RMK olulisemad tähelepanekud Riigikontrolli auditi teksti kohta

1

LISA: RMK olulisemad tähelepanekud Riigikontrolli auditi teksti kohta. 1. Aruande kokkuvõtvas osas on toodud ekslik järeldus kestvuslepingute alusel pakutud hindade mittevastavusele metsamaterjali harilikule väärtusele. Harilik väärtus kujuneb pakkujate hinnakonkurentsis. Kuna RMK on turul hinnavõtja (vastupidiselt saab käituda ainult monopoolses seisundis olev isik), siis selguvad müügiprotsessi käigus parimad hinnad, mis antud ajahetkel ja turutingimusi arvestades moodustavad kohaliku keskmise turuhinna. Seega jääb arusaamatuks, millel põhineb Riigikontrolli väide, et RMK on müünud puitu turuhinnast soodsamalt. Kestvuslepingu alusel ja enampakkumistel pakutud hindade kujunemise loogika erineb ja sellel on mitmeid põhjuseid. Enampakkumist korraldades määratakse enamasti alghind, mis ei ole madalam kui kestvuslepingu edukate pakkumiste hind. Järgnevas tabelis esitame kahe müügiviisi võrdluse:

Tunnus Müük kestvuslepinguga Müük enampakkumisel

Hind Müügiprotsessis kujunev turuhind (aluseks kõrgeim hind RMK vahelaos), kõigi pakkujate hindade alusel

SPOT-turuhind (aluseks kõrgeim hind RMK vahelaos), domineerivate pakkujate hindade alusel

Kogus Suur kogus (85%), enamus pakkujaid soovitud koguses edukad

Väike kogus, vähe pakkujaid soovitud koguses edukad

Konjunktuur Sõltub vähem, arvestab pikaajalist seisundit

Sõltub rohkem, arvestab antud hetkel seisundit

Puidu kvaliteet Läbiräägitav Fikseeritud

Edukate pakkujate arv Suur, kõigil pakkujatel võimalus parima hinna korral edukaks saada

Juhuslik, sõltub üksikute pakkujate käitumisest

Hinnamanipulatsioon Välditav, turumoonutus pole lubatud (rakenduvad sanktsioonid)

Ei ole välditav, võimalus „plats puhtaks“ lüüa

Kasu riigile Pikaajaline (mahustabiilsus, hinnastabiilsus, lisandväärtus, terve konkurents, sektori areng, maksutulude kindlustamine)

Lühiajaline (stabiilsust ei tagata, võimalik ebaterve konkurents, lisandväärtuse kasvu ei tagata, väiksemad ettevõtted süüakse välja, maksutulu ei kindlustata)

Investeerimiskeskkond Tagatud Ei ole tagatud

Töökohad sektoris Tagatud Ei ole tagatud

Kliimaeesmärgid, süsiniku sidumine

Toetav, suur (puidu kohalik kasutus, toorme lühike veokaugus = väiksem CO2 heide)

Ei toeta, väike (osaline kohalik kasutus + puidu eksport, pikk veokaugus = suurem CO2 heide)

Lisandväärtus Tagatud, kohalik ümbertöötlemine

Ei ole tagatud, ei eelda kohalikku ümbertöötlemist

Muud Panus Eesti majandusse (SKT) kindlustatud

Panust Eesti majandusse ei kindlustata

2. Teiseks on toodud ekslik järeldus justkui osa ettevõtteid on eelistatud teistele ja sõlmitud soodsama hinnaga lepinguid. Uute suuremahuliste investeeringute tegemisel kokku lepitud hinnad on kokkuleppimise hetkel alati olnud turuhinnad. Riigikontrollile esitatud müügiaruannete alusel tehtud

2

analüüs kinnitab, et AS Graanul Investi ettevõtetega sõlmitud hinnamehhanismiga kestvuslepingud Osula ja Imavere uute tehaste rajamisel võimaldasid kokkuvõttes müüa täiendava koguse madalakvaliteedilist puitu (kütte- ja paberipuit) ja teenida selle eest samas summas tulu võrreldes kõigi teiste ettevõtetega samal perioodil kehtinud kestvuslepingutega. Järgneval graafikul on toodud teenitud tulude erinevus lepingute kehtivuse ajal kui samad sortimendid oleks teoreetiliselt müüdud teistele ettevõtetele, mis näitavad kokkuvõttes turuhinnaga müüki, sh esimestel aastatel teeniti teiste ettevõtetega võrreldes enam (lepingute kogutulem +20000 EUR).

3. Kolmandaks on tekstis eksitav väide, mille kohaselt hindade erinevus enampakkumistega näitab, et tõenäoliselt ei taga kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik metsamaterjali eest turuhinna saamist. RMK viitas korduvalt, et hinnad kestvuslepingutel ja enampakkumistel erinevad mitmel põhjusel. Üheks peamiseks on müügiviiside sisuline ja ajaline erinevus (turul toimuvad hinna muutused teatud ajaraamis) ning teiseks RMK valitud müügistrateegia, mille eesmärgiks on igas müügietapis nii kestvuslepingute kui enampakkumiste teel saada maksimaalne võimalik tulu. RMK müügikorraldus on teadlikult ehitatud üles viisil, et igas järgnevas müügietapis (juhime tähelepanu, et sisuliselt toimub ka kestvuslepingu hindade väljaselgitamiseks kolm korda aastas enampakkumine kestvuslepingu klientide vahel) jõuab turule väiksem kogus puitu. See tähendab tõusva turu ja materjali defitsiidi tingimustes olukorda, kus ettevõtja on valmis tootmiseks vajaliku materjali eest tasuma kõrgemat hinda. Lisaks on iga järgmise etapi alghind eelmise etapi tulemusena kujunenud. Kuna RMK müük sõltub turuolukorrast ja turuosalistest, ei ole hindade osas vahetut korrelatsiooni. Järgnevad joonised selgitavad müügi koguste ja hindade kujunemist kestvuslepingu ja enampakkumise käigus. Oleme lisanud kaks graafikut erinevate sortimentide osas. Graafikud on esitatud kahe ettevõtte kohta, kes kahe-aastasel perioodil on osalenud RMK müügiprotsessi erinevates etappides. Graafikutelt on näha igas etapis RMK müüdav puidu maht, ettevõtte ostusoov konkreetses etapis, ettevõtte pakutud hind ning kogus mille osas ettevõte osutus selle hinnaga edukaks. Graafikutelt on näha, et erinevates turu ja nõudluse olukordades (2022. aastal tõusev ja 2023. aastal langev turg) on ettevõtted sunnitud oma toormevajaduse rahuldamiseks märkimisväärselt tõstma hinda nii kestvuslepingu protsessis (TTK ja EPK) ning selle järel toimuvatel enampakkumistel.

3

Männipalgi d 18+ müüki käsitleval graafikul on näha, et kuigi 30.11.2021 EPK voorus soovis ettevõte osta enamuse müügiks pakutud kogusest, võitis ta imeväikese koguse hoolimata oluliselt kõrgema hinnast. Seejärel 26.01.2022 toimunud enampakkumisel soovis ettevõte osta kogu müügiks pakutud mahtu, tõstes veelgi hinda, kuid võitis taas väikese koguse. Sellised olukorrad korduvad.

Kasepaberipuidu müüki käsitlevalt graafikult on näha ka sellised olukorrad, kus ettevõttel teatud hetkedel (EP 07.02.2023, EP 09.05.2023, EP 18.07.2023) puudub vajadus materjali soetamiseks ja ettevõte enampakkumisel ei osale. Samal ajal kestvuslepingu säilitamiseks osaleb kestvuslepingu protsessis.

4

4. Läbivalt kordub aruande tekstis (lk 1, 8, 16) Riigikontrolli väide kinniste läbirääkimiste kohta. Alates 2018. aastast ei lepita hindasid kokku kinniste läbirääkimiste käigus, vaid pakkuja kas aktsepteerib või ei aktsepteeri RMK poolt metoodika põhiselt tehtud tinglikult tagatud koguse hinnaettepaneku. Sellele lisaks pakkuja osaleb kinnisel enampakkumisel ning lepingusse läheb kahe vooru põhjal arvutatud kaalutud keskmine hind. 5. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 8, et alates 2024. aastast avalikustatud ostetavad sortimendid ja kogused lepingusse jõudes muutuvad. Lepingud sõlmitakse alati protokollis oleva ja avalikustatud kogusega. 6. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 9 justkui igale kliendile on määratud “kodumets”. Palusime auditi koostamise protsessis see punkt välja jätta, sest tegemist on nn käibesõnaga RMK töises kõnepruugis. Seda töist sõna ei ole defineeritud, sellel puuduvad andmed ja piiritletud territoorium. RMK kõnepruugis tähendab see olukorda, et enamasti tarnitakse ettevõtjale puit võimalikult lähedal asuvast majandatavast metsast. Detailsemalt tähendab see olukorda, et tinglikult tagatud kogus arvutatakse välja pakkuja viimase kolme aasta turuosa (turuosa RMK vastava sortimendi ostust) ja järgneva perioodi RMK raiemahu põhiselt etteantud arvestusvalemiga. TTK täidab metsapoliitika eesmärki aidata kaasa regionaalsele arengule ning piirata monopolide teket, muuta puiduturg stabiilsemaks ning ühtlasi väärtustada pikaajalist kliendisuhet. TTK müügipiirkonnaks planeeritakse väiksema transpordikuluga (st lähemal asuv) piirkond. 7. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 16 justkui tinglikult tagatud koguse ostuks teeb RMK vastupakkumise hinnaga, mis arvestab teiste tinglikult tagatud koguse etapi pakkujate hindu. Tegelikult teeb RMK vastupakkumise hinnaga, mis arvestab kõigi pakkujate hindu (sh ka uute tulijate hindu, kellel TTK puudub) ning vastupakkumise tegemisel lähtutakse kõrgemast vahelaohinnast, mitte keskmisest hinnast. 8. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 18 justkui turumoonutuseks loetava hinnapakkumise mittearvestamine ei võimalda tagada turuhinna saamist. Tegelikult turumoonutusega hinnapakkumiseks loetakse ainult sellist hinda, mis on turuhinnast üle 15% kõrgem. Turuhinna määramisel osalevad kõik hinnapakkumised, v.a selgelt turgu moonutav hind. Samal ajal lepingusse läheb alati ka turgu moonutav hind, mida selle pakkuja on kohustatud maksma. RMK eesmärk on olnud vältida monopolide teket, mitte toetada lühiajalist agressiivset turuosa hõivamist, saada pikaajaliselt head turuhinda ning hoida kliendibaas võimalikult lai. 9. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 19 justkui RMK käsitleks minimaalset vahelao hinda turuhinnana. Tegelikult arvestuslikku minimaalset hinda vahelaos RMK ei käsitle turuhinna määramisena. Arvestuslik hind vahelaos seab piiri transpordikuludele. Kui ostja laos pakutud hind veokauguse tõttu viiks transpordikulu vahelao hinnas alla arvestusliku minimaalse hinna, siis sellest vahelaost positiivset müügiotsust ei tehta. Selline olukord võib juhtuda turuhindade madalseisu ajal. RMK arvestab kulupõhist hinda kõikide sortimentide üleselt, mitte üksiku kõige madalama sortimendi alusel. 10. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 24 justkui kõik lepingud sõlmib ja allkirjastab puiduturustusosakonna juhataja. Tegelikult ei ole osakonna juhataja auditi skoobis olnud perioodi jooksul sõlminud mitte ühtegi kestvuslepingut. Lepinguid sõlmivad selleks volitatud turustusspetsialistid (kliendihaldurid). 11. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 34 justkui RMK oleks sõlminud Kohila vineeritehasega pikaajalise lepingu 120 000 m3 kasepaberipuidu(!) müügiks. Tegelikult tehase vajaduseks hinnati 120 000 m3 kasevineeripakku aastas, kuid RMK sõlmis 2012. a alguses 5-aastase kestvuslepingu 12 000 m3 kasevineeripaku müügiks ning hinnad lepiti kokku vähemalt kolm korda igal aastal. 12. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 43 justkui RMK teeks tasuta tarneid ja on saanud kahju. Tavapärases äripraktikas peab reklamatsiooni korral müüja kauba tasuta asendama. RMK ei tee tasuta tarneid ja ei vea tasuta praaki kliendi juurest minema. Selgitame, et puidu varumisel on RMK eesmärk

5

maksimeerida kasumit (st toota kallimat sortimenti ja võtta risk, et selle käigus tekib praaki). Kuna puidus esinevad mitmesugused rikked ning ka ülestöötamisel tekivad mehaanilised vigastused, on praagi tekkimine vältimatu. Selgitame, et aruannetes on tehnilise andmetöötlemise tulemusena veokulu lahutatud maha võrdses osas igast puidukoormas olnud kogusest, sh praagist. (Näiteks tarnides 30 m3 koorma kasepaberipuitu hinnaga 50 eur/m3 ostja laos, milles sisaldub 3% praaki hinnaga 10 eur/m3, kes asub 200 km kaugusel, kuhu veokulu on 22,5 eur/m3, kujuneb kasepaberipuidu hinnaks vahelaos arvutuslikult 27,5 eur/m3 ja praagi hinnaks arvutuslikult -12,5 eur/m3. RMK saab aga koorma müügist tegelikult tulu 1464 eur ja selle veokulu on 675 eur ehk tarne ei ole kunagi tasuta.) 13. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 43 justkui RMK võimaldab tasuta tarneid süsteemse vea tõttu. Tegelikult esines 10 aasta jooksul neli tehnilise veaga väikest arvet (kogusummas 9273 eur), mille korral seos raamatupidamises hinnakirja ja veoselehe vahel oli katki. Samal perioodil on RMK väljastanud ligikaudu 100 000 puidu müügi arvet. Koheselt, kui Riigikontroll ühe sellise arve leidis, kontrollis RMK kindluse mõttes üle kõik arved ja leidis veel kolm tehnilise veaga arvet. RMK esitas parandatud arved tagant järele ja teeb edaspidi igal aastal arvete kontrolli. RMK raamatupidamise programm on töökorras. Oleme seisukohal, et nende üksikute juhtumite näol 10-aastase perioodi jooksul ei ole õiglane viidata süsteemsele veale.

1

LISA: RMK olulisemad tähelepanekud Riigikontrolli auditi teksti kohta. 1. Aruande kokkuvõtvas osas on toodud ekslik järeldus kestvuslepingute alusel pakutud hindade mittevastavusele metsamaterjali harilikule väärtusele. Harilik väärtus kujuneb pakkujate hinnakonkurentsis. Kuna RMK on turul hinnavõtja (vastupidiselt saab käituda ainult monopoolses seisundis olev isik), siis selguvad müügiprotsessi käigus parimad hinnad, mis antud ajahetkel ja turutingimusi arvestades moodustavad kohaliku keskmise turuhinna. Seega jääb arusaamatuks, millel põhineb Riigikontrolli väide, et RMK on müünud puitu turuhinnast soodsamalt. Kestvuslepingu alusel ja enampakkumistel pakutud hindade kujunemise loogika erineb ja sellel on mitmeid põhjuseid. Enampakkumist korraldades määratakse enamasti alghind, mis ei ole madalam kui kestvuslepingu edukate pakkumiste hind. Järgnevas tabelis esitame kahe müügiviisi võrdluse:

Tunnus Müük kestvuslepinguga Müük enampakkumisel

Hind Müügiprotsessis kujunev turuhind (aluseks kõrgeim hind RMK vahelaos), kõigi pakkujate hindade alusel

SPOT-turuhind (aluseks kõrgeim hind RMK vahelaos), domineerivate pakkujate hindade alusel

Kogus Suur kogus (85%), enamus pakkujaid soovitud koguses edukad

Väike kogus, vähe pakkujaid soovitud koguses edukad

Konjunktuur Sõltub vähem, arvestab pikaajalist seisundit

Sõltub rohkem, arvestab antud hetkel seisundit

Puidu kvaliteet Läbiräägitav Fikseeritud

Edukate pakkujate arv Suur, kõigil pakkujatel võimalus parima hinna korral edukaks saada

Juhuslik, sõltub üksikute pakkujate käitumisest

Hinnamanipulatsioon Välditav, turumoonutus pole lubatud (rakenduvad sanktsioonid)

Ei ole välditav, võimalus „plats puhtaks“ lüüa

Kasu riigile Pikaajaline (mahustabiilsus, hinnastabiilsus, lisandväärtus, terve konkurents, sektori areng, maksutulude kindlustamine)

Lühiajaline (stabiilsust ei tagata, võimalik ebaterve konkurents, lisandväärtuse kasvu ei tagata, väiksemad ettevõtted süüakse välja, maksutulu ei kindlustata)

Investeerimiskeskkond Tagatud Ei ole tagatud

Töökohad sektoris Tagatud Ei ole tagatud

Kliimaeesmärgid, süsiniku sidumine

Toetav, suur (puidu kohalik kasutus, toorme lühike veokaugus = väiksem CO2 heide)

Ei toeta, väike (osaline kohalik kasutus + puidu eksport, pikk veokaugus = suurem CO2 heide)

Lisandväärtus Tagatud, kohalik ümbertöötlemine

Ei ole tagatud, ei eelda kohalikku ümbertöötlemist

Muud Panus Eesti majandusse (SKT) kindlustatud

Panust Eesti majandusse ei kindlustata

2. Teiseks on toodud ekslik järeldus justkui osa ettevõtteid on eelistatud teistele ja sõlmitud soodsama hinnaga lepinguid. Uute suuremahuliste investeeringute tegemisel kokku lepitud hinnad on kokkuleppimise hetkel alati olnud turuhinnad. Riigikontrollile esitatud müügiaruannete alusel tehtud

2

analüüs kinnitab, et AS Graanul Investi ettevõtetega sõlmitud hinnamehhanismiga kestvuslepingud Osula ja Imavere uute tehaste rajamisel võimaldasid kokkuvõttes müüa täiendava koguse madalakvaliteedilist puitu (kütte- ja paberipuit) ja teenida selle eest samas summas tulu võrreldes kõigi teiste ettevõtetega samal perioodil kehtinud kestvuslepingutega. Järgneval graafikul on toodud teenitud tulude erinevus lepingute kehtivuse ajal kui samad sortimendid oleks teoreetiliselt müüdud teistele ettevõtetele, mis näitavad kokkuvõttes turuhinnaga müüki, sh esimestel aastatel teeniti teiste ettevõtetega võrreldes enam (lepingute kogutulem +20000 EUR).

3. Kolmandaks on tekstis eksitav väide, mille kohaselt hindade erinevus enampakkumistega näitab, et tõenäoliselt ei taga kestvuslepingute läbirääkimiste ja hinna kokkuleppimise reeglistik metsamaterjali eest turuhinna saamist. RMK viitas korduvalt, et hinnad kestvuslepingutel ja enampakkumistel erinevad mitmel põhjusel. Üheks peamiseks on müügiviiside sisuline ja ajaline erinevus (turul toimuvad hinna muutused teatud ajaraamis) ning teiseks RMK valitud müügistrateegia, mille eesmärgiks on igas müügietapis nii kestvuslepingute kui enampakkumiste teel saada maksimaalne võimalik tulu. RMK müügikorraldus on teadlikult ehitatud üles viisil, et igas järgnevas müügietapis (juhime tähelepanu, et sisuliselt toimub ka kestvuslepingu hindade väljaselgitamiseks kolm korda aastas enampakkumine kestvuslepingu klientide vahel) jõuab turule väiksem kogus puitu. See tähendab tõusva turu ja materjali defitsiidi tingimustes olukorda, kus ettevõtja on valmis tootmiseks vajaliku materjali eest tasuma kõrgemat hinda. Lisaks on iga järgmise etapi alghind eelmise etapi tulemusena kujunenud. Kuna RMK müük sõltub turuolukorrast ja turuosalistest, ei ole hindade osas vahetut korrelatsiooni. Järgnevad joonised selgitavad müügi koguste ja hindade kujunemist kestvuslepingu ja enampakkumise käigus. Oleme lisanud kaks graafikut erinevate sortimentide osas. Graafikud on esitatud kahe ettevõtte kohta, kes kahe-aastasel perioodil on osalenud RMK müügiprotsessi erinevates etappides. Graafikutelt on näha igas etapis RMK müüdav puidu maht, ettevõtte ostusoov konkreetses etapis, ettevõtte pakutud hind ning kogus mille osas ettevõte osutus selle hinnaga edukaks. Graafikutelt on näha, et erinevates turu ja nõudluse olukordades (2022. aastal tõusev ja 2023. aastal langev turg) on ettevõtted sunnitud oma toormevajaduse rahuldamiseks märkimisväärselt tõstma hinda nii kestvuslepingu protsessis (TTK ja EPK) ning selle järel toimuvatel enampakkumistel.

3

Männipalgi d 18+ müüki käsitleval graafikul on näha, et kuigi 30.11.2021 EPK voorus soovis ettevõte osta enamuse müügiks pakutud kogusest, võitis ta imeväikese koguse hoolimata oluliselt kõrgema hinnast. Seejärel 26.01.2022 toimunud enampakkumisel soovis ettevõte osta kogu müügiks pakutud mahtu, tõstes veelgi hinda, kuid võitis taas väikese koguse. Sellised olukorrad korduvad.

Kasepaberipuidu müüki käsitlevalt graafikult on näha ka sellised olukorrad, kus ettevõttel teatud hetkedel (EP 07.02.2023, EP 09.05.2023, EP 18.07.2023) puudub vajadus materjali soetamiseks ja ettevõte enampakkumisel ei osale. Samal ajal kestvuslepingu säilitamiseks osaleb kestvuslepingu protsessis.

4

4. Läbivalt kordub aruande tekstis (lk 1, 8, 16) Riigikontrolli väide kinniste läbirääkimiste kohta. Alates 2018. aastast ei lepita hindasid kokku kinniste läbirääkimiste käigus, vaid pakkuja kas aktsepteerib või ei aktsepteeri RMK poolt metoodika põhiselt tehtud tinglikult tagatud koguse hinnaettepaneku. Sellele lisaks pakkuja osaleb kinnisel enampakkumisel ning lepingusse läheb kahe vooru põhjal arvutatud kaalutud keskmine hind. 5. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 8, et alates 2024. aastast avalikustatud ostetavad sortimendid ja kogused lepingusse jõudes muutuvad. Lepingud sõlmitakse alati protokollis oleva ja avalikustatud kogusega. 6. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 9 justkui igale kliendile on määratud “kodumets”. Palusime auditi koostamise protsessis see punkt välja jätta, sest tegemist on nn käibesõnaga RMK töises kõnepruugis. Seda töist sõna ei ole defineeritud, sellel puuduvad andmed ja piiritletud territoorium. RMK kõnepruugis tähendab see olukorda, et enamasti tarnitakse ettevõtjale puit võimalikult lähedal asuvast majandatavast metsast. Detailsemalt tähendab see olukorda, et tinglikult tagatud kogus arvutatakse välja pakkuja viimase kolme aasta turuosa (turuosa RMK vastava sortimendi ostust) ja järgneva perioodi RMK raiemahu põhiselt etteantud arvestusvalemiga. TTK täidab metsapoliitika eesmärki aidata kaasa regionaalsele arengule ning piirata monopolide teket, muuta puiduturg stabiilsemaks ning ühtlasi väärtustada pikaajalist kliendisuhet. TTK müügipiirkonnaks planeeritakse väiksema transpordikuluga (st lähemal asuv) piirkond. 7. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 16 justkui tinglikult tagatud koguse ostuks teeb RMK vastupakkumise hinnaga, mis arvestab teiste tinglikult tagatud koguse etapi pakkujate hindu. Tegelikult teeb RMK vastupakkumise hinnaga, mis arvestab kõigi pakkujate hindu (sh ka uute tulijate hindu, kellel TTK puudub) ning vastupakkumise tegemisel lähtutakse kõrgemast vahelaohinnast, mitte keskmisest hinnast. 8. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 18 justkui turumoonutuseks loetava hinnapakkumise mittearvestamine ei võimalda tagada turuhinna saamist. Tegelikult turumoonutusega hinnapakkumiseks loetakse ainult sellist hinda, mis on turuhinnast üle 15% kõrgem. Turuhinna määramisel osalevad kõik hinnapakkumised, v.a selgelt turgu moonutav hind. Samal ajal lepingusse läheb alati ka turgu moonutav hind, mida selle pakkuja on kohustatud maksma. RMK eesmärk on olnud vältida monopolide teket, mitte toetada lühiajalist agressiivset turuosa hõivamist, saada pikaajaliselt head turuhinda ning hoida kliendibaas võimalikult lai. 9. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 19 justkui RMK käsitleks minimaalset vahelao hinda turuhinnana. Tegelikult arvestuslikku minimaalset hinda vahelaos RMK ei käsitle turuhinna määramisena. Arvestuslik hind vahelaos seab piiri transpordikuludele. Kui ostja laos pakutud hind veokauguse tõttu viiks transpordikulu vahelao hinnas alla arvestusliku minimaalse hinna, siis sellest vahelaost positiivset müügiotsust ei tehta. Selline olukord võib juhtuda turuhindade madalseisu ajal. RMK arvestab kulupõhist hinda kõikide sortimentide üleselt, mitte üksiku kõige madalama sortimendi alusel. 10. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 24 justkui kõik lepingud sõlmib ja allkirjastab puiduturustusosakonna juhataja. Tegelikult ei ole osakonna juhataja auditi skoobis olnud perioodi jooksul sõlminud mitte ühtegi kestvuslepingut. Lepinguid sõlmivad selleks volitatud turustusspetsialistid (kliendihaldurid). 11. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 34 justkui RMK oleks sõlminud Kohila vineeritehasega pikaajalise lepingu 120 000 m3 kasepaberipuidu(!) müügiks. Tegelikult tehase vajaduseks hinnati 120 000 m3 kasevineeripakku aastas, kuid RMK sõlmis 2012. a alguses 5-aastase kestvuslepingu 12 000 m3 kasevineeripaku müügiks ning hinnad lepiti kokku vähemalt kolm korda igal aastal. 12. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 43 justkui RMK teeks tasuta tarneid ja on saanud kahju. Tavapärases äripraktikas peab reklamatsiooni korral müüja kauba tasuta asendama. RMK ei tee tasuta tarneid ja ei vea tasuta praaki kliendi juurest minema. Selgitame, et puidu varumisel on RMK eesmärk

5

maksimeerida kasumit (st toota kallimat sortimenti ja võtta risk, et selle käigus tekib praaki). Kuna puidus esinevad mitmesugused rikked ning ka ülestöötamisel tekivad mehaanilised vigastused, on praagi tekkimine vältimatu. Selgitame, et aruannetes on tehnilise andmetöötlemise tulemusena veokulu lahutatud maha võrdses osas igast puidukoormas olnud kogusest, sh praagist. (Näiteks tarnides 30 m3 koorma kasepaberipuitu hinnaga 50 eur/m3 ostja laos, milles sisaldub 3% praaki hinnaga 10 eur/m3, kes asub 200 km kaugusel, kuhu veokulu on 22,5 eur/m3, kujuneb kasepaberipuidu hinnaks vahelaos arvutuslikult 27,5 eur/m3 ja praagi hinnaks arvutuslikult -12,5 eur/m3. RMK saab aga koorma müügist tegelikult tulu 1464 eur ja selle veokulu on 675 eur ehk tarne ei ole kunagi tasuta.) 13. Eksitav on Riigikontrolli väide lk 43 justkui RMK võimaldab tasuta tarneid süsteemse vea tõttu. Tegelikult esines 10 aasta jooksul neli tehnilise veaga väikest arvet (kogusummas 9273 eur), mille korral seos raamatupidamises hinnakirja ja veoselehe vahel oli katki. Samal perioodil on RMK väljastanud ligikaudu 100 000 puidu müügi arvet. Koheselt, kui Riigikontroll ühe sellise arve leidis, kontrollis RMK kindluse mõttes üle kõik arved ja leidis veel kolm tehnilise veaga arvet. RMK esitas parandatud arved tagant järele ja teeb edaspidi igal aastal arvete kontrolli. RMK raamatupidamise programm on töökorras. Oleme seisukohal, et nende üksikute juhtumite näol 10-aastase perioodi jooksul ei ole õiglane viidata süsteemsele veale.

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud (digitaalallkirja kuupäev)

Riigimetsa Majandamise Keskuses.

Kehtib kuni (5 aastat digitaalallkirja kuupäevast)

Alus AvTS § 35 lg 2 p 2

Ines Metsalu-Nurminen

Peakontrolör

Teie 09.05.2024 nr 2-1/80097/4

Riigikontroll

[email protected] Meie 30.05.2024 nr 1-7/2024/3108

Vastused Riigikontrolli aruande „Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük

kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel“ eelnõule

Lugupeetud peakontrolör

Edastan Teile Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) vastuse Riigikontrolli

auditi „Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega

kokkuleppehinna alusel“ eelnõu kohta. Tänan Riigikontrolli, et võtsite selle olulise teema

oma fookusesse.

Tegemist ei ole esimese korraga, kus Riigikontroll soovitab metsamaterjali müügi

valdkonnas kehtivat tegutsemispraktikat muuta või ümber kujundada. 1992. aastal jõudis

Riigikontroll ümarpuidu eksportimise otstarbekuse ja korralduse analüüsis1 seisukohale, et

puidu müügi korraldust on vaja muuta selleks, et väärindamata puidu eksporti Eestist

pidurdada. Seega on Riigikontroll olnud institutsiooniks, mis on kandnud määravat rolli

hilisemal metsapoliitika kujundamisel, mis omakorda lõi alused RMK kestvuslepingute

süsteemi loomiseks.

RMK kestvuslepingute süsteem on pika ajalooga ning on olnud seega ka pidevas arengus.

Mul on hea meel, et Riigikontroll on ka oma aruandes välja toonud kestvuslepingute

süsteemis toimunud arenguid, mille otsustamise või kujundamise juures on mul RMK

juhatuse esimehena olnud võimalus olla. Lepingute avalikustamine, vahendajatele

puidumüügi lõpetamine ning pika vaatega puidu keemilise väärindamise kestvuslepingute

sõlmimise avaliku protsessi käivitamine on kooskõlas Riigikontrolli sooviga muuta

protsess kõrvaltvaatajatele läbipaistvamaks ja arusaadavamaks.

Auditit lugedes võib aga tekkida ekslik arusaam, et viimase pea kahe kümnendiga on

loodud ostjaid ebavõrdselt kohtlev ja turuhindadega mitte kooskõlas olev süsteem, mida

RMK kasutab siiani. Auditi ajaliselt pikka skoopi (põhiliselt 2017-2022 ja osaliselt

varasemad aastad) jääb mitu olulist muudatust RMK kestvuslepingute süsteemis. Seetõttu

on mitmed auditis välja toodud varasemaid aastaid puudutanud probleemid juba

lahendatud müügikorralduse hilisema muutmise käigus.

1 Auditiaruanded (riigikontroll.ee)

2 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

RMK-s on astutud teadlikke samme selleks, et kestvuslepingute protsess tagaks riigile nii

otseselt (RMK dividendid riigikassasse) kui ka kaudselt (ettevõtluse areng, ressursi

väärindamine, töökohtade loomine, maksutulud) suurima tulu ning kestvuslepingud

oleksid avalikud. Seeläbi on lisaks turuosalistele ka avalikkusel võimalus teada, milliste

lepingute ja lepingutingimuste alusel riigimetsast varutud puitu müüakse.

On kahetsusväärne, et Riigikontroll ei leidnud võimalust viia kestvuslepingute osas läbi

laiemat analüüsi, mis oleks võtnud arvesse kestvuslepingute mõju puidutöötlemise

investeeringutele, tööhõive suurendamisele, puidutööstuse lisandväärtuse kasvule või

regionaalarengule. Laiema skoobiga audit oleks kindlasti andnud poliitikakujundajatele,

RMK-le ja ka laiemale üldsusele selgema arusaama kestvuslepingutest ja nende sisulisest

väärtusest Eesti majandusele.

Vaatamata RMK selgitustele auditi koostamise käigus, on kahjuks kontrollaruandesse

jäänud mitmeid väiteid, mis on eksitavad (näiteks hindade mittevastavus harilikule

väärtusele, ettevõtete eelistamine soodsama hinnaga) ning esitatud põhjendamatult.

Auditis on jäänud käsitlemata RMK kestvuslepingute roll puiduturu stabiilsuse vaatest.

RMK on alates asutuse moodustamisest jätkanud Riigikogu poolt 1997. a heaks kiidetud

metsapoliitikast tulenevat ülesannet tõsta puiduturu stabiilsust läbi pikaajaliste lepingute

ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid puidu

keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse. Riik on RMK tegevuse tulemusena kaasa

aidanud metsa- ja puidutööstuse arengule, mida näitavad 2022. aasta sektori loodud

lisandväärtuse osakaal 8,5% Eesti ettevõtete vastavatest näitajatest. St 1,88 miljardit eurot

otsest lisandväärtust ja 565 miljonit eurot otsest maksutulu, tööhõive maapiirkondades ja

kallite toodete ekspordi kasv. RMK on jätkusuutlikult tegutseva metsamajandajana väga

huvitatud, et iga metsast välja toodav puu leiaks parima võimaliku kasutuse ja teeniks

omanikule tulu.

RMK põhjalikum vastus on esitatud kahes osas. Järgnevalt on esitatud RMK arvamus ja

vastused Riigikontrolli esitatud soovitustele koos tähtaegadega. Kirja lisas on välja toodud

kõige olulisemad tähelepanekud Riigikontrolli auditiaruande teksti kohta.

Riigikontrolli aruandes tehtud soovitused RMK juhatuse esimehele koos vastustega

• Et tagada võrdset kohtlemist ja vaba konkurentsi ka uutele turule tulijatele, kujundada

kestvuslepingute hinnaläbirääkimised viisil, mis annaks uutele klientidele, kellel puudub

varasem kestvusleping, võimaluse osaleda tinglikult tagatud koguste hinnapakkumistel

(kokkuvõte ja p 89).

Nõustun soovitusega osaliselt. RMK teeb 2024. aasta jooksul analüüsi ja hindab

võimalusi süsteemi täiustamiseks vastavalt Riigikontrolli ettepanekule.

Tinglikult tagatud kogus (TTK) uuel turule tulijal puudub, kui ta pole eelneva kolme aasta

jooksul (st vähemalt üks kord viimase kolme aasta jooksul) RMK enampakkumisel edukalt

osalenud. Varasem kogemus on vajalik stabiilsuse tagamiseks, kuna RMK planeerib kõiki

oma tegevusi pikalt ette ja vajab kindlaid partnereid, et täita seadusega pandud ülesandeid.

Praktikas ei ole ostuajaloo puudumine uutel tulijatel takistanud kestvuslepingu saamist ega

soovitud koguse ostmist. Näiteks osales OÜ Fibenol 2023. aasta sügisel uue tulijana

3 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

kestvuslepingu protsessis, ei osalenud TTK voorus, kuid võitis kinnise enampakkumise

voorust kogu soovitud koguse. See näide annab eelduse väita, et stabiilsusele rajatud

süsteem toimib.

• Loobuda põhimõttest, et kestvuslepingute sõlmimisel pakutavate hindade keskmist 15%

võrra ületavad pakkumised loetakse turumoonutuseks (kokkuvõte ja p 89).

Nõustun soovitusega osaliselt. RMK teeb 2024. aasta jooksul analüüsi ja hindab

võimalusi põhimõtte muutmiseks.

Turumoonutuste vastaste meetmete rakendamine on vajalik, et vältida RMK-le ja laiemalt

riigile kahju tekkimise riski. Kui üks pakkuja põhjustab TTK voorus turumoonutuse

(turuhinda oluliselt ületav pakkumus), mille alusel RMK esitab kõigile teistele pakkujatele

hinna vastu-pakkumise ja moonutuse põhjustaja hiljem ise loobub turuhinnast kõrgema

hinna pakkumise tõttu ostmisest, tekib kõigil teistel pakkujatel põhjendatud alus RMK

vastu kahjunõude esitamiseks. Selline olukord juhtus 2019. aasta lõpus kui üks saeveski

pakkus turuhinda 30% ületava hinna, pool aastat hiljem läks ettevõte pankrotti. Kinnise

enampakkumise voorus RMK hinna vastu-pakkumisi ei tee, mistõttu turumoonutusega

hinna pakkuja riskib ainult üksi ostukohustuse rikkumisega, kui pakkuja loobub ostmisest.

• Suurendada kestvuslepingute sõlmimisel tehtavate toimingute kontrollitavust ja

läbipaistvust. Muu hulgas kehtestada toimingute dokumenteerimise nõuded ja kaaluda

kestvuslepingute sõlmimisel üleminemist elektroonilise pakkumiskeskkonna kasutamisele

(kokkuvõte ja p 89).

Nõustun. RMK viib 2025. aasta juuliks läbi äriarenduse analüüsi kestvuslepingute

elektroonilise pakkumise keskkonna ehitamiseks.

RMK on alustanud arendustegevustega müügipakkumiste elektroonilise keskkonna

ehitamiseks avalikel enampakkumistel. Digitaalsete lahenduste juurutamise käigus

uuendatakse ka toimingute dokumenteerimisega seonduv.

• Tagada, et lepingute ning nende lisade sõlmimisel oleksid toodud lepingu muutmise

õiguslikud alused ning lisatud põhjendused, miks lepinguid muudetakse (p 143).

Nõustun. Rakendatakse kohe.

Lepingute sõlmimisel on õiguslikud alused alati lisatud. Lepingute muutmisel ja lepingute

lisade sõlmimisel ühtlustame toimingud.

• Tagada, et lepingute allkirjastamine toimuks enne tarneperioodi algust (p 143).

Nõustun. Rakendatakse kohe.

• Et suurendada RMK paindlikkust lepingute täitmisel ja raiete planeerimisel, juurutada

senisest paindlikum metsa ülestöötamise süsteem, kus oleks vähese nõudluse või liiga

väikese hinna tõttu võimalik raietest loobuda, sh tuleks RMK-l kasutada 10%-list mahu

vähendamise võimalust, kui metsamaterjali müük oleks RMK-le kahjulik (p 143).

Ei nõustu soovitusega.

Alates 2018. aastast rakendatakse puidu müümisel ja lepingute sõlmimisel süsteemi, mis

tagab, et raiesurvet tekkida ei saa ja RMK suudab võetud kohustusi täita. Lepingutes ei ole

aastaseid nominaalkoguseid ja kohustusi võetakse ning hinnad fikseeritakse maksimaalselt

4 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3-6 kuuks. Metsamaterjali müük ei ole RMK jaoks olnud kogu 25 aasta jooksul kordagi

kahjumlik ja kasumit on suudetud teenida ka vähese nõudluse või madala turuhinna korral.

• Arvestades, et paljude sortimentide puhul on kestvuslepingute tegelik osakaal ca 90%, ja

selleks, et vähendada tarnesurvet, mis võib halbade ilmastikuolude vms tõttu tekkida,

tagada, et kestvuslepingute osakaal ka eri sortimentide kaupa ei ületaks 85%. Kaaluda

lisaks kestvuslepingute osakaalu korrigeerimist väiksemaks (p 143).

Nõustun soovitusega osaliselt. RMK teeb 2024. aasta jooksul analüüsi ja hindab

võimalusi põhimõtte muutmiseks.

Kestvuslepingute tegelik osakaal on ainult üksikutel sortimentidel (haavapaberipuit,

okaspuupostid) üle 90%. Nende sortimentide ostjad on Eestis üksikud ettevõtted ning

müügialternatiiv sisuliselt puudub. Varumise sujuvaks korraldamiseks peavad

müügilepingud katma 100% raieplaanist, et metsas raiuda kõige väärtuslikumat sortimenti

kõige rohkem (alati peab olema teada klient, kellele puitu varutakse). RMK müüb kõikide

müügiviiside (sh enampakkumise) korral puitu ette. Tarnesurvet aitab ära hoida ka asjaolu,

et RMK ei müü aasta mahtu korraga vaid tarneperioodide (3 ja 6 kuud) kaupa. Lisaks on

kestvuslepingute osakaal langenud, olles 2023. aastal 74,5% ning eeldatavalt samale

tasemele jääb osakaal ka 2024. aastal.

• Selleks, et parandada RMK metsamaterjali müügiandmete kvaliteeti, analüüsida

andmetes esinevaid mitmeti mõistetavusi ja teha vajalikud parandused, et nii lepingus kui

ka tarnedokumentides oleksid sortimentide andmed ja hinnad üksüheselt kokkuviidavad (p

143).

Nõustun. RMK korrastab andmete haldust ja uuendab aruandeid 2024. aasta jooksul.

RMK-s on töö korraldamiseks kasutusel palju erinevaid aruandeid, mis võivad sisaldada

ka mittevajalikke andmeveergusid ning kasutaja peab teadma, millisest aruandest leiab

otsitavad andmed. Aruannete täiustamine ja uute aruannete ehitamine teostatakse seoses

uute töölaudade arendamisega.

• Teha muudatusi töökorralduses, et maandada korruptsiooniriske ning minimeerida

lepingute muutmisel ja täitmisel tekkivad vead (p 143).

Nõustun soovitusega osaliselt. 2024. aasta jooksul viiakse läbi lisategevused koos

välise partneriga korruptsiooniriskide maandamiseks.

Pidev korruptsiooniriskide maandamine on RMK juhatuse fookuses. Seetõttu oleme lisaks

eelmise juhatuse poolt ellu viidud tegevustele hankinud 2024. aastal majavälise partneri

korruptsiooniriskide maandamiseks. RMK-s on nelja silma printsiip kaalukate otsuste

tegemisel kasutusel alates 2008. aastast. Auditi tekstist ei selgu, millised on olnud

konkreetsed korruptsiooniohtlikud olukorrad, mis auditi käigus tuvastati ja millises

tööprotsessi osas need ilmnevad. Korruptsiooniriskide maandamise meetmed ja lepingute

muutmisel tekkivate ühekordsete vigade minimeerimine on käsitletavad eraldi tegevustena.

• Tagada, et RMK müügiaruanded vastaksid tegelikkusele ning andmed oleksid

analüüsitavad ja võrreldavad (p 161).

Nõustun. RMK korrastab andmete haldust ja uuendab aruandeid 2024. aasta jooksul.

5 ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

RMK-s on kasutusel palju erinevaid aruandeid, mis võivad sisaldada ka mittevajalikke

andmeveergusid ning kasutaja peab teadma, millisest aruandest leiab otsitavad andmed.

Aruannete täiustamine ja uute aruannete ehitamine teostatakse seoses uute töölaudade

arendamisega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud

digitaalselt)

Mikk Marran

juhatuse esimees

Lisa: RMK olulisemad tähelepanekud Riigikontrolli auditi teksti kohta.

Ulvar Kaubi

[email protected]

Jaarek Konsa

[email protected]