Orienteerumisneljapäevaku korraldamise kooskõlastuse taotlus

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 31.05.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 30.05.2029

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 8

Teabevaldaja: Keskkonnaamet

Mait Tõnisson

Orienteerumisklubi TON

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr 7-9/24/10329

Meie 31.05.2024 nr 7-9/24/10329-3

Orienteerumisneljapäevaku korraldamisest

(06.06.2024 Suru küla)

Austatud Mait Tõnisson

Edastasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks taotluse, mille kohaselt Orienteerumisklubi

TON soovib korraldada 06.06.2024 kell 17:00 – 20:00 Tallinna Orienteerumisneljapäevakut

Kuusalu vallas Suru külas. Eeldatavalt võtab võistlusest osa 400 osalejat, kes liiguvad maastikul

hajutatult, valides kontrollpunktide vahelise tee ise.

Kokkuvõtvalt

Keskkonnaamet on seisukohal, et kavandatav tegevus (orienteerumisvõistlus) iseenesest ei ole

vastuolus alal kehtiva kaitsekorraga ja ei kahjusta ala kaitse-eesmärke, kui peetakse kinni

allpool toodud tingimustest, kuid märgime, et taotlus vajab enne kooskõlastamist täiendamist:

1) spordiürituse käigus tuleb kinni pidada kaitse-eeskirjas, LKS-s ja käesolevas kirjas

kehtestatud tingimustest;

2) kontrollpunktide paigutamine kaitsealuste taimeliikide leiukohtadesse on keelatud;

3) orienteerumise kontrollpunktid peavad olema ligipääsetavad liikudes maksimaalselt mööda

olemasolevaid metsaradu, et lindude häirimine ning kaitsealuste taimede vigastamine oleks

minimeeritud;

4) palume vältida lisa 1 toodud Pudisoo jõe ja kaljukotka elupaigaks märgitud ala;

5) orienteerumise kontrollpunkte ei tohi planeerida märgadesse metsaalustesse, soistele

aladele ja teistesse raskesti läbitavatesse kohtadesse, millel liikumine võib jätta loodusesse

raskesti taastuvaid jälgi;

6) liikumisteede ja kontrollpunktide asukohtade valikul tuleb vältida lahtise liivaga nõlvasid

ja muid erosiooniohtlikke kohti;

7) kaitsealal on sõidukitega sõitmine lubatud vaid olemasolevatel teedel, parkimine lubatud

selleks ettenähtud kohtades, mistõttu taotlus vajab täiendamist;

8) peale rahvaürituse lõppu tuleb tagada heakord kogu rahvaürituse alal vähemalt

rahvaüritusele eelnenud tasemel. Taotlust tuleb täiendada infoga, kuidas on üritusel

korraldatud jäätmete kogumine.

Lähtuvalt kirjas toodule, selleks, et saaksime ürituse korraldamist kooskõlastada, palume

täiendada taotlust parkimiskorralduse ja jäätmekäitluse osas. Lisaks palume ürituse eelselt

edastada meile teadmiseks orienteerumise rajakaart (kontrollpunktid koos koordinaatidega).

2 (6)

Õiguslikud alused

Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal kehtib looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) ja Vabariigi

Valitsuse 09.05.2007 määrusega nr 137 „Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala kaitse-eeskiri”

(edaspidi kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Kaitse-eeskirja kohaselt on Põhja-Kõrvemaa

kaitse-eesmärk tagada kaitse piirkonnale iseloomulikele maastikele, liustikutekkelistele

pinnavormidele, inimtegevusest vähe mõjutatud metsa- ja sookooslustele, eriilmelistele

järvedele, haruldastele ja kaitsealustele liikidele ning nende elupaikadele. Kaitsealused liigid ja

elupaigatüübid on toodud kaitse-eeskirja § 1 lg 1 p-des 2‒5. Orienteerumisala jääb peamiselt

Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala Uurita piiranguvööndisse, aga osaliselt ka Jussi

sihtkaitsevööndisse. Põhja-Kõrvemaa LKA kuulub ühtlasi Natura 2000 võrgustikku Põhja-

Kõrvemaa linnu- ja loodusala.

Uurita piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine.

Piiranguvööndis on kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) nõusolekul lubatud rahvaürituse

korraldamine selleks ettevalmistamata kohas1.

Jussi sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on ökosüsteemide arengu tagamine üksnes loodusliku

protsessina. Sihtkaitsevööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul rohkem kui 30

osalejaga rahvaürituse korraldamine2. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-

eeskirja kohaselt vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-

eesmärgi saavutamist või seisundit3.

Kaalutlusotsus

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS), Keskkonnaagentuuri andmete kohaselt jääb

orienteerumisalale kaks I kaitsekategooria kaitsealuse liigi ja hulgaliselt II ja III

kaitsekategooria kaitsealuste taime- ja linnuliikide elupaika. Lisaks jääb alale projekteeritav

Metsaelupaikade looduskaitseala, üks vääriselupaik. Põhja-Kõrvemaa looduskaitseala

vööndite, projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ja vääriselupaikade piiridega on

võimalik tutvuda Maa-ameti kaardirakenduse „Looduskaitse” ja „Kitsenduste kaart”

vahendusel. Lisaks jääb nii piirangu- kui sihtkaitsevööndisse mitmeid Natura 2000

loodusdirektiivi elupaigatüüpe, mille kaitse on üheks kaitseala kaitse-eesmärgiks.

Kaitsealustest liikidest

Orienteerumisala sisse jääb Pudisoo jõgi (Pärlijõgi), mis on veekoguna ainuke teadaolev I

kaitsekategooria liigi ebapärlikarbi (Margaritifera margaritifera) elupaik Eestis.

Ebapärlikarp on selgeveelise jõe liik, mistõttu ei tohi vette sattuda materjali nagu liiv, kruus ja

muld. Seetõttu on oluline piirata uue sette lisandumist jõesängi. Arvestades ebapärlikarbi ja

tema elupaiga ebasoodsat seisundit ja asjaolu, et orienteerumisalal Pudisoo jõe ümber ei ole

valdavalt olemasolevaid metsaradu, siis palume tungivalt vältida inimeste sattumisel Pudisoo

jõe kallastele ja seega kontrollpunktide määramisel arvestada, et kallastel ei liigutaks. Tallamise

tagajärjel võib esineda kaldaerosiooni ehk pinnase ära kandumist jõkke. Ebapärlikarbi elukäik

õnnestub vaid siis, kui jõepõhi tema elupaigaks olevas lõigus on settest puhas, erosiooni

tagajärjel aga sattuvad setted veekogusse. Seetõttu palume Pudisoo jõgi vähemalt

veekaitsevööndi piirini välja jätta orienteerumisalalt (lisa 1).

1 kaitse-eeskiri § 14 lg 2 2 kaitse-eeskiri § 9 lg 1 p 4 3 kaitse-eeskiri § 6

3 (6)

Orienteerumisala lõuna osas on registreeritud I kaitsekategooria kaljukotka (Aquila

chrysaetos) elupaigaks märgitud ala. Kaljukotka kaitse tegevuskava4 kohaselt häirimise suhtes

tundlik pesitsusperiood kestab 15. veebruarist 31. juulini, sel ajavahemikul peab hoiduma

inimeste viibimisest pesitsuselupaigas. Ürituse toimumine jääb munade ja lennuvõimetute

poegade kasvatamise perioodile, mistõttu kaljukotka elupaigaks märgitud alal pole lubatud

rahvaürituse korraldamine, et mitte pesitsemist häirida. Kaitse tegevuskava toob lisaks välja, et

hoolimata liigi kaugetest elupaikadest, satub pesapaikadesse aasta aastalt üha enam

loodusmatkajaid nii organiseeritult kui ka iseseisvalt, mistõttu järjest enam muutub

arvestatavamaks häirimise ohutegur. Arvestades kaljukotka pesa asukohta, üritusest osavõtjate

arvu ja et kaljukotka pesitsusperiood veel ürituse toimumise ajal kestab, ei ole Keskkonnaameti

hinnangul võimalik kaljukotka elupaigaks märgitud alal rahvaürituse läbiviimine (lisa 1).

Orienteerumisalale jääb ka Pühamäe metsise (Tetrao urogallus) (KLO9123759), kes kuulub II

kaitsekategooriasse, elupaik. Keskkonnaameti hinnangul on ala piisavalt kaitstud, sest sinna

pole kavandatud kontrollpunkte.

Peaaegu kogu orienteerumisala on kaetud III kaitsekategooria kaitsealuste liikidega. Alale jääb

veel II kaitsekategooria kaitsealustest linnuliikidest laululuik ja valgeselg-kirjurähn, imetajatest

veelendlane ja põhja-nahkhiir, taimedest sale villpea ja sagristarn, samblaliikidest sõrmjas

tardsamblik. Orienteerumisala kaardil on kõikide II kaitsekategooria kaitsealuste liikide

asupaigad märgitud ja lisaks linnuliikide ala osas plaan märgistatud, et sinna kontrollpunkte ei

panda.

Projekteeritavast Metsaelupaikade looduskaitsealast

Metsaelupaikade looduskaitseala hõlmab Natura 2000 metsaelupaiku, mis on kantud Eesti

looduse infosüsteemi (EELIS) ning kaitseala eesmärk on väljakujunenud looduslike koosluste

säilimine. Projekteeritava Metsaelupaikade looduskaitseala ettepanek on esmane kaitsemeede,

kuni Riigikogu on arutanud looduskaitseseaduse muutmist, kas ja kuidas metsaelupaiku

tõhusamalt kaitsta.

Vääriselupaikadest

Orienteerumisala põhja osas on vääriselupaik nr 110258. Vääriselupaik on ala metsas, kus

kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste liikide esinemise tõenäosus on suur.

Vääriselupaigale on iseloomulik, et alal kasvab põline või haruldane metsakooslus (mh väike

inimmõju). Kuna vääriselupaikades on üldjuhul keskmisest vanemad metsad, siis on seal ka

suure tõenäosusega pesitsevaid linde, keda inimeste viibimine võib häirida. Lisaks võib

vääriselupaikades olla tallamise suhtes tundlikke taime- või samblikuliike. Eelnevast tulenevalt

soovitab Keskkonnaamet kontrollpunktid paigutada vääriselupaikadest väljapoole.

Natura 2000 loodusdirektiivi elupaigatüüpidest

Orienteerumisalale jääb mitmeid loodusdirektiivi elupaigatüüpe (lisa 2), mis on ka Põhja-

Kõrvemaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgina nimetatud:

vanad loodusmetsad (9010*);

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*);

huumustoitelised järved ja järvikud (3160);

oosidel ja moreenikuhjatistel kasvavad okasmetsad (9060).

4 „Kaljukotka (Aquila chrysaetos) kaitse tegevuskava“ Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 3.12.2018

käskkirjaga nr 1-1/18/300

4 (6)

Lähtuvalt sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärgist ökosüsteemide areng tagada üksnes loodusliku

protsessina soovitab Keskkonnaamet sihtkaitsevööndis orienteerumist korraldades suunata

inimesi kasutama pigem teid ja radu, st mitte paigaldada kontrollpunkte väljaspool

olemasolevaid teid ja metsaradu.

Parkimiskorraldusest

Taotluse kohaselt on autode parkimine korraldatud Pikkjärve lõkkekoha parklas ja KÜ-l

Pikkjärve (35301:001:1501). Märgime, et Järvi Pikkjärve telkimisala parklas on RMK info

kohaselt parkimistaskuid 20 autole. Keskkonnaameti hinnangul üritusel osalejate parkimine

Pikkjärve maaüksusel looduslikul rohumaa kõlvikul ei ole kooskõlas piiranguvööndi kaitse-

eesmärgiga säilitada maastikuilmet ja elustiku mitmekesisust. Parkimiseks sobib kas selleks

ette nähtud parkla või tee, mille laius lubab parkida sõidukitel üleni tee peal ja seejuures teed

kinni blokeerimata. Palume parkimise osas taotlust täiendada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maret Vildak

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Gerda Kirs 54270402

[email protected]

5 (6)

Lisa 1. Kollasega on märgitud orienteerumisala kaardile joon, kuhu tuleks orienteerumisala

nihutada.

6 (6)

Lisa 2. Orienteerumisalale jäävad loodusdirektiivi elupaigatüübid (koos koodidega).