtivuse aeg. Töö üleandmise tähtaeg (ehk lepingu täitmise tähtaeg) on märgitud lepingu punktis 5.1. ja hanke alusdokumentide punktis 4.7.
Seega ei ole hanke alusdokumentidesse sätestatud erinevaid tähtaegu.
Pakkumuste esitamise tähtaeg on märgitud hanketeates (IV.2.2) ning kuna pakkumused esitati tähtajaks, võib teha järelduse, et pakkumuste esitamise tähtaaeg oli pakkujatele üheselt arusaadav. Pakkujatel on õigus küsida hanke alusdokumentide kohta selgitusi (RHS § 46). Kuna käesoleval juhul pakkujad seda teinud ei ole, leiab hankija, et ei ole meelevaldne seisukoht, et mõistlikule pakkujale oli ilmselt arusaadav hankelepingu tähtaja ja tööde teostamise tähtaja mõiste.
2. Kas riigihangete osakonna juhataja 1.11.2022 ja 2.11.2022 käskkirjadega nr 1-47.2649/2 ja 3 tehtud otsuste alusena on koostatud ka hankekomisjoni protokolle. Palun esitage.
Ei, hankekomisjoni protokolle koostatud ei ole. Hankija sisekord seda ette ei näe.
3. Kuna edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus oli ca 12% odavam hanke eeldatavast maksumusest ja ca 56% odavam teiste pakkumuste maksumuste keskmisest, siis palun selgitage, mille põhjal selgitasite välja enne hanke väljakuulutamist selle eeldatava maksumuse? Kuidas te ise hindate, miks kujunesid pakkumuste maksumused niivõrd erinevateks ja kas on saavutatud parim võimalik hinna ja kvaliteedi suhe? Mille alusel veendus Hankija, et edukas pakkumus ei ole põhjendamatult madal?
Hanke eeldatav maksumus on määratud hankija pikaaegsele eelnevale praktikale asjaomases valdkonnas vastavate tööde tegemise tegelikust hinnast lähtuvalt. Hankijale ei ole teada miks osad pakkujad esitasid pakkumuse maksumusega, mis ületab riigihanke piirmäära, kuigi hankemenetluse liigiks on lihthange. Hankemenetluse liik on pakkujatele nähtav nii hanke alusdokumentides kui ka riigihangete registris. Võib eeldada, et pakkumusi on esitatud ka puhtinimlikust huvist saamaks infot hankes osalevate pakkujate ja pakutud hindade kohta. Võib eeldada, et osad pakkujad on arvestanud oma pakkumuses rohkem kasumit kui teised, võimalik, et osad pakkujad esitavad pakkumusi selleks, et töötajatele tööd võimaldada, ja kasumlikkust on arvestatud vähem.
RHS 115 lg 1 kohaselt peab hankija tegema eduka pakkumuse suhtes põhjendamatult madala maksumuse kontrolli ja küsima pakkujalt selgitust, kui ta leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal. Hankija hinnangul ei olnud pakkumus arvestades hankelepingu eset põhjendamatult madal. Vahe hanke eeldatava maksumuse ja eduka pakkumuse vahel ei olnud silmatorkavalt erinev - see oli vaid 12 %. Lisa 1 hinnapakkumuse vormil olevad täpsemad hinnad ei olnud tavapärasest turuhinnast tunduvalt madalamad. Seega ei tekkinud hankijal kahtlust, et pakkumus on põhjendamatult madal. RHS § 115 lg 2 ei kohaldu käesolevale lihthankele, kuna kõnealuse lihthanke maksumus ei ületa riigihanke piirmäära.
4. Hankeleping on sõlmitud üldjoontes riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel ja vastavuses edukaks tunnistatud pakkumusega. Üheski Hankija koostatud dokumendis ei esine viidet, et hankemenetluse raames oleks läbirääkimisi peetud, kuid sõlmitud hankelepingust on eemaldatud hankelepingu vormi punktis 4.2.21. ja hankedokumentide punktis 5.7. toodud tingimus, mille kohaselt tööde teostaja peab Tellija nõudmisel töid teostavale tehnikale (ekskavaatorile) paigaldama GPS seadme ja võimaldama Tellija esindajal juurdepääsu GPS seadme jälgimise tarkvarale. Miks ei ole hankeleping sõlmitud täies ulatuses riigihanke alusdokumentides ettenähtud tingimustel? Kas nimetatud tingimuse väljajätmisel on töövõtjat eeliskoheldud võrreldes teiste hankes osalejatega ja tingimusi tema suhtes leevendatud?
Registris olevas HL vormis on GPS nõue sees ja HL vorm on sisuliselt lepingu lisa. Edukat pakkujat ei ole eeliskoheldud. GPS paigaldamise nõue on pakkujale kehtiv.
5. Hankelepingu punktist 3.2.4. tulenevalt võib kokkuleppel töövõtjaga muuta tööde mahtusid kuni 15% ulatuses lepingu maksumusest, kui see osutub tööde teostamise käigus vajalikuks. Kas mahtusid on muudetud? Kui jah, siis palun esitage sellega seonduv dokumentatsioon – Töövõtja/Tellija ettepanek, Tellija kinnitus, hankelepingu lisa vms.
Mahtusid on kokkuvõttes muudetud 90 euro ulatuses. Üks pais mis osutus mittevajalikuks, jäi rajamata.
6. KIK-ile esitatud dokumentide kohaselt on 12.01.2023 koostatud akt nr V142034, millega on osaliselt tööd vastu võetud summas 49535,40 EUR. Kas on veel toimunud tööde vastuvõtmisi, kui jah, siis millal esitate maksedokumendid? Kas tööd on praeguseks hetkeks lõpetatud või tehakse veel töid? Millal on oodata tööde lõplikku vastuvõtmist?
Tööd on praeguseks hetkeks lõppenud ning akteeritud ja töövõtja on esitanud ka lõpparve, mis on tasutud 15. septembril. Need dokumendid on nüüd ka e-toetuses just esitatud.