Lavassaare turbatootmisala korrastamisest

Some people who received this message don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

From: Kristel Veersalu <[email protected]> Sent: Tuesday, May 14, 2024 9:26 AM To: Evelin Krekker <[email protected]>; Jüri-O Salm <[email protected]>; Marko Kohv <[email protected]>; Mihkel Järveoja <[email protected]>; Heiki Ärm <[email protected]> Cc: Erki Vaguri <[email protected]>; Priit Voolaid <[email protected]>; Kaupo Kohv <[email protected]> Subject: Lavassaare korrastamisest

Tere Kirjutan uues Lavassaare regulaatorite osas - meie seisukoht jääb samaks, projek peavd jääma reguleeritavad ülevoolud. Põhjustel: Projekteerimistööd, sh nõutav ja tehnoloogiliselt rakendatav ehitustööde täpsusaste on võrldlemisi väike võrreldes kavandatud veesügavuse lubatud varieeruvusega. Seda peamiselt:

1. Andmesk põhineb suures osas Maa-ame lidar kõrgusandmetel, mille kõrgusandmed pole lõpuni kontrollitavad; 2. Pole tehtud veebilansi modelleerimist (eeldab asukoha põhiseid sademete, aurustumise andmeid, pinnase filtreeruvust) vaid pealgalt teoreelised arvutused, et hinnata üldistatult veebilanssi; 3. Pinnastööd pole sellise asukoha detailsusega projekteeritud, et sellest tulenevaid kõrgusmuutusi saaks juba täna lõpplahendi arvestada; 4. Pole tehtud ehitusgeolooglisi uuringuid rajaste vajumisjärgsete absoluutkõrguste määramiseks.

Seega leian, et saavutada seatud korrastamise eesmärgid, siis esineb fikseeritud veetasemete reguleerimise korral võrdlemisi suur risk, soovitud veetasemete mie saavutamiseks, tulenevalt ekslikult hinnatud ülevoolu lävendite määramisest ja seeläbi võib juhtuda, et saavutatud veeseis terrassidel ei ole piisav. Arvestades kui vähe või palju on hetkel Eess jääksoid/tootmisalasid korrastatud, sealjuures teades, et kõik pole läinud ka nii nagu planeeritud (sh, Steigeri koostatud lahendid), siis meil ei ole täna julgust pelgalt senisele prakkale tuginedes projekteerida lahendit fikseeritud kõrgusarvudele. Selleks, et täna teha projektlahend kindla abs kõrgusega ülevooludele, peaksime läbi viima ka punkdes 1-4 toodud tööd. Samas, see eeldaks oluliselt laiemaid alusuuringuid ja ka projekteerimistööde maht oleks oluliselt suurem ja tõenäoliselt ületaks ka truupregulaatorite pika-ajalise hooldamise kulu. Arusaadavalt ja siinkohal tuginedes nüüd prakkatele, mida on lisaks ka mujal maailmas tehtud, pole üldjuhul kirjeldatud alusuuringud ja sellest tulenev projekteerimise täpsus vajalik. Piisab võimalusest terrassidel veetasemeid muuta vastavalt taassoostumise protsesside edukusele. Saame aru, et antud lahend pole nö hooldusvaba aga võimalik, et tootmisalasid ei olegi võimalik ühe korraga nö ära korrastada ehk see eeldabki 5-10 a jooksul pärast tehniliste rajamist järelseiret- ja hooldust kuniks ala on veerežiimi seisukohast stabiilne. Meie hinnangul ei saa olla tänaste hindade korral ca 50 regulaatori puhastamise ja reguleerimise kulu aastas suurem kui mõni tuhat eurot. Kindlas võib olla vajalik ka regulaatorite asendi korrigeerimine, äärmisel juhul ka rekonstrueerimist, kuid selline hooldamise kulu esineb kindlas ka kivikindlustusega variandel. Viimastel korral on rekonstrueerimise kulu oluliselt suurem. Kuidas hoolduskohustus jaotub:

From: Sent: To: Cc: Subject: FW: Lavassaare korrastamisest

1. Vastavalt maapõueseadusele on pärast ala korrastamist ja tööde vastu võtmist 3 aasta pikkune garanitööde kohustus keskkonnaloa omanikul ehk antud juhul AS-il Tootsi Turvas. Hetkel puudub Eess täpne prakka, millisel hetkel turbatootmisala saab nö korrastatuks tunnistada, teisisõnu, millal hakkab jooksma nö garaniperiood, kas pärast taassoosumise esimeste tulemuste saavutamist või pärast tehnoloogilist ja bioloogilist korrastamist. 2. Pärast garanid lähevad alaga seotud kohustused üle maaomanikule, antud juhul Maa-amele ja siis eelduslikult RMK-le.

Arvestama peab, et antud projekle tuleb küsida ka Keskkonnaamelt rakendamisnõusolek, mille raames läheb see ka eksperisi. Samas protsessis küsitakse ka maaomaniku esindaja arvamust lahendi kohta. Juhul kui projekle antakse rakendamisnõusolek, siis on selles toodud lahend siduv ala hilisema korrastatuks tunnistamise ja korrastatud maa tagasi andmise osas. Juhul kui korrastamine/taassoostumine on garaniperioodil ebaedukas, siis tuleb lahendit sel perioodil ka muuta. Kui taassoostumise mie edukus on põhjustatud valedest veetasemetest, siis tuleb tõenäoliselt AS-il Tootsi Turvas muuta ka ülevoolu lävendite kõrguseid. Juhul kui garaniperiood on läbi, siis jääb maaomaniku otsuseks, kuidas ala edasi kujundatakse, juhul kui pole soovitud eesmärke saavutatud. Lisaks kommentaarid kahe võrreldava regulaatori lahendid kohta. Tões, kivikindlustusega ülevool on konstruktsioonina stabiilsem ja väiksema hooldusega. Samas, arvestades korrastamistööde kulu ja tööde tegemiseks kui ka esmaste tulemuste saavutamiseks kuluvat aega, siis ei ole mõistlik eelkirjeldatud põhjustel kogu tulemus seada sõltuvusse kindla abs kõrgusega ülevooludest. Selleks, et saaksime projek ära lõpetada, on vaja teha lõplik otsus seonduvalt ülevoolude konstrutktsiooniga. Meie oleme eelkirjeldatud põhjustel arvamusel, et vajalik on reguleeritav lahendus, seega kui on soov lahendina fikseeritud varian, siis teeme selle kohta protokolli, kus sõnastame eriarvamuse ja selle põhjenduse ning edaspidi arvestame, et tegemist ei ole võimaliku projekteerimisveaga. Lugupidamisega

Kristel Veersalu

Diplomeeritud mäeinsener

OÜ Inseneribüroo STEIGER

Männiku tee 104, 11216 Tallinn

M: +372 5632 8062

[email protected]

www.steiger.ee

Seisukoha esitamine

Austatud proua Veersalu

Olete esitanud taotluse Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Lavassaare

turbatootmisala korrastamise projekti , mis lähtub „Lavassaare ümbruse soode taastamiskava“

eesmärkidest , veerežiimi reguleerimisele ja kraavide sulgemisele hinnangu andmiseks.

Korrastatava ala veetaseme reguleerimiseks pakutud erinevad võimalused on tekitanud

õigustatud arutelu. Saavutamaks eesmärgiks toodud veetaset korrastataval alal peame oluliseks

toimivate ülevoolu lävendite määramist ja sellega seotud riskide hindamist.

Arvestades truupregulaatorite toimivuse ja hilisema hooldusega seotud võimalikke probleeme

soovib RMK projektlahenduses näha kivikindlustusega ülevoolusid.

Hilisema vaidluse vältimiseks oleme nõus projekteerija eriarvamuse ülevoolude konstruktsiooni

osas protokollima .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heiki Ärm

Edela regiooni metsaülem

5031423

Kristel Veersalu

OÜ Inseneribüroo Steiger

[email protected]

Teie 14.05.2024 nr e-kiri

Meie (digiallkirja kuupäev) nr 3-

1.1/2024/2329

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

2