Karitsu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava korraldus

K O R R A L D U S

09. aprill 2024 nr 1-3/24/175

Karitsu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava

korraldus

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Karitsu loodusala (Karitsu hoiuala) kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Maret Hobolainen

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keila jõgi. Maret Hobolainen

Keskkonnaamet 2023

Karitsu loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

9.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/175

2

Sisukord 1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 4

1.2 Uuritus ja seire ...................................................................................................................... 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................... 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ........................................................................... 9

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .............................................................................. 11

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude tähistamine ...................... 12

Kasutatud allikad .......................................................................................................................... 13

3

Kasutatud lühendid

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

HA – hoiuala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

1. Ala iseloomustus

Kaitstava(te) ala(de) nimi/nimed Karitsu hoiuala (KLO2000176)

Loodusala nimi Karitsu loodusala (EE0020333) (joonis 1)

Pindala 50,9 ha

Asukoht ja piirid Rapla maakond, Rapla vald, Karitsa ja Kasvandu küla

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas”

Looduskaitseseadus § 32 ja 33

Koostaja nimi Maret Hobolainen

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise

ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Karitsu loodusala on suures osas kaetud poollooduslike kooslustega, mis vajavad taastamist ja hooldamist. Alale jääb Keila jõgi.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi

ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

Karitsu (hoiuala) loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Joonis 1. Karitsu (hoiualal) loodusalal inventeeritud (2019. a) poollooduslike koosluste

paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga 2020).

1.2 Uuritus ja seire

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000 ning seda viis

läbi Eerik Leibak. Hiljem on elupaiku eraldi inventeeritud 2015, 2019, 2020, 2021 ja 2022. aastal,

kuid ülepinnalist inventuuri pole läbi viidud. Erinevaid alasid on inventeerinud Peedu Saar ja Ott

Luuk, Marje Talvis ja Oliver Parrest, Kaie Kattai ja Annaliisa Kaaremaa.

Uute inventuuride ja uuringute vajadus puudub.

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Loodusala (hoiuala) looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud

kooslused. Valdav osa loodusalast (hoiualast) on kaetud poollooduslike kooslustega. Tabelis 1

võetakse kokku Karitsu loodusala (hoiuala) kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid,

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende

ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste soodsa seisundi saavutamise või hoidmise

tarvis seatavad hooldamise meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud

hoolduskavadele.

Kaitse eesmärgiks oleva elupaigatüübi niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) määrangu puhul on

tegemist teadusliku veaga, mistõttu tuleb elupaigatüüp kaitse eesmärkide seast välja arvata.

Elupaigatüüp on varasemalt valesti määratud ning 2020. aastal inventeeriti kõik elupaigad suurema

looduskaitselise väärtusega elupaigatüübiks lamminiidud (6450).

Kaitsekorralduskavas kajastatud hoolduskavad on kättesaadavad keskkonnaameti kodulehelt:

• Aru- ja soostunud niitude hoolduskava

• Luhtade hoolduskava

• Puisniidu, puiskarjamaa hoolduskava

Tabel 1. Karitsu loodusalal (hoiualal) kaitse-eesmärgiks olevate väärtuste koondtabel

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/esin

duslikkus)2

Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindala

sse / SDF-i

(%)3

Jõed ja ojad (3620)

KE – jah

LoA – jah

LoD ‒ I

1,5 ha

esinduslikk

us ei ole

teada

Elupaigatüübi

säilitamine 1,1

hektaril

Andmete

täpsustamine

Lähedal-

asuvatelt

põllumajandus-

maadelt tulev

reostus

Inventuur

Veeseadusest tulenevate

piirangute järgimine

Elupaik on säilinud

1,1 hektaril

Eesmärk seatud SDFi järgi,

täpne pindala selgub

inventuurist

0,02

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

KE – jah

LoA – jah

LoD ‒ I

0 ha Ei seata Puuduvad Ei seata - SDFi järgi eesmärgiks 2,4 ha,

C-esinduslikkusega.

Valemäärang, 2020. aastal

inventeeriti elupaigaks 6450.

Tuleb eesmärkidest

eemaldada

0

Lamminiidud (6450)

KE – jah

LoA – jah

LoD ‒ I

0,8 ha / A

2,1 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 2,9

hektaril

Võsastumine

Hiline niitmine

Hooldamine vastavalt

luhtade hoolduskavale,

2,9 ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 2,9 hektaril

Kaitse-eesmärk seatud

uuenenud andmete järgi. SDF

kohaselt on kaitse-eesmärgiks

0,02 ha.

0,02

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav. EELIS andmete põhjal seisuga14.06.2023. 3 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

8

Kaitseväärtus1

Seisund

(pindala/esin

duslikkus)2

Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpindala

sse / SDF-i

(%)3

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah

LoA – jah

LoD ‒ I

0,7 ha / B Elupaigatüübi

säilimine 0,7

hektaril

Võsastumine Hooldamine vastavalt aru-

ja soostunud niitude

hoolduskavale 0,7 ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 0,7 hektaril.

Eesmärk seatud SDFi järgi. 0,03

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah

LoA – jah

LoD ‒ I

2,1 ha / B

4,5 ha / C

Elupaigatüübi

säilimine 2,1

hektaril

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

4,5 hektaril

Võsastumine Hooldamine vastavalt

puisniitude ja

puiskarjamaade

hoolduskavale 2,1 ha

Taastamine ja seejärel

hooldamine 4,5 ha

Heas seisus elupaiku on

säilinud 6,6 hektaril.

sealhulgas taastatud 4,5

hektaril

Eesmärk seatud uute

inventuuride alusel. SDFi

järgi on 5,1 ha C-

esinduslikkusega elupaiku.

0,3

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide

saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; Ajaliselt võiks

arvestada, et peaks tehtud saama esimese viie aasta jooksul alates kinnitamisest.

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja

potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; Peaks tehtud saama kümne aasta jooksul alates

kinnitamisest.

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks tehtud saama 15 aasta jooksul

alates kinnitamisest.

Tabel 2. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüübi jõed ja ojad

(3260) inventuur 1,5 ha Inventuur KeA I 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Lamminiitude hooldamine 2,9 ha Koosluse hooldustöö MO/KeA I Igal aastal

3

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude

hooldamine

0,7 ha Koosluse hooldustöö MO/KeA I Igal aastal

4 Puiskarjamaade taastamine 4,5 ha Koosluse taastamistöö MO/KOV/KeA I 2025

5 Puiskarjamaade hooldamine 2,1 ha

Koosluse hooldustöö MO/KOV/KeA I Igal aastal +4,5 ha

Taristu, tehnika ja loomad

6 Loodusala tähistamine ja

tähiste hooldamine 4 tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 1 kord kümne

aasta jooksul

Kavad, eeskirjad

7

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA II 1 kord kümne

aasta jooksul

8 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA II

1 kord kümne

aasta jooksul

9

Elupaigatüübi

niiskuslembesed kõrgrohustud

kaitse-eesmärkidest välja

arvamine

Kaitsekorra muutmine KeA, KliM II 2027

3.1. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

2022. aastal hooldati Karitsu loodusalal kaitse-eesmärkideks olevaid poollooduslikke kooslusi

7,12 hektaril. Hooldamata on 2,7 ha elupaigatüüpi 9070 puiskarjamaad. Vajalik on hetkel

majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Joonis 2. Karitsu (hoiualal) loodusalal 2022. aastal hooldatud ja hooldamata poollooduslikud

kooslused (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga 2020).

12

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja tähistamata piirilõikude

tähistamine

Tegevus kuulub II prioriteeti ja seda korraldab RMK.

Joonis 3. Karitsu HA paigaldatavate tähiste asukohaskeem (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, seisuga mai 2023).

Kasutatud allikad

EELIS. (2010). Kasutamise kuupäev: 28. juuni 2023. a., allikas

https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=ob

jresult=ala&obj_id=1917644544

Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Metsoja, J-A. (2020). Luhtade hoolduskava Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Riigikantselei. (2022). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 28. juuni 2023. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/akt/ 108032022008?leiaKehtiv

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.