Seletuskiri

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	1-7/1831
Registreeritud	16.05.2024
Sünkroonitud	31.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	1-7
Sari	Juhtimisega seotud kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Kliimaministeerium
Saabumis/saatmisviis	Kliimaministeerium
Vastutaja	Mikk Marran
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (69396 tm).

Failid

EL 2040 kliimaeesmärgi seletuskiri 16-05.pdf

Vs 2040- aasta kliimaeesmärgi teatise seisukoht.pdf

EL 2040 kliimaeesmärgi seletuskiri 16-05.pdf

SELETUSKIRI

Eesti seisukoht Euroopa Komisjoni teatisele „Meie tuleviku kindlustamine Euroopa 2040.

aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050. aastaks, ehitades üles

kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“

Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi KOM) esitas 6. veebruaril 2024. a soovituse 2040. aasta

kliimaeesmärgi kohta.1 EL on seadnud kliimamäärusega2 õiguslikult siduva eesmärgi

saavutada EL-üleselt 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Samas määruses on kirjas ka ülesanne

Komisjonile, et hiljemalt 6 kuu jooksul pärast Pariisi kokkuleppe vaheülevaatust, mis viidi

lõpule kliimamuutuste raamkonventsiooni kohtumisel detsembril 2023. a Dubais, tuleb välja

töötada EL 2040. aasta kasvuhoonegaaside (edaspidi KHG) heitkoguste vähendamise vahe-

eesmärk, mille täitmiseks on käesolev teatis. Kuivõrd määruses sätestatud kohustus jääb täpselt

Euroopa Parlamendi valimiste ja Komisjoni vahetumise aega, antakse teatises vaid hinnang ja

soovitus, kui palju on vaja 2040. aastaks KHG vähendada, et oleks teostatav ja võimalik

saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidu (EL) üleselt kliimaneutraalsus. Komisjoni soovitus

selleks on EL-ülene KHG heite vähendamine 90% võrra võrreldes 1990. aastaga.

Kliimamäärusega loodi ka kliimamuutusi käsitlev Euroopa teadusnõukoda, et tulevased

kliimapoliitika otsused tugineksid parimal teaduslikul teadmisel. Teadusnõukoda töötas 2023.

aasta suvel välja oma soovituse, milleks on 2040. aastaks vähendada EL-i tasandile KHG heidet

90-95%.3 Senisest oluliselt enam nähakse KHG vähendamise kõrval rolli ka CO2 heite

tööstuslikul ja looduslikul eemaldamisel. Koos 2040 teatisega esitati eraldi tööstusliku süsiniku

haldamise teatis.4 Teatisega kaasnes ka väga põhjalik mõjuanalüüs. Algatuses ei pakuta välja

ega hinnata 2030. aasta järgset energia- ja kliimapoliitika õigusliku raamistikku. Vastav

tulevane õiguslik raamistik töötatakse välja ja hinnatakse lähiaastatel, et see vastaks 2040. aasta

eesmärgile.

Kliimamuutused on kujunemas inimkonna suurimaks ohuks ja väljakutseks. Mida enam kliima

soojeneb, seda laiaulatuslikumad on ootamatud mõjud Eesti loodusele, inimestele ja

majandusele. Kliimaneutraalsele majandusele üleminek aitab tagada ressursitõhusa ja

konkurentsivõimelise majanduse. Selle eesmärgi poole liikumine nõuab oma senise tegevuse

ümbermõtestamist, nt kuidas korraldame transporti, arendame põllumajandust, energiasektorit

või jäätmemajandust, investeeringuid ja oskusi. Samas peab üleminek kliimaneutraalsusele

olema sujuv, õiglane ja kaasav. Toetusmeetmed ja õiglase ülemineku mehhanismid on äärmiselt

olulised, et aidata enim mõjutatud sektoreid ja kogukondi.

Eesti hinnangul ei ole KHG heite vähendamine 90% 2040. aastaks ilma uute tehnoloogiateta

saavutatav. Peame realistlikuks 80-85% vähendamist. Seetõttu saab Eesti nõustuda Euroopa

Komisjoni pakutud 2040. a KHG vähendamise ettepanekuga vaid eeldustel, et on tagatud

võimaldavad eeltingimused, mis on vajalikud 90% eesmärgi saavutamiseks ning 10%

eesmärgist seotakse tehnoloogia arengu vastavushinnanguga.

Eeltingimused hõlmavad kokkulepitud 2030. a kliimaraamistiku täielikku rakendamist,

ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindluse tagamist, suuremat keskendumist

1 EUR-Lex - 52024DC0063 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 2 Regulation - 2021/1119 - EN - EUR-Lex (europa.eu) 3 EU climate Advisory Board recommends ambitious 2040 climate target and urgent transitions for the European Union (europa.eu) 4 EUR-Lex - 52024DC0062 - EN - EUR-Lex (europa.eu)

õiglasele üleminekule, vajalike heiteta ja vähese CO2 heitega energialahenduste (sh tööstusliku

süsiniku sidumistehnoloogiate) kättesaadavust ning soodsat regulatiivset õigusruumi.

Paralleelselt uue sihttaseme läbirääkimistega tuleb jälgida liikmesriikide tegelikku edenemist

2030. a eesmärkide suunas ning 2032. aastal koostatakse eesmärkide täitmise ülevaade koos

tehnoloogia arengu vastavushinnanguga 2040. aasta eesmärkide täitmiseks. Kui sellest peaks

tulenema vajadus 2040. a eesmärgi või selle suunas liikumise lähenemise korrigeerimist, on

oluline seda 2040. a eesmärgi läbirääkimistel arvesse võtta.

Detailsemad seisukohad teatise kohta esitatakse vajadusel Vabariigi Valitsusele ja Riigikogule

hiljem. Lõplike Eesti seisukohtade kujundamist mõjutab pooleli oleva kliimakindla majanduse

seaduse koostamine, mis on sisendiks detailsematele 2040. a seisukohtadele ja seotud

mõjuhinnangutele.

Kliimaeesmärke on võimalik saavutada ainult ELi tasandil. EL Nõukogu keskkonnatöörühmas

on tutvustatud teatist lähtudes erinevatest sektoritest (energeetika, transport, põllumajandus,

tööstus) ning kliimaministrid on samuti seda teatist arutanud. Järgmine Euroopa Komisjoni

koosseis esitab ka vastava seadusandliku ettepaneku - Euroopa kliimamääruse muudatust

eeldatavasti 2025. a alguses, mille vastuvõtmiseks on vaja kvalifitseeritud häälteenamust.

Koostajad

Seletuskirja koostasid koostöös Kliimaministeeriumi taastuvenergia ja rohetehnoloogiate

nõunik Merilyn Möls ([email protected]), välissuhete osakonna nõunik

Marina Bantšenko ([email protected]) ja erialadiplomaat Eesti alalise

esinduse juures EL juures Annaliisa Villsaar ([email protected]). Valdkonna eest

vastutab asekantsler Kristi Klaas.

Lühikokkuvõte

• 2023. aastal leidis aset kliimamuutuste enneolematu aktiviseerumine, mil globaalne

soojenemine jõudis 1,48 °C-ni võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega, ning ookeani

temperatuur ja jääkadu Lõuna-Jäämeres püstitasid rekordeid. Õhutemperatuur maapinnal on

tõusnud Euroopas veelgi järsemalt, kusjuures viimase viie aasta keskmine näitaja oli 2,2 °C

kõrgem kui tööstusajastu eelsel ajal.

• EL-il tuleb 2040. aastaks vähendada KHG teket 90% võrra võrreldes 1990. aastaga. Tegemist

on Komisjoni soovitusega, mida, kuidas ja kui palju oleks vaja teha, et püsiksime

kliimaneutraalsuse eesmärgi trajektooril. Tegu on vahe-eesmärgiga teel 2050. a

kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamiseks.

• Eesmärk anda ühiskonnale, valitsustele ja ka ELi tööstusele ja investoritele pikaajaline visioon

ja signaal.

• Kaasnes põhjalik mõjuhinnang sektoritest ja nende panusest ning potentsiaalist. Kirjeldatakse

uute tehnoloogiate rolli, kuidas vähendada heiteid nn raskesti dekarboniseeritavates sektorites

(nt süsiniku eemaldamise abil), energiatarbimise vajadust, kestlike toidusüsteeme jmt.

• Kõik sektorid panustavad 2040. aasta kliimaeesmärgi ja 2050. aasta kliimaneutraalsuse

saavutamisse ning nende dekarboniseerimise tempo sõltub süsinikuvabu lahendusi pakkuvate

valdkondlike tehnoloogiate kättesaadavusest.

• Seal, kus tehnoloogiad on kaubanduslikult saadaval laiaulatuslikult, näiteks

energiavarustussektoris, toimub täielik süsinikdioksiidiheite vähendamine kiiremini ja

tõenäoliselt jõuab see nulli enne 2050. aastat. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks

elektritootmine muutuma 2039. aastaks süsinikuneutraalseks.

• Sektorites, mis vajavad tehnoloogiaid, mida tuleb veel laialdaselt turustada, nagu e-kütuseid

vajav transport või süsinikdioksiidi sidumist vajavad tööstusprotsessid, dekarboniseeritakse

enne 2030. aastat aeglasemalt. Pärast 2030. aastat muutub enamik neist tehnoloogiatest

kulukamaks, konkurentsivõimelisemaks, kiirendades süsinikdioksiidiheite vähendamist

sektorites, kus neid kasutatakse.

• Sektorid, kus heitkogused ei ole viimasel aastal vähenenud, nagu põllumajandus, peavad

samuti tegema pikemas perspektiivis rohkem jõupingutusi, samas kui raskesti vähendatavad

sektorid kasutavad ära looduspõhist ja tööstuslikku sidumist nende heitkoguste

kompenseerimiseks.

• Fookus sellel, kui palju kulub kliimaneutraalsusele üleminekul võrreldes, mis on mitte

tegutsemise hind (cost of inaction). Rõhk tulevikutehnoloogiate arendamisel, oskuste

parandamisel, investeeringute suunamisel, rahvusvahelisel koostööl, õiglase ülemineku

tagamisel.

• Lennundus/merendus – teatises mööndakse, et suhteliselt raskesti dekarboniseeritavad

transpordiliigid. Vajalik sealjuures edasine kiire tehnoloogiline areng, et võimaldada

keskkonnahoidlikkust konkurentsivõimet säilitades, arvestades et nii lennundusel kui ka

merendusel on väga tugev globaalne ja piiriülene majanduslik ja konkurentsialane mõõde.

• Maanteetransport – nähakse, et uued CO2 normid nii kergsõidukitele ja raskesõidukite

avaldavad järkjärgult üha tugevamat mõju. Rajatav taristu peab seda üleminekut toetama ning

kiirendama. Väga olulist rolli nähakse ka ELi heitkoguste kauplemise süsteemil (edaspidi

HKS), mis nõudlust jõuliselt piirama peaks hakkama.

• Tervikuna nähakse transpordis kõige olulisemat rolli Eesmärk 55 raames kokkulepitu

korrektses rakendamises. Sealjuures arvestatava modaalnihke saavutamine on jätkuvalt

strateegiliselt oluline ning üha rohkem tõusevad pilti säästva linnalise liikuvuse teemad, kus

subsidiaarsuspõhimõtete piires üritatakse säästvamat ja multimodaalset liikuvust soodustada.

Põhjalikum ülevaade

2040. aasta kliimapoliitika raamistiku loomine on tihedalt seotud 2030. aasta raamistiku eduka

rakendamise ja eesmärkide saavutamisega. KOM on seisukohal, et järkjärguline liikumine

kliimaneutraalsuse suunas aitab säilitada Euroopa tööstuse konkurentsivõimet; keskenduda

õiglasele üleminekule, mis ei jäta kedagi maha; tagada võrdsete võimaluste loomine

rahvusvahelistele partneritele ning pidada strateegilist dialoogi tööstuse ja

põllumajandussektoritega.

Komisjoni ettepanek, mis tugineb Euroopa Teadusnõukoja soovitustele, on vähendada 2040.

aastaks KHG heidet 1990. aasta tasemega võrreldes 90%. Sellest tulenevalt peaks ELi KHG

heide olema 2040. aastaks alla 850 miljoni CO2 ekvivalenttonni (välja arvatud LULUCF

sektori heide), ning CO2 sidumine (maakasutuspõhine ja tööstuslik sidumine atmosfäärist)

peaks ulatuma kuni 400 miljoni CO2 tonnini. KOM paneb rõhku nii õiglasele üleminekule kui

ka konkurentsivõimelisuse kestlikkusele, mis on Euroopa rohelise kokkuleppe aluseks. 2040.

aasta raamistiku saavutamine on jaotatud seitsmele kliimapoliitika suunale, kus kirjeldatud

kategooriad on kõik oluliselt seotud kliimaneutraalsuse saavutamisega.

1. 2030. aasta poliitikaraamistiku rakendamine

Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad rakendama 2030.a kliima- ja energiaraamistikku. See

on osa suuremast plaanist saavutada konkreetne eesmärk aastaks 2040 ja liikuda edasi

kliimaneutraalsuse suunas aastaks 2050.

2. Inimeste hüvanguks toimiv majandus

Roheline kokkulepe ja 2040. aasta raamistik on keskendunud kliimamuutuste riskide eest

kaitsmisele, eriti vähekindlustatud inimestele. Euroopa Liit on võtnud endale kohustuse

rakendada investeerimis- ja toetuspoliitikaid, et vähendada vaesust ja ebavõrdsust.

Fossiilkütuste kasutamise muutuste kontekstis on oluline säilitada EL-i kodanike, ettevõtjate ja

maapiirkondade elanike liikumisvõimalused. Kliimaneutraalsusele üleminek on protsess, mis

peab olema kooskõlastatud EL-i ühtekuuluvuspoliitikaga ja sellega seotud investeeringutega.

Õiglase ülemineku ja kogukondade toetamise rahastamine tuleb suuresti KHG lubatud HKSist.

HKS sotsiaalfondist võetakse kasutusele 87 miljardit eurot, et kaitsta vähekaitstud leibkondi,

transpordikasutajaid ja mikroettevõtjaid. Liikmesriigid on kohustatud kasutama kogu HKSist

saadavat riikliku tulu kliima- ja energiaga seotud eesmärkidel.

3. Euroopa Liidu energiasüsteem

Aastaks 2040 on Euroopa energiasüsteem üles ehitatud väheste CO2-heitega

energialahendustele, taastuvatele energiaallikatele, energiatõhususele ning süsiniku

kogumisele, säilitamisele ja kasutamisele (edaspidi CCS, CCU). Komisjon on seadnud

eesmärgiks taastuvenergialiikide ja väikese CO2-heitega lahenduste kiirema kasutuselevõtu.

Selleks on kavandatud tegevuskava CO2 kogumise, säilitamise ja utiliseerimise tehnoloogiate

edendamiseks. Euroopa fotogalvaanikatööstuse liit ja ELi tuuleenergiaharta, on head näited

algatustest, taastuvate energiaallikate kasutuselevõtu edasiarenduse protsessides.

Taastuvatest allikatest toodetud elektri tootmiskulud on juba üle kümne aasta olnud madalamad

kui fossiilkütustest toodetud elektri omad. Järgmise kahe aastakümne jooksul võivad

elektrihinnad EL-s märkimisväärselt langeda kui fossiilkütuste kasutamine väheneb ja tehakse

vajalikud investeeringud. Energiatõhusus suurendab erasektori rahastamist ning avab Euroopa

energiatõhususe investeeringute turu kuni aastani 2040. Avalik sektor peaks olema eeskujuks

kõigil tasanditel, ning esitama kava ülemineku hõlbustamiseks, energiatõhususe valdkonnas.

Alates 2027. aastast kehtima hakkav CO2 hinnastamine annab tulu kliimameetmete

sotsiaalfondile. Elektrienergia osakaal energia lõpptarbimises kahekordistub aastaks 2040,

ulatudes ligikaudu 50%-ni. Sellest üle 90% pärineb peamiselt taastuvatest energiaallikatest,

mida täiendab tuumaenergia. Euroopa tarbijad võidavad ühtsest elektriturust keskmiselt 34

miljardit eurot aastas. Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039.

aastaks süsinikuneutraalseks. Elektritootmise sektoris on oluline roll CCS ja CCU

tehnoloogiatel, kuna need peaksid püüdma kinni 62% CO2 heidetest. Aastaks 2040 väheneb

fossiilkütuste tarbimine energia saamiseks võrreldes 2021. aastaga ligikaudu 80%. Söe

kasutamine lõpetatakse järk-järgult. Gaasituru struktuur muutub märkimisväärselt, suurendades

vähese CO2 heitega ja taastuvatest allikatest toodetud vedelkütuste ja gaaside osakaalu.

4. Tööstuse CO2 heite vähendamise kokkulepe

Euroopa rohelise kokkuleppe rakendamiseks on vaja uuendatud tegevuskava. See keskendub

kestlikule tööstusele ja konkurentsivõimele. Tööstuse ümberkujundamine võimaldab Euroopa

Liidul säilitada oma tugevus tuuleenergia, hüdroenergia ja elektrolüüsiseadmete sektorites.

Samuti võimaldab see jätkata tootmisvõimsuse suurendamist kasvavates valdkondades nagu

akud, elektrisõidukid, soojuspumbad, päikesepaneelid, CO2 kogumine ja utiliseerimine ning

CO2 kogumine ja säilitamine. Vähese CO2 heitega tööstuse toetamiseks peab tugevdatud ELi

tööstuspoliitika hõlmama vastupidavaid väärtusahelaid ja suurendama tööstusvõimsust.

Komisjon rõhutab üleminekuvahendite vajalikkust, et toetada tööstusettevõtteid, arutades

erainvesteeringute elemente enne nende majanduslikku elujõulisust.

Euroopa peamised konkurendid Hiina ja USA kasutavad ulatuslikke riiklikke toetusi ja

poliitilisi algatusi. Euroopa Liit vastab sellele jätkates kaubanduse kaitsemeetmete kohaldamist,

et kaitsta tööstust ebaõiglase impordi eest ja tagada vastupidavad tarneahelad. Komisjon toob

välja, et EL peab maailmaturul strateegiliste kaupade tarne tagamiseks kehtestama

ühisostumehhanismide meetmeid, et tagada konkurentsivõime. Euroopa Liidu kriitilise

tooraine määrus, kestlike toodete ökodisaini määrus ja nullnetotööstuse määrus aitavad

laiendada liidusisest tootmist ja tagada tööstuse jätkusuutlikkuse.

Tööstus saab vähendada CO2 heidet aastaks 2040 kasutades elektrifitseerimist, kohandatud

tootmisprotsesse, vähese CO2 heitega kütuseid ning protsessiheite kogumise lahendusi. Olulist

rolli 2040. aasta kliimaeesmärkide saavutamise mängib ringmajandus. Samuti on oluline osa

tööstuse CO2 heite vähendamisel CCS lahendustel, mis täiendaks CO2 sidumist maasektoris -

biomassis ja mullas.

5. Transpordi CO2 heite vähendamine ja liikuvuse parandamine

Transpordisektori “Eesmärk 55” pakett on suunatud heitmete vähendamisele peaaegu 80%

võrra aastaks 2040. Selle saavutamiseks kasutatakse tehnoloogilisi lahendusi ja CO2

hinnastamist. Aastaks 2040 peaks akutoitega elektrisõidukite ja muude heitmeta sõidukite

osakaal ulatuma üle 60% sõiduautode, üle 40% kaubikute ja ligi 40% raskeveokite puhul.

Mere- ja õhutranspordisektori CO2 heitkoguste vähendamise eesmärgid eeldavad

taastuvkütuste, madala CO2-heitega kütuste ning heitmevabade õhusõidukite ja laevade

kasutuselevõttu. KOM kavatseb 2026. aastal hinnata lennundus- ja merendussektoris CO2

hinnastamise poliitika laiendamist. Lennundus- ja merendussektorites võib vähese heitega ja

heiteta alternatiivkütuste kasutuselevõtu takistavaid tõkkeid kõrvaldades ning nende sektorite

jaoks nimetatud kütustele eelisjuurdepääsu tagades anda olulise panuse EL kliimaeesmärkide

saavutamisse. Raudteetranspordi sagedasem kasutamine ja tõhus ning omavahel ühendatud

mitmeliigiline transpordisüsteem aitavad oluliselt vähendada koguheiteid.

6. Maa, toit ja biomajandus

KOM rõhutab, et on vaja tagada toidu tootmine, mis on piisav, taskukohane ja kvaliteetne.

Põllumajanduses on oluline suurendada vähese CO2-heitega alternatiivide ja ringluspõhiste

rakenduste kättesaadavus. Bioressursipõhised materjalid, mis on hangitud kestlikult, võivad

asendada fossiilseid materjale ja aidata maasektoritel vähendada teiste sektorite CO2 heidet.

KOM teeb ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on saavutada 2050. aastaks

kliimaneutraalsus kalandus- ja vesiviljelussektoris. Toiduainetööstusel on oluline roll tootjate

ja tarbijate otsuste kujundamisel ning tervisliku toitumise kättesaadavus sõltub suuresti õigetest

stiimulitest. Digitaalsete seiretehnoloogiate ja nõustamisteenuste kasutamine võimaldab

põllumajandustootjatel ja metsandusettevõtetel kasutada usaldusväärseid

sertifitseerimismeetodeid KHG bilansi arvutamiseks. Arvestades 2040. aasta eesmärke ja

2030–2050 arenguteed, tuleb ära kasutada ja soodustada kliimaneutraalsuse, elurikkuse ja

keskkonnaeesmärkide koostoimet.

7. Tulevikku investeerimine

Euroopa Liit vajab erinevaid poliitilisi ja finantsalgatusi, et meelitada erasektorit investeerima

nii EL piires kui ka väljaspool. Kestliku rahanduse raamistik on tõhus vahend, kuid selle mõju

ja ulatust tuleb veelgi laiendada. Avaliku sektori toetused ja otseinvesteeringud tuleks kasutada

strateegiliselt, ühendades olemasolevaid vahendeid ja suurendades nende efektiivsust.

Euroopa strateegiliste tehnoloogiate platvorm (STEP) koordineerib rahastamist puhta

tehnoloogia ja biotehnoloogia sektorites. Euroopa Investeerimispanga edasigarantii

tuuleenergia projektidele peaks tooma kaasa 80 miljardi euro suuruse investeeringu. KOM

soovib lihtsustada rahastamisvahendite kasutamist, eriti väiksematele ettevõtetele ja

finantsvahendajatele. ELi 2040. aasta eesmärgi saavutamiseks on vaja nii turuvalmis

tehnoloogiaid kui ka neid, mis vajavad veel täiustamist.

EL innovatsioonifond toetab nullnetotehnoloogia innovatsiooni, mis on osa EL rohelise

kokkuleppe tööstusstrateegiast. Nullnetotehnoloogia uued ärivõimalused loovad töökohti ja

nõuavad uute oskuste arendamist. Majanduse digitaliseerimine aitab kaasa kestlikule

majandamisele, võimaldades näiteks paremat energiasüsteemide juhtimist ja maa kestlikumat

majandamist.

EL asja vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Kliimamuutused on piiriülene probleem, mis mõjutab kogu Euroopat. ELi koordineeritud

meetmed on olulised riiklike ja kohalike meetmete täiendamiseks ja tugevdamiseks.

Kliimameetmete koordineerimine ELi tasandil on kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalik,

mistõttu on potentsiaalne seadusandlus 2040. aasta raamistiku suhtes subsidiaarsuse

põhimõttega õigustatud ja kooskõlas ELi lepingu artikliga 5.

Kuna Komisjoni teatis ja planeeritav algatuste pakett käsitleb eesmärke ja nendeni jõudmise

meetmeid üldisel kujul, siis on võimalik ettepanekute proportsionaalsust hinnata konkreetsete

algatuste esitamisel Euroopa Komisjoni poolt.

Eesti kliimapoliitika

Kliimapoliitika põhialuste koostamine algatati Vabariigi Valitsuse 2014. aasta 7. augusti

kabinetinõupidamise ettepanekul. 2016. aasta detsembris kiitis Vabariigi Valitsus

kliimapoliitika põhialuste dokumendi heaks ja saatis selle arutamiseks Riigikogu

komisjonidesse. 5. aprillil 2017. aastal kiideti „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“

Riigikogus heaks. 8. veebruaril 2023. aastal kiitis Riigikogu heaks „Kliimapoliitika põhialuste“

uuendamise, millega seati Eesti pikaajaliseks sihiks saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050.

Samas on Eesti juba integreerinud riikliku 2050. aasta kliimaneutraalsuse eesmärgi oma

pikaajalisse arengustrateegiasse “Eesti 2035”5, mis võeti Riigikogus vastu 12.05.2021.

Strateegia "Eesti 2035” seab eesmärgiks, et aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline,

teadmiste põhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja

liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid

mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal viisil ära kasutada.

Eesti viimase 2024. a märtsis Komisjonile esitatud inventuuriaruande kohaselt oli 2022. aastal

Eesti summaarne KHG heitkogus 14,3 miljonit tonni CO2 ekvivalenti. Ilma maakasutuse,

maakasutuse muutuse ja metsanduse sektorita (nn LULUCF- land use, land use change and

forestry) oli heide 14,0 miljonit tonni CO2 ekv. Võrreldes 1990. aastaga on Eesti KHG

koguheide vähenenud 59% võrra. Arvestades mitmete õigusaktide võrdluseks oleva 2005.

aastaga, on koguheite vähenemine 12%.

2022. aastal oli Eesti KHG heitkogus elaniku kohta 10,5 t CO2 ekv, 2021. a oli see 11,7 t CO2

ekv, 2020. aastal 10,5 t CO2 ekv. 2022. aastal tulenes suurem osa KHG heitkogusest

energeetikasektorist, kusjuures energiatööstus ja -tootmine moodustasid 64% koguheitest ning

transport 18%. Põllumajanduse heide moodustas 2022. aastal koguheitest 11%.

Energeetikasektor on peamine KHG heitkoguste allikas. 2022. aastal moodustas energeetika ja

transpordi sektori heitkogus 84% kogu heitkogusest, kokku 11 769,50 kt CO₂ ekvivalenti.

Sektori heitkogusest 99,85% pärines kütuste põletamisest ja vaid 0,15% kütuste hajusheitest.

Energeetikaga seotud CO₂ heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt

majandussuundumuste, energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimuste tõttu.

Energeetikasektori KHG heitkogused suurenesid 2022. aastal 13% võrra võrreldes 2021.

aastaga. Suurenemine toimus peamiselt suurema põlevkivielektri tootmise tõttu, mis oli tingitud

kõrgetest elektrihindadest ning mis lubasid põlevkivielektrijaamadel sagedamini turule

pääseda. Energeetikaga seotud CO₂ heitkogused varieeruvad aastast aastasse peamiselt

majandussuundumuste ning EL heitkogustega kauplemissüsteemi CO2 ühikute hinna,

energiavarustuse struktuuri ja ilmastikutingimuste tõttu.

5 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

Joonis 1"Kasvuhoonegaaside trendid 1990-2022"

2023. a novembris algas Eestis kliimakindla majanduse seaduse koostamise protsess. Koostatav

seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks, seades KHG heitkoguste eesmärgid,

soodustades puhaste tehnoloogiate kasutuselevõttu ning ressursside suuremat väärindamist.

Seeläbi väheneb negatiivne mõju keskkonnale ja kliimale ning paraneb inimeste elukeskkond.

Puhtaid tehnoloogiad soodustades ja seda toetavat infrastruktuuri arendades suureneb

ettevõtjate konkurentsivõime, sh vähenevad nii inimeste kui ettevõtete pikaajalised püsikulud

läbi energiatõhususe suurendamise ja taastuvate energiaallikate turule tulemise. Lisaks tekivad

uued tööstused ja konkurentsivõimelised majandusharud.

Seaduses seatavad KHG heitkoguste eesmärgid annavad selguse, kuidas jõuda

kliimaneutraalsuseni aastaks 2050. kliimapoliitika pikaajaliste eesmärkide osas.

Kliimakindla majanduse seaduse prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele

suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine,

maanteetransport ning põllumajandus.

Kõiki heitkoguseid mõjutab enim põhimõtteline eesmärk, mille kohaselt avalik sektor loobub

2040. aastal fossiilkütuste kasutamisest, va valdkonnad, kus puuduvad alternatiivid, näiteks

riigikaitse ja teatud sisejulgeoleku valdkonnad.

Kliimakindla majanduse seadusega seatakse sektorite ülesed ja sektoripõhised eesmärgid

tagamaks sujuv trajektoor kliimaneutraalsuseni jõudmiseks aastaks 2050. Sektoripõhised

eesmärgid seatakse energeetika, tööstuse, hoonete, transpordi, põllumajanduse, jäätmete ja

maakasutuse sektoritele. Seaduseelnõus on kavas sektorite ülesed heitkoguste vähendamise

eesmärgid võrreldes viimase 2024. aasta märtsis valminud riikliku inventuuri andmetega ehk

2022. aasta KHG heitkogusega järgmiselt:

1) 2030. aastaks ei ületa kasvuhoonegaaside heitkogused 2022. aasta taset ehk Eesti on

vähendanud heitkoguseid vähemalt 59% võrreldes 1990. aastaga (prognoos koos taastuvenergia

arendamisega -66% võrreldes 1990. aastaga);

2) 2035. aastaks -29% (-71% võrreldes 1990. aastaga);

3) 2040. aastaks -57% (-82% võrreldes 1990. aastaga);

4) 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamine.

See tähendab, et hetkel plaanis olevate meetmetega ilma täiendavate tehnoloogiliste sidumiseta

Eesti aastaks 2040 -90% KHG vähendamist ei saavutaks. Teatises välja toodud CO2 püüdmise

ja ladustamise või kasutamise tehnoloogiad on alles juurutamisel. Puudub teadmine

tehnoloogiate töökindlusest, võimalikest negatiivsetest keskkonnamõjudest ning

maksumustest.

Kliimaseadusega kavandatavad olulisemad muudatused on:

1. vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus;

2. keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus;

3. energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome;

4. keskkonnasõbralik toidutootmine;

5. elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus;

6. vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine.

Mõjud

Alljärgnevalt on analüüsitud Euroopa Komisjoni 2040. aasta kliimaeesmärgi soovituse mõju

valdkonniti. Iga valdkonna all on kirjeldatud kõikide muudatuste mõju eraldi, kui taoline mõju

esineb, või on kirjeldatud kõikide muudatusettepanekute koondmõju. Kavandatud muudatuste

koondmõju on esitatud looduskeskkonnale, majandusele, sotsiaalvaldkonnale ja riigi

julgeolekule ja välissuhetele. Esialgse koondmõjuhinnangu koostamisel on tuginetud

varasematele valdkondlikele mõjuhinnangutele ja Komisjoni-poolsele mõjuhinnangule.

Põhjalikumad mõjuhinnangud on kliimaseaduse eelnõu raames koostamisel.

Mõju elus- ja looduskeskkonnale

Mõju keskkonnale on positiivne, avaldudes eelkõige kliimamuutuste leevendamise kaudu,

mille abil väheneb surve looduskeskkonnale. Eesmärkide täitmist toetavate meetmete

rakendamisega kaasneb välisõhu ja vee kvaliteedi paranemine, väheneb invasiivsete võõrliikide

sissetung ning ressursside vähesema kasutuse ja ringmajanduse edendamisega tekib vähem

jäätmeid. Riigile ja kohalikele omavalitsustele seatavad kohustused, nt seoses looduspõhiste

lahenduste eelistamisega, toetavad elurikkuse suurenemist linnalises keskkonnas. Õhukvaliteeti

mõjutab eelkõige energia- ja transpordisektori ning põllumajandussektori areng.

Kliimaneutraalsele majandusele üleminekuks vajalikud tegevused nagu taastuvenergia

arendamine põlevkivist energiatootmise asemele, säästva liikuvuse edendamine ning

nullheitega sõidukite osakaalu järk-järguline kasvatamine avaldavad olulist positiivset mõju

just õhukvaliteedile.

Muutused maakasutus- ja metsandussektoris ning põllumajandussektoris mõjutavad positiivselt

bioloogilist mitmekesisust ja ökosüsteeme, toiduga kindlustatust ning loodusvarade (nt vee)

säästvat kasutamist. Biometaani laialdane kasutuselevõtt toob endaga kaasa biojäätmete

taaskasutuse suurenemise ja põllumajandusjäätmete käitluse parendamise, misläbi paraneksid

bioväetiste omadused ja väheneksid lägas peituvate umbrohuseemnete ja patogeenide levik.

Olulist rolli mängib ka metsastamine, eriti põllumajanduslikult ebasoodsatel aladel.

Metsastamiseks sobilike asukohtade valikul on oluline jälgida, et ei kahjustataks elurikkust,

mistõttu on oluline, et ei metsastataks nt poollooduslikke kooslusi. Metsastamine soodustab

mulla ja veekeskkonna seisundit, kuna metsamaal ei kasutata väetisi ja maad ei harita.

Sügavajuurelised puud toovad mulla sügavamatest kihtidest üles toitaineid, parandades mulla

kvaliteeti ja soodustades elurikkuse kasvu. Märgalaviljelus on veel üks jätkusuutlik tegevus,

mis aitab vähendada toitainete koormust veekogumitele, eriti kui kasutatakse väetisi

minimaalselt. Viljelusviis ja kasutatavad kultuurid, nagu pilliroog, hundinuiad, tarnad ja must

lepp, võivad pakkuda nišitootmise võimalusi. Märgalade taastamine aitab siduda süsinikku ja

parandada veetasakaalu, kuid nõuab hoolikat planeerimist ja potentsiaalselt suuri

investeeringuid taastamistegevusse.

Taastuvenergia arendamine toob kaasa maavõtu (tuulikute ja päikeseparkide alla jääv maa), mis

võib, aga ei pruugi endaga kaasa tuua olulist mõju liigilisele mitmekesisusele. Mõju võib

avalduda maismaa liikidele ja elupaikadele, mereliikidele ja elupaikadele, lindude rändele,

vooluveekogude liikidele, nahkhiirte rännetele ning ökosüsteemi terviklikule toimimisele.

Mõju ilmnemine on oluliselt seotud kasutatavate seadmete omadustega (nt kõrgus, asetus),

mida ei ole võimalik hetkel sellises täpsusastmes ette näha. Taastuvenergiarajatiste

kasutuselevõtt eeldab osaliselt Eesti ehitusmaavarade kasutamist (nt vundamendid), kuid

hinnanguliselt ei ole vajaminev ehitusmaavarade maht sedavõrd suur, et nõudlus muutuks

tuntavalt. Mõju erineb oluliselt ka sõltuvalt sellest, kas päikesepaneelid paigaldatakse

inimtegevuse poolt juba rikutud maastikule või (pool)looduslikule maastikule. Elurikkusele

negatiivse mõjuga meetmeks võib olla ka väheviljakate põllumaade metsastamine, mistõttu

tuleb antud meetme rakendamisel tagada, et seda viiakse ellu viisil, mis ei kahjusta oluliselt

elurikkuse eesmärke.

Mõju majandusele

Euroopa roheline kokkulepe on ELi pikaajaline strateegia majanduskasvu, investeeringute ja

innovatsiooni edendamiseks. Aastaks 2040 seatud kliimaeesmärk annab finantsturgudele ja

tööstustele olulisi signaale, kuidas investeerida ja teha pikaajalisi plaane. See aitab ka

kodanikel, ettevõtjatel ja poliitikakujundajatel planeerida vajalike investeeringuid inimeste

oskuste ja pädevuste arendamiseks.

Kliimamuutused toovad kaasa sagedasemad ja ekstreemsemad ilmastikunähtused, mis

põhjustavad märkimisväärset sotsiaalset mõju ja majanduslikku kahju, kus prognoositud

majanduslikud kahjud on suuremad kui kliimameetmete kulud. Euroopa Keskkonnaameti

andmetel on ilmastiku ja kliimaga seotud sündmustest tingitud majanduslik kahju ELis viimase

nelja aastakümne jooksul ulatunud 650 miljardi euroni. Sellest 59,4 miljardit eurot tekkis 2021.

Aastal ja 52,3 miljardit eurot 2022. aastal. Aastatel 1980–2022 tekkinud kogukahjust oli

kindlustatud vaid 126 miljardit eurot, mis on vähem kui 20% kogukahjust.

Tagasihoidliku hinnangu kohaselt võib ELi SKP sajandi lõpuks väheneda umbes 7%, kui

puuduvad tugevad leevendusmeetmed. Globaalse soojenemise suurema arengustsenaariumi

kumulatiivne täiendav SKP kulu on aastatel 2031–2050 hinnanguliselt ligikaudu 2,4 triljonit

eurot, võrreldes stsenaariumiga, mis on kooskõlas Pariisi kokkuleppe 1,5 °C eesmärgiga.

Euroopa Komisjoni mõjuhinnangute kohaselt võib 90% eesmärgi saavutamine vähendada

õhusaastest tingitud enneaegseid surmajuhtumeid 466 000-lt aastas 2015. aastal 196 000-le

aastas 2040. aastal. Sellega kaasneb kulude vähenemine ligikaudu 1 700 miljardilt eurolt 2015.

aastal 670 miljardi euroni 2040. aastal.

2040. aasta soovitatud eesmärk näeb ette energiasüsteemi kogukulude mõõduka suurenemise

12.9%ni SKPst aastatel 2031-2040, mis on veidi suurem kui ajalooline väärtus 11.9% SKPst,

mis registreeriti aastatel 2011-2020. Prognooside kohaselt vähenevad energiasüsteemi

kogukulud aastateks 2041–2050 11,3%-ni SKPst, mis on väiksem kui kümnendil 2011–2020.

See on suuresti tingitud fossiilkütuste kasutamise märkimisväärsest vähenemisest, mis on osa

üldisest suunast liikuda taastuvenergiallikatele tuginevale energiasüsteemile. Samuti

prognoositakse, et koguinvesteeringud transporti suurenevad aastatel 2031–2040 90% eesmärgi

raames 4,4%-ni SKPst, mis on tagasihoidlik kasv võrreldes keskmise 4,2%-ga SKPst aastatel

2011–2020.

ELi tööstus tugevdab ka oma konkurentsivõime kestlikkust, arendades keskkonnahoidlikke ja

ringmajandusel põhinevaid kodumaiseid sektoreid. Mõjuhinnang näitab, et kuni 2040. aastani

muutub ringmajandus üha olulisemaks nii kliimaeesmärkide kui ka Euroopa uue heaolumudeli

saavutamisel. Uuel ringmajanduse tegevuskaval on selge majanduslik kasu. Tänu materjalide

kasutamisele korduskasutamise ja ringlussevõtu abil võimaldab ringlus tõhusamat ressurssi,

pakkudes uusi võimalusi lisaväärtuse säilitamiseks ELis, sealhulgas energiamahukatele

tööstusharudele, nagu terase- ja tsemenditööstus. Vähendades sõltuvust kriitilise tähtsusega

toorainete impordist, võib see suurendada ka ELi julgeolekut ja strateegilist sõltumatust.

Bioressursipõhisem ringmajandus pakub uuenduslikke ärimudeleid, mis vastavad tarbijate

muutuvatele eelistustele, haaravad kinni digilahendustest ja loovad ELis kvaliteetseid töökohti

koos ajakohastatud teadmiste ja oskustega. 2021. aastal oli ringmajanduse jaoks olulistes

majandussektorites 4,3 miljonit töökohta, mis on 11 % rohkem kui 2015. aastal.

Vähese heitega energiatootmine ja tõhus energiakasutus

Kliimakindla majanduse seaduse töörühmade arutelude käigus jõuti järeldusteni, et

taastuvelektri tootmine peab kiiresti ja oluliselt suurenema. Kui olemasolevad kehtivad 2030.

aasta taastuvenergia- ja kliimaeesmärgid on saavutatavad juba täna kättesaadavate

tehnoloogiliste lahendustega, siis elektritootmise peaaegu või täies mahus

dekarboniseerimisega 2040. või 2050. aastaks on võimalik erinevate tehnoloogiate kasutus

Eestis ennekõike juhitavate tootmisvõimsuste puhul. Kiirelt käivitatavaid juhitavaid

elektrijaamasid käitatakse peamiselt maagaasiga, nende dekarboniseerimine on tulevikus

võimalik maagaasi asendamise kaudu biogaasi või vesinikuga või sellistele jaamadele

süsinikupüüdmise seadmete installeerimise kaudu. Seaduse koostamise käigus modelleeriti

stsenaarium, mille kohaselt väheneks energeetikasektori KHG heitkogus 2040. aastaks -84%

võrreldes 2022. aastaga ehk -96% võrreldes 1990. aastaga. Eesmärkide seadmisel arvestati, et

2030. aastaks lisanduks elektrisüsteemi 1200MW mahus gaasielektrijaamu elektri

varustuskindluse tagamiseks. Need jaamad töötavad algul maagaasil ja alates 2040. aastast

alternatiivkütustel ehk CO2-heite vabalt. Lisaks on arvestatud, et kogu elektri ja soojuse

tootmine muutub CO2-heite vabaks hiljemalt aastaks 2040. Eesmärkide täitmiseks on vaja

rakendada lisaks olemasolevatele meetmetele ja eeltoodule järgmisi tegevusi:

• täiendav taastuvelektri vähempakkumine mahus 4+4 TWh,

• täiendav EL-i heitkogustega kauplemise süsteemi (edaspidi HKS) mitte kuuluvate ehk

alla 20 MW nimisoojusvõimsusega kaug-, lokaal- ja kohtkütteseadmete renoveerimine

või asendamine.

Kestlik toidusüsteem

Toidu tootmine on ressursimahukas tegevus, millel on suur mõju keskkonnale. See kulutab

suures koguses loodusvarasid – vesi, energia, mõjutab elurikkuse vähenemist ja aitab kaasa

kliimamuutustele. Hinnanguliselt kuni 21-37% maailma kasvuhoonegaasidest (KHG) tuleneb

toidusüsteemist. Toidusüsteemid kogu maailmas ja Euroopa Liidus vajavad kiiret ja suurt

ümberkujundamist eelkõige üha suureneva rahvastiku arvu, toidu raiskamise, ebatervisliku

toitumise ja toidusüsteemidega seotud KHG heite suurenemise tõttu.

Süsiniku sidumise suurendamiseks on metsarikastel riikidel keeruline metsamaa pindala veelgi

suurendada. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Euroopa tasandil on metsastamine oluline,

kuid arvesse tuleb võtta, et metsarikastes riikides on elurikkuse seisukohast oluline samuti muu

maakasutus. Mitmekesine maastik pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning

põllumajandusmaa on paljude liikide jaoks elupaik. Samuti on pikaajalistel rohumaadel ja

pärandniitudel mulla süsinikusisalduse säilitamisel samuti oma roll. Liikmesriigi tasandil

siduvate eesmärkide seadmisel tuleb tagada, et need ei pärsi põllumajandus- ja toidutööstuste

konkurentsivõimet ega kahjusta toiduga kindlustatust ning võtavad arvesse riiklikke eripärasid,

nt madalat loomkoormust. Samuti tuleb vältida viljakate põllumuldade või karjatamiseks

kasutatavate püsirohumaade metsastamist või toidutootmiseks kasutamisest väljalangemist.

Äärmiselt vajalik on tarbijat toidutootmise protsessist teavitada, et tarbija mõistaks, milline on

toidutootmise jalajälg loodusressurssidele, kes ja kuidas on panustanud toidu tootmisesse ning

teadvustaks kõigi toidutarneahela osaliste rolli toiduraiskamise vähendamisel. Tarbijakäitumise

muutmine vajab teavitamist, tuge ja suunamist, aga samuti kogu toidutarneahela oluliselt

koordineeritumat tegevust, seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasemel. Ebatervislik

toitumine mõjutab üha rohkem inimesi, üle poole Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast

on liigse kehakaaluga, põhjustades toitumisega seotud haiguste esinemise kasvu ja suurendades

tervishoiukulusid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole samuti piisavalt kestlik (keskkonnasõbralik

ja tervislik), kuna süüakse toidusoovitustest oluliselt rohkem liha ja lihatooteid, magustatud

piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse. Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud

rasvhapete allikaks. Samas tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning

kala. Kliimameetmete väljatöötamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb hinnata samuti meetmete

koosmõju. Eesti loomkoormus on üks ELi väiksemaid6 ja näiteks loomade arvu vähenemine,

et KHG heidet vähendada, võib piirata ühtlasi mineraalväetiste kasutamise vähendamise

eesmärki, kuna mineraalväetiste kasutamise vähendamisel on vaja muuhulgas suurendada

orgaaniliste väetiste kasutamist. Orgaaniliste väetiste, sh sõnniku kasutamine on oluline

muldade süsiniku sidumise võime suurendamiseks.

Elurikkust toetav ja süsinikku siduv maakasutus

Maakasutussektori kõige suuremad sektori mõjutajad on metsamaal toimuv (sidumine-heide

sõltub peamiselt raiemahust, mis mõjutab enim koguheite üles-alla liikumist), turvasmuldade

harimise ja turbakaevandamisega seonduv (majandatud märgalad).

Kliimakindla majanduse seaduse maakasutuse ja elurikkuse töörühmas käidi

Kliimaministeeriumi poolt välja ettepanek saavutada LULUCF-i arvestuses 2030. aastaks heite

ja sidumise tasakaal (sh hõlmatud ka põllumajanduslik maakasutus ja selle võimekus heidet

vähendada kestliku toidusüsteemi töörühmast), mis on suurem kui EL määrusest tulenev

eesmärk, kuid mis aitab leevendada samas sektoris perioodil 2021-2025 tõenäoliselt

saavutamata jäävaid eesmärke ja võimalikest heitkoguste ostmisest tulenevat kulu

riigieelarvele. Lisaks aitab LULUCF sektori 2030 eesmärk tasakaalustada tõenäolist

vajakajäämist Jõupingutuste Jagamise Määrusega kaetud sektoris. Töörühmades arutati ka

erinevate meetmete üle, mis oleksid sobilikud Eesti metsa-ja maakasutussektoris süsiniku

sidumise suurendamiseks.

Oluline on klassikalise metsamajanduse tegevuste roll süsiniku sidumise võimekuse tagamisel

majandusmetsades, erinevate metsakasvatustööde olulisus (sh hooldusraied, metsauuendus,

hõredate puistute ennakraie), madala põllumajandusliku või looduskaitselise väärtusega alade

metsastamine (sh on oluline alade hoolikas valik ning eelnevate kohapealsete inventuuride

läbiviimine, et tagada sobivus metsastamiseks, välistada negatiivne mõju elurikkusele ja

piirkonna olulistele looduse hüvedele ning turvasmuldadesse seotud süsinikule). Metsastamise

vastuargument on mitmekesiseks põllumajandustootmiseks (eelkõige karjatamiseks) sobivate

alade vähenemine metsastamise tagajärjel. Üks võimalus on ka istandike rajamine sh kiiresti

kasvavate puuliikidega (haavikud, kaasikud, lepikud).

Puittoodete puhul tõsteti esile puidu keemilise väärindamise potentsiaali ja kvaliteetse

puitmaterjali olemasolu (hästi hooldatud majandusmetsad) olulisust pika elueaga puittoodete

tootmiseks. Pikaajaliseks probleemiks on olnud töötlemata puidu (sh paberipuidu) ja

vähekeerukate toodete (puidugraanulid, hake, saematerjal) eksport. Oluline oleks väikeste ja

keskmise suurusega puidu väärindamisega ja pika kasutuseaga puittoodete tootmisega

tegelevate ettevõtete toetamine. Avalike ehitiste hanketingimustes soovitati eelis anda

puitehitistele ja seeläbi vähendada suure CO2 jalajäljega materjalide, nagu betoon, kasutust.

6 (Agri-environmental indicator - livestock patterns - Statistics Explained (europa.eu))

Toodi välja, et planeeritavad meetmed peaksid toetama Eesti majanduse konkurentsivõime

kasvu, mida toetab kindlus ressursi stabiilse kättesaadavuse osas.

Märgalade (turba kaevandamise alad ja aiandusturvas) heide tuleneb otseselt turba

kaevandamise mahust. Märgalade puhul on võimaluseks erinevad alternatiivid endiste

kaevandusalade korrastamisel (nt märgalaks taastamine, metsastamine, märgalaviljelus).

Eelistama peaks ala iseseisvale looduslikule arengule aitavat korrastamist (märgalaks

taastamist), kuid konkreetsele alale ei pruugi kõik viisid sobida – tuleks leida igale alale

sobivaim lahendus arvestades sh erinevaid kitsendusi nagu piirinaabrid, hüdrogeoloogilised

tingimused jmt. Kaevandusturbal on suur kliimamõju, samas arvestama peab

sotsiaalmajanduslikku mõju ja sellega loodavat lisandväärtust. Aruteludes toodi esile turba

kaevandamise lõpptähtaja seadmist, uutele aladele lubade andmise välistamist, uute lubade

sidumist endiste kaevandusalade korrastamisega (lisaks juba kasutuses olevate alade

korrastamiskohustusele), olemasolevate lubadega alade lõpuni kaevandamist, süsinikumaksu ja

keskkonnatasu tõstmist ning selle arvelt kliimapositiivsete meetmete rahastamist. Toodi välja,

et eksporditakse liiga vähe väärindatud turvast, teravik tuleks suunata ekspordi asemel

kohapealsele väärindamisele.

Looduskaitse ja elurikkuse vaatest on kõige olulisem põhimõte, et kliimameetmed ja elurikkuse

head seisundit tagavad tegevused peavad võimalikult palju kattuma. Kliimameetmed ei tohi

kahjustada elurikkust ning eelistada tuleb lahendusi, mis koos kliimamuutuste leevendamisega

parandavad ka looduse seisundit. Heas seisundis ökosüsteemid on kasvuhoonegaaside

sidumiseks ning kliimamuutuste mõjudega kohanemiseks äärmiselt olulised. Väga tähtis on

hoida olemasolevaid väärtusi ja taastada juba kahjustunud ökosüsteeme. Olemasolevate

väärtuste kaitse on oluline, kuna juba kahjustunud ökosüsteemide ning nendega seotud looduse

hüvede taastamine on kulukas ja alati keerukam kui olemasoleva säilitamine.

Kliimamuutustega kohanemise seisukohalt on oluline panustada kliimakindluse

suurendamisele ning arvesse võtta kliimariske, mis sektorit mõjutavad - sagenevad tormid,

põuaperioodid, temperatuuri tõus ja sademete hulga suurenemine. Maastikud peavad olema

mitmekesised, rohevõrgustik ja kaitstavad alad aitavad panustada asulate ja infrastruktuuri

kliimakindlusesse ja hea elukeskkonna säilimisse. Metsanduses on oluline välja selgitada,

millised puuliigid on tuleviku kliimale vastupidavamad. Eelistada tuleks kodumaiseid liike ning

arvestades sellega, et muutuvas kliimas muutuvad ka kasvutingimused ja kahjurite leviku

võimalused, mistõttu on tähtis geneetilise mitmekesisuse säilitamine. Eriliselt rõhutati

kuivendusparadigma uuesti mõtestamise vajadust tänaste teadmiste juures, arvestades ka

kohanemisvajadust, kuna sellel on oluline negatiivne mõju elurikkusele ja negatiivsed

tagajärjed põudade ja kuumalainete sagenemisel. Tuleb üle minna vajaduspõhisele

kuivendamisele, kahepoolsete süsteemide rajamisele, rakendada kuivendamise

leevendusvõtteid vähendamaks kuivenduse elustiku- ja keskkonnamõju ning teha edasistele

kuivendamistele asjakohane mõjude hindamine.

Vähese heitega ja suuremat lisandväärtust pakkuva tööstuse eelistamine

Rohetiigri 2024. a aastaraamatu kohaselt võrreldes 2011. aastaga on EL tööstuse, majanduse ja

ühiskonna toimimise seisukohalt kriitiliseks märgitud toorainete arv kasvanud 14-lt 34-le. Täna

tuleb 90% EL-i jaoks kriitilistest toormaterjalidest aga valdavalt Hiinast. Ringmajandusele

üleminek aitaks sõltuvust Hiinast vähendada. Rohetriigri hinnangul on süsinikuneutraalsele ja

ringmajandusele üleminekusse suhtutud üsna passiivselt nii poliitilisel tasandil kui ka

erasektoris. Samas soovivad meie peamised eksportturud Rootsi, Soome, Taani, Norra, Holland

olla nendel teemadel maailmas esirinnas. See kujutab Eesti majanduse jaoks juba teatud riski –

kui me ei väärtusta ringdisaini ja madala süsinikujalajäljega tooteid ja teenuseid, kahanevad

meie ettevõtete väärtuspakkumised eelmainitud turgudel ja kaotame konkurentsivõimes.

Kolmandatest riikidest tooraine sõltuvuse leevendamiseks tuleb senisest rohkem materjale välja

väärindada jäätmetest. Jäätmetest on väärtuslike materjalide kontsentratsioon tihti kordades

suurem kui looduslikest allikatest kaevandatavates maakides.

Ida-Virumaal on plaanis kasutult seisvast põlevkivituhast hakata tootma maailma esimest

kliimapositiivset kaltsiumkarbonaati, lisaks on plaanis tuhast välja võtta magneesium ja

alumiinium. Verston paigaldas 2023. aastal koostöös TalTechi ja Fibenoliga katseprojekti

raames Imaverre roheasfaldi, milles kuni veerand bituumensideainetest on asendatud

ligniininga ning mille tootmisel, transpordil ja paigaldamisel kasutatakse taastuvtoorainetest

diislikütust. Need on head kohalikud näited, kuidas jäätmeid, sh tööstusjääke võib võtta kui

materjalide pankasid.

Meelitamaks investoreid ja talente, on vaja ringmajandusel põhineva materjalitööstuse

tekkimiseks ja suurinvesteeringute meelitamiseks luua toetav keskkond. Eestil valik on, kas

teeme seda viimaste seas või võtame liidrirolli, et olla ELi tasandil suunakujundaja ja

atraktiivne piirkond rohetehnoloogia investorite jaoks. Lisaks on riigil võimalust uue

majanduse tekkimist kiirendada läbi ülikoolide rahastuse suurendamise, aga ka

rakendusuuringute ning katsetuste läbiviimise toetamise. Ringmajandust on vaja toetada

soosiva suhtumise ja toetava seadusandlusega.

Teiselt poolt on huvigruppide hinnangul Euroopa Komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed

nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks vesiniku

tootmine elektrolüüsi teel, CO2 kogumine ja kasutamine, CO2 tööstuslik sidumine vms) ei ole

kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks investeeringuid, on vaja

elektrienergiaga ja kütustega varustatuse tagamiseks kaaluda üleminekulahenduste ja -

tehnoloogiate kasutamist mis tagavad ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja

hoiavad riigi majanduse stabiilselt kasvamas. ELi tasandil on seni olnud innovatsioonifond

peamine rahastamisvahend tööstusprotsesside CO₂-heite vähendamise toetamiseks, andes

toetusi, mis võivad vähendada järgmise põlvkonna tehnoloogiate kulusid. Kui energiatõhususe

suurendamine ja alternatiivkütuste kasutuselevõtt on juba praegu või muutub lähitulevikus EL

HKS-i mõjul kulutõhusaks, siis süsiniku püüdmise puhul ei osata veel hinnata, millal muutub

tõhus ja konkurentsivõimeline süsinikupüüdmise tehnoloogia ettevõtetele kättesaadavaks. Praeguseks on EL innovatsioonifondist toetatud 26 suure- ja väikesemahulist süsinikdioksiidi

kogumise ja säilitamise või kasutamise projekti EL-is kokku enam kui 3,3 miljardi euroga, kuid

Eestis veel ühtki taolist projekti toetatud või ellu viidud ei ole.

Keskkonnasõbralik transport ja parem liikuvus

Transpordisektor on suuruselt teine kasvuhoonegaaside heitja, kus 2022. aastal paisati õhku 2,6

miljonit tonni ehk 18,5% kõigist Eesti kasvuhoonegaasidest. Transpordisektori KHG heitkogus

pärineb ca 95% maanteetranspordi heitmetest, millest omakorda ca 65% tuleb sõiduautodest,

15% veoautodest, 14% väikekaubikutest ning 6% bussidest.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist reguleerib EL jõupingutuste jagamise

määrusest (EL) 2018/842 tulenev kohustus vähendada transpordist, põllumajandusest,

jäätmemajandusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest pärinevat

kasvuhoonegaaside heitkogust tervikuna 24% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. See, kuidas

panus heite vähendamisse jõupingutuste jagamise määruses nimetatud sektorite vahel jaotada,

on liikmesriikide otsustada.

Transpordisektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis seadusega

reguleeritud, kuid kehtivas transpordi ja liikuvuse arengukavas on seatud eesmärk vähendada

transpordisektori kasvuhoonegaaside heitkogust 1,7 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks 2035.

Transpordi ja liikuvuse valdkonna 2023. aasta tulemusaruande järgi ei vähene

kasvuhoonegaaside heide eesmärgi saavutamiseks ettenähtud tempos ning hetkel

olemasolevate meetmetega püstitatud eesmärki ei saavutata.

Olemasolevad meetmed, mis omavad märkimisväärset mõju sektori kasvuhoonegaaside heite

vähenemisele, on:

• ratta- ja jalgteede arendamine,

• Tallinna trammiliinide arendamine,

• Rail Balticu ehitus,

• raudtee elektrifitseerimine ja uute reisirongide soetamine,

• raudtee ühenduskiiruse ja liiklustiheduse parendamine,

• elektri kasutamise soodustamine sõiduautodes,

• biometaani kasutamise soodustamine linnaliinibussides,

• vesiniku terviktehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine,

• EL uute sõiduautode, tarbesõidukite ja raskeveokite CO2-heite normid,

• EL alternatiivkütuste taristu arendamise nõuded,

• EL HKS hoonetele ja maanteetranspordile (alates 2027. aastast),

• ühe siseriikliku parvlaeva muutmine kliimaneutraalseks.

Olemasolevate meetmete rakendamise tulemusena väheneb transpordisektori

kasvuhoonegaaside heitkogus prognoosi kohaselt ca 2,1 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks

2030 ja ca 1,6 miljoni t CO2 ekvivalendini aastaks 2040. Praeguste trendide jätkumise korral

kasvab sõidukite summaarne aastane läbisõit ning inimeste liikumisharjumuste muutmine ja

ühistranspordi osakaalu hüppeline suurenemine on vähetõenäoline. Suurim väljakutse hetkel

ongi sõiduautode läbisõidu kasvu pidurdamine ning seda saab mõjutada nii tõhusama

ruumiloome kui ka ühistransporditeenuse pakkumise kaudu. Seega olemasolevad meetmed ei

ole piisavad, et oluliselt vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastaks 2030 ega 2040, kuid

lisameetmete rakendamise potentsiaal on märkimisväärne.

Energiatõhusad hooned ja kvaliteetne ruumiloome

Hoonete sektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist ei ole hetkel Eestis seadusega

reguleeritud, kuid hoonete rekonstrueerimise pikaajalises strateegias seatud rekonstrueerimise

eesmärgi täitmise kaudse tulemusena väheneb strateegias käsitletud hoonetest pärit

kasvuhoonegaaside heitkogus 89% võrra ehk 480 tuhande tonni CO2 ekvivalendini aastaks

2050. Samas tuleb tähele panna, et strateegia ei hõlma peale aastat 2000 ehitatud olemasolevat

hoonefondi ega uusehitust perioodil 2020–2050. Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegiat uuendatakse 2025. aasta lõpuks, muu hulgas kasvuhoonegaaside heite vähenemise

mõju osas.

Hoonete sektori kasvuhoonegaaside heite vähendamist reguleerib EL jõupingutuste jagamise

määrusest (EL) 2018/842 tulenev eesmärk vähendada transpordist, põllumajandusest,

jäätmemajandusest, hoonetest, tööstuslikest protsessidest ja toodete kasutamisest pärinevat

kasvuhoonegaaside heitkogust tervikuna 24% aastaks 2030 võrreldes aastaga 2005. See, kuidas

panus heite vähendamisse jõupingutuste jagamise määruses nimetatud sektorite vahel jaotada,

on liikmesriikide otsustada.

Olemasolevad meetmed, mis omavad märkimisväärset mõju sektori kasvuhoonegaaside heite

vähenemisele, on:

• korterelamute rekonstrueerimine,

• eramute rekonstrueerimine,

• avaliku sektori hoonete rekonstrueerimine,

• energiatõhus tänavavalgustus,

• EL HKS hoonetele ja maanteetranspordile (alates 2027. aastast).

Olemasolevate meetmete rakendamise tulemusena väheneb hoonete sektori kasvuhoonegaaside

heitkogus prognoosi kohaselt 393 tuhande t CO2 ekvivalendini aastaks 2030 ning 317 tuhande

t CO2 ekvivalendini aastaks 2040.

Mõju sotsiaalvaldkonnale

Ambitsioonikas kliimaeesmärk aitab vältida kliimaga seotud ohtude halvimat mõju ja kaitsta

inimesi, eelkõige madalama sissetulekuga ja kõige haavatavamaid elanikkonnarühmi nende

riskide eest. Fossiilkütuste kasutamise vähendamine kooskõlas soovitatud 2040. aasta

eesmärgiga parandaks enamiku ELi elanike hingamisteede tervist ja muudaks linnapiirkonnad

tervislikumateks elukohtadeks. See võimaldaks vähendada enneaegsete surmade arvu aastas

2040. aastaks 196 000-ni. Energiatõhususe parandamine elamusektoris parandab elutingimusi

nii mugavuse kui ka tervise osas. ELi kodanikud peavad olema muutuste elluviijad nii

investorite kui ka tarbijatena. Elamusektoris on vaja märkimisväärseid investeeringuid, et

vähendada kütte- ja jahutussüsteemide süsinikdioksiidiheidet ning parandada hoonete

energiatõhusust. Need investeeringud vähendavad korduvaid kulutusi energiale.

Avaliku sektori toetust on vaja väiksema sissetulekuga ja haavatavatele leibkondadele, et tagada

õiglane ja taskukohane juurdepääs eluasemele. Kodumajapidamised on peamised tegurid

maanteetranspordi CO₂-heite vähendamisel ülemineku kaudu heitevabadele sõidukitele.

Oluline on tagada kõigile juurdepääs taskukohastele ja usaldusväärsetele netonullenergia- ja

liikuvuslahendustele.

Kliimameetmete sotsiaalfondi eesmärk on tegeleda hoonete ja maanteetranspordi uue

heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) võimaliku sotsiaalse mõjuga kõige

haavatavamatele leibkondadele, transpordikasutajatele ja mikroettevõtjatele. Aastatel 2026–

2032 eraldatakse 65 miljardi euro suurusest fondist struktuurimeetmeid ja investeeringuid kogu

ELis ehitus- ja maanteetranspordisektoris. Teatavates piirides võiks anda ka sihtotstarbelist ja

ajutist otsest sissetulekutoetust.

Liikmesriigid koostavad sotsiaalsed kliimakavad, milles määratakse kindlaks konkreetsed

meetmed ja investeeringud, mida nad soovivad fondi kaudu toetada. HKS2 riiklike

enampakkumiste tuludega raames kasutusele võetud vahendite kogusummaks prognoosib

Komisjon 86,7 miljardit eurot. Sotsiaalsest kliimafondist saavad kasu kõik liikmesriigid, samas

kui väiksema sissetulekuga liikmesriigid saavad rohkem kasu.

Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele

Mõju on pigem positiivne. Eesmärkide täitmisel saavutatava kliimamuutuste mõjude

leevendamise korral väheneb rändesurve ning elupaikade häving kogu maailmas. Eesti kui

innovaatiline riik saab seejuures kasu lõigata uute tehnoloogiate väljaarendamisest ja seeläbi

tugevdada oma kuvandit, välissuhtlust, ettevõtlust ning aidata kaasa kestliku arengu eesmärkide

täitmisele. On oluline, et ELi kliimaeesmärkide elluviimisel oleks tagatud, et EL ja meie

ettevõtted püsivad globaalses konkurentsis, liikudes samal ajal kliimaneutraalsuse suunas.

Euroopa Liit on väljendanud soovi kujuneda kliimamuutuste leevendamisel globaalseks

eestkõnelejaks ja suunanäitajaks, edendada aktiivselt kliimadiplomaatiat ning inspireerida teisi

riike tegutsema. Selline lähenemine pakub võimalusi ka Eestile.

Kliimamuutuste mõju kaudsed tagajärjed ulatuvad üle riigipiiride ja kontinentide. Isegi

lokaalselt avalduval kliimamõjul võivad olla piirkondlikud või üleilmsed tagajärjed ning

sellised piiriülesed kliimariskid võivad jõuda Euroopasse (nt kasvav rändesurve).

Kliima- ja energiadiplomaatia aitab suurendada EL rahvusvahelist mõju, kuna lähemate

aastakümnete suurim globaalne väljakutse on kliimamuutustega kohanemine ja nende

negatiivsete mõjude vähendamine. Kuna ka kliimaneutraalne majandus vajab toimimiseks

ressursse, on ülioluline EL kliima- , energia- ja toorainete partnerluste loomine usaldusväärsete

riikidega. EL eesmärk peaks olema võimalikult sarnane ja ühtne reeglistik kliima- ja

energiaküsimustes USA jt liitlastega, et vältida omavahelisi pingeid ning laiendada meie

väärtusruumist lähtuvat kliimapoliitikat teistesse regioonidesse.

Energeetikas jääb jätkuvaks eesmärgiks süsinikuheite vähendamine, elektrifitseerimine ja

kiirem taastuvenergiale üleminek. See on positiivne, kuna kodumaise taastuvenergia tootmise

kasv ning energiapartnerluste sõlmimine usaldusväärsete riikidega parandab EL

energiajulgeolekut. Samas tingib see vajaduse uute ühenduste arendamiseks nii ELi sees kui ka

ilmselt uute liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Uute liikmesriikide lisandumisega on

oodata tähelepanu pööramist nende füüsilisele ühendamisele liiduga nii energeetikas,

transpordis, sides jm. Eesti saab seda toetada, kuid meil on ka erihuvi enda ja Balti-Soome

regiooni paremate ühenduste jätkuval väljaarendamisel, arvestades meie ääremaa staatust.

Eesti seisukoht ja põhjendus

Eesti hinnangul ei ole 2040. aastaks kasvuhoonegaaside heite vähendamine 90% ilma uute

tehnoloogiateta saavutatav. Peame realistlikuks 80-85% vähendamist. Seetõttu saab Eesti

nõustuda Euroopa Komisjoni pakutud 2040. a kasvuhoonegaaside vähendamise

ettepanekuga vaid eeldustel, et on tagatud võimaldavad eeltingimused, mis on vajalikud

90% eesmärgi saavutamiseks ning 10% eesmärgist seotakse tehnoloogia arengu

vastavushinnanguga. Paralleelselt uue sihttaseme läbirääkimistega tuleb jälgida

liikmesriikide tegelikku edenemist 2030. a eesmärkide suunas ning 2032. aastal koostada

eesmärkide täitmise ülevaade koos tehnoloogia arengu vastavushinnanguga 2040. aasta

eesmärkide saavutamiseks. Kui sellest peaks tulenema vajadus 2040. a eesmärgi või selle

suunas liikumise lähenemise korrigeerimiseks, on oluline seda 2040. a eesmärgi

läbirääkimistel arvesse võtta.

Selgitus: Euroopa Komisjoni soovitatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase -90% aastaks

2040 võrreldes 1990 aastaga on ambitsioonikas ning näeb ette kiiremat KHG vähendamist

võrreldes lineaarse vähendamise stsenaariumiga. Euroopa Liit on vastu võtnud 2030. a aasta

kliimaeesmärgid ning rakendanud selle täitmiseks erinevaid poliitikameetmeid. Samas on

KOM hinnanud, et tänaste suundumustega ei suuda me olemasolevaid eesmärke täita7. 2023. a

liikmesriikide poolt esitatud prognooside kohaselt on risk, et ELil jäävad püstitatud

kliimaeesmärgid saavutamata. ELi tasandi koondprognoos osutab sellele, et olemasolevaid

poliitikameetmeid (WEM) arvesse võttes on vahe ELi eesmärgiga vähendada KHG heidet

2030. aastaks 55 % 15 protsendipunkti ja täiendavate poliitikameetmete (WAM) arvesse

võtmisel 5 protsendipunkti.

Koostamisel olev Eesti kliimakindla majanduse seadus loob aluse kliimakindlaks majanduseks.

Seaduses sätestatakse sektorite ülesed ja sektoripõhised KHG heitkoguste eesmärgid, andes

selguse, kuidas saavutada sujuva trajektooriga kliimaneutraalsus aastaks 2050. Seejuures

seaduse protsessis koostatud täiendavaid meetmeid hõlmava prognoosi kohaselt suudaksime

olemasolevate tehnoloogiatega vähendada 2040. a KHG koguheidet 80-85%. Ülejäänud heite

vähendamine peaks tulema läbi CO2 tehnoloogilise sidumise ja uudsete nullheitega

tehnoloogiate rakendamise. Prognooside kohaselt avaldavad KHG üldisele heitkogusele

suurimat mõju elektritootmine, põlevkiviõli tootmine, turbatööstus, metsaraie ja raadamine,

maanteetransport ning põllumajandus.

Eesti hinnangul ei ole KHG heite vähendamine 90% 2040. aastaks ilma uute seni mitte

kasutuses olevate tehnoloogiateta realistlik. Peame realistlikuks 80-85% vähendamist. Seetõttu

saab Eesti nõustuda Euroopa Komisjoni pakutud 2040. a KHG vähendamise ettepanekuga vaid

eeldustel, et on tagatud võimaldavad eeltingimused, mis on vajalikud 90% eesmärgi

7 2023. aasta eduaruanne ELi kliimameetmete kohta : https://eur-lex.europa.eu/legal-

content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52023DC0653

saavutamiseks ning 10% eesmärgist seotakse tehnoloogia arengu vastavushinnanguga.

Eeltingimused hõlmavad kokkulepitud 2030. a kliimaraamistiku täielikku rakendamist,

ettevõtete konkurentsivõime ja investeerimiskindluse tagamist, suuremat keskendumist

õiglasele üleminekule, vajalike heiteta ja vähese CO2 heitega energialahenduste (sh tööstusliku

süsiniku sidumistehnoloogiate) kättesaadavust ning soodsat regulatiivset õigusruumi.

Komisjoni mõjuhinnangu kohaselt kehtivate õigusaktide jätkamine pärast 2030. aastat – nende

õigusaktide puhul, mis sisaldavad sätteid ka pärast 2030. aastat – vähendab 2040. aastal KHG

netoheidet 88%. See hõlmab HKSi lineaarse vähendamisteguri ja 2030. aasta järgse

transpordipoliitika jätkamist, kuid vähe põllumajandussektori heitkoguste vähendamise

meetmete osas ning ei ole eri sektorite panuse poolest väga tasakaalus.

90% eesmärgi saab Komisjoni hinnangul saavutada eeldusel, et vajalikud eeltingimused on

täidetud. Eestil tuleks 2040. a kliimaraamistiku läbirääkimistel Euroopa Komisjoniga lähtuda

riigi majandusolukorrast, regionaalsest konkurentsivõimest ja tegelikest võimalustest,

tuginedes riiklikele eripäradele, sh olemasolevate kohalikele ressursside väärindamisele ja

eeliskasutusele ning tehnoloogia kättesaadavusele. Leiame, et enne uute eesmärkide

kokkuleppimist peaks olema liikmesriikidel ülevaade realistlikest meetmetest, kuidas

soovitatud 2040 eesmärki on võimalik tehnoloogiliselt ja konkurentsivõimet kahjustamata

saavutada.

Süsinikuhaldamise ja sellega samal ajal esitatud 2040 eesmärgi teatis kirjeldavad kuidas 2040.

aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250 miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda.

Lisaks nähakse sektorites, kus heitkoguste vähendamine on keeruline (hard-to-abate sectors)

lahendusena täiendavalt looduslikele CO2 sidumise lahendustele ka tehnoloogilist CO2

püüdmist. Vastavad tehnoloogiad on aga tehnoloogilise valmisoleku skaala all otsas ehk

teisisõnu neid pole skaleeritud ja tõestatud kommertslikus kasutuses. Samuti puudub teadmine

nende töökindlusest ning kaasnevatest kuludest. Seega kuna tööstuslikud heite eemaldamise

tehnoloogiad on alles arendusjärgus, on suur oht, et seatud eesmärgid võivad jääda saavutamata.

Oluline on analüüsida ka õigusliku raamistiku puudujääke uute tehnoloogiate ladusaks

kasutuselevõtuks ja neid ajakohastada. Puudulik ja bürokraatlik õigusraamistik (sh EL ülene)

võib olla takistuseks investeeringute tegemisel ja tehnoloogiate kiirel arengul/ kasutusele võtul.

Vähese CO2-heitega majandusele ülemineku puhul on väga oluline roll CCS, CCU

tehnoloogiatel, mistõttu on vajalik Euroopa Liidu toetust tehnoloogia ja taristu arendamiseks

ning ühtlustatud õigusraamistik ja standardid vältides ülereguleerimist.

Kuna 2040. a EL uue sihttaseme ettepanek tugineb mitmetel olulistel eeltingimustel, sh EL

2030. a sihttasemete saavutamine (nii KHG heite vähendamises kui energiatõhususes ja

taastuvenergeetikas), siis näeme, et oleks vaja paralleelselt uue sihttaseme eelläbirääkimistega

jälgida LR-de tegelikku edenemist nende 2030. a sihtide suunas. Kui sellest peaks tulenema

vajadust kaaluda 2040. a sihttaseme või selle suunas liikumise viiside-meetodite (või ka

valdkondliku lähenemise) korrigeerimist, siis on oluline seda võimalikult varases staadiumis

tuvastada ja 2040. a sihi läbirääkimistel arvesse võtta.

Samuti soovime 2040 kliimaraamistiku kokku leppimisel arvestada kliimakindla majanduse

seaduses kokkulepitud suundumuste ja eesmärkidega. Detailsemad seisukohad on tulenevalt

kliimakindla majanduse seaduse koostamise ja kinnitamise ajakavast plaanis vajadusel

valitsusele esitada hiljem.

Arvamuse saamine ja kooskõlastamine

Teatis saadeti arvamuse saamiseks lisas 2 loetletud organisatsioonidele. Laekunud arvamused

seisukohtade kujundamiseks ja nendega arvestamine on toodud seletuskirja lisas 3 esitatud

vastavustabelis.

Sisendit küsiti ja seisukohad kooskõlastati Haridus- ja Teadusministeeriumi,

Justiitsministeeriumi, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi,

Rahandusministeeriumi, Regionaal ja Põllumajandusministeeriumi, Sotsiaalministeeriumi ja

Välisministeeriumiga.