Otsus

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 2 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

SISUKORD 0 Üldosa................................................................................................................................................ 4

0.1 Projekteerimistöö piiritlus ja eesmärk......................................................................................... 4 0.2 Töö nimetus ja asukoht .............................................................................................................. 4 0.3 Kontaktandmed .......................................................................................................................... 4 0.4 Objekti üldandmed ..................................................................................................................... 4 0.5 Lähteandmed ............................................................................................................................. 5 0.6 Normdokumendid ...................................................................................................................... 5

1 Asendiplaan ....................................................................................................................................... 6 1.1 Olemasolev olukord .................................................................................................................... 6 1.2 Asendiplaani lahendus ................................................................................................................ 7 1.3 Vertikaalplaneering .................................................................................................................... 7 1.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine .................................................................................. 7 1.5 Teed ja platsid ............................................................................................................................ 7 1.6 Haljastus ja heakorrastus ............................................................................................................ 8 1.7 Välisvalgustus ............................................................................................................................. 8 1.8 Maa-ala tehnilised andmed ........................................................................................................ 8

2 Tehnilised põhinõuded hoone/rajatiste kandekonstruktsioonidele .................................................... 8 2.1 Projekteeritud kasutusiga ........................................................................................................... 8 2.2 Lumekoormus ............................................................................................................................ 8 2.3 Tuulekoormus ............................................................................................................................ 9 2.4 Katuse kandevõime kontroll ....................................................................................................... 9

3 Päikeseelektrijaama konstruktiivne osa .............................................................................................. 9 3.1 Tootmismooduli tehnilised põhiandmed..................................................................................... 9 3.2 Võrguühenduse rajamise põhimõtted ........................................................................................10 3.3 Tootmismoodulite releekaitsefunktsioonid ja -sätted ................................................................10 3.4 Tootmismooduli juhtimissüsteemi kirjeldus, mõõtmiste täpsus, asukoht ...................................12 3.5 Funktsioonide kirjeldus ..............................................................................................................12 3.6 RTU ja side plokkskeem .............................................................................................................12 3.7 Võrguettevõtja juhtimiskeskusesse edastatavate infomahtude tabel .........................................12 3.8 Kandekonstruktsioon .................................................................................................................12 3.9 Päikesepaneelide ühendamine ..................................................................................................12 3.10 Inverterite paiknemine ja ühendamine elektrivõrguga ...............................................................13 3.11 Maanduspaigaldis ......................................................................................................................13 3.12 Potentsiaaliühtlustus .................................................................................................................13

4 Tuleohutus ........................................................................................................................................13 4.1 Üldandmed ...............................................................................................................................13 4.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve .........................................................................14 4.3 Tuleohutuskujad ........................................................................................................................14 4.4 Tuleohuklass ja tulekaitsetase ...................................................................................................14 4.5 Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid ...........................................................................14 4.6 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele .....................................................................................14 4.7 Väline tulekustutusvesi ..............................................................................................................14 4.8 Päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamine ................................................................15

5 Elektrivarustus ..................................................................................................................................16

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 3 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

5.1 Liitumispunkt elektrivõrguga .....................................................................................................16 5.2 Keskpingeelektripaigaldis (>1000Vac) ........................................................................................16 5.3 Alajaamad .................................................................................................................................16 5.4 Madalpingeelektripaigaldis (<1000Vac) .....................................................................................17 5.5 Välisvalgustus ............................................................................................................................17

6 Nõrkvoolupaigaldis ...........................................................................................................................17 7 Valve .................................................................................................................................................17 8 Liitumisprotsess võrguettevõttega ....................................................................................................17 9 Seadmete kasutuselevõtt ..................................................................................................................18 10 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale .............................................................................................19

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 4 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

0 Üldosa

0.1 Projekteerimistöö piiritlus ja eesmärk

Käesolev eskiislahendus on koostatud Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva

maakond, 64428 (kinnistu tunnus maakatastris 70702:001:0792) päikeseelektrijaama (edaspidi PV-jaama)

rajamiseks.

Eskiislahendus on koostatud OÜ Marksi Maja poolt koostatud Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama

katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekti päikesepargi eritööde osa kohta.

Töö käigus planeeritakse kinnistul paikneva renoveeritava hoone katustele rajada 20kWac võimsusega

päikeseelektrijaam ning selle lahendust kirjeldatakse mahus, milline on vajalik ehitusloa taotlemiseks

kohalikust omavalitsusest, tehniliste tingimuste ja liitumistingimuste taotlemiseks võrguettevõtjalt ning

kavandatava rajatise tutvustamiseks ja kooskõlastamiseks asjasse puutuvatele muudele osapooltele

(naaberkinnistute omanikud, erinevad ametkonnad, jne).

0.2 Töö nimetus ja asukoht

„20kW päikesepargi rajamine hoone katusele eskiisprojekti staadiumis“, asukohaga Leevaku

hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428.

0.3 Kontaktandmed

Omanik Generaator AS, Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla, Mõisa tee 11, 63218 Esindaja: Jan Niilo

Tellija Generaator AS, Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla, Mõisa tee 11, 63218 Esindaja: Jan Niilo

Elektriosa Thuleprojekt OÜ, Tüürimehe 4, Tartu, Tartumaa 51017 Esindaja: Kaido Rohtmaa

0.4 Objekti üldandmed

Kinnistu aadress Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu tunnus maakatastris 70702:001:0792

Sihtotstarve 100% tootmismaa

Kinnistu pindala 1112m2

Kavandatav kasutusotstarve Päikeseenergiast elektritootmisjaamad (muu energiatööstuse

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 5 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

rajatiskood 23029)

Kasutusviis VI

Geograafilised koordinaadid XY: 6443696.86, 697235.22

BL: 58.090168, 27.345312

H: 41 m

Ehitise asukoht. Väljavõte Maa-ameti geoportaalist.

0.5 Lähteandmed

Tellijapoolne lähteülesanne, tootmisseadmete tehnilised andmed, võrguettevõtja liitumistingimused, ja tellijapoolsed jooksvad suunised seisuga 06.2023.

Kolmandate osapoolte tingimused on esitatud alljärgnevate dokumentidega:

• n/a

0.6 Normdokumendid

EVS 932:2017 – Ehitusprojekt.

EVS-EN 50438:2013 – Nõuded mikrogeneraatorjaamade ühendamiseks rööbiti avalike

madalpingeliste jaotusvõrkudega.

EVS-EN 50618:2015 – Kaablid fotoelektrilistele süsteemidele.

EVS-HD 60364-1:2008 – Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldiseloomustus,

määratlused.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 6 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

EVS-EN 60909-0:2016 – Lühisvoolud kolmefaasilistes vahelduvvoolusüsteemides. Osa 0: Voolude

arvutamine.

EVS-EN IEC 61936-1:2021 – Tugevvoolupaigaldised nimivahelduvpingega üle 1 kV ja alalispingega

üle 1,5 kV. Osa 1: Vahelduvpinge.

EVS-EN 62109-2:2011 – Fotoelektrilistes elektrivarustussüsteemides kasutatavate

energiamuundurite ohutus. Osa 2:Erinõuded vahelditele.

EVS-EN 60529:2001/A2:2014/AC:2019 – Ümbristega tagatavad kaitseastmed (IP-kood)EVS-EN

60439 Madalpingelised aparaadikoosted.

EVS-EN 62305-1:2011/AC:2016 – Piksekaitse. Osa 1: Üldpõhimõtted

EVS 812-7:2018 – Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded.

Eesti Energia AS ettevõttestandard EE 10421629-JV ST 5 (0,4…20) kV Võrgustandard.

Ehitusseadustik.

Seadme ohutuse seadus.

Seadmete energiatõhususe seadus.

Nõuded ehitusprojektile, Majandus- ja taristuminister, määrus, 08.07.2023.

1 Asendiplaan

1.1 Olemasolev olukord

1.1.1 Paiknemine

kinnistu paikneb Leevaku külas, Räpina vallas, Põlva maakonnas. Kinnistu külgneb alljärgnevate

kinnistutega:

Nimetus Tunnus

Külakeskuse 70702:001:0079

18191 Leevaku-Rahumäe tee 70702:002:0319

Leevaku paisjärv 70801:001:0609

Pargi 70702:001:0182

1.1.2 Olemasolevad hooned ja rajatised

Olemasolevatest hoonetest asuvad kinnistul rekonstrueeritav Leevaku hüdroelektrijaama hoone.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 7 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

1.1.3 Olemasolev kõrghaljastus

Kõrghaljastus paikneb kinnistu lõuna ja lääneosas.

1.1.4 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed

Olemasolevatest tänavatest ja teedest paikneb kinnistu vahetus läheduses 18191 Leevaku-Rahumäe tee

(70702:002:0319).

1.1.5 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised

Kaitsealused objektid ja kinnismälestised puuduvad.

1.1.6 Krundi pinnase omadused

Krundi pinnase omaduste uuringuid vajaduse puudumisel ei teostatud.

1.2 Asendiplaani lahendus

1.2.1 Hoonete ja rajatiste paigutus

Päikeseelektrijaam on kavandatud paiknema kinnistul oleva hoone katusele.

Elektrivõrguga ühendamiseks kasutatakse naaberkinnistul paiknevat hüdroelektrijaama jaotuskeskust

(olemasoleva liitumisvõimsuse piirides; keskpinge 220kW). Kaabli paigaldamiseks inverterist kuni

hüdrojaama jaotlani on plaanis kasutada olemasolevat teealust kaablikaitsetoru D=110mm.

1.2.2 Ehitusetapid

Päikeseelektrijaam rajatakse ühes etapis.

1.3 Vertikaalplaneering Päikeseelektrijaama rajamisega seonduvalt kinnistu olemasolevat reljeefi ei muudeta.

Päikeseelektrijaama rajamisega seonduvalt kinnistule hooneid ei rajata.

Päikeseelektrijaama ehitamisega seonduvalt olemasolevat niiskusrežiimi ega kõvakattega alade mahtu ei

muudeta. Kogu sadevesi immutatakse kinnistu piires. Teekraavidesse sadevett ei juhita.

1.4 Krundisisene liikluskorraldus ja parkimine Krundisisese liikluskorralduse vajadus puudub. Parkimiskohti ei rajata.

1.5 Teed ja platsid Juurdesõit päikeseelektrijaamale on kavandatud 18191 Leevaku-Rahumäe tee (70702:002:0319) teelt.

Olemasoleva mahasõidu liikluskoormus on tänu päikesejaama autonoomsele töörežiimile väga väike.

Ajutine liikluskoormuse kasv saab olema seotud päikeseelektrijaama ehitusega ning vältab enimalt üks

nädala. Juurdesõidutee asendiplaaniline lahendus on esitatud asendiplaanil.

Krundisiseseid teid ja platse ei kavandatud.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 8 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

1.6 Haljastus ja heakorrastus

1.6.1 Olemasolev, säilitatav haljastus

Kinnistu ulatuses päikeseelektrimaaga seonduvalt haljastust ei muudeta.

1.6.2 Väikeehitised ja –vormid

Kinnistul olemasolevaid väikehooneid ei paikne.

Päikesepaneelid paigaldatakse tehasetootelistest metallkonstruktsioonidest koostatavatele aluslavadele,

mis paigaldatakse katusega paralleelselt.

Päikesepaneelide aluslavade asukohad on esitatud asendiskeemil.

1.6.3 Piirded ja väravad

Ei kuulu antud töö mahtu.

1.6.4 Jäätmekäitlus

Päikeseelektrijaama rajamisega seonduvalt ei teki vajadust paigaldada täiendavaid prügikaste ja/või

prügikonteinereid. Ehitustegevusega seonduv jäätmekäitlus korraldatakse vastavuses kehtivale korrale.

1.7 Välisvalgustus Ei kavandatud.

1.8 Maa-ala tehnilised andmed

Kinnistu tunnus maakatastris Leevaku hüdroelektrijaam

Kinnistu pindala ja sihtotstarve 1 112 m² (tootmismaa 100%)

Rajatiste alune pindala enne ehitust 0 m2

Rajatiste alune pindala pärast ehitust 136 m2

Täisehitusprotsent 12,2%

Parkimiskohtade arv 60 m2

Kinnistu siseste teede ja platside pindala 170 m2

2 Tehnilised põhinõuded hoone/rajatiste kandekonstruktsioonidele

2.1 Projekteeritud kasutusiga Päikeseelektrijaama kavandatud kasutusiga on 25 aastat.

2.2 Lumekoormus Konstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud arvestuslikust lumekoormusest 1,25 kN/m2.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 9 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

2.3 Tuulekoormus Konstruktsioonide projekteerimisel on lähtutud keskmisest tuulekiirusest V0=21 m/s.

2.4 Katuse kandevõime kontroll Enne päikesepaneelide paigaldamist tuleb Tellijal teostada (nii uue kui ka olemasoleva)

katusekonstruktsiooni kandevõime kontroll, kaasates selleks vastava pädevusega ehitusinseneri.

Katusekonstruktsiooni kandevõime kontroll ei ole käesoleva projekti osa ja vajab täiendavalt Tellijapoolset

teostamist.

3 Päikeseelektrijaama konstruktiivne osa

3.1 Tootmismooduli tehnilised põhiandmed

Päikeseelektrijaama elektrivarustuse põhiandmed

Tugevvoolupaigaldise liik II

Maandamisviis Alates madalpinge jaotuskeskusest TN-S

Tööjuhtide süsteem Peatoiteliin – kolmefaasiline viiejuhiline, inverterite toiteliinid – kolmefaasiline viiejuhiline

Kaitseviisid Põhikaitse - pingestatud osade isoleerimine ja kaitse katete ja kestade kasutamisega; rikkekaitse – toite kiire ja automaatne väljalülitamine; lisakaitse - õues paiknevate tavakasutuseks ettenähtud pistikupesade tarvitiliinides täiendavalt rikkevoolukaitse.

Toitepinge 3x230/400V; 50 Hz

Liitumispunkt Hüdroelektrijaama jaotuskeskus

Tootmismooduli nimivõimsus 20 kW

Tootmismooduli max tootmisvõimsus 20 kW

Tootmismooduli sättevõimsus 20 kW

Võimsustegur cos φ= 1

Nimivool nimitingimustel Ia= 36,2 A

Nimivool sättevõimsusel Isa= 36,2 A

Päikesepaneelid STC

PV paneeli mark ja mudel Longi Solar LR5-54HPH (või samaväärne)

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 10 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

PV paneelide arv 56tk

PV paneeli tühijooksupinge 37,25Vdc

PV paneeli MPP pinge 31,25Vdc

Paneeli tüüp M10 gallium-doped Wafer, integrated segmented ribbons, 9- busbar half-cut cell.

Paneeli nimiväljundvõimsus 410Wp

Pan. grupi max. väljundpinge 1500Vdc

Päiksepaneelide summaarne inst. võimsus

22,96kWp

Inverterid

Mark ja mudel / kogus SMA STP 20-50 / 1 tk (või samaväärne)

Nimivõimsus 20 kWac

Inverteri max. sisendpinge DC 1000Vdc

Inverteri nimiväljundpinge AC 230/400Vac

Inverteri tööpinge DC piirid 345…800Vdc (@580Vdc)

Inverteri väljundsageduse piirid 45…56 Hz

Inverteri nimivool 36,2 A

Konstantse võimsusteguri väärtus cos φ =1 / 0 leading to 0 lagging

Tootmismoodulite andmelehed on toodud seletuskirja lisades.

3.2 Võrguühenduse rajamise põhimõtted Elektripaigaldise projekteerimisel, ehitamisel ning kasutusele võtmisel tuleb lähtuda võrguettevõtja poolt

kehtestatud ning seadme ohutuse seaduses, ehitusseadustikus, võrgueeskirjas, elektrisüsteemi toimimise

võrgueeskirjas ja EL komisjoni määruses EL 2016/631 (edaspidi viidatud kui RfG – Requirements for

Generators, nõuded generaatoritele) toodud nõuetest.

Tootmismooduli tootmisüksused peavad olema ohutud ning vastama elektromagnetilise ühilduvuse

nõuetele vastavalt määrusele „Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded ning elektriseadmele ja

elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse nõuded ja vastavushindamise kord“.

3.3 Tootmismoodulite releekaitsefunktsioonid ja -sätted Tootmismooduli tootmisüksused peavad olema võimelised talitlema ja püsima elektrivõrguga

paralleeltöös alljärgnevalt toodud sagedusvahemikel:

Sagedusvahemik Talitluse kestus

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 11 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

47,5 Hz – 48,5 Hz 30 minutit

48,5 Hz – 49,0 Hz 30 minutit

49,0 Hz – 51,0 Hz piiramata

51,0 Hz – 51,5 Hz 30 minutit

Sageduse muutumiskiiruse taluvuse osas peab tootmismoodul olema suuteline jääma võrku ühendatuks ja

talitlema kuni sageduse muutumiskiiruse väärtuseni 2,5 Hz/s.

Aktiivvõimsuse vähenemine sageduse vähenemisel on lubatud sagedusel alla 49 Hz: ühehertsise sageduse

languse kohta kahanemine 2% maksimumvõimsusest sagedusel 50 Hz.

Ülesagedusega piiratud sagedustundliku talitluse puhul kohaldatakse järgmisi sätteid: tootmismoodul

peab käivitama aktiivvõimsuse sageduskaja sageduse piirmäära 50,2 Hz ja statismi seadetega 5%.

Soovituslikud pinge- ja sageduskaitse sätted1

Parameeter Rakendumisväärtus Viide

Ülepinge U>> 1,15 Un 0,1s

Ülepinge U> 1,11 Un ≥ 3s

Alapinge U< 0,85 Un 1,5s

Ülesagedus f> ≥ 51,6 Hz ≥ 0,1s

Alasagedus f< ≤ 47,4 Hz ≥ 0,1 s

Võrgupinge kadumise ja tootmismooduli võrgust välja lülitumise järgselt on soovituslik tootmismoodul

tagasi võrku lülitada võrgupinge taastumisest järgnevatel tingimustel:

Võrgusagedus on stabiliseerunud vahemikus 49,0 – 50,1 Hz 60 s kestel.

Võrku lülitumisel on tootmisseadme aktiivvõimsuse maksimaalne lubatud tõusukiirus 10% Pmax/min.

Tootmismoodul seadistatakse selliselt, et tavatalitlusel tootmismoodul ei tarbi ega tooda reaktiivvõimsust

ehk hoitaks reaktiivvõimsust liitumispunktis 0 kVar.

1 Tehnilised tingimused alla 500 kW maksimumvõimsusega elektrienergia tootjale. Kehtivad alates 27.04.2019. Elektrilevi OÜ

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 12 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

3.4 Tootmismooduli juhtimissüsteemi kirjeldus, mõõtmiste täpsus, asukoht Rajatava päikesepargi puhul juhitakse ja monitooritakse pargi parameetreid ainult tootja tarkvara

põhiselt. Tellijale luuakse konto inverteri tootja portaalis, kust saab jälgida reaalajas tootmismooduli

parameetreid ning mille kaudu edastatakse teave tootmismooduli parameetrite ning veateadete kohta.

Juhtimismooduli kontole saab logida siit: SMA.Sunny.Portal

3.5 Funktsioonide kirjeldus

3.5.1 Tootmismooduli aktiivvõimsuse ning sageduskaja reguleerimis- ja

piiramisfunktsioonide kirjeldused koos sätetega

Rajatava päikesepargi puhu reguleeritakse aktiivvõimsust võrgusageduse järgi vastavalt võrguettevõtja

soovituslikele sätetele.

3.5.2 Tootmismooduli reaktiivvõimsuse ning pinge reguleerimisfunktsioonide kirjeldused

koos sätetega

Rajatava päikesepargi puhul on reaktiivvõimsuse ja pinge reguleerimise funktsioonid tööst väljaviidud.

3.6 RTU ja side plokkskeem Rajatava päikesepargi puhul ei juhi võrguettevõtja tootmismoodulit ja seetõttu RTU’d ei paigaldata.

Plokk-skeemilt, kui see on vaja võrguettevõtjale esitada, peab olema näha nii RTU, kui ka RTU-ga otseselt

või kaudselt ühendatud seadmete kommunikatsiooni liigid, kiirused, tüübid ja protokollid.

3.7 Võrguettevõtja juhtimiskeskusesse edastatavate infomahtude tabel Rajatava päikesepargi puhul võrguettevõtja juhtimiskeskusesse juhtimis-, mõõtmis- ja signaaliinfot ei

edastata.

3.8 Kandekonstruktsioon Päikesepaneelide paigaldatakse hoone katusele kasutades spetsiaalseid tugikonstruktsioone ja

kinnitussüsteeme. Paneelide kaldenurk on ca 35° horisondi suhtes (paralleelselt katusega) ja suund

kagusse (140°). Tugikonstruktsioonid kinnitatakse katusele metall-kinnitusklambrite abil (tootja poolt

väljatöötatud terviklahendus). Päikesepaneelid kinnitatakse tugikonstruktsiooni külge spetsiaalsete klambrite abil. Tugikonstruktsioon on lihtsalt demonteeritav ega tekita pinnale ega selle struktuurile jäävaid kahjustusi.

Tugikonstruktsioonide ja paigaldustarvikute täpsem informatsioon on toodud lisades.

3.9 Päikesepaneelide ühendamine Kaabeldus paneelidest inverteriteni teostatakse 1x6mm² ristlõikega SOLAR vaskjuhtmetega (UV ja

osoonikindlad). Juhtmed paigaldatakse kuumtsingitud/plastikust kinnituste abil tugikonstruktsioonide

külge või kasutatakse korvrenni, mis tõstetakse (maa või katuse) pinnast kõrgemale. Päikesepaneelide

ahelate kaablid otsastatakse MC-4 pistikutega (või samaväärsete). Läbiviigud teostakse veekindlalt ning

selliselt, et juhtmed on kaitstud mehaaniliste vigastuste eest. Läbiviikude asukohad lahendatakse

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 13 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

tööprojektis. Ruumis sees ja/või katusel paigaldatakse juhtmed olemasolevale kaabliredelile ning redelilt

inverterini kaablikaitsetorus (toru otsad tuleb UV kindla mastiksiga täita pärast kaablite paigaldamist).

Katusel tuleb kaablite paigaldusel põhimõtet, et kaablid ei ole otseses kontaktis katusekattega.

Kaablid tuleb selgelt märgistada, et tegemist on päikesepaneelide DC toitekaablitega.

3.10 Inverterite paiknemine ja ühendamine elektrivõrguga Inverter(id) ühendatakse elektrivõrguga liitumiskilbiga kas otse või läbi jaotuskilpide. Jaotuskilpidesse on

ette nähtud inverterite jaoks automaatkaitselülitid, kaitselahutuslülitid ning vajadusel liigpingepiirikud.

Inverterite liitumislahenduse väljatöötamine elektrivõrguga kuulub eraldi töövõttu.

3.11 Maanduspaigaldis Maanduspaigaldise ehitamisel tuleb järgida standardis EVS-HD 60364-5-54 toodud nõudeid.

3.12 Potentsiaaliühtlustus Päikesepargi juhtivad osad tuleb ühendada omavahel potentsiaaliühtlustuskontuuriga. Potentsiaali-

ühtlustuseks kasutada 6 mm2, 16 mm2 või 25 mm2 ristlõikepindalaga ning nõuetekohase tähistusega

vaskjuhet (näiteks paljasvaske, mille otsad on tähistatud min 10cm ulatuses kolla-rohelise termokahaneva

toruga või MKEM KORO).

Potentsiaalide ühtlustamiseks ühendatakse omavahel kokku vähemalt järgmised juhtivad osad:

• päikesepaneelide aluslavad;

• inverteri kest ja inverterite tugikonstruktsioonid;

• elektripaigaldise peamaanduslatt ja paigaldise maandussüsteem.

Täpsemalt vaata potentsiaalide ühtlustuse struktuurskeemilt.

4 Tuleohutus

4.1 Üldandmed Vastavalt siseministri määrusele nr. 17 (30.03.2017) § 52. Katusetulekahju või päikesepaneelikogumi

põlemise korral peab päästemeeskonna infopunktis olema päikesepaneelide pingevabaks muutmise

võimalus. Kui hoonesse, kus on päikesepaneelid, ei ole rajatud päästemeeskonna infopunkti, siis peab see

võimalus olema päästemeeskonna sisenemisteel.

Võrguga paralleelselt talitlev inverter lülitub automaatselt välja kui lülitatakse välja seda toitev elektrikilp.

Ohutuse tagamiseks on vaja lülitada välja ka inverterit toitva ahela kaitselahutuslüliti ja võtta tarvitusele

meetmed eksliku sisselülitamise vältimiseks. Inverteri väljalülitamine ainult elektrikilbist ei taga veel

ohutut olukorda kustutamisel, selleks tuleb inverter välja lülitada ka DC (alalispinge) poolelt. Alalispinge

lülitid asuvad üldjuhul inverteri vahetus läheduses (vt täpsemalt elektriskeemilt).

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 14 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

NB! Inverteri väljalülitamine vahelduvpinge ja alalispingepoolelt ei lülita välja päikesepaneele kui

energiaallikat, mis DC ahelate rikke korral jätkuvalt põhjustab tule ja eluohtu (DC ahelate pinge kuni

1500V)!

4.2 Tuleohutusklass, kasutusviis ja kasutusotstarve

Tuleohutusklass vt. ehitusprojekti konstruktiivset osa

Kasutusviis vt. ehitusprojekti konstruktiivset osa

Kasutusotstarve Päikeseenergiast elektritootmisjaamad (muu energiatööstuse rajatiskood 23029)

4.3 Tuleohutuskujad

Objekt Kaugus

Kõrval kinnistul paiknev elamu 21m ja 54m

Kõrval kinnistul paiknev tootmishoone 23m

Päikeseelektrijaama territooriumil ladustamist ei toimu.

4.4 Tuleohuklass ja tulekaitsetase2

Tuleohuklass n/a

Tulekaitsetase n/a

4.5 Muud tuleohutust mõjutavad olulised tegurid Päikeseelektrijaama näol on tegemist III tugevvoolupaigaldise liigi elektripaigaldisega. Päikeseelektrijaama

üldandmed on esitatud jaotises 0.

4.6 Päästemeeskonna juurdepääs ehitisele Päästemeeskonna juurdepääs objektile on tagatud 18191 Leevaku-Rahumäe tee (70702:002:0319) kaudu.

4.7 Väline tulekustutusvesi Aastaringselt kasutuskõlbliku veevõtukoha asukoht:

1. kaugus hoonest ca 8,2km, hüdrant nr 7 (VID 14099, DN 100);

2. kaugus hoonest ca 0,1km, veevõtukoht - aastaringselt kasutatav rajatis loodusliku veekogu juures,

mille kaudu saab päästetöödeks kustutusvett (VID 1850, LVK).

2 Tööstus- ja laohoonete, garaažide ning ladudega kaubanduspindade puhul määrata tuleohuklass (1, 2 või 3) ja tulekaitsetase (I-IV).

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 15 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

4.8 Päästetööde ja päästemeeskonna ohutuse tagamine Päikesepark on vaja tähistada vastavalt kehtivates normdokumentides toodud viisidel.

EVS 812-7:2018 kohased hoiatusmärgid tuleb paigutada vähemalt:

• Üksikelamutel ja paarismajadel paigaldatakse märk liitumiskilbile.

• Hoonetes, kus on päästemeeskonna infopunkt, paigaldatakse märk infopunkti märgi juurde.

• Muudel hoonetel paigaldatakse see päästemeeskonna sisenemistee uksele või selle kõrvale

maksimaalselt 1 m kaugusele.

Lisaks peavad olema täidetud märgistusele esitatud nõuded ka vastavalt standardile EVS-HD 60364-7-

712:2016 ning märgistus olema paigaldatud vähemalt:

• elektripaigaldise liitumispunkti,

• mõõteaparatuuri juurde, kui see ei asu elektripaigaldise liitumispunktis,

• tarbimisüksusesse või jaotuskilpi, millega on ühendatud vaheldist (inverterist) tulev toide.

Märgi lubatud minimaalne suurus on 10 cm ⨯ 15 cm ning välisõhus paiknev märk peab olema UV-kiirguse

kindel.

Elektripaigaldises, kus elektritootmisseadmeteks on ainult päikesepaneelid.

Elektripaigaldises, kus elektritootmisseadmeteks on päikesepaneelid ja/või akuseadmed.

Kõigil vahelditel (inverteritel) peab olema märgistus, mis näitab, et enne mingi hooldustöö sooritamist

tuleb vaheldi lahutada nii alalis- kui ka vahelduvvoolupoolelt. Selleks saab kasutada näiteks allpoololevat

markeeringusilti.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 16 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

Tähistused tehakse vastavalt eriosade töövõtupiiridele ja lepitakse täpsemalt kokku peatöövõtja juhtimisel

objektinõupidamisel.

Päikesepargi täitedokumentatsioon peab asuma inverteri või peakilbi juures. Dokumentatsioon peab

sisaldama EVS 812-7-2018 p 14.5.13 toodud dokumente:

• paigaldusplaani (pealtvaade), soovitatavalt aerofoto;

• paigaldise struktuurskeemi;

• kaabliteede asukohta;

• akupanga asukohta (olemasolul).

5 Elektrivarustus

5.1 Liitumispunkt elektrivõrguga Kinnistul paikneb tehasetooteline olemasolev võrguettevõtja liitumiskilp (LK).

Rajatav päikeseelektrijaam ühendatakse olemasoleva hüdrojaama MP jaotuskeskusega. Olemasoleva

liitumispunkt on hüdrojaamal selle kõrvalasuvas alajaamas 10kV poolel.

Liitumispunkti põhiparameetrid:

Võrguühenduse läbilaskevõime 220kW

Nimitoitepinge liitumispunktis 10kV

5.2 Keskpingeelektripaigaldis (>1000Vac) Keskpingevõrgu elektritöid antud projekti mahus ei teostata.

5.3 Alajaamad Alajaamasid antud projekti mahus ei paigaldata.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 17 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

5.4 Madalpingeelektripaigaldis (<1000Vac) Päikeseelektrijaama peakaitsmed ja elektrienergia arvesti asuvad liitumiskilbis. Liitumiskilp on paigaldatud

elektrivõrguettevõtja poolt.

Elektrivõrk alates liitumispunktist võrguettevõtja elektrivõrguga kuni päikeseelektrijaama inverteriteni on

kavandatud pinnasesse paigaldatava madalpinge kaabelliiniga. Kaabelliini tehniline teave (margid ja

pikkused) on esitatud lisas olevatel joonistel. Kaabli paigaldamisega seotud tööd teostatakse eraldi

töövõtuga.

Kaabelliinide paigaldustööde järgsete katendite taastamisel lähtuda kaabelliinide trassidel asuvatest

olemasolevatest katenditest.

Täiendavaid jaotuskilpe antud projekti käigus ei paigaldata.

5.5 Välisvalgustus Välisvalgustust antud projekti mahus ei paigaldata.

6 Nõrkvoolupaigaldis Olemasolev kaabellevil põhinev sidelahendus ehitatakse välja peatöövõtja poolt ning liitumisleping

sideteenuste tarbimiseks sõlmitakse korteriühistu poolt. Inverterite sideühendus ühitatakse peatöövõtja

poolt valmis sideruumist kuni inverteriteni ning pärast andmeside teenuslepingu sõlmimist operaatoriga

saab inverterid ühendada tootja portaaliga. Kui sideühendus on olemas ja inverterid portaalis

registreeritud saab kasutada päikesejaama töö jälgimiseks app’i või internetipõhist tarkvara.

Prognoositavad andmesidemahud ühes kalendrikuus on vahemikus:

• Sunny Central – 40MB (over 15min average values) inverteri kohta;

• Sunny Boy – 6MB (over 15min average values) inverteri kohta;

• Sunny TriPower – 7MB (over 15min average values) inverteri kohta.

7 Valve Päikesepargi tehniline ja mehitatud valve lahendatakse eraldi projektiga.

8 Liitumisprotsess võrguettevõttega Võrguettevõte vajab kuni 500 kW elektripaigaldiste liitumispakkumise tegemiseks ja tehniliste tingimuste

väljastamiseks:

• Väiketootja liitumistaotlust, kuhu märgitakse peale elektrijaama ja liitumispunkti olemasolev või

soovitav asukoht koos koordinaatidega, soovitava võrguühenduse andmed, elektrijaama andmed

ja inverterite tehnilised andmed.

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 18 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

• Elektripaigaldise ühejooneskeemi kuni liitumispunktini, kus on näidatud uued ja olemasolevad

tootmisseadmed.

• Tootmisseadmete tüübikatsetuste protokoll (nt. VDE-AR-N 4105:2011-08 lisa F.3 või EVS-EN

61400-21:2008 lisa A) ning tootmisseadmete tehniliste parameetrite andmelehed.

Selleks, et tootmisseade kasutusele võtta, tuleb elektrivõrguettevõtjale esitada:

• Elektripaigaldise teostusjoonis kuni võrguettevõtja liitumispunktini.

• Tootmisseadme kaitsesätete seadistamise protokoll.

• Teatis elektrisüsteemi nõuetekohasuse kohta koos nõuetekohasuse auditi koopiaga.

Elektripaigaldise nõuetekohasuse auditi aruande väljastab elektritööde teostaja. Auditi saab tellida

ettevõttelt, kellel on majandustegevuse registri andmetel õigus seda teha.

Pärast liitumispunkti väljaehitamist ning elektrijaama valmisoleku tõendamist peab liituja sõlmima

võrguettevõtjaga elektritootja võrgulepingu. Tootmisseadet ei tohi lülitada võrguga paralleeltöösse enne

võrgulepingu allkirjastamist mõlema osapoole poolt.

Elektrienergia ostmiseks ja müümiseks tuleb sõlmida ka elektrileping elektrimüüja/ostjaga.

9 Seadmete kasutuselevõtt Vastavalt Seadme ohutuse seadusele kuulub rekonstrueeritav elektripaigaldis 2 liigi elektripaigaldiste

hulka ja paigaldise kasutuselevõtule eelnev kontroll teostatakse akrediteeritud inspekteerimisasutuse

poolt. Loetelu akrediteeritud inspekteerimisasutustest on toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel

www.eak.ee.

Elektriseadmete kasutuselevõtt võib toimuda pärast paigaldises elektritöid teostanud ettevõtja poolt

korraldatud kasutuselevõtukontrolli, mille käigus veendutakse, et paigaldis vastab seadme ohutuse

seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuetele. Kontrolltoimingute teostamine ja

dokumentatsiooni koostamine kuulub elektritööde teostaja töövõttu. Elektrotehnilisi kontrollmõõtmisi

elektripaigaldistes võivad teha akrediteeritud katselaborid. Loetelu akrediteeritud katselaboritest on

toodud Eesti Akrediteerimiskeskuse kodulehel www.eak.ee.

Elektriseadmeid kasutav personal tuleb käidukorraldaja poolt instrueerida elektrist tulenevate ohtude

suhtes. Instruktaaži läbiviimine tuleb kirjalikult fikseerida ning personal peab vastama ohuteadlikele

isikutele esitatavatele nõuetele.

Elektripaigaldise omanik peab tagama, et elektripaigaldist kasutataks õigusaktides kehtestatud nõuete

kohaselt, sealhulgas:

• korraldama ettenähtud juhtudel elektripaigaldise tehnilist kontrolli;

• omama dokumentatsiooni elektripaigaldise ja selle tehnilise kontrolli teostamise kohta;

Thuleprojekt OÜ, REG: 16450231 | VAT: EE102469167 Tüürimehe 4, 51017 Tartu Tartumaa, Estonia MTR: TEL004161

Tellija: Generaator AS Päikesepargi ehitusprojekt (eskiisprojekti staadium) Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond, 64428

Kinnistu nr: 70702:001:0792 Leht: 19 / 19 Ehitusprojekti seletuskiri

Versioon: V00 / 16.08.23 Töö nr: 23141

• andma Tehnilise Järelevalve Ameti ametiisikule ja teistele volitatud ametiisikutele igakülgset abi

õnnetuse põhjuste väljaselgitamisel, säilitades põhjuste väljaselgitamiseni õnnetuse tagajärjel

tekkinud olukorra, kui see ei põhjusta edasisi kahjustusi.

10 Kvaliteedi- ja kontrollinõuded ehitajale Ehitustööde käigus, elektripaigaldise kasutuselevõtul ja elektripaigaldise hilisemal käidul juhinduda

normdokumentidest, millised on esitatud jaotises 0. Samuti juhinduda teistest asjakohastest õigusaktidest

ja normidest, mis haakuvad tööde läbiviimise ja objekti hilisema kasutamisega.

Paigaldustööde teostamisel lähtuda asjakohaste standardite tööde läbiviimise hetkel kehtivatest

redaktsioonidest.

Töövõtja varustab paigaldatud süsteemid kasutus- ja hooldusjuhenditega. Töö üleandmisel annab

Töövõtja Tellijale üle kaetud tööde aktid, elektripaigaldise kontrollmõõdistusdokumentatsiooni, seadistus-

ja katsetusdokumentatsiooni, teostusmõõdistuse ning ehitatud paigaldisele vastavad teostusjoonised nii

paberkandjal kui digitaalselt (digitaaldokumentatsiooni formaat ja maht määratakse töövõtja ja tellija

vahelise kokkuleppega).

Koostas:

Kaido Rohtmaa

+372 5052 635

Leevaku hüdroelektrijaam

Leevaku hüdroelektrijaam

1

F

2

3

A

E

D

C

B

1

2

3

4

3

1

4

2

INV01

Olemasolev MP jaotuskeskus

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth 1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth

1Eth 1Eth

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1 W1

W1

W1

W1

W 1

W1 W1

W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

W 1

2xD110 2xD110 2xD110 2xD110 2xD110

D 11

0 D

11 0

D1 10

D1 10

Olemasolev HEJ madalpinge jaotuskeskus

Päikesepaneelide paigaldamise keelutsoon katusel

0 V00 Algversioon KaR 16.08.2023

Märkused: · Liitumisvõimsus Elektrileviga: 220 kWac. · Päikesepargi planeeritud võimsus: 20 kWac. · Päikesepaneelide planeeritud võimsus: ca 23 kWp · Aastane keskmine toodang: ca 22 MWh (954 kWh/kWp) · Kaablite paigaldusel alternatiiv 1 korral teostada tööd tööprojekti staadiumis ehitusprojekti alusel. · Aluskaart: Maa-amet ortofoto 54492_OF_RGB_GeoTIFF_2021_06_14

Kinnistu piir

Projekteeritud kaablikaitsetoru

Projekteeritud päikesepaneelid

INV01

Projekteeritud inverter

Projekteeris

Kontrollis

Kinnitas

/allkirjastatud digitaalselt/

Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/

Teostaja

REG: MTR:

Joonis

Staadium

Leht

Projektiosa

Töö

Formaat Mõõtkava

Versioon Fail

15.11.2023 Kuupäev

23271_ES_AS-4.dwg /allkirjastatud digitaalselt/

Kinnistu number:

KuupäevProjekteerisMuudatuse sisuVersioonMuudatus

Generaator AS Põlva maakond, Põlva vald, Peri küla, Mõisa tee 11, 63218

Kaido Rohtmaa

Kaido Rohtmaa

Thuleprojekt OÜ 16450231 TEL004161

ES Eskiis

AS Ehitusprojekti asendiplaan

Elektrijaama asendiplaan

1/1 Leevaku hüdroelektrijaama päikeseelektrijaam Leevaku hüdroelektrijaam, Leevaku küla, Räpina vald, Põlva maakond

70702:001:0792

A3 1:250

V01

Alternatiiv 2: planeeritavad kaablid paigaldatakse tee all olevasse olemasolevasse torusse.

Olemasolevad HEJ madalpingekaablid

1 V01 Suundpuurimise trassi lisamine (PV inverteri kaablitele + 1x reserv) KaR 15.11.2023

D110

Projekteeritud suundpuurimise trass

Alternatiiv 1. planeeritavatele kaablitele rajatakse uued suundpuurimise trassid; L= 2x 22m, 2x D=100mm

1x PV inverteri kaablid + 1x reservtoru

Ettevaatust, ristumised kommunikatsioonidega!

118°

torude läbimõõdud täpsustada Tellijaga enne tööde algust.

Projekteeritud kaablikaitsetorud ühises kaevikus2xD110

OÜ Marksi Maja

J.Käisi tn 1-1 reg. 11704922 63305 PÕLVA MTR EEP001698 tel 516 6930 [email protected] Tegevusluba: E 450/2009

Tellija: AS Generaator E0322 Asukoht: Mõisa tee 11

Peri küla Põlva vald Põlvamaa

Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise

põhiprojekt

Büroo juhataja: Agu Roht/

Volitatud arhitekt 7: Agu Roht/ allkirjastatud digitaalselt kutsetunnistus nr 177634

Projekteeris: Krista Käär/

Omaniku esindaja: Jan Niilo/ Mõisa tee 11, Peri küla, Põlva vald, Põlvamaa Tel 525 2982, [email protected]

01. detsember 2023

SISUKORD

1. Seletuskiri ………………………………………….………....…lk 3…12

Joonised:

Asendiplaan ........................................................................................AS-01

Vaated ................................................................................................AR-01

Põhiplaan ...........................................................................................AR-02

Lõige A-A ...........................................................................................AR-03

Avatäited ...........................................................................................AR-04

Situatsiooni plaan.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 2/12

Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksus on tähistatud punase märgiga.

SELETUSKIRI

1. Üldosa

Põhiprojekt on koostatud Põlvamaal, Räpina vallas, Leevaku külas, Leevaku

hüdroelektrijaama katastriüksusel 70702:001:0792 asuva hoone ümberehitamiseks ja

laiendamiseks kuni 33%. Hoone on kantud Ehitisregistrisse EHR koodiga 110012112.

Hoone maht EHR andmetel on 770 m3. Laiendamisel kuni 33% olemasolevast mahust

saaks olema 1024,1 m. Peale projektijärgset laiendamist saab hoone maht olema 1020 m3,

mis on vähem kui 33% olemasolevast mahust. Hoone laiendus tehakse selle edelaotsa.

Hoone asub riigitee 18191 Leevaku-Rahumäe kaitsevööndis 30 m ja Leevaku paisjärve

ehituskeeluvööndis 50 m. Looduskaitseseaduse §38 lg 4 p5 järgi: Ehituskeeld ei laiene

olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on väiksem,

kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist. Laiendus tehakse paralleelselt Leevaku

paisjärve kaldaga edela suunas.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 3/12

Väljavõte põhikaardist 1994...2020. Väljavõte Eesti kaardist 50T (1997...2003)

Ülevalpool olevatelt kollase märgiga asukohta tähistavatelt kaartidelt on näha, et hoone on

juba enne 1994.a. olemas olnud.

Projekteerimise aluseks on tellija soovid ja „Ehitusseadustik1“, mis vastu võetud

11.02.2015.a.-l; täiendavalt: Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile1“, vastu võetud 17.07.2015.a.; „Tuleohutuse seadus“ vastu võetud 05. mail

2010.a., Siseministri määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ vastu võetud

30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.veebruaril 2021.a.

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-4:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 4 „Tööstus ja

laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded”; EVS 812-7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7

„Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ ja Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus”

vastu võetud 18.02.2015.a.

Geodeetilise alusplaanina on kasutatud Maamõõdubüroo A&O OÜ poolt jaanuaris 2022.a.

mõõdistatud geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 (töö nr 06/22).

Töövõtja peab lähtuma sellest, et hoone tuleb, arvestades head ehitustava, ehitada projektis

ette nähtud mahus lõplikult valmis. Lisaks peab töövõtja arvestama vajadusel tööjooniste

tellimise vajadusega ehituse läbiviimiseks.

Kui lepingus pole mainitud ehituse või selle osa teostusnõudeid, peab töövõtja täitma

lepingus samalaadsete või võrdlust kannatavate tööde kohta antud ettekirjutusi või nende

puudumisel kasutama samalaadsete ehitustööde puhul üldiselt nõutavat ja kõnealusel

ametialal valitsevat menetlust hea ja korraliku töötulemuse saavutamiseks. Töövõtja peab

tööde tegemisel järgima Riigikogu seadust „Töötervishoiu ja tööohutuse seadus“ vastu

võetud 16.06.1999.a.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 4/12

Ehitise kasutusiga on 50 aastat, klass D (EPN 15.1 ja EPN 11.1 p3). Hoone tööea jooksul

peavad hoone kõik kandvad tarindid, tarindi osad, samuti ligipääsmatud isolatsioonid

(hüdroisolatsioon) säilitama oma töökõlblikkuse. Mittekandvate tarindite ja tarindi osade,

samuti ligipääsetavate isolatsioonide (katusekate) töökõlblikkus võib ammenduda varem,

kuid nende tugevus püsivus ja tuleohutus peavad olema tagatud nende asendamiseni.

Projekti peab säilitama hoone kestvusea jooksul.

2. Asendiplaaniline lahendus

Hoone asub katastriüksuse kirdeosas. Katastri kagupiiril asub Leevaku paisjärv, millel on

veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ja piiranguvöönd 100 m katastrijärgsest

veepiirist. Kirde pool kulgeb riigitee 18191 Leevaku-Rahumäe, mille kaitsevöönd on 30 m.

Katastrit läbib elektri 0,4 kV õhukaabelliin, mille kaitsevöönd on 2 m kummalegi poole

liini. Katastri põhjaosa läbib maa-alune sideliin kaitsevööndiga 1 m kummalegi poole liini.

Pääs katastriüksusele on kirde pool kulgevalt riigiteelt 18191 Leevaku-Rahumäe.

Hoone pole hetkel ühendatud elektrisüsteemi. Liitumispunkt asub hoone lähistel 0,4 kV

õhuliini mastil. Hoones pole vesivarustust ega kanalisatsiooni.

Katastriüksuse reljeef langeb kagu suunas. Katastriüksusel kasvavad üksikud puud. Hoone

ja paisjärve vahelisel alal on kõrgendik, millel kasvavad puud.

Mahasõit kinnistule on riigiteelt 18191 Leevaku-Rahumäe, mille saukohta pole kavas

muuta. Mahasõidu alune on asfaltkattega. Ümber hoone tehakse killustikust kattega tee ja

plats, mis on lisaks olemasolevale asfaldist kattele. Autode parkimisala 2-le autole on omal

kinnistul osaliselt killustikust ja asfaltbetoonist kattega platsil. Parkimisala peab jääma

veekaitsevööndist väljapoole.

Peale ehitstööde lõppu korrastatakse hoone ümbrus katastriüksuse piires ja vajaduse

järgi külvatakse muru.

Segaolmejäätmed kogutakse hoonest lõuna poole paigaldatavasse konteinerisse, mis

peab asuma vähemalt 2 m kaugusel hoonest. Sademeteveed immutatakse maapinda

kinnistu piires.

Territooriumi heakorra ja täiendava kõrghaljastuse rajamiseks peab vajadusel koostama

sellekohase projekti.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 5/12

3. Arhitektuurne lahendus

Olemasolev hoone on ühekorruseline, kõrge viilkatusega ristkülikukujulise

põhiplaaniga ehitis, milles on neli ruumi.

Peale laiendust saab hoones olema kaks ruumi. Hoonesse on mitu sissepääsu. Ruume

hakatakse kasutama laoruumidena. Hoone olemasolevad seinad remonditakse vajaduse

järgi. Maakivimüüride vuukide remontimiseks tuleb kasutada lubimörti. Uued seinad

laotakse kergkruusplokkidest ja krohvitakse soovitavalt lubimördiga. Avad ehitatakse kinni

püstistest lattidest. Avatäited tehakse puidust tiibväravatena lattseintega samas stiilis.

Idapoolsele majaküljele paigaldatakse visuaalsel eesmärgil küll kaarvärav, kuid seda ei

võeta kasutusse.

Maakivist seinad ja tellistest nurgakvaadrid jäävad puhta vuugiga. Puhta vuugiga

laotakse ka uued kaarsillused. Vajadusel tuleb vanu pindu survepesuga puhastada.

Soovitavalt soodapesuga. Kergkruusplokkidest lubikrohvitud seinad värvitakse kas

silikaat- või lubivärviga antiikvalgeks. (toon F157 Tikkurila Monicolor Nova värvikaardi

järgi või 3123 Tikkurila kivipindade värvikaardi järgi). Sokkel värvitakse halliks, toon

3220 (Tikkurila kivipindade värvikaardi järgi). Aknaraam ja puitpinnad värvitakse

Pinotexiga, toon „Pihlakas”. Katuse katteks paigaldatakse profiilplekk „Teraskivi”, toon

RR37, roheline.

Välisviimistlusmaterjalide toonid on toodud joonisel AR-01.

Välistingimustes olevad viimistlusmaterjalid peavad olema ilmastikukindlad.

Viimistluse tegemisel tuleb järgida MaalritöödeRYL 2012 nõudeid.

4. Konstruktiivne lahendus

4.1. Kasutatud normdokumendid

EVS 932:2017 Ehitusprojekt

EVS-EN 1991-1-1:2002 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused. Osa 1-1:

Üldkoormused. Mahukaalud, omakaalud, hoonete kasuskoormused.

EVS-EN 1991-1-3:2006/AC:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-3: Üldkoormused. Lumekoormus

EVS-EN 1991-1-7:2006+NA:2009 Eurokoodeks 1: Ehituskonstruktsioonide koormused.

Osa 1-7: Üldkoormused. Erakorralised koormused.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 6/12

EVS-EN 1992-1-1:2005+NA:2007 Eurokoodeks 2. Betoonkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid ja reeglid hoonetele.

EVS-EN 1995-1-1:2005/A2:2014/AC:2015 Eurokoodeks 5: Puitkonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldist. Üldreeglid ja reeglid hoonete projekteerimiseks.

EVS-EN 1996-1-1:2005+A1:2012+NA:2013 Eurokoodeks 6: Kivikonstruktsioonide

projekteerimine. Osa 1-1: Üldreeglid sarrustatud ja sarrustamata kivikonstruktsioonide

projekteerimiseks.

EVS-EN 1997-1:2005+A1:2013+NA:2014 Eurokoodeks 7: Geotehniline projekteerimine.

Osa 1: Üldeeskirjad.

4.2. Koormused

Kasuskoormus:

Põrandad qk= 5,0 kN/m2, Qk= 2,0 kN

Katusel (klass H): 35o qk=0,7 kN/m2, Qk= 1,5 kN

Tuulerõhk hoonele kõrgusega 8 m: 0,730 kN/m2 [tuulekiiruse baasväärtus vref=21 m/s,

maastikutüüp I (EVS 1991-1-4:2006 Osa 1-4)].

Osavarutegurid-

Alalised koormused γG=1,20

Muutuvad koormused γQ=1,50

4.3. Lühikirjeldus

Olemasolev maakivist müüritis korrastatakse. Lagunemas seinad lammutatakse. Uued

seinad ehitatakse kergkruusplokkidest vundamendile. Sidetaladeks paigaldatakse servatud

puittalad. Kiviimitatsiooniga profiilplekist katuse kate paigaldatakse puidust sarikatele.

Avatäited tehakse puidust.

Uue vundamendi ladumiseks tuleb kasutada Fibo 5 plokke 250 mm survetugevusega 5

MPa, soojuserijuhtivusega 0,24 W/mK ja uute seinte ladumiseks Fibo 3 plokke 250 mm

survetugevusega 3 MPa soojuserijuhtivusega 0,2 W/mK.

Katuse katteks tuleb paigaldada teraskivi profiilplekk paksusega 0,6 mm, mille

tsingisisaldus on 350 g/m2.

Puidust kandekonstruktsioonide minimaalne tugevusklass C24 (tugevussorteeritud puit)

kasutusklass 2. Betooni tugevusklass C25/30. Armatuur A500HW. Poltide minimaalne

tugevusklass 8.8. Terase mark S235. Metallist kinnitid ja materjalid va armatuur peavad

olema kuumtsingitud.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 7/12

Kasutatavad kinnitusmaterjalid peavad olema tööajalt pikemad, kui kinnitatav materjal.

Tihendus ja teipmaterjalid peavad olema ette nähtud kasutamiseks kohtades, kus neid

kasutatakse.

Materjalide paigaldus tuleb teha materjali tootja juhendite järgi.

Puit ja kivipinnad peavad olema eraldatud hüdroisoleeriva materjaliga.

Kruvikinnitusele tuleb eelistada maksimaalselt naelkinnitusi.

Tööde kvaliteet peab vastama MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010, MaalritöödeRYL2012 ja

SisetöödeRYL 2013 esitatud kvaliteedinõuetele.

4.4. Vundamendid

Vundamendi projekteerimisel on arvestatud, et pinnase kandevõime on 200 N/m2, mida

tuleb täpsustada järgmise projekteerimise staadiumiga.

Lintvundament toetub r/betoonist (C25/30 XC2) 500x200 mm taldmikule, mille

rajamissügavus on vähemalt 1,2 m maapinnast, taldmiku armatuur # 12, sammuga 100

mm. Armatuuri kaitsekiht peab olema 70 mm. Taldmiku peab toetama 200 mm paksusele

liivaalusele (tihedus D=97%). Vundament laotakse Fibo 5 plokkidest paksusega 250 mm.

Väljastpoolt tehakse vundamendi külgedele ja peale hüdroisolatsioon. Ümber vundamendi

on soovitav teha tänavakivist 60 mm (40 mm) sillutisriba laiusega 40...60 cm. Sillutisriba

alla tehakse kruusalus (tihendada 20 cm paksuste kihtide kaupa), millele paigaldatakse

paigaldusliiv 3 cm ja sellele tänavakivid kaldega hoonest eemale.

4.5. Põrandad

Põrand tehakse betoonkivist 40/60 mm kattega. Alus tehakse kruusast või liivast 20 cm

kihtide kaupa, mis tuleb tihendada koefitsendiga 0,97. Kruus- või liivaluse aluspind peab

olema tasane. Tihendatud alusele paigaldatakse 30 mm kivide paigaldusliiv ja sellele

tänavakivid.

4.6. Välis- ja siseseinad

Hoone säilitatavad maakivist seinad remonditakse, vajadusel tehakse lubimördiga

vuugiparandused. Uued seinad laotakse Fibo 3 plokkidest paksusega 250 mm ja

krohvitakse soovitavalt lubimördiga. Uued kaarsillused laotakse ilmastikukindlatest

savitellistest sideaineks lubimört. Sillused tuleb laduda nii, et silluse alumises osas on

vuugi paksus vähemalt 5 mm.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 8/12

4.7. Sidetalad

Hoone sidumiseks paigaldatakse sidetalad 200x200 mm s3200. Sidetaladele toetatakse

sarikate kandmiseks toolvärk.

4.8. Katus

„Teraskivi” profiilist katuse katte kandmiseks paigaldatakse sarikad 50x200 mm s800.

Katusepleki paigaldamiseks paigaldatakse roov 25x100 mm sammuga mille näeb ette

katusepleki tootja.

5. Vesivarustus ja kanalisatsioon

Veevarustuset ega kanalisatsiooni hoonesse ette ei nähta.

6. Küte ja ventilatsioon

Hoone pole köetav. Ventilatsioon toimub infiltatsiooni teel.

7. Elektrivarustus

Elektrivarustus paigaldatakse sellekohase projekti järgi, mille koostamisel peab arvestama

järgmisi normdokumente:

Riigikogu seadus “Seadme ohutuse seadus” vastu võetud 18.02.2015.a.

Majandus- ja taristuministri määrus nr. 91 „ Elektriseadmele esitatavad ohutuse nõuded

ning elektriseadmele ja elektripaigaldisele esitatavad elektromagnetilisele ühilduvuse

nõuded ja vastavushindamise kord1“ 14. juulist 2015 a;

Majandus- ja taristuministri määrus nr. 74 „ Elektripaigaldise käidule ja elektritööle esi-

tatavad nõuded“ 26. juunist 2015 a;

EVS-HD 60364-1:2008 Madalpingelised elektripaigaldised. Osa 1: Põhialused, üldis-

eloomustus, määratlused.

Elektrivarustus ehitatakse 0,4 kV maa-aluse kaabli kaudu hoonest loode poole jäävast

elektriliini kastil olevast liitumispunktist.

Üldvalgustuseks kasutatakse LED-valgusteid. Elektriliste seadmete toitmiseks

paigaldatakse pistikupesad.

Vajadusel võib hoone katusele paigaldada päikesepaneelid ja hoonesse akupank.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 9/12

Seadmeid võib kasutusele võtta, kui ettenähtud juhul on tehtud audit, mille järeldusotsuse

kohaselt on seade tehniliselt korras ja seadme ettenähtud otstarbel ja viisil kasutamine on

ohutu. Seadmeid peab kontrollima seaduses ette nähtud tähtaegadel.

Elektriseadmete kasutuseaks tuleb hea projekteerimistava kohaselt ette näha 20.a.

Side ja andmesidevõrgu töö lahendatakse 4G juhtmevaba sidesüsteemide abil.

8. Tuleohutus

Tuleohutuse tagamisel on lähtutud Siseministri määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad

tuleohutusnõuded“ vastu võetud 30. märtsil 2017 a.; Siseministri määrus nr 10, vastu

võetud 18.veebruaril 2021.a. „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu,

tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord”; EVS 812-4:2018 „Ehitiste

tuleohutus“ osa 4 „Tööstus ja laohoonete ning garaažide tuleohutusnõuded”; EVS 812-

7:2018 „Ehitiste tuleohutus“ osa 7 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“.

Hoone tuleohutusklass on TP-3. Hoone kasutamise liigitus tuleohutusest tulenevalt on

VI kasutusviis. Hoones hakatakse hoiustama mittepõlevaid materjale ning inventari.

Ruumide põlemiskoormus saab olema kuni 300 MJ/m2. Hoone kaks ruumi kuuluvad

1.tuleohuklassi kuuluvateks, I tuleksitsetaseme juures. Hoones pole alalisi töökohti.

Hoones ei moodustata eraldi tuletõkkesektsioone. Kandekonstruktsioonide tulepüsivusele

nõudeid pole. Siseseinte ja lae kattematerjali tuletundlikkus peab olema vähemalt D-s2,d2,

põranda katetele nõudeid ei esitata. Hoone katusekatte pinna tuletundlikkus on

projekteeritud Broof(t2-t4) . Hoones paigaldatavate kaablite tuletundlikkus peab olema

vähemalt Dca-s2,d2,a2.

Suitsu eemaldamine tulekahju puhul toimub avatäidete ja hõreda seinalaudise kaudu.

Hoonele pole vaja paigaldada piksekaitset ega hoonesse väljapääsutee valgustust.

Hoones peab olema vähemalt 2 pulberkustutit kustutusaine massiga vähemalt 6 kg.

VI kasutusviisiga hoonete puhul, mille põlemiskoormus on kuni 600 MJ/m2 loetakse

veevõtukoha veeallikas piisavaks veekoguseks 108 m3. Veevooluhulk peab olema kolme

tunni jooksul 10 l/sek (alus Siseministri määrus nr 10, vastu võetud 18.veebruaril 2021.a.

„Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse

nõuded, tingimused ning kord” §7 lg 1). Arvutus 10x60x60x3=108 000 l ehk 108 m3.

Veevõtukohale peab olema aastaringne juurdepääs ja võimaldama päästeauto

ümberpööramise.

Lähim veevõtukoht nr 1850 asub samal katastriüksusel Leevaku hüdroelektrijaam paisjärve

kaldal. Veevõtukoha asukohta on näha allpool oleval plaanil.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 10/12

9. Keskkonnakaitse

Segaolmejäätmete kogumine ja käitlemine peab olema organiseeritud vastavuses Räpina

Vallavolikogu määrusega nr 14 vastu võetud 17.06.2020.a. „Räpina valla

jäätmehoolduseeskiri“. Prügikonteiner paigaldada kinnistule juurdepääsutee äärde

vähemalt 2 m kaugusele hoonetest ja 5 m kaugusele kinnistu piirist.

Ehitamise käigus tekkivad jäätmed anda:

 metall metallijäätmekäitlusega tegelevasse ettevõttesse.

 ehitusjäätmed tuleb sorteerida ja koguda liikide kaupa ning anda üle jäätme

liigi käitlemiõigust omavale ettevõttele.

Kõva PVC-plasti ja autorehve kinnistu territooriumil põletada ei tohi. Plastjäätmed, paber,

rehvid, luminofoorlampide pirnid, akud ja patareid peab üle andma sellekohast tegevusluba

omavale utiliseerimisettevõttele või viima kogumispunkti.

Sademeteveed immutatakse maapinda kinnistu piires.

10. Energiatõhususest

Hoone pole köetav ja seoses sellega arvutuslikku energiamärgist ei väljastata.

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 11/12

11. Juhised hoone ekspluateerimiseks

Hoone ekspluateerimisel tuleb korras hoida elektrisüsteemid ja konstruktsioonid. Ilmnenud

vigastused või lekked tuleb koheselt kõrvaldada. Põrandad, seinad ja laed peavad olema

korras, uksed ja aken normaalselt sulguvad. Katuse seisukorda kontrollida vähemalt kaks

korda aastas või kohe peale ekstremaalsete ilmaolude möödumist. Hoone seisukorda võib

kõige rohkem rikkuda konstruktsioonidesse tungiv vesi.

12. Muud Valdkondades, kus Eesti ehitusnormid (k.a. eelnormid) puuduvad, on aluseks võetud

Soome ehitusnormid ning juhised. Konstruktsioonide projekteerimisel on arvestatud, et

ehitustöödel juhindutakse MaaRYL 2010, TarindiRYL 2010 ja ViimistlusRYL 2010

nõuetest.

Ehitamisel tuleb täita konkreetsele tööle esitatavaid nõudeid vastavalt toote valmistaja,

RYL-, EPN, RT ja ET-kartoteekide või muud antud juhul rakenduvat juhist või eeskirja.

Monteeritavatele ehitus-konstruktsioonidele ja elementidele tuleb projekteerida valmistus-

ja / või tootejoonised. Projekti muutuseid ehitamisel võib teha vaid vastava osa

projekteerija kirjalikul nõusolekul.

Materjalide paigaldamisel ja nendega töötamisel tuleb arvestada konkreetse materjali ja

toote tootja-poolsete nõuetega.

Volitatud arhitekt 7: A. Roht

E0322 Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt. 01.detsember 2023.a. Marksi Maja OÜ, reg.11704922, MKA tegevusluba E 450/2009; volitatud arhitekt 7: A. Roht 12/12

Leevaku hüdroelektrijaam

Leevaku hüdroelektrijaam

18191 Leevaku-Rahumäe tee

Leevaku paisjärv

1

F

2

3

A

E

D

C

B

1

2

3

4

3

1

4

2

5,13

HOONE TEHNILISED ANDMED:

EHITISEALUNE PIND: 196.5m² NETOPIND: 171.0m² HOONE MAHT: 1 020m³ HOONE TULEPÜSIVUS: TP3

HOONE NURGAPUNKTIDE KOORDINAADID:

1. Y=697237.77 X=6443704.92 2. Y=697223.70 X=6443695.72 3. Y=697230.10 X=6443685.93 4. Y=697244.16 X=6443695.13

TINGMÄRGID:

KINNISTU PIIR

OLEMASOLEVA HOONE GABARIIT

OL.OLEV EL.ÕHULIIN KAITSEVÖÖNDIGA 2m+ LIITUMISKILP

OLEMASOLEV SIDEKAABEL KAITSEVÖÖNDIGA 1M

PROJEKT. KILLUSTIKUST KATEND

PROJEKT. MURUKATE

OL.OLEV ASFALTBETOONIST KATEND

PÄÄS HOONESSE

SEGAOLMEJÄÄTMETE KONTEINER

PROJEKT. PARKIMISKOHAD

EKSPLIKATSIOON

REKONSTRUEERITAV LAOHOONE KOOS JUURDEEHITUSEGA

OL.OLEV EL.LIITUMISPUNKT

SEGAOLMEJÄÄTMETE KONTEINER

PROJEKT. PARKIMISKOHAD

1

2

3

4

VEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 10 m

EHITUSKEELUVÖÖNDI PIIR 50 m

TEEKAITSEVÖÖNDI PIIR 30 m

Reg.nr. 11704922 Joonis:

Aadress:

Tellija:

Volitatud arh.7 Büroo juhataja

EEP 001698 E 450/2009

Marksi Maja OÜ

Projekteeris A. ROHT A. ROHT

ASENDIPLAAN

Leevaku hüdroelektrijaam, Räpina vald, Põlva maakond

AS GENERAATOR 16.11.2023

M 1:500

EP E0322

A 02

K. KÄÄR

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Räpina Vallavalitsus

[email protected]

Kooli tn 1

64504, Põlva maakond, Räpina vald,

Räpina linn

Teie 01.12.2023

Meie 19.12.2023 nr 7.1-2/23/19939-6

Leevaku hüdroelektrijaama kinnistu

ehitusloa eelnõu korduv kooskõlastamata

jätmine

Olete esitanud meile korduvaks kooskõlastamiseks Põlva maakonna Räpina valla Leevaku küla

Leevaku hüdroelektrijaama kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 388522).

Kinnistu (katastritunnus 70702:001:0792) asub riigitee nr 18191 Leevaku-Rahumäe (edaspidi

riigitee) km 0,145-0,193 kaitsevööndis. Riigitee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus antud

asukohas on 245 sõidukit ning kehtib kiirusrežiim 90 km/h.

Ehitusluba antakse kinnistul olemasoleva hoone komplekseks rekonstrueerimiseks ning

laiendamiseks kuni 30% ja hoone katusele päikesepaneelide paigaldamiseks.

Ehitusloa aluseks on OÜ Marksi Maja, töö nr E0322 „Leevaku külas, Leevaku hüdroelektrijaama

katastriüksusel asuva hoone ümberehitamise põhiprojekt.“ (versioon 01.12.2023, edaspidi hoone

projekt) ning Thuleprojekt OÜ, töö nr 23171 „20kW päikesepargi rajamine hoone katusele.

Ehitusprojekt eskiisprojekti staadiumis seisuga 16. august 2023 / V00“ (edaspidi PEJ projekt).

Jätsime ehitusloa eelnõu kooskõlastamata ja edastasime märkused projektide korrigeerimiseks

29.09.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/19939-2 ning 01.11.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/19939-4.

Oleme tutvunud korrigeeritud ning korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projektidega.

Hoone projekti (Lisad 1 ja 2) on korrigeeritud vastavalt meie märkustele ning oleme selle projekti

alusel valmis kooskõlastama ehitusloa eelnõu Leevaku hüdroelektrijaama kinnistul asuva hoone

ümberehitamiseks.

PEJ projekti (Lisad 3 ja 4) lahendus ei vasta jätkuvalt meie nõuetele ning eelnevalt edastatud

märkustele.

Projektiga nähakse ette Leevaku hüdroelektrijaama kinnistul asuva rekonstrueeritava hoone

katusele päikesepaneelide paigaldamine. Paigaldatavad päikesepaneelid ühendatakse elektrivõrku

naaberkinnistul (Tammi, katastritunnus 70702:001:0076) asuva hüdroelektrijaama jaotuskeskuse

kaudu (PEJ projekti seletuskiri p 1.2.1.), mis eeldab maakaablite paigaldamist riigitee alusele

maaüksusele riigiteega ristuvalt. Palume projekti korrigeerida järgmiselt.

1. Projekti asendiplaanil on kajastatud kaks alternatiivset lahendust (Joonis 1), kuid projekti

seletuskirjas (p 1.2.1.) käsitletakse vaid alternatiivi nr 2, mille kasutamise välistasime

01.11.2023 kirja nr 7.1-2/23/19939-4 p 2 märkusega (kaitsetoru sügavus ei vasta meie

2 (3)

nõuetele ning lisaks pole teada kaitsetoru rõngasjäikus). Kavandatava päikesepargi

ühendamiseks jaotuskeskusega palume mitte kasutada alternatiivi nr 2 e riigitee all

olemasolevat kaablikaitsetoru ning sellest tulenevalt ei ole sobilik kajastada seda ka

projektis.

Joonis 1. Väljavõte PEJ projekti asendiplaanist

2. Alternatiiv nr 1 osas tuleb käsitleda ühte varianti – meil ei ole võimalik kooskõlastada

ehitusloa eelnõud, mille aluseks oleva projekti lahendusest ei selgu, kuhu täpselt riigitee

alusele maaüksusele kaabel paigaldatakse, kes ning millal seda otsustab ning kui puudub

selgus, kas kavandatav lahendus vastab meie nõuetele (Lisa 5).

Juhime tähelepanu, et ehitusloa aluseks oleva projekti koosseisus peavad olema lisaks

asendiplaani joonisele ka riigitee alt tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis, isikliku

kasutusõiguse (IKÕ) plaan, asendiplaanile peavad olema kantud puurimiskaevikud ning

projekti seletuskirjas tuleb vajadusel käsitleda ka riigitee katte taastamist (vt täpsemalt Lisa

5).

3. PEJ projekti asendiplaan ei vasta hoone projekti asendiplaanile, mida on korrigeeritud

vastavalt meie märkustele. Kasutada PEJ projekti asendiplaani alusena hoone projekti

korrigeeritud asendiplaani.

Kontrollida, et projekti seletuskiri ja joonised on omavahel kooskõlas.

4. Kirjeldada projekti asendiplaani tingmärkide loetelus kõik asendiplaanil kasutatud

tingmärgid. Hetkel pole tingmärkide loetelus kirjeldatud nt Joonisel nr 2 toodud tingmärke;

kontrollida üle ka ülejäänud tingmärkide kirjelduste olemasolu.

Joonis 2. Väljavõte PEJ projekti asendiplaanist,

tingmärkide loetelust puuduvad tingmärgid

3 (3)

Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku § 70 lg 2 ja lg 3 ning

lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“, jätame

ehitusloa kooskõlastamata.

Kõigi PEJ projekti korrigeerimist puudutavate küsimustega palun pöörduda Peeter Uibo poole

([email protected]); samuti soovitame esitada projekt Peeter Uibole üle vaatamiseks

enne EHRis Leevaku hüdroelektrijaama ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks esitamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Tsahkna

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisad:

1. E0322_PP_AR-3-01_v03_SELETUSKIRI

2. E0322_PP_AS-4-02_v03_ASENDIPLAAN

3. 23271_ES_AA-3-01_V00_Seletuskiri

4. 23271_ES_AS-4-01_V01_Asendiplaan

5. Nouded_tehnovorkude_teemaale_kavandamisel

Tuuli Tsahkna

58073001, [email protected]

Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste

teemaale kavandamisel

MA 2018-015

1

SISUKORD

1 Juhendi eesmärk ja kohaldamisala ...................................................................................... 2

2 Üldised põhimõtted ............................................................................................................. 2

3 Nõuded projekti koostamisele ............................................................................................. 6

4 Nõuded tehnovõrgu ehitustegevusele teemaal .................................................................... 7

Tabel 1 ................................................................................................................................. 8

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal. ....................................................................... 10

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine. .......................... 11

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks. .......................... 12

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel .......................................... 13

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

14

2

1 JUHENDI EESMÄRK JA KOHALDAMISALA

1.1. Juhendi eesmärk on üldistatult välja tuua ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3 kohased

nõuded riigiteede (edaspidi tee) alustele ja neid teenindavatele kinnisasjadele (edaspidi

teemaa) tehnovõrkude ja -rajatiste (edaspidi tehnovõrk) kavandamisel. Juhendis on välja

toodud tee toimimisest, ohutusest ning konstruktsioonide ja rajatiste püsivuse tagamise

vajadusest tingitud nõuded, samuti on välja toodud juhised, millega tuleb arvestada

teemaale tehnovõrgu kavandamisel ning väljaehitamisel.

1.2. Juhendit kohaldatakse kõigile teemaale kavandatavatele tehnovõrkudele, sealhulgas

elektri-, side-, gaasi-, keskkütte-, sademevee-, vee- ja kanalisatsioonitrasside ning nende

juurde kuuluvate rajatiste, konstruktsioonide ja seadmete paigaldamisel teemaale. Samuti

kohaldatakse juhendit teemaale kavandatavatele maaparandusrajatistele.

1.3. Juhendis toodut tuleb järgida ka juhtudel, kui:

1.3.1. maa sisse paigaldatav tehnovõrk paigaldatakse teemaast väljapoole, kuid selle

kaitsevöönd või selle paigaldamiseks kaevatav kaevik ulatub teemaale või mõjutab

tee niiskusrežiimi või tee püsivust või toimimist muul viisil;

1.3.2. kavandatava õhuliini postid asuvad väljaspool teemaad, kuid liini kaitsevöönd

ulatub teemaale või õhuliini postide või mastide kõrgus on suurem kui tee

muldkeha ja õhuliini posti/masti vaheline kaugus;

1.3.3. teemaal on vaja teha olemasoleva tehnovõrguga seotud töid, sh avariitöid.

2 ÜLDISED PÕHIMÕTTED

2.1. Vastavalt riigivaraseaduse § 15 lg 2 ei anta riigivara kasutamiseks, kui kasutamiseks

andmine raskendaks oluliselt selle varaga seotud riigivara otstarbekohast kasutamist või

muudaks selle võimatuks.

2.2. Nii rööpse kui ka ristuva tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete

konfliktobjektide (kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku

kasutusõiguse lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise

kulud kannab tehnovõrgu omanik.

2.3. Riigiteega rööpsed tehnovõrgud 2.3.1. Riigiteega rööpseid tehnovõrke saab teemaale kavandada ainult tee toimimise

vajadustest (tee laiendamine, kraavide rajamine, märkide, piirde ja tähispostide

paigaldamine, tee korrashoid, tee koosseisu kuuluvate rajatiste ehitamine jne) üle

jääva vaba teemaa olemasolul. Vaba teemaa olemasolu selgub projekteerimistööde

käigus geoaluse valmimise järgselt, arvestades tehnovõrgu paiknemise tüüpseid

lahendusi (vt Lisa 2) ja tee perspektiivse laiendamise vajadustega.

2.3.2. Piki teemaad tehnovõrgu projekteerimisel võib Maanteeamet nõuda tehnovõrgu

teemaale kavandamise vajaduse põhjendamist, samuti projekti koostamise käigus

alternatiivsete lahenduste kaalumist ning tehniliselt ning majanduslikult

otstarbekaima lahenduse välja selgitamist.

2.3.3. Kui väljaspool teemaad tehniliselt ja majanduslikult otstarbekam lahendus

puudub, tuleb tehnovõrk planeerida võimalikul teemaa piiri lähedusse, tee

konstruktsioonist (s.o. muldkeha, kraavid, teerajatised jne) võimalikult kaugele.

Juhul kui teemaal juba paiknevad tehnovõrgud ja nende juures on vaba teemaa

olemas, siis tuleb uus tehnovõrk kavandada olemasolevate suhtes vähima lubatud

kujaga.

2.3.4. Teega rööpse tehnovõrgu paigaldamine tee muldesse ei ole lubatav. Reeglina on

tehnovõrke võimalik paigaldada tee mullet lahti kaevamata (kinnisel meetodil) tee

3

mulde alla ohutule sügavusele (vt Tabel 1, kus on toodud minimaalsed nõuded).

Erandjuhul võib tehnovõrku tee muldesse paigutada asulates, kus muid võimalusi

ei ole.

2.3.5. Teega rööpseid tehnovõrke teekraavidesse (sh põhi, nõlvad) mitte planeerida.

Teiste tehniliste võimaluste puudumisel kavandada kaablid kraavi põhja kinnisel

meetodil vähemalt Tabelis 1 toodud sügavusele. Lahtisel meetodil kaabli

paigaldamist võib kraavi põhja kavandada juhul, kui tegevusega ei ohustata tee ega

kraavi nõlvade püsivust. Kaabli paigaldamise jälg tuleb tihendada, põhi ja nõlvad

taastada vastavalt endisele olukorrale.

2.3.6. Tehnovõrgud tuleb kogu teemaa ulatuses rajada kaitsetorus, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi. Kaitsetoru tugevus peab võimaldama teemaal

tehnovõrgu asukohas teehoiu teostamist. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama

Tabelis 1 toodud nõuetele.

2.3.7. Tehnovõrgu paigutuse tüüpsed lahendused rööpkulgemisel on toodud juhendi

Lisas 2. Tüüpsetest lahendustest kõrvale kaldumisel ja muude probleemsete

asukohtade või teelõikude puhul võib Maanteeamet vajadusel nõuda eeluuringu

(sh täiendavad mõõdistused, geoloogilised uuringud, teerajatiste elementide ja

nende kihtide väljaselgitamine [dreenkihid, geovõrgud, geotekstiilid,

haljastusmatid jne], analüüs arendushuvi osas – kraavid, tähispostid, teepiirded,

müratõkked, ulukitarad, JJT jne [rajamine tulevikus]) tegemist.

2.4. Teega ristuvad tehnovõrgud 2.4.1. Tee alt läbi viidavad tehnovõrgud rajada kinnisel meetodil ning kogu teemaa

ulatuses kaitsetorus, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud teistsuguse lahenduse.

2.4.2. Kaitsetoru peab teekonstruktsioonide all olema piisavalt tugev teostamaks

teehoidu tehnovõrgu asukohas. Kaitsetoru rõngasjäikus peab vastama Tabelis 1

toodud nõuetele.

2.4.3. Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonise näidis ning katete taastamise lahenduse

näidised on toodud juhendi Lisas 3.

2.5. Kaevetööde teemaale kavandamisel tuleb arvestada järgmiste põhimõtetega:

2.5.1. Tehnovõrgu kavandamist avatud meetodil (lahtise kaevena) võib lähemal kui 1

m teerajatistele kasutada vaid juhul kui projektis on välja toodud põhjendused,

kaalutud alternatiivseid lahendusi ning puudub tehniliselt ja majanduslikult

otstarbekam lahendus. Lähemale kui 2 m truubitorust või truubiotsa kindlustusest

on lubatav tehnovõrku kavandada vaid kinnisel meetodil, vähemalt 1 m sügavusel

truubi põhjast.

2.5.2. Puurimiskaevikud ei tohi olla tee nõlva alumisele joonele lähemal kui 1,0 m või

nõlva puudumisel teekatte servale lähemal kui 3,0 m, eriti kitsastes oludes lähemal

kui 2,0 m.).

2.5.3. Teekonstruktsioone puudutavate kaevetööde puhul tuleb tehnovõrgu

ehitusprojekti koosseisus koostada teekonstruktsioonide taastamise projekt

(teeprojekt). Teeprojekti koostamisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest ja

Maanteeameti juhistest.

2.5.4. Avatud meetodil ristisuunalise lahtise ehituskaeviku ja selle taastamise

projekteerimisel tuleb juhinduda Maanteeameti koduleheküljel

(https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/projekteerimisjuhendid) toodud põhitee

truubi tüüpjoonistest.

2.5.5. Tee-elementide taastamiseks annab Maanteeamet nõuded objektipõhiselt EhS §

99 lg 3 alusel.

2.5.6. Teedeehituslike taastamistööde kavandamisel tuleb arvestada käesoleva juhendi

p 4 toodud nõuetega.

4

2.5.7. Avatud meetodil kaablitrassi ehitamisel tuleb trassi teljest 1 m mõlemale poole

(1+1 m) kavandada ettejäävate puude ja võsa raadamine, kändude juurimine ning

raiejääkide utiliseerimine kooskõlas metsaseaduse ja muude õigusaktidega.

Väljakaevatud kivid ei tohi jääda teemaale, vajadusel need utiliseerida.

Raadamiseks vajaliku raieloa väljastab Riigimetsa Majandamise Keskus.

2.6. Sildade ja viaduktide konstruktsioonide külge ja nende alla, samuti truubi peale ja läbi

truubi tehnovõrke ei rajata. Truubi peale on lubatav vaid side- või madalpingekaablite

kavandamine juhul, kui muldkeha paksus truubi peal on vähemalt 1,5 m.

2.7. Truubi, silla või viadukti remondi või ümberehituse käigus toimub truubi peal ning silla

või viadukti küljes oleva tehnovõrgu kaitsmine, ajutine ümbertõstmine ja/või teise kohta

paigutamine tehnovõrgu omaniku kulul. Sellesisuline kohustus kajastatakse tehnovõrgu

ja -rajatise isikliku kasutusõiguse lepingus.

2.8. Tehnovõrk ja selle rajatised tuleb projekteerida, kaitsta ja tähistada nii, et oleks välistatud

nende kahjustumine tavapärasest suvisest ja talvisest teehooldest. Kui tehnovõrk või selle

rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või tähistatud käesolevas

juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või rajatiste kahjustamise eest.

2.9. Tehnovõrgu maapealsed osad (õhuliini mastid, toed, tõmmitsad, kilbid, alajaamad,

hüdrandid jne) tuleb kavandada väljapoole teemaad. Maapealseid rajatisi võib teemaale

kavandada üksnes põhjendatud juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi ja arvestatakse

majandus- ja taristuministri 05.08.2015.a määruse nr 106 „Tee projekteerimise normide“

lisas „Maanteede projekteerimisnormides“ (edaspidi projekteerimisnormid) toodud teega

külgneva vaba ruumi, külgnähtavuse ja ristumiskohtade nähtavuskolmnurkade nõuetega.

Postide, mastide jms kõrgete ehitiste kavandamisel tuleb arvestada

projekteerimisnormide p 8.2 lõikes 2 ja 3 toodud nõuetega posti või masti kauguse osas.

2.10. Hüdrandid tuleb teehoiu nõuetekohaseks teostamiseks paigutada väljapoole teega

külgnevat vaba ruumi, kuid mitte lähemale kui 5 m kaugusele teekatte servast. Hüdrandi

paigutamisel tuleb arvestada selle hooldamiseks vajaliku teenindusalaga, sh hüdranti

kasutava päästeauto ruumivajadusega. Juhised hüdrandi teenindusala vajaduse arvesse

võtmiseks on toodud käesoleva juhendi Lisas 4.

2.11. Tee muldesse (kaasa arvatud kergliiklusteed ning jalgratta- ja jalgteede mulded) kaevusid

mitte kavandada. Tee muldesse või selle alla kavandatud kaablite puhul tuleb projektis

ette näha liitumiskaevud ja -lahendused selliselt, et liitumist saaks teha mullet lahti

kaevamata.

2.12. Uute tehnovõrkude projekteerimine planeeritava teeobjekti konstruktsioonide alla on

aktsepteeritav vaid erandjuhul Maanteeameti nõusolekul muude tehniliselt ja

majanduslikult otstarbekamate lahenduste puudumisel vastavalt Maanteeameti

igakordsetele nõuetele.

2.13. Õhuliinide kavandamisel tuleb lähtuda projekteerimisnormidest ja Eesti standardist EVS-

EN 50341-2-20. Sideõhuliinide puhul tuleb aluseks võtta Eesti standardis EVS-EN

50341-2-20 1 kilovolti elektriliini kohta esitatud nõuded. Muuhulgas tuleb järgida, et

sõiduteega lõikuva õhuliini vähim kõrgus tee pinnast juhtme suurima rippe puhul peab

olema minimaalselt 7 m.

2.14. Tee või sellega külgneva ala valgustuse kavandamisel lähtuda Maanteeameti peadirektori

22.12.2014 käskkirjaga kinnitatud „Riigimaanteede valgustamise juhisest“ ning

elektriühenduste projekteerimisel käesolevas juhendis maakaableid ja õhuliine

puudutavast osast.

2.15. Juhul kui torustikku ei ole võimalik kavandada käesolevale juhendile lisatud Tabelis 1

toodud sügavusele, siis tuleb projektis ette näha külmumisohuga torustiku soojustamine.

2.16. Tehnovõrgu avariide korral, millega kaasnevad tööd tee konstruktsioonides, toimub

teekonstruktsiooni taastamine Maanteeameti poolt väljastatud nõuete kohaselt

tehnovõrgu omaniku kulul omanikujärelevalve või Maanteeameti esindaja kontrolli all.

5

2.17. Käesolevas juhendis kirjeldatud nõuded on üldised. Vastavalt konkreetsele olukorrale

võib Maanteeamet lisada täiendavaid nõudeid või tingimusi.

6

3 NÕUDED PROJEKTI KOOSTAMISELE

3.1. Tehnovõrgu teemaasse kavandamisel tuleb koostada projekt või selge, ruumiliselt

määratletud tööde kirjeldus (lihtsamatel juhtudel juhul kui projekti nõuet õigusaktidest ei

tulene), sh peab määratletud olema tehnovõrgu sügavus, kaevikute ulatus ja vahemaad

tee konstruktsioonidest. Projektid ning tööde kirjeldused tuleb esitada Maanteeametile

kooskõlastamiseks .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis.

3.2. Enne projekti koostamist tuleb vastavalt ehitusseadustiku § 99 lg 3 taotleda

Maanteeametilt nõuded tehnovõrgu rajamiseks tee piirides.

3.3. Tehnovõrgu planeeritav asukoht esitatakse projekti kooskõlastuse taotlustes tee

kilometraaži järgi min 10 m täpsusega. Kui pole võimalik kilometraaži määrata

(liiklussõlmed, maantee trassi muutus), esitatakse taotluses tehnovõrgu asukoht Eesti

Vabariigis kehtivas koordinaatsüsteemis.

3.4. Projekti geodeetiline alusplaan peab vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad

nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkirja nr 102 “Täiendavad nõuded

topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel”. (http://www.mnt.ee, rubriik

„Ametist“, „Juhendid“ /Projekteerimisjuhendid) nõuetele. Projekti kooskõlastamiseks

esitamise hetkel võib geodeetiline mõõdistus olla kuni ühe aasta vanune.

3.5. Projekt peab arvestama geoloogiliste tingimustega tehnovõrgu paigaldamiseks.

Vajadusel tuleb selle kindlakstegemiseks teostada geoloogilised uuringud ja/või

analüüsida olevate pinnasekihtide külmakerkelisust. Uuringute piisava mahu eest

vastutab tehnovõrgu paigaldamise taotleja.

3.6. Teemaale tehnovõrgu kavandamisel tuleb projektis välja tuua paigaldamistehnoloogia iga

trassi lõigu kohta (näiteks: suundpuurimine, adraga paigaldus, adraga paigaldus nurga all,

lahtine kaeve jne).

3.7. Projekti asendiplaanil peavad olema ära näidatud teemaa ja teekaitsevööndi piirid, kõigi

riigitee kaitsevööndisse kavandatud tehnovõrkude ruumikujud (mh ka tõmmitsad ja

maanduspaigaldised), nende kaugused iseloomulikes kohtades teekatte servast ja/või tee

teljest ning teemaa piirist, ristumiste aadressid. Avatud kaevete, sh puurimiskaevikute

puhul tuleb välja tuua kaevikute piirjooned ning nende kaugused teekatte servast.

3.8. Ristumiste kohta nii kinnisel kui ka avatud meetodil tuleb esitada eraldi mõõtkavalised

lõikejoonised, näitamaks tehnovõrgu paiknemist tee muldkehas. Joonistele tuleb loetavalt

kanda olemasoleva tee ja teekatte kontuur, olemasolevate ehitiste ja projekteeritava

tehnovõrgu asukoht ja nende sügavused maapinnast ning teekattest, teemaa piirid,

puurimiskaevikute asukohad ja kontuurid ning nende kaugused teekattest ja/või

muldkeha alumisest nõlvajoonest, kaitsetoru paiknemine. Lõigete vertikaalne mõõtkava

peab olema 1:50 või 1:25 ja horisontaalne vastavalt 1:100 või 1:50.

3.9. Koos projektiga tuleb esitada kooskõlastamiseks tehnovõrgu rajamiseks vajaliku riigimaa

isikliku kasutusõiguse plaan. Nõuded isikliku kasutusõiguse plaanidele on välja toodud

juhendi Lisas 6.

3.10. Olemasolevate tehnovõrkude või kasutusõiguse kasutamisel tuleb projektis välja tuua

andmed reservtoru või õhuliini omaniku ja teemaal paiknemise seadusliku aluse kohta.

7

4 NÕUDED TEHNOVÕRGU EHITUSTEGEVUSELE TEEMAAL

4.1. Teemaal tehnovõrgu ehitustegevuse kavandamisel ja läbiviimisel tuleb lähtuda

Maanteeameti avalikust teenuse „Tehnovõrgu või -rajatise ehitamine riigitee

maaüksustele“ kirjeldusest, mis on leitav Maanteeameti kodulehelt, Maanteeameti poolt

kooskõlastatud projektist, samuti projektile Maanteeameti poolt antud kooskõlastuses,

riigimaa isikliku kasutusõiguse lepingus ning allpool toodud nõuetest.

4.2. Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida enne teemaal töödega alustamist isikliku

kasutusõiguse leping tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks.

4.3. Tööde alustamiseks peab olema koostatud ja Maanteeametiga kooskõlastatud ehitusaegse

liikluskorralduse projekt. Tööd tuleb kavandada liiklust sulgemata, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.4. Tee-ehituslikke taastamistöid tohib teel teostada vastavat pädevust omav isik.

4.5. Teedeehituslikke taastamistöid vajavate tehnovõrgu ehitustööde tegemiseks sõlmitakse

leping, milles sätestatakse eelkõige tehnilised nõuded, tähtajad ja vastutus. Taastamine

toimub tehnovõrgu omaniku kulul ja organiseerimisel. Kui püsikatet ei saa

ilmastikuolude tõttu paigaldada, tuleb lepingus käsitleda ka ajutiste katete paigaldamist.

4.6. Tehnovõrgu omanik peab teekonstruktsioonide taastamist nõudvate ning

teekonstruktsioone ohustavate ehitustööde tegemisel Maanteeametile tagama

teekonstruktsioonidele tekkinud võimalike kahjustuste likvideerimise oma kuludega 5

aastase garantiiperioodi vältel.

4.7. Tehnovõrgu ehituse käigus on keelatud teha projektis kajastamata tegevusi, mis

kahjustavad teekonstruktsioone, sh ehitustehnikaga manööverdamine teel ja mulde

nõlvadel, v.a juhul kui Maanteeamet on lubanud erandi.

4.8. Teel, teekraavis ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud, v.a juhul kui

Maanteeamet on lubanud erandi.

4.9. Teemaa tuleb pärast tehnovõrgu paigaldamist korrastada ja taastada haljastus kasvumulla

ja murukülviga vastavalt „Teetööde tehnilise kirjelduse“ viimase redaktsiooni peatükis –

„Maastikukujundustööd“ toodud kvaliteedinõuetele.

4.10. Pärast tööde lõppu tuleb korrastatud teemaa ja taastatud teekonstruktsioonid avaliku

teenuse kirjelduse kohaselt üle anda ning esitada digitaalsed (nõudmisel ka paberkandjal)

teostusjoonised .pdf ja .dwg (.dgn) formaadis, hiljemalt ühe kuu jooksul pärast tööde

valmimist. Koos teostusjoonistega esitada kaaskiri, kus on välja toodud kõrvalekalded

projektist. Teostusjoonised peavad vastama majandus- ja taristuministri 14.04.2016

määrusele nr 34 „Topo-geodeetilistele uuringutele ja teostusmõõdistusele esitavad

nõuded“.

4.11. Tehnovõrgu omanik kohustub tagama, et tehnovõrk oleks paigaldatud vastavalt projektile

ja Maanteeameti poolt esitatud nõuetele. Maanteeamet ega Maanteeameti tellimusel

tegutsev ettevõte ei ole kohustatud taastama tehnovõrke ega hüvitama tekkinud kahju, kui

tehnovõrke vigastati seetõttu, et tehnovõrgud ei asunud projektis ja Maanteeameti poolt

määratud asukohas või ei olnud nõuetekohaselt kaitstud või tähistatud. Maksimaalsed

lubatud vead tehnovõrkude teemaale paigaldamisel on toodud juhendi Lisas 5.

8

Tabel 1

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E

le k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i g

aa si

to ru

st ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Vähim sügavus riigi põhimaantee või

arendushuviga tee katte ja mulde all 2,2 m 2,2 m 2,2 m 2,2 m x

Vähim sügavus tugi- või

kõrvalmaantee katte ja mulde all 1,5 m 1,5 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,5 m

1,8 x

Kaitsetoru tee mulde all või ristumisel

teega või kraaviga teemaal

(survetugevus/rõngasjäikus)

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16 kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

1250 N/

16

kN/m²

Kaitsetoru teemaal, v.a. mulde all ja

ristumisel teega või kraaviga

(survetugevus/rõngasjäikus)

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

750 N/

8 kN/m²

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kuni 1 m kaugusel 1,2 m**

ei ole

lubatud

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,2 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal, mulde

nõlvast kaugemal kui 1 m või kraavi

põhjas

1,0 m** 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim sügavus teemaal ristumisel

kraaviga, kraavi või muu

vooluveekogu ning truubi põhjast

1,0 m 1,0 m

külmumispiir,

kuid mitte

vähem kui

1,0 m

1,8 m x

Vähim kaugus teemaal paiknevast

truubist ja truubi otsast 2,0 m 3,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus silla, tunneli või

viadukti konstruktsioonidest 3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teemaal paikneva kraavi

välisnõlvast***

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus tee

nõlva alumisest joonest*** 1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Avatud kaeviku vähim kaugus

teekattest mulde nõlva

puudumisel***

3,0 m 3,0 m 3,0 m 3,0 m x

Vähim sügavus liiklusmärgi posti,

torupiirde posti või ulukitara posti

juures

2,0 m 2,0 m 2,0 m 2,0 m x

Vähim kaugus liiklusmärgi, torupiirde

või ulukitara postist teemaal juhul kui

sügavuse nõue ei ole täidetud

1,0 m 1,0 m 1,0 m 1,0 m x

Näitajad

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

9

Vähim sügavus valgustimasti,

märgikonsooli jms vundamendi

asukohas või teepiirde all (kinnise

meetodi puhul)

2,5 m 2,5 m 2,5 m 2,5 m x

Vähim kaugus valgustimastist,

märgikonsoolist, teepiirdest jms

teemaal juhul kui sügavuse nõue ei

ole täidetud (lahtine kaeve/ kinnise

meetod)*

2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m 2,5/1,5 m x

* adraga paigaldamist loetakse siin kinnise meetodi alla.

** Tänavavalgustuse kaablite paigaldamisel võib põhjendatud juhtudel

kasutada sügavust 0,7 m, sidekaablitel adraga paigaldusel 0,9 m.

*** Nõude täitmisel tuleb arvestada ka tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde

varisemisnurka (kaeviku [sh puurkaeviku] sügavus, varisemisnurk 1:1)

x tuleb lahendada projektis igakordselt koostöös Maanteeametiga

10

Lisa 2 Tehnovõrgu paiknemine teemaal.

Joonis 1 aktsepteeritud tehnovõrgu asukohad

Joonis 2 Näited konfliktiohuga asukohtadest.

teemaa piir (1) teemaa piir (3) teemaa piir (2)

kate

alused

mulle

katend

piiririba

teekraav

(1)

(2) (2)

11

Lisa 3 Tehnovõrgu läbiviigu ristmevälja joonis ja katete taastamine.

Katete taastamise lahenduse näidisjoonised

12

Lisa 4 Juhis riigitee äärse veevõtukoha teenindusala kavandamiseks.

Eeldatav

liiklussagedus

50 km/h 70 km/h 90 km/h

0-50 = VI klass

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

50- 500 = V klass Peatumine riigitee

peenral*

Peatumine riigitee

peenral*

Ümberpööramist

võimaldav tasku või

mahasõit

500-3000 = IV klass Peatumine riigitee

peenral*

AKÖL< 1500 teepeenral.

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku või

mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

3000-6000 = III

klass

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

või mahasõit

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

6000 - edasi Ümberpööramist

võimaldav plats/tasku

Ümberpööramist

võimaldav plats

Ümberpööramist

võimaldav plats

*Kui riigitee on nii kitsas, et kaks päästeautot (laius 2,5 m) ei mahu üksteisest mööduma, ei saa

rakendada peatumine peenral lahendust, sel juhul tuleb rajada plats, tasku või mahasõit

Selgitused tabelile:

1) Peatumine riigitee peenral = liiklustakistus. On vaja tagada vaba läbipääs peatuva

päästeauto korral > 3,5 meetrit

2) Mahasõit – päästeautod on riigiteelt ära, ei tekita liiklustakistust, kuid mahasõidule

manööverdamine toimub riigiteel.

3) Plats/tasku - ümberpööramine ning manööverdamine toimuvad väljaspool riigiteed

4) Tasku all on mõeldud eelkõige suletud taskut,

Täiendavad juhised:

- Arvestada tuleb, et olenemata riigitee laiusest vajab päästeauto ümberpööramiseks

ristmikku, mahasõitu, teelaiendit vms.

- Veevõtukoha asukohavalikul peab arvestama, et peatumisnähtavus oleks tagatud.

- Mahasõidu, platsi kandevõimeks tuleb arvestada vähemalt 25 t (EVS 812:6:2012).

13

Lisa 5 Nõuded paigaldustäpsusele teemaale paigaldamisel

K aa

b li

k an

al is

at si

o o

n ,

si d

ek aa

b el

v õ

i

el ek

tr ik

aa b

el k

u n i

1 1

0 k

V

E le

k ti

rk aa

b el

1 1

0 k

V +

v õ

i

g aa

si to

ru st

ik

K an

al is

at si

o o

n it

o ru

st ik

v õ

i k

au g

k ü tt

et o ru

st ik

V ee

to ru

st ik

M aa

p ar

an d

u ss

ü st

ee m

i

v õ

i sa

d em

ev ee

t o

ru st

ik

Sügavus tee maaüksusel* 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm 50 mm

Horisontaalne paiknemine lõikumisel

teega 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm 300 mm

Kaugus tee konstruktsioonidest või

muudest tee-elementidest või -rajatistest 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm 200 mm

* Projektsest sügavusest võib tehnovõrku sügavamale paigaldada kui see ei ole projektis välistatud,

sellega ei ohustata teisi tehnovõrke, teekonstruktsioone ega -rajatisi.

Lubatud

hälbed projektist

teemaale paigaldamisel

Tehnovõrk

14

Lisa 6 Juhis isikliku kasutusõiguse (edaspidi IKÕ) seadmiseks tehnovõrkude projektides

1. Üldist:

1.1.Juhul kui kolmandad isikud kavandavad tehnovõrkude rajamist riigiteede alustele ja

neid teenindavatele kinnisasjadele, tuleb sõlmida IKÕ leping, mille sisuks on

õigustatud isikule õiguse andmine nimetatud kinnisasja osale tehnovõrgu või -

rajatise (edaspidi Ehitis) ehitamiseks, korrashoiuks ja/või omamiseks.

1.2.Tehnovõrgu paiknemise kokkuleppeliste erilahenduste ja selgete konfliktobjektide

(kavandatav tee ümberehitus vms) puhul tuuakse teemaa isikliku kasutusõiguse

lepingus välja, et teede ehitustöödele ette jääva tehnovõrgu ümbertõstmise kulud

kannab tehnovõrgu omanik.

1.3.IKÕ seadmiseks tuleb koostada tehnovõrgu projektis sisalduva joonisena isikliku

kasutusõiguse plaan (edaspidi IKÕ plaan). Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan on

aluseks isikliku kasutusõiguse seadmise lepingule*.

1.4.Lepingust tulenevalt on riigitee aluse maa omanikul õigus kontrollida õigustatud isiku

tegevust lepingust tulenevate kohustuste täitmisel ja nõuda õigustatud isikult

kohustuse täitmist viisil, mis ei takista omanikul riigitee teehoiu teostamist ja

omanikul on kohustus hoiduda tegevustest, mis takistaks õigustatud isikul

kasutusõiguse alal teehoiu teostamist.

1.5.Kui tehnovõrk või selle rajatis ei ole rajatud vastavalt projektile või ei ole kaitstud või

tähistatud käesolevas juhendis toodud viisil, ei vastuta tee omanik tehnovõrkude või

rajatiste kahjustamise eest.

1.6.Lepingu lõpetamiseks tuleb teatades sellest teisele poolele ette vähemalt kuus (6)

kuud. Omanik jätab endale õiguse lõpetada leping erakorraliselt olukorras, kus

kasutamiseks antud isikliku kasutusõiguse ala on vajalik riigivõimu teostamiseks või

muul avalikul eesmärgil.

1.7.Õiguse andmine kinnisaja osale võib olla tähtajaline.

2. Üldised nõuded IKÕ plaani vormistamiseks :

2.1.IKÕ plaan(id) koostatakse sarnaselt projekti asendiplaani joonisele .dwg või .dgn

formaadis ja nimetatakse kirjanurgas „Isikliku kasutusõiguse seadmise plaan“.

2.2.IKÕ plaani jooniselt tuleb eemaldada asjasse mittepuutuv info (näiteks kaevise ulatus,

kaevude kõrgusandmed, toru läbimõõdud jne).

2.3.IKÕ plaani kirjanurk peab sisaldama projekti või tööde kirjelduse üldinfot,

muuhulgas: Ehitise projekti nimetus ja aadress (vald, küla), koostaja nimi ja töö nr.

2.4.IKÕ plaani mõõtkava on 1:250 või 1:500 (erandlik 1:1000), mille väljatrükk

vormistada paberkandjale A4 või A3 formaadis (viimase kasutamisel tuleb joonisel

teha märge „A3“).

2.5.Mitme joonise korral tuleb joonised nummerdada (number 1;2;3 jne.).

2.6.IKÕ plaan peab sisaldama plaanile ulatuvate kinnisasjade ja maaüksuste piire ning

katastritunnuseid. Riigitee katastriüksuse piirid ja tunnused peavad olema selgelt

eristatavad, piiride kattuvuse korral tuua riigitee piirid pealmiseks kihiks.

2.7.IKÕ plaanil määrata isikliku kasutusõiguse ala(d):

2.7.1. lõigu aadress riigitee suhtes (lõik km-s kümnendkoha täpsusega (nt km

21,76) või kilometraaži puudumisel muu sobiv kirjeldus);

2.7.2. pindala suurus (ruutmeetrites 1 m2 täpsusega);

2.7.3. ala tähistus leppemärgiga (näiteks viirutus vmt);

2.7.4. mitme ala korral tähistada iga ala eraldi positsiooniga ja andmed esitada

joonisel paikevas tabelis vt punkt 2.10.2.).

15

2.8.Kui projekt sisaldab mitme eri omaniku omandisse jääva tehnorajatise rajamist, võib

erinevatele tehnorajatistele kavandatud kasutusõigust kujutada ühel IKÕ plaanil

tingimusel, et alad on tähistatud selgelt eristatavate tingmärkide ja selgitustega. Juhul

kui kasutusõigused kattuvad, on otstarbekas teha iga tehnorajatise jaoks eraldi joonis.

2.9.Kui projekti alal on juba varasemalt sõlmitud IKÕ sama omaniku kasuks, võib IKÕ

vormistada oleva kasutusõiguse muutmisena ning siis tuleb IKÕ plaanil kajastada

olemasoleva IKÕ muutmise lahendus.

2.10. IKÕ plaanil koondada leppemärgid ja ülevaatlik tabel ala või alade loeteluga

alljärgnevalt:

2.10.1. Leppemärgid

- katastriüksuse piirid;

- IKÕ seadmise ala riigitee alusele maaüksusele Ehitise

rajamiseks;

- IKÕ seadmise ala Ehitisega seotud tehnorajatise rajamiseks;

- muud asjakohased projektlahenduse tingmärgid.

2.10.2. Tabel:

- järjekorra number tabelis;

- IKÕ ala positsiooni number (pos), millega on tähistatud plaanil;

- riigi omandis oleva kinnistu registriosa number;

- katastriüksuse tunnus, nimi ja sihtotstarve;

- asukoht riigitee suhtes (lõigu algus ja lõpp km);

- ala pindala ruutmeetrites.

Tabeli näidis:

Jrk nr IKÕ ala

Pos nr

(plaanil)

Kinnistu

registriosa

number

Katastriüksuse tunnus, nimi

ja sihtotstarve;

Asukoht

riigitee (nr ja

nimi) suhtes

(lõigu algus ja

lõpp km);

Ala pindala

ruutmeetrites

m2

1. Pos 1 29501:010:0146;

17 Keila-Haapsalu tee

transpordimaa

17 Keila-

Haapsalu km

12,11-12,36

200 m2

2.11. Ehitise asukoht riigitee suhtes peab sisaldama riigitee numbrit, nime, projektiga

käsitletud Ehitisega seotud lõiku (km algus ja lõpp, kümnendkoha täpsusega). Riigitee

kilometraaž on leitav Maa-ameti geoportaalilt Maanteeameti kaardirakendusest):

http://xgis.maaamet.ee/xGIS/XGis?app_id=UU75&user_id=at&bbox=627130.418

015663,6588980.66255706,629674.953390716,6590487.13864885&setlegend=F

UU75_KMP=1,UUKAT2_75=1&LANG=1

2.12. Suuremahulise objekti korral on otstarbekas lisada IKÕ aladest asukohaskeem

(mõõtkavata) koos ülevaatliku koondtabeliga.

2.13. IKÕ plaan kuulub projekti koosseisu. IKÕ plaan esitada projekti kooskõlastuse

eelselt pdf formaadis.

3. Üldised põhimõtted IKÕ alade moodustamiseks (vt allpool näited):

3.1.IKÕ ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse reeglina ala Ehitise

horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Juhul kui ehitise ruumikujust

tulenevalt jääks sellise põhimõtte alusel koostatud kasutusala väga keerulise kujuga,

on otstarbekas kasutusala lihtsustada. Selleks lähtuda põhimõttest, et ala oleks

võimalikult kompaktne. Tehnovõrgu otstes, nurkades jne on otstarbekas kasutusala

näidata raadiuse asemel nurgapunktina.

3.2.Kui Ehitis paikneb kinnistu piirile lähemal kui 1 m, siis ulatub IKÕ ala kuni kinnistu

piirini.