Nõusoleku andmine ürituse korraldamiseks riigimetsas

Nõusoleku andmine

ürituse korraldamiseks riigimetsas

Austatud härra M. Tõnisson

Pöördusite Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poole taotlusega kooskõlastada

13.06.2024 planeeritav orienteerumisneljapäevak Kuusalu vallas Valgejõel RMK hallatavatel

maaüksusetel 42301:005:0229 ja 42301:005:0375 skeemil näidatud asukohas.

Käesolevaga anname nõusoleku vastavalt RMK ja MTÜ Eesti Orienteerumisliidu vahel

24.05.2024.a sõlmitud raamlepingule nr 3-1.21/2024/148 Harju maakonnas Kuusalu vallas Suru

külas asuva riigimetsamaa (katastritunnused 42301:005:0229, 42301:005:0375) ning sellel

paiknevate metsateede ja -sihtide kasutamiseks orienteerumisneljapäevaku korraldamiseks

16.06.2024.a.

Lisame siinjuures, et ürituse korraldamisel tuleb kinni pidada Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskirja, looduskaitseseaduse ja Keskkonnaameti 05.06.2024 kirja nr 7-9/24/10329-4 nõuetest.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Kirde regiooni metsaülem

506 6931 [email protected]

Hr Mait Tõnisson

MTÜ Orienteerumisklubi TON

[email protected]

Teie 06.06.2024

Meie 06.06.2024 nr 3-1.1/2024/3728

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 05.06.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 04.06.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Mait Tõnisson

Orienteerumisklubi TON

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr 7-9/24/10329-2

Meie 05.06.2024 nr 7-9/24/10329-4

Orienteerumisneljapäevaku korraldamisest

(13.06.2024 Valgejõe küla)

Austatud Mait Tõnisson

Edastasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks taotluse, mille kohaselt Orienteerumisklubi

TON soovib korraldada 13.06.2024 kell 17:00 – 10:00 Tallinna Orienteerumisneljapäevakut

Valgejõe, Kõnnu ja Suru külla jääval maa-alal. Eeldatavalt võtab võistlusest osa 400 osalejat,

kes liiguvad maastikul hajutatult, valides kontrollpunktide vahelise tee ise. Autode parkimine

on korraldatud vana Narva maantee ääres.

Taotlusega esitatud orienteerumisala kaardi kohaselt jääb kavandatav üritus ligikaudu pooles

ulatuses looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 14 kohastele kaitsealadele, hõlmates Lahemaa

rahvusparki, Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala (edaspidi LKA), Valgejõe ja Pikkoja hoiualasid.

Seega alljärgnevaga anname kooskõlastused vastavalt kaitsealale, LKS-i ja kaitse-eeskirjade

alusel.

Kokkuvõtvalt

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus (orienteerumisvõistlus) iseenesest ei ole

vastuolus aladel kehtiva kaitsekorraga ja ei kahjusta alade kaitse-eesmärke, kui peetakse kinni

allpool toodud tingimustest:

1) spordiürituse käigus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjades, LKS-s ja käesolevas kirjas

kehtestatud tingimustest;

2) kaitsealadele pole lubatud paigaldada inventari (nt telgid) ilma eelnevalt Keskkonnaametiga

kooskõlastamata;

3) palume nihutada orienteerumisala vastavalt lisas 1 toodud kollastele joontele;

4) kontrollpunktide paigutamine kaitsealuste taimeliikide leiukohtadesse on keelatud;

5) orienteerumise kontrollpunktid peavad olema ligipääsetavad liikudes maksimaalselt mööda

olemasolevaid metsaradu, et lindude häirimine ning kaitsealuste taimede vigastamine oleks

minimeeritud;

6) orienteerumise kontrollpunkte ei tohi planeerida märgadesse metsaalustesse, soistele

aladele ja teistesse raskesti läbitavatesse kohtadesse, millel liikumine võib jätta loodusesse

raskesti taastuvaid jälgi;

7) liikumisteede ja kontrollpunktide asukohtade valikul tuleb vältida lahtise liivaga nõlvasid

ja muid erosiooniohtlikke kohti;

2 (6)

8) kaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid olemasolevatel teedel, parkimine lubatud

selleks ettenähtud kohtades (käesoleval juhul vana Narva mnt ääres tee peal);

9) peale rahvaürituse lõppu tuleb tagada heakord kogu rahvaürituse alal vähemalt

rahvaüritusele eelnenud tasemel;

10) Palume edastada meile info, kuidas on üritusel korraldatud jäätmete kogumine;

11) Lisaks palume ürituse eelselt edastada meile teadmiseks orienteerumise rajakaart

(kontrollpunktid koos koordinaatidega).

1. Õiguslikud alused

1.1 Lahemaa rahvuspark

Lahemaa rahvuspargis kehtib LKS-i ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga (edaspidi

Lahemaa kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta

Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit. Ühtlasi on ala ka Natura 2000

võrgustikku kuuluv Lahemaa linnu- ja loodusala.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse1. Kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul on piiranguvööndis

lubatud rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas2. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust,

mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada

kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või kaitseala seisundit3.

1.2 Põhja-Kõrvemaa LKA

Põhja-Kõrvemaa LKA-l kehtib LKS-i ja Vabariigi Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 137

„Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri” (edaspidi Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri)

sätestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja kohaselt on Põhja-Kõrvemaa kaitse-eesmärk tagada

kaitse piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele pinnavormidele,

inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele järvedele, haruldastele

ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele. Kaitsealused liigid ja elupaigatüübid on

toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2‒5. Orienteerumisala jääb peamiselt Põhja-Kõrvemaa

looduskaitseala Uurita piiranguvööndisse, aga osaliselt ka Jussi sihtkaitsevööndisse. Põhja-

Kõrvemaa LKA kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Põhja-Kõrvemaa linnu- ja

loodusalana.

Uurita piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul lubatud rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata kohas4.

Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku

protsessina. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30

osalejaga rahvaürituse korraldamine5. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-

eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või seisundit6.

1 Lahemaa kaitse-eeskiri § 18 lg 2 2 Lahemaa kaitse-eeskiri § 19 lg 2 p 1 3 Lahemaa kaitse-eeskiri § 8 lg 1 4 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 14 lg 2 5 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 9 lg 1 p 4 6 Põhja-Kõrvemaa kaitse-eeskiri § 6

3 (6)

1.3 Valgejõe ja Pikkoja hoiualad

Orienteerumisala toimub Valgejõe (VEE1079200) ja Pikkoja (VEE1079900) ääres, mis on

hõlmatud Valgejõe ja Pikkoja hoiualadega, mis on moodustatud Vabariigi Valitsuse 16.06.2005

määrusega nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas“. Hoiualal valitsev

kaitsekord on kehtestatud LKS peatükis 5. Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja

kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate

liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate

liikide soodsa seisundi7.

Valgejõe hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi8 II lisas nimetatud liikide – rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja hariliku võldase (Cottus gobio) elupaikade ning I lisa

elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse9.

Pikkoja hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi – võldase (Cottus

gobio) elupaikade ning I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) kaitse10.

2. Kaalutlusotsus

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt jääb

orienteerumisalale hulgaliselt II ja III kaitsekategooriasse kuuluvaid kaitsealuseid liike,

loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mitmed vääriselupaikasid, projekteeritav Metsaelupaikade

looduskaitseala ja projekteeritav Valgejõe metsise püsielupaik. III kaitsekategooria kaitsealuste

liikide, kaitsealade vööndite, projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ja

vääriselupaikade piiridega on võimalik tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse” ja

„Kitsenduste kaart” vahendusel.

2.1 Lahemaa rahvuspark

Kaitsealused liigid

Orienteerumisalale jäävad III kaitsekategooria kaitsealused liigid harilik kopsusamblik

(Lobaria pulmonaria) ja harilik kärnkonn (Bufo bufo). Orienteerumisel eeldatavalt nende

elupaiku ei kahjustata.

Projekteeritavast Metsaelupaikade looduskaitsealast

Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS) ning kaitseala eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste

säilimine. Projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede,

kuni Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku

tõhusamalt kaitsta.

Vääriselupaikadest

Hariliku kopsusambliku esinemise ala kattub valdavalt ka VEP nr.110210-ga. Vääriselupaik on

ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise

tõenäosus on suur. Vääriselupaigale on iseloomulik, et alal kasvab põline või haruldane

metsakooslus (mh väike inimmõju). Kuna vääriselupaikades on üldjuhul keskmisest vanemad

metsad, siis on seal ka suure tõenäosusega pesitsevaid linde, keda inimeste viibimine võib

häirida. Lisaks võib vääriselupaikades olla tallamise suhtes tundlikke taime- või samblikuliike.

Eelnevast tulenevalt soovitab Keskkonnaamet kontrollpunktid paigutada vääriselupaikadest

7 LKS § 32 lg 2 8 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 9 Määruse nr 144 § 1 p 20 10 Määruse nr 144 § 1 p 14

4 (6)

väljapoole.

Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpidest

Orienteerumisalale jäävad Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärgiks olevad järgnevad

loodusdirektiivi elupaigatüübid:

vanad loodusmetsad (9010*);

soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ja

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*).

2.2. Põhja-Kõrvemaa LKA

Kaitsealused liigid

Peaaegu kogu orienteerumisala on kaetud III kaitsekategooria kaitsealuste liikidega. Alale jääb

ka II kaitsekategooria taimedest sagristarn (Carex irrigua) ning linnuliikidest metsis (Tetrao

urogallus). Metsis on tundlik pesitsusaja häiringutele. Metsise kaitse on ka üheks kaitseala

kaitse-eesmärkidest. Ürituse toimumisaeg jääb lindude üldise pesitsusrahu aega. Metsis muneb

tavaliselt vahemikus aprilli keskpaigast kuni juuni keskpaigani, pojad kooruvad tavaliselt juuni

esimesel poolel11. Üheks oluliseks ja potentsiaalseks ohuteguriks pesitsusele peetakse

loodusturismiga kaasnevat inimeste liikumist pesitsusalal. LKS § 55 lg 61 kohaselt on keelatud

looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ja tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Arvestades, et metsise pesa võib asuda ka puhmarindes, puu jalamil ja metsis võib poegadega

liikuda metsateedel, palume Põhja-Kõrvemaa LKA-le jäävas osas metsise elupaik üritusest

välja jätta (lisa 1 toodud kollane joon metsise elupaigas).

Projekteeritavast Metsaelupaikade looduskaitsealast

Metsise elupaiga alale jääb ka laiguti projekteeritav Metsaelupaikade looduskaitseala, mille

kohta juba Lahemaa rahvuspargi juures kirjutasime.

Vääriselupaikadest

Orienteerumisalale jäävad mitmed vääriselupaigad: VEP nr.205134, VEP nr.204582, VEP

nr.110257, VEP nr.204583. Kolm nimetatud vääriselupaikadest kattuvad samuti metsise

elupaigaga. Soovitame kontrollpunktid paigutada vääriselupaikadest väljapoole.

Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpidest

Orienteerumisalale, metsisega kattuvale alale, jäävad Põhja-Kõrvemaa LKA kaitse-eesmärgiks

olevad järgnevad loodusdirektiivi elupaigatüübid, mis asuvad samuti

vanad loodusmetsad (9010*);

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ja

siirde- ja õõtsiksood (7140).

Valgejõe ja Pikkoja hoiualad

Kaitsealustest kaitse-eesmärgiks olevatest liikidest jäävad orienteerumisalale hoiualal rohe-

vesihobu (Ophiogomphus cecilia) ja võldas (Cottus gobio). Hoiualade kaitse-eesmärgiks

olevatest elupaigatüüpidest esineb alal jõed ja ojad (3260).

11 „Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava“ lk 9

5 (6)

Valgejões esineb ka II kaitsekategooria liik paksukojaline jõekarp. Lisaks on Valgejõgi

märgitud kogu ulatuses lõhejõgede nimistusse12. Lõhejõel on keelatud veekogu loodusliku

sängi ja veerežiimi muutmine13.

Käesoleval juhul Maa-ameti kaardirakenduse põhikaardi ja ortofoto kohaselt ei ole Valgejõel

silda enne Loksa metskond 39 (35301:001:1665) ja Jaana (42301:005:0460) kinnistute

lõikumiskohta14. Lisaks on orienteerumisalal Valgejõe sild15. Tulenevalt Valgejõe hoiuala

kaitse-eesmärgist kaitsta elupaigatüüpi jõed ja ojad (3260), võib Keskkonnaameti hinnangul,

arvestades ürituses osavõtjate arvu, olla hoiuala kaitse-eesmärk ohustatud. Jõe kallastel või

veekogu sees liikumine võib põhjustada kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke.

Seetõttu palume Valgejõgi vähemalt veekaitsevööndi piirini välja jätta orienteerumisalalt ja

jõge ületada vaid selleks ettenähtud kohtadest. Palume orienteerumisala nihutada lisa 1 toodud

ulatuses Valgejõest lääne poole.

2.3 Kaitsealustest liikidest väljaspool kaitsealasid

Metsise toitumis- ja elupaigaks märgitud ala asub orienteerumisalal ka väljaspool kaitsealasid

(lisa 1). Keskkonnaametil puudub õiguslik alus kaitseala väliselt kooskõlastusi anda ja

tingimusi seada, saame anda vaid soovitusi.

Piiritlemata II ja III kaitsekategooria kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse16.

LKS § 55 lg 6 ja 61 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal ning looduslikult

esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade

kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegades üleskasvatamise ajal.

Metsise jaoks on praegune aastaaeg tundlik periood ning inimeste liikumisest põhjustatud

häiringud võivad poegade elu ja seega pesitsuse õnnestumise ohtu seada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402

[email protected]

12 Keskkonnaministri 15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 kohaselt "Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse" § 2 p 109 13 LKS § 51 lg-d 1 ja 11 14 koordinaatidega XY: 6592692.62, 600303.82 15 koordinaatidega XY: 6592897.49, 600440.47 16 LKS § 48 lg 4

6 (6)

Lisa 1. Orienteerumisala (täiendatud Keskkonnaameti tingimustega)