Äriplaanide hindamismetoodika kinnitamine

Äriplaanide hindamismetoodika kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus”

§ 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

k i n n i t a d a „Äriplaanide hindamismetoodika“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_ariplaanide_

hindamismetoodika.pdf).

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: hindamiskomisjoni liikmed, puiduturustusosakond

JUHATUS

OTSUS

28. mai 2024 nr 1-32/46

KINNITATUD

RMK juhatuse 28.05.2024

otsusega nr 1-32/46

Äriplaanide hindamismetoodika

1. Äriplaanide hindamise kord

1.1. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) läbirääkimistele metsamaterjali

müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali keemilise ja/või

mikrobioloogilise väärindamise müügiteate (edaspidi müügiteade) raames esitatud ja

vastavaks tunnistatud sooviavaldusi, sh äriplaane hinnatakse käesolevas hindamismetoodikas

kirjeldatud kriteeriumite alusel.

1.2. Äriplaane hindab RMK hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjon lähtub enda

töös RMK juhatuse kinnitatud müügiteatest ja hindamiskomisjoni töökorrast.

1.3. RMK juhatus võib komisjoni ettepanekul kaasata äriplaani või äriplaani osa hindamisse

komisjoni väliseid eksperte.

1.4. Äriplaanide hindamisel võetakse arvesse nii sooviavalduses sisalduv kui ka muud

andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmeallikatest ja omavad hindamisel tähendust.

1.5. Komisjoni liikmed hindavad äriplaane vastavalt käesoleva hindamismetoodika lisas 1

täpsustatud valikukriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes.

1.6. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.

1.7. Äriplaane hinnatakse skaalal 0–4, sammuga 1 punkt.

1.8. Äriplaani koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Äriplaani

koondhinne ja valikukriteeriumite hinded ümardatakse lihtviisil täpsusega üks koht peale

koma.

2. Äriplaanide hindamine komisjoni poolt

2.1. Komisjon moodustab sooviavalduse esitajate ülese äriplaanide pingerea, võttes aluseks

äriplaanidele alakriteeriumite alusel antud hindeid ja hinnanguid ning koondhinnet.

2.1.1. Komisjon hindab äriplaane tuginedes nendes toodud materjalidele ja muudele tähendust

omavatele andmetele.

2.1.2. Komisjonil on õigus kutsuda sooviavalduse esitaja äriplaani kaitsma ja esitada talle

täpsustavaid küsimusi.

2.1.3. Komisjon kinnitab lihthäälteenamusega käesoleva hindamismetoodika lisas 2

hindamisvormil toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku, mis kujuneb komisjoni liikmete

hinnete keskmisena.

2.1.4. Kui komisjoni liige hindab sama alakriteeriumi teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2

või rohkema punkti ulatuses) erinevalt, siis komisjoni liikme põhjendus protokollitakse.

2.1.5. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb komisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete

kaalutud keskmisena.

3. RMK hindamiskomisjoni ettepaneku tegemine

3.1. Komisjon reastab hindamise tulemusena kõik esitatud äriplaanid lõpliku

paremusjärjestuse saamiseks komisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima

koondhinde saanud äriplaanist. Võrdse koondhinde saanud äriplaanide korral saab pingereas

kõrgema koha valikukriteeriumi “Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju” eest rohkem

punkte saanud sooviavalduse esitaja äriplaan.

3.2. Komisjon teeb RMK juhatusele ettepaneku sooviavalduste, sh äriplaanide esitajate

kvalifitseerimiseks ning esitab iga äriplaani osas arvamuse, milliseid tingimusi ja aspekte

sooviavalduse esitaja peaks täiendama läbirääkimiste järgmises etapis. Juhul, kui komisjon

teeb ettepaneku jätta sooviavalduse, sh äriplaani esitaja kvalifitseerimata, lisab komisjon

põhjenduse.

3.3. Komisjonil on õigus teha ettepanek sooviavalduse esitajale äriplaani täiendamiseks ja

parendamiseks.

Lisa 1 Äriplaanide valikukriteeriumid

1. Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju (40% koondhindest)

1.1. Loodav lisandväärtus (osakaal 70% alakriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, mille majanduslik olulisus

Eesti majandusele tervikuna on märkimisväärne. Projekt põhineb taotleja hästi

väljatoodud vajadusel ja/või piisavalt tõendatud turunõudlusel.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist1 ületavate äriplaanide kõrgemas neljandikus (75%-100%).

3 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, mille valdkondlik olulisus ja

olulisus Eesti majandusele tervikuna on hea. Taotleja on arusaadavalt väljatoonud

vajaduse ja/või piisavalt tõendatud turunõudluse.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide kolmandas neljandikus (50%-74%).

2 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, kuid selle mõju

lisandväärtuse kasvule on tagasihoidlik. Projekti majanduslik olulisus Eesti

majandusele tervikuna on rahuldav. Taotleja on väljatoonud vajaduse ja/või

tõendatud turunõudluse, kuid see on liiga üldisel tasandil ja vajaks täpsustamist.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide teises neljandikus (25%-49%).

1 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, kuid sellel on väga väike

mõju lisandväärtuse kasvule. Projekt on antud valdkonnas väheoluline. Taotleja

on liiga üldisel tasandil väljatoonud vajaduse ja/või tõendatud turunõudluse, mis

ei võimalda aru saada konkreetse toote olulisusest seoses turuga.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide madalaimas neljandikus (0%-24%).

0 Projekt ei aita luua kõrgema lisandväärtusega toodet ja sellel ei ole mõju

lisandväärtuse kasvule. Projekt ei ole ka antud valdkonnas oluline. Taotleja ei ole

väljatoonud vajadust ja/või tõendatud turunõudlust.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta jääb alla 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist.

1.2. Tootmistehnoloogia uudsus (osakaal 30% alakriteeriumist)

4 Projekt kasutab uudset ja tõhusat puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

majanduslik eelis ning valdkondlik olulisus ja olulisus Eesti majandusele on

märkimisväärne.

1 Aluseks Ernst & Young Baltic AS koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsid puidu keemilise töötlemise valdkonnas.

3 Projekt kasutab uudset puidutöötlemise tehnoloogiat, mille valdkondlik olulisus

ja olulisus Eesti majandusele tervikuna on väga hea.

2 Projekt kasutab praktikas rakendatud puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

valdkondlik olulisus ja olulisus Eesti majandusele tervikuna on hea.

1 Projekt kasutab praktikas rakendatud puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

valdkondlik ja majanduslik olulisus on vähene.

0 Projekt ei kasuta uudset tehnoloogiat ja projekt ei ole valdkonnas oluline.

2. Keskkonnamõju ja süsiniku aspekt (30% koondhindest).

2.1. Toodetes süsiniku sidumise maht ja periood (osakaal 60% alakriteeriumist)

4 Üle 75% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M22)

3 50-75% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M2)

2 Alla 50% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M2)

1 Üle 50% puitu kasutatakse tootmisprotsessis energia või biokütuste saamiseks

(IPCC M1)

0 Üle 70% puitu kasutatakse tootmisprotsessis energia või biokütuste saamiseks

(IPCC M1)

2.2. Toodete asendusefekt ja mõju fossiilse süsiniku heitme vähenemisele (osakaal 40%

alakriteeriumist).

4 Väärindamise lõpptoode on loodud eesmärgiga fossiilsel süsinikul põhinevate

toodete asenduseks (100% asendusefekt)

3 Üle 50% väärindamise lõpptootest omab asendusefekti

2 Üle 25% väärindamise lõpptootest omab asendusefekti

1 Väärindamise lõpptoode võib omada asendusefekti, kuid see ei ole vahetult ilmne

või sõltub väärindamise lõpptoote hilisemast tegelikust kasutusest

0 Asendusefekt puudub (sh eraldiseisev, traditsiooniliselt puidul põhinev toode)

3. Äriplaani kestlikkus ja seos Eesti kliimaeesmärkidega (30% koondhindest).

Hinne Selgitus

4 Esitatud projekt on kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav tegevus on

selgelt kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata. Projekti finantsplaan on

2 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes

süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist (peatükk 2.8.3.).

koostatud realistlikult ja läbipaistvalt ning investeering toetab selgelt projekti

elluviimist ning on põhjendatud. Projekti tegevuskava on hästi põhjendatud ja

realistlik ning tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.

3 Esitatud projekt on piisavalt kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus on suurel määral kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata, kuid võib

esineda küsitavusi. Projekti finantsplaan on koostatud realistlikult ja läbipaistvalt

ning investeering toetab projekti elluviimist ning on põhjendatud, kuid võib

esineda küsitavusi. Ajakava on loogiline ja suure tõenäosusega tähtaegselt

teostatav.

2 Esitatud projekti kestlikkus jätab soovida. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus on kohati arusaamatu ning esinevad suured riskid, mistõttu on neid raske

hinnata.

Projekti finantsplaan on koostatud liiga üldiselt ja läbipaistvus jätab soovida ning

investeeringute seostatust projekti elluviimisega on kohati raske hinnata. Ajakava

on kohati ebaloogiline, kuid tõenäoliselt tähtaegselt teostatav.

1 Esitatud projekti kestlikkus on väga nõrk. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus ei ole korrektselt esitatud. Projekti elluviimisel esinevad väga suured

riskid. Projekti finantsplaan on koostatud ebaselgelt ja läbipaistmatult. Ajakava

on esitatud sellisena, et on näha väga suured riskid selle tähtaegseks

teostamiseks.

0 Esitatud projekt ei ole kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad tegevused

puuduvad sootuks. Projekti elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti finantsplaan ei

ole relevantne või esitatud kujul, mis ei võimalda selle relevantsust hinnata.

Ajakava on ebarealistlik.

Lisa 2 Hindamisvorm

Pakkuja nimi nimi

Registrikood number

Jrk. nr Valikukriteerium Hinne Osakaal Punktid

1. Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju

(40% koondhindest)

40% 1,5

1.1. Loodav lisandväärtus (osakaal 70%

alakriteeriumist) 4 70% 2,8

1.2. Tootmistehnoloogia uudsus (osakaal 30%

alakriteeriumist) 3 30% 0,9

alakriteeriumi kaalutud punktid

3,7

2. Keskkonnamõju ja süsiniku aspekt (30%

koondhindest)

30% 1,0

2.1. Toodetes süsiniku sidumise maht ja periood

(osakaal 60% alakriteeriumist) 3 60% 1,8

2.2.

Toodete asendusefekt ja mõju fossiilse süsiniku

heitme vähenemisele (osakaal 40%

alakriteeriumist) 4 40% 1,6

alakriteeriumi kaalutud punktid

3,4

3. Äriplaani kestlikkus ja seos Eesti

kliimaeesmärkidega (30% koondhindest). 2 30% 0,6

Koondhinne

3,1

KINNITATUD

RMK juhatuse 28.05.2024

otsusega nr 1-32/46

Äriplaanide hindamismetoodika

1. Äriplaanide hindamise kord

1.1. Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) läbirääkimistele metsamaterjali

müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel metsamaterjali keemilise ja/või

mikrobioloogilise väärindamise müügiteate (edaspidi müügiteade) raames esitatud ja

vastavaks tunnistatud sooviavaldusi, sh äriplaane hinnatakse käesolevas hindamismetoodikas

kirjeldatud kriteeriumite alusel.

1.2. Äriplaane hindab RMK hindamiskomisjon (edaspidi komisjon). Komisjon lähtub enda

töös RMK juhatuse kinnitatud müügiteatest ja hindamiskomisjoni töökorrast.

1.3. RMK juhatus võib komisjoni ettepanekul kaasata äriplaani või äriplaani osa hindamisse

komisjoni väliseid eksperte.

1.4. Äriplaanide hindamisel võetakse arvesse nii sooviavalduses sisalduv kui ka muud

andmed, mis on kättesaadavad avalikest andmeallikatest ja omavad hindamisel tähendust.

1.5. Komisjoni liikmed hindavad äriplaane vastavalt käesoleva hindamismetoodika lisas 1

täpsustatud valikukriteeriumite ja nende alakriteeriumite lõikes.

1.6. Iga valikukriteeriumi hinne on selle alakriteeriumite kaalutud keskmine hinne.

1.7. Äriplaane hinnatakse skaalal 0–4, sammuga 1 punkt.

1.8. Äriplaani koondhinne on kolme valikukriteeriumi kaalutud keskmine hinne. Äriplaani

koondhinne ja valikukriteeriumite hinded ümardatakse lihtviisil täpsusega üks koht peale

koma.

2. Äriplaanide hindamine komisjoni poolt

2.1. Komisjon moodustab sooviavalduse esitajate ülese äriplaanide pingerea, võttes aluseks

äriplaanidele alakriteeriumite alusel antud hindeid ja hinnanguid ning koondhinnet.

2.1.1. Komisjon hindab äriplaane tuginedes nendes toodud materjalidele ja muudele tähendust

omavatele andmetele.

2.1.2. Komisjonil on õigus kutsuda sooviavalduse esitaja äriplaani kaitsma ja esitada talle

täpsustavaid küsimusi.

2.1.3. Komisjon kinnitab lihthäälteenamusega käesoleva hindamismetoodika lisas 2

hindamisvormil toodud alakriteeriumi hinde ettepaneku, mis kujuneb komisjoni liikmete

hinnete keskmisena.

2.1.4. Kui komisjoni liige hindab sama alakriteeriumi teistest komisjoniliikmetest oluliselt (2

või rohkema punkti ulatuses) erinevalt, siis komisjoni liikme põhjendus protokollitakse.

2.1.5. Iga valikukriteeriumi hinne kujuneb komisjoni liikmete antud alakriteeriumi hinnete

kaalutud keskmisena.

3. RMK hindamiskomisjoni ettepaneku tegemine

3.1. Komisjon reastab hindamise tulemusena kõik esitatud äriplaanid lõpliku

paremusjärjestuse saamiseks komisjonis saadud koondhinnete põhjal pingeritta alates suurima

koondhinde saanud äriplaanist. Võrdse koondhinde saanud äriplaanide korral saab pingereas

kõrgema koha valikukriteeriumi “Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju” eest rohkem

punkte saanud sooviavalduse esitaja äriplaan.

3.2. Komisjon teeb RMK juhatusele ettepaneku sooviavalduste, sh äriplaanide esitajate

kvalifitseerimiseks ning esitab iga äriplaani osas arvamuse, milliseid tingimusi ja aspekte

sooviavalduse esitaja peaks täiendama läbirääkimiste järgmises etapis. Juhul, kui komisjon

teeb ettepaneku jätta sooviavalduse, sh äriplaani esitaja kvalifitseerimata, lisab komisjon

põhjenduse.

3.3. Komisjonil on õigus teha ettepanek sooviavalduse esitajale äriplaani täiendamiseks ja

parendamiseks.

Lisa 1 Äriplaanide valikukriteeriumid

1. Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju (40% koondhindest)

1.1. Loodav lisandväärtus (osakaal 70% alakriteeriumist)

Hinne Selgitus

4 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, mille majanduslik olulisus

Eesti majandusele tervikuna on märkimisväärne. Projekt põhineb taotleja hästi

väljatoodud vajadusel ja/või piisavalt tõendatud turunõudlusel.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist1 ületavate äriplaanide kõrgemas neljandikus (75%-100%).

3 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, mille valdkondlik olulisus ja

olulisus Eesti majandusele tervikuna on hea. Taotleja on arusaadavalt väljatoonud

vajaduse ja/või piisavalt tõendatud turunõudluse.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide kolmandas neljandikus (50%-74%).

2 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, kuid selle mõju

lisandväärtuse kasvule on tagasihoidlik. Projekti majanduslik olulisus Eesti

majandusele tervikuna on rahuldav. Taotleja on väljatoonud vajaduse ja/või

tõendatud turunõudluse, kuid see on liiga üldisel tasandil ja vajaks täpsustamist.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide teises neljandikus (25%-49%).

1 Projekt aitab luua kõrgema lisandväärtusega toodet, kuid sellel on väga väike

mõju lisandväärtuse kasvule. Projekt on antud valdkonnas väheoluline. Taotleja

on liiga üldisel tasandil väljatoonud vajaduse ja/või tõendatud turunõudluse, mis

ei võimalda aru saada konkreetse toote olulisusest seoses turuga.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta on 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist ületavate äriplaanide madalaimas neljandikus (0%-24%).

0 Projekt ei aita luua kõrgema lisandväärtusega toodet ja sellel ei ole mõju

lisandväärtuse kasvule. Projekt ei ole ka antud valdkonnas oluline. Taotleja ei ole

väljatoonud vajadust ja/või tõendatud turunõudlust.

Lisandväärtus toorme mahuühiku kohta jääb alla 2020-2022. a puidu keemilise

töötlemise keskmist.

1.2. Tootmistehnoloogia uudsus (osakaal 30% alakriteeriumist)

4 Projekt kasutab uudset ja tõhusat puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

majanduslik eelis ning valdkondlik olulisus ja olulisus Eesti majandusele on

märkimisväärne.

1 Aluseks Ernst & Young Baltic AS koostatud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsid puidu keemilise töötlemise valdkonnas.

3 Projekt kasutab uudset puidutöötlemise tehnoloogiat, mille valdkondlik olulisus

ja olulisus Eesti majandusele tervikuna on väga hea.

2 Projekt kasutab praktikas rakendatud puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

valdkondlik olulisus ja olulisus Eesti majandusele tervikuna on hea.

1 Projekt kasutab praktikas rakendatud puidutöötlemise tehnoloogiat, mille

valdkondlik ja majanduslik olulisus on vähene.

0 Projekt ei kasuta uudset tehnoloogiat ja projekt ei ole valdkonnas oluline.

2. Keskkonnamõju ja süsiniku aspekt (30% koondhindest).

2.1. Toodetes süsiniku sidumise maht ja periood (osakaal 60% alakriteeriumist)

4 Üle 75% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M22)

3 50-75% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M2)

2 Alla 50% puitu kasutatakse ümbertöötlemise teel keemia- ja materjalitööstuses

ehitusmaterjalide, tarbekaupade jm tööstuslike ning mittetööstuslike

kestvustoodete tootmiseks või paberi- või papitoodete või uudsetes

fraktsioneerimise protsessides saadavate toodete saamiseks (IPCC M2)

1 Üle 50% puitu kasutatakse tootmisprotsessis energia või biokütuste saamiseks

(IPCC M1)

0 Üle 70% puitu kasutatakse tootmisprotsessis energia või biokütuste saamiseks

(IPCC M1)

2.2. Toodete asendusefekt ja mõju fossiilse süsiniku heitme vähenemisele (osakaal 40%

alakriteeriumist).

4 Väärindamise lõpptoode on loodud eesmärgiga fossiilsel süsinikul põhinevate

toodete asenduseks (100% asendusefekt)

3 Üle 50% väärindamise lõpptootest omab asendusefekti

2 Üle 25% väärindamise lõpptootest omab asendusefekti

1 Väärindamise lõpptoode võib omada asendusefekti, kuid see ei ole vahetult ilmne

või sõltub väärindamise lõpptoote hilisemast tegelikust kasutusest

0 Asendusefekt puudub (sh eraldiseisev, traditsiooniliselt puidul põhinev toode)

3. Äriplaani kestlikkus ja seos Eesti kliimaeesmärkidega (30% koondhindest).

Hinne Selgitus

4 Esitatud projekt on kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav tegevus on

selgelt kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata. Projekti finantsplaan on

2 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes

süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist (peatükk 2.8.3.).

koostatud realistlikult ja läbipaistvalt ning investeering toetab selgelt projekti

elluviimist ning on põhjendatud. Projekti tegevuskava on hästi põhjendatud ja

realistlik ning tähtajaline elluviimine on väga tõenäoline.

3 Esitatud projekt on piisavalt kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus on suurel määral kirjeldatud ning neid on võimalik hinnata, kuid võib

esineda küsitavusi. Projekti finantsplaan on koostatud realistlikult ja läbipaistvalt

ning investeering toetab projekti elluviimist ning on põhjendatud, kuid võib

esineda küsitavusi. Ajakava on loogiline ja suure tõenäosusega tähtaegselt

teostatav.

2 Esitatud projekti kestlikkus jätab soovida. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus on kohati arusaamatu ning esinevad suured riskid, mistõttu on neid raske

hinnata.

Projekti finantsplaan on koostatud liiga üldiselt ja läbipaistvus jätab soovida ning

investeeringute seostatust projekti elluviimisega on kohati raske hinnata. Ajakava

on kohati ebaloogiline, kuid tõenäoliselt tähtaegselt teostatav.

1 Esitatud projekti kestlikkus on väga nõrk. Kliimaeesmärkide saavutamist toetav

tegevus ei ole korrektselt esitatud. Projekti elluviimisel esinevad väga suured

riskid. Projekti finantsplaan on koostatud ebaselgelt ja läbipaistmatult. Ajakava

on esitatud sellisena, et on näha väga suured riskid selle tähtaegseks

teostamiseks.

0 Esitatud projekt ei ole kestlik. Kliimaeesmärkide saavutamist toetavad tegevused

puuduvad sootuks. Projekti elluviimine ei ole tõenäoline. Projekti finantsplaan ei

ole relevantne või esitatud kujul, mis ei võimalda selle relevantsust hinnata.

Ajakava on ebarealistlik.

Lisa 2 Hindamisvorm

Pakkuja nimi nimi

Registrikood number

Jrk. nr Valikukriteerium Hinne Osakaal Punktid

1. Rajatava tootmisüksuse majanduslik mõju

(40% koondhindest)

40% 1,5

1.1. Loodav lisandväärtus (osakaal 70%

alakriteeriumist) 4 70% 2,8

1.2. Tootmistehnoloogia uudsus (osakaal 30%

alakriteeriumist) 3 30% 0,9

alakriteeriumi kaalutud punktid

3,7

2. Keskkonnamõju ja süsiniku aspekt (30%

koondhindest)

30% 1,0

2.1. Toodetes süsiniku sidumise maht ja periood

(osakaal 60% alakriteeriumist) 3 60% 1,8

2.2.

Toodete asendusefekt ja mõju fossiilse süsiniku

heitme vähenemisele (osakaal 40%

alakriteeriumist) 4 40% 1,6

alakriteeriumi kaalutud punktid

3,4

3. Äriplaani kestlikkus ja seos Eesti

kliimaeesmärkidega (30% koondhindest). 2 30% 0,6

Koondhinne

3,1