Vastus Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile ettepanekute tegemisest

TÜRI VALLAVALITSUS

Hariduse tänav 3 Telefon 384 8200 Registrikood 75033460

72213 Türi linn, Türi vald

JÄRVA MAAKOND

E-post [email protected]

Internet www.tyri.ee

Arvelduskonto

EE731010702003740008

AS SEB Pank

Nimekirja alusel

Kuupäev digitaalallkirjas nr 7-1.4/1551

Türi valas Karjaküla tuulepargi detailplaneeringu

lähteseisukohtade ja keskkonnamõju strateegilise

hindamise programmi kohta ettepanekute küsimine

Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39 algatati Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu

küla alal detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Detailplaneeringu ala

suurus on orienteeruvalt 760 ha. Detailplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

eesmärk on rajada üldplaneeringuga ettenähtud perspektiivsele tuuleenergia alale

taastuvenergiapark (tuuleenergia ning elektrienergiasalvestid). Planeeringuga muudetakse

maakasutuse sihtotstarbeid osaliselt elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maaks (vajadusel

moodustatakse eraldi krundid) ning määratakse ehitusõigus tuulikute ja energiasalvestite

rajamiseks. Planeeringuga lahendatakse ka kruntidele juurdepääsud, teealad, tehnovõrkudega

varustamine ning heakorra küsimused. Lisaks määratakse kitsendustega alad ja vajadus maa

avalikku kasutusse võtmiseks või servituutide seadmiseks.

Detailplaneering on kooskõlas Türi valla üldplaneeringuga ning detailplaneeringu koostamisel

lähtutakse üldplaneeringust tulenevates taastuvenergia arendamisele seatud tingimustest.

Vastavalt planeerimisseaduse § 81 kohaselt esitame Türi valda kavandatava Karjaküla

tuulikupargi detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programmi ettepanekute tegemiseks.

Ettepanekud palume esitada 30 päeva jooksul alates kirja kättesaamisest. Detailplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm on lisatud käesolevale

kirjale.

Lugupidamisega

(digitaalselt allkirjastatud)

Ülle Surva

maakorraldusspetsialist

Lisa: Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

[email protected], 5340 6933

2(2)

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Elering AS

[email protected]

Elektrilevi

[email protected]

Keskkonnaagentuur

[email protected]

Käru kogukonnakogu

[email protected]

Töö number 23000100

Tellija Türi Vallavalitsus

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 22.04.2024

Türi vallas Karjaküla tuulepargi

detailplaneering ja KSH Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programm

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

2 / 35

DP algatamine 29.03.2023

DP kaardirakendus https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.ht

ml?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855

Kasutatud lühendid:

DP - detailplaneering

EELIS - Eesti looduse infosüsteem

JKI - jõgede kalastiku indeks

KALA - kalastik

KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KMH - keskkonnamõju hindamine

KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine

KOV - kohalik omavalitsus

LS - lähteseisukohad

MuKS - muinsuskaitseseadus

PEP - püsielupaik

PlanS - planeerimisseadus

VEP - vääriselupaik

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

3 / 35

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 4

DETAILPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .................................................................... 5

1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....................................................... 6

1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................... 6 1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks ................................... 7 1.3. Tegevuse etapid ................................................................................................... 9 1.4. Alternatiivide käsitlus ......................................................................................... 10

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 11

2.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 11 2.2. Taristu .............................................................................................................. 11 2.3. Ettevõtlus ja tööhõive ......................................................................................... 12 2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad ...................................................... 15 2.5. Maavarad ja maardlad ........................................................................................ 15 2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia .................................................................... 15 2.7. Veekeskkond ..................................................................................................... 16 2.8. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 17 2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad ................................................................... 18 2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid ............................................................. 19

3. NATURA EELHINDAMINE ................................................................................. 21

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ........................................................... 21 3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus ................................................................. 21 3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele ..................................... 21 3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused ........................................................ 22

4. EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE MÕJU HINNANG ....................................... 23

4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele ......... 23 4.1.1. Linnustik ........................................................................................................... 24 4.1.2. Nahkhiired ........................................................................................................ 25 4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele .................................................. 25 4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile ...................................................................... 26 4.4. Mõju maardlatele ............................................................................................... 26 4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................. 27 4.6. Mõju väärtuslikule maastikule .............................................................................. 27 4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra ............................................................................. 27 4.8. Mõju tervisele ja heaolule .................................................................................... 28 4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................... 29 4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ................................................................. 29 4.11. Mõju kultuuripärandile ........................................................................................ 30 4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine .................................................................. 30 4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega .......................................................... 32 4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus ............................................ 32

5. AJAKAVA JA KOOSTÖÖ .................................................................................... 33

5.1. Ajakava ............................................................................................................ 33 5.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 34 5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest ....................................................................... 35

Lisa Planeeringu kaardirakendus

https://gis.skpk.ee/portal/apps/webappviewer/index.html?id=f9c493cdeac44d5f93ea15dd7a447855

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

4 / 35

Sissejuhatus

Vestman Solar OÜ (arendaja) esitas Türi Vallavalitsusele taotluse (registreeritud Türi Vallavalitsuse

dokumendiregistris 05.03.2023 nr 7-1.4/965) Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu küla alal

detailplaneeringu algatamiseks eesmärgiga selgitada Türi valla üldplaneeringuga määratud

tuulepargi alal välja vastava ala ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,

võimsus, paigutus). Samuti soovis arendaja püstitada ühe tuulegeneraatori väljaspoole

üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala ning leida detailplaneeringu menetluse

käigus tuulegeneraatori sobiv asukoht ja parameetrid ning hinnata võimalikud mõjud.

Detailplaneeringu (DP) koostamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) läbiviimine on

algatatud Türi Vallavolikogu 29.03.2023 otsusega nr 39.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamisel analüüsis arendaja võimalikke

mõjusid kohalikele elanikele ning otsustas loobuda üksiktuuliku kavandamisest väljaspoole

üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala. Seega on käesolevas dokumendis

käsitletud DP alana vaid Türi valla üldplaneeringuga määratud potentsiaalset tuulepargi ala.

DP ala suurus on ca 678 ha ning on arvestatud, et DP koostamise protsessi käigus võib planeeringuala

tuulepargi tehnovõrkude rajamise eesmärgil laieneda. DP ala laiendamise vajaduse tekkimisel

täiendatakse DP koostamist eraldi otsusega ning vajadusel kaasatakse DP protsessi laienenud alale

jäävate maade omanikud.

Tulenevalt planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõikest 7 lähtutakse DP menetlemisel juhul, kui DP

koostamisel on nõutav KSH, üldplaneeringu menetlemisele ettenähtud nõuetest. KSH programmi

koostamisel lähtuti keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

sätestatud sisunõuetest.

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

5 / 35

Detailplaneeringu ja KSH osapooled

Detailplaneeringu ja KSH töörühma liikmed on:

Skepast&Puhkim OÜ-st:

- Jüri Hion, projektijuht

- Piret Kirs, detailplaneeringu koostaja, sh valdkondadest: rohevõrgustik ja visuaalne mõju

- Veronika Verš, KSH juhtekspert, KMH litsents nr KMH0160, (valdkonnad: kultuuripärand ja

pärandkultuur, väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad)

- Raimo Pajula, keskkonnaekspert (valdkonnad: elustik, kaitstavad loodusobjektid, Natura

2000 alad, vääriselupaigad, roheline võrgustik)

- Vivika Väizene, keskkonnaekspert (valdkonnad: geoloogia, maavarad, pinna- ja põhjavesi)

- Annemari Kask, keskkonnaekspert (valdkonnad: mõju tervisele, jäätmeteke)

- Kaarel Karolin, keskkonnaekspert (valdkond: kliimamuutused)

- Marion Mets, sotsiaalmajanduslikud (asjakohased) mõjud

- Marko Lauri, geoinformaatika spetsialist

- Eno Lints, BIM ekspert (valdkond: visuaalne mõju)

Lisaks on töörühma kaasatud:

- Aarne Tuule, linnustiku uuringu läbiviija

- Lauri Lutsar, nahkhiireuurija

- Piret Toonpere (LEMMA OÜ), tuulepargi käitamisaegne müraanalüüs (modelleering ja

hinnang, vajadusel ka madalsagedusliku müra levik); tuulepargi varjutuse modelleerimine

ja hinnang; nähtavusanalüüs ja visualiseeringute koostamine.

Vajadusel kaasatakse töö käigus täiendavaid eksperte.

DP koostamise korraldaja:

Türi Vallavalitsus, kontaktisik maakorraldusspetsialist Ülle Surva, tel 5340 6933, e-post

[email protected].

Huvitatud isik (arendaja):

Vestman Solar OÜ, kontaktisik Hannu Lamp, tel 514 1800, e-post [email protected].

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

6 / 35

1. Detailplaneeringu lähteseisukohad

1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud

tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,

võimsus, paigutus), Joonis 1.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala. Väljavõte planeeringu kaardirakendusest

DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud

maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.

Planeeringualasse jäävad kinnistud on:

Jõeküla külas

- Lõmmelo (37501:004:0008, maatulundusmaa, pindala 111,92 ha);

- Pohla (37501:004:0060, maatulundusmaa, pindala 15,82 ha);

- Lõmmelotakka (37501:004:0310, maatulundusmaa, pindala 44,08 ha);

- Kongiale (37501:004:0280, maatulundusmaa, pindala 40,77 ha);

- Mädara (37501:004:0940, maatulundusmaa, pindala 54,58 ha);

- Saarepuu (37501:004:0900, maatulundusmaa, pindala 5 ha);

- Kullamaa (37501:004:0290, maatulundusmaa, pindala 35,32 ha);

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

7 / 35

- Ristinõmme (37501:004:0890, maatulundusmaa, pindala 27,39 ha);

Kolu külas

- Tebeni (83604:001:0463, maatulundusmaa, pindala 9,80 ha);

- Kruusaaugu (83604:001:0763, maatulundusmaa, pindala 24,78 ha);

Karjaküla külas

- Türi metskond 174 (83604:001:0117, maatulundusmaa, pindala 7,18 ha);

- Türi metskond 28 (83604:001:0800, maatulundusmaa, pindala 1059,48 ha, DP alas

osaliselt);

- Põlendiku (83604:001:1050, maatulundusmaa, pindala 12,74 ha);

- Jõemetsa (83501:001:0334, maatulundusmaa, pindala 49,25 ha).

Detailplaneeringuga määratakse tuulepargi rajamiseks vajalik krundi piir ja selle kasutamise

sihtotstarve, määratakse ehitusõigus tuulikute rajamiseks, lahendatakse tuulepargi toimimiseks

vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik

asukoht ja tuvastatakse servituutide seadmise vajadus.

Planeeritavate tuulikute maksimaalne masti kõrgus on 200 m ning laba pikkus 90 m.

Tuulepargi liitumine põhivõrguga on kavandatud maakaabliga: Võimalik(ud) liitumispunkt(id)

selguvad planeeringu koostamise käigus (vt ptk 1.4).

1.2. Türi valla üldplaneeringu nõuded tuuleparkide planeerimiseks1

Türi Vallavolikogu 24.11.2022 otsusega nr 56 kehtestatud Türi valla üldplaneeringuga on Türi valla

haldusterritooriumil olulise ruumilise objektina määratud kolm potentsiaalset tuulepargiala.

Üldplaneeringuga kavandatud aladel hinnatakse ja määratakse tuulepargi rajamise võimalused ja

tingimused detailplaneeringu koostamise menetluses.

Üldplaneeringuga on seatud eraldi tingimused väikestele ja suurtele tuulegeneraatoritele. Väikeseks

loetakse kuni 50 m kogukõrgusega (kogukõrgus = tuuliku masti kõrgus + tuuliku tiiviku raadius) ja

suureks üle 50 m kogukõrgusega tuulegeneraatorit.

Üldplaneeringus määratud üldised tingimused tuulikute püstitamiseks, mis on asjakohased

käesoleva DP puhul, on järgmised:

• tuulegeneraatoreid ei tohi kavandada vaatekoridoridesse;

• tuulegeneraator ei tohi olla hoonele (v.a eluhoonele), puhke- ja virgestustegevuse maa-alale

ning kalmistule lähemal kui 1,5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku masti kõrgus ja D = rootori

ehk tiiviku diameeter) välja arvatud kirjalikul kokkuleppel maaomanikuga;

• tuulegeneraatorite kavandamisel tuleb arvestada, et tuulegeneraatorid ei tohi avalikult

kasutatavatele teedele (sõltumata nende funktsioonist, liigist, klassist ja lubatud

sõidukiirusest) paikneda lähemal kui 1,5x(H+D);

o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) riigiteede puhul võib põhjendatud juhtudel

riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus elektrituulikuid

teele lähemale, kuid mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus (H+ 0,5D);

o väikese kasutusega (alla 100 auto/ööpäevas) kohalike teede puhul võib põhjendatud

juhtudel riskianalüüsile tuginedes ja teeomaniku nõusolekul lubada planeeringus

elektrituulikuid teele lähemale, kuid üldjuhul mitte lähemale kui tuuliku kogukõrgus

1 Üldplaneering - Türi Vallavalitsus (tyri.ee) (viimati külastatud 08.04.2024)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

8 / 35

(H+0,5D). Tulenevalt riskianalüüsist ja kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsusest on

võimalik tuulegeneraatorite rajamine lähemale kui tuuliku kogukõrgus.

• tuulegeneraatori rajamisel tuleb maksimaalselt säilitada kõrghaljastust – raadamine on

lubatud üksnes generaatori aluse pinna ulatuses, selle vahetus ümbruses ning

juurdepääsuteede ja tehnovõrkude rajamiseks (vt üldplaneeringu seletuskirja skeem 12);

• tuulegeneraatori detailsema lahenduse planeerimisel tuleb jälgida, et tuulegeneraatori ja

tuulikupargiga kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks;

• uute õhuliinide rajamisel alajaama (näiteks 20/110 kV nimipingega) ja võrguga liitumise

alajaama (110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb võimalusel vältida väärtuslikke

maastikke ja arvestada õigusaktidest tulenevaid piiranguid. Võimalusel kaaluda antud

aladele maakaabelliini rajamist;

• uute ülekandeliinide rajamisel tuuleelektrijaama alajaama ja võrguga liitumise alajaama

(110 kV või 330 kV nimipingega) vahel tuleb trassivalikul vältida Natura 2000 alasid;

• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi

arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus

mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l

õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal

metsa majandamist;

• tuulegeneraatorite detailplaneeringud, ehitusprojektid ja projekteerimistingimused või nende

andmise kohustuse puudumisel ehitusloa eelnõu või ehitamise teatis tuleb kooskõlastada

Transpordiameti, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumiga, Keskkonnaameti ja

Keskkonnaministeeriumiga2. Koostööd tuleb alustada menetluse algstaadiumis;

• RMK hallatavatel aladel, mis jäävad üldplaneeringus näidatud potentsiaalse tuulikupargi

arendamise aladele on tuulikupargi ehituse ajal lubatud metsa raadamine ehituseks vajalikus

mahus ja ulatuses eelneval kokkuleppel RMK-ga. Pärast tuulikupargi valmimist on RMK-l

õigus RMK hallatavatele aladele jäävatel tuulikupargi aladel jätkata majandataval metsamaal

metsa majandamist;

• kui potentsiaalsete tuulikupargi arendamise aladele jäävatel RMK aladel alustatakse

detailplaneeringu koostamisel tuulikupargi toimimiseks vajalike tuulikualuste platside,

montaažiplatside, juurdepääsu teede, trasside ning alajaamade paigutamist, tuleb nende

asukohad välja valida koostöös RMK-ga ja kooskõlastada RMK-ga. Kuna tuulikupargi aladele

jäävatel RMK aladel võivad asuda RMK metsateed, laoplatsid ja maaparandusobjektid, tuleb

nendega detailplaneeringu lahenduse koostamisel arvestada. Arvestada tuleb ka

maaparandussüsteemidega hõlmatud maa-alal maaparandussüsteemide toimimisega ja

terviklikkust tagavate meetmetega, et kavandatav tegevus ei muudaks veerežiimi ka

süsteemi ümbritsevatel RMK aladel.

Lisaks on määratud suurte tuulikute püstitamise tingimused järgmiselt:

• järgida tuleb ka tuulegeneraatori püstitamise üldisi tingimusi;

• alates kahest suurest tuulegeneraatorist koosnev tuulikupark on lubatud püstitada ainult

üldplaneeringus või eriplaneeringus kavandatud tuulikupargialale;

• tuulegeneraatoreid omavahel ja liitumispunktiga ühendavad seadmed, ehitised ja rajatised

on lubatud püstitada ka väljaspoole üldplaneeringus kavandatud tuulepargiala;

• üks suur tuulegeneraator on lubatud püstitada väljaspoole tuulikupargiala, kui lähialal (3 km

raadiuses) ei paikne teisi tuulegeneraatoreid;

2 Alates 01.07.2023 Kliimaministeerium

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

9 / 35

• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus elamust on 5x(H+D) (sealjuures H = tuuliku

masti kõrgus ja D = rootori ehk tiiviku diameeter), aga mitte lähemal kui 1000 m;

o elamu omaniku soovil ja DP menetluse käigus kirjalikult esitatud tahteavalduse

alusel (kui see ei riiva ümberkaudsete elamute omanike õigust tuulegeneraatori ja

elamu vahekaugusele vähemalt 1000 meetrit), on lubatud suur tuulegeneraator rajada

elamule lähemale;

▪ tahteavaldused võib esitada koos DP algatamistaotlusega või DP menetlusprotsessi

käigus;

o kasutuses elamule lähemale kui 500 m ei ole lubatud suuri tuulegeneraatoreid ühelgi

juhul paigutada ning kindlasti peab olema tagatud õigusaktidele vastav müra piirnorm

(selleks viiakse läbi müra leviku modelleerimine);

• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus tiheasustusalast on 2000 m;

• tuleb läbi viia KSH, mille käigus on suure tuulegeneraatori rajamiseks sobiva ala

täpsustamiseks vajalik läbi viia täpsemad uuringud lähtuvalt kohapealsetest loodus-

kaitselistest tingimustest;

o KSH koostamisse tuleb kaasata linnustikuekspert, kes hindab mõju linnustikule;

o läbi tuleb viia mürataseme leviku ulatuse ruumiline hindamine, visuaalse mõju

analüüs, varjutuse analüüs (sh modelleerimine), mille tulemusel on võimalik mõjusid

täpsemalt hinnata ning näha ette muuhulgas antud olukorras vajalikud konkreetsed

leevendusmeetmed ning seada arendajale vajadusel täiendavaid kohustusi.

Lähtuvalt kohapealsetest tingimustest võib kohalik omavalitsus või muu

kooskõlastav osapool nõuda täiendavate uuringute läbiviimist;

o visuaalse mõju analüüsi koostamisel on soovitatav aluseks võtta 2020. a koostatud

„Meretuuleparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste

soovituste juhendmaterjal“ või samaväärne metoodika;

o koostatav KSH peab olema piisava detailsusastmega detailplaneeringule sisendi

andmisel ning viimase alusel ehitusloa väljastamisele, milles fikseeritakse detailsed

maakasutus- ja ehitustingimused tuulikupargi rajamiseks ning vajadusel

keskkonnameetmed (sh seiremeetmed).

• detailplaneeringus tuleb määrata tuulegeneraatorite absoluutkõrgus;

• suure tuulegeneraatori minimaalne kaugus keskkonnaregistris registreeritud metsise

elupaikadest on 1 km;

• tuulikupargi rajamisega kaasnevat mõju rohelise võrgustiku toimivusele tuleb hinnata

kohapõhiselt, kui on teada tuulegeneraatorite ja vajaliku infrastruktuuri paiknemine.

Ennekõike on vajalik, et tuulikuparkide detailsema planeeringulahenduse väljatöötamisel

arvestatakse rohevõrgustiku sidususega ning nähakse ette erinevad meetmed selle

tagamiseks.

DP koostamisel lähtutakse üldplaneeringu tingimustest tuulikute kavandamiseks.

1.3. Tegevuse etapid

Mõjude hindamisel käsitletakse võimalikke mõjusid seoses tuulepargi järgmiste etappidega:

• ehitamine – ala ettevalmistamine ehitustegevuseks (nt metsa raadamine, maa

kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimine (tuulikute vundamentide

rajamine, tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine, tuulikute

paigaldamine);

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

10 / 35

• kasutamine – tuulikute töötamine, hooldamine ja remont ning tuuleparki teenindava taristu

kasutamine, hooldamine ja remont;

• sulgemine (likvideerimine) – tuuleparkide likvideerimine (tuulikute demonteerimine,

vundamentide eemaldamine, vajadusel tuulepargi teenindamiseks vajaliku taristu

likvideerimine) ja kasutusel olnud alade korrastamine.

1.4. Alternatiivide käsitlus

Alternatiividena saab käesolevas KSHs käsitleda nt tuulikute erinevat paigutust planeeringuala

raames, samuti erinevaid tuulikute parameetreid. Käesoleva dokumendi koostamisel on aluseks

arendaja pakutud tuulikute esialgne paigutus, mis on kajastatud alljärgneval joonisel (Joonis 2).

Joonis 2. Tuulikute esialgne paigutus planeeringualal

Milline on tuulikute reaalne paigutus ja maksimaalne võimalik arv ning kas on vajalik käsitleda ka

erinevate parameetritega tuulikuid, selgub planeeringu koostamise käigus läbiviidavate uuringute ja

KSH tulemusel.

Planeeringu koostamisel selgitatakse ühtlasi, millised on võimalused tuulepargi ühendamiseks

põhivõrguga. Selleks pakutakse välja mitu liitumispunkti ja maakaabli liitumistrassi asukohta: variant

liituda põhja suunas asuva Türi valla üldplaneeringu kohasele tuulealale planeeritava tuulepargiga

(Lungu ja/või Kädva küla piirkonnas, vt planeeringu kaardirakendust) või liitumine kavandatavast

tuulepargist kagu suunda jääva olemasoleva kõrgepingeliiniga (vt ptk 2.2).

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

11 / 35

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

2.1. Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringu (DP) ala jääb kolme küla alale: Karjaküla, Jõeküla ja Kolu küla. Jõeküla peamine

asustus jääb planeeringualast ca 5 km kaugusele läände, Kolu küla ca 1 km kaugusele kirdesse ning

Karjaküla ca 1,5 km kaugusele kagusse.

Seonduvate külade elanike arv aastatel 2018-2023 on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 1).

Tabel 1. Seonduvate külade ja Türi valla elanike arv aastatel 2018-20243

2018 2019 2020 2021 2022 2023 2024

Kolu 136 131 134 133 140 142 139

Jõeküla 40 35 35 30 33 29 28

Karjaküla 63 70 72 71 65 61 60

Vallas kokku: 11 061 10 925 10 769 10 710 10 674 10 659 10 587

Nagu eelnevast tabelist näha, on aastatel 2019-2023 Kolu küla elanike arv kasvanud ning Karjaküla

ja Jõeküla külade elanike arv aastatel 2020-2024 vähenenud. Siinkohal tuleb arvestada, et

absoluutarvudes on muutused siiski väiksed ning võivad seetõttu olla ka juhuslikud ega viita selgele

trendile. Viidatud perioodil on Türi valla elanike arv vähenenud ca 500 elaniku võrra.

DP ala piirkonnas asub mitmeid elu- ja ühiskondlikke hooneid, mille asukohti saab näha planeeringu

kaardirakendusest. Mõju hindamisel, kui on selgunud tuulikute täpsed asukohad, antakse ülevaade

elu- ja ühiskondlikest hoonetest, mis asuvad tuulepargist kuni 3 km ulatuses. Mõjuala ulatuseks on

valitud 3 km, kuna selle ala piires makstakse mõjualas elavatele füüsilistele isikutele taluvustasu.4

Türi valla üldplaneeringu maakasutuse joonisel ei ole DP alal maakasutust määratud, valdavalt on

tegemist metsamaaga. Taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt asub DP ala potentsiaalse

tuulikupargi arendamise alal (vt Joonis 1).

2.2. Taristu

Türi valla üldplaneeringu taristu ja tehnovõrkude joonise kohaselt läbib DP ala metsatee – teeregistri

kohaselt on tegemist erateega (tee nr 8360105 Kolu-Lintsi tee).

Planeeringualale lähimad riigiteed on kirdesuunas asuv riigi kõrvalmaantee nr 15172 Kolu-Jändja tee

ning põhjasuunas asuv riigi tugimaantee nr 15 Tallinn-Rapla-Türi tee.

Riigi tugimaantee nr 15 aasta keskmine liiklussagedus 2022. a loenduse andmetel oli 1913 sõidukit

(91% sõidu- ja pakiautod, 3% veoautod ja bussid, 6% autorongid) ning kõrvalmaantee nr 15172 oli

112 sõidukit (95% sõidu- ja pakiautod, 5% veoautod ja bussid).

DP alale lähimad kõrgepingeliinid 35-110 kV Paide-Vändra ja 220-330 kV Paide-Sopi asuvad DP alast

vastavalt ca 4 km ja 4,5 km kaugusel teiselpool Lintsi jõge.

3 https://www.tyri.ee/kulades-elanikke, viimati külastatud 11.03.2024 4 Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 (RT I 2005, 67, 512; RT I, 30.06.2023, 25)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

12 / 35

2.3. Ettevõtlus ja tööhõive

Tuulepargi rajamine võib avaldada mõju kohalikele ettevõtetele ning tööturule vastavalt otseliini

loomise võimaluse ning võimalike uute töökohtade tekke kaudu.

Türi vallas olevatest ettevõtetest antakse ülevaade järgnevates tabelites (Tabel 2 – Tabel 4). Kuna

Maksu- ja Tolliameti statistikas ei eristata ettevõtteid omavalitsuse piirkondade kaupa, esitatakse

andmed kogu Türi valla kohta. Hilisemas mõjuhinnangus on võimalik kaardianalüüsi abil piirkonna

ettevõtetest täpsem ülevaade anda.

Tabel 2. Türi valla ettevõtete arv aastatel 2019-2023. Andmed: Maksu- ja Tolliamet5;

andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ

Ettevõtete arv Töötajaid ettevõtetes

2019 413 2353

2020 409 2430

2021 436 2492

2022 455 2431

2023 463 2391

Tabel 3. Türi valla ettevõtted tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel 2019-2023).

Andmed: Maksu- ja Tolliamet6; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ

Tegevusala Keskmine

ettevõtete arv

Ehitus 70

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 68

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 59

Töötlev tööstus 55

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 39

Veondus ja laondus 30

Haldus- ja abitegevused 27

Muud teenindavad tegevused 19

Kinnisvaraalane tegevus 18

Majutus ja toitlustus 13

Info ja side 12

Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne 10

Kunst, meelelahutus ja vaba aeg 6

5 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:

https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed

(viimati külastatud 21.02.2024) 6 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:

https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed

(viimati külastatud 21.02.2024)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

13 / 35

Tegevusala Keskmine

ettevõtete arv

Finants- ja kindlustustegevus 3

Haridus 2

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 2

Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine 2

Kõige enam ettevõtteid tegutseb ehituse ning hulgi- ja jaekaubanduse ja moororsõidukite remondi

valdkonnas, aga ka tööleva tööstus tegevusalal tegutseb keskmiselt 55 ettevõtet. Just töötlev tööstus

võiks enim olla huvitatud otseliini rajamisest.

Ettevõtete arv aga ei näita tegelikku valdkonna suurust omavalitsuses. Valdkondade olulisuse

hindamiseks esitatakse järgmises tabelis üle 1-miljonilise käibega tegevusalad.

Tabel 4. Türi valla ettevõtete käive tegevusalade kaupa (aasta keskmine aastatel

2019-2023). Andmed: Maksu- ja Tolliamet7; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ

Tegevusala Keskmine käive

(miljonit eurot)

Hulgi- ja jaekaubandus, mootorsõidukite ja mootorrataste remont 102,85

Töötlev tööstus 71,45

Põllumajandus, metsamajandus ja kalapüük 52,25

Veondus ja laondus 19,96

Ehitus 17,15

Veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus 4,09

Kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus 2,79

Majutus ja toitlustus 2,59

Haldus- ja abitegevused 2,37

Kinnisvaraalane tegevus 2,08

Nagu näha, siis töötleva tööstuse tegevusalal tegutsevate ettevõtete kogukäive on suhteliselt suur,

jäädes alla vaid hulgi- ja jaekaubandusele ning olles üle 4 korra suurem ehituse valdkonna käibest.

Seega on töötlev tööstus oluline tegevusala Türi vallas ning piirkonnas võib olla ettevõtteid, kes oleks

huvitatud otseliini rajamisest.

Türi valla tööealisest elanikkonnast annab ülevaate järgmine graafik. Tööealine elanikkond on üldiselt

langustrendis.

7 Maksu- ja Tolliameti statistika: tasutud maksud, käive ja töötajate arv. Kättesaadav:

https://www.emta.ee/eraklient/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressiinfo-statistika/statistika-ja-avaandmed

(viimati külastatud 21.02.2024)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

14 / 35

Graafik 1. Türi valla elanikud tööealisuse järgi (2015-2023). Andmed: Statistikaamet8;

andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ

Ülejäänud Eesti piirkondadega võrreldes ei ole Türi vallas suuremat töötuse probleemi. Registreeritud

töötute arv Türi vallas on viimasel viiel aastal jäänud 263 ja 421 vahele (vt järgnev graafik).

8 RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/rahvastik__rahvastikunaitajad-ja-koosseis__rahvaarv-ja-rahvastiku-

koosseis/RV0240 (viimati külastatud 21.02.2024)

7401 7184 6903 6788 6671 6605 6473 6408 6435

0

2000

4000

6000

8000

10000

12000

14000

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022 2023

Türi valla (sh Türi linna) elanikud tööealisuse järgi

0…14 15…64 65…

263

421

200

250

300

350

400

450

Ja n -1

8

A p r-

1 8

Ju l-

1 8

O c t-

1 8

Ja n -1

9

A p r-

1 9

Ju l-

1 9

O c t-

1 9

Ja n -2

0

A p r-

2 0

Ju l-

2 0

O c t-

2 0

Ja n -2

1

A p r-

2 1

Ju l-

2 1

O c t-

2 1

Ja n -2

2

A p r-

2 2

Ju l-

2 2

O c t-

2 2

Ja n -2

3

A p r-

2 3

Ju l-

2 3

O c t-

2 3

Ja n -2

4 Registreeritud töötud Türi vallas (sh Türi linnas)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

15 / 35

Graafik 2. Registreeritud töötud Türi vallas (jaanuar 2018 – jaanuar 2024). Andmed:

Statistikaamet9; andmetöötlus: Skepast & Puhkim OÜ

15-64-aastaste tööhõive määr Türi vallas (sh Türi linnas) oli viimase, 2021. a läbi viidud,

rahvaloenduse andmete järgi 73%10, mis oli kõrgem kui Kesk-Eestis ja Järva maakonnas 2021. a –

vastavalt 70,8% ja 67,3%11.

Türi vallas tervikuna ei ole üldhinnanguna ülejäänud Eestiga võrreldes olulist töötuse probleemi.

2.4. Väärtuslikud maastikud ja põllumajandusmaad

Türi valla üldplaneeringu kohaselt ei jää DP alale ega selle vahetusse lähedusse väärtuslikke

maastikke ega põllumajandusmaid. Lähim väärtuslik maastik, maakondliku tähtsusega Laupa-Jändja

maastik, jääb DP alast ca 3 km kaugusele Pärnu jõe äärsetele aladele.

Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu, nt maakaabli, võimalik kattumine väärtusliku

põllumajandusmaaga selgub planeeringu koostamise käigus. Vajadusel käsitletakse võimalikku mõju

KSH aruandes.

Väärtuslike maastike ja põllumajandusmaade paiknemist planeeringuala suhtes saab näha

planeeringu kaardirakenduses.

2.5. Maavarad ja maardlad

Planeeringualale lähim maardla, Lintsi kruusamaardla, asub Karjakülas DP alast ca 1 km kaugusel

teiselpool Lintsi jõge. 23.05.2007 on Metropol Group OÜ-le väljastatud kaevandamisluba nr L.MK.JÄ-

150378 Lintsi kruusakarjäärist liiva ja kruusa kaevandamiseks teede- ja üldehituse eesmärgil. Luba

kehtib kuni 28.06.2037. Maavara ammendumisel on kavas ala korrastada rohumaaks ning

veekoguks.

Planeeringualale ühtegi geoloogilise uuringu taotlust esitatud ei ole.

Planeeringuala jääb üldgeoloogilise uurimistöö „Kesk-Eesti üldgeoloogiline kaardistamine“

(Uuringuloa nr YGUL/508483)12 alale.

Maardla paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu kaardirakenduses.

2.6. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia

Maapinna kõrgus jääb DP alal vahemikku 48,8-53 m kasvades põhja suunas.

Pinnakatetest on planeeringualal levinud Kvaternaari ajastul ladestunud pinnakatte settetüübid. DP

alal levivad jääjärvelised setted klibu, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, savi; moreen liivsavi ja saviliiv

kividega, rähk ning soosetted turvas. Pinnakatte paksus on 4-6 m kasvades ida suunas.

9 TT064: registreeritud töötud piirkonna/haldusüksuse järgi. Kättesaadav:

https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tootud__luhiajastatistika/TT064 (viimati külastatud

21.02.2024) 10 Skepast & Puhkimi andmetöötlus, Statistikaameti andmed: RL21008: hõivatud tööalase seisundi, soo ja

elukoha (haldusüksus) järgi, 31.12.2021; RV0240: rahvastik soo, vanuse ja elukoha järgi 11 Statistikaamet. TT4645: 15-74-aastaste hõiveseisund piirkonna, maakonna ja vanuserühma järgi; kasutatud

15–64-aastaste andmeid. Kättesaadav: https://andmed.stat.ee/et/stat/sotsiaalelu__tooturg__tooturu-

uldandmed__aastastatistika/TT4645 (viimati külastatud 22.02.2024) 12 Maardlate kaardirakendus, Maa-amet, seisuga 16.02.2024

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

16 / 35

Aluspõhja moodustavad Raikküla lademe lubja- ja dolokivid (S1RK) ning Adavere lademe mergel ja

lubjakivi (S1AD). DP alast väljapool Karjakülas asub oletatav edela-kirde sihiline aluspõhja rike.

DP alale lähima geoloogilise puuraugu (6321AP_000813, EGF 398414) alal on pinnasekihis 2 m

paksune moreen, 1,4 m savikas dolomiit, 7,6 m paksune kavernoosne dolomiit, 14,6 m paksune

dolomiit, 6,8 m paksune dolomiit mergli vahekihtidega, mõnes kohas savikas.

DP ala geoloogilise ehituse iseloomustamiseks on võetud järgmiste lähimate puurkaevude

läbilõiked15:

• Karjaküla külas Kopli kinnistu puurkaev PRK0068166 (ca 1,3 km kagusel lähimast tuuliku

esialgsest asukohast)

✓ 0-7 m – saviliivmoreen (lg+gQIII)

✓ 7-23 m – lubjakivi (S1rk)

• Kolu külas Aadu kinnistu puurkaev PRK0066814 (ca 1 km kagusel lähimast tuuliku esialgsest

asukohast)

✓ 0-9 m - liiv, moreen (gQIII)

✓ 9-30 m - lubjakivi (S1rk)

Topogeodeetiline alusplaan koostatakse tuulikute asukohtade täpsustamisel.

Planeeringuala on osaliselt kaetud kuivendavate maaparandussüsteemidega (vt ptk 2.7).

2.7. Veekeskkond

Põhjavesi ja kaitstus

Geoloogilise kaardi16 põhjaveekaitstuse kaardi kohaselt on DP ala maapinnalt esimene aluspõhjaline

veekompleks nõrgalt kaitstud. DP ala põhjapoolses osas, väljapool tuulikute esialgseid asukohti, asub

üksik piirkond, kus põhjavesi on maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest kaitsmata

(vt planeeringu kaardirakendust).

DP alale jäävad kaks põhjaveekogumit:

- Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (04§2019),

- Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas (12§2019).

Mõlema veekogumi 2020. a koondseisund oli hea, kuid ohustatud keemilise seisundi tõttu.17

Planeeringualal ega selle vahetus läheduses puurkaeve ei asu18.

Veekogud19

Planeeringualal seisuveekogusid ei asu.

DP ala loodeosa läbib vooluveekogu Mädara jõgi (VEE1128900), mis on üle 25 km² valgalaga

avalikult kasutatav veekogu.

13 Geoloogiline kaart 1:400 000, puurauk 6321AP_0008 14 Aruanne komplekssest geoloogilis-hüdrogeoloogilisest, ehitusgeoloogilisest ja melioratiivkaardistamisest

mõõtkavas 1:50 000 Türi alal. Geoloogia Valitsus, 1983. (EGF 3984) 15 EELIS, seisuga 23.01.2024 16 Geoloogiline kaart 1:400 000 17 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 18 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024 19 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 16.02.2024

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

17 / 35

Lähima tuuliku esialgsest asukohast ca 1 km kaugusele jääb Lintsi jõgi (VEE1127400), mis on üle 25

km² valgalaga avalikult kasutatav veekogu.

2022. a seisuga20,21 oli Mädara jõe koondseisund hea ning Lintsi jõe koondseisund kesine.

Lintsi jõe (Lintsi_3, 1127400_3) kesise ökoloogilise seisundi (ÖSE) mittehea element on varasemast

kalastik (KALA), mittehea näitaja varasemast on jõgede kalastiku indeks (JKI) ning looduslik surve

on koprapaisud. Veekogumile avaldab koormust põllumaa kuivendus ning metsakuivendus.

Planeeringuala ei asu nitraaditundlikul alal.

Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna 2019. a hinnangu22,23 põhjal ja suurte

üleujutusaladega siseveekogude täpsustatud uuringu24 andmetel planeeringualal ja selle ümbruses

ülevoolu piirkonda ja üleujutusohuga ala ei asu. Türi valla üldplaneeringuga on võimaliku

üleujutusohuga alade hulka arvatud ala, mida katab üleujutuse tunnustega mullastik. Mullastiku

kaardi25 järgi asuvad Mädara jõe ääres lammimuldade alad.

Maaparandussüsteemid

Planeeringualale jäävad järgmised maaparandussüsteemid:

- Kolu (tunnus 6112740010110001),

- Allipa1 (TTP-710) (tunnus 6112890040020001),

- Allipa2 (TTP-710) (tunnus 6113000020010001),

- Lõmmelotakka metsakuivendus (tunnus 6112890040021001),

- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890041030001),

- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112740010060001),

- Karjaküla_PÜ-47 (tunnus 6112890050020001).

Vooluveekogude, nende kallaste ehituskeeluvööndite ning maaparandussüsteemide asukohad on

nähtavad planeeringu kaardirakenduses.

2.8. Kaitstavad loodusobjektid

Kavandatava tegevuse piirkonda jääb mitmeid kaitstavaid loodusobjekte (vt Tabel 5). DP alale

registreeritud kaitstavate liikide elupaiku või leiukohti ega kaitsealasid ei jää.

Kaitstavate loodusobjektide paiknemist planeeringuala suhtes saab näha planeeringu

kaardirakenduses. I ja II kaitsekategooria liikide täpseid asukohti kaardirakenduse avalikustatud

versioonis ei kuvata (alus: looduskaitseseaduse § 53 lg 1).

DP alast loodes ja läänes asub Linnumängu hoiuala (KLO2000183). Hoiuala kaitse-eesmärk on

nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), rabade

(7110*), vanade loodusmetsade (9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050), oosidel ja

20 Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart, Keskkonnaagentuur

https://kaur.maps.arcgis.com/apps/MapSeries/index.html?appid=fd27acd277084f2b97eee82891873c41 21 Veemajanduskava veekogumite koondseisund 2022.

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/VESI/pinnavesi2022/Veekogumite%20koondseisund%2

02022.xlsx 22 Üleujutusohupiirkonna ja üleujutusega seotud riskipiirkonna kaardid. Keskkonnaministeerium, 2019 23 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade

määramine. Lõpparuanne. Keskkonnaagentuur, 2019 24 Suurte üleujutusaladega siseveekogude ja mererannikul korduva kõrgvee taseme poolt mõjutatud alade

määramine. Keskkonnaagentuur, 2019 25 Maa-ameti mullastiku kaart, seisuga 26.02.2024

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

18 / 35

moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

DP ala piirkonnas asuvad järgmiste kaitstavate liikide püsielupaigad:

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria): Kolu väike-konnakotka püsielupaigad (KLO3000198 ja

KLO3000199), Mõla väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000162) ja Karjaküla väike-konnakotka

püsielupaik (KLO3000978).

Metsis (II kaitsekategooria): Lõmmelu metsise püsielupaik (KLO3000227).

Kanakull (II kaitsekategooria): Karjaküla kanakulli püsielupaik (KLO3000682).

Tabel 5. Kavandatava tegevuse piirkonnas esinevad kaitstavate liikide elupaigad/

leiukohad. Allikas: Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga

11.04.2024

Kaitsekategooria Liik

I väike-konnakotkas (Clanga pomarina)

II metsis (Tetrao urogallus)

kanakull (Accipiter gentilis)

karvasjalg-kakk (Aegolius funereus)

III laanepüü (Tetrastes bonasia)

händkakk (Strix uralensis)

värbkakk (Glaucidium passerinum)

hiireviu (Buteo buteo)

teder (Lyrurus tetrix)

sookurg (Grus grus)

musträhn (Dryocopus martius)

2.9. Roheline võrgustik ja vääriselupaigad

Rohevõrgustiku eesmärk on väärtuslike ökosüsteemide kaitse, säilitamine ning taastamine,

säästlikkuse printsiibi jälgimine looduskasutusel, bioloogilise mitmekesisuse säilitamine,

kliimamuutuste leevendamine, sellega kohanemine ja stabiilse keskkonnaseisundi tagamine.

Rohevõrgustik koosneb tugialadest ja koridoridest. Rohevõrgustik moodustab funktsioneeriva

terviku, mille toimimine toetub tugialadele, mis moodustuvad kaitse alla võetud kõrgema

loodusväärtusega aladest ja metsamassiividest ning mille sidususe tagavad koridorid. Rohevõrgustik

on klassifitseeritud viieks hierarhia tasemeks (Tabel 6).

Tabel 6. Türi valla üldplaneeringu kohased rohevõrgustiku hierarhia tasemed

Rohevõrgustiku järk Tugiala indeks Koridori indeks

Riigi suured T6 K6

Riigi väikesed T7 K7

Maakonna suured T8 K8

Maakonna väikesed T9 K9

Kohalikud T10 K10

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

19 / 35

Rohevõrgustik on määratud maakonnaplaneeringutega ning üldplaneeringuga on Türi valla

territooriumil paikneva rohevõrgustiku piire ja kasutustingimusi täpsustatud lähtuvalt üldplaneeringu

täpsusastmest.

Türi valla üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulikupargi arendamise ala jääb rohevõrgustiku

tugialale T7.

DP alale jääb kolm vääriselupaika (VEP) – ala põhjaosas (väljaspool tuulikute esialgseid asukohti)

asuvad VEP124064 ja VEP206287 ning keskosas VEP206288.

- VEP124064 pindala on 1,89 ha, põhitüüp on ”teised lehtmetsad” ja kasvukohatüüp on

”angervaksa”;

- VEP206287 pindala on 4,12 ha, põhitüüp on ”haavikud” ja kasvukohatüüp on

”angervaksa”;

- VEP206288 pindala on 1,38 ha, mille põhitüüp on ”lepikud” ja kasvukohatüüp on

”angervaksa”.

Rohevõrgustiku paiknemine ja VEP-ide asukohad on nähtavad planeeringu kaardirakenduses.

2.10. Kultuuripärand, sh pärandkultuuriobjektid

Maa-ameti kultuuripärandi kaardirakenduse kohaselt ei asu DP alal ega selle vahetus läheduses

registrisse kantud kultuurimälestisi.

DP alast kagus, Lintsi jõe äärsetel aladel, asub Türi valla üldplaneeringuga määratud arheoloogia-

tundlik ala Karjakülas. Eelnimetatud ala ei jää kavandatava tuulepargi alale, kuid DP koostamise

käigus vajab selgitamist ala võimalik kattumine tuulepargi toimimiseks vajaliku taristuga.

DP alale jääb mitmeid pärandkultuuriobjekte (Tabel 7), mille paiknemine on nähtav planeeringu

kaardirakenduses.

Tabel 7. Detailplaneeringu alal asuvad pärandkultuuriobjektid

Nimetus ja

kood

Asukoht Tüüp Ulatus Seisund

Jatama

talukoht

375:TAK:006

Jõeküla Põlised talukohad 70 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Lõmmelu

tuuleveski

375:TUV:001

Jõeküla Tuuleveskid

80 m Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba

üheselt määrata tüüpi

Lõmmelu talu

kelder

375:KEL:006

Jõeküla Keldrid 60 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Metsavendade

eluase

835:MVP:004

Karjaküla Metsavendade

punkrid

6 m Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest

funktsionaalsusest säilinud alla 20%

Mardiaru tee

835:MNT:004

Kolu küla Maanteed 4950 m Objekt hästi või väga hästi säilinud

Kivitee

835:KON:053

Kolu küla Vanad kohanimed 1000 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

Kaevu siht

835:MEK:004

Kolu küla Vanemate metsa- korralduste jäljed

775 m Objekt hästi või väga hästi säilinud

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

20 / 35

Nimetus ja

kood

Asukoht Tüüp Ulatus Seisund

Mesipuu siht

835:KON:049

Karjaküla Vanad kohanimed 750 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

Saepuru (Suuraru) siht

835:KON:048

Karjaküla Vanad kohanimed 500 m Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

Ristnõmme (Kitsesõime) siht

835:MEK:003

Karjaküla Vanemate metsa- korralduste jäljed

2800 m Objekt hästi või väga hästi säilinud

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

21 / 35

3. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või

ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel

taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja

linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ ja 2009/147/EÜ.

Looduskaitseseaduse § 691 lg 1 kohaselt võib kavandatavat tegevust, sh korduvat või jätkuvat

tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud ebasoodne mõju Natura 2000

võrgustiku alale eraldi või koos muude tegevustega, lubada kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku

ala kaitsekord ning tegevus ei mõjuta ebasoodsalt selle Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust.

Looduskaitseseaduse § 691 lg 2 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasnevat olulist mõju Natura

2000 võrgustiku alale ei ole võimalik objektiivsest teabest lähtudes välistada, tuleb Natura 2000

võrgustiku alale avalduvat mõju asjakohaselt hinnata (Natura asjakohane hindamine)

looduskaitseseaduses sätestatud korras, välja arvatud juhul, kui kavandatav tegevus on otseselt

seotud ala kaitsekorraldusega või selleks otseselt vajalik.

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta

Detailplaneeringu koostamise eesmärk on selgitada välja Türi valla üldplaneeringuga määratud

tuulepargi alal tuulepargi ruumiline võimalik terviklahendus, sh tuulikute parameetrid (kõrgus,

võimsus, paigutus), vt Joonis 2. Kavandatava tegevuse täpsem kirjeldus on toodud ptk-s 1.1.

DP ala hõlmab Türi vallas Jõeküla, Karjaküla ja Kolu külade alale jäävaid maaüksusi. Haaratud

maaüksused on hoonestamata ning valdavalt on tegemist metsamaa kõlvikuga kaetud maa-aladega.

Kavandatav tegevus ei ole Natura 2000 alade kaitsekorraldusega seotud ega aita kaasa kaitse-

eesmärkide saavutamisele.

3.2. Natura 2000 võrgustiku alade kirjeldus

Planeeringuala piirkonda jääb üks Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala – Linnumängu loodusala,

Linnualasid planeeringuala piirkonda ei jää. Lähim linnuala on Kõnnumaa-Väätsa linnuala, mis asub

planeeringualast ca 14 km kaugusel jäädes võimalike mõjude ulatusest väljapoole.

Linnumängu loodusala (RAH0000282) pindala maismaal on 2085,6 ha ja siseveekogul 3,7 ha.

Kaitstavad elupaigatüübid on: huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad

(*7110), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

3.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Natura aladele avalduvate mõjude hindamisel ehk Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-

eesmärgid, mis tähendab seda, et tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat mõju hinnatakse ala kaitse-

eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse oluliseks, kui tegevuse elluviimise

tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide või liikide seisund halveneb või tegevuse

elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse eesmärke saavutada.

Tuuleparkide mõju Natura 2000 aladele võib avalduda nii ehitus-, kasutus- kui sulgemisetapis ning

mõjud võivad olla nii otsesed kui ka kaudsed. Kaudsed mõjud võivad avalduda alade veerežiimi

mõjutamise kaudu. Tuulikud võivad põhjustada ka häiringuid kaitse-eesmärgiks olevatele

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

22 / 35

loomaliikidele, samuti võib tuulepargi ja sellega seotud taristu rajamine mõjutada liikide elupaikade

loodusaladest väljapoole jäävaid osi, sh ka toitumisalasid ning põhjustada häiringuid neil aladel.

Lähtudes planeeritava tuulepargi ala asukohast, mille puhul tuulikuid Natura aladele ei kavandata,

siis otsesed füüsilised mõjud Natura aladele puuduvad. Natura alade kaitsekord ei võimalda

tuulepargiga seotud teede, liinide ja muude rajatiste rajamist Natura aladele.

Linnumängu loodusala

Linnumängu loodusala põhjapoolseim lahusosa (Allipa rabaga kattuv osa) jääb DP alast 0,3 km

kaugusele ning lähim tuuliku asukoht 0,6 km kaugusele. Otsesed füüsilised mõjud loodusalale

puuduvad. Arvestades ala reljeefi, mullastikku ja olemasolevaid kuivenduskraave loodusala ja

planeeringuala vahel, ei põhjusta tuulikute ja taristu (sh võimalike kraavide) rajamine

planeeringualale mõjutusi loodusala ja kaitse-eesmärgiks olevate elupaigatüüpide veerežiimile.

Tuulepargi lähedusse jäävatele loodusala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele (siirdesoo-

ja rabametsad – 91D0* ja rabad – 7110*) ei avaldu ka muid kaudseid mõjusid. Seega ei avalda

tuulepargi rajamine ja töötamine loodusala põhjapoolseimale osale ja selle kaitse-eesmärkidele

negatiivseid mõjusid.

Juhul kui taristuga seotud kraave kavandatakse DP ala ja loodusala vahele, või mujale loodusalale

lähemale kui 300 m, ei saa negatiivseid mõjusid välistada ning sel juhul tuleb KSH raames hinnata

mõjusid loodusalale.

DP ala lääneserv kattub Linnumängu loodusalaga 6,2 ha ulatuses (Lõmmelelu metsise püsielupaigaga

kattuval lahusosal), kuid antud alale tuulikuid ei kavandata. Taristu kavandamist kattuvale alale ei

luba püsielupaiga kaitsekord. Lähimate tuulikute esialgne kaugus loodusala antud lahusosast on 1

km. Tuulikute rajamine antud kaugusele ei mõjuta ala otseselt ega ka kaudselt. Taristu, sh võimalik

kraavide rajamine tuulikutest loodusalale lähemale ei avalda samuti loodusala ega selle kaitse-

eesmärkideks olevate elupaigatüüpide veerežiimile mõju, kuna loodusala ja tuulepargi ala vahele

jääb Mädara jõgi. Juhul, kui rajatavate või rekonstrueeritavate kraavide vett on kavas suunata

Mädara jõkke, mis jääb osaliselt loodusalale, siis ei saa välistada negatiivseid mõjusid kaitstavale

elupaigatüübile jõed ja ojad (3260) ning mõjusid tuleb hinnata KSH käigus.

Loodusala kaks lõunapoolset lahusosa, mis kattuvad Linnumängu hoiuala ja Kullimaa metsise

püsielupaigaga, jäävad planeeringualast 2,8 km kaugusele ning neile võib piisava vahemaa tõttu

välistada igasugused otsesed ja kaudsed negatiivsed mõjud.

Kokkuvõttes ei avaldu seoses tuulikute rajamisega negatiivseid mõjusid loodusalale, kuid mõjusid

ei saa välistada, kui kuivenduskraave rajatakse/rekonstrueeritakse loodusalale lähemal kui 0,3 km

või kui kraavide vett juhitakse loodusala jäävasse Mädara jõkke. Antud tegevuste kavandamise korral

tuleb mõjusid hinnata KSH käigus.

3.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldused

Natura eelhindamisega tuvastati, et seoses tuulikute rajamisega esialgsetes asukohtades ei avaldu

negatiivseid mõjusid Linnumängu loodusalale. Mõjusid ei saa välistada, kui on kavas rajada kraave

Linnumängu loodusalale lähemale kui 0,3 km või juhtida vett loodusalale jäävasse Mädara jõkke.

Nimetatud tegevuste kavandamisel tuleb hinnata mõjusid loodusaladele KSH aruande koostamise

käigus.

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

23 / 35

4. Eeldatavalt kaasneva olulise mõju hinnang

Eeldatav mõjuala oleneb planeeritava tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu paiknemisest ja

tegevuse iseloomust (vt ptk 1.3) ning mõjutatavast keskkonnaelemendist. Lähtuvalt eeltoodust

analüüsitakse KSH läbiviimisel vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala tulenevaid mõjusid ja

mõjutatavaid keskkonnaelemente. Mõju ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist ja seda täpsustatakse

KSH aruande koostamisel.

4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja

loomadele

Bioloogilisele mitmekesisusele ehk elurikkusele avalduv mõju tuleneb elustikule ja liikide

elupaikadele avalduvast mõjust. Tuulepargi rajamine toob kaasa metsaalade raadamise ja

metsamaastiku killustamise, mis avaldab mõju alade taimkattele ja loomastikule ning muudele

elustikurühmadele. Loomastikule avaldub mõju lisaks ka häiringute ja tuuleparkidest põhjustatud

barjääriefekti tõttu.

Tuuleparkide mõju bioloogilisele mitmekesisusele on tingitud otsesest elupaikade kaost ja

teisenemisest tuulikuplatside ja taristuobjektide alal, elupaikade killustamisest seoses rajatiste ja

raadamisega ning tuulepargist tingitud häiringutest ja isendite hukkumisest kokkupõrkes

tuulikutega. Oluline mõju võib kaasneda eelkõige asukohtades, kus on tegemist väärtuslike

ökosüsteemidega (nt liigirikkad metsad, sood ja niidud jms). Tuuleparkide mõju võib avalduda nii

elurikkuse otseses vähenemises looduslike alade raadamisel kui ka looduslike alade killustamises.

Mõju on suurema osa elustiku jaoks seotud eeskätt ehitusetapiga. Tuuleparkide kattumine

ökosüsteemide teenuste kuumkohtadega ei ole välistav kriteerium, kuid soovitatav on sellistesse

paikadesse tuulikuid mitte paigutada. Taristuobjektidega seonduv mõju kõrge bioloogilise

mitmekesisusega aladele selgitatakse KSH aruande koostamisel.

Elustikule avalduva mõju võib üldjoones jagada neljaks olulisemaks komponendiks:

1) koosluste ja liikide elupaikade otsene kadu ning oluline teisenemine rajatiste alla jäävatel

aladel ja raadamisaladel;

2) elupaikade killustamine rajatiste ja raadamisaladega (tuulikuplatsid, juurdepääsuteed,

maakaablite koridorid);

3) loomastikule avalduvad häiringud seoses tuulepargi ehitamise, töötamise ja hooldamisega;

4) elupaikade teisenemine kuivenduse ning valgus- ja tuulerežiimi muutumise tõttu.

KSH aruandes hinnatakse kavandatava tegevuse mõju bioloogilisele mitmekesisusele tuginedes

olemasolevale andmestikule looduslike koosluste ja liikide leviku kohta ning planeeringu käigus

tehtud uuringute infole. Taustainfona kasutatakse ELME26 ja IRENES27 projektide raames koostatud

ökosüsteemide seisundi ja ökosüsteemiteenuste kaardikihte.

Taimestikule avaldub otsene mõju ehitusetapis seoses ehitusalustelt aladelt taimestiku

eemaldamise, metsade raadamisega tuulikuplatside ja taristu alal ning ehitustegevusega kaasneva

taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine ehitusalade vahetus läheduses). Kaudset mõju

taimestikule avaldab ehitustegevusega kaasnev veerežiimi muutus (nt kuivendussüsteemide

rajamisel). Antud juhul planeeringualale soid ega kuivendamata soometsi ei jää, kuid kraavide

rajamine väljaspool planeeringuala võib mõjutada soode ja soometsade ning soostunud alade vee-

26 Keskkonnaagentuuri projekt „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud

keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ 27 Keskkonnaagentuuri Interreg Europe projekt „Ökosüsteemi teenuste kuumkohad ja kombineeritud kaardid“

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

24 / 35

režiimi. Raadamisalade naabrusse jäävale taimestikule avaldub mõningane mõju seoses valgus-,

niiskus- ja tuulerežiimi muutustega.

Raadamine vähendab metsaökosüsteemide osakaalu tuulepargialal ja toob kaasa metsadega seotud

elurikkuse mõningase vähenemise. Lagedate alade teke loob tingimused avakoosluste ja sealse,

metsadest erineva, elustiku kujunemiseks. See võib üldist liigirikkust ja elurikkust tervikuna paiguti

isegi suurendada.

Imetajatele avaldub mõju seoses maastiku ehk elupaikade muutuste ja häiringutega. Enamuse

metsamaastikega seotud suur- ja väikeimetajate (ulukite) ning samuti pisiimetajate jaoks ei muutu

elupaigatingimused nii palju, et see muudaks tuulepargiala neile sobimatuks, sest need liigid on juba

kohanenud suhteliselt intensiivselt majandatavate ja killustatud metsamaastikega. Loomastik on

suhteliselt hästi kohanenud majandatava metsamaastiku killustamisega teedevõrgu ja

lageraiealadega. Seega võib eeldada, et metsamaastikele iseloomulik imetajafauna tuulepargialadel

üldjoones säilib. Küll aga võivad pelglikumad liigid hakata vältima tuulikute vahetut lähedust ja

hoiduda tuulepargiala kasutamisest poegimispaigana.

Kahepaiksete ja roomajate jaoks ei halvenda tuulepargi rajamine reeglina elupaikade kvaliteeti

olulisel määral, sest valdaval osal tuulepargi alast nende elupaigaks olevad biotoobid säilivad. Siiski

toimub mõningane võimalike elupaikade kadu rajatiste alla jäävatel aladel. Juhul, kui tuulepargiga

kaasneb kuivendus (kraavide rajamine), võib see siiski kahepaiksete elupaikade kvaliteedile ning

seeläbi ka arvukusele olulist negatiivset mõju avaldada. Tuulepargi taristu kavandamisel on oluline

vältida kahepaiksete sigimisveekogude hävimist või olulist mõjutamist. Juhul, kui see on

möödapääsmatu, on vajalik rajada kahepaiksetele sigimiseks sobivaid asendusveekogusid, kaasates

selleks kahepaiksete eksperdi. Roomajatele loovad teekoridorid täiendavaid päikesele avatud

elupaiku, kuid seoses teedega võib kaasneda ka roomajate ja kahepaiksete hukkumine teedel.

Hukkumise mõju pole populatsioonidele siiski kuigi oluline, kuna liiklussagedus tuulepargi teedel on

väike.

Mõju hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ning planeeringu koostamise raames

läbiviidavate uuringute alusel.

4.1.1. Linnustik

Tuulepargi mõjud linnustikule võivad olla järgmised: hukkumine tuulikuga kokkupõrke tagajärel,

elupaiga sobimatuks muutumine või elupaiga kvaliteedi langus häiringute tõttu, barjääriefekt ning

kaudsed mõjud.

Selgitamaks võimaliku mõju olulisust piirkonna kaitstavatele linnuliikidele viiakse läbi kaitsealuste

liikide haudelinnustiku inventuur, tuulikute suhtes tundlike liikide elupaigakasutuse uuring ja tuuleala

õhuruumi kasutusuuring üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsis (Eesti Ornitoloogiaühing,

Kotkaklubi 2022) pakutud metoodika alusel. Uuring hõlmab vähemalt järgmisi liike: must-toonekurg

(punktvaatlused), väike-konnakotkas, kanakull, metsis, muu haudelinnustik (kakud, kanalised,

rähnid).28 Uuringuga selgitatakse võimalik mõju lindude rändele ja pesitsusele tuulikute ja

seonduvate rajatise mõjupiirkonnas. Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk

1.3), sh võimalikku kumulatiivset mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega. Uuringu raames

käsitletakse ka võimalikke leevendus- ja/või kompensatsioonimeetmeid ning vajadusel ettepanekud

ehitusjärgse seire läbiviimiseks (sh seire metoodika kirjeldus). Uuring vormistatakse eraldi

aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande koostamiseks. Uuringu

teostaja on linnustikuekspert Aarne Tuule (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH osapooled). Uuringukava

kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

28 Keskkonnaameti 20.02.2024 nr 6-2/24/1958-2 kiri Türi Vallavalitsusele

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

25 / 35

4.1.2. Nahkhiired

Tuulepargi kõige selgem oht nahkhiirepopulatsioonile ilmneb nahkhiirte hukkumises tuulikuga

kokkupõrkel või tuulikulabade läheduses saadud barotrauma tõttu. Lisaks sellele võib tuulepargi ja

seda toetava taristu rajamine hävitada või rikkuda nahkhiirte varje- ja lennupaiku ning

toitumisalasid, eriti kui tuulepark rajatakse metsasele alale. Mõju võib avalduda kohalikule

populatsioonile (paiksed liigid) kui ka rändliikidele. Viimasel juhul on mõju rahvusvahelise ulatusega.

Nahkhiireuuringuga selgitatakse välja piirkonnas esinevad nahkhiireliigid ja kaardistatakse nende

esinemine alal. Kui võimalik, tehakse kindlaks poegimiskolooniad ning olulisemad lennukoridorid ja

toitumisalad.

Nahkhiireuuringus lähtutakse EUROBATS-i nahkhiiri ja tuuleparke käsitlevast juhendist (Guidelines

for consideration of bats in wind farm projects. Revision 2014)29. Kasutatakse liigirikkuse meetodit

(site species richness) ja nahkhiirte ultrahelide salvestamist automaatsete salvestitega (remote

automatic recording), mida on kirjeldatud EUROBATS-i juhendis nr 5 ptk-des 3.2 ja 3.9 (Guidelines

for surveillance and monitoring of European bats, 3. edition). Andmete kogumine toimub nahkhiirte

aktiivsusperioodil kevadest sügiseni (aprillist oktoobrini, sõltub aasta ilmastikust) nii automaatsete

ultrahelisalvestite kui ka tavaliste nahkhiiredetektoritega (käsidetektorid). Käsidetektoritega

vaatluste tegemisel tuleb arvestada ilmaoludega, mis mõjutavad nahkhiirte lennuaktiivsust.

Kaardistatakse kõik nahkhiirte vaatlused, sh kolooniad. Tähtsaim vaatlusperiood on juunis-juulis, kui

nahkhiirtel on poegimiskolooniad ning sügisrände ajal augusti lõpus. Nahkhiireliikide määramine

toimub visuaalsete vaatluste, käsidetektorist kuuldava hääle ja salvestatud ultrahelide hilisema

analüüsi abil. Koostatakse iga uuritava ala kohta loend leitud nahkhiireliikidest. Vaatlused esitatakse

geoinfosüsteemis, milles on ruumiandmed ja nendega seotud tekstilised andmed. Määratakse

nahkhiirte suhtelise arvukuse sesoonsed muutused kasutades kalibreeritud mikrofonidega

automaatseid salvesteid, mis on seadistatud identselt. See võimaldab kõige paremini võrrelda eri

piirkondi omavahel ja anda neile väärtushinnang nahkhiirte elupaigana. Igal uuritaval alal töötab

vähemalt üks automaatne salvesti kogu nahkhiirte aktiivsusaja jooksul kevadest sügiseni.

Analüüsitakse erinevate nahkhiireliikide hukkumise riski planeeritavates tuuleparkides.

Uuringus käsitletakse kõiki tuulepargi arenduse etappe (vt ptk 1.3), sh võimalikku kumulatiivset

mõju teiste piirkonda kavandavate tuuleparkidega (vt ptk 4.14). Uuringu tulemustega arvestatakse

tuulikute ja tehnovõrkude asukohtade määramisel. Uuringu raames pakutakse vajadusel välja ka

võimalikud leevendusmeetmed ning ehitusjärgsed seiremeetmed (sh seire metoodika). Uuring

vormistatakse eraldi aruandena ning see on sisendiks planeeringulahenduse ja KSH aruande

koostamiseks. Uuringu läbiviia on nahkhiireuurija Lauri Lutsar (vt ptk Detailplaneeringu ja KSH

osapooled).

4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele

Roheline võrgustik

KSH aruande koostamisel analüüsitakse planeeritava tuulepargi rajamise- käitamis- ja

likvideerimisaegset mõju rohevõrgustiku toimimisele ja sidususele. Mõjust lähtuvalt on võimalik

otsustada, kas ja millises mahus ning millistel tingimustel ja millise ruumipaigutusega on

kavandatavat tegevust võimalik ellu viia. Hinnangu aluseks on ekspertarvamus lähtudes olemas-

olevatest materjalidest, läbiviidavate linnustiku ja nahkhiirte uuringute (vt ptk-d 4.1.1 ja 4.1.2)

tulemustest ning kaardianalüüsist.

29 Introduction to the Agreement | UNEP/EUROBATS

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

26 / 35

Vääriselupaigad

DP ala põhjaosas asuvad vääriselupaigad VEP124064 ja VEP206287 jäävad eeldatavasti kavandatava

tuulepargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu mõjualast välja, kuna tuulikute kavandamine sinna on

linnustikust tulenevate piirangute tõttu ebatõenäoline.

Võimalik mõju planeeringuala keskosas asuvale vääriselupaigale VEP206288 selgitatakse KSH

aruande koostamisel planeeringulahenduse täpsustumisel. Vastavalt Türi valla üldplaneeringuga

seatud tingimusele tuleb planeeringu koostamisel jälgida, et tuulegeneraatori ja tuulikupargiga

kaasnev infrastruktuur oleks paigutatud selliselt, et vääriselupaik säiliks.

Mõju vääriselupaikadele hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning

kaardianalüüsi alusel.

4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile

DP ala piirkonda jääb mitmeid vooluveekogusid (vt ptk 2.7). Tuuleparkide rajamisega saab

potentsiaalselt esineda ehitusetapis mõju veekogudele juhul, kui ehitustegevust kavandatakse

veekogudele või nende kaldaaladele. Tuulepargi kasutusetapis võib potentsiaalselt mõju veekogudele

avalduda avariiolukorras (nt õlide lekked). Veekogude kaitseks kehtivad neile looduskaitseseaduse

alusel ehituskeeluvööndid, mille järgimisel ei ole tõenäoline veekogudele olulise mõju avaldamine.

DP ala läbiv Mädara jõgi on maaparandussüsteemide eesvool. Tuuleparkide rajamisel on võimalik

maaparandussüsteemide kahjustamisel veekogude veerežiimi mõjutamine. Kuivendatud maa-

aladele ehitamisel on oluline tagada maaparandussüsteemide jätkusuutlik funktsioneerimine

vältimaks üleujutuste teket. Teemat käsitletakse KSH aruandes eksperthinnangu vormis.

DP ala jääb enamuses nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, vaid üksik Kolu küla piirkond on kaitsmata

maapinnalt lähtuva potentsiaalse reostuse eest. Kavandatava tegevuse mõju põhjaveele võib

avalduda nii otseselt kui ka kaudselt ning on seotud peamiselt tuulepargi ehitus- ja

likvideerimisetapiga. Ehitusaegne mõju on seotud peamiselt tuuliku vundamentide rajamise ning

likvideerimisaegne mõju vundamentide lammutamisega. Kavandatavate tuulikute täpne tüüp ei ole

käesolevalt teada. Vundamendi ehitamiseks on eelnevalt vaja rajada auk ning võimalik, et ka vaiade

rammimine, mis võib mõjutada põhjavee kvaliteeti. DP alal ega selle vahetus läheduses puurkaeve

ei asu. Vundamentide lammutamine võib samuti mõjutada vee kvaliteeti. Nõrgalt kaitstud ja

kaitsmata põhjavee tõttu võivad selle kvaliteeti mõjutada ka avariilised juhtumid (nt õli või kütuse

lekkimine keskkonda), mis on võimalikud nii tuulepargi ehitamise, kasutamise kui ka likvideerimise

etapis. Töökorralduslike meetmete ja tööohutus- ja keskkonnanõuete järgimisega ning avarii

juhtumisel selle asjakohase likvideerimisega on oluline negatiivne mõju välditav. Mõju põhjaveele

võib kaasneda ka juhul, kui tuulikud rajatakse kõrge põhjaveetasemega piirkonda. Kõrge

põhjaveetasemega piirkonnas on suurem risk põhjavee kerge reostatavus ja sellest tingitud võimalik

vee kvaliteedi halvenemine. Tuulikute töötamise ja kaasneva taristu kasutamisega olulist negatiivset

mõju põhjaveele eeldada ei ole.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub nii tuulepargi ala ja tuulikute asukohast, põhjavee kaitstusest

konkreetsel alal, vundamentide tüübist ja nende rajamise sügavusest kui ka kasutatavast

tehnoloogiast. KSH aruandes hinnatakse mõju põhja- ja pinnaveele eksperthinnanguna keskendudes

tuulikute ehitamise ja likvideerimisega kaasnevatele mõjudele.

4.4. Mõju maardlatele

Planeeritava tuulepargi mõjualasse maardlaid ei jää. Tuulepargi toimimiseks vajaliku taristu

asukohtade selgumisel saab täpsustada, kas neil võib olla mõju Lintsi kruusamaardlale. Koosmõju

karjääri tegevusega võib avalduda tuulepargi ehitusetapis kui materjalide transportimisel

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

27 / 35

kasutatakse samu teid, mille kaudu toimub karjääridest maavara transport. Tõenäoliselt oluline mõju

puudub. Hinnang antakse ekspertarvamusena olemasolevate materjalide ning kaardianalüüsi alusel.

4.5. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Tuulikute mõju pinnasele avaldub peamiselt ehitusetapis ning on seotud tuulikute ja nendega

kaasneva taristu rajamisega. Mõju on seotud nii pinnase jäädava hävimisega (ehitiste alune pinnas)

kui ka olemasoleva struktuuri ja niiskusrežiimi rikkumisega tallamise tõttu (ehitustööd, masinate

liikumine). Muutused pinnases ja selle niiskusrežiimis võivad mõjutada ka mullastikku väärtuslikul

põllumajandusmaal ning seeläbi selle säilimist sihtotstarbeliseks kasutamiseks.

Mõju ulatus ja olulisus sõltub kavandatavate tuulikute arvust ja kaasnevast taristust ning ehitustööde

teostamise spetsiifikast. Mõju hinnatakse ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel.

4.6. Mõju väärtuslikule maastikule

Kavandatava tuulepargi võimalikku mõju Laupa-Jändja väärtuslikule maastikule hinnatakse

ekspertarvamusena planeeringulahenduse alusel. Visuaalse mõju hinnangu aluseks koostatakse

visualiseeringud vaatepunktidest, mis selgitatakse välja koostöös Türi vallaga (vt nähtavusanalüüsi

ja visualiseeringute koostamise kirjeldust ptk 4.8).

4.7. Mõju õhukvaliteedile, sh müra

Tuuleparkide mõju välisõhu kvaliteedile on eeskätt seotud välisõhus leviva müraga, mis jaguneb

ehitus-, kasutus- ja sulgemisaegseks. Ehitus- ja sulgemisaegne müra (tekib seoses ehitusmasinate

ja seadmete töö ning sõidukite liikumisega, nt tuuliku vundamendi paigaldus/eemaldustööd) on

ajutine ning töökorralduslike meetmetega on võimalik hoida seda normide piires. Ehitus- ja

sulgemisaegset mõju kirjeldatakse eksperthinnanguna.

Tuulepargi kasutusetapis tekitavad müra peamiselt elektrituulikud ja nende töötamine (labade

liikumine). Müra tekitavad ka tuuliku mehaanilised osad nagu käigukast ja mootor ning tuulepargi

teenindamiseks rajatud taristu elemendid (nt alajaamad), kuid viimased ei ole olulise tähtsusega.

Tuulikute töötamisega kaasnev müratase, müra leviku ulatus ja mõju olulisus sõltub nii tuulikute

arvust, kõrgusest ja võimsusest kui ka tuuleparkideks sobivate alade paiknemisest, maastiku

eripäradest ning muust maakasutusest piirkonnas. Müratasemete väljaselgitamiseks viiakse läbi

müra modelleerimine. Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega

nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“ kehtestatud müra normtasemed.

Tuulikud nagu paljud teised heliallikad põhjustavad ka madalsageduslike helisid. Mõju on seotud

kasutusetapiga (tuulikute töötamisega). Mõõtmised tuuleparkides ja uuringud ei ole seni aga

tuvastanud madalsageduslikke helisid tasemel, kus need põhjustaksid inimestele tervisemõjusid. On

leitud, et tuulikute põhjustatav madalsageduslik heli on samal tasemel kui looduslik foon30. Samas

on tuuleparkide puhul oluline tagada, et nende poolt tekitatav madalsageduslik müra, aga ka

infraheli, vastaks piirkonda jäävates tundlikes hoonetes õigusaktidega kehtestatud piirväärtustele31.

30 Somatic Responses to Low Frequency Noise. Leventhall, 2006; Infrasound Does Not Explain Symptoms

Related to Wind Turbines. Publications of the Government’s analysis, assessment and research activities

2020:34. Maijala, P., Turunen, A., Kurki, I., Vainio, L., Pakarinen, S., Kaukinen, C., Lukander, K., Tiittanen, P.,

Yli-Tuomi, T., Taimisto, P., Lanki, T., Tiippana, K., Virkkala, J., Stickler, E., Sainio, M, 2020 31 Madalsagedusliku müra piirväärtused on kehtestatud sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra

normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

28 / 35

Õhusaasteainete teke ja levik välisõhus on seotud peamiselt ehitus- ja lammutustöödega. Eeskätt

pinnasetööde ja tolmavate ehitusmaterjalide käsitlemisega, aga ka masinate ja seadmete töö ja

sõidukite liiklemisega ehitusplatsidel ning neile suunduvatel teedel (heitgaasid). Tegemist on

lühiajalise mõjuga, mida sarnaselt ehitus- ja sulgemisaegsele mürale on töökorralduslike võtetega

võimalik hoida normide piires. Saasteainetele kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtuste32 ületamist

ning seega olulise negatiivse mõju teket eeldada ei ole. Tuulepargi töötamisel ja selle teenindamiseks

mõeldud taristu kasutamisel tekib õhusaasteaineid marginaalselt. Mõju välisõhu kvaliteedile jääb ka

kasutusetapis eeldatavalt väheolulisele tasemele. Tuuleparkide rajamise mõju välisõhu kvaliteedile

õhusaasteainete osas on laiemas plaanis pigem positiivne, kuna aitab vähendada fossiilsete kütusete

kasutamist ning nende põletamisel tekkivaid saasteaineid.

4.8. Mõju tervisele ja heaolule

Tuulepargi peamine mõju inimese tervisele ja heaolule on seotud käitamisaegse müra ja varjutusega

ning maastikuilme muutusega (visuaalne mõju). Mõjude hindamiseks teostatakse müra ja varjutuse

modelleerimine ning koostatakse visualiseeringud.

Müra mõju hindamisel on aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra

normtasemed, sotsiaalministri 04.03.2002 määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,

elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ sätestatud

madalsagedusliku müra piirväärtused ning sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja

infraheli helirõhutasemete piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“

sätestatud infraheli piirväärtused. Müra mõju hindamisel võetakse aluseks, et kui müra vastab

eelnevalt viidatud määruste normtasemele/piirväärtusele, siis olulist ebasoodsat mõju eeldada ei ole.

Mõju hindamisel analüüsitakse tuulepargi töötamisel tekkivat varjutust ja selle mõju tundlikele

objektidele (elamud, ühiskondlikud hooned). Määratakse elektrituulikutest tingitud varjutuse ajaline

kestvus (h/a) kartograafiliselt ning antakse tekstiline eksperthinnang varjutuse mõjule. Töö raames

koostatakse varjutuskaardid halvima teoreetiliselt võimaliku ja reaalselt tõenäolise olukorra kohta.

Reaalselt tõenäolise olukorra osas koostatakse varjutuskaardid nii metsaaladega arvestava kui

mittearvestava olukorra osas. Tundlikel aladel, kus varjutuskaardi alusel võib esineda varjutust,

koostatakse varjutuskalendrid. Varjutuse modelleerimine teostatakse spetsiaaltarkvaraga.

Kavandatavate tuulikutega seotud visuaalseid muutusi maastikus kirjeldatakse ja hinnatakse

nähtavusanalüüsist ja tuulepargi jaoks sobivates asukohtades tuulepargi kohta koostatavatest

visualiseeringutest lähtuvalt. Visualiseeringud teostatakse asukohtadest, kus nähtavusanalüüsi

alusel on elektrituulikud nähtavad ning kus paikneb mõni avalikult kasutatav objekt või kus esineb

oluline avalik huvi (nt lähimad keskusalad). Visualiseeringute vaatepunktid selgitatakse välja

koostöös Türi vallaga. Visuaalse mõju seisukohast olulised mõjutatavad keskkonnaelemendid on

kultuurimälestised ja nende vaatekoridorid ning maastiku esteetiline väärtus, sh väärtuslikud

maastikud, ilusad teelõigud ja ilusad vaatekohad. Muutuste tulemusi kirjeldatakse ja hinnatakse

olulisuse seisukohast. Sisendina kasutatakse mh hinnangut kultuuriväärtustele, väärtuslikele

maastikele ja ilusa vaatega kohtadele. Hinnangut ei anta selles osas, kas muutus on positiivne või

negatiivne, vaid kas muutus maastikupildis on suur või vähemärgatav. Kumulatiivset mõju

hinnatakse seoses teiste lähipiirkonda kavandatavate tuuleparkidega. Teisi olemasolevaid või

perspektiivseid suuremõõdulisi industriaalobjekte piirkonna maastikus teadaolevalt ei ole. Visuaalse

mõju hindamisel juhindutakse mh 2020. a AB Artes Terrae OÜ koostatud „Meretuulikuparkide

ning infraheli piirväärtused sotsiaalministri 06.05.2002 määrusega nr 75 „Ultra- ja infraheli helirõhutasemete

piirväärtused ning ultra- ja infraheli helirõhutasemete mõõtmine“. 32 Kehtestatud keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused,

õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

29 / 35

arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste juhendmaterjalist’’ või

või samaväärsest metoodikast.

4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Mõju tööhõivele

Tihti tuuakse tuuleparke planeerides positiivse mõjuna välja, et tuulepargid loovad uusi töökohti.

Teadusuuringutes on hinnatud, et ühe MW tuulepargi rajamine ja käitamine võib luua keskmiselt 4-5

otseselt tuulepargiga seotud töökohta, kaudselt mõjutada aga isegi keskmiselt 8-9 töökoha

tekkimist.33 Planeeringulahenduse väljatöötamisel hinnatakse, kas planeeringu elluviimine võib

mõjutada kohalikku tööhõivet ning kas ja milliseid töökohti võib tuulepark valda juurde tuua.

Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ja tuuleparkide näidetele.

Mõju kinnisvara väärtusele

Mõju hindamise käigus antakse üldine hinnang kinnisvara hinna muutustele – kas tuulepargi

rajamine võib mõjutada kinnisvara väärtust. Eeldatavasti jääb hinnang üldisele tasemele, sest täpsed

kinnisvaratehingute andmed ei ole mõju hindajale kättesaadavad.

Mõju hindamisel tuginetakse teaduskirjandusele ning ka rajatud tuuleparkide asukohtade näidetele

(vastavalt kättesaadavatele andmetele kas omavalitsuse või asustusüksuse täpsusega).

Mõju elanike tuludele

Hinnatakse kasu, mida võivad kohalikud elanikud tuulepargi rajamisest saada. Kasu avaldub

tuulikute talumistasu (elukohaga seotud tuuleenergiast elektrienergia tootmise tasu)34 saamise

kaudu. Mõju hinnatakse kaardianalüüsi abil (lähtudes talumistasu reguleerivatest õigusaktidest ja

planeeringulahendusest). Võimalusel tuuakse välja ka kaudsed hüved kohalikele elanikele ehk

tuulepargist tulenev taluvustasu (keskkonnahäiringu hüvitamise tasu)35 KOV-ile ning selle

investeerimisvõimalused kohaliku elu hüvanguks.

Mõju ettevõtetele

Hinnatakse, kas tuulepargi rajamine võib mõjutada kohalikku ettevõtlust. Mõju võib avalduda

ennekõike otseliini rajamise võimaluse näol. Mõjude hindamisel antakse üldine ülevaade, kas

tuulepargi lähiümbruses võib olla ettevõtteid, kes võiksid kasu saada võimalikust otseliinist.

Mõju hindamisel tuginetakse kaardianalüüsile, ekspertarvamusele ja teaduskirjandusele, samuti

olemasolevate tuuleparkide näidetele.

4.10. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta

Tuulepargi arendamisel tekib jäätmeid peamiselt ehitus- ja sulgemisetapis. Kasutusaegne

jäätmeteke on seotud varuosade ja tuulikute hooldamisel tekkivate jäätmetega (nt õlid, määrdeained

vms), mille kogus on väheoluline. Tuulepargi ehitusaegset jäätmeteket saab võrrelda tavapärase

ehitustegevusega kaasneva jäätmetekkega ning jäätmekäitlusnõudeid järgides ei ole eeldada, et

sellega kaasneks oluline negatiivne keskkonnamõju.

KSH aruandes analüüsitakse ehitusaegset jäätmeteket ja jäätmete käitlemise võimalusi. Kuigi

tuulikute eluiga silmas pidades ei ole täna teada, milliseks osutuvad kasutuselt kõrvaldatud tuulikute

käitlusvõimalused tuulepargi sulgemisel, siis pööratakse siiski tähelepanu ka sulgemisaegsele

33 Aldieri, L. et al „Wind Power and Job Creation“ – Sustainability 2020, 12, 45; doi:

https://doi.org/10.3390/su12010045 34 Alus: Keskkonnatasude seaduse § 553 lg 2 35 Alus: Keskkonnatasude seaduse ptk 31

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

30 / 35

jäätmetekkele ja tekkivate jäätmete võimalikule käitlemisele. Sulgemisaegset jäätmeteket

käsitletakse tänaste teadmiste valguses.

Teemat käsitletakse eksperthinnanguna.

4.11. Mõju kultuuripärandile

Kuna kultuurimälestisi DP alale ei jää, siis mõju neile puudub.

DP ala ei kattu Türi valla üldplaneeringu kohaste arheoloogiatundlike aladega, seega mõju neile

puudub. Samas on veel välja selgitamata, kuhu rajatakse tuulepargi toimimiseks vajalik taristu.

Üldplaneeringu seletuskirja ptk 4.2 kohaselt: Suuremate maastikku muutvate rajatiste (sh teede,

karjääride, uute suuremate hoonete vms) kavandamiseks tuleb ka väljaspool kultuurimälestiste või

nende kaitsevööndi ala küsida Muinsuskaitseameti arvamust eesmärgiga tagada arheoloogiapärandi

säilimine. Lisaks riigi kaitse all olevatele mälestistele on maastikul palju juba avastatud, kuid veel

kaitse alla võtmata arheoloogilisi paiku (sh kalmistud, elupaigad jms), samuti avastamata, kuid

samas prognoositavat arheoloogiapärandit. Arheoloogiatundlike alade analüüs põhineb olemasoleval

infol mälestiste, muististe ja leiuteadete kohta, arvestades piirkonna asustuse ajalugu ja

looduskeskkonna tingimusi.

Lähtudes eeltoodust tuleb planeeringu koostamisel selgitada kavandatava tuulepargi toimimiseks

vajaliku taristu asukoht ning selle kattumisel Karjaküla arheoloogiatundliku alaga selgitada

koostöös Muinsuskaitseametiga seonduva arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus. Lisaks tuleb nii

üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikul alal kui ka mujal ehitustööde käigus

arheoloogiapärandi avastamisel tagada arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses (MuKS)

ette nähtud nõuete järgmine (vt MuKS § 31).

Võimalik mõju pärandkultuuriobjektidele sõltub tuulikute paigutusest ning tuulepargi toimimiseks

vajaliku taristu asukohast, mis selgub planeeringu koostamise käigus. Võimalusel tuleb tuulikute

asukohtade kavandamisel arvestada pärandkultuuriobjektide paiknemisega ning kui objektid ei ole

veel hävinenud, siis vältida nende kahjustamist määral, mis põhjustaks nende hävimise. Mõju

hinnatakse ekspertarvamusena olemasolevate andmete ja kaardianalüüsi alusel.

4.12. Muude asjakohaste mõjude hindamine

Mõju riigi eesmärkide saavutamisele energeetika valdkonnas

Mõju hindamisel hinnatakse seda, kuidas toetab planeeringu elluviimine riigi eesmärkide saavutamist

energeetika valdkonnas. Energiamajanduse korralduse seaduse järgi peab aastaks 2030 kogu Eestis

tarbitav elektrienergia pärinema taastuvatest energiaallikatest.36 Riik ei ole käesoleva dokumendi

koostamise hetkeks siduvates strateegilistes dokumentides täpsemalt määranud, kuidas on kavas

see eesmärk saavutada, kuid riikliku kliima- ja energiakava järgi peaks tuuleenergia abil elektri

tootmine kasvama umbes 4 korda.37 Euroopa Komisjonile esitatud uue kliima- ja energiakava kavandi

järgi oleks taastuvenergia tehnoloogiate panus eesmärkidesse järgmine (vt Tabel 8):

36 Energiamajanduse korralduse seadus (RT I, 05.07.2016, 3; RT I, 30.06.2023, 8), § 321 lg 1. 37 „Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030“ – Eesti teatis Euroopa Komisjonile määruse (EL) 2018/1999

artikli 3 lõike 1 alusel, lk 24. Kättesaadav MKMi kodulehel: https://www.mkm.ee/energeetika-ja-

maavarad/energiamajandus/energia-ja-kliimakava (viimati külastatud 20.02.2024)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

31 / 35

Tabel 8. Summaarne lõppenergia kogutarbimine taastuvenergia tehnoloogiate kaupa

(GWh/aastas; sulgudes nominaalvõimsus (MW)). Allikas: Eesti riikliku energia- ja

kliimakava aastani 2030 ajakohastamise versiooni kavand38

2020 2022 2025 2027 2030

Hüdroenergia 30 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW) 25 (8 MW)

Tuuleenergia 844

(310 MW)

664

(310 MW)

974

(520 MW)

2624

(810 MW)

6840

(2310 MW)

Sh maismaatuuleenergia

844 (310 MW)

664 (310 MW)

974 (370 MW)

2624 (810 MW)

3124 (1310 MW)

Sh meretuuleenergia 0 0 0 0 3715

(1000 MW)

Päikeseenergia 245

(290 MW)

506

(607 MW)

936

(1100 MW)

936

(1100 MW)

1000

(1200 MW)

Biomass 1746

(1300 MW)

1400

(1050 MW)

1540

(1100 MW)

1540

(1100 MW)

1540

(1100 MW)

Tuuleenergia puhul on kavandis märgitud, et meretuuleenergia prognoos kehtib juhul, kui valitsus

otsustab meretuuleparkide toetamise kasuks.

Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja õigusaktidele, sh arvestatakse koostatavat

energiamajanduse arengukava aastani 203539 ning avalikke andmeid tuulikute kohta.

Mõju KOV-i eesmärkide saavutamisele ning kuludele ja tuludele

2023. a valminud planeeringuõiguse arengute ja võrdlusriikide uuringu40 järgi on taastuvenergia

projektides üheks probleemteemaks, mida kohtutes on käsitletud, vastuolu KOV-i strateegiliste

eesmärkidega. Seega analüüsitakse üldisel tasemel, kuidas toetab või takistab planeeringu

elluviimine omavalitsuse strateegiliste eesmärkide saavutamist. Hinnatakse ka mõju omavalitsuse

tuludele ja kuludele, sest ka see mõjutab omavalitsuse suutlikkust eesmärke saavutada.

Mõju hindamisel tuginetakse avalikele dokumentidele ja omavalitsuse andmetele,

juhendmaterjalidele ning teaduskirjandusele.

Mõju maakasutusele

Kas ja kuidas mõjutab tuulepargi rajamine praegust maakasutust? Kõigepealt antakse ülevaade,

kuidas kasutatakse maad planeeringualal praegu ja kuidas võib maakasutus planeeringulahenduse

elluviimisel muutuda.

Mõju hindamisel tuginetakse ekspertarvamusele, kaardianalüüsile ning olemasolevatele näidetele,

samuti teaduskirjandusele.

38 Heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse poolt 10.08.2023. Kättesaadav:

https://commission.europa.eu/system/files/2023-08/Estonia_Draft_Updated_NECP_2021-2030_ee.pdf (viimati

külastatud 09.04.2024) 39 Energiamajanduse arengukava aastani 2035 (esimene tööversioon valminud 17.11.2023, käesoleva

dokumendi koostamise seisuga toimuvad avalikud arutelud, kooskõlastamine ja vastuvõtmine on plaanitud

aastatesse 2024-2025). Kättesaadav: https://kliimaministeerium.ee/energiamajanduse_arengukava (viimati

külastatud 10.04.2024) 40 Roheplaan OÜ, Ernst & Young Baltic AS, Advokaadibüroo Rask OÜ. „Võrdlusriikide juhtumianalüüs

planeerimissüsteemi ja planeerimisõiguse viimase aja olulisematest muudatustest ja reformidest kohanemaks

oluliste trendide ning uute väljakutsetega“, 2023. Kättesaadav Rahandusministeeriumi kodulehelt:

https://planeerimine.ee/vordlusriikide-juhtumianaluus/ (viimati külastatud 20.02.2024)

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

32 / 35

4.13. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega

KSH aruande koostamisel analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide rajamise mõju kliimamuutustele.

Analüüsitakse ja hinnatakse tuuleparkide töötamise potentsiaalset mõju kliimamuutustele võrreldes

fossiilsete kütuste kasutamisega. Ulatuses, kuivõrd see detailplaneeringu etapis on võimalik,

võetakse arvesse tuulepargi rajamise süsiniku jalajälge. Tähelepanu pööratakse ka tuuleparkidega

kaasneva lokaalse kliimamõju võimalikkusele ning kliimamuutustega arvestamisele tegevuse

kavandamisel.

Mõju hinnatakse eksperthinnanguna ja kvalitatiivselt. Detailseid tuulikute elutsükli kasvuhoone-

gaaside heite arvutusi läbi ei viida, kuna selles etapis ei ole teada kasutatavate tuulikute täpsed

mudelid ega muud tuulepargi rajamise detailid, mis on seotud tuulikute transpordi, ehitustöödega

vms. Mõju hindamisel tuginetakse olemasolevate andmetele, sh uuringutele ja kirjandusele teiste

tuuleparkide kohta.

4.14. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus

DP ala piirkonnas ei asu ohtlikke ettevõtteid ega riigikaitselisi objekte, seega mõju neile puudub.

Arvestades kavandatava tegevuse asukohta ja iseloomu, ei ole eeldada piiriülese mõju esinemist.

Kumulatiivne mõju võib esineda seoses läheduses asuva Lintsi kruusakarjääris toimuva

kaevandustegevusega – tuulepargi ehitusaegne masinate liikumine (müra) piirkonnas.

Koosmõju võib esineda ka seoses teiste tuuleparkide kavandamisega. Nt lähim Türi valla

üldplaneeringu kohane potentsiaalne tuulepargi ala jääb DP alast ca 4 km kaugusele põhjasuunas,

lähimad planeeritavad tuulealad Põhja-Pärnumaa vallas asuvad DP alast ca 10 km kaugusel

edelasuunas. Erinevate tuuleparkide võimalik koosmõju linnustikule, nahkhiirtele ning visuaalsete

mõjude võimalikkus selgitatakse KSH aruande koostamisel.

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

33 / 35

5. Ajakava ja koostöö

5.1. Ajakava

Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsess järgib järgmist orienteeruvat ajakava.

Tabel 9. Orienteeruv ajakava

TOIMUMISE AEG/TÄITMINE

DP koostamise ja KSH läbiviimise algatamine 29.03.2023

Lepingu sõlmimine ehk tööde algus 05.12.2023

Uuringud

Uuringud (linnustik, nahkhiired, müra, rohevõrgustik, visuaal ning geoalus,

mis teostatakse hiljem tuulikute lõplikes asukohtades)

24 kuud

Kinnistuomanikele müra ja varjutuse modelleerimise tulemuste tutvustus 2024 II poolaasta

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi etapp

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine 4 kuud

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

Aprill-mai 2024

Laekunud ettepanekutele vastamine, materjalide täiendamine Mai-juuni 2024

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

Juuli 2024

KSH aruande ja DP põhilahenduse koostamise etapp

DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine 4 kuud arvates

uuringute valmimisest

DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu tutvustamine Türi Vallavolikogule Vastavalt vajadusele

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)

14 päeva

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes, valla lehes ja kodulehel ning koostöö tegijatele ja kaastavatele e-postiga

1 kuu

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) 1 kuu

Kirjalikele arvamustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu ja esitatakse seisukoht ajalehes

1 kuu

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine ettepanekute alusel 1 kuu

Avaliku arutelu ajast teavitamine ajalehes ja valla kodulehel Vastavalt

vajadusele

DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu 1 kuu

Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info avaldamine ajalehes ja valla kodulehel

1 kuu

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest

1 kuu

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks 2 kuud

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

34 / 35

esitamine kaasatutele

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt seisukohtadele

Laekunud seisukohtadele vastamine

Vajadusel kooskõlastamise kordamine

KSH tulemuste lisamine DP-sse

1 kuu

DP vastuvõtmine, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele e-postiga

2 kuud

DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine 2 kuud

DP esitatakse heakskiitmiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile 3 kuud

DP kehtestamine ja sellest teavitamine 2 kuud

Kehtestatud DP esitamine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja Maa-ametile

2027 II poolaasta

5.2. Kaasamine ja koostöö

Detailplaneering koostatakse koostöös asutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

detailplaneering käsitleb:

• Kaitseministeerium

• Kliimaministeerium

• Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

• Keskkonnaamet

• Transpordiamet

• Politsei- ja Piirivalveamet

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

• Põllumajandus- ja Toiduamet

• Terviseamet

• Muinsuskaitseamet

• Maa-amet

• Päästeamet

Detailplaneeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud,

kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud:

• Riigimetsa Majandamise Keskus

• Keskkonnaagentuur

• Karjaküla, Jõeküla ja Kolu külade külavanemad

• Elering AS

• Elektrilevi OÜ

• Piirinaabrid

Nimekiri täieneb töö käigus.

Türi vallas Karjaküla tuulepargi detailplaneering ja KSH

Detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

35 / 35

5.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest

Koostatakse seisukohtade laekumise järgselt

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Surva

Türi Vallavalitsus

[email protected]

Teie 25.04.2024 nr 7-1.4/1550

Meie 29.05.2024 nr 7-15/24/2173-2

Vastus Türi vallas Karjaküla tuulepargi

detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise programmile

ettepanekute tegemisest

Austatud maakorraldusspetsialist

Vastavalt planeerimisseaduse §-le 81, olete saatnud Kliimaministeeriumile Türi vallas Karjaküla

tuulepargi detailplaneeringu lähteseisukohtade (LSK) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) programmi ettepanekute esitamiseks.

Detailplaneeringu LSK ja KSH programmi kaasamise ja koostöö peatükis 5.2 on

Kliimaministeerium märgitud koostööd tegeva asutusena, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

planeering käsitleb.

Täname detailplaneeringu menetlusse kaasamise eest, kuid märgime, et Kliimaministeerium ei pea

vajalikuks olla koostööd tegev asutus. KSH puhul piisab Keskkonnaametiga kui asjakohase

asutusega koostöö tegemisest. Kliimaministeeriumi valitsemisel oleva riigivara osas palume

koostööd teha volitatud asutusega Riigimetsa Majandamise Keskus. Kliimaministeerium võtab

materjali teadmiseks ning ettepanekuid ei esita.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Antti Tooming

elurikkuse ja keskkonnakaitse asekantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus

Ülle Otsepp, 58513998

[email protected]