Kliimaministri määruse "Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ja tasumäär" eelnõu kooskõlastamiseks esitamine

EELNÕU

27.05.2024

KLIIMAMINISTER

MÄÄRUS

Tallinn nr 2024. a

Raadamisõiguse tasu määra arvutamise

metoodika ja tasumäär

Määrus kehtestatakse keskkonnatasude seaduse § 8¹ lõike 2 alusel.

§ 1.  Määruse reguleerimisala

Käesoleva määrusega kehtestatakse raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika ning

selle alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr.

§ 2  Raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika

(1)  Raadamisõiguse tasu määr arvutatakse järgmise valemiga:

RT = (Cvaru kadu* 44/12 +7,5) * Chind, kus

RT –  raadamisõiguse tasu määr;

Cvaru kadu– keskmine raadatud alade C varu kadu tonni/ha;

44/12 – CO2-le ülemineku tegur;

7,5 – süsiniku sidumise potentsiaal tonni CO2 ekvivalenti hektari kohta 80 aastasel perioodil;

Chind – Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemis ühiku keskmine

turuhind tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.

(2) Raadamisõiguse tasu määr ümardatakse ühe euro täpsusega.

(3) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr

on väiksem kui 4000 eurot/ha, on raadamisõiguse tasu määra väärtuseks 4000 eurot/ha.

(4) Kui käesoleva paragrahvi lõikes 1 esitatud valemi alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr

on suurem kui 8000 eurot/ha, on raadamisõiguse tasu määra väärtuseks 8000 eurot/ha.

§ 3. Raadamisõiguse tasu määr

Raadamisõiguse tasu määr on 4464 eurot raadatava hektari kohta.

§ 4. Tasumäärade muutmise kavandamine

Käesoleva määruse §-s 3 sätestatud tasumäära võib muuta, võttes arvesse keskkonnatasude

seaduse § 8¹ lõikes 4 sätestatud piirmäärasid, kui muutuvad tasumäärade kehtestamise

lähtealused või tasu arvutamise metoodika.

§ 5. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024. aastal.

Kristen Michal

Minister

Keit Kasemets

Kantsler

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ministeeriumid

30.05.2024 nr 1-17/24/2743

Kliimaministri määruse "Raadamisõiguse tasu määra

arvutamise metoodika ja tasumäär" eelnõu

kooskõlastamiseks esitamine

Esitame kooskõlastamiseks kliimaministri määruse „Raadamisõiguse tasu määra arvutamise

metoodika ja tasumäär“ eelnõu ja palume kooskõlastust kümne päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Teadmiseks: Eesti Linnade ja Valdade Liit, Eesti Erametsaliit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda,

Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, Eesti Taastuvenergia Koda,

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit, Eesti Mäetööstuse Ettevõtete Liit, Eesti Turbaliit, Eesti

Kaubandus-Tööstuskoda, Viru Keemia Grupp, Riigimetsa Majandamise Keskus.

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

Kliimaministri määruse „Raadamisõiguse tasu määr ja selle arvutamise

metoodika“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Kliimaministri määruse kehtestamise aluseks on keskkonnatasude seaduse (edaspidi KeTS) § 81

lõige 2, mis sätestab, et raadamisõiguse tasu määra ja selle arvutamise metoodika kinnitab

valdkonna eest vastutav minister määrusega, võttes aluseks Eesti metsamaale talletatud

orgaanilise süsiniku koguse pindalaühiku kohta, metsamaa süsiniku sidumise potentsiaali

pindalaühiku kohta ja kasvuhoonegaaside heitkoguste keskmise turuhinna Euroopa Liidus

tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul.

Raadamistasu kehtestamise eesmärk on kompenseerida raadamise põhjustatavat kliimamõju.

Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele

ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside

eesmärk maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse ehk LULUCF sektoris, mille järgi

Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama

kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni CO2 ekvivalendi võrra.

Sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada lisameetmeid, mis suurendavad süsinikuvaru,

parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning mida on võimalik kajastada

KHG inventuuris. Lähtudes metsaseadusest ja metsanduse arengukava 2030 eelnõust on

eesmärk säilitada metsamaa pindala vähemalt senisel tasemel. Kavandatav abinõu aitab kaasa

metsa pindala vähenemisele raadamise tõttu, muutes raadamistegevuse tasuliseks.

Määruse eelnõu koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (626 0726,

[email protected]), õigusekspertiisi tegi õigusosakonna nõunik

Annemari Vene ([email protected]). Keeletoimetaja oli

Justiitsministeeriumi õigusloome korralduse talituse keeletoimetaja Aili Sandre

([email protected]).

Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2023–2027 aluspõhimõtetega 3.3.12

„Vaatame üle keskkonna- ja ressursitasud ning maksustame raadamise“ ja 5.2.10 „Maksustame

metsa- ja põllumaade raadamist“.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb neljast paragrahvist.

Paragrahvis 1 sätestatakse määruse reguleerimisala – määrusega kehtestatakse raadamisõiguse

tasu määra arvutamise metoodika ning selle alusel arvutatud raadamisõiguse tasu määr.

Paragrahvis 2 sätestatakse raadamisõiguse tasu määra arvutamise metoodika.

Raadamisõiguse tasu määra kujunemise aluspõhimõtted tulenevad KeTSi §-st 2, mis määrab

üldised keskkonnatasude kehtestamise lähtealused, ning §-st 8¹.

KeTSi kohaselt lähtutakse tasude kehtestamisel ja rakendamisel keskkonnakaitse vajadusest,

riigi majanduslikust ja sotsiaalsest olukorrast ning seaduses sätestatud juhul ka tasustatavast

loodusvarast loodavast väärtusest ja riigi tulu teenimise eesmärgist, tekitatavast

keskkonnahäiringust ning keskkonnakasutuse eesmärgist ja viisist.

Raadamisõiguse tasu määra leidmisel võetakse aluseks kasvuhoonegaaside inventuuriaruande

kohaselt raporteeritud raadatud alade keskmised pindalad ning süsiniku kadu pindalaühiku

kohta (tabel 1), metsamaa muldade süsiniku sidumise potentsiaal ning kasvuhoonegaaside

heitkoguste keskmine turuhind Euroopa Liidus tasumäära arvestamisele eelnenud kümne aasta

jooksul. Keskmine süsiniku varu muutus on hinnatud SMI (Eesti statistiline metsainventuur)

tükkide alusel, kus vastav maakasutuse muutus on toimunud.

Eesti on kohustatud kord aastas esitama Euroopa Komisjonile ja ÜRO-le inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside inventuuriaruande koos ühtse aruandevormi tabelitega. Esitatud andmed

sisaldavad heitkoguste hinnanguid alates 1990. aastast.

Tabel 1. Raadatud alade keskmine C varu kadu, t/ha

Raadamise tüüp Keskmine

aastane raadatud

pindala, ha

Osakaal Keskmine C varu

kadu, t/ha

CO2

põllumaaks 60,8 5% -17,10

rohumaaks 287,0 25% -9,63

märgalaks 59,7 5% -33,85

turbatootmisalaks 51,8 4% -0,13

asulaks 602,5 52% -52,73

muuks maaks 99,0 9% -61,12

Kaalutud

keskmine -37,61 137,90

Lõikes 1 sätestatakse  raadamisõiguse tasu määra arvutamise valem, milles kasutatakse

raadatud aladel keskmist süsiniku kadu pindalaühiku kohta (tonni/ha), CO2-le ülemineku tegurit

(44/12 ehk ümardatult 3,67), metsamaa muldade süsiniku sidumise potentsiaali ning Euroopa

Liidu kasvuhoonegaaside heitkoguste kauplemise süsteemi keskmist turuhinda tasumäära

arvestamisele eelnenud kümne aasta jooksul – 30,7 € ühe tonni CO2 kohta. Turuhind leiti,

kasutades aastate 2014–2023 European Energy Exchange (EEX) oksjonite hinna keskväärtust.

Alusandmed on avalikult kättesaadavad veebilehel https://www.eex.com/en/market-

data/environmental-markets/eua-primaryauction-spot-download.

Metsamaa süsiniku sidumise potentsiaali leidmisel pindalaühiku kohta kasutatakse 2024 aasta

kasvuhoonegaaside inventuuri põhjal arvutatud metsamaa muldade kasvuhoonegaaside

bilanssi, mis perioodi 2013-2022 keskmisena oli -0,09 tonni CO2 ekv/ha. Arvestades raieringiks

80 aastat, saaks mulla süsiniku sidumise potentsiaalina arvestada 7,5 tonni CO2 ekv ha kohta.

Täpsemat metoodikat ei ole hetkel võimalik kehtestada, sest see eeldab täpsete asukoha põhiste

näitajate olemasolu ning muudab tasumäära arvutamise asukohapõhiseks, mis eeldab

arvutamise ja tasu maksmise põhimõtete üle vaatamist KeTSis. Vastavate andmete ning

vastavasisulise võimekuse tekkimisel kaalutakse tulevikus metoodika kujundamisel Eesti

keskmiste näitajate asemel asukohapõhiste näitajate kasutamist. Sel juhul varieerub

raadamisõiguse tasu vastavalt raadataval alal valitsevatele tingimustele.

Arvutusvalemit kasutades kujuneb raadamisõiguse tasu määr järgmiselt:

RT = (37,61 * 44/12 + 7,5) * 30,7 = 4464 eurot ha kohta.

Raadamisõiguse tasu määr ümardatakse ühe euro täpsusega.

Lõigetes 3 ja 4 sätestatakse, et kui tasu on alla 4000 euro hektari kohta või üle 8000 euro hektari

kohta, siis rakendatakse vastavalt keskkonnatasude seaduse § 81 lõikes 4 sätestatud alam- või

ülemmäära.

Paragrahvis 3 sätestatakse raadamisõiguse tasu määr, mis arvestades § 2 lõike 1 valemit on

4464 eurot.

Paragrahvis 4 sätestatakse, et juhul kui muutuvad tasumäärade kehtestamise lähtealused või

tasu arvutamise metoodika, võib §-s 3 nimetatud tasumäära muuta, võttes arvesse KeTSi § 8¹

lõikes 4 sätestatud piirmäärasid.

KeTS-i kohaselt on ka Kliimaministeeriumil kohustus analüüsida hiljemalt 2029. aasta

1. jaanuariks raadamisõiguse tasu eesmärgi saavutamist ja rakendamisega kaasnenud mõju ning

esitada vajaduse korral ettepanekud selle sätte muutmiseks. Selline tähtaeg annab võimaluse

rakenduspraktika tekkimiseks, millele tuginedes on kehtestatud eesmärgipärasust võimalik

analüüsida.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega.

4. Määruse mõju

4.1. Mõju valdkond – majanduslik mõju

Mõju sihtrühm: metsaomanikud, ettevõtjad.

Raadamisõiguse tasu sätestamisega tuleb metsaomanikul raadamist tehes arvestada

lisakuludega. Raadamisõiguse osakaal metsamaterjali hinnast sõltub konkreetsest raiutavast

metsast, samuti hetke turuolukorrast. Hinnanguliselt moodustab keskmise tagavara korral

raadamisõiguse tasu arvestuslikult 30% raadamisel saadava puidu müügi hinnast. Hinnangu

aluseks on keskmise metsa tagavara (2022 a. SMI alusel 196 tm/ha) ja RMK 2023 a.

müügistatistika keskmine hind tihimeetri kohta (77 eurot). Väiksema metsa tagavara korral

moodustab tasu suurema osakaalu.

Tulenevalt riigi planeeritavatest tegevustest on peamine mõju riigi enda tegevustele.

Lähiaastatel plaanitavad

raadamised

Hinnanguline

pindala (ha)

Hinnanguline

maksumus kokku

(eur)

Kaitseväe keskpolügoon

(2025-2026 aasta) 300 1 339 200

Soodla (2026 aasta) 200

Nursipalu (2025 aasta) 300 1 339 200

Sirgala (2025-2026 aasta) 300 1 339 200

Rail Baltic 863 3 852 432

Viru Keemia Grupi

tootmisjäätmete prügila

220 982 080

Viru Keemia Grupi

puidutehas

160 714 240

Arvestades, et metsaomanikul, kes teeb (lage)raiet, on seadusest tulenev kohustus metsa

uuendada ja seega kanda ka selleks vajalikud kulud, on raadamisõiguse tasul teatud määral

võrdsustav mõju. Edaspidi peavad kõik metsa raiuvad isikud, sõltumata sellest, kas tegemist on

raadamise või raiega, mille järel metsa majandamine jätkub, tegema võrdselt kulutusi metsa

taastumise tagamiseks – kas metsamajandamise meetmete kaudu (uuendamise kohustus,

kohustus jätta teatud osa puid kasvama jms) või tasu maksmise kaudu, millest toetatakse

asjakohaste meetmete rakendamist.

Määrusega kehtestatav tasumäär on KeTSi § 81 lõike 4 kohase miinimummäära lähedane, seega

on mõju seadusega võimaldatavat tasumäära vahemikku arvestades minimaalne.

Mõjutatud sihtrühma suurus

Mõjutatud sihtrühm on suur. Eestis on u 104 000 erametsaomanikku. Neile lisanduvad kohaliku

omavalitsuse üksused (kui on metsamaa omanikud) ja riigimetsa majandajad. Samas ei ole

põhjust eeldada, et kõik metsaomanikud plaanivad raadamist. Riigi vaatest mõjutab see enim

Kaitseministeeriumi ja Kliimaministeeriumi haldusala.

4.2. Mõju valdkond – mõju Keskkonnaameti töökorraldusele

Mõju sihtrühm: Keskkonnaamet

Raadamisõiguse tasu rakendamisega kasvab Keskkonnaameti töökoormus. KeTSi kohaselt

hakkab raadamisõiguse tasu arvutama Keskkonnaamet. Eelduslikult tuleb luua üks

peaspetsialisti ametikoht, kes hakkab menetlema kõiki Eestis raadamistega seotud metsateatisi,

arvutama raadamisõiguse tasu ja edastama metsateatise esitajatele maksekorraldusi.

4.3. Mõju valdkond – mõju elu- ja looduskeskkonnale

Raadamistasu kehtestamise eesmärk on kompenseerida raadamise põhjustatav kliimamõju.

Raadamisel on pikaajaline ja oluline mõju metsandusele, elurikkusele ning süsiniku sidumisele

ning kasvuhoonegaaside arvestusele. Aastaks 2030 on Eestile seatud kasvuhoonegaaside

eesmärk LULUCF sektoris, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine)

võrreldes suurendama kasvuhoonegaaside sidumist või vähendama heitkoguseid 434 kilotonni

CO2 ekvivalendi võrra. Sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada lisameetmeid, mis

suurendavad süsinikuvaru, parandavad süsiniku sidumist ja vähendavad süsinikuheidet ning

mida on võimalik kajastada KHG inventuuris.

Raadamisõiguse tasu kogutakse eesmärgiga toetada tegevusi, mis säilitavad

maakasutussektoris talletatud süsinikuvaru ja suurendavad süsinikusidumist. Seetõttu on ka

metsaseaduse toetatavate tegevuste nimistut täiendatud tegevustega, mis aitavad kaasa

maakasutussektoris seotud süsiniku varu suurendamisele ja süsiniku sidumise parandamisele,

et panustada elurikkuse ja kliimaeesmärkide täitmisesse.

Toetuse taotlemise tingimused on kavas kehtestada keskkonnaministri 14. aprilli 2014. a

määruses „Erametsanduse toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse

taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise

kord“ ning toetusi rakendada läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse.

Keskkonnatasude toimivust seadusega nendele pandud eesmärgi täitmisel on varem

analüüsitud1 ja leitud, et keskkonnatasudel on mõju ettevõtete keskkonnakäitumisele.

1 Lahtvee, V., Nõmmann, T., Runnel, A., Sammul, M., Espenberg, S., Karlõseva, A., Urbel-Piirsalu, E., Jüssi, M.,

Poltimäe, H., Moora, H., Keskkonnatasude mõjuanalüüs, SEI Tallinn ja Tartu Ülikool, RAKE, 2013. Tellija

Riigikantselei.

4.4. Mõju ulatus (mõju valdkonnad 4.1. ja 4.2.)

Aastatel 2020–2023 esitatud raadamisega seotud metsateatiste arv ja raadatud metsamaa

pindala (ha).

Aasta Metsateatised

(tk)

Pindala

(ha)

2020 4508 4377

2021 2984 3418

2022 3233 3721

2023 3753 4054

Arvestades tabelis esitatud andmeid ning keskkonnatasude seaduses väljatoodud erisusi, võib

prognoosida, et raadamisõiguse tasu tuleks maksta u 1500–2000 hektari raadamisel aastas.

4.5. Mõju avaldumise sagedus ja ebasoovitavate mõjude kaasnemise risk (4.1. ja 4.2.)

Kui arvestada taastuvenergia ehitiste ehitamise intensiivistumisega, võib prognoosida

metsateatiste arvu kasvu. Lisaks kaasneb muudatusega halduskoormuse suurenemine

lisanduvate kohustuste tõttu ja pikeneb raadamiseks esitatud metsateatise menetlusaeg.

Raadamisõiguse tasu kehtestamisega kaasneb kohustus tasu maksta enne raadamiseks esitatud

metsateatise registreerimist metsaregistris. Kuna raadamisõiguse tasu kehtestatakse konkreetse

määrana, mis korrutatakse raadatavate hektarite arvuga, ei ole tasu arvutamiseks vajalik aeg

märkimisväärne. Menetluse kestus sõltub pigem ajast, mis kulub metsateatise esitajal tasu

maksmiseks.

Ajakulu vähendamiseks ja menetluse lihtsustamiseks kaalutakse vajaduse korral tulevikus

metsaregistris IT-arenduste tegemist. Kui metsaomanik on volitanud metsateatise esitamise

ettevõttele või kui tegemist on kasutusvaldusega, tuleb arvestada raadamisõiguse tasu

maksmisega.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

KeTSi kohaselt hakkab raadamisõiguse tasu arvutama Keskkonnaamet, mis suurendab

mõnevõrra töökoormust. Eelduslikult tuleb juurde luua üks peaspetsialisti ametikoht.

Peaspetsialist hakkab menetlema kõiki Eestis raadamistega seotud metsateatisi, arvutama

raadamisõiguse tasu ja edastama metsateatise esitajale maksekorraldusi.

Arvestades keskkonnatasude seaduses väljatoodud erisusi, võib prognoosida, et raadamisõiguse

tasu tuleb maksta u 1500–2000 hektari raadamisel aastas. Seega prognoositakse riigi tuludesse

lisaraha 6 miljonit eurot aastas, 2024. aasta teisel poolaastal seega 3 miljonit eurot. Esimesel

aastal tuleb arvestada ka sellega, et raadamiseks esitatakse metsateatised esimesel poolaastal,

mistõttu võib planeeritud tasu laekumine osutuda väiksemaks.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2024, mil jõustub KeTSi § 81, mis on aluseks määra kehtestamisele.

7. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks ministeeriumitele ja

Eesti Linnade ja Valdade Liidule ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule, Eesti

Keskkonnaühenduste Kojale, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskojale, Eestimaa Talupidajate

Keskliidule, Eesti Taastuvenergia Kojale ja Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidule, Eesti

Mäetööstuse Ettevõtete Liidule, Eesti Turbaliidule, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Viru

Keemia Grupile, Riigimetsa Majandamise Keskusele.