Arhusi konventsiooni rakendamise aruande koostamisest


Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsiooni rakendamise aruande koostamine

Eelkonsultatsioon ja info kogumine

Taustainfo
Keskkonnainfo kättesaadavuse ja keskkonnaasjade otsustamises üldsuse osalemise ning neis asjus kohtu poole pöördumise konventsioon (nn Århusi konventsioon) on alla kirjutatud 1998. aastal ÜRO Euroopa keskkonnakomisjoni (UNECE) egiidi all Århusis, Taanis. Konventsioon jõustus oktoobris 2001. Eesti Vabariik ratifitseeris konventsiooni 2001. aastal (konventsiooni eestikeelne tekst on kättesaadav aadressil https://www.riigiteataja.ee/ert/act.jsp?id=27132). Praeguseks on konventsioonil 47 osalist Euroopast, Kaukaasiast ja Kesk-Aasiast. Konventsiooni ametlik kodulehekülg asub aadressil: http://www.unece.org/env/pp/welcome.html.
Konventsioon käsitleb keskkonna-alase informatsiooni avalikustamist ja üldsusele kättesaadavaks tegemist, üldsuse informeerimist ja kaasamist keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse (keskkonna saastamise või kasutamise lubade menetlusse, keskkonna-alaste õigusaktide, poliitikate, strateegiate jms koostamisse) ning üldsuse esindajatele nii info kättesaadavuse ja kaasamise alaste õiguste kaitseks kui muude keskkonna-alaste õigusnormide rikkumiste vaidlustamiseks vajalikku kohtukaebeõigust. Konventsioon sätestab valitsusväliste keskkonnakaitsega tegelevate organisatsioonide õiguse pöörduda keskkonna kaitseks kohtusse.
Saamaks regulaarselt ülevaadet, kuidas konventsiooniosalised konventsioonis sätestatud õigusi riigisiseselt tagavad, on osapooled leppinud kokku regulaarse aruandlustsükli, mis eelneb iga 4 aasta tagant toimuvale osapoolte kohtumisele.
Eelmine aruandlustsükkel läbiti aastatel 2021-2021. Kuivõrd järgmine, 8. osapoolte kohtumine toimub 2025. aastal, tuleb konventsiooniosalistel 2025. aasta veebruaris esitada konventsiooni rakendamise uus aruanne. Aruande koostamisel tuleb aluseks võtta 2020. aastal esitatud aruanne ning sinna sisse viia vajalikud muudatused. 2021. aastal esitatud aruanne on kättesaadav Kliimaministeeriumi kodulehel Århusi konventsiooni rubriigis (https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/el-ja-rahvusvaheline-koostoo/rahvusvaheline-koostoo#arhusi-konventsioon).
Tagamaks võimalikult laiapõhjalise kaasatuse ja informatsiooni objektiivsuse Eesti Vabariigi nimel aruande koostamisel, palub Kliimaministeerium asjasse puutuvatelt institutsioonidelt infot konventsiooni käsitlevatel teemadel. Lisaks alltoodud suunavatele küsimustele (millest kõik ei pruugi olla konkreetsele institutsioonile asjakohased) palume esitada ka mistahes muu asjakohane informatsioon.
Vastused käesolevale küsimustikule palume saata Kliimaministeeriumi õigusosakonna nõunikule Mari-Liis Kuprile ([email protected]) hiljemalt 16. augustiks 2024.
Laekunud informatsiooni arvestades töötab Kliimaministeerium välja aruande esimese versiooni, mis saadetakse elektrooniliselt infot esitanud organisatsioonidele ning avalikustatakse ministeeriumi kodulehel oktoobris 2024. Aruande esimesele versioonile on kõigil huvitatutel seejärel veelkord võimalik esitada märkusi, muudatusettepanekuid ja arvamusi.
Küsimustik
1. Üldsuse abistamine ja juhendamine keskkonnainfo taotlemisel, keskkonnaasjade otsustamises osalemisel ja neis asjus kohtu poole pöördumisel (konventsiooni artikkel 3, lg 2). Palun kirjeldage oma institutsiooni praktikat ja kogemust. Kas olete selles osas koolitanud enda või teiste asutuste töötajaid või avalikkust?
Info saamise eesmärgil pöördutakse RMK poole pidevalt. Kui oleme info valdajad ja meil on soovitud info olemas, siis jagame seda. Kui RMK ei ole info valdaja, siis suuname isiku õige asutuse või registri juurde.

2. Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tõstmine (artikkel 3 lg 3). Palun kirjeldage, milliseid samme olete ise ette võtnud (või kus osalenud)

RMK omab üle-eestilist külastuskeskuste võrgustikku aastaringseks teabe jagamiseks riigimetsas pakutavate looduses liikumise võimaluste kohta, lisaks pakutakse kõigile sihtrühmadele suunatud loodushariduslikke õppeprogramme. Lisaks juhendatud tegevustele pakutakse iseseisvalt läbimiseks haridusliku sisuga nutilahendusi.
Külastuskeskustes paiknevate ekspositsioonide, näituste külastamine ja teabekogude kasutamine ning sündmustel osalemine on tasuta.
Aktuaalset infot looduses liikumise võimaluste kohta riigimetsas ja kaitsealadel jagatakse ka kodulehe kaudu. Koduleht sisaldab külastusobjektide kirjeldusi, käitumisjuhiseid, loodusharidusprogrammide kirjeldusi ning keskkonnateadlikkust tõstvaid materjale. Kodulehe kaudu edastatakse ka kõik looduskasutust puudutavad hoiatused ning piirangud.
Turvalisuse tõstmiseks ja looduskasutuse paremaks sujumiseks on loodud RMK Loodusega koos äpp, mis võimaldab määrata oma asukohta looduses, kaardi järgi liikuda ja edastab kasutajale RMK kodulehel olevat infot.
Keskkonnateabe edastamiseks kasutatakse ka maastikul paiknevaid teabekandjaid infotahvlite näol.
Süsteemse ning järjepideva töö tulem on esitatud allolevas tabelis:

* Loodusteadlikkust edendavatest tegevustest osavõtnute arvu muutused on mõjutatud COV-19 pandeemiast aastatel 2020 ja 2021.
** Aastatel 2021/2022 toimus Sagadi metsamuuseumi remont ja uue ekspositsiooni loomine.


3. Toetus valitsusvälistele keskkonnaorganisatsioonidele (VVOd, artikkel 3 lg 4).
1) Kas VVOde loomine ja toimimine on Eestis hästi reguleeritud?
2) Kas ja kuidas kaasatakse VVOsid püsivatesse, otsuseid tegevatesse organitesse?
3) Kas VVOd saavad valitsussektorilt toetust (nii rahalist toetust kui tunnustust)?



4. Üldsuse kaasamine rahvusvahelistesse keskkonna-alastesse otsustusprotsessidesse (artikkel 3 lg 7).
1) Kas VVOde esindajaid on kaasatud rahvusvaheliste ürituste delegatsioonidesse?
2) Kuidas hindate, kas VVOsid peaks rohkem kaasama ja kas nad oleksid huvitatud kaasatud olemisest rahvusvaheliste keskkonna-alaste foorumite töös (konventsioonid, mitmepoolsed keskkonna-alased lepingud)? Kui jah, siis kuidas?


5. Oma õigusi kasutavate isikute karistamise, tagakiusamise ja ahistamise keeld (artikkel 3 lg 8). Kas Teil on informatsiooni juhtumitest, kus seda keeldu on rikutud (nt nõutud VVOdelt sisse nende tegevuse tõttu tekkinud menetluslike viivituste tõttu tekkinud kahju vms)?

RMK ei ole kunagi oma õigusi kasutavaid isikuid karistanud, tagakiusanud ega ahistanud.

6. Teabenõuete esitamine ja vastamine (artikkel 4).
1) Kui palju teabenõudeid keskmiselt aasta jooksul Teie institutsioonis menetletakse, palju on keeldumisi?
RMK-le on esitatud aastatel 2021 kuni 2023 kokku 201 teabenõuet (2021: 77 tk; 2022: 52 tk; 2023: 72 tk).
2) Kas teabenõudele vastamise eest on nõutud tasu?
RMK ei ole nõudnud teabenõuetele vastamise eest eraldi tasu.

3) Millised on peamised probleemid teabenõuetega seoses?

Põhilised probleemid on:
• teabenõudena vormistatakse pöördumisi, milles olevatele küsimusele vastamiseks on teavet vaja täiendavalt süstematiseerida ja analüüsida ning selle alusel on vaja uus teave dokumenteerida. Sellised pöördumised ei ole teabenõuded ja RMK käsitleb neid märgukirjadena või selgitustaotlustena;
• teabe küsija anonüümsus;
• tihtipeale isikud ei tea, millist infot ja millisel kujul nad soovivad asutuselt saada. See tingib olukorra, kus tuleb täpsustada millist infot ikkagi soovitakse ja sellega suureneb vastaja koormus. Lisaks ei ole isikud tihtipeale teadlikud, milline info on juba avalik;
• ekstreemsematel juhtudel on teabe küsimist kasutatud moodusena takistada asutuse normaalset toimimist ehk teabenõudeid esitati mitte teabe saamise eesmärgil, vaid eesmärgiga koormata teatud asutusi, sh RMK-d. Pahatahtlikus kajastus järgnevalt:
• küsiti infot, mis oli juba teabenõudjale teada;
• teabe edastamise korral esitati järgmine teabenõue, kuigi seda infot oleks olnud võimalik küsida korraga;
• küsiti infot, mis oli juba avalik.

7. Keskkonnainfo olemasolu ja kvaliteet (artikkel 5 lg 1).
1) Palun kirjeldage oma institutsioonis kogutavat ja säilitatavat keskkonda puudutavat informatsiooni, suhteid teiste asutustega info vahetamisel ja info edastamise korraldust, info kvaliteedi tagamise mehhanisme, info kogumise intervalle (sh kas on reaalajas info kogumist ja edastamist).

RMK looduskaitseosakond kavandab looduskaitsetöid ning peab arvestust tehtud tööde kohta. Selleks on välja arendatud ja kasutusele võetud QGIS-il põhinev IT-lahendus. Andmeid kavandatud ja teostatud looduskaitsetööde kohta ei vahetata teiste asutustega reaalajas, vaid seda tehakse vastavalt kokkulepitud korrale. RMK esitab andmed kavandatud looduskaitsetööde kohta Keskkonnaametile ning andmed teostatud looduskaitsetööde kohta nii Keskkonnaametile kui Kliimaministeeriumile.
RMK metsaparandusosakond edastab metsataristu kavandamisel objekti põhiselt kogutud keskkonnaalase informatsiooni nii ametitele (Keskkonnaamet ja Põllumajandusamet) kui ka RMK metsakorraldusosakonnale vajadusel andmete täpsustamiseks.

RMK metsakorraldusosakond kogub, töötleb ja salvestab teavet RMK metsade kohta. Vastavad protsessid on kirjeldatud RMK protsessiskeemide ja metoodiliste juhenditega. Infot kogutakse igapäevaselt pideva protsessina. Lisaks RMK infosüsteemidele hoitakse vastavalt etteantud andmestruktuurile osa RMK metsade andmeid metsaressursi arvestuse riiklikkus registris. Muudatused edastatakse registrisse pideva ja kohese protsessina andmete muutmise korral RMK infosüsteemides. Andmete edastamise kohustus, korraldus ja kvaliteedi tagamise mehhanismid on kirjeldatud metsaseaduses ja selle rakendusaktides.
Raiete jms seotud info kogumine on kirjeldatud käesoleva dokumendi lisas 1 „Raiete jms seotud info kogumine“ Exceli tabelina.
2) Kas olemasolevate andmete kohta on koostatud metaandmeid ja vastavaid andmebaase?
Enamasti on info andmebaasides olemas, nt kavandatud ja teostatud looduskaitsetööde kohta on QGIS-i põhises töövahendis olemas nii ruumi- kui tärkandmed.

3) Kas Teie institutsioonil on info edastamisel (eri)kohustusi inimese tervisele avalduva ohu ilmnemisel (ja selle järgselt)?

Ei ole sellist kohustust.

8. Keskkonnainfo levitamine (artikkel 5 lõiked 4 – 8).
1) Kas Teie institutsioon on koostanud keskkonna-alast informatsiooni sisaldavaid ülevaateid, aruandeid, trükiseid, analüüse jmt?

RMK annab igal aastal välja aastaraamatu, kus on tähtsamad tegevused ka numbriliselt aastate lõikes võrreldavalt välja toodud. Muuhulgas tuuakse aastaraamatus väga põhjalikult välja RMK teostavate looduskaitsetööde mahud, liigikaitsetööd, vääriselupaikadega seonduv ja kaitse all oleva maa pindala (sihtkaitsevööndid, piiranguvööndid, hoiuala jne). Samuti antakse ülevaade Põlula kalakasvatusega seonduvast.

2) Kas need on tehtud avalikkusele kättesaadavaks?

Jah, RMK kodulehel (https://www.rmk.ee/organisatsioon/trukised/aastaraamatud )


9. Üldsuse kaasamine olulise keskkonnamõjuga tegevuste lubamise otsustamisse, eelkõige keskkonna saastamiseks, kasutamiseks või muul viisil mõjutamiseks (nt ehitustegevus) vajalike lubade väljastamise menetlusse (artikkel 6).

1) Millistes Teie valdkonnaga seotud menetlustes kaasatakse üldsust ja kas see on piisav, eesmärgipärane ja otstarbekas ning kas muudel tegevustel ei ole potentsiaalselt olulist keskkonnamõju?

Oluline keskkonnamõju on defineeritud seaduses. RMK tegevused ei ole seaduse mõistes olulise keskkonnamõjuga 99% ulatuses. RMK ei ole olulise keskkonnamõjuga tegevuste puhul tegevuste lubatavuse üle otsustaja.

RMK looduskaitseosakonna kavandatud tegevustest suurima (kuid seaduse mõistes mitte olulise) mõjuga on veerežiimi taastamised märgaladel, kus veetaseme muutus võib mõjutada ümberkaudseid kinnistuid. Selliste tegevuste puhul küsitakse mõjutatud kinnistute omanikelt kirjalik nõusolek ning viiakse läbi kavandatud tegevusi tutvustav(ad) koosolek(ud).

RMK metsaparandusosakonna valdkonda jäävatest tegevustest on maavarade kaevandamise lubade taotlemine (seda ainult seaduses kehtestatud asjaolude puhul) kvalifitseeritav olulise keskkonnamõjuga tegevuseks loa saamisena. Kogu tegevus käib rangelt seaduse kohaselt koos avalikkuse kaasamisega. Taotluste menetlemisel on lisandunud täiendavaid tingimusi kogukonna ettepanekul.  


2) Kas kaasatavate isikute ring on kuidagi piiratud (teatud kriteeriumid, kellel on õigus esitada ettepanekuid ja märkusi)?
Nendel koosolekul osalejate ring ei ole piiratud, koosolekud kutsub kokku projekteerija ning sellel kutsutakse osalema mõjutatud maaomanikud, KOV, Keskkonnaamet, Põllumajandusamet ja muud huvilised, näiteks jahimehed.

3) Kuidas informeeritakse kaasatavaid ja kas selline informeerimine on piisav, osalemisele ärgitav ja otstarbekas?
Projekteerija korraldab teavitusüritused koostöös kohaliku omavalitsusega. Seni on leitud sobivad suhtluskanalid ning inimesed on koosolekutel aktiivselt osalenud.
Nii metsaparanduse projekteerimise ja ehitustegevuse info kui ka võimaliku negatiivse keskkonnamõju analüüs on olemas RMK kodulehel (https://www.rmk.ee/organisatsioon/keskkonnategevus/keskkonnamoju-analuusid) ja kogemus ütleb, et sealt on ka tagasisidet tulnud. Seega kaasamist saab lugeda toimivaks.
Projekteerijad pöörduvad otse kõigi piirinaabrite või maaomanike poole, kelle maadel või piiridel tegevusi tehakse. Samuti teavitavad neid ametkonnad loalise tegevuse lubamisest. Mõlema juhul on võimalik huvitatutel sekkuda.
Lisaks eeltoodule on RMK kodulehele koondatud info kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alade kaasamiskoosolekutest ja toimunud koosolekute protokollidest, kus on kirjas, mida kogukondadega kohtudes neid puudutavate metsade majandamise küsimustes kokku lepiti (https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/metsamajandus/kaasamiskoosolekud).

4) Kas kaasamisele seatud ajalised tähtajad on mõistlikud ja kas neid järgitakse?
Jah.
5) Kas kaasamine toimub varases otsustamise etapis, kui võimaliku otsuse sisu on veel lahtine ning kas kaasamise tulemusi arvestatakse (sh kas ettepanekute esitajatele vastatakse)?
Jah. On ka selliseid juhtumeid, kus tegevus jääb ära või tegevuse ulatust muudetakse, kuna ei saada mõjutatud maaomanikega kokkuleppele või näiteks KOV on seadnud oma tingimused kavandatavatele tegevustele.
Nagu eespool märgitud, siis kaasamine algab kavandamise faasis ja kaasamisest lähtunud ettepanekuid on lubadel arvestatud. KMH protsessis tuleb kõigile ettepanekutele vastata.

10. Üldsuse osalemine keskkonnaga seotud kavade, programmide, strateegiate jms koostamisel (artikkel 7).
1) Millised on Teie valdkonnas sellised üldise ja laiema mõjuga dokumendid, mille koostamisse on kaasatud/olete olnud kaasatud avalikkuse esindajaid?
RMK kõige laialdasema mõjuga dokument on RMK arengukava. RMK kaasas 2023. aastal erinevaid valitsusväliseid organisatsioone, sh keskkonnaorganisatsioone 2024-2028 arengukava koostamisse.
Samuti kaasab RMK avalikkuse esindajaid (kohalikku kogukonda) metsatööde planeerimisse kõrgendatud avaliku huviga aladel. Kaasamiste alusel on valminud dokument „KAH alade kirjeldused ja metsatööde plaanid“.
Arengukavad, aastaraamatud, KAH alade kirjeldused ja metsatööde plaanid jm olulised dokumendid on kõik kättesaadavad RMK kodulehel www.rmk.ee.

2) Milline on olnud kaasamise mõju?
Kaasamise mõju on olnud positiivne, kuna Eesti inimestele lähevad metsateemad korda ja riigimetsas toimuva kohta on antud neile õigus kaasa rääkida.

11. Üldsuse osalemine õigusaktide väljatöötamisel (artikkel 8). Milline on olnud Teie institutsiooni praktika ja kogemus üldsuse kaasamisel õigusaktide väljatöötamisse? Milline on olnud kaasamise mõju?
RMK riigimetsa majandajana ei tööta välja üldsust puudutavaid õigusakte. RMK kaasab kohaliku kogukonna RMK metsatööde kava arutellu kõrgendatud avaliku huviga aladel metsamajandamistööde tegemise planeerimisel. RMK metsatööde kava on halduse sisene juhis, mitte haldusakt.

12. Õigus pöörduda kohtusse (artikkel 9).
1) Milline on Teie hinnang sellele, kuidas Eesti kohtud on kohaldanud Århusi konventsiooni artikli 9 lõikes 2 sätestatud keskkonnakaitseliste VVOde kaebeõigust?
Kohtud arvestavad konventsioonis sätestatud keskkonnakaitseliste VVO-de kaebeõigusega.

2) Kas haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus on Teie arvates otstarbekas ja efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes?
Meie arvates on haldusmenetluse seaduses sätestatud vaidemenetlus otstarbekas ja efektiivne keskkonda mõjutavate otsuste suhtes
3) Kui palju on Teie institutsioonis menetletud vaideid ja puututud kokku halduskohtumenetlusega?
RMK praktikas on vaidemenetlusi esinenud 2-3 korral, kuna RMK reeglina ei koosta ise haldusevälistele isikutele suunatud haldusakte. Nimetatud üksikjuhtudel, kui RMK on viinud läbi vaidemenetlust, on see olnud eesmärgipärane ja otstarbekas. Näiteks vaidlustati keskkonnaorganisatsiooni poolt RMK metsaparandustööde nimekiri, kuna üldsus ei olnud selle koostamisse kaastaud. RMK rahuldas vaide.
Perioodil 2021-2023 on RMK kaasatud halduskohtumenetlusse kolmanda isiku, vastustaja või haldusorganina 61-l korral.
4) Kas avalikkuselt laekunud kaebuse või taotluse alusel on Teie institutsioonis algatatud menetlusi (teenistuslik järelevalve, distsiplinaarmenetlus, väärteomenetlus, kriminaalmenetlus)?
Ei ole algatatud. RMK-l ei ole järelevalveorgani pädevust. Keskkonnaalaste rikkumiste kohtuväline menetleja on Keskkonnaamet.
5) Kas avalikkusel on oma õiguste kaitsmiseks kohtus rahalisi või muid takistusi?

Kaebuse esitamiseks on vajalik tasuda riigilõiv 20 eurot. Halduskohtumenetluses saab isik end ise esindada.


Palun esitage mistahes muu info, mis võiks olla asjakohane (sh märkused, ettepanekud, kommentaarid 2021. aasta aruande kohta).