| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/3728 |
| Registreeritud | 06.06.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | OK TON |
| Saabumis/saatmisviis | OK TON |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Nõusoleku andmine
ürituse korraldamiseks riigimetsas
Austatud härra M. Tõnisson
Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole taotlusega kooskõlastada
13.06.2024 planeeritav orienteerumisneljapäevak Kuusalu vallas Valgejõel RMK hallatavatel
maaüksusetel 42301:005:0229 ja 42301:005:0375 skeemil näidatud asukohas.
Käesolevaga anname nõusoleku vastavalt RMK ja MTÜ Eesti Orienteerumisliidu vahel
24.05.2024.a sõlmitud raamlepingule nr 3-1.21/2024/148 Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru
külas asuva riigimetsamaa (katastritunnused 42301:005:0229, 42301:005:0375) ning sellel
paiknevate metsateede ja -sihtide kasutamiseks orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks
16.06.2024.a.
Lisame siinjuures, et ürituse korraldamisel tuleb kinni pidada Lahemaa rahvuspargi kaitse-
eeskirja, looduskaitseseaduse ja Keskkonnaameti 05.06.2024 kirja nr 7-9/24/10329-4 nõuetest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Andrus Kevvai
Kirde regiooni metsaülem
506 6931 [email protected]
Hr Mait Tõnisson
MTÜ Orienteerumisklubi TON
Teie 06.06.2024
Meie 06.06.2024 nr 3-1.1/2024/3728
XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 05.06.2024
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.06.2029
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8
Teabevaldaja: Keskkonnaamet
Mait Tõnisson
Orienteerumisklubi TON
Teie 14.05.2024 nr 7-9/24/10329-2
Meie 05.06.2024 nr 7-9/24/10329-4
Orienteerumisneljapäevaku korraldamisest
(13.06.2024 Valgejõe küla)
Austatud Mait Tõnisson
Edastasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks taotluse, mille kohaselt Orienteerumisklubi
TON soovib korraldada 13.06.2024 kell 17:00 – 10:00 Tallinna Orienteerumisneljapäevakut
Valgejõe, Kõnnu ja Suru külla jääval maa-alal. Eeldatavalt võtab võistlusest osa 400 osalejat,
kes liiguvad maastikul hajutatult, valides kontrollpunktide vahelise tee ise. Autode parkimine
on korraldatud vana Narva maantee ääres.
Taotlusega esitatud orienteerumisala kaardi kohaselt jääb kavandatav üritus ligikaudu pooles
ulatuses looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 kohastele kaitsealadele, hõlmates Lahemaa
rahvusparki, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (edaspidi LKA), Valgejõe ja Pikkoja hoiualasid.
Seega alljärgnevaga anname kooskõlastused vastavalt kaitsealale, LKS-i ja kaitse-eeskirjade
alusel.
Kokkuvõtvalt
Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus (orienteerumisvõistlus) iseenesest ei ole
vastuolus aladel kehtiva kaitsekorraga ja ei kahjusta alade kaitse-eesmärke, kui peetakse kinni
allpool toodud tingimustest:
1) spordiürituse käigus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjades, LKS-s ja käesolevas kirjas
kehtestatud tingimustest;
2) kaitsealadele pole lubatud paigaldada inventari (nt telgid) ilma eelnevalt Keskkonnaametiga
kooskõlastamata;
3) palume nihutada orienteerumisala vastavalt lisas 1 toodud kollastele joontele;
4) kontrollpunktide paigutamine kaitsealuste taimeliikide leiukohtadesse on keelatud;
5) orienteerumise kontrollpunktid peavad olema ligipääsetavad liikudes maksimaalselt mööda
olemasolevaid metsaradu, et lindude häirimine ning kaitsealuste taimede vigastamine oleks
minimeeritud;
6) orienteerumise kontrollpunkte ei tohi planeerida märgadesse metsaalustesse, soistele
aladele ja teistesse raskesti läbitavatesse kohtadesse, millel liikumine võib jätta loodusesse
raskesti taastuvaid jälgi;
7) liikumisteede ja kontrollpunktide asukohtade valikul tuleb vältida lahtise liivaga nõlvasid
ja muid erosiooniohtlikke kohti;
2 (6)
8) kaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid olemasolevatel teedel, parkimine lubatud
selleks ettenähtud kohtades (käesoleval juhul vana Narva mnt ääres tee peal);
9) peale rahvaürituse lõppu tuleb tagada heakord kogu rahvaürituse alal vähemalt
rahvaüritusele eelnenud tasemel;
10) Palume edastada meile info, kuidas on üritusel korraldatud jäätmete kogumine;
11) Lisaks palume ürituse eelselt edastada meile teadmiseks orienteerumise rajakaart
(kontrollpunktid koos koordinaatidega).
1. Õiguslikud alused
1.1 Lahemaa rahvuspark
Lahemaa rahvuspargis kehtib LKS-i ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga (edaspidi
Lahemaa kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta
Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Ühtlasi on ala ka Natura 2000
võrgustikku kuuluv Lahemaa linnu- ja loodusala.
Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas
pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise
väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende
elupaikade kaitse1. Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul on piiranguvööndis
lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja
kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas2. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust,
mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada
kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit3.
1.2 Põhja-Kõrvemaa LKA
Põhja-Kõrvemaa LKA-l kehtib LKS-i ja Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 137
„Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri)
sätestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja kohaselt on Põhja-Kõrvemaa kaitse-eesmärk tagada
kaitse piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele,
inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele
ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele. Kaitsealused liigid ja elupaigatüübid on
toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2‒5. Orienteerumisala jääb peamiselt Põhja-Kõrvemaa
looduskaitseala Uurita piiranguvööndisse, aga osaliselt ka Jussi sihtkaitsevööndisse. Põhja-
Kõrvemaa LKA kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Põhja-Kõrvemaa linnu- ja
loodusalana.
Uurita piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.
Piiranguvööndis on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul lubatud rahvaürituse
korraldamine selleks ettevalmistamata kohas4.
Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku
protsessina. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30
osalejaga rahvaürituse korraldamine5. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-
eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-
eesmärgi saavutamist või seisundit6.
1 Lahemaa kaitse-eeskiri § 18 lg 2 2 Lahemaa kaitse-eeskiri § 19 lg 2 p 1 3 Lahemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1 4 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 5 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 p 4 6 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 6
3 (6)
1.3 Valgejõe ja Pikkoja hoiualad
Orienteerumisala toimub Valgejõe (VEE1079200) ja Pikkoja (VEE1079900) ääres, mis on
hõlmatud Valgejõe ja Pikkoja hoiualadega, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005
määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“. Hoiualal valitsev
kaitsekord on kehtestatud LKS peatükis 5. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja
kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate
liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate
liikide soodsa seisundi7.
Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi8 II lisas nimetatud liikide – rohe-
vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa
elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse9.
Pikkoja hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – võldase (Cottus
gobio) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse10.
2. Kaalutlusotsus
Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt jääb
orienteerumisalale hulgaliselt II ja III kaitsekategooriasse kuuluvaid kaitsealuseid liike,
loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mitmed vääriselupaikasid, projekteeritav Metsaelupaikade
looduskaitseala ja projekteeritav Valgejõe metsise püsielupaik. III kaitsekategooria kaitsealuste
liikide, kaitsealade vööndite, projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ja
vääriselupaikade piiridega on võimalik tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse” ja
„Kitsenduste kaart” vahendusel.
2.1 Lahemaa rahvuspark
Kaitsealused liigid
Orienteerumisalale jäävad III kaitsekategooria kaitsealused liigid harilik kopsusamblik
(Lobaria pulmonaria) ja harilik kärnkonn (Bufo bufo). Orienteerumisel eeldatavalt nende
elupaiku ei kahjustata.
Projekteeritavast Metsaelupaikade looduskaitsealast
Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti
looduse infosüsteemi (EELIS) ning kaitseala eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste
säilimine. Projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede,
kuni Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku
tõhusamalt kaitsta.
Vääriselupaikadest
Hariliku kopsusambliku esinemise ala kattub valdavalt ka VEP nr.110210-ga. Vääriselupaik on
ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise
tõenäosus on suur. Vääriselupaigale on iseloomulik, et alal kasvab põline või haruldane
metsakooslus (mh väike inimmõju). Kuna vääriselupaikades on üldjuhul keskmisest vanemad
metsad, siis on seal ka suure tõenäosusega pesitsevaid linde, keda inimeste viibimine võib
häirida. Lisaks võib vääriselupaikades olla tallamise suhtes tundlikke taime- või samblikuliike.
Eelnevast tulenevalt soovitab Keskkonnaamet kontrollpunktid paigutada vääriselupaikadest
7 LKS § 32 lg 2 8 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 9 Määruse nr 144 § 1 p 20 10 Määruse nr 144 § 1 p 14
4 (6)
väljapoole.
Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpidest
Orienteerumisalale jäävad Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevad järgnevad
loodusdirektiivi elupaigatüübid:
vanad loodusmetsad (9010*);
soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ja
liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).
2.2. Põhja-Kõrvemaa LKA
Kaitsealused liigid
Peaaegu kogu orienteerumisala on kaetud III kaitsekategooria kaitsealuste liikidega. Alale jääb
ka II kaitsekategooria taimedest sagristarn (Carex irrigua) ning linnuliikidest metsis (Tetrao
urogallus). Metsis on tundlik pesitsusaja häiringutele. Metsise kaitse on ka üheks kaitseala
kaitse-eesmärkidest. Ürituse toimumisaeg jääb lindude üldise pesitsusrahu aega. Metsis muneb
tavaliselt vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani, pojad kooruvad tavaliselt juuni
esimesel poolel11. Üheks oluliseks ja potentsiaalseks ohuteguriks pesitsusele peetakse
loodusturismiga kaasnevat inimeste liikumist pesitsusalal. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud
looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
Arvestades, et metsise pesa võib asuda ka puhmarindes, puu jalamil ja metsis võib poegadega
liikuda metsateedel, palume Põhja-Kõrvemaa LKA-le jäävas osas metsise elupaik üritusest
välja jätta (lisa 1 toodud kollane joon metsise elupaigas).
Projekteeritavast Metsaelupaikade looduskaitsealast
Metsise elupaiga alale jääb ka laiguti projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala, mille
kohta juba Lahemaa rahvuspargi juures kirjutasime.
Vääriselupaikadest
Orienteerumisalale jäävad mitmed vääriselupaigad: VEP nr.205134, VEP nr.204582, VEP
nr.110257, VEP nr.204583. Kolm nimetatud vääriselupaikadest kattuvad samuti metsise
elupaigaga. Soovitame kontrollpunktid paigutada vääriselupaikadest väljapoole.
Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpidest
Orienteerumisalale, metsisega kattuvale alale, jäävad Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eesmärgiks
olevad järgnevad loodusdirektiivi elupaigatüübid, mis asuvad samuti
vanad loodusmetsad (9010*);
siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja
siirde- ja õõtsiksood (7140).
Valgejõe ja Pikkoja hoiualad
Kaitsealustest kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest jäävad orienteerumisalale hoiualal rohe-
vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja võldas (Cottus gobio). Hoiualade kaitse-eesmärgiks
olevatest elupaigatüüpidest esineb alal jõed ja ojad (3260).
11 „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ lk 9
5 (6)
Valgejões esineb ka II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp. Lisaks on Valgejõgi
märgitud kogu ulatuses lõhejõgede nimistusse12. Lõhejõel on keelatud veekogu loodusliku
sängi ja veerežiimi muutmine13.
Käesoleval juhul Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi ja ortofoto kohaselt ei ole Valgejõel
silda enne Loksa metskond 39 (35301:001:1665) ja Jaana (42301:005:0460) kinnistute
lõikumiskohta14. Lisaks on orienteerumisalal Valgejõe sild15. Tulenevalt Valgejõe hoiuala
kaitse-eesmärgist kaitsta elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul,
arvestades ürituses osavõtjate arvu, olla hoiuala kaitse-eesmärk ohustatud. Jõe kallastel või
veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke.
Seetõttu palume Valgejõgi vähemalt veekaitsevööndi piirini välja jätta orienteerumisalalt ja
jõge ületada vaid selleks ettenähtud kohtadest. Palume orienteerumisala nihutada lisa 1 toodud
ulatuses Valgejõest lääne poole.
2.3 Kaitsealustest liikidest väljaspool kaitsealasid
Metsise toitumis- ja elupaigaks märgitud ala asub orienteerumisalal ka väljaspool kaitsealasid
(lisa 1). Keskkonnaametil puudub õiguslik alus kaitseala väliselt kooskõlastusi anda ja
tingimusi seada, saame anda vaid soovitusi.
Piiritlemata II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse16.
LKS § 55 lg 6 ja 61 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik
häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal ning looduslikult
esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade
kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegades üleskasvatamise ajal.
Metsise jaoks on praegune aastaaeg tundlik periood ning inimeste liikumisest põhjustatud
häiringud võivad poegade elu ja seega pesitsuse õnnestumise ohtu seada.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Maret Vildak
juhtivspetsialist
looduskasutuse osakond
Gerda Kirs 54270402
12 Keskkonnaministri 15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 kohaselt "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse
kudemis- ja elupaikade nimistusse" § 2 p 109 13 LKS § 51 lg-d 1 ja 11 14 koordinaatidega XY: 6592692.62, 600303.82 15 koordinaatidega XY: 6592897.49, 600440.47 16 LKS § 48 lg 4
6 (6)
Lisa 1. Orienteerumisala (täiendatud Keskkonnaameti tingimustega)