Eelnõu

Koldja selaginelli

(Selaginella selaginoides)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

[Registreerimise kuupäev]

korraldusega nr [RegNr]

2

KOKKUVÕTE

Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on selaginelliliste (Selaginellaceae)

sugukonda kuuluv katkestunud tsirkumpolaarse levikuga liik, keda väljaspool

boreaalset vööndit võib kohata parasvööndi kõrgmägedes. II kaitsekategooriasse

kuuluv koldjas selaginell kasvab Eestis oma areaali lõunapiiril ja liikide viimase, 2017.

aasta ohustatuse hindamise järgi kuulub ta väljasuremisohus liikide (EN – endangered)

hulka. 2024. aasta seisuga on koldjal selaginellil Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi

EELIS) andmetel 62 kasvukohta. Eesti taimede levikuatlase 2020. a andmetel kasvab

liik 26 ruudus.

Koldjas selaginell asustab Eesti põhja- ja keskosas paiknevaid liigirikkaid madalsoid.

Aktiivse kuivendamise tõttu on suurem osa madalsoid rikutud struktuuriga, kus

domineerivad hariliku sinihelmika mättad. Nii kasvab koldjas selaginell enamasti

sinihelmika mätastel, aga ka pruuni sepsika või harvemini raudtarna mätastel.

Kõige suuremaks ohuteguriks koldjale selaginellile on soode kuivendamine ja selle

tagajärjel kasvukohtade võsastumine ja roostumine. Kuna enamik liigi kasvukohti asub

kaitstavatel aladel, on uute maaparandusobjektide rajamine valdavas osas

kasvukohtades küll välistatud, kuid jätkuvaks ohuks on vanade kuivenduskraavide

toimimine. Kuivendamine põhjustab kasvukohtade roostumist, võsastumist ja

metsastumist ning selle tagajärjel kaovad koldja selaginelli paljunemiseks ja

kasvamiseks vajalikud märjad kasvukohad.

Koldja selaginelli kaitsel on oluline peatada kasvukohtade kvaliteedi langus. Liigi

seisundi võib lugeda soodsaks, kui kasvukohtades on liigile sobilikud kasvutingimused

ning populatsioonide ja isendite arvukus tagab liigi püsimajäämise. Lühiajaliseks

kaitse-eesmärgiks on tagada liigi kasvukohtade pindala ja asurkonna säilimine

vähemalt praeguses seisus ehk kaitsekorraldusperioodi lõpuks peab koldja selaginelli

isendite arv olema vähemalt 19 700, kasvukohtade kogupindala ligi 398 ha ja säilinud

vähemalt kõik kaitstavatel aladel asuvad ja väljaspool kaitstavaid alasid paiknevad

arvukamad (üle 10 isendi) kasvukohad. Pikemas perspektiivis tuleb vähendada liiki

ohustavate suure osatähtsusega tegurite mõju (kuivendamine ja võsastumine).

Pikaajaliseks kaitse-eesmärgiks on soodsate kasvutingimuste tagamine kasvukohtade

hooldustööde (võsa eemaldamine, niitmine, veerežiimi taastamine) abil ning seeläbi

liigi arvukuse säilimine või ka suurenemine.

Koldjale selaginellile soodsate tingimuste tagamise olulisimad meetmed on liigile

sobivate kasvukohtade kaitse ning vajadusel taastamine (võsa ja noorte puude

eemaldamine, pilliroo tõrjumine) ja hooldus (niitmine), et luua ning säilitada liigi

püsimajäämiseks vajalikud tingimused. Liigi säilimiseks ja kasvukohtade kvaliteedi

tõstmiseks tuleb taastada rikutud liigirikaste madalsoode veerežiim koldja selaginelli

kasvukohtades. Oluliste tegevustena on kavas ka liigi kasvukohtade inventuur,

taastamis- ja hooldamistööde tulemuslikkuse seire ning riiklik seire.

Kaitsekorraldusperioodi lõpus hinnatakse liigi kaitse tulemuslikkust lühiajaliste kaitse-

eesmärkide saavutamise alusel.

Tegevuskava viie aasta eelarve on 150 005 eurot, millest I ja II prioriteedi tegevusteks

on planeeritud 82 220 eurot.

3

Sisukord

Kokkuvõte ............................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4

1. Liigi bioloogia, levik ja arvukus ................................................................................................... 5 1.1. Bioloogia ............................................................................................................................... 5 1.2. Levik ja arvukus .................................................................................................................. 6 1.3. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest ................................................................ 9

1.3.1. Riiklik seire .................................................................................................................. 9 1.3.2. Inventuurid ja uuringud.............................................................................................. 10

2. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs ....................................................................... 11 2.1. Kaitsestaatus ...................................................................................................................... 11 2.2. Senise kaitse tõhususe analüüs ......................................................................................... 12

2.2.1. Koldja selaginelli püsielupaigad ................................................................................ 13 2.2.2. Koldja selaginelli kasvukohad teiste alade koosseisus .............................................. 18

3. Ohutegurid ja meetmed .............................................................................................................. 27 3.1. Kasvukohtade kuivendamine ........................................................................................... 27 3.2. Kasvukohtade võsastumine .............................................................................................. 28 3.3. Kasvukohtade roostumine ................................................................................................ 29 3.4. Kasvukohtade tallamine ................................................................................................... 30 3.5. Kliima soojenemine ........................................................................................................... 30 3.6. Liigi genofondi vaesumine ................................................................................................ 31

4. Kaitse-eesmärgid ......................................................................................................................... 32 4.1. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused .................................................. 32 4.2. Kasvukoha ja leiukoha määratlemise ja EELISesse kandmise põhimõtted................. 33 4.3. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord ................ 34 4.4. Seos teiste kaitsealuste ja ohustatud liikide kaitsega ...................................................... 35

5. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende eelisjärjestus ja

teostamise ajakava ................................................................................................................................ 36 5.1. Liigi kasvukohtade taastamine ja hooldamine ................................................................ 36

5.1.1. Võsa ja noorte puude eemaldamine ........................................................................... 36 5.1.2. Pilliroo tõrjumine ja rohustu niitmine ........................................................................ 38 5.1.3. Kujundusraiete teostamine ......................................................................................... 39 5.1.4. Veerežiimi taastamine ................................................................................................ 40

5.2. Liigikaitselised uuringud ja seired ................................................................................... 41 5.2.1. Veerežiimi taastamise uuring ..................................................................................... 41 5.2.2. Palünoloogilised uuringud koldja selaginelli populatsioonide ja kasvukoha seisundite

muutuste hindamiseks ajaloolisel skaalal ...................................................................................... 41 5.2.3. Liigi genofondi ja paljunemismehhanismide uuring .................................................. 43 5.2.4. Kordusinventuur ........................................................................................................ 43 5.2.5. Taastamis- ja hooldustööde tulemusseire ................................................................... 45 5.2.6. Riiklik seire ................................................................................................................ 47

5.3. Tegevuskava uuendamine ................................................................................................. 47 5.4. Koldja selaginelli tutvustamine meedias ......................................................................... 47

6. Kaitse tulemuslikkuse hindamine .............................................................................................. 49

7. Eelarve ......................................................................................................................................... 50

Kasutatud allikad ................................................................................................................................. 53

Lisad ...................................................................................................................................................... 56

4

Sissejuhatus

Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) on Eestis väheneva arvukuse ja piiratud

levikuga taimeliik, kes võeti riikliku kaitse alla 2004. aastal ning kuulub sellest ajast II

kaitsekategooriasse. Liigi peamiseks kasvukohaks olevate liigirikaste madalsoode

seisund Eestis on halvenenud kuivendamise ja metsastumise tõttu, mis on viinud koldja

selaginelli kasvukohtade pindala ja isendite arvukuse vähenemiseni.

Liigi tegevuskava esitab ülevaate II kaitsekategooriasse kuuluva taimeliigi koldja

selaginelli levikust ja bioloogiast, ohuteguritest ja seisundist ning peamistest vajalikest

kaitsetegevustest. Tegevuskavas antakse selle koostamisel kogutud teabele

(eksperthinnangud, inventuurid, seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks

koldja selaginelli soodne seisund. Tegemist on koldja selaginelli kaitsega tegelevatele

asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt haldusväliste isikute

õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja koldja selaginelli

kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse

teostamisel, kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumispõhiste eelotsuste

tegemine.

Tegevuskava eelnõu aastateks 2025-2029 koostasid Keskkonnaameti tellimusel 2023.

aastal Thea Kull ja Vivika Väli (Eesti Maaülikool). Tegevuskava eelnõu korrektuure ja

ettepanekuid tegid Keskkonnaameti ja … spetsialistid. Tegevuskava juurde kuuluvad

lisad, mis on selle lahutamatuks osaks.

Tiitellehel koldjas selaginell. Foto autor: Thea Kull.

5

1. Liigi bioloogia, levik ja arvukus

1.1. Bioloogia

Koldjas selaginell (Selaginella selaginoides (L.) P. Beauv. Ex Schrank & Mart.;

sünonüümid Lycopodium selaginoides L., Bernhardia spinosa Gray, Lycopodioides

selaginoides (L.) Kuntze, Selaginella spinulosa A.Braun ex Döll (Plants of the World))

on sammalt meenutav koldtaimede klassi selaginelliliste (Selaginellaceae) sugukonda

kuuluv mitmeaastane eostaim. Selaginelliliste sugukonda kuulub tänapäeval ainult

perekond selaginell (Selaginella Spring) u. 700 liigiga (eElurikkus.ee, Sell ja Murrell

2018), kellest suurem osa kasvab troopilistes tingimustes (Vaga ja Eichwald 1960).

Euroopas kasvab looduslikult kolm selaginelli liiki (Vaga ja Eichwald 1960, Jalas ja

Suominen 1972). Eestis on perekonna ainsaks esindajaks koldjas selaginell. Perekond

on ürgse päritoluga ja tema fossiilsed leiud ulatuvad tagasi karboni ajastuni (Khullar

2008).

Taime dihhotoomselt harunevad vegetatiivsed ehk steriilsed varred on

hargnemiskohtadest juurduvad, generatiivsed ehk fertiilsed varred on tõusvad, 3-12 cm

pikkused. Spiraalselt varre ümber paiknevad lehed on kujult süstjad või munajas-

süstjad, kuni 3 mm pikad ja tipust teritunud; lehe servas on üksikud ripsjad

hambakesed. Koldjas selaginell paljuneb eostega. Eosepeadega fertiilsete varreharude

tipmised lehekesed, millest igaüks kannab ühte eospesa, on suuremad kui varreharude

alumised lehekesed. Eospesa paikneb lehekaenlas. Koldjas selaginell on heterospoorne

taim, mis tähendab, et tal on palju väikesi mikrospoore (isased spoorid) ja vähemal

hulgal suuri megaspoore (emased spoorid) (Schneller ja Kessler 2009).

Megasporangiumid asetsevad enamasti eospea alumises, mikrosporangiumid eospea

ülemises osas. Steriilsed võrsed püsivad rohelised ka talvel, samas kui fertiilsed võrsed

muutuvad sügisel kollaseks ja närbuvad. Tuulega levivaid eoseid kannab taim juulist

augustini (Jonsell 2000, Sell ja Murrell 2018, Vaga ja Eichwald 1960, Krall jt 1999,

Mossberg ja Stenberg 2018). Koldja selaginelli eosed ei levi emataimest kuigi kaugele,

mis vähendab liigi võimalust leida uusi sobivaid kasvukohti ning suurendab tema

ohustatuse staatust. Liigi arengutsükkel on keerukas ja omalaadne. Megaspoorid

paiskuvad spetsiifilise mehhanismi abil eospesadest välja ning sobivale pinnale jõudes

kasvavad neist gametofüüdid (arhegoonid), millest igaüks sisaldab ühte munarakku.

Mikrosporangiumid avanevad ja mikrospoorid kanduvad õhuvooludega laiali.

Mikrospooridest kasvavad isased gametofüüdid (anteriidid), millel arenevad

seemnerakud. Küpsed arhegoonid levitavad ainet, mis meelitab seemnerakke nende

suunas vee abil liikuma. Arhegoonil toimub viljastumine ning sellest areneb uus taim

(sporofüüt). Teadmised selle kohta, milliseid kasvukoha tingimusi vajab lühikese

elueaga gametofüüt, praktiliselt puuduvad. Tõenäoliselt võivad need tingimused olla

tunduvalt spetsiifilisemad, võrreldes sporofüüdiga. Samuti puuduvad teadmised ühe

isendi eluea pikkuse kohta (Heidel ja Handley 2006).

Liik kasvab märgadel avatud kasvukohtadel, levides samblastel järvekallastel ja soodes

(madalsoodes, tarnasoodes), niisketel niitudel ja karjamaadel, mäginiitudel (alpi

nõmmedel), harva samblarikastes kuusikutes, eelistades lubjarikast pinda (European

Red List 2017). Kasvukoha tingimused peavad olema stabiilse mikrokliimaga,

kusjuures eelistatud on jahe ja niiske pinnas (Heidel ja Handley 2006). Koldjal

selaginellil on väga lühike juurestik (Karrfalt 1981), mistõttu on ta väikese

konkurentsivõimega, võrreldes teiste soontaimedega. Liigi paljunemiseks

6

(seemnerakkude levimiseks) on vajalik, et vähemalt osa vegetatsiooniperioodist oleks

kasvukoht piisavalt märg (Heidel ja Handley 2006). Eestis domineerib koldja

selaginelli kasvukohana liigirikas madalsoo, enamasti sepsikasoo, aga ka lubjarikkad

allikasood ja ojakaldad. Kasvukohtadele on sageli iseloomulikud suured sinihelmika

mättad. Liik kasvab enamasti pruuni sepsika, sinihelmika või raudtarna mätastel.

Varasemate inventuuride käigus on täheldatud, et liik kasvab suuremates

soomassiivides sageli pigem kuivendusmõjudega ja rikutud soo servaaladel, kuid mitte

pealtnäha paremate tingimustega soo keskosas. Taoliste kasvukohtade jätkusuutlikkus

on mõneti küsitav, kuna enamasti on need rohkem või vähem kinnikasvavad (peamiselt

männiga). Samuti on sage selliste kasvukohtade roostumine (Kull 2018). Tõenäoliselt

pole tegemist liigi eelistusega kuivendusmõjuga koosluses kasvada, vaid võib olla

seotud väljasuremisvõlaga ehk tema loomupärane kasvukoht on inimtegevuse mõjul

rikutud, kuid liik suudab seal veel mõnda aega püsida. Eestis on sobivaim aeg koldja

selaginelli vaatlemiseks juuli algusest kuni augusti keskpaigani. Koldjas sealginell on

hemerofoob ehk inimtegevust mittetaluv liik (Kukk 1999).

1.2. Levik ja arvukus

Koldjas selaginell on katkestunud põhjapoolse tsirkumpolaarse levikuga liik Euraasias

ja Põhja-Ameerikas. Väljaspool boreaalset vööndit kasvab peamiselt parasvööndi

kõrgmägedes (Hulten jt 1986, eElurikkus, Vaga ja Eichwald 1960) (Joonis 1). Liiki on

leitud kõikjalt Põhja-Euroopast, Suurbritannia ja Iirimaa mägistelt aladelt, samuti

Alpidest, Püreneedest, Balkani poolsaarelt ning Kanaari saartelt (El Hierro) (European

Red List 2017).

Joonis 1. Koldja selaginelli levik põhjapoolkeral (Hultén jt 1986).

7

Eesti lähiümbruses on liik laialt levinud nii Soomes, Rootsis kui ka Norras (Mossberg

ja Stenberg 2018). Lätist ja Leedust on teada koldja selaginelli olemasolu ajalooliselt

fossiilsete mikrospooride ja makrojäänuste leidude kaudu, kuid tänapäevaseid leiukohti

registreeritud pole (Koff ja Terasmaa 2011, Grigiene ja Satkunas 2009, Laasimer jt

1993).

Eestis kasvab koldjat selaginelli Loode- ja Põhja-Eestis, üksikud kasvukohad on teada

ka saartelt ning Lääne-Eestist (Joonis 2) (Vaga ja Eichwald 1960, Kukk jt 2020). Liik

asub Eestis Euroopa põhiareaali lõunapiiri lähedal (Eesti NSV Punane Raamat 1979)

ning teda peetakse siin pärastjääaegseks reliktiks (Vaga ja Eichwald 1960).

Esimene teadaolev koldja selaginelli leid Eestist pärineb aastast 1911, leidjateks olid

R. Lehbert ja K.R. Kupffer. See leid on dokumenteeritud herbaarlehega Eesti

Loodusmuuseumi herbaariumis (TAM0069156). Leiukohana on märgitud: Nurme

Nissi juures, sooserval üleminekul aruheinamaale. Ka tänapäeval on sellest piirkonnast

koldja selaginelli kasvamine teada. Kirjeldatud soo üleminek aruheinamaale on ilmselt

praeguseks metsastunud, kuid piirkonnas asuval Alema looduskaitsealal liigirikkas

madalsoos on liigi kasvukoht esinduslikult säilinud (Eesti looduse infosüsteemi kood

KLO9305511).

Joonis 2. Koldja selaginelli levik Eesti taimede levikuatlase järgi (9 x 11 km

ruutvõrgustikus; Kukk jt 2020). Tingmärkide seletus ülevalt alla ja vasakult paremale:

asustatud ruutude arv perioodide kaupa vastavalt 26, 17, 27 ja 1; arvukuse suundumus

pigem kahanev (nool alla); pärismaine liik (P); arktomontaanne levik (arktomont);

Eestis areaali lõunapiiril (S); teises kaitsekategoorias (LK II); ohustatuse hindamise

järgi väljasuremisohus (EN) liik.

8

Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) andmetel on 2024. aasta seisuga teada 62 koldja

selaginelli kasvukohta kogupindalaga 296,6 ha, neist üks on registreeritud

punktobjektina ning 61 pindobjektina. Neli EELISes olevat kasvukohta, KLO9329414

(Järvamaa), KLO9319934 (Saaremaa), KLO9313435 (Harjumaa) ja KLO9308704

(Lääne-Virumaa) on arhiveeritud ning põhjuseks on märgitud ebasobiv kasvukoht.

Suurem osa koldja selaginelli kasvukohtadest (80%) paikneb riigiomandis oleval maal

(Tabel 1). Mõned registriobjektid paiknevad üksteisele väga lähedal, moodustades

tegelikult ühe lokaalpopulatsiooni. Näiteks Väinamere hoiualal paiknevad kasvukohad

KLO9305180, KLO9317906 ja KLO9317907, Ilmandu hoiualal kasvukohad

KLO9325868 ja KLO9325869 ning KLO9325866 ja KLO9325867, Kaisma hoiualal

KLO9328122 ja KLO9326519 on tegelikkuses sama kasvukoha ehk

lokaalpopulatsiooni osad.

Tabel 1. Koldja selaginelli kasvukohtade jaotus maaomandi alusel (EELIS:

Keskkonnaagentuur, seisuga 06.02.2024).

Maa omandivorm Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal

(%) Arv Osakaal (%)

Eraomand 79,92 20 1 100

Riigiomand 318,24 80

KOKKU 398,16 1

2022. aastal moodustati üheksa koldja selaginelli püsielupaika (edaspidi ka PEP), 2024.

a seisuga paikneb 94% liigi kasvukohtade pindalast kaitstavatel aladel (Tabel 2). Koldja

selaginelli püsielupaikade moodustamine on aidanud kaasa ka mitmete teiste

kaitstavate liikide soodsa seisundi tagamisele, kuna koldjas selaginell kasvab sageli

koos teiste ohustatud liikidega.

Tabel 2. Koldja selaginelli kasvukohtade jaotus kaitstavatel aladel paiknemise alusel

(EELIS: Keskkonnaagentuur, seisuga 06.02.2024).

Kaitstav ala Pindobjektid Punktobjektid

Pindala (ha) Osakaal

(%)

Arv Osakaal

(%)

Püsielupaiga

sihtkaitsevöönd1

62,85 16

Kaitseala

sihtkaitsevöönd või

reservaat

147,2 37 0

Kaitseala

piiranguvöönd2

48,88 12 1 100

Hoiuala 114,15 29 0

Väljaspool kaitstavat

ala

25,08 6

KOKKU 398,16 1 1

Kattumisel piiranguvööndi või hoiualaga on arvestatud rangemat kaitsekorda. 2 Sh pargid/puistud, vana kaitsekorraga alad, KOV alad

9

Lisa 1 andmetabelis on esitatud teadaolevad andmed 06.02.2024 seisuga kõikide

EELISes registreeritud koldja selaginelli kasvukohtade asukoha, vaatlusaja, arvukuse,

suuruse ja kaitsealadel paiknemise kohta. Võttes arvesse viimasel vaatlusel

registreeritud arvukust (perioodil 2007-2023), on liigil Eestis teadaolevalt umbes

19 700 isendit.

1.3. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest

1.3.1. Riiklik seire

Koldjat selaginelli on seiratud nii ruuduseire kui ka seisundiseire raames aastast 1994.

Seiresammuks on olnud üldjuhul viis aastat, kuid aeg-ajalt on see olnud ka sagedam

või harvem. Ruuduseiret teostati 100 m2 suurustel püsiruutudel, kus mõõdeti järgmisi

parameetreid: seiratava liigi juveniilsete, generatiivsete ja vegetatiivsete isendite arv,

liigi vitaalsus ja ohtrus. Hinnati populatsiooni kahjustusi ja inimmõju. Koldjat

selaginelli on ruuduseire raames seiratud 1999. aastal Tammikul (SJA6235000), Hullos

(SJA5210000) ja Jalase külas Parka rabas (SJA3706000). Viimases on ruuduseiret

tehtud ka veel 2004. aastal.

Peale 2004. aastat on tehtud ainult seisundiseiret. Seisundiseire käigus iseloomustati

seiratavas populatsioonis järgmisi tunnuseid: populatsiooni suurus pindalaliselt,

seiratava liigi isendite arv ja ohtrus (5 palli skaalas: üksikud, vähe, hajusalt, ohtralt,

väga ohtralt), vegetatiivsete ja generatiivsete isendite osakaal (protsentides), seireliigi

vitaalsus 3 palli skaalas (kidur, keskmine, hea), ohutegurite iseloom ja mõju suurus 3

palli skaalas (nõrk, keskmine, tugev). Nimetati biotoop ja kaasnevad liigid, vee- ja

valgusrežiim, mullatüüp, ümbritsevad elupaigad; anti üldhinnang seisundile ja

kaitsekorralduslikke soovitusi. Kuni 2018. aastani seirati kindlaid seirekohti, mis

võimaldas vaadelda kasvukoha muutusi ja liigi seisundi muutusi kasvukohas. Seire

käigus iseloomustati tervet seiratavat populatsiooni.

Alates 2018. aastast muutus seire metoodika, mille kohaselt ei seirata enam kindlaid

seirekohti, vaid seiratavad kasvukohad valitakse juhuvalimina. Uue metoodika kohaselt

loendatakse seiratava populatsiooni juhupunktides isendeid 0,1 ha suurusel alal ja selle

punktini jõudmise teekonnal. Suuremate kui 0,1 ha registriobjektide puhul ei loendata

ega hinnata isendite üldarvu populatsioonis, vaid hinnatakse liigi tihedust ainult 0,1 ha

kohta. Samuti ei loendata generatiivseid isendeid, vaid hinnatakse nende arvukust 3-

palli skaalas.

Seiresamm ei ole ühtlane ning kuna koldja selaginelli kasvukohti on väga palju, siis

tõenäosus samasse seirekohta sattuda ja muutusi seal jälgida on pigem väike. Kahjuks

on uue metoodikaga kogutud andmed kasvukoha tegeliku seisundi hindamiseks

väheinformatiivsed ja kehvasti võrreldavad varasemate aastakümnete andmetega.

Seega, arusaam kasvukohtade seisundist selle metoodikaga pigem halveneb. Muutusi

kasvukohtades on raske hinnata ka seetõttu, et sageli pole vastavaid kommentaare

seireankeetidele märgitud. Uue seiremetoodika järgi, kui seirealad on juhuslikud ja iga

kord erinevad, on muutuste registreerimine veelgi keerulisemaks muutunud.

10

1.3.2. Inventuurid ja uuringud

Koldja selaginelli liigibioloogia ja ökoloogia kohaseid teadusuuringuid Eestist teada

pole. Olemasolevad teadmised Eesti populatsioonide kohta põhinevad seiretel ja

juhuvaatlustel.

2018. aastal viidi Keskkonnaameti tellimusel läbi koldja selaginelli valikuliste

leiukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperthinnang. Selle töö käigus

inventeeriti Keskkonnaameti poolt etteantud EELISesse kantud koldja selaginelli seitse

pindobjekti ja 16 punktobjekti, koostati nimekiri liigi kasvukohtadest Eestis ning esitati

kõige esinduslikemate kasvukohtade nimekiri. Välitööde käigus läbiti kõik etteantud

kasvukohad põhjalikult, pandi koordinaadi täpsusega kirja leitud koldja selaginelli

taimed. Kui taimi oli rohkelt, koondati ühe koordinaadi alla u 10 meetri pikkusel

liikumistrajektoori lõigul nähtud taimed. Kasvukoha üldine arvukuse hinnang tuletati

läbitud maa-alal nähtud taimede hulga korrutamisega antud kasvukohas samaväärse

koldjale selaginellile sobiliku pindalaga, mida samm-sammult läbi ei käidud.

Inventuuri käigus määrati kasvukohatüüp ja kirjeldati selle seisundit (kuivendatud,

kinnikasvav jne), nimetati peamised kaasnevad liigid ning anti soovitusi koldjale

selaginellile soodsamate tingimuste loomiseks. Keskkonnaameti poolt etteantud

kohtadest ainult kahest ei õnnestunud inventuuri käigus koldjat selaginelli leida. Lisaks

etteantud kasvukohtadele otsiti liiki ka nende lähiümbruskonna sobilikest elupaikadest.

Nii leiti kaheksa uut kasvukohta, mis varasemalt andmebaasides ei kajastunud. Töö

käigus tõdeti, et kuigi liiki võib tema levikupiirkonnas sobivatest kooslustest päris

suure tõenäosusega veel leida, on kasvukohtade kvaliteet siiski degradeerunud ja

kasvukohad hävimas (metsastumas). Peamised probleemid on kasvukoha

niiskustingimuste muutumine kuivenduse tagajärjel, valgustingimuste halvenemine

(männi pealekasvamine) ja roostumine. 2018. aasta inventuuri ja EELIS-e andmebaasi

andmete põhjal oli 2018. aastal teada 50 koldja selaginelli kasvukohta, millest 56%

asusid kaitstavatel aladel (Kull 2018). Inventuuri käigus loendati generatiivseid

võsusid. Kuna üks isend võib kanda mitut generatiivset võsu, siis tuleks ligikaudse

isendite hulga teada saamiseks 2018. aasta inventuuris esitatud arvukus hinnata

neljandiku võrra väiksemaks. Näiteks, kui generatiivsete võsude arv oli hinnanguliselt

1000, siis isendite hinnanguline arv on 750.

2023. aastal inventeeriti üheksa koldja selaginelli püsielupaika sama metoodikaga kui

2018. aastal. Ainsaks erinevuseks oli isendite loendamise põhimõte. Seekord ei

loendatud generatiivseid võsusid, vaid isendeid (niivõrd, kui see võimalik oli),

eeldades, et näiliselt üks kogumik ongi üks isend. Ilma taimede väljakaevamiseta ei saa

välistada võimalust, et mitu isendit kasvavad üksteisest läbipõimunult. Seetõttu on

taimede loendamine ja arvukushinnangu andmine raskendatud. Vaatluste põhjal võib

öelda, et ühel isendil on tavaliselt 2-6 generatiivset võsu. Maksimaalselt loendati ühel

isendil 14 võsu.

Kaheksa inventeeritud püsielupaika olid suuremal või vähemal määral esinduslikud,

kuid suhteliselt kesise väärtusega oli Kamariku kasvukoht, mis on tugevalt võsastunud

ning kus on vajalik kiiresti alustada taastamistöödega.

11

2. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs

2.1. Kaitsestaatus

Koldjas selaginell kuulub Eestis Vabariigi valitsuse 20. mail 2004. aastal vastu võetud

määruse nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla võetavate liikide loetelu“ § 5 lõige

1 alusel II kaitsekategooriasse1 . Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 46 lõike 2

kohaselt arvatakse II kaitsekategooriasse liigid, mis on ohustatud, kuna nende arvukus

on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb ülekasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel, ning liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu.

Loodusdirektiivis2 nimetatud taime- ja loomaliigid on Euroopa Liidu tähtsusega liigid.

Eestis kuulub selle direktiivi lisadesse kokku 99 liiki, koldjas selaginell loodusdirektiivi

liikide hulka ei kuulu3. Liik ei kuulu ka Berni4 (konventsioon Euroopa floora ja fauna

ning nende elupaikade kaitse kohta) ega CITESi5 (konventsioon loodusliku loomastiku

ja taimestiku ohustatud liikidega rahvusvahelise kaubanduse kohta) konventsioonide

lisadesse.

1982. aastal ilmunud Punases Raamatus on koldja selaginelli staatus hinnatud

kategooriasse ohualtid ja haruldased (kantud valgele lehele) (Kumari 1982), mis vastab

tänapäeva punase nimestiku kategooriale ohualdis (VU – Vulnerable). 2008. aastal ja

liikide viimasel ohustatuse hindamisel 2017. aastal määrati koldjas selaginell Eestis

kategooriasse väljasuremisohus (EN – Endangered; Allikas: EELIS, hindaja: Elle

Roosaluste) (Tabel 3). Põhjendusena on toodud leiukohtade ja isendite arvu

vähenemine ning elupaikade kvaliteedi halvenemine. Ohuteguriteks on kuivendamine,

tallamine, võsastumine, looduslikud suktsessioonid, mis põhjustavad koosluse liigilise

koosseisu muutusi. Kaitsemeetmetena on soovitatud kasvukohtade veerežiimi

säilitamist, võsa ja kõrgrohustu eemaldamist nõrga koormusega karjatamise kaudu.

Liigi ohustatus on aja jooksul tõusnud tõenäoliselt 1950ndatel alanud ulatusliku soode

kuivendamise tõttu, mis aastakümnete jooksul on halvendanud koldja selaginelli

kasvutingimusi.

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/760301?leiaKehtiv (Riigi Teataja. I ja II kaitsekategooriana kaitse alla

võetavate liikide loetelu. Seisuga 02.2024) 2 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ, 21. mai 1992, looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta. Kättesaadav: https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:01992L0043-20070101&from=EN 3 https://envir.ee/liigikaitse-kohustused-euroopa-liidu-liikmena (Eesti Loodusdirektiivi liikide nimekiri.

Seisuga 02.2024) 4 https://rm.coe.int/168097eb56 (Convention on the Conservation of European Wildlife and Natural

Habitats. Seisuga 02.2024) 5 https://cites.org/eng/app/appendices.php (Convention on International Trade in Endangered Species

of Wild Fauna and Flora, Appendices I, II and III. Seisuga 02.2024)

12

Tabel 3. Koldja selaginelli ohustatuse hinnangud Eestis 1979-2017.

NT – Near threatened, VU – Vulnerable, EN - Endangered (Allikas: EELIS)

Hindamise aeg

1979 1998 2008 2017

Riiklik punase

nimestiku kategooria Ohualtid ja

haruldased

Haruldased Ohustatud Väljasuremisohus

Ümberteisendatud

riiklik punase

nimestiku kategooria

(<2008)

Ohualtid

(VU)

Ohulähedane

(NT)

Väljasuremisohus

(EN)

Väljasuremisohus

(EN)

Üleeuroopalise piirkondliku hinnanguna on liigile omistatud kategooria soodsas

seisundis (LC – Least Concern), kuigi liigi arvukuse vähenemise trendi on täheldatud

kogu tema levikuareaali piires (European Red List 2017). Skandinaavias on liik

küllaltki tavaline, kuigi piirkonna lõunaosas on liigi arvukus vähenema hakanud.

Samuti täheldatakse koldja selaginelli arvukuse vähenemist Hispaania ja Itaalia

mägistel aladel (European Red List 2017). Suurbritannia lõunapoolsemast osast, kus

valitsevad rohkem tasandikud, kadus liik juba enne 1930. aastat kuivenduse ja

elupaikade hävitamise tõttu. Tänapäeval võib koldjat selaginelli leida Briti saarte põhja-

ja keskosas (Online Atlas of the British and Irish Flora). Venemaal näib liik üldiselt

olevat stabiilne (European Red List 2017), kuid Leningradi oblasti põhjaosas on

hinnatud tema ohustatuse kategooriaks väljasuremisohus (EN – Endangered)

(Kotiranta jt. 1998). Kanaari saartel on koldjat selaginelli leitud ainult El Hierro saarelt

ning liigi seisund seal on hinnatud kriitiliselt ohustatuks (CR – Critically endangered).

Lätis ja Leedus liik puudub.

2.2. Senise kaitse tõhususe analüüs

Vastavalt LKS § 48 lõikele 2 tuleb II kaitsekategooria liikide puhul tagada vähemalt 50

protsendi teadaolevate ja EELISes registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega

lähtuvalt alade esinduslikkusest. EELISe andmete kohaselt paikneb 12.01.2024 seisuga

79% koldja selaginelli kasvukohtade arvust ja 94% kasvukohtade kogupindalast Eestis

kaitstavatel aladel (Lisa 1).

2009. aastal tehti ettepanek võtta koldja selaginelli kaitseks kaitse alla viis püsielupaika.

Nendeks olid Kära, Laheääre, Ligeoja, Nõmme ja Vaharu. 2011. aastal arvas

Keskkonnaamet eelnõust välja Nõmme püsielupaiga, kuna eksperdi hinnangul polnud

tegemist esindusliku kasvukohaga. Keskkonnaminister algatas 2011. aastal Kära,

Laheääre, Ligeoja ja Vaharu püsielupaiga moodustamise, kuid protsess jäi toona

seisma. 2018. aastal teostati koldja selaginelli valikuliste leiukohtade inventuur ja

elupaikade eksperthinnang (Eesti Maaülikool) 23 kasvukohas. Kuna peale 2018. a

eksperthinnangut on leitud uusi kasvukohti ja lisandunud on uut infot, tehti ettepanek

üheksa koldja selaginelli püsielupaiga kaitse alla võtmiseks. Koldja selaginelli

13

püsielupaikade määrus jõustus 2022. aastal6. Püsielupaikades kehtib sihtkaitsevööndi

kaitsekord, mis on liigi kaitseks sobilik. Kuna varasemalt olemasolevatel kaitsealadel

asus vähemalt 12 väga väikese arvukusega (EELISe andmetel on tänapäevane arvukus

alla saja isendi) koldja selaginelli kasvukohta ning paljud esinduslikud kasvukohad olid

kaitseta, moodustati püsielupaik ka väiksema esinduslikkuse, kuid suure arvukusega

Kamariku kasvukoha kaitseks ja kõrge esinduslikkuse, kuid väiksema arvukusega

Ligeoja kasvukoha kaitseks, et tagada võimalikult paljude esinduslike ja/või arvukate

populatsioonide säilimine7.

2024. a seisuga asuvad kõik liigi teadaolevalt esinduslikud kasvukohad kaitstavatel

aladel. Esinduslikuks loetakse kasvukohta, kus koldja selaginelli arvukus on vähemalt

300 isendit, on säilinud liigile sobilikud niiskus- ja valgustingimused (kasvukoht pole

tugeva kuivendusmõjuga ega oluliselt kinni kasvanud) ning sobiliku kasvukoha pindala

on vähemalt 1 ha. Esinduslikuks võib lugeda kasvukohta ka siis, kui kasvukoha pindala

on alla 1 ha või liigi arvukus on alla 300 isendi, aga kasvukoht on väga hästi säilinud

(puuduvad nähtavad kuivendusmõjud, pole kinnikasvav).

EELISes registreeritud 62-st kasvukohast 13 ei asu kaitstaval alal. Suurem osa neist on

teadaolevalt väga väikese pindalaga (kuni 1 ha) ja väikese koldja selaginelli

arvukusega. Erandiks on Pärnumaal Kõnnu külas asuv kasvukoht KLO9322181, mille

pindalaks on märgitud 17,2 ha. Kuna viimased vaatlusandmed sellest kasvukohast

pärinevad aastast 2010, tuleb alal läbi viia inventuur, et teada saada liigi kaasaegne

seisukord, sh levik ning arvukus kasvukohas.

Kaitse tõhususe hindamisel on olulisel kohal hinnang kehtiva kaitserežiimi sobivusele.

Sihtkaitsevööndi režiim kui majandustegevust välistav kaitsekord on koldjale

selaginellile sobiv. Potentsiaalselt võivad eelkõige piiranguvööndi režiimi puhul, kus

on lubatud maaparandussüsteemide hooldus, sattuda liigi kasvukohad ohtu.

Järgnevalt on toodud ülevaade kõigi kaitse all olevate kasvukohtade arvust ja

seisundist, ala seisundi parandamiseks kavaga ettenähtud tegevustest, paiknemisest

piirangu- või sihtkaitsevööndis ning muu olulisem teadaolev info vastava ala kohta.

2.2.1. Koldja selaginelli püsielupaigad

1. Kustja koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002637) asub Harju maakonnas Saue

vallas Kustja külas. Püsielupaik pindalaga 14,25 ha asub liigirikkas madalsoos (7230).

Kasvukoht (KLO9341019) on kõrge esinduslikkusega ning seal kasvab 2023. aasta

inventuuri andmetel hinnanguliselt kuni 500 koldja selaginelli taime. Varasemalt

(2018) on alal registreeritud riikliku seire käigus 300-isendiline populatsioon.

Kasvukoha puistus domineerib mänd, vähemal määral on sookaske. Puude kõrgus

varieerub vahemikus 2-6 m ning puistu on liituvusega 0,4. Ala lõunapoolses osas on

rohustu kõrgem ja seal domineerib sinihelmikas. Lõunapoolne osa on kuivem,

võrreldes muu alaga, kusjuures 2023. aasta inventuuri käigus koldjat selaginelli sealt ei

leitud. Põhjuseks võib olla püsielupaiga lõunaosas paiknev eesvoolukraav ning truup.

6 Vabariigi Valitsuse 31.08.2022. a määrus nr 35. „Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine

ja kaitse-eeskiri.“ 7 Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Seletuskiri kättesaadav

Keskkonnaametis.

14

Truubi asukoht põhikaardil ei kajastu, see tuvastati 2023. a inventuuri käigus.

Võimalusel tuleb vähendada kraavi mõju kooslusele truubi kinniajamisega (ptk 5.1.3.,

Lisa 2), kusjuures kas ja kuidas on võimalik veel veerežiimi parandada, selgitab eelnev

uuring (ptk 5.1.3). Oluline on pidurdada ala metsastumist, eelkõige läänepoolses osas,

kus on vajalik harvendada noori pealekasvavaid mände liituvuseni 0,3 (ptk 5.1.1., Lisa

2).

2. Käbiküla koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002638) asub Harju maakonnas

Saue vallas Kustja külas. Kasvukohaks on väike, 5,05 ha suurune liigirikas madalsoo

(7230). Kasvukoha (KLO9340680) põhjapoolne, pruuni sepsika domineerimisega osa

on lage, tõenäoliselt mingil ajal oluliselt märjem kui lõunapoolne osa ning seal koldjat

selaginelli ei kasva. Selaginelli leidub lõunapoolses osas, kus rohurindes domineerib

harilik sinihelmikas ning kasvab rohkelt noori mände keskmise kõrgusega 0,5-1 m ja

liituvusega 0,4. Püsielupaigas kasvab hinnanguliselt 300 koldja selaginelli isendit.

Varasemalt (2018) on kasvukohas hinnatud populatsiooni suuruseks u 600 taime. Ala

lõunapoolses osas on vajalik harvendada puistut liituvuseni 0,2-0,3 (ptk 5.1.1., Lisa 2),

kuna madalsoo äärtest on hakanud puistu peale kasvama. Ala lõunatipust umbes 40 m

kaugusel asub kuivenduskraav, mida võib hooldada minimaalses mahus

(voolutakistuse eemaldamine) või võimalusel jätta looduslikule kinnikasvamisele.

3. Kära koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002639) asub Harju maakonnas Saue

vallas Tagametsa külas. Ala kogupindala on 25,37 ha ja kasvukohaks on liigirikas

madalsoo (7230). Hinnanguliselt kasvab püsielupaigas 2023. a inventuuri tulemuste

põhjal kuni 1000 koldja selaginelli taime. Varasematel aastatel on liigi arvukuse

hinnang kasvukohas (KLO9301066) olnud varieeruv: 2000 isendit 2002. aastal, 500

isendit 2008. aastal ja 100 isendit 2013. aastal. Kasvukoht paikneb Tallinn-Pärnu

maantee vahetus naabruses, mis oma infrastruktuuridega on tõenäoliselt mõjutanud soo

veerežiimi. Tegemist on suure ja heterogeense alaga. Rohustus domineerib 30-40 cm

kõrguseid mättaid moodustav harilik sinihelmikas, mistõttu on alal palju kulu. Puudest

domineerib mänd liituvusega 0,5-0,7 ja kõrgusega 0,8-4 m, vähemal määral on kuuske

ja kaske. Koldjas selaginell kasvab pruuni sepsika ja sinihelmika mätastel.

Püsielupaiga lõunaosas esinevad mitmed kuivenduskraavid, mis tõenäoliselt mõjutavad

sarnaselt maantee infrastruktuuriga ala veerežiimi. Kasvukohas paiknevad ja sellega

piirnevad kraavid tuleb jätta looduslikule kinnikasvamisele. Kasvukohaks sobilik ala

on suur ja esinduslik, kuid vajab puistu harvendamist selle idapoolses osas liituvuseni

0,2 (ptk 5.1.1., Lisa 2).

4. Vaharu koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002640) asub Harju maakonnas Saue

vallas Tagametsa külas. Püsielupaiga kogupindala on 49,46 ha. Kasvukoht

(KLO9303339) paikneb mosaiikses sookompleksis Vaharu jõe kaldal, kus varieeruvad

tihedama ja lagedama puistuga liigirikkad madal- ja siirdesood. Tegemist on

esindusliku alaga, kus 2023. aasta inventuuri andmetel kasvab hinnanguliselt kuni 2000

koldja selaginelli taime. Varasemalt (2018) on koldja selaginelli arvukust selles

kasvukohas hinnatud 3000 isendini.

Ala on eraldatud jõe ja mastaapse toimiva kraaviga, mis koos kraavide võrgustikuga

mõjutavad eelkõige põhjapoolset siirdesoo kasvukohatüübis paiknevat populatsiooni

osa, mis kuivenduse tõttu kohati tugevalt roostub. Siirdesoos domineerib puudest mänd,

15

aga leidub ka sookaske, paakspuud, pajusid ja kadakat, puude liituvus varieerub 0,1-

0,5.

Kitsas riba kasvukohta poolitavast kraavist ja Vasalemma jõest põhja pool on jõe

läheduse tõttu kõrge taimestikuga, osaliselt roostunud ning suuremas osas

võsastunud/metsastunud (liituvus 0,5-0,8) ning koldjat selaginelli leiti sealt vaid

üksikuid isendeid. Metsastumisele on kaasa aidanud nii eespool mainitud kraavid kui

ka idas paiknev kuivenduskraavide võrgustik. Selle osa eesmärk võiks olla ala

puhverdamine ja sidumine, kuid koldja selaginelli kasvukohana seda taastada pole

otstarbekas, kuna ei vasta rohustu poolest kasvukoha tunnustele.

Kraavist ja Vasalemma jõest ida- ja lõunapoolsetes madalsoo kooslustes kasvab koldjat

selaginelli rikkalikult. Neil aladel domineerib puudest peamiselt madal mänd

liituvusega 0,1-0,4(0,5), kohati kasvab ka paakspuud ja kuuske. Vähemal määral esineb

roostumist, mille levimist tuleb jälgida. Koldjas selaginell kasvab neis kasvukohtades

sageli loomaradade servas, kus kerge häiring on loonud liigile sobiva kasvukeskkonna.

Idapoolsetes sopistustes on sõidetud ATV-ga, mille mõju koldja selaginelli

populatsioonile tuleb edaspidi seirata (ptk 3.4. ptk 5.2.5; Lisa 2). Praeguste andmete

põhjal on raske hinnata, kui intensiivse häiringuga on tegemist ning kas selle tagajärjel

võib koldja selaginelli arvukus saada kahjustatud või soodustatud.

Alal tuleb leevendada kraavituse mõju, mis põhjustab kasvukoha kinnikasvamist ja

roostumist enim ala põhjapoolses osas. Soovitatav on jätta looduslikule

kinnikasvamisele kaks ida-läänesuunalist kraavi ning sulgeda Vasalemma jõkke

suubuva kraavi ots (ptk 5.1.3, Lisa 2). Vajalik on puude harvendamine (liituvuseni 0,2-

0,3) ja pilliroo tõrjumine (niitmise või karjatamise abil) (ptk 5.1.1., 5.1.2., Lisa 2).

5. Kamariku koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002641) asub Lääne-Viru

maakonnas Väike-Maarja vallas Kamariku külas. Püsielupaik pindalaga 8,63 ha asub

liigirikkas madalsoos (7230) sinihelmika koosluses, mis põhja poolt piirneb nõrgalt

toimiva kuivenduskraavide võrgustikuga ning lõuna ja ida suunas asub kasvukohast

umbes 150 m kaugusel Jäola peakraav. 2023. aasta inventuuri käigus loendati

kasvukohast 33 koldja selaginelli taime ja kogu arvukus on hinnanguliselt kuni 100

isendit. Varasemalt (2018) on hinnanguliseks arvukuseks märgitud 200 taime.

Kasvukoht (KLO9340682) moodustub kolmest, üksteisest tihedalt võsastunud aladega

eraldatud lagedamast madalsoosoolaigust. Lagedamate osade kinnikasvamise aste on

erinev, kuid üldpildis on püsielupaiga esinduslikkus sellest tulenevalt väike. Puudest

kasvavad alal kuusk, kask, mänd (puistu valem 4Ku 3Ks 3Mä).

Põhjapoolsem osa on kõige lagedam, puude liituvus on seal 0,1-0,3. Põõsastest

domineerib 0,7-1,7 m kõrgune paakspuu, liituvusega 0,4. Selle ala keskosa on

mõnevõrra lagedam 0,5-0,6 m kõrguste mändide ja kaskedega. Keskmine ala on väga

kinnikasvanud (puude ja põõsaste liituvus 0,7), kuid seal leidub kõrge rohu sees

(peamiselt sinihelmikas) siiski koldjat selaginelli. Kõige lõunapoolsema ala puistu

liituvus on 0,4-0,6 ning seal kasvab selaginelli kõige vähem. Rohustu on PEP-i kõikides

osades väga kõrge ja lopsakas.

Kuna kasvukoht on väga võsastunud ja koldja selaginelli arvukus selles on

tagasihoidlik, siis tuleb kiiremas korras alustada kasvukoha taastamistöödega. Puistut

16

tuleb harvendada liituvuseni 0,3. Harvendamine peab toimuma pikema aja jooksul järk-

järgult, et muutused koosluses poleks liiga järsud (ptk 5.1.1., Lisa 2).

6. Koluta koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002642) asub Rapla maakonnas

Märjamaa vallas Koluta külas. Püsielupaiga moodustab 6,86 ha suurune

kuivendamismõjudega liigirikas madalsoo (7230). Kasvukoht (KLO9340678) on

keskmise esinduslikkusega, kus kasvab 2023. a inventuuri andmetel hinnanguliselt 300

koldja selaginelli isendit. Varasemalt (2018) on arvukus hinnatud 1000 taimeni.

Kasvukoha rohustus domineerivad 20-25 cm kõrgused sinihelmika mättad, mistõttu on

alal väga palju kulu. Puudest domineerib mänd liituvusega 0,4-0,5 ja kogu puistu valem

on 8Mä Ku 1Ks. Põõsastest on enim levinud paakspuu, mis 2023. a inventuuri ajal oli

veel suhteliselt madal ja hõre. Ala piirneb idaosas osaliselt kraaviga (Algemäe oja),

mille võiks võimalusel jätta looduslikule kinnikasvamisele, vältida rekonstrueerimist.

Liigile soodsamate tingimuste loomiseks on vajalik puistu harvendamine liituvuseni

0,2 (ptk 5.1.1., Lisa 2).

7. Pajaka koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002643) asub Rapla maakonnas

Märjamaa vallas Pajaka külas. Kasvukoht (KLO9340679) kogupindalaga 14,01 ha

koosneb kahest osapopulatsioonist ja 2023. aasta inventuuri andmetel on koldja

selaginelli hinnanguline arvukus seal 700 isendit. Varasemalt (2018) on kasvukohas

selaginelli hinnanguliseks arvukuseks märgitud 800 isendit.

Tegemist on liigirikka madalsooga (7230). Kasvukoht koosneb kahest

osapopulatsioonist, suuremast põhjapoolsest ja väiksemast lõunapoolsest. Suurem

osapopulatsioon on omakorda poolitatud kraavi ja suure muldvalliga kraavi ääres.

Kraavist läänepoolsemal osal on tehtud harvendusraiet (näha on noorte mändide kände)

ning see osa on suhteliselt avatud. Puude ja põõsaste liituvus on 0,1-0,3 (peamiselt

mänd), mis loob selaginellile sobilikud valgustingimused. Liigi seisund alal on hea ja

arvukus esinduslik. Tõenäoliselt raiejärgne valgustingimuste paranemine on

soodustanud ka üldist rohustu kasvu ja kulu teket kasvukohas, mis omakorda võib

pikemas perspektiivis hakata pärssima selaginelli arengut. Seetõttu on vajalik jälgida

kasvukoha seisundit ja vajadusel kavandada rohustu niitmine, mis aitaks pidurdada ka

lääneservas peale kasvavat pilliroogu. Kraavist ida pool lagedat kooslust praktiliselt

pole, kasvukoht on väga kinni kasvanud. Sellest osast leiti üksikud koldja selaginelli

taimed. Idapoolses osas on samuti vähest raiet tehtud, kuid see pole piisav koldjale

selaginellile soodsate tingimuste tagamiseks. Ala on endiselt väga võsastunud, puude-

põõsaste liituvusega 0,7-0,8 (mänd, kuusk, paakspuu, kadakas). Selles osas on vajalik

puistu harvendamine liituvuseni 0,3 (ptk 5.1.1., Lisa 2).

Väiksem osapopulatsioon ehk lahustükina tähistatud edelapoolne osa kasvukohast on

põhimõtteliselt sarnane suurema osapopulatsiooni läänepoolse osaga, kuigi kohati

mõnevõrra tihedama puistuga (liituvus kuni 0,5).

8. Laheääre koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002644) asub Saaremaal Saaremaa

vallas Abula külas. Püsielupaiga kogupindala on 44,46 ha. 2023. aasta juuli lõpus

toimunud inventuuri käigus leiti alalt kolm koldja selaginelli isendit. Sama aasta juuli

alguses on Keskkonnaamet leidnud alalt ja naabrusest 10 isendit, neist kolm väljaspool

püsielupaika. PlutoFi andmebaasi vaatluste põhjal on aasta varem (2022) leitud kümme

selaginelli isendit piki ala idapoolset serva. Varasemate aastate selaginelli isendite

17

arvukuse hinnang kasvukohas on olnud varieeruv, näiteks 2009. aastal on hinnatud

vähearvukaks, 2014. aasta ja 2017. aasta seire andmetel on arvukus olnud vastavalt 100

ja 750-1000 isendit. 2023. aasta inventuuri kesiste leidude põhjusteks võib olla kuiv

suvi ja/või isendite kuivamine suve teiseks pooleks.

Kasvukohas (KLO9319943) domineerivad madalsoo (7230) ja rannaniidu (1630*)

kooslused. Ala keskosas laiuvad seisuveekogud, mis kohati roostuvad ning

moodustavad pindalaliselt u. 40-50% kogu alast. Kuivemad põndakud (u. 10 % kogu

pindalast) on kaetud männiga ning nendes kohtades koldjat selaginelli 2023. aasta

inventuuri käigus ei leitud. Ülejäänud ala on koldja selaginelli jaoks sobilike

mikroelupaikadega, neist sobivaimad asuvad ala põhja- ja idapoolses osas, kus puudest

domineerib harilik mänd, mille keskmine kõrgus on 0,5-4 m ning liituvus 0,1-0,5.

Loodusliku suktsessiooni takistamiseks piirata männi juurdekasvu liituvuseni 0,2-0,3

ala idaservas (ptk 5.1.1., Lisa 2). Kuna liigi arvukus on langustrendis ning 2023. aasta

inventuuri käigus leiti alalt väga vähe isendeid, siis tuleb 2024. aastal läbi viia

kordusinventuur.

9. Ligeoja koldja selaginelli püsielupaik (KLO3002645) asub Saaremaal Saaremaa

vallas Kallaste külas. Püsielupaiga kogupindala on 3,54 ha. Kasvukoha (KLO9333422)

lahustükke eraldab sügav kraav ning kraavist ida poole jääval karjamaana kasutusel

olevalt alalt 2023. aasta inventuuri käigus koldjat selaginelli ei tuvastatud, läänepoolselt

lahustükilt leiti vaid 4 koldja selaginelli isendit. 2017. aasta vaatluste kohaselt kasvas

alal hinnanguliselt 100-150 isendit.

Kasvukohaks on liigirikas madalsoo (7230) ja allikasoo (7160). Kraavist läänepoolne

osa on kohati tugevalt roostunud, eriti põhjapoolsemad sopid. Läänepoolsed vähem

roostunud soolaigud on koldja selaginelli jaoks sobivamate tingimustega. Alal

kasvavad harilik mänd ja sanglepp (8Lm 2 Mä) kõrgusega 2-3 m ja liituvusega 0,1-0,2.

Rohustus esinevad koldja selaginelli kasvukohale iseloomulikud sepsikamättad ja

sinihelmikas.

Kraavist ida pool paiknev osa on kraavi mõjul oluliselt kuivem soostunud niiduilmeline

karjamaa, kus karjatamise intensiivsus ei ole väga tugev. Alal kasvavad harilik mänd

ja sanglepp (6Lm 4 Mä) kõrgusega 2-4 m ja liituvusega 0,4-0,5. Rohustus esinevad

koldja selaginelli kasvukohale iseloomulikud sepsikamättad.

Liigi seisundi parandamiseks tuleb läänepoolses osas niita roogu (ptk 5.1.2., Lisa 2)

ning idapoolses osas leevendada kuivenduse mõju näiteks kraave mitte hooldades või

muul moel vastavalt veerežiimi taastamise uuringu tulemustele (ptk 5.1.3., Lisa 2).

Kuna liigi arvukus on langustrendis ning 2023. aasta inventuuri käigus leiti alalt väga

vähe isendeid, siis tuleb 2024. aastal läbi viia kordusinventuur.

Püsielupaikades kehtestatud sihtkaitsevööndi kaitsekord, mis lubab koosluste

kujundamise, maaparandussüsteemide hoolduse ja veerežiimi taastamise vaid koldja

selginelli elutingimuste säilitamiseks ja parendamiseks, on piisav ja tagab koos vajaliku

hooldusega koldjale selaginellile soodsad tingimused. 2022. aastal moodustatud

püsielupaikade kaitsetõhusust on praegu vara hinnata, kuna kaitsekorralduslikke

tegevusi nendes pole käesoleva kava kinnitamise ajaks veel ette võetud.

18

2.2.2. Koldja selaginelli kasvukohad teiste alade koosseisus

Lisaks püsielupaikadele on koldjas selaginell nimetatud kaitse-eesmärgiks ka Ohepalu

ja Nabala-Tuhala looduskaitsealal ning Jalase maastikukaitsealal.

1. Ohepalu looduskaitsealal Tapa sihtkaitsevööndis on registreeritud üks koldja

selaginelli kasvukoht (KLO9300646). Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Ohepalu

linnu- ja loodusalast (EELISe koodid vastavalt EE0020205 ja EE0020205).

Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on lisaks liigile endale ka tema elupaigaks olevad

kooslused siirde- ja õõtsiksood (7140) ning liigirikkad madalsood (7230). Kuigi

Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskavas aastateks 2016-2025 8 märgitakse, et

2014. aasta inventuuril ei leitud kaitsealalt koldjat selaginelli ja liik võib olla sealt

hääbunud, siis 2018. aasta inventuuri kohaselt kasvab alal hinnanguliselt ligi 1000

isendit (Kull 2018). Tuleb siiski tõdeda, et soo lääneservas asuv Rutka kraav on

kasvukohta tugevalt mõjutanud, muutes seda oluliselt kuivemaks, mis on ebasobiv

märga keskkonda vajavale koldjale selaginellile ning soodustab puistu pealetungi

kasvukohas. OÜ Consultare poolt 2014. aastal läbiviidud Ohepalu looduskaitseala

Rutkamäe ja Tapa sihtkaitsevööndi kraavivõrgustiku inventuuri kohaselt on Tapa

sihtkaitsevööndis kuivenduse mõju kestnud pikaajaliselt, mis on koosluses kaasa

toonud olulised muutused. Koldjat selaginelli enam ei leitud ning kasvukoha

taastumine pärast veerežiimi taastamist on vähetõenäoline, seega ei ole veerežiimi

taastamine tarvilik. Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskavas on tehtud eeltoodud

põhjusel ettepanek arvata koldjas selaginell looduskaitseala eesmärkide hulgast välja,

kui liiki kasvukohaks olevast soost ei tuvastata. Kuna hilisem inventuur on tõestanud

liigi jätkuvat olemasolu antud kasvukohas, tuleb koldja selaginelliga edaspidistes

maaparanduslikes ja kaitsekorralduslikes tegevustes kaitsealal arvestada ning

põhjendatud on liigi kaitse-eesmärgina käsitlemine. Kuna suurem osa teadaolevast

koldja selaginelli populatsioonist Ohepalu looduskaitsealal jääb Rutka kraavi

mõjualasse, siis pole liigi soodne seisund kasvukohas tagatud. Suure tõenäosusega pole

võimalik kraavi mõju vähendada ilma selle sulgemiseta, st veerežiimi taastamiseta.

Tegemist on Valgejõe lisaharuga, kraav kogub kokku väljaspool kaitseala asuvate

kraavide kaudu ärajuhitavad veed ning suunab need läbi kaitseala kulgevate kraavide

Valgejõkke. Arvestades lisandunud teadmisi liigi arvukast esinemisest, tuleb siiski

tagada kasvukoha võimalikult hea seisund. Koldjale selaginellile soodsamate

tingimuste tagamiseks tuleb tema kasvukohtades kaitsealal teostada pealekasvava

noore metsa raiumist, kuid kuna tegemist on suure soomassiiviga, kus liik võib olla

laiemalt levinud kui seni teada, siis tuleb esmalt läbi viia liigile potentsiaalselt sobiliku

kasvukoha inventuur (vt ptk 5.2.4 ja tabel 5), mille käigus saab täpsustada ka

hooldustööde vajalikkust. Kehtiv kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks piisav, kuigi

liigi seisund kuivenduse mõjul pole kõige soodsam. Kasvukoha lähiümbruses tuleb

olemasoleva maaparandussüsteemi hoiutöid teostada minimaalses vajalikus mahus.

2. Nabala-Tuhala looduskaitseala Tammiku sihtkaitsevööndisse jääb neli koldja

selaginelli kasvukohta (KLO9309704, KLO9328516, KLO9300743, KLO9336403)

kogupindalaga 12,7 ha. Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Tammiku loodusalast

(EE0010105). Lisaks liigile endale on looduskaitseala kaitse-eesmärgiks ka tema

elupaigad siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), allikad ja

allikasood (7160) ning sinihelmikakooslused (6410). Liigi kasvukohad on Möllu

8 Ohepalu looduskaitseala kaitsekorralduskava 2016-2025.

19

allikasoos (2014. a 1000 isendit, 2018. a 400 isendit), Visja sood läbiva oja kallastel

lagedas allikasoos (2018. a 600 isendit) ning Übina soos (2018. a 1200 isendit). Liigi

kasvukohtade säilitamiseks on tehtud loodusliku veerežiimi taastamistöid Tammiku

loodusalal. Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK) on alustanud Visja ja

Übina soode taastamist, kus on koldja selaginelli esinduslikud populatsioonid ning

tegevus aitab kaasa nende kasvukohtade säilimisele. Möllu allika juurde rajati 2019.

aastal matkarada, mille kasutuskoormus ei ole suur ning see ei ole liigi seisundile seni

mõju avaldanud. Lisaks leidub liiki arvukalt Tammiku sihtkaitsevööndi põhjaosas, kus

2018. aastal kasvas hinnanguliselt 1000 isendit (Kull 2018). Sooala serva jääb

kuivenduskraav, mis kulgeb osaliselt piiranguvööndi piiril ning selle sulgemine

mõjutaks majandusmetsi. Seetõttu kraavi sulgemist ette ei nähta. Kaitsealal on keelatud

uute maaparandussüsteemide rajamine. Sihtkaitsevööndites on lubatud vaid nende

maaparandussüsteemide hoiutööd, mis on vajalikud väljaspool sihtkaitsevööndeid

asuvate osade toimimise tagamiseks. Arvestades eeltoodut, on kehtiv kaitsekord koldja

selaginelli kaitseks sobilik ning loodusliku veerežiimi taastamistööd mõjuvad koldja

selaginelli seisundile soodsalt. Lisaks tuleb Tammiku sihtkaitsevööndi põhjaosas

asuvas kasvukohas (KLO9328516) harvendada pealekasvavat puistut, mis on vajalik

nii koldjale selaginellile soodsamate tingimuste loomiseks kui ka teiste alal kasvavate

kaitsealuste niiduliikide (harilik käoraamat, lõhnav käoraamat, kuninga-kuuskjalg,

eesti soojumikas, Russowi sõrmkäpp) kasvutingimuste parandamiseks (ptk 5.1.1., Lisa

2).

3. Jalase maastikukaitsealal esineb neli kasvukohta (KLO9348804, KLO9348802,

KLO9348803, KLO9307523). Kõige värskemad andmed esinevad kasvukoha

KLO9307523 kohta, kus viimase inventuuri andmetel (Kull 2018) on populatsiooni

suurus hinnanguliselt 3000 isendit ning kasvukoht on heas seisus. Ülejäänud kolme

kasvukoha andmed on vananenud ning vajavad kaasaegset inventuuri arvukuse ning

leviku täpsustamiseks ja kaitsekorralduslike tööde kavandamiseks. Kolm kasvukohta

jäävad Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse ning üks osaliselt Jalase piiranguvööndisse9.

Kasvukohad jäävad ka maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile

liigirikkad madalsood (7230) ning osaliselt elupaigatüübile siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Jalase loodusalast (EE0020313).

Kaitsekord on sihtkaitsevööndis koldja selaginelli kaitseks sobilik. Piiranguvööndisse

jääval alal on kaitsekord sobilik eeldusel, et kasvukohas ja selle läbiümbruses

välditakse olemasolevate maaparandussüsteemide hooldamist või tehakse seda

minimaalses mahus. Kasvukohti mõjutavad kraavid võimalusel sulgeda või jätta

looduslikule kinnikasvamisele, et taastada looduslik veerežiim.

Edasi järgnevad kasvukohtade kirjeldused muude kaitstavate alade piires, kus kasvab

koldjas selaginell, kuid kus liik pole seatud ala kaitse-eesmärgiks.

Harjumaa

1. Lümandu maastikukaitsealal ja Lümandu metsise püsielupaigas asub kaks

kasvukohta (KLO9313354 ja KLO9348814). Kasvukohad paiknevad Lümandu

maastikukaitsealal Liiva sihtkaitsevööndis ning kasvukoht KLO9313354 osaliselt (0,54

ha) Lümandu metsise püsielupaigas (sihtkaitsevöönd). Ala on osa rahvusvahelise

tähtsusega Lümandu loodusalast (EE0020317). Maastikukaitseala kaitse-eesmärkidena

9 Vabariigi Valitsuse 29.03.2018. a määrus nr 27. “Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

20

on nimetatud koldja selaginelli elupaigad, nagu allikad ja allikasood (7160), liigirikkad

madalsood (7230), kuid mitte liik ise 10 . Arvestades, et liigi kasvukohad jäävad

maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, on koldjas selaginell

kaudselt kaitstud maastikukaitseala eesmärkide läbi. Siiski on oluline teiste kaitstavate

liikide seas nimetada ka koldjas selaginell Lümandu maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiks. 2018. aasta inventuuri põhjal on kasvukoha KLO9313354 puhul tegemist

esindusliku kasvukohaga, mis väärib säilitamist. Inventuuri käigus loendati 450 isendit,

kuid hinnanguliselt on liigi arvukus seal kuni 1300 isendit. Kaitsekorraldusliku

tegevusena on soovitatav noorte mändide eemaldamine alalt (ptk 5.1.1., Lisa 2), et

vältida metsastumist (Kull 2018). Kasvukohas KLO9348814 on tarvilik inventuuri

teostamine, et saada tänapäevane ülevaade liigi levikust, arvukusest ja

kaitsekorralduslike tööde vajadusest. Lümandu maastikukaitseala ning Lümandu

metsise püsielupaiga kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik eeldusel, et

kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata olemasolevaid maaparandussüsteeme või

on kraavide hooldamine lubatud minimaalses vajalikus mahus (voolutakistuste

eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid jätta võimalusel looduslikule

kinnikasvamisele.

2. Ruila looduskaitsealal on üks koldja selaginelli kasvukoht (KLO9303338), mis

paikneb Saunjanurga piiranguvööndis, kasvukohas ei esine maaparandussüsteeme. Ala

on osa rahvusvahelise tähtsusega Ruila loodusalast (EE0010124). Looduskaitseala

kaitse-eesmärgina on nimetatud koldja selaginelli elupaiku – liigirikkaid madalsoid

(7230), kuid liik kaitse-eesmärkide hulka ei kuulu11. Arvestades, et kasvukoht jääb

looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, on koldjas selaginell

kaudselt kaitstud looduskaitseala eesmärkide läbi. Koldja selaginelli kasvukoht on

2018. a inventuuri andmetel oluliselt väiksem kui tolleagsed EELISe andmed

kirjeldasid. Kindlasti ei ole tegemist olulise kasvukoha vähenemisega, vaid kasvukoht

on ekslikult piiritletud suurem, hõlmates ka koldjale selaginellile sobimatuid kooslusi.

Alalt loendati ainult 23 isendit (hinnanguliselt võiks maksimaalne arvukus olla kuni

100 isendit) (Kull 2018). Kuna kasvukoht on väikese esinduslikkusega, pole seal ette

nähtud kaitsekorralduslikke töid koldja selaginelli seisundi parandamiseks. Kehtiv

kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik, kuna kraavide hoiutööde

reguleerimisvajadust pole, kuid liigi seisund tema kasvukohas pole hea.

3. Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide püsielupaiga sihtkaitsevööndist on

2017. aastal leitud 40 koldja selaginelli isendit (KLO9338975). Püsielupaiga kaitse-

eesmärkide hulka koldjas selaginell ei kuulu 12 . Täpsem info kasvukoha ja liigi

seisundist puudub. Kasvukoha ulatuse kindlaks määramiseks on vajalik läbi viia

kasvukoha inventuur, kuna esmane info liigi esinemisest põhines loodusvaatluste

andmebaasi13 sisestatud vaatlusel. 2023. aastal vaadeldi kasvukohta põgusalt teiste

välitööde raames, siis leiti neli koldja selaginelli taime. Kasvukoht on tugeva

kuivendusmõjuga ning ala on praeguste teadmiste valguses pigem väikese

esinduslikkusega. Kui kasvukoht osutub peale põhjalikku inventuuri esinduslikuks,

võib kaaluda liigi nimetamist püsielupaiga kaitse-eesmärgiks. Keila-Niitvälja

10 Vabariigi Valitsuse 06.02.2006. a määrus nr 36 „Lümandu maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. 11 Vabariigi Valitsuse 06.06.2005. a määrus nr 121 “Ruila looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri” 12 Vabariigi Valitsuse 27.05.2021. a määrus nr 28. „Keila-Niitvälja kaitsealuste taimeliikide

püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. 13https://lva.keskkonnainfo.ee/

21

püsielupaiga sihtkaitsevööndi kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik. Vältida

tuleb liigi kasvukohas ja selle lähiümbruses olemasolevate maaparandussüsteemide

hooldamist või teha seda minimaalses vajalikus mahus.

4. Alema looduskaitsealal kasvab rikkalikult koldjat selaginelli (KLO9305511).

Kasvukoht jääb Alema sihtkaitsevööndisse, osa kasvukohast jääb ka väljapoole

kaitstavat ala (0,15 ha). Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on üldiselt kaitsealuste

taimeliikide kaitse, samuti koldja selaginelli elupaiga – liigirikka madalsoo kaitse14.

Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Alema loodusalast (EE0010107). Tegemist on

piirkonnaga, kust pärineb esimene registreeritud koldja selaginelli leid Eestist (1911,

kogujad L. Lehbert, K. R. Kupffer). 2018. a inventuuri andmetel kasvab kasvukoha

lõunapoolne lahustükk kinni kuuse, männi, kadaka ja paakspuuga, selle lahustüki

idaservas on vajalik võsa ja noorte puude eemaldamine (liituvuseni 0,2-0,3).

Arvestades, et kasvukoht jääb looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile ja eesmärgiks on kaitsealuste taimeliikide kaitse, on koldjas selaginell

kaitstud looduskaitseala eesmärkide läbi. Kehtiv kaitsekord on koldja selaginelli

kaitseks sobilik eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata olemasolevaid

maaparandussüsteeme, kraavide hooldamist teha minimaalses mahus (voolutakistuste

eemaldamine).

5. Paraspõllu looduskaitseala Paraspõllu sihtkaitsevööndis on EELISe andmetel kaks

koldja selaginelli registriobjekti (KLO9347470 ja KLO9309701). Kasvukoht

KLO9309701 on omakorda piiritletud nelja lahustükina. Tegemist on väga suure ja

mosaiikse alaga, kus piirkonniti on liik rikkalikult esindatud. Paraspõllu

looduskaitseala eesmärkide hulka kuulub muuhulgas siirde- ja õõtsiksoode (7140),

allikate ja allikasoode (7160) ja nõrglubja-allikate (7220*) kaitse 15 . Ala on osa

rahvusvahelise tähtsusega Paraspõllu loodusalast (EE0010102). Arvestades, et

kasvukoht jääb looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, on koldjas

selaginell kaudselt kaitstud looduskaitseala eesmärkide läbi. Praeguse seisuga ei kuulu

koldjas selaginell kaitseala kaitse eesmärkide hulka, kuid arvestades liigi rohkust, on

oluline lisada koldjas selaginell Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmisel

ala kaitse-eesmärgiks. Riigimetsa Majandamise Keskus on 2020. aastal alustanud

madalsoo taastamistöid, mis kattub koldja selaginelli siinse kasvukoha kahe

põhjapoolsema lahustükiga. Alal on suletud kraave, eemaldatud puud ning freesitud

kännud ja mättad. 2023. aastal oli ala kaetud kõrge rohustuga ning taastatud alal

selaginelli ei leitud (kasvukohta vaadeldi osaliselt). Edaspidine seire näitab, kas selline

soo taastamine on selaginellile sobilik ning kas liik suudab ümbritsevalt alalt taastatud

piirkonda tagasi levida.

6. Linnuraba looduskaitsealale jääb kaks koldja selaginelli kasvukohta, mis

paiknevad osaliselt Kustja sihtkaitsevööndis ning osaliselt Linnuraba piiranguvööndis.

Linnuraba looduskaitseala eesmärkide hulka kuulub muuhulgas liigirikaste madalsoode

(7230) kaitse16. Arvestades, et kasvukohad jäävad looduskaitseala kaitse-eesmärgiks

olevale elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt kaitstud looduskaitseala

eesmärkide läbi. Praeguse seisuga pole liik ise nimetatud kaitseala kaitse-eesmärkide

hulgas. Kasvukohas KLO9348852 on märgitud, et liik esineb ohtralt kasvukoha põhja-

ja kirdeosas igal kümnendal mättal, ka kasvukoha KLO9348857 puhul on märgitud, et

14 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005. a määrus nr 146. “Alema looduskaitseala kaitse-eeskiri”. 15 Vabariigi Valitsuse 06.06.2005. a määrus nr 123. “Paraspõllu looduskaitseala kaitse-eeskiri. 16 Vabariigi Valitsuse 11.08.2005. a määrus nr 212. „Linnuraba looduskaitseala kaitse-eeskiri“.

22

liik esineb kasvukohas ohtralt (viimatised andmed 2010). Linnuraba looduskaitseala

kaitsekord nii sihtkaitse- kui piiranguvööndis on koldja selaginelli kaitseks sobilik,

kuna kasvukohas ja selle lähiümbruses puuduvad kuivenduskraavid ning uute rajamine

on keelatud.

2021. aastast on kavandamisel Linnuraba looduskaitseala kaitsekorra muutmise

väljatöötamise kavatsus, mille kohaselt on koldja selaginelli kasvukoht Kustja

sihtkaitsevööndi ning Linnuraba piiranguvööndi piiril tsoneeritud tervikuna Kustja-

Kodila sihtkaitsevööndisse ning Linnuraba piiranguvööndisse jääv ala on kavandatud

tsoneerida Ohulepa-Kelba sihtkaitsevööndisse. Liigi kaitsela kaitse-eesmärgiks

nimetamist kavandatud pole, kuna leiuandmed on kantud EELISesse 2023. aastal ehk

ettepaneku koostamise hetkel puudusid andmed liigi esinemisest antud alal. Kuna

tegemist on ettepaneku koostamise faasis oleva dokumendiga, tasub kaaluda ka koldja

selaginelli nimetamist ala kaitse-eesmärkide hulka, kui selgub, et liigi piiritletud

kasvukoht on esinduslik (arvukus üle 300).

Hiiumaa

7. Käina lahe-Kassari maastikukaitsealal on kaks koldja selaginelli kasvukohta

(KLO9327086, KLO9327087), millest esimene koosneb kolmest lahustükist. Liigi

populatsioon, mis kasvab keskmise koormusega karjatataval soostunud rannaniidul ja

sellega piirnevas kadastikus, on alal tervikuna 2010. aastal hinnatud 120-isendiliseks.

Käina lahe-Kassari maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on muu hulgas rannaniidud

(1630*) ja kadastikud (5130), mis on antud kasvukohas koldja selaginelli elupaigaks,

liik ise kaitse-eesmärgiks nimetatud pole. Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega

Väinamere linnualast (EE0040001) ja Väinamere loodusalast (EE0040002).

Maastikukaitseala kaitsekorralduskavas on välja toodud, et liik tuleb lisada kaitseala

kaitse-eesmärkide hulka17. Kasvukohas KLO9327087 loendati 2023. aasta suvel 44

koldja selaginelli isendit ning taimi leiti ka väljaspool varasemalt teadaolnud

kasvukoha piire. Ajavahemikus 2018-2019 on kasvukohas eemaldatud puistu ja alal

toimub mõõduka koormusega karjatamine. Tehtud taastamis- ja hooldustööd on

parandanud kasvukoha kvaliteeti. Kasvukoht KLO9327086 vajab uut inventuuri, kuna

viimased andmed pärinevad aastast 2010. Vastavalt inventuuri tulemustele saab

otsustada, kas liigi arvamine kaitseala kaitse-eesmärgiks on vajalik. Kasvukoht

KLO9327087 jääb Vaemla sihtkaitsevööndisse ning kasvukoht KLO9327086 jääb

lisaks Vaemla sihtkaitsevööndile ka osaliselt Kassari piiranguvööndisse. Nii

sihtkaitsevööndi kui piiranguvööndi kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilikud.

Kuna kasvukohas ega sellega piirneval alal ei esine maaparandussüsteeme, on tagatud

liigi kaitse ka piiranguvööndis.

Läänemaa

8. Vormsi maastikukaitsealal ja Väinamere hoiualal (Läänemaa) kasvab koldjat

selaginelli kokku neljas kasvukohas. Vormsi maastikukaitsealal Prästviigi

piiranguvööndisse jääv kasvukoht KLO9311276 asub Prästvike järve põhjakaldal

allikasoos, kust 2007. aastal leiti neli isendit. Vormsi maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiks on allikate ja allikasoode (7160) kaitse, kuid koldjat selaginelli pole kaitse-

17 Käina lahe – Kassari maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2015–2024. Keskkonnaamet

23

eesmärgina nimetatud 18 . Väinamere hoiualale jäävad kasvukohad KLO9305180,

KLO9317906 ja KLO9317907, mis asuvad Hullo lahe ranniku allikalises madalsoos

sinihelmika-pruuni sepsika koosluses. Kasvukohtades KLO9317906 ja KLO9317907

on leitud vastavalt 1991. aastal 10 ja 1994. aastal 200 isendit. Kasvukohta

KLO9305180 on seiratud aastast 1982 ning isendite arvukus sellel alal on aastatega

vähenenud. Nii on viimasel vaatlusel, 2013. aastal registreeritud vaid 16 isendit.

Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks on muu hulgas kadastikud (5130), liigirikkad

madalsood (7230) ja sinihelmikakooslused (6410). Ala on osa rahvusvahelise

tähtsusega Väinamere linnualast (EE0040001) ja Väinamere loodusalast (EE0040002).

Arvestades, et kasvukoht jääb maastikukaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt kaitstud Vormsi maastikukaitseala ja ka

Väinamere hoiuala eesmärkide kaudu. Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka

püsielupaiga ja Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva osa kaitsekorralduskavas19 on

ettepanek seada koldjas selaginell Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala

kaitse-eesmärgiks. Kuna Prästvike põhjakaldal asuva kasvukoha olemasolevad

leiuandmed on vanad, leitud isendite arv väike ja viimastel aastatel ei ole liiki sealt

enam ka leitud, ei pidanud Keskkonnaamet Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskirja

uuendamisel siiski põhjendatuks liiki maastikukaitseala eesmärgiks seada20. Prästvike

põhjakalda allikasoo leiukohas on Life Springday projekti raames aastal 2017. aastal

tehtud hooldustöid (eemaldati roogu). Hullo lahe rannikul pole teadaolevalt

hooldustöid seni veel tehtud, kuid liik on seal säilinud ning plaanis on nimetada koldjas

selaginell Väinamere hoiuala kaitse-eesmärgiks (Elle Puurmanni suulised andmed).

Liigi seisundi selgitamiseks Vormsi kasvukohtades on vajalik läbi viia inventuur, kuna

viimased andmed on enam kui 10 aastat vanad.

Teadaolevad koldja selaginelli kasvukohad on kuivendusest mõjutamata piirkondades

ning sellega on tagatud tema kasvukohtade looduslik veerežiim, kuid samal ajal toimub

kasvukohtade kinnikasvamine roostumise ja võsastumise tõttu. Potentsiaalseks

ohuteguriks on muutused pinnase niiskusrežiimis, seetõttu tuleb kasvukohti mõjutada

võivad kraavid jätta looduslikule kinnikasvamisele ning eesvoolusid hooldada

minimaalses vajalikus mahus. Vormsi maastikukaitseala ja Väinamere hoiuala

piiranguvööndi kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik ja tagab liigi kaitse.

Lääne-Virumaa

9. Ilmandu hoiualal on registreeritud kuus EELISe kirjet (KLO9325867,

KLO9325868, KLO9325869, KLO9325872, KLO9325865, KLO9325866). Kõik

kasvukohad on väga väikese isendiarvukusega ning nende andmed pärinevad aastast

2010. Ilmandu hoiuala kaitse-eesmärk on koldja selaginelli elupaigatüübi – liigirikaste

madalsoode (7230) kaitse21. Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Ilmandu loodusalast

(EE0060210). Arvestades, et kasvukoht jääb hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt kaitstud hoiuala eesmärkide kaudu.

Madalsood läbib Ilmandu jõgi, seal asub mitmeid allikaid ning kasvukohtade

lähiümbruses on kraave. Kehtiv kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik

18 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007. a määrus nr 149. „Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. 19 Vormsi maastikukaitseala, Näsi merikotka püsielupaiga ja Väinamere hoiuala Vormsi saarele jääva

osa kaitsekorralduskava 2017–2026. 20 Vormsi maastikukaitseala kaitse-eeskiri. EELNÕU. Kättesaadav Keskkonnaametist. 21 Vabariigi Valitsuse 15.09.2005. a määrus nr 237. „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne-Viru

maakonnas“.

24

eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata olemasolevaid

maaparandussüsteeme, kraavide hooldamine on lubatud vaid minimaalses mahus

(voolutakistuste eemaldamine). Kasvukohti mõjutada võivad kraavid tuleb võimalusel

jätta looduslikule kinnikasvamisele. Liigi kaasaegse seisukorra väljaselgitamiseks on

vajalik läbi viia inventuur.

10. Koolme allikate käpaliste püsielupaik on loodud lõhnava käoraamatu, Russowi

sõrmkäpa ja kärbesõie kaitseks 22 . Püsielupaigas paikneb üks koldja selaginelli

kasvukoht (KLO9309625). Kuna kaitse-eesmärgiks olevatel käpalistel on sarnased

elupaiganõudlused koldja selaginelliga, siis tagab kehtestatud kaitsekord ka koldja

selaginelli kaitse. Lisaks käpalistele tuleb kaaluda ka koldja selaginelli nimetamist

püsielupaiga kaitse-eesmärgiks. Tegemist on väikese, kuid kõrge esinduslikkusega

heas seisus kasvukohaga. 2018. aastal tuvastati sealt hinnanguliselt 300 isendiga

populatsioon. Kasvukoht on kuivendusest mõjutatud, soovituslik on kasvukohas ja selle

lähiümbruses hooldada olemasolevaid maaparandussüsteeme minimaalses mahus

(voolutakistuste eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid jätta võimalusel

kinnikasvamisele, et taastada looduslik veerežiim.

Pärnumaa

11. Kaisma hoiualal asub kolm koldja selaginelli kasvukohta (KLO9326519,

KLO9328122, KLO9328123) ning üks kasvukoht (KLO9322181) paikneb vahetult

hoiuala piiri ääres, kuid jääb praegu kaitstavalt alalt välja. Kaisma hoiuala kaitse-

eesmärk on muu hulgas siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode

(7230) kaitse23. Arvestades, et kasvukohad jäävad hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt kaitstud hoiuala eesmärkide läbi. Ala on

osa rahvusvahelise tähtsusega Taarikõnnu-Kaisma linnualast (EE0020340) ja Kaisma

loodusalast (EE0040306). 2011. ja 2012. aasta andmete põhjal on koldja selaginelli

arvukus hoiualal olnud suur (kokku üle 5000 isendi). Tänapäevase arvukuse teada

saamiseks, levikupiiride täpsustamiseks ja võimalike kaitsekorralduslike tööde

väljaselgitamiseks on vajalik läbi viia uus inventuur. Kaitsekord on koldja selaginelli

kaitseks sobilik eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata olemasolevaid

maaparandussüsteeme või hooldatakse neid minimaalses mahus (voolutakistuste

eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid jätta võimalusel looduslikule

kinnikasvamisele, et taastada kooslusele iseloomulik veerežiim.

12. Kuke-Kiili hoiualal esineb üks koldja selaginelli kasvukoht. Hoiuala kaitse-

eesmärk on muuhulgas siirde- ja õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode

(7230) kaitse 24 . Arvestades, et kasvukoht jääb hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale

elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt kaitstud hoiuala eesmärkide läbi. Ala on

osa rahvusvahelise tähtsusega Kuke-Kiili loodusalast (EE0040205). Koldja selaginelli

kasvukoha (KLO9330360) pindala on EELISe andmetel suur (38,8 ha), kuid leitud

isendite arv ainult kuus (andmed 2012. aastast). Vajalik on läbi viia inventuur

kasvukoha kaasaegse ulatuse ja isendite arvukuse teada saamiseks. Kaitsekord on

koldja selaginelli kaitseks sobilik eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei

hooldata olemasolevaid maaparandussüsteeme või seda tehakse minimaalses mahus

22 Vabariigi Valitsuse 03.02.2011. a määrus nr 10. „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. 23 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 154. „Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas“. 24 Vabariigi Valitsuse 28.02.2006. a määrus nr 59. „Hoiualade kaitse alla võtmine Lääne maakonnas“.

25

(voolutakistuste eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid jätta võimalusel

kinnikasvamisele, et taastada looduslik veerežiim.

Raplamaa

13. Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal Napanurga küla

territooriumil on 2018. aastal leitud esinduslik koldja selaginelli kasvukoht

(KLO9340681). Nii Pajaka maastikukaitseala kui Pajaka-Vardi hoiuala kaitse-

eesmärkide hulka kuuluvad koldja selaginelli elupaikade (liigirikkad madalsood (7230)

ning Pajaka maastikukaitsealal ka siirde- ja õõtsiksood (7140)) kaitse25. Arvestades, et

kasvukoht jääb maastikukaitseala ja hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile,

on koldjas selaginell kaudselt kaitstud alade eesmärkide läbi. Hoiuala osale on

projekteerimisel Pajaka maastikukaitseala laiendus (piiraguvöönd). Kuna tegemist on

esindusliku kasvukohaga, tuleb kaitse-eeskirja uuendamisel kaaluda koldja selaginelli

nimetamist Pajaka maastikukaitseala eesmärgiks. Koldjas selaginell kasvab alal

liigirikkas madalsoos, mis suuremas osas on kaetud kõrgete sinihelmika mätastega ning

kohati on tugevalt roostunud. Ala on tugeva kuivenduse mõjuga, kuna on kolmest

küljest ümbritsetud kraavidega, lisaks läbib üks kraav koldja selaginelli kasvukohta.

Kasvukohta läbivast kraavist idapoolne osa on üsna kinnikasvanud (mänd), kuid

koldjas selaginell on alal veel säilinud. Läänepoolsem osa on lagedam, ala servaosas

kasvavad siiski juba kuni 0,7 m kõrgused noored männid. Koldja selaginelli

hinnanguline arvukus sellel alal 2018. aasta seire põhjal on 1000 isendit. Kaitsealustest

liikidest kasvavad lisaks koldjale selaginellile veel harilik käoraamat, lõhnav käoraamat

ja soo-neiuvaip (Kull 2018). Vähendada tuleb ala läbiva ja alaga piirnevate kraavide

mõju, võimalusel nende sulgemisega (Kull 2018). Pajaka maastikukaitseala Pajaka

sihtkaitsevööndis on kaitsekord koldja selaginelli kaitseks sobilik. Maastikukaitseala

kaitse-eeskirja uuendamisel ning maastikukaitseala laiendamisel on soovituslik

tsoneerida piiranguvööndisse arvatud ala tervikuna sihtkaitsevööndisse, et oleks

võimalik reguleerida maaparandussüsteemide hoiutöid. Hoiualal on kaitsekord koldja

selaginelli kaitseks sobilik eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata

olemasolevaid maaparandussüsteeme või tehakse seda minimaalses mahus

(voolutakistuste eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid tuleb sulgeda või

jätta kinnikasvamisele, et taastada looduslik veerežiim.

14. Mahtra looduskaitseala esineb üks koldja selaginelli kasvukoht. Ala kaitse-

eesmärgiks on teiste elupaikade hulgas ka koldja selaginelli elupaikade – siirde- ja

õõtsiksoode (7140) ning liigirikaste madalsoode (7230) kaitse26 . Koldja selaginelli

kasvukoht jääb Leva sihtkaitsevööndisse, mille kaitsekord tagab liigile vajaliku kaitse.

Liik ise kaitseala kaitse-eesmärgiks pole, kuid arvestades, et kasvukoht jääb

looduskaitseala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, on koldjas selaginell

kaudselt kaitstud ala eesmärkide läbi. Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Mahtra

loodusalast (EE0020324). Viimase inventuuri hinnangul (Kull 2018) kasvab

kasvukohas kuni 1000 koldja selaginelli isendit (KLO9313563). Kasvukohaks on

liigirikas madalsoo, mis kohati roostub ning kohati kasvab peale mänd ja kuusk. Kuna

looduskaitseala on väga suur ja potentsiaalseid sobivaid kasvukohti on veel, ei saa seal

välistada koldja selaginelli suuremat levikut.

25 Vabariigi Valitsuse 29.05.2006. a määrus nr 123. “Pajaka maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. 26 Vabariigi Valitsuse 03.04.2007. a määrus nr 101. „Mahtra looduskaitseala kaitse-eeskiri“.

26

15. Tõrasoo metsa looduskaitseala kaitse-eesmärk on: 1) kaitsta, säilitada ja taastada

väärtuslikke metsakooslusi; 2) kaitsta kaitsealuse liigi kroonliudiku (Sarcosphaera

coronaria) kasvukohta27. Seega pole ei koldja selaginelli elupaigad ega liik ise kaitseala

kaitse-eesmärgiks nimetatud. 2018. aasta on leitud kaks koldja selaginelli isendit

(KLO9341484), kuid kasvukoha suuruseks on märgitud 6 ha. Vajalik on läbi viia

inventuur, et selgitada välja liigi tegelik seisund, levik ja arvukus piirkonnas. Kui

kasvukoht osutub esinduslikuks, tuleb kaaluda koldja selaginelli nimetamist kaitseala

kaitse-eesmärgiks. Kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik. Soovituslik on

kasvukohas ja selle lähiümbruses hooldada olemasolevat maaparandussüsteemi

(kraavi) minimaalses mahus (voolutakistuste eemaldamine), kaaluda kraavi sulgemist

või jätta võimalusel kinnikasvamisele, et taastada looduslik veerežiim.

Saaremaa

16. Küdema lahe hoiualal on kaks koldja selaginelli kasvukohta (KLO9342361,

KLO9315121). Hoiuala kaitse-eesmärgiks on koldja selaginelli elupaigad –

sinihelmikakooslused (6410), allikad ja allikasood (7160) ning liigirikkad madalsood

(7230)28. Liik ise kaitse-eesmärkide hulka ei kuulu, kuid arvestades, et kasvukoht jääb

hoiuala kaitse-eesmärgiks olevale elupaigatüübile, on koldjas selaginell kaudselt

kaitstud ala eesmärkide läbi. Ala on osa rahvusvahelise tähtsusega Küdema lahe

linnualast (EE0040432) ja Küdema lahe loodusalast (EE0040432). Seire aruannete

(2009, 2014) kohaselt on kasvukoht populaarne loodusturismi objekt ja

külastuskoormus vajab jälgimist. Viimased andmed koldja selaginelli arvukuse kohta

kasvukohas KLO9315121 pärinevad aastast 2014, kasvukohast KLO9342361 aastast

2019. Vajalik on uue inventuuri läbiviimine, et selgitada välja liigi kaasaegne olukord

eeskätt kasvukohas KLO9315121. Kaitsekord on koldja selaginelli kaitseks sobilik

eeldusel, et kasvukohas ja selle lähiümbruses ei hooldata olemasolevaid

maaparandussüsteeme või tehakse seda minimaalses mahus (voolutakistuste

eemaldamine), kasvukohti mõjutada võivad kraavid jätta võimalusel kinnikasvamisele,

et taastada looduslik veerežiim.

Selaginelli kasvukohtadest 13 kogupindalaga 24 ha paiknevad väljaspool kaitstavaid

alasid. Neis rakendub LKS § 55 lg 7-s sätestatud isendikaitse, mille kohaselt pole

lubatud kaitsealuste isendite kahjustamine, korjamine ja hävitamine.

27 Vabariigi Valitsuse 26.02.2019. a määrus nr 11. „Laane- ja salumetsade kaitseks looduskaitsealade

moodustamine ja kaitse-eeskiri“. 28 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006. a määrus nr 176. „Hoiualade kaitse alla võtmine Saare maakonnas“.

27

3. Ohutegurid ja meetmed

Koldja selaginelli viimase ohustatuse hindamise järgi aastal 2017 (EELIS) on liigi

peamised ohutegurid kuivendamine, võsastumine ja tallamine, aga ka looduslikud

suktsessioonid.

Erinevate ohutegurite mõju hinnangud on esitatud tabelis 4 ja lahti kirjutatud

alljärgnevates alapeatükkides. Ohuteguri mõju hindamisel on arvestatud järgmist

skaalat:

a) kriitilise tähtsusega ohutegur – võib 20 aasta jooksul viia liigi hävimisele Eestis;

b) suure tähtsusega ohutegur – võib 20 aasta jooksul viia Eesti asurkonna kahanemisele

enam

kui 20% ulatuses;

c) keskmise tähtsusega ohutegur – võib 20 aasta jooksul viia asurkonna kahanemisele,

vähem kui 20% ulatuses, märkimisväärsel osal Eesti areaalist;

d) väikese tähtsusega ohutegur – omab vaid lokaalset tähtsust, Eesti asurkonna

kahanemine 20 aasta jooksul on väiksem kui 20%.

Tabel 4. Koldja selaginelli ohutegurid ning nende mõju Eestis.

Ohutegur Mõju

3.1. Kasvukohtade kuivendamine Suure tähtsusega

3.2. Kasvukohtade võsastumine Suure tähtsusega

3.3. Kasvukohtade roostumine Keskmine tähtsusega

3.4. Kasvukohtade tallamine Väikese tähtsusega

3.5. Kliima soojenemine Pole teada

3.6. Liigi genofondi vaesumine Pole teada

3.1. Kasvukohtade kuivendamine

Koldja selaginelli kasvukohti ohustavatest teguritest on kõige suurema tähtsusega

soode kuivendamine. Viimase 70 aasta jooksul on inimtegevuse mõjul soode seisund

Eestis halvenenud ja pindala vähenenud üle 70% (Paal ja Leibak 2013). Tugev

kuivendus muudab oluliselt soo veerežiimi. Kuna koldjas selaginell on niiskuslembene

liik, kes vajab paljunemisel seemnerakkude liikumiseks vett, siis mõjutab veerežiimi

muutus otseselt tema ellujäämisvõimet. Kuivenduse tulemusel hakkab kasvukohtades

sageli vohama pilliroog või peale kasvama mets. Sellistes oludes muutuvad

valgustingimused koldjale selaginellile sobimatuks ning liik hävib oma

kasvukohtadest. Tugevast kuivendusest on mõjutatud näiteks Pajaka maastikukaitsealal

ja Pajaka-Vardi hoiualal asuv Napanurga kasvukoht KLO9340681, kus ala läbiva

kraavi idapoolses osas kasvab koldjas selaginell juba nooreks männikuks kujunevas

koosluses.

28

Uute kuivenduskraavide rajamine on ohuteguriks ennekõike väljaspool kaitstavaid

alasid paiknevate kasvukohtade puhul. Suurem osa koldja selaginelli kasvukohtadest

asuvad kaitstavatel aladel, kus uute maaparandusobjektide rajamine on küll takistatud,

kuid ohuks on varem rajatud kuivendusobjektide jätkuv toimimine. Kaitsealade

piiranguvööndites on probleemiks kuivenduskraavide hooldamise reguleerimatus.

Koldja selaginelli kasvukohad piirnevad enamasti vähemalt ühe, sageli aga mitme

kraaviga, mistõttu on suurem osa kasvukohti maaparandussüsteemidest rohkem või

vähem mõjutatud.

Kasvukohtade kuivendamine on suure tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

- koldja selaginelli kasvukohti otseselt ja tugevalt mõjutavate

maaparandussüsteemide rekonstrueerimise vältimine 50 m raadiuses kasvukoha

piirist, mis on ühe kraavi hinnatav mõjuala kaugus, ja looduslikule

kinnikasvamisele jätmine, mis võimaldab kooslusel ja liigil tasapisi kohaneda

muutuva veerežiimiga; olemasolevate kraavide hooldamine (hoiutööd) on

lubatud minimaalses vajalikus mahus (eeskätt taimestiku, sette jm

voolutakistuste eemaldamine) eesvoolude, põllu- ja teekraavide toimimise

tarbeks;

- uute kraavide rajamist tuleb vältida vähemalt 50 m raadiuses kasvukoha piirist;

- kasvukohtades, kus koldja selaginelli populatsiooni seisund on halvenenud,

tuleb kaaluda kuivenduskraavide otste sulgemist. Kuivenduskraave ei saa

sulgeda, kui see võib muuta ümbritseva tulundusmetsa, põllu- või õuemaa

liigniiskeks;

- veerežiimi taastamise uuringu teostamine ja selle alusel loodusliku veerežiimi

taastamine, arvestades muuhulgas alapõhiseid soovitusi veerežiimi

taastamiseks, mis on antud peatükkides 2.2.1 ja 2.2.2;

- võimalusel kraavide looduslikule kinniksvamisele jätmisele, täpsemad

alapõhised soovitused peatükkides 2.2.1 ja 2.2.2.

3.2. Kasvukohtade võsastumine

Koldja selaginelli kasvukohtade võsastumine (või pikemaajaliselt metsastumine) on

suuresti kuivendamise tagajärg. Suur osa liigi kasvukohtadest on rikutud veerežiimiga.

Võsastumine algab tavaliselt kasvukohtade servaaladelt, kus kuivendamise mõju on

suurem. Enamasti toimub koldja selaginelli kasvukohtade kinnikasvamine männiga,

vähemal määral kuuse või kasega. Metsa edasisel arengul lisanduvad ka teised puu- ja

põõsaliigid. Praktiliselt metsastunud on näiteks Lääne-Virumaal Nõmme külas asuv

kasvukoht KLO9317955. Kuivendamise ja metsa pealekasvamise tõttu on täiesti

hävinud Järvamaal Peedu külas asunud kunagine kasvukoht KLO9329414.

Kasvukohtade võsastumine on suure tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

- loodusliku veerežiimi taastamine koldja selaginelli kasvukohtades, mis

vähendab alade metsastumist, kuna liigniisked tingimused on puude arenguks

ebasoodsad (täpsemad alapõhised soovitused ptk-des 2.2.1 ja 2.2.2);

- kasvukohtade kuivendamise vältimine (vt meetmeid ptk-st 3.1);

29

- kasvukohtade kvaliteedi tõstmine puude järelkasvu eemaldamise ja puurinde

harvendamise abil eelkõige kasvukohtade servaaladel, kus metsastumise surve

on kõige suurem (täpsemad alapõhised soovitused ptk-des 2.2.1 ja 2.2.2).

Soovitatav puude liituvus koldja selaginelli kasvukohtades on 0,2 (0,3);

- raied tuleb läbi viia soovitavalt käsitsi või kergtehnikaga kas talvel, kui pinnas

on külmunud, või muul ajal, kui pinnas seda võimaldab, et mitte kahjustada

maapinda kasvukohas ega seal kasvavaid koldja selaginelli isendeid. Puud ja

võsa tuleb eemaldada võimalikult maapinna lähedalt, vältides kõrgete

kännutüügaste jäämist kasvukohta;

- raidmeid ei ole lubatud ladustada kasvukohta ega seda ümbritsevasse

potentsiaalsesse kasvukohta sookoosluses; raiejärgselt tuleb niita vikati või

trimmeriga (või kergtehnikaga, kui looduslikud olud seda võimaldavad), et

vältida kõrge rohustu ja rohke kulu teket kasvukohtades ning võsa taastumist

(vt ptk 5.1.1.).

3.3. Kasvukohtade roostumine

Koldja selaginelli kasvukohtade roostumine on, nagu ka võsastumine, kuivendamise

tagajärg. Roostumist tuleb kasvukohtades ette siiski mõnevõrra harvemini kui metsa

pealekasvamist. Kasvukohtade roostumist esineb erineva intensiivsusega mitmetes

kasvukohtades. Osaliselt roostunud on näiteks maaparandussüsteemi mõjualas paiknev

Vaharu püsielupaik (KLO3102857), keskmise intensiivsusega roostumine toimub

Mahtra looduskaitsealal asuvas kasvukohas KLO9313563, mille vahetus läheduses

märkimisväärne kraavitus küll puudub. Lähim, pigem kinnikasvav kraav asub seal

koldja selaginelli kasvukohast umbes 300 m kaugusel lääne ja kagu suunas.

Kasvukohtade roostumine on keskmise tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

- loodusliku veerežiimi taastamine koldja selaginelli kasvukohtades, mis

vähendab alade roostumist (täpsemad alapõhised soovitused ptk-des 2.2.1 ja

2.2.2);

- kasvukohtade kuivendamise vältimine (vt meetmeid ptk-st 3.1);

- roogu niita talvel külmunud pinnasega või muul ajal, kui pinnas seda võimaldab

(nt suvel kuivemal perioodil alates augustikuust), käsitsi või kergtehnikaga, et

vältida kasvukoha pinnase kahjustamist ja koldja selaginelli isendite liigset

muljumist. Roogu tuleb niita kasvukohas ning umbes 5 m raadiuses

kasvukohast, et vältida peatset roo pealetungi. Niidetud roog koristada

kasvukohast lõikuse järgselt. Roo põletamine koldja selaginelli kasvukohtades

pole lubatud, kuna kahjustab otseselt taimi;

- niitmine ja/või karjatamine on aeg-ajalt soovitatav kõikides koldja selaginelli

kasvukohtades, et vältida kasvukohtade kinnikasvamist, taimekoosluste

muutusi ja liigset kulustumist. Niita alates augustist, kui koldja selaginelli eosed

on valminud ja teised kaitsealused taimeliigid viljunud. Sobilik

karjatamiskoormus ja koosluse karjatamislävi selgub igas kasvukohas

karjatamise käigus. Sooniitude karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0

lü/ha kohta. Koldja selaginelli kasvukohti on soovitatav karjatada pigem

väikese karjatamiskoormusega, et hoida ala avatuna ning samas põhjustamata

liigset tallamist kasvukohas.

30

3.4. Kasvukohtade tallamine

Koldjas selaginell talub mõõdukat häiringut ning vähene tallamine teda ei kahjusta või

mõjub koguni soosivalt (hoiab kasvukohta avatuna). Üksikud koldja selaginelli

kasvukohad asuvad loodusturismi objektide läheduses ning seal võib väga intensiivne

tallamine liiki kahjustada. Riikliku seire aruannetes (2009, 2014) on välja toodud, et

näiteks Saaremaal Küdema hoiualal paiknev kasvukoht (KLO9315121) on muutunud

populaarseks loodusturismi objektiks ning külastuskoormus vajab seal jälgimist.

Otsestest tallamiskahjustustest pole seirearuannetes teatatud. Ka Möllu allikate juures

asuvas kasvukohas (KLO9336403) on rajatud matkarada, kus tuleb jälgida

tallamiskoormust ja selle mõju koldja selaginelli taimedele. 2023. aasta inventuuri

käigus tuvastati Vaharu püsielupaiga kasvukoha (KLO9303339) idapoolses osas

ATVga sõitmise jäljed. Väidetavalt on maastikusõidukitega sõitmine seal olnud

probleemiks juba varasematel aastatel. Kui kagu-loode suunalises sopistuses ei

paistnud sõitmisel selaginellile mõju olevat, sest tegemist ei tundunud olevat püsiva

rajaga, siis kirde-edelasuunalises sopistuses on ala läbiv rada tugevam ning nähtav ka

ortofotol. Kui eramaaomanik peab seda vajalikuks, paigaldada ebaseaduslikule ATV-

rajale sõitmist keelav infotahvel. Kuigi koldjas selaginell kasvab edukalt loomaradade

servades, siis suurema tallamise mõju liigile tuleb selgitada välja seire käigus. Üldjuhul

ei asu koldja selaginelli kasvukohad väga käidavas kohas.

Kasvukohtade tallamine on väikese tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

- jälgida tallamise koormust riikliku seire või inventuuride käigus koldja

selaginelli kasvukohtades;

- vajadusel suunata matkaradasid või külastajaid (sh rahvaürituste

kooskõlastustel) liigi kasvukohtadest eemale. Kasvukohas viibimise vajadusel

teavitada tallamise ohust ja selle vähendamise vajadusest;

- koostöös eramaaomanikuga paigaldada ebaseaduslikule ATV-rajale sõitmist

keelav infotahvel.

3.5. Kliima soojenemine

Koldjas selaginell on põhjapoolse levikuga liik ja kasvab Eestis oma areaali lõunapiiril

(väljaspool boreaalset vööndit kasvab peamiselt parasvööndi kõrgmägedes).

Varasemalt on liigi fossiilseid eoseid ja makrojäänuseid leitud 11 500 – 14 000 aasta

tagustest hilisjääaja setetest (Amon jt. 2012), mil kliima Eestis oli jahe. Need leiud

kinnitavad, et koldjas selaginell on Eestis reliktne liik, kes on siin püsinud viimasest

jääajast saati. Samas, Kesk-Holotseenis (4000-8000 aastat tagasi) oli kliima Eestis

praegusest soojem ning koldja selaginelli mikro- ja makrojäänuseid sellest ajast on

teada vaid üksikutel juhtudel. Selle põhjuseks on asjaolu, et senised palünoloogilised

uuringud ei ole keskendunud koldja selaginelli kasvukohtadele ja seega pole teada, kas

liik on püsinud siin regioonis alates hilisjääajast või levis tagasi siis, kui kliima uuesti

jahenes.

Tänapäevane kliima soojenemine on potentsiaalne oht koldja selaginelli püsimisele

Eestis. Näiteks leiti Saaremaa kasvukohtadest 2023. aasta inventuuri käigus oluliselt

31

vähem isendeid, kui sealt varem on leitud. Selle üheks põhjuseks võib olla kliima

soojenemine. Samas pole ohuteguri mõju suurus Eesti koldja selaginelli

populatsioonidele selge. Kliima soojenemine kui potentsiaalne ohutegur, mille mõju

avaldub alles pika aja järel, võib vaatamata liigikaitseliste tööde järjepidevusele saada

saatuslikuks koldja selaginelli soodsa seisundi saavutamisel Eestis.

Kliima soojenemise mõju ulatus pole teada.

Meetmed:

- palünoloogiliste uuringute abil kliima mõju väljaselgitamine koldja selaginelli

populatsioonidele;

- jätkata liigi riiklikku seiret, et saada ülevaade populatsiooni muutustest ja

mõjuteguritest, nende tähtsusest ning koosmõjust.

3.6. Liigi genofondi vaesumine

Isoleeritud populatsioonide puhul liigi genofond vaesub ning liigi väljasuremise risk

suureneb. Koldja selaginelli paljunemismehhanism on keerukas ja paljuski ebaselge.

Liik paljuneb eostega ja paljunemiseks on vajalik nii tuule kui vee abi. Eoste

levimisulatus ei ole väga suur (Heidel ja Handley 2006), mis omakorda võib seada

piirid geneetilise varieeruvuse suurendamisele. Koldja selaginelli Eesti asurkonna

populatsioonisisese ja populatsioonidevahelise geneetilise mitmekesisuse kohta

andmed puuduvad. Genofondi vaesumine on potentsiaalne oht. Ohuteguri mõju pole

teada, kuna Eestis paiknevate koldja selaginelli populatsioonide geneetilist

mitmekesisust pole uuritud.

Liigi genofondi vaesumise mõju ulatus pole teada.

Meetmed:

- uurida koldja selaginelli geneetilist mitmekesisust ning paljunemist seoses

ümbritseva keskkonnaga, mõistmaks tingimusi, mis on vajalikud liigi soodsaks

levimiseks;

- piiritleda püsielupaigad jm koldja selaginelli kasvukohtadega kaitstavad alad

maastikus nii, et need kataksid suurema osa liigile potentsiaalselt sobilikust

kasvukohast, mis võimaldab liigil levida ka veel seni asustamata koosluse

osadesse (täpsemalt ptk-s 4.3).

32

4. Kaitse-eesmärgid

Käesoleva kaitse tegevuskava eesmärgiks on koldja selaginelli arvukuse ja

kasvukohtade säilimine vähemalt 2018. aastal toimunud viimases põhjalikumas

inventuuris kirjeldatud tasemel (Kull 2018). Kaitsemeetmed peavad aitama koldjal

selaginellil tõusta IUCN ohustatuse hindamise skaalal tasemelt EN (endangered,

väljasuremisohus) tasemele VU (vulnerable, ohualdis). Tagada tuleb olemasolevate

kasvukohtade tõhusam kaitse hooldamise abil.

Lühiajalised kaitse-eesmärgid (5 aastat)

Lühiajaline kaitse-eesmärk koldjale selaginellile on optimaalsete tingimustega

kasvukohtade säilimine, mis tagab nende püsimise ja vähemalt stabiilse või koguni

suureneva arvukusega populatsioonid, kusjuures vähemalt taastatud ja hooldatud

kasvukohtades on kasvukoha seisund paranenud ja tõusnud isendite arvukus ja

elujõulisus (populatsiooni vitaalsus vastava hinnanguskaala alusel). Lühiajaliseks

kaitse-eesmärgiks on kasvukohtade pindala säilimine 2024. aasta tasemel ehk vähemalt

398 hektaril, vähemalt kõigi kaitstavatel aladel asuvate kasvukohtade (49 kasvukohta)

ja väljaspool kaitstavaid alasid paiknevate arvukamate (üle 10 isendi) kasvukohtade (3

kasvukohta) säilimine ning liigi arvukuse püsimine vähemalt 19 700 isendi juures.

Pikaajalised kaitse-eesmärgid (15 aastat)

Pikaajaliseks (15 aastat) kaitse-eesmärgiks on kindlustada koldja selaginelli seisundi

stabiliseerumine Eestis. Koldjat selaginelli ja tema kasvukohti ohustavaid suure

tähtsusega ohutegurite (kasvukohtade kuivendamine ja kasvukohtade metsastumine)

mõju peab leevenema vähemalt ühe astme võrra, mille tulemusel on liigi arvukus

suurenenud vähemalt 20% kasvukohtade taastamis- ja hooldustööde tulemusel.

Pikaajalise kaitse-eesmärgina nähakse nii isendite arvu kasvu kui kasvukohtade

seisundi paranemist või vähemalt stabiliseerumist lokaalsete hooldustegevuste abil

(kuivenduse mõju vähendamine ja võsa eemaldamine), kusjuures kasvukohtade pindala

on vähemalt 400 ha. Oluline on jätkata seiret, mis võimaldab hinnata kaitse-eesmärkide

täitmise tulemuslikkust.

4.1. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused

Vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle

asurkonna arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike

kasvukohtade elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi

asurkondade pikaajaliseks säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas

piisavalt suur kasvukoht.

Koldjas selaginell kasvab Eestis Euroopa põhiareaali lõunapiiril. Liigi arvukus ja

kasvukohtade arv Eestis on päris suur, kuid nende püsimine elujõulistena pole praeguse

seisuga kindlustatud. Kuigi suurem osa koldja selaginelli kasvukohtadest asub erinevat

tüüpi kaitstavatel aladel, on liigi soodsa seisundi tagamiseks vajalikud

kaitsekorralduslikud tegevused.

33

Arvestades eeltoodut, võib olla võimalik saavutada liigi ohustatuse kategooria ohualdis

(VU), kuid mitte lähiaja perspektiivis. Realistlik on kaitsekorraldusperioodil säilitada

kategooria „väljasuremisohus“. Liigi püsimajäämiseks on tarvis säilitada

populatsioonide arv ja isendite arvukus nendes vähemalt praegusel tasemel või

saavutada arvukuse suurenemine. Liigile soodsate tingimuste tagamise olulisimad

meetmed on liigile sobivate elupaikade kaitse ja kasvukohtade hooldus, et luua ning

säilitada liigi püsimajäämiseks vajalikud tingimused.

Peamine oht kasvukohtade kvaliteedile on kuivendamine ja selle tagajärjel elupaiga

võsastumine, metsastumine või roostumine. Põhjustada ei tohi kasvukohatde täiendavat

kuivendamist ja võimalusel tuleb kasvukohti otseselt mõjutavad kuivenduskraavid

sulgeda, et tagada koldjale selaginellile sobilik veerežiim. Vajalik on eemaldada

kasvukohtadest pealekasvavat noort puistut ja pilliroogu. Tegevused peavad olema

korduvad, sest ühekordse taastamise ja hoolduse mõju on lühiajaline. Koldja selaginelli

populatsiooni seisundi saab lugeda soodsaks, kui kasvukohas on liigile sobilik

niiskusrežiim, piisavad valgustingimused (puude liituvus ei tohi ületada 0,2-0,3),

vähemalt 50% isenditest on generatiivsed ning isendeid on vähemalt 300.

4.2. Kasvukoha ja leiukoha määratlemise ja EELISesse kandmise põhimõtted

Kasvukoha (pindobjekti) piiritlemise aluseks on GPS seadmega registreeritud

leiukohapunktid. Koldja selaginelli kasvukoht tuleb piiritleda pindobjektina, mis

hõlmab leiukohapunktid, kus koldjas selaginell leiti, ning liigi soodsa seisundi

säilimiseks vajaliku puhvri leiukohapunktide ümber. Kui koldjas selaginell kasvab

väikesel kompaktsel soolaigul, tuleb punktobjektide ümber kasvukoha pindobjekti

kaasata kogu liigile sobilik kooslus. Suurematel sooaladel, kus koldjas selaginell

asustab üht või mitut massiivist raskesti eristatavat osa, võib olla põhjendatud

kasvukoha piiritlemine äärmiste taimede alusel selliselt, et kasvukohta oleks hõlmatud

sooala vähemalt 50 meetri kaugusele äärmistest isenditest, arvestades ka koosluse

sobilikkust kasvukohaks. Hinnanguliselt on 50 m kraavi kuivendava mõjuala kaugus,

mis tuleb võtta minimaalseks puhverala kauguseks äärmistest isenditest.

Üksikisendite leidmisel tuleb leiukoha koordinaadipunkti (isendi) ümber moodustada

kasvukoha pindobjekt minimaalse raadiusega 10 meetrit. See võimaldab arvestada

GPS-seadme mõõtmisveaga, mis lagedal alal on tavaliselt 3–5 m, metsas sageli rohkem.

Taoliselt piiritletud kasvukoha pindobjekt tagab minimaalse vajaliku kaitse ning on

põhjendatud ennekõike juhuslike või perspektiivitute kasvukohtade korral. Juhuslikeks

või perspektiivituteks võib pidada väheste isenditega kasvukohti ebatüüpilistes või

täielikult degradeerunud kooslustes või ka juhul, kui sobilikku kasvukohta ala piires on

rohkem, kuid ala vajab põhjalikumat inventuuri taimede leviku täpsustamiseks.

Selleks, et vaatlusandmed EELIS-es oleksid võrreldavad, tuleb alati üles märkida,

millistes ühikutes liiki loendati (isend, generatiivne võsu, kogumik jne), millistel alustel

liigi arvukust kasvukohas kirjeldati (kas tegemist on hinnangulise või täpse

arvukusega) ja millist ala isendite otsimisel külastati (kas otsiti läbi kogu kasvukoht või

ainult üks piirkond sellest). Riiklikus seires kasutatakse loendusühikuna kogumikku.

2018. ja 2023. a valitud kasvukohtade inventuuril loendati isendeid ja andmete parema

võrreldavuse huvides on soovitatav jätkata inventuuridel sama loendusühiku

kasutamist, kusjuures isendiks tuleb lugeda ühte kompaktset selaginelli kogumikku,

34

millel võib olla mitu generatiivset võsu. Kui lokaalpopulatsioonis on isendeid sadu või

rohkem, võib piirduda arvukushinnangu andmisega.

Kasvukoha võib EELISest kustutada (arhiveerida), kui see on hävinenud, näiteks

sookooslus on nii degradeerunud, et ei sobi enam liigi kasvukohaks vms. Muul juhul

võib kasvukoha arhiveerida, kui liiki pole kümne aasta jooksul kasvukohas nähtud

vähemalt kolmel erineval aastal, kusjuures kasvukoht on põhjalikult ja ülepinnaliselt

inventeeritud ning tegemist ei olnud ebasobivate kasvutingimustega aastaga (nt

pikaajaline põud, üleujutus vms).

4.3. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord

Koldja selaginelli soodsa seisundi tagamise eesmärgil loodi 2022. aastal seni väljaspool

kaitstavaid alasid paiknevates esinduslikes kasvukohtades üheksa püsielupaika, mille

tulemusena 2024. aasta alguse seisuga asub 94% kasvukohtade pindalast ning 79% liigi

kasvukohtade arvust kaitstavatel aladel. Sellele vaatamata võib edaspidi erinevate

välitööde tulemusena tekkida vajadus uute täiendavate püsielupaikade või muude

kaitstavate alade moodustamiseks esinduslike kasvukohtade kaitseks.

Populatsiooni loetakse esinduslikuks, kui liigi arvukus selles ühe vaatluse tulemusel on

vähemalt 300 isendit. Taolistes isendirohketes kasvukohtades on soovitatav

moodustada püsielupaik (või muu kaitstav ala), mis võimaldab rakendada liigile

vajalikke kaitsemeetmeid. Kasvukohaeelistusi silmas pidades tähendab see minimaalse

suurusega ala, mis tagab vajaliku veerežiimi säilimise. Püsielupaik peab olema

piiritletud piisava suurusega, et potentsiaalsed maaparandustööd väljaspool

püsielupaiga piire ei omaks kasvukohale negatiivset kuivendavat mõju.

Kui koldja selaginelli isendid kasvavad ühtlaselt koosluse piires, siis on kogu kooslus

liigile omane kasvukoht, mis tuleb püsielupaigana kaitse alla võtta koos vajaliku

puhveralaga selle ümber. Püsielupaikade piiritlemisel on otstarbekas pidada silmas

katastripiire või looduslikke joonobjekte, kusjuures kraavide puhul on vajalik need

arvata püsielupaika, et oleks võimalik reguleerida nende hooldustöid. Püsielupaikade

moodustamisel tuleb ala piiritleda ulatuses, mis on vajalik liigile omase ja soodsa

kasvukoha säilimiseks ning võimaldab levila laienemist. Soovituslik puhvri ulatus on

50 m kasvukoha piirist. Oluline on vältida uute maaparandussüsteemide rajamist

leiukohale lähemale kui 50 m, et ära hoida kasvukohtade, milleks on enamasti

sookooslused, degradeerumist ja liigile ebasobivaks muutumist.

Püsielupaikades on otstarbekas kehtestada sihtkaitsevööndi režiim, mis võimaldab

reguleerida majandustegevust ning maaparandussüsteemide hooldustöid liigi soodsa

seisundi tagamiseks. Piiranguvööndites ei ole olemasolevate maaparandussüsteemide

hooldustöid võimalik looduskaitseseaduse alusel reguleerida, seega ei ole liigi

kasvukohtade seisundi säilimine nendes kraavide olemasolu korral tagatud. Praegu

koldja selaginelli püsielupaikades kehtiv kaitserežiim on otstarbekas 29 ja sarnast

kaitsekorda tuleb rakendada ka kaitsealadel paiknevate koldja selaginelli kasvukohtade

puhul.

29 Koldja selaginelli püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri, kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/101092022005

35

Degradeerunud, ebatüüpilised ja väheesinduslikud kasvukohad väheste koldja

selaginelli isenditega ei vaja kaitse alla võtmist, kuna pikemal ajaskaalal selliste

koosluste taastamine liigi püsimajäämist ei taga. Seal rakendatatakse

looduskaitseseaduse isendikaitse sätteid (§ 55 lg 7), mis keelavad II kaitsekategooria

taimede isendite kahjustamise, sh hävitamise ja korjamise.

4.4. Seos teiste kaitsealuste ja ohustatud liikide kaitsega

Koldja selaginelli kasvukohad – allikasood ja liigirikkad madalsood on kasvukohaks

mitmetele kaitsealustele taimeliikidele, nagu näiteks I kaitsekategooriasse kuuluv

püsiksannikas (Swertia perennis), II kaitsekategooriasse kuuluvad kärbesõis (Ophrys

insectifera), lõhnav käoraamat (Gymnadenia odoratissima), Russowi sõrmkäpp

(Dactylorhiza russowii), harilik muguljuur (Herminium monorchis), soohiilakas

(Liparis loeselii) ning III kaitsekategooriasse kuuluvad eesti soojumikas (Saussurea

alpina subsp. esthonica), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea), vööthuul-

sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata)

soo-neiuvaip (Epipactis palustris), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), harilik

käopõll (Listera ovata) jt. Koldja selaginelli kasvukohtade kaitse tagab soodsad

tingimused ka nendele liikidele. Lisaks on koldja selaginelliga kaaslevateks liikideks

sageli pääsusilm (Primula farinosa), lemmelill (Toefieldia calyculata), harilik

võipätakas (Pinguicula vulgaris), pruun sepsikas (Schoenus ferrugineus) ja raudtarn

(Carex davalliana). Need liigid pole küll looduskaitse all, kuid nende levikutrendid on

olnud viimaste aastakümnete jooksul kahanevad.

Koldja selaginelli kasvukohad ühtivad mitme kaitsealuse linnuliigi, nagu I

kaitsekategooriasse kuuluva kaljukotka (Aquila chrysaetos) ja must-toonekure

(Ciconia nigra) ning II kategooriasse kuuluva metsise (Tetrao urogallus) elupaikadega.

Ka neile liikidele on koldja selaginelli kasvukohtade kaitserežiim sobiv.

36

5. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed),

nende eelisjärjestus ja teostamise ajakava

Koldjal selaginellil asub 2024. alguse seisuga 79% kasvukohtade arvust ning 94%

pindalast kaitstavatel aladel, nende seas on sihtliigi kaitseks loodud üheksa

püsielupaika. Seega toimub liigi soodsa seisundi saavutamiseks liigi kaitse alade kaitse

kaudu. Alade kaitse kaudu tagatakse liigile sobivate kasvukohtade ja liigi isendite

arvukuse säilimine piisavas ulatuses ja kvaliteedis. Kasvukohtade kvaliteedi ning liigi

säilimise seisukohalt on olulised meetmed kasvukohtade hooldus ning kaitse

kuivendamise eest.

Teadaolevast 62 kasvukohast 13 ei asu kaitstaval alal. Need alad on praeguste teadmiste

kohaselt väikese pindalaga (kuni 1 ha) ja koldja selaginelli arvukus nendes on enamasti

alla 10 isendi. (Erandiks on Pärnumaal Kõnnu külas asuv kasvukoht KLO9322181,

mille suuruseks on märgitud 17 ha, kuid isendite arvukuseks vaid 10). Väljaspool

kaitstavaid alasid asuvates kasvukohtades rakendub LKS § 55 lõikes 7 sätestatud

isendikaitse, mille kohaselt koldja selaginelli isendite kahjustamine, sh korjamine ja

hävitamine, on keelatud.

Kaitsekorralduslike tegevuste eelisjärjestamisel kasutakse järgmist klassifikatsiooni:

I prioriteet – hädavajalik(ud) tegevus(ed), milleta lähiaja kaitse-eesmärkide

saavutamine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja

toimiva(te) kindlalt teadaolevate Eestis kriitilis(t)e ja suure tähtsusega ohuteguri(te)

kõrvaldamisele suunatud tegevus ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine

olemasolevate andmete baasil;

II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide

saavutamisele, väärtuste säilimisele ja taastamisele, potentsiaalsete ning Eestis

keskmise ja väikese tähtsusega ohutegurite kõrvaldamisele ja kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamisele koos selleks oluliste uuringute ja inventuuridega;

III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus (sh uuring ja inventuur), mis aitab

kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

5.1. Liigi kasvukohtade taastamine ja hooldamine

5.1.1. Võsa ja noorte puude eemaldamine

Prioriteet: I-II

Korraldaja: eramaal Keskkonnaamet, riigimaal RMK

Aeg: 2025-2026

Koldja selaginelli peamine kasvukoht on liigirikas madalsoo. Enamikus koldja

selaginelli kasvukohtades on probleemiks võsastumine või metsastumine. Selle

peamiseks põhjuseks on maaparandussüsteemide rajamine, mille tulemusena sood

muutuvad kuivemaks ning seal hakkab kasvama puistu. Peamiselt metsastuvad koldja

selaginelli kasvukohad männiga, harvemini kuuse või kasega. Põõsastest domineerib

paakspuu. Võsastumise ohjamiseks on vajalik raie, mida senini on tehtud vaid üksikutes

37

koldja selaginelli kasvukohtades. 2023. aasta inventuuri käigus kohati ainult kahte

hooldatavat (Esiküla (KLO9327087) ja Pajaka (KLO9340679) läänepoolne osa) ning

ühte taastatavat (Paraspõllu (KLO9309701)) selginelli kasvukohta.

Soovitatav puistu liituvus koldja selaginelli kasvukohtades on 0,2 (0,3). Teatud hulk

puid/põõsaid alal on vajalik kasvukoha heterogeensuse tagamiseks ning pikematest

kuuma- ja põuaperioodidest tulenevate mõjude leevendamiseks.

Raietööd tuleb teostada käsitsi või kergtehnikaga talvel külmunud pinnasega või suvel

kuival ajal, et vältida maapinna ja taimede liigset kahjustamist. Puud ja võsa tuleb

eemaldada võimalikult maapinna lähedalt, vältides kõrgete kännutüügaste jäämist

kasvukohta. Raiejäätmed tuleb kasvukohast ära vedada. Raiejärgselt tuleb aladel niita

kas vikatiga või trimmeriga (või kergtehnikaga, kui looduslikud olud seda

võimaldavad), et vältida kõrge rohustu domineerima hakkamist ja rohke kulu tekkimist

kasvukohtades ning võsa taastumist.

Niitmine ja/või karjatamine on soovitatav aeg-ajalt kõikides koldja selaginelli

kasvukohtades, et vältida kasvukohtade kinnikasvamist, taimekoosluste muutusi ja

liigset kulustumist. Sobilik karjatamiskoormus ja koosluse karjatamislävi selgub igal

alal karjatamise käigus. Sooniitude karjatamiskoormus jääb vahemikku 0,2–1,0 lü/ha

kohta. Koldja selaginelli kasvukohti on soovituslik karjatada pigem väikese

karjatamiskoormusega, mis on piisav, et hoida ala avatuna, kuid ei põhjusta liigset

tallamist kasvukohas.

Võsa ja noore metsa harvendamine on I prioriteedi tööna (aastal 2025) vajalik Kära,

Kamariku, Pajaka, Kustja, Laheääre ja Vaharu püsielupaikades, kus kasvukoha

kinnikasvamine on ulatuslik ning puistu osakaalu vähendamine elupaigas tuleb läbi viia

esimesel võimalusel. Kära, Kamariku, Pajaka ja Kustja hooldusalad jäävad täielikult

riigimaale, Vaharu osaliselt riigi- ja eramaale ning Laheääre täielikult eramaadele.

Eramaadel on töid kavandatud 2,44 ha ning riigimaal 6,69 ha suurusel alal. Käbiküla ja

Koluta PEP-ides on avatud kasvukohta rohkem ning sinna on planeeritud raietööd II

prioriteedina 2026. aastaks. Hooldusalad paiknevad riigimaal kogupindalaga 0,81 ha.

Väljaspool püsielupaiku on võsa eemaldamine vajalik Nabala-Tuhala looduskaitsealal

paiknevas kasvukohas (KLO9328516), Alema looduskaitseala kasvukohas

(KLO1100876) ja Lümandu maastikukaitsealal ja osaliselt metsise püsielupaigas

paiknevas kasvukohas (KLO9313354). Tegevus on planeeritud I prioriteedi tööna

2026. aastaks. Nabala-Tuhala looduskaitsealale kavandatud hooldusalad jäävad nii

riigi- kui eramaale, Alema looduskaitseala hooldusala paikneb täielikult riigimaal ja

Lümandu hooldusala riigi- ja väikeses ulatuses eramaal. Eramaal on kavandatavaid töid

kokku 1,46 ha ja riigimaal 4,31 ha.

Eeldatav maht: Võsa ja noore puistu eemaldamine on planeeritud tegevuskava perioodi

2025-2026 aasta peale kogupindalaga 15,72 ha, sealjuures 2025. aastal 9,13 ha ja 2026.

aastal 6,59 ha.

38

Eeldatav maksumus: Tööde maksumuse kalkuleerimisel on lähtutud keskkonnaministri

01.06.2004 määrusest nr 62 30 , mille kohaselt maksab võsa eemaldamine, kui

puittaimestik on üle 1,5 m kõrgune, 1000 € hektari kohta, seega on tööde summaarne

kulu kokku orienteeruvalt 15 720 €. 2025. aastal on I prioriteedi tööde maksumus 9130

€, 2026. aasta I prioriteedi tööde maksumus on 5780 € ja II prioriteedi tööde maksumus

on 810 €.

5.1.2. Pilliroo tõrjumine ja rohustu niitmine

Prioriteet: I ja III

Korraldaja: eramaal Keskkonnaamet, riigimaal RMK

Aeg: 2025-2028

Roostumine on kasvukohtade kuivendamise tagajärg ning see on probleemiks mitmetes

koldja selaginelli kasvukohtades. Tõenäoliselt on pilliroo tõrjumine kõige

tulemuslikum koos kasvukoha veerežiimi taastamisega, kuid erinevatel põhjustel ei

pruugi see alati võimalik olla.

Roo tõrjumiseks võib soovitada karjatamist või niitmist. Karjatamise korraldamine on

keerukam (nõuab kariloomade olemasolu, karjatarade ehitamist jne), kuid pikema aja

jooksul võib anda püsivama tulemuse. Pilliroo ja muu rohustu niitmist tuleb teha alates

augustist. Selleks ajaks on valminud koldja selaginelli eosed ning viljunud teised,

selaginelliga koos kasvavad kaitsealused liigid. Niitmist teostada kuival ajal

soovitatavalt käsitsi (vikatiga või trimmeriga), et võimalikult vähe tallata kaitsealuseid

taimi ja lõhkuda pinnast. Samuti on kasvukohad sageli väga mätlikud ning masinatega

liikumine on nendes raskendatud. Kergtehnikat võib kasutada ainult juhul, kui

looduslikud olud seda võimaldavad. Niidetud roog ja muu niide tuleb kasvukohast välja

vedada.

Pilliroo tõrjumist on tarvis teostada Vaharu ja Ligeoja leiukohtades, kokku 0,99 ha,

millest 0,94 ha on I prioriteedi tööd ning 0,05 ha III prioriteedi tööd (Ligeojal). Töid

tuleb teostada 2025. aastal. Hooldusalad jäävad riigimaale.

Rohustu niitmine on vajalik kõikides kasvukohtades, kus on kavaga ette nähtud puistu

ja võsa raie (vt ka ptk 5.1.1), kuna raiejärgselt hakkab kasvukohtades sageli

domineerima kõrge taimestik, mis lämmatab madalamakasvulised liigid. Kära,

Kamariku, Pajaka, Kustja, Laheääre ja Vaharu püsielupaikades tuleb niitmisega

alustada 2026. aastal eeldusel, et 2025. aastal on nendes kasvukohtades tehtud

planeeritud raietööd. Käbiküla ja Koluta PEP-des ning Nabala-Tuhala looduskaitsealal

paiknevas kasvukohas (KLO9328516), Lümandu maastikukaitseala kasvukohas

(KLO9313354) ja Alema looduskaitseala kasvukohas (KLO1100876) on raietööd

planeeritud II prioriteedi tegevusena 2026. aastaks, misjärel alates 2027. aastast on

vajalik nende kasvukohtade niitmine. Niita tuleb vähemalt kahel esimesel aastal peale

raiet. Edaspidise niitmise sagedus selgub kaitsekorralduslike tööde tulemusseire

käigus.

30 Loodushoiutoetuse taotlemise, taotluse läbivaatamise ja toetuse maksmise kord, nõuded toetuse

maksmiseks, toetuse määrad ning toetuse tagasinõudmise kord. RT I, 21.04.2017, 1. Kättesaadav:

https://www.riigiteataja.ee/akt/129042022016

39

Eeldatav maht: Pilliroogu on vajalik tõrjuda 2025. aastal I prioriteedi tööna 0,94 ha, III

prioriteedi tööna 0,05 ha. Raiejärgse rohustu niitmist on vajalik teostada 2026. aastal I

prioriteedi tööna on 8,84 ha, 2027. aastal I prioriteedi tööna 8,84 ha ja II prioriteedi

tööna 6,59 ha, 2028. aastal I prioriteedi tööna 7,52 ha ja II prioriteedi tööna 6,59 ha.

Eeldatav maksumus: Kuna pilliroo tõrjumine ja rohustu niitmine toimub käsitsi, siis on

selle hinnaks arvestatud varasemate liigi tegevuskavade alusel 500 €/ha.

Pillirootõrjumise maksumus 2025. aastal I prioriteedi tööna on 470 €, III prioriteedi

tööna 25 €. Kergtehnika kasutamise korral võib töö maksumus osutuda väiksemaks.

Raiejärgse rohustu niitmise maksumus 2026. aastal I prioriteedi tööna on 4420 €, 2027.

aastal I prioriteedi tööna 4420 € ja II prioriteedi tööna 3295 €, 2028. aastal I prioriteedi

tööna 3760 € ja II prioriteedi tööna 3295 €. Hinnanguliselt kulub kokku pilliroo

tõrjumisele ning kasvukohtade niitmisele 19 685 €.

5.1.3. Kujundusraiete teostamine

Prioriteet: III

Korraldaja: maaomanik kooskõlastatult Keskkonnaametiga

Aeg: vastavalt maaomaniku soovile

Järgnevalt antakse ülevaade raiete teostamise põhimõtetest püsielupaikade

sihtkaitsevööndites, kus metsaraie saab toimuda vaid kujundusraiena.

Koldja selaginelli püsielupaikades on kasvukohtade ümber puhveralana määratletud

valdavalt metsad, mis on vajalik mõne negatiivse mõjuteguri vältimiseks väljaspool

liigi (potentsiaalset) kasvukohta (nt kraavide hooldamine ja rajamine).

Sookasvukohtades on sood ümbritseva puhverala kaitse vajalik ennekõike optimaalse

veerežiimi säilitamiseks. Kuna koldjas selaginell pole metsaliik, siis võib sood

ümbritseval puhveralal teostatud raie aidata kaasa kasvukohtade (sookoosluste) soodsa

seisundi saavutamisele, kuna see vähendab transpiratsiooni ja vahetult sooservas

parandab valgustingimusi, arvestada tuleb ka loodusliku mitmekesisuse säilitamisega.

Järgnevalt kirjeldatud tingimused kohalduvad püsielupaikades, kus kaitse-eesmärgiks

on vaid koldja selaginelli (ja muude sooliikide) kasvukohtade kaitse, ning kehtivad

kasvukohti (valdavalt madal- ja allikasoid) ümbritsevatel metsaaladel:

• sooalale lähemal kui 20 m vältida ala lagedaks raiumist (sh lageraiet, veerraiet),

vähendamaks võimalust toitainete sissekandeks sooalale ja sellest tingitud koosluse

muutusi. Lagealade tekitamine väljakujunenud metsades on lubatud

haigustekitajate, tormi või kahjurite tekitatud kahjustuste likvideerimiseks;

• vältida järske muutusi koosluses, eelistada vana metsapõlve raiet mitme järguga

sarnaselt turberaiele;

• jätta vähemalt 20 tm/ha säilikpuid. Säilikpuud valida I rinde suurimate ja

tormikindlamate puude hulgast, eelistades mände ja kõvalehtpuid. Säilitada surnud

puid ja tüükaid ning teisi looduslikke metsa struktuurielemente;

• vältida puhtpuistute teket, metsaalale on nt kuuskede istutamine lubatud, kuid

tagada sealjuures looduslik uuendus, kujundamaks mitmekesisem puistu.

40

• Järgmise lageala võib kavandada, kui eelmine lageala püsielupaiga puhveralal on

uuenenud vähemalt noorendiku arenguklassi metsaga;

• selguseta aladel, noorendikes ja latimetsades on lubatud mittelikviidne raie metsa

koosseisu kujundamiseks;

• kõigis arenguklassi metsades on lubatud puistu harvendamine ning üksikpuude raie

eeldusel, et sellega ei muudeta puistut tormihellaks, säilib puistu ülarinne ega

kahjustata elustiku mitmekesisust,

• raied ja puidu kokkuvedu teostada käsitsi või väikese erisurvega tehnikaga ajal, mil

pinnas seda võimaldab;

• pinnasekahjustuste tekitamine sooalale või koldja selaginelli kasvukohta on

keelatud;

• vajadusel koondada masinate liikumisteele oksavalle (hiljem alalt eemaldada või

põletada);

• raidmed soovitavalt koondada ja püsielupaigast ära viia või põletada väljaspool

kaitsealuste liikide teadaolevaid kasvukohti.

Keskkonnaamet võib raiele seada täiendavaid piiranguid juhul, kui raie-eelsel ala

ülevaatusel selgub, et alale jääb seni teadmata kaitsealuste liikide elupaiku või

kasvukohti ja nende liikide elupaiganõudlusest tulenevalt tuleb metsa säilitada. Ala

ülevaatusel määratakse vajadusel kindlaks ka langi pindala.

Raied väljaspool koldja selaginelli kasvukohti ja potentsiaalseid kasvukohti toimuvad

maaomaniku soovil ja rahastusel ja selleks tegevuskavaga eraldi eelarvet (vt ptk 7) ette

ei nähta.

5.1.4. Veerežiimi taastamine

Prioriteet: I

Korraldaja: Keskkonnaamet

Aeg: 2026-2027

Koldja selaginelli kasvukohtade kvaliteedi languse üks peamisi põhjuseid on

kuivendamine, mis muudab kasvutingimused niiskuslembestele liikidele, sh koldjale

selaginellile ebasobivaks. Lisaks veerežiimi muutustele põhjustab kuivendamine

koosluse üldist muutumist, mis pärsib niiskuslembeste liikide konkurentsivõimet ja

arengut muutunud tingimustes. Kuivendamine põhjustab kasvukohtade võsastumist,

metsastumist ning roostumist. Võib arvata, et rikkumata veerežiimiga kasvukohad

(madal- ja allikasood, niisked niidud jm) püsivad avatuna ka inimese sekkumiseta, kuid

suurem osa tänapäevastest koldjale selaginellile sobilikest kasvukohtadest on siiski

suuremal või vähemal määral kuivendusest mõjutatud. Arvestades, et

maaparandussüsteemide mõju on laiem kui kaitstavale alale jääv maa-ala, ei pruugi

alati olla võimalik selaginelli kasvukohti mõjutavate maaparandussüsteemi või selle

osade sulgemine.

Sulgeda või leevendada maaparandussüsteemide mõju tuleb Kustja, Ligeoja ja Vaharu

püsielupaikades ning Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal asuvas

Napanurga kasvukohas (KLO9340681). Veerežiimi taastamise võimalikkus tuleb välja

selgitada vastava uuringuga, mida on kirjeldatud peatükis 5.2.1. Uuring peab selgitama

välja võimalused, kuidas taastamistööde käigus muuta koldja selaginelli kasvukohtade

41

veerežiimi looduslähedasemaks, kahjustamata sealjuures kaitstavalt alalt väljajäävaid

metsa- ja põllumaid. Sama uuringu käigus määratakse kindlaks taastamistööde

metoodika. Töö täpsem kavandamine lähtub vastava uuringu tulemustest. Eesmärk on

muuta kuivendusest mõjutatud koldja selaginelli kasvukohtade ja kasvukohti vahetult

ümbritsevate alade veerežiim võimalikult looduslähedaseks.

Töö mahtu on raske hinnata. Konkreetsed tegevused ja mõju alale selguvad uuringu (vt

ptk 5.2.1) käigus. Teostatavate tööde lõplik hind selgub uuringu järgselt. Käesolevas

kavas on töö ligikaudseks maksumuseks planeeritud 30 000 € (2026. aastal 15 000 € ja

2027. aastal 15 000 €).

5.2. Liigikaitselised uuringud ja seired

5.2.1. Veerežiimi taastamise uuring

Prioriteet: I

Korraldaja: Keskkonnaamet

Aeg: 2025

Kuivendamine on koldja selaginelli kasvukohtade kvaliteedi languse peamine põhjus.

Kasvukohtade kunagise algse veerežiimi taastamiseks on vajalik sulgeda kasvukohti

mõjutavad kuivenduskraavid. Selleks on vaja koostada maaparandussüsteemide uuring

peatükis 5.1.4. välja toodud kasvukohtades. Erinevas vanuses kraavid tuleb looduses

kaardistada (kuna vanemad kraavid ei pruugi olla kaartidele kantud) ja hinnata nende

sulgemise mõju kasvukoha ja naaberkinnistute veerežiimile. Töö eesmärk on töötada

välja juhised selliste toimivate kraavide sulgemiseks, mille sulgemisel puudub

arvestatav negatiivne mõju väljaspool kaitstavat ala asuvatele kinnistutele. Maastikul

kraavide sulgemiseks võib osutuda vajalikuks läbi viia täiendavaid raieid (nt

ligipääsuks), mis tuleb planeerida minimaalses vajalikus mahus.

Veerežiimi taastamise võimalikkust tuleb uurida Kustja, Vaharu ja Ligeoja

püsielupaikades ning Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal asuva

Napanurga kasvukohas (KLO9340681).

Eeldatav maht: 5 välitööpäeva kohapealsete oludega tutvumiseks ja 10

kameraaltööpäeva eeltööde tegemiseks ja eksperthinnangu koostamiseks

Eeldatav maksumus:

välitööpäevade maksumus – 5 päeva (200 €/päev), kokku 1000 €

kameraaltööpäevade maksumus – 10 päeva (140 €/päev), kokku 1400 €

Kokku – 2400 €

5.2.2. Palünoloogilised uuringud koldja selaginelli populatsioonide ja kasvukoha

seisundite muutuste hindamiseks ajaloolisel skaalal

Prioriteet: III

Korraldaja: teadusasutused

Aeg: 2025-2027

42

Parimaid koldja selaginelli kasvukoha hooldusmeetmeid on võimalik liigi kaitseks

valida siis, kui on olemas informatsioon liigi varasema käekäigu kohta. Kuna liigid

võivad reageerida keskkonnamuutusele ajalise viibega, siis teadmised, millises

seisundis on koldja selaginelli kasvukohad olnud rohkem kui 50 aastat tagasi, mil liigi

seiret ei teostatud, annaks pikemaajalise perspektiivi hindamaks koldja selaginelli

vajadusi kasvukoha suhtes, arvestades nii looduslikke kui inimtekkelisi faktoreid.

Palünoloogilise uuringu eesmärgiks on koostada selaginelli kasvukoha ja selle

lähiümbruse mineviku taimkatte kvantitatiivne rekonstruktsioon 200-aastase sammuga

alates jääajajärgsest ajast ning 25-aastase sammuga viimasel 200 aastal. Uuringu

tulemusena selgitatakse välja, millistes keskkonnatingimustes (niiskusrežiim, koosluse

liigiline koosseis, klimaatilised tingimused) koldjas selaginell on minevikus kasvanud

ning kas koldja selaginelli kaitse tegevused on eesmärgipärased, tagades liigi püsimise

Eestis, või kaitseme me juba muundunud kooslust, kus koldjas selaginell on sattunud

väljasuremisvõlga. Uuringu tulemused aitavad kaasa selaginelli kaitse tegevuse

tõhustamisele, pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele ja koldja selaginelli

säilimisele.

Eeldatav maht: Uuringu esialgne hinnakalkulatsioon lähtub eeldusest, et uuringuks

valitakse kaks ala, millest ühel on populatsiooni seisund väga hea ja kasvukoht

rikkumata (olulise inimmõjuta) ning teisel on populatsiooni seisund halvenemas ja

kasvukoht tugeva inimmõjuga.

Esimesel aastal võetakse puursüdamik (1 välitööpäeva), tehakse ühe setteläbilõike

proovide (50 proovi) palünoloogiline analüüs (100 kameraaltööpäeva), dateeritakse

setteproovid (ooteaeg 3 kuud) ja setteläbilõigete ajaskaala loomine (7

kameraaltööpäeva). Kokku kulub esimesel aasta tegevustele 107 kameraaltööpäeva.

Teisel aastal tehakse samad tegevused teise puursüdamikuga, sisaldades taas ühte

välitööpäeva, 107 kameraaltööpäeva. Kolmandal aastal tehakse andmeanalüüs ja

taimkatte rekonstruktsioonide loomine (60 kameraaltööpäeva).

Eeldatav maksumus:

Puursüdamike dateeringute puhul on ühe dateeringu maksumus on 320 €. Minimaalne

dateeringute arv ühe puursüdamiku kohta on kolm, ideaalis võiks olla viis. Kahe

puursüdamiku kohta kahe aasta jooksul tehakse 10 dateeringut, mis läheb kokku

maksma 3200 €, aastas 1600 €.

2025. ja 2026. aastal laboritarvikute ja kemikaalide kulu – 1000 €, aastas 500 €.

2025. ja 2026. aastal kolme inimese välitööpäevade maksumus – 1 päev (200 €/päev),

kokku 1200 €, aastas 600 €.

Aastatel 2025-2027 kameraaltööde maksumus – 274 päeva (140 €/päev), kokku 38 360

€. Aastate lõikes 2025. aastal kameraaltööde kulu 14 980 €, 2026. aastal 14 980 € ning

2027. aastal 8 400 €.

2025. ja 2026. aasta maksumus on kumbki 17 680 € ja 2027. aasta maksumus 8 400 €.

Kokku – 43 760 €

43

5.2.3. Liigi genofondi ja paljunemismehhanismide uuring

Prioriteet: III

Korraldaja: teadusasutused

Aeg: 2027

Koldja selaginelli arvukust on võimalik tõsta sobilike kasvukohtade säilitamise läbi,

kuid ka soodustades liigi paljunemisprotsessi. Eduka sugulise paljunemise eelduseks

on enamasti liigi populatsioonide geneetiline mitmekesisus. Kuigi koldjas selaginell

paljuneb ka vegetatiivselt, siis inventuuri käigus tehtud paikvaatluse põhjal võiks

arvata, et vegetatiivselt paljunedes liik oma väikese edasiliikuvuse tõttu kogu

populatsiooni ei hõiva. Paljunemist puudutavate hüpoteeside kinnitamiseks on oluline

läbi viia ka liigi geneetilise mitmekesisuse uuring. Uuringu eesmärgiks on välja

selgitada selaginelli paljunemismehhanisme mõjutavad tegurid ja eripärad ning

populatsioonidesisene ning -vaheline geneetilise mitmekesisus.

Eeldatav maht: Esindusliku valimi saavutamiseks tuleb uuringuid teostada vähemalt

kümnes populatsioonis. Taimedelt kogutakse geneetiline materjal (10 välitööpäeva).

Laboritööd, geneetiline analüüs (120 kameraaltööpäeva), andmeanalüüs ja tulemuste

visualiseerimine (30 kameraaltööpäeva).

Eeldatav maksumus:

välitööpäevade maksumus – 10 päeva (200 €/päev), kokku 2000 €

kameraaltööpäevade maksumus – 150 päeva (140 €/päev), kokku 21 000 €

laboritarvikud – 1000 €

Kokku – 24 000 €

5.2.4. Kordusinventuur

Prioriteet: II

Korraldaja: Keskkonnaamet

Aeg: 2025

Paljude koldja selaginelli kasvukohtade andmed on üle kümne aasta vanad. Seetõttu on

vajalik läbi viia inventuur, et teada saada, kas liik nendes kohtades veel kasvab ning

millises ulatuses või on vaja kasvukohad EELISes arhiveerida. Kordusinventuuri

käigus hinnatakse koldja selaginelli kasvukohtade seisundit, loendatakse ja

kaardistatakse koldja selaginelli isendid vastavalt väljatöötatud metoodikale,

hinnatakse isendite elujõulisust (hindamisskaala: 0 – liik puudub; 1 – halb,

hävimisohus; 2 – kahjustatud (kiratsev); 3 – stabiilne, hea) ja kaitstavatel aladel

kirjeldatatakse vajalikud kaitsekorralduslikud tööd (vt ptk.1.3.2.). Lisaks tuleb hinnata

tallamise, ATV-ga sõitmise ja muude ohutegurite mõju. Tulenevalt isendite loendamise

metoodika muutusest kahe viimase inventuuri käigus on asjakohane rõhutada, et

isendiks tuleb lugeda ühte kompaktset selaginelli kogumikku, millel võib olla mitu

generatiivset võsu. Täpsustamist vajab 31 EELISes registreeritud kasvukohta (tabel 5).

44

Kui olemasolevate kasvukohtade lähiümbruses on selaginellile potentsiaalselt sobilikke

kasvukohti, tuleb ka need üle kontrollida. Kasvukohtade kordusinventuuri tulemused

annavad olulise sisendi ka tegevuskava tulemuslikkuse hindamiseks.

Eeldatav maht: 24 välitööpäeva ja 15 kameraaltööpäeva

Eeldatav maksumus:

välitööpäevade maksumus – 24 päeva (200 €/päev), kokku 4800 €

kameraaltööpäevade maksumus – 15 päeva (140 €/päev), kokku 2100 €

Kokku – 6900 €

Tabel 5. Inventeerimist vajavad koldja selaginelli kasvukohad.

EELISe

kood

asukoht viimane

vaatlus

arv ha märkus

1 KLO9341482 Saue vald, Laitse

küla

2018.08.06 2 1,2 Kontrollida liigi arvukust ja

kasvukoha ulatust.

2 KLO9338975 Lääne-Harju vald,

Niitvälja küla

2023.08.15 4 0,02 Vajalik inventeerida potentsiaalne

kasvukoht ja vastavalt sellele

piiritleda koldja selaginelli leviku

ulatus.

3 KLO9327086 Hiiumaa vald,

Esiküla

2010.07.21 60 0,34 Andmed vajavad uuendamist.

4 KLO9317906 Vormsi vald,

Hullo küla

1991.06.26 10 0,19 Andmed vajavad uuendamist.

5 KLO9317907 Vormsi vald,

Hullo küla

1994.07.14 200 0,38 Andmed vajavad uuendamist.

6 KLO9311276 Vormsi vald,

Hullo küla

2007 4 0 Punktobjekt. Andmed vajavad

uuendamist.

7 KLO9305180 Vormsi vald,

Hullo küla

2013.09.05 16 0,13 Andmed vajavad uuendamist.

Varasemalt olnud arvukam

populatsioon.

8 KLO9325867 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 6 0,1 Andmed vajavad uuendamist.

9 KLO9325868 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 8 0,53 Andmed vajavad uuendamist.

10 KLO9325869 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 4 0,04 Andmed vajavad uuendamist.

11 KLO9325870 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 35 1,2 Andmed vajavad uuendamist.

12 KLO9325871 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 2 0,01 Andmed vajavad uuendamist.

13 KLO9325872 Tapa vald,

Aavere küla

2010.07.30 1 0,01 Andmed vajavad uuendamist.

14 KLO9325865 Väike-Maarja

vald, Uuemõisa

küla

2010.07.07 vähe 0,11 Andmed vajavad uuendamist.

15 KLO9325866 Tapa vald,

Aavere küla;

Väike-Maarja

vald, Uuemõisa

küla

2010.07.30 18 0,09 Andmed vajavad uuendamist.

45

EELISe

kood

asukoht viimane

vaatlus

arv ha märkus

16 KLO9300646 Kadrina vald,

Ridaküla küla

2018.07.07

2019.09.05

1000

5

4,73 Inventeerida potentsiaalsed alad

teadaoleva leiukoha juures. Vt

kaardikiht “Selaginelli tegevused”

17 KLO9325873 Väike-Maarja

vald, Uuemõisa

küla

2010.07.30 6 0,18 Andmed vajavad uuendamist.

18 KLO9325874 Väike-Maarja

vald, Raigu küla,

Uuemõisa küla

2010.07.30 4 0,09 Andmed vajavad uuendamist.

19 KLO9322181 Põhja-Pärnumaa

vald, Kõnnu küla

2010.08.01 10 17,24 Andmed vajavad uuendamist.

20 KLO9326519 Põhja-Pärnumaa

vald, Rahkama

küla

2011 rohkelt 4,56 Andmed vajavad uuendamist.

21 KLO9328122 Põhja-Pärnumaa

vald, Rahkama

küla

2012 5000 39,97 Andmed vajavad uuendamist.

22 KLO9330360 Lääneranna vald,

Massu küla

2012.08.07 6 38,8 Väga suur kasvukoha pindala, kuid

leitud ainult 6 isendit. Kasvukoht

vajab kontrollimist.

23 KLO9328123 Põhja-Pärnumaa

vald, Metsavere

küla, Pööravere

küla

2012 9 19,34 Andmed vajavad uuendamist.

24 KLO9319493 Saaremaa vald,

Merise küla

2008.07.28 ? 0,07 Andmed vajavad uuendamist.

25 KLO9348802 Märjamaa vald,

Kõrvetaguse

küla; Rapla vald,

Jalase küla

27.07.2010

? 4,83 Andmed vajavad uuendamist.

26 KLO9348803 Rapla vald, Jalase

küla

27.07.2010

? 19,59 Andmed vajavad uuendamist.

27 KLO9348814 Kohila vald,

Lümandu küla

10.09.2009 ? 7,83 Andmed vajavad uuendamist.

28 KLO9341484 Rapla vald, Valli

küla

29.08.2018 2 6,71 Andmed vajavad täpsustamist.

29 KLO9315121 Saaremaa vald,

Paatsa küla,

Võhma küla

21.07.2014 <200 6,67 Andmed vajavad uuendamist.

30 KLO9348857 Rapla vald, Kelba

küla; Rapla vald,

Ohulepa küla

04.08.2010 ohtralt 18,41 Andmed vajavad uuendamist.

31 KLO9348852 Harju maakond,

Saue vald, Kustja

küla; Rapla

maakond, Kohila

vald, Adila küla

15.07.2019 ohtralt 44,53 Andmed vajavad täpsustamist.

5.2.5. Taastamis- ja hooldustööde tulemusseire

Prioriteet I

Korraldaja: Keskkonnaamet

Aeg: 2025-2029

46

Tegevuskava viimastel aastatel (2028-2029) on vajalik läbi viia tulemusseire

kasvukohtades, kus on kavaga ettenähtud kaitsekorralduslikke töid (võsa ja noorte

puude eemaldamine, pilliroo tõrjumine ja rohustu niitmine, veerežiimi taastamine) ja

tööd on teostatud. Tulemusseire käigus hinnatakse koldja selaginelli vitaalsust ja

arvukust kasvukohtades, kasvukoha sobivust koldja selaginelli seisukohast (valgus- ja

niiskustingimused, ruumikonkurents) ja tesotatud tööde mõju (valgusolud, veerežiim,

uuesti peale kasvav võsa ja pilliroog vms), võrreldes taastamis- ja hooldustööde eelse

ajaga. Seire põhjal saab hinnata, kuidas taastamine ja/või hooldus on mõjunud koldja

selaginelli arvukusele ja levikule, ning anda hinnangu järgnevate hooldustööde

vajalikkuse kohta.

Tulemusseire tuleb teostada Kära, Kamariku, Pajaka, Kustja, Vaharu, Käbiküla,

Laheääre, Ligeoja ja Koluta püsielupaikades ning Nabala-Tuhala looduskaitsealal

paiknevas kasvukohas (KLO9328516), Lümandu maastikukaitsealal paiknevas

kasvukohas (KLO9313354) ja Alema looduskaitsealal kasvukohas (KLO1100876).

Nendes kasvukohtades on planeeritud puistu raiumine ja sellele järgnev niitmine või

roo tõrjumine. Pajaka maastikukaitsealal ja Pajaka-Vardi hoiualal Napanurga

kasvukohas (KLO9340681) ning Kustja, Ligeoja ja Vaharu püsielupaikades on vajalik

hinnata veerežiimi taastamise mõjusid. Tulemusseire käigus keskendutakse peamiselt

taastatud/hooldatud aladele, kuid hinnatakse ka kogu ala seisundit ja koldja selaginelli

arvukust kasvukohas. Lõplik tulemusseire maht ja seiratavad asukohad tuleb pärast

taastamistegevuste toimumist uuesti üle hinnata ja vajadusel korrigeerida, kuna nende

teostamine sõltub eramaaomanike nõusolekutest. Vaharu püsielupaigas tuleb pöörata

tähelepanu ka ala idapoolses nurgas kasvukoha tallamisele (ATV-ga), tulemusseire

käigus hinnata tekitatud pinnasekahjustuse ulatust ning mõju populatsioonile.

Paraspõllu looduskaitsealal paiknevas koldja selaginelli kasvukohas KLO9309701 on

2020. aastal RMK eestvõttel tehtud looduskaitselisi töid projekti “Paraspõllu madalsoo

veerežiimi taastamine” raames. Taastataval alal raiuti maha kõik puittaimed, freesiti

kännud ja rohttaimede mättad, täideti kraave ja ehitati pinnasepaise. Osa sellest

taastatavast alast oli 2018. aasta seire ajal väga rikkalik koldja selaginelli kasvukoht,

kus liik kasvas peamiselt hariliku sinihelmika mätaste peal. Taastamistööde käigus

mättad eemaldati, mistõttu hävisid ka seal kasvavad selaginelli taimed. 2023. aasta

põgusa vaatluse käigus ei õnnestunud samalt alalt ühtegi selaginelli taime leida.

Kasvukohas domineeris väga kõrge rohustu, mille all selaginell tõenäoliselt ei suudagi

kasvada. Selaginelli taimed olid säilinud kasvukoha selles osas, kus mättad ei olnud

täiesti maatasa freesitud, vaid ainult veidi pealt niidetud (täpselt ei selgunud vaatlusel,

mida seal tehtud oli). Edaspidi jälgida, kas madalsoole iseloomuliku veerežiimi

taastumise järel taastub ka koldja selaginelli populatsioon. Soovitatav on seirata üle

aasta (2025, 2027, 2029), et jälgida taastataval alal toimuvaid muutusi koosluses ja

soovitada vajalikke lisategevusi. Tõenäoliselt on vajalik kõrge rohustu niitmine ja

niiduse äravedu seni, kuni taastub madalsoole iseloomulik veerežiim ja kooslusele

omane taimestik.

Taastamistööde tulemusseire on planeeritud I prioriteedi tööna maksumusega 2025.

aastal 200 €, 2027. aastal 200 €, 2028. aastal 2070 ja 2029. aastal 2270 €.

Eeldatav maht: 16 välitööpäeva ja 11 kameraaltööpäeva

Eeldatav maksumus:

47

välitööpäevade maksumus – 16 päeva (200 €/päev), kokku 3200 €

kameraaltööpäevade maksumus – 11 päeva (140 €/päev), kokku 1540 €

Kokku – 4740 €

5.2.6. Riiklik seire

Prioriteet: II

Korraldaja: Keskkonnaagentuur

Aeg: vastavalt juhuvalimile

Kehtiva riikliku seire metoodika kohaselt seiratakse liiki registriobjektis

Keskkonnaagentuuri poolt etteantud juhupunktis ning seiresamm ei ole ühtlane: mida

rohkem on registriobjekte, seda väiksema tõenäosusega sama objekt kordusseiresse

satub. Kuna koldjal selaginellil on teada 62 kasvukohta, siis võib sama kasvukoha

korduvseiresse sattumine toimuda väga pika aja jooksul. Praeguse riikliku seire

metoodika alusel on võimalik hinnata üksnes pikemaajalisi muutusi koldja selaginelli

asurkondades. Riikliku seire eelarve maht ei kajastu tegevuskava eelarves. Seire toimub

riikliku seireprogrammi raames, mida rahastatakse riigieelarvest.

5.3. Tegevuskava uuendamine

Prioriteet: II

Korraldaja: Keskkonnaamet

Aeg: 2028

Käesoleva tegevuskava perioodi (2024-2028) lõppemisel on vajalik anda hinnang

perioodil liigi kaitseks planeeritud eesmärkide täitmisele ning kavandada tegevused ja

nende eelarve järgmiseks perioodiks. Ühtlasi tuleb seada uued lähi- ja vajadusel ka

pikaajalised kaitse-eesmärgid. Vajadusel tuleb uuendada ka ohutegureid, meetmeid jm,

kui nende kohta on uut teavet.

Kaitse tegevuskava uuendamiseks on ette nähtud 20 tööpäeva (140 €/ päev). Kokku

2800 €.

5.4. Koldja selaginelli tutvustamine meedias

Prioriteet: III

Korraldaja: huvilised

Aeg: kaitsekorraldusperiood

Koldjas selaginell on samblataoline vähesilmatorkav taim, kes kasvab niisketes ja

soistes kasvukohtades ning seetõttu võib olla vähetuntud botaanikahuviliste

loodussõprade seas, kes on näiteks abiks ka liikide leiukohtade kaardistamisel

48

loodusvaatluste andmebaasis. Koldja selaginelli tutvustamine meedias aitab tähelepanu

tõmmata liigile, mis omakorda võib kaasa aidata uute liigi leiukohtade leidmisele.

Eelarves maksumust ei kavandata.

49

6. Kaitse tulemuslikkuse hindamine

Tegevuskava tulemuslikkuse hindamine toimub viieaastase eelarveperioodi lõpus

2028. aastal koldja selaginelli kaitse tegevuskava uuendamisel. Tulemuslikkuse

hindamise aluseks on tulemusseire, riiklik seire ja kasvukohtade inventuur.

Koldja selaginelli kaitse võib kaitsekorraldusperioodil lugeda tulemuslikuks, kui on

täidetud järgmised tingimused:

- summaarne isendite arv on vähemalt 19 700;

- kasvukohtade arv on vähemalt 62;

- kasvukohtade pindala on vähemalt 398 ha,

- vähemalt taastatud ja hooldatud kasvukohtades on paranenud kasvukoha seisund ja

tõusnud isendite arvukus ja elujõulisus (populatsiooni vitaalsus vastava hinnanguskaala

alusel).

7. Eelarve

Tabel 6. Liigikaitselised tegevused ja nende maksumus (sadades eurodes). Summad sisaldavad kõiki makse, käibemaksukohustuslastel lisandub

käibemaks. Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet, KAUR – Keskkonnaagentuur, RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus, x – töö

teostamiseks vajalikud vahendid sisalduvad juba riigieelarves või see ei too kaasa täiendavaid kulusid.

Tegevus Priorite

et

Korraldaja 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku

5.1.1. Võsa ja noorte puude eemaldamine I KeA

RMK

24,4

66,9

14,6

43,2

39

110,1

5.1.1. Võsa ja noorte puude eemaldamine II KeA

RMK

8,1

8,1

5.1.2. Pilliroo tõrjumine ja rohustu

niitmine

I KeA 4,7 4,7

5.1.2. Pilliroo tõrjumine ja rohustu

niitmine

III KeA 0,25 0,25

5.1.2. Raiejärgne niitmine I KeA

RMK

10,75

33,45

10,75

33,45

10,75

26,85

32,25

93,75

5.1.2. Raiejärgne niitmine

II KeA

RMK

7,3

25,65

7,3

25,65

14,6

51,3

5.1.3. Kujundusraiete teostamine III maaomanikud x x x x x

5.1.4. Veerežiimi taastamine I KeA 150 150 300

5.2.1. Veerežiimi taastamise uuring I KeA

24 24

5.2.2. Palünoloogilised uuringud koldja

selaginelli populatsioonide ja kasvukoha

seisundite muutuste hindamiseks

ajaloolisel skaalal

III huvilised

176,8 176,8 84 437,6

51

5.2.3. Liigi genofondi ja

paljunemismehhanismide uuring

III huvilised 240 240

5.2.4. Kordusinventuur II KeA 69 69

5.2.5. Taastamis- ja hooldustööde

tulemusseire

I KeA 2 2 20,7 22,7 47,4

5.2.6. Riiklik seire II KAUR x x x x x

5.3. Tegevuskava uuendamine II KeA 28 28

5.4. Koldja selaginelli tutvustamine

meedias

III huvilised x x x x x

KOKKU 368,05 436,9 553,15 119,25 22,7 1500,05

Tabel 7. Tegevuste maksumused prioriteetide lõikes.

Prioriteet 2025 2026 2027 2028 2029 Kokku

I 122 252 196,2 58,3 22,7 651,2

II 69 8,1 32,95 60,95 171

III 177,05 176,8 324 677,85

Kokku 368,05 436,9 553,15 119,25 22,7 1500,05

53

Kasutatud allikad

Kirjandus

Amon, L., Veski, S., Heinsalu, A. & Saarse, L. 2012. Timing of Lateglacial vegetation

dynamics andrespective palaeoenvironmental conditions insouthern Estonia: evidence

from the sedimentrecord of Lake Nakri. Journal of Quaternary Science 27(2): 169–180.

Grigiene, A. & Jonas Satkunas, J. 2009. Middle Weichselian palaeoenvironmental

records from the Svirkaniai outcrop (NW Lithuania) In: Extent and timig of the

Weichselian glaciation southeast of the Baltic Sea. International Field Symposium of

the INQUA Peribaltic Working Group Tartu, September 13–17, 2009.

Heidel, B. & Handley, J. 2006. Selaginella selaginoides (L.) Beauv. ex Mart. &

Schrank (club spikemoss): a technical conservation assessment. [Online]. USDA Forest

Service, Rocky Mountain Region. Kättesaadav:

http://www.fs.fed.us/r2/projects/scp/assessments/selaginellaselaginoides.pdf

Hultén E. & M. Fries, 1986. Atlas of North European Vascular Plants. Vol. I ja III.

Koeltz Scientific Books, Königstein.

Jonsell, B. 2000. Flora Nordica, Volume 1, Lycopodiaceae to Polygonaceae. The

Bergius Foundation, The Royal Swedish Academy of Sciences, Stockholm.

Jalas, J. ja Suominen, J. 1972. 1. Pteridophyta. Atlas Florae europae. Distribution of

Vascular Plants in Europe. Helsinki.

Karrfalt, E.E. 1981. The comparitive and developmental morphology of the root system

of Selaginella selaginoides (L.) link. American Journal of Botany: 68(2) 244-253.

Khullar, S. P. 2008. Diversity of Microbes and Cryptogams. Pteridophyta. Department

of Botany, Panjab University.

Kotiranta, H., Uotila, P., Sulkava, S. & Peltonen, Sirkka-Liisa. 1998. Red Data Book

of East Fennoscandia. Helsinki.

Koff, T. & Terasmaa, J. 2011. The sedimentary sequence from the Lake Ķūži outcrop,

central Latvia: implications for late glacial stratigraphy. Estonian Journal of Earth

Sciences 60(2): 113-122.

Krall, H. Kukk, T., Kull, T., Kuusk, V., Leht, M., Oja, T., Pihu, S., Reier, Ü., Zingel,

H. & Tuulik, T. 2010. Eesti taimede määraja. Eesti Loodusfoto, Tartu.

Kukk, T. 1999. Eesti taimestik. Teaduste Akadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn.

Kukk, T., Kull, T., Luuk, O., Mesipuu, M. & Saar, P. 2020 Eesti taimede levikuatlas

2020. Pärandkoosluste Kaitse Ühing, Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja

keskkonnainstituut. Tartu.

54

Kumari, E. 1982. Punane Raamat. Eesti NSV-s kaitstavaid taime- ja loomaliike. Eesti

NSV zooloogia ja botaanika instituut, Tallinn, Valgus.

Laasimer, L., Kuusk, V., Tabaka., L. & Lekavičius, A. 1993. Flora of the Baltic

Countries I. Tartu.

Mossberg, B. & Stenberg, L. 2018. Nordens Flora. Bonnier Fakta.

Paal, J. & Leibak, E. 2013. Eesti soode seisund ja kaitstus. Eestimaa Looduse Fond.

Schneller, J. & Kessler, M. 2020. Spore dispersal of Selaginella denticulata, S.

helvetica, and S. selaginoides, and the significance of heterospory in Selaginellacae.

American Fern Journal 110(2):58–65.

Sell, P. & Murrell, G. 2018. Flora of Great Britain and Ireland. Volume 1

Lycopodiaceae – Salicaceae. Cambridge University Press.

Vaga, A. & Eichwald, K. 1960. Eesti NSV floora I. Eesti Riiklik Kirjastus, Tallinn.

Avaldamata allikad

Eesti NSV Punane Raamat. 1979. Käsikiri. Eesti Maaülikooli herbaariumi

raamatukogus.

Kull, T. 2018. Koldja selaginelli valikuliste leiukohtade inventuur ja elupaikade

eksperthinnang. Liigiinventuurid ja uuringud II riigihanke 191562 osa 12 lepingulise

töö aruanne. Eesti Maaülikool. Keskkonnaametis.

Kull, T. Väli, V. 2023. Koldja selaginelli elupaikade inventuur üheksas püsielupaigas.

Aruanne. Eesti Maaülikool. Keskkonnaametis.

Muud allikad

eElurikkus: https://elurikkus.ee/bie-hub/species/7210#overview

Eestikeelsete taimenimede andmebaas. Eesti Looduseuurijate Seltsi botaanika

terminoloogia komisjon: https://taimenimed.ut.ee/ (vaadatud 08.02.2023).

E-Flora BC Distribution Map:

https://linnet.geog.ubc.ca/eflora_NewFullMap/index.html?sciname=Selaginella%20se

laginoides&BCStatus=yellow&commonname=mountain-

moss&PhotoID=88045&mapservice=Vascular

European Red List. 2017: https://www.eea.europa.eu/data-and-maps/data/european-

red-lists-7 seisuga 07.02.2023

Online Atlas of the British and Irish Flora: https://plantatlas.brc.ac.uk/plant/selaginella-

selaginoides

55

Plants of the World Online: https://powo.science.kew.org/taxon/60452842-

2?_gl=1*ygqdb0*_ga*ODgwNjUzODcxLjE1NDY2MDgxODk.*_ga_ZVV2HHW7P

6*MTY3NzQ5NTkzMC42LjEuMTY3NzQ5NjAyNC4wLjAuMA..#synonyms

(seisuga 27.02.2023)

56

Lisad

Lisa 1. Lisa1_Koldja_selaginelli_leiukohad. Andmetabel sisaldab kõiki koldja

selaginelli leiukohti koos vaatluste aegade, loendatud/hinnatud liigi arvukusega

(keskkonnaseire infosüsteem (KESE), EELIS).

Lisa 2. Lisa2_Selaginell_tegevused (Mapinfo kaardikiht kaitsekorralduslike tegevuste

kohta)

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere! Ootame Teie eepanekuid koldja selaginelli kaitse tegevuskava eelnõu täiendamiseks. Tegevuskava eelnõu koos lisadega on manuses. Kui soovite otse tegevuskavasse muudatusi teha, palun lisage eepanekud kommentaaridena või kasutage „jälita muutusi“ funktsiooni, et eepanekud oleksid jälgitavad. Üldisemad eepanekud võib saata ka lihtsalt e-kirjaga. Eepanekud palun saatke Ulvi Selgisele ([email protected]) hiljemalt 21. juuniks 2024. Kui teil tekib küsimusi, siis pöörduge julges Ulvi poole. Kui kava eelnõu on eepanekute alusel täiendatud, läheb see enne kinnitamist heaks kiitmiseks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise planeerimise komisjonile. Heade soovidega,

Marju Erit

juhataja | liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond | Keskkonnaamet

Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

+ 372 5649 6373

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

usaldusväärsus w hoolivus w koostöötahe w tulemuslikkus

From: "Marju Erit" <[email protected]> Sent: 22/05/2024 16:06:31

To:

"KAUR Üldkontakt" <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>, <[email protected]>, "Eike Tammekänd" <[email protected]>, "Riina Kotter" <[email protected]>, "Nele Saluveer" <[email protected]>, "Sander Laherand" <[email protected]>, "Gunnar Sein" <[email protected]>, "Toomas Rebassoo" <[email protected]>, "Kadri Alasi" <[email protected]>

Cc: "Ulvi Selgis" <[email protected]> Subject: koldja selaginelli kaitse tegevuskava eelnõu kaasamine