Kooskõlastamistabel

1

Lisa 3. Märkuste tabel: Euroopa 2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuseni 2050. aastaks, luues kestliku, õiglase ja jõuka

ühiskonna, teatis ja ELi ambitsioonika tööstusliku süsinikdioksiidi haldamise suunas, teatis

Märkuse esitaja Märkuse sisu Kommentaar

Haridus- ja Teadusministeerium

Üldiselt saame teatises toodud eesmärke ja tegevusi toetada.

Ptk Tulevikku investeerimine (+ lisa punkt 2)

- Nõustume, et eesmärkide saavutamiseks on vaja tagada süsteemsed ja

jätkusuutlikud investeeringud teadus- ja arendustegevusse. Kui hinnata

teadusega seotud tegevus, siis võib öelda, et me kliimaeesmärkide vaatest

liigume õiges suunas. Euroopa Horisondi partnerlused ja missioonid juba

tegelevad era- ja avalikusektori rahade koondamisega kliimaeesmärkide

täitmiseks. Riigina olema eriti aktiivsed olnud kaasrahastatavatesse

partnerlustesse investeerimisel. Euroopa Horisondis juba toimivad ka need

rahastusskeemid, mida teatises on mainitud (blending finances) –

kolmandas sambas on sellised võimalused ettevõtetele olemas; samuti

siseriiklikult kasutame struktuurivahendeid partnerlustes osalemiseks läbi

Mobilitas + programmi. Seega võiks öelda, et ootused avalikule sektorile

(Public sector support and direct investment should be strategically

deployed) on osaliselt täidetud roheoskuste programmi läbi ning kindlasti

on seoseid siseriiklike temaatiliste teadus- ja arendusprogrammidega. Eesti

aktiivne osalus Euroopa Horisondis ning teiste Euroopa teadusruumi

instrumentide tugev toetamine (sh rahastamine) teenivad samuti neid

eesmärke.

- Kuna kliimaeesmärkide täitmist toetatakse erinevatest programmidest,

peame oluliseks, et need tegevused toetaks üksteist, ehk programmide

vahel oleks sünergia. Euroopa Komisjon on viimastel aastatel selle nimel

tööd teinud, et lihtsustada projektidele erinevatest programmidest raha

taotlemist, kuid seda tööd tuleb jätkata, sest olukord on ideaalsest veel

kaugel. Toetame ka mõtet, et ELi ja liikmesriikide tasandi meetmete

kooskõlastamine on äärmiselt oluline selleks, et rahastamisalgatuste mõju

oleks võimalikult suur. Selleks, et tegevuste rahastamiseks saaks kasutada

erinevaid finantsvahendeid, peavad ka liikmesriigid looma siseriiklikult

vajalikud eeltingimused (programmide abil).

Võetud teadmiseks. Teatud

osa saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

2

Ptk Teadusuuringud, innovatsioon ja oskused

- Lk 26 on välja toodud vajadus oskuste tegevuskava väljatöötamiseks.

Täpselt ei selgu, kes seda peaks välja töötama hakkama (komisjon või

liikmesriigid). Me põhimõtteliselt oleme võtnud suuna, et üksikute

eraldiseisvate tegevus/arengukavade koostamist ei toeta, kuid HTMil on

välja töötatud roheoskuste programm, mis on teatisega heas kooskõlas –

mitmed programmis eriliselt välja toodud sektorid kattuvad (nt põllundus,

loomakasvatus, toiduainetetööstus, metsandus vb ka kalandus läheks siia

alla, transporditeenused jne). Lisaks tuuakse ptk 5 välja, et

kliimaeesmärkide saavutamiseks tuleb tagada tööstuse jätkusuutlikkus ja

konkurentsivõime (ensuring competitiveness of the European industry and

agriculture), see on ka kindlasti heas kooskõlas roheoskuste programmi

eesmärkidega (Programmi abil toetatakse ettevõtete rohepöördeks vajalike

oskuste arendamist. Eeskätt nende oskuste, mis hõlmavad nii üldoskusi, kui

ka erialaspetsiifilisi roheoskusi – seega panustame seeläbi ettevõtete

jätkusuutlikkusse ja konkurentsivõime kasvu).

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium

Peame vajalikuks, et Kliimaministeeriumi teeks täiendava arutelu seisukohtade

koostamisel kaasates ka ettevõtjaid ja huvirühmasid enne seisukohtade kinnitamist

Koordinatsioonikogu ja Vabariigi Valitsuse tasandil. Võimalikult kiirelt peaks

valmima kliimaseaduse raames koostatav täiendavate meetmete prognoos (nn

WAM+) heitkoguste vähendamise potentsiaalis osas, mis võimaldaks hinnata

vähendamise potentsiaali ja sellega kaasnevat mõju.

Seisukohtade koostamisel oleme tutvunud huvigruppidelt (Eesti Energia,

Keemiatööstuse Liit, Toiduainetööstuse Liit, Elektritööstuse Liit, Metsa- ja

Puidutööstuse Liit, Tallinna Lennujaam) tulnud ettepanekutega.

Ettepanekud seisukohtadeks:

1. Eesmärkide seadmisel ja elluviimisel on oluline tagada eeltingimused

ambitsioonikate plaanide saavutamiseks nagu (tööstus)ettevõtete

konkurentsivõime ja investeerimiskindlus, võimalike lahenduste

olemasolu, tehnoloogiate arendamise võimekus ning soodne

regulatiivne õigusruum. Samuti peame oluliseks ka põhjalikku

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

3

mõjuhinnangut Eesti majandusele ja selle erinevatele sektoritele

eesmärkide saavutamiseks.

Selgitus: ka Euroopa Komisjoni hinnangul saab 90% eesmärgi saavutada eeldusel,

et vajalikud eeltingimused on täidetud. Teatises on küll prioriteet ja fookus

muutusteks hõlmates ka konkurentsivõime (sh tööstuse) toetamist, kuid

samaaegselt puuduvad konkreetsed ja õigeaegsed lahendused tööstustele

eesseisvate väljakutsete lahendamiseks.

Seetõttu leiame, et iga eesmärgiga peab kaasnema ka korralik kuluanalüüs

(mõjuanalüüs), me peame teadma, mis iga eesmärgi seadmine maksma läheb.

Näiteks peaksid olema mõjuhinnangus esile toodud, millised on sektoritele

rakendatud nõuded, et kliimaneutraalsuse eesmärgile vastata, milline on kaudne

mõju tööstussektoritele KHG 90-95% vähendamise meetmetest (CO2 tööstuslik

sidumine, maakasutus, transport ja energeetika) ja milline on eelnevast tulenev

investeeringute vajadus. Oluline on arvesse võtta tehnoloogia arengut ja

ülemaailmset konkurentsiolukorda.

Huvigrupid on välja toonud, et esmalt tuleb hinnata, kas Euroopa Komisjoni poolt

teatises välja toodud ambitsioonikad ideed on Eestile reaalselt jõukohased.

Eesmärk peab olema realistlik ning võtma arvesse seda, milliste meetmete abil on

võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende meetmete mõju ühiskonnale,

sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning selgitama kes ja millises ulatuses kannab

või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega seonduvaid kulusid. Eestil on arukas

teha omapoolne pakkumine, mis lähtub riigi majandusolukorrast ja tegelikest

võimalustest, tuginedes riiklikele eripäradele, sh olemasolevate kohalikele

ressursside väärindamisele ja eeliskasutusele ning tehnoloogia kättesaadavusele

Sellest tulenevalt võib olla tõenäolisem saavutada hüpe just pärast aastat 20401.

1 Lisaks Eesti Energia kirjast: Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039. aastaks süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see on otstarbekas, tekitab meis siiski küsimusi selleks vajalike eeltingimuste loomine. Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse süsinikupüüdmise tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui 2040. aastaks peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca 400 miljonit tonni CO2-te püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate stsenaariumide kohaselt kavas ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks. Kusjuures 62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma elektritootmise sektoris (250 mln t). Võttes arvesse, et CCS&U tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult kasutatav ja selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis me sooviks aru saada milliseid meetmeid on kavas EL-il ja Eestil rakendada, et see 2040. aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid eeltingimusi, st. süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine, saaks reaalsuseks? Mis saab siis, kui see reaalsuseks ei saa?

4

Oluline on analüüsida ka õigusliku raamistiku puudujääke uute tehnoloogiate

ladusaks kasutuselevõtuks ja neid ajakohastada. Puudulik ja bürokraatlik

õigusraamistik (Sh EL ülene) võib olla oluliseks takistuseks investeeringute

tegemisel ja tehnoloogiate kiirel arengul/ kasutusele võtul. Vähese CO2-heitega

majandusele ülemineku puhul on väga oluline roll süsiniku kogumisel, säilitamisel

ja kasutamisel, mistõttu on vajalik Euroopa Liidu toetust tehnoloogia ja taristu

arendamiseks ning ühtlustatud õigusraamistik ja standardid vältides

ülereguleerimist.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri investeeringuid.

Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa Liidus luuakse

ettevõtluskeskkond, mis soodustab kasvu ja stabiilsust ning pakub seeläbi

ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab ettevõtete

investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet järjest kiirenevas

tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega kaasneb põhjendamatult suur

koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040. aasta kliimaeesmärgi poole

liikumisel vältida ülereguleerimist.

Muuhulgas toob Eesti Energia välja, et Euroopa Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei

sisalda tootmispiisavuse analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavuse analüüsi) ja

erinevate elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust

kliimaeesmärkide saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks

komponendiks ka tarbimisnõudluse paindlikkus ja selle paindlikkuse

soodustamine. Paraku ei käsitle komisjoni mõjuanalüüs tarbimisnõudluse

temaatikat.

2. ELi kliimapoliitikaga (olemasoleva ja tuleviku) peab kaasnema

ambitsioonikas tööstuspoliitika. Vajadus on tegeleda tööstuse

väljakutsetega, et leida selle ümberkujundamiseks äriline põhjendus

ja säilitada samal ajal konkurentsivõime. Oluline on tagada vajalikud

leevendusinstrumendid rohetehnoloogiatele ülemineku jaoks.

Vajalikud on ühised projektid ja kapitali kättesaadavust parandav

ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii- või

laenumeetme näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning

kasutuselevõtuks. Vajalik on teadmistepõhiste heitmeid vähendavate

tehnoloogiate toetus ja nende tehnoloogiate rakendamine, sh uue

puhta tööstuse rajamise võimaldamine läbi kiirete loamenetluste.

5

Selgitus: juba ELPOL raamdokumendis 2023-2025 tõime välja, et EL kliima- ja

keskkonnaeesmärkide elluviimiseks vajavad kõik liikmesriigid uusi tehnoloogiaid

ja ärimudeleid. Euroopa ühishuviprojektide (Important Projects of Common

European Interest, IPCEI) kontseptsioon ja rahastamine vajavad ülevaatamist, et

laiendada osalevate liikmesriikide ringi. Vajalikud on ühised projektid ja kapitali

kättesaadavust parandav ühine Euroopa rahastusmehhanism (kas toetuste, garantii-

või laenumeetme näol) puhaste tehnoloogiate arendamiseks ning

kasutuselevõtuks. Samuti on vaja luua liikmesriikides rohetehnoloogiate ja

roheliste ärimudelite arendamist toetavaid ökosüsteeme, mis aitavad ettevõtetel,

eriti väike- ja keskmise suurusega ettevõtetel ühiselt kapitali kaasata.

Peame oluliseks kaasata lisaks VKEdele ka noored VKEd ja start-upid, kes aitavad

arendada nn rohetehnoloogiaid ja agiilselt. See, et tehnoloogiaarenduse eri

etappide jaoks peab looma ligipääsu kapitalile, on väga vajalik, ja pigem just

skaleerimise faasis.

Peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiatega seotud loamenetluste ja

kooskõlastuste lihtsustamist ja lühendamist liikmesriikides. Siiski leiame, et juhul,

kui tuleb läbi viia keskkonnamõju hindamine ning selle raames suuremahulised

keskkonnauuringud, tuleks sellega täiendavalt arvestada ning anda liikmesriikidele

mõningast paindlikkust.

Kliimaneutraalsete tehnoloogiate määruse osas on meie seisukoht olnud

muuhulgas ka see, et peame oluliseks kliimaneutraalsete tehnoloogiate jaoks

vajalike oskuste arendamisel tugineda olemasolevatele struktuuridele ja

koostöövormidele nagu Erasmus+ programmi konsortsiumiprojektid ning

eelistaksime mitte luua pakutud täiesti uut Euroopa platvormi.

Samuti toome välja, et kliimaneutraalne tööstus vajab sisendeid toorainete kujul.

Investeeringute suunamisel maavarade projektidesse (kus juba kehtivad ranged

keskkonnanõuded), näiteks kriitilised toormed, on oluline arvestada nende panust

kliima ja energeetika eesmärkide elluviimisesse, mis hõlmab rohetehnoloogiate

arendamist ja tootmist. Lisaks on teada, et rohepöördeks vajalike uute maardlate

avamine võib aega võtta aastaid.

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liit tõi välja, et selleks, et kõik ettevõtted (k.a VKE-

d) saaksid võimalikult kiiresti samal ajal konkurentsivõimelistena turul püsides üle

6

minna uudsetele vähese CO2 heitega tehnoloogialahendustele on vaja ka toetada

riiklikul tasemel uudsed tehnoloogialahenduste välja töötamist. Lisaks tuleb

huvigruppide hinnangul lihtsamalt kättesaadavaks teha ja luua ettevõtetele

koostöövõimalused ülikoolides töötavate teadlastega, et vajalikud tehnoloogilised

lahendused oleksid valdkonnapõhisemad ja efektiivsemad.

Huvigruppide hinnangul on Euroopa Komisjoni ettepanekutes nimetatud uudsed

nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese CO2 heitega tehnoloogialahendused

(näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel, CO2 kogumine ja kasutamine, CO2

tööstuslik sidumine vms) ei ole kõigi ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad

kasutuselevõtuks investeeringuid, on vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse

tagamiseks kaaluda üleminekulahenduste ja -tehnoloogiate kasutamist mis tagavad

ettevõtete turul püsimise konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse

stabiilselt kasvamas.

3. Leiame, et kliimaeesmärkide elluviimiseks ning selleks, et sellega ei

langeks oluliselt EL ettevõtete konkurentsivõime, peab panustama ka

roheenergia kättesaadavusse ja taristute (energia ja ka transpordi

taristute) toimimisse. Energiahinnad nii ettevõtjatele kui ka tarbijatele

peavad jääma taskukohaseks ja siinkohal tuleb rõhutada, et oluline on

säilitada tööstuse konkurentsivõime.

Selgitus: tööstus vajab toimimiseks suuremal või vähemal määral

konkurentsivõimelise hinnaga energiat. Soodsa hinnaga energiat on vaja ka

mahukate andmekeskuste rajamisel Eestisse. Seega tööstuse eduka toimimise

seisukohalt on oluline, et juhitavaid võimsusi on oluline säilitada ja juurde luua, et

tasakaalustada tõusvat taastuvenergia osa, mis on juhitamatu. Selleks tuleb

arendada energiataristuid, kulutõhusaid viise ja tehnoloogiaid roheenergia

tootmiseks ja salvestamiseks ning CO2 püüdmiseks.

EL on pakkunud välja ka algatusi, mis keskenduvad rohetehnoloogiatele, nagu

NZIA, kuid vaja on need ellu viia.

4. Oluline on luua turg kliimaneutraalsetele toodetele.

Selgitus: turud kliimaneutraalsetele toodetele on juba tekkimas, kuid vaja oleks

ambitsioonikamat plaani, näiteks riigihangetes kliimaneutraalsete toodete

eelistamise nõudega. Turunõudlus tekitab ka ettevõtjatele ärilise põhjenduse.

Kliimaneutraalsed tooted on üldjuhul kallimad ja ei suuda täna veel konkureerida

7

kolmandatest riikidest pärit toodetega, kus keskkonnanõudeid sellisel määral ei

arvestata.

5. Peame oluliseks, et eesmärkide saavutamise tee ja viisid oleksid

liikmesriikide pädevuses, ning et liikmesriikidele võimaldatakse nende

tööstussektori eripäradest lähtuvalt erisusi.

Selgitus: Eesti asub Euroopa keskmest kaugemal ning seega vajab ühendusi EL

teiste liikmesriikidega, et investeeringud jõuaksid lihtsamalt Eestisse ning et Eesti

ettevõtted saaksid skaleerida: ettevõtjad saaksid hõlpsamalt oma tooteid ja

teenuseid minna tutvustama teistesse riikidesse. Seetõttu tuleks kriitiliselt üle

vaadata, et Eestiga sarnaste EL riikide ühendused oleksid toimivad ja turvalised ka

uute tehnoloogiate väljatöötamise faasis kui kliimaeesmärgid on juba seatud -

näiteks keerulistes talvistes ilmaoludes, et meie ettevõtjad ei kaotaks seetõttu oma

konkurentsivõimet. Tallinna Lennujaam on näiteks välja toonud, et eritehnikat ei

ole võimalik hetkeolukorras oleva tehnoloogilise arengu tõttu viia vähese või

nullheitega alternatiividele, lisaks on Lennujaam leidnud ka muid probleeme

keskkonnanõuete täitmisel seoses tehnoloogiate turuvalmidusega, mis ei luba juba

täna seatud eesmärke täita.

Näiteks hankides alla 50 g CO2/km heitega N-kategooria sõidukeid, jõudis

lennujaam järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta tehnilistele vajadustele vastavat

sõidukit. Masinate vaates on takistavaks nii tehnoloogia puudumine, mis peaks

vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult ebamõistlik hind.

Sellest tulenevalt on oluline võimaldada üleminekuajal kompromisslahendusi, et

vajalik tehnoloogia areng vastaks ettevõtete nõuetele.

6. Leiame, et kliimaeesmärkide 2040 raames toimuv üleminek

rohetehnoloogiate laialdasemale kasutamisele ja

süsinikuneutraalsetele energiaallikatele vajab energiajulgeoleku ning

energiaga varustatuse kindluse vaates põhjalikku analüüsi.

Kliimaeesmärkide seadmisel peame oluliseks, et on tagatud

majandusjulgeolek ja elutähtsate teenuste toimimine, sh säilenõtkuse

eesmärgil säiliks tehnoloogiate ja energiaallikate mitmekesisus.

Arvestades nii lähimineviku kriise kui Ukraina sõja õpitunde, peavad

rakendatavad lahendused tagama majanduse ja ühiskonna toimimise.

Vastupidavus tuleviku kriiside suhtes annab kindlustunde ka ELis ja

8

Eestis tegutsevatele ettevõtjatele oma äriplaanide ja investeeringute

realiseerimisel, samuti tagab elanikkonna hakkamasaamise

hädaolukordades.

Selgitus: peame arvesse võtma muutunud julgeolekuolukorda ja tagama ühiskonna

toimimise ka kriisides (näiteks julgeolekuintsident, millega mingi osa taristust

(sealjuures kriitiline taristu) või tehnoloogiast või teatud energiaallikad ei toimi

enam kas lühiajaliselt või pikemalt või ebaharilike ilmastikutingimuste puhul.

Lisaks ilmastikust või õnnetustest tulenevatele hädaolukordadele tuleb eriti just

Venemaa agressiivse käitumise tõttu arvestada vajadusega tagada majanduse ning

ühiskonna toimimine riigikaitselistes kriisides või erinevate hübriidohtude ja -

rünnakute korral; näiteks juba täna on olnud olukordi, mil sageduste segamine on

häirinud lennuliiklust). Sellisteks puhkudeks peavad rakendatavad tehnoloogiad ja

kliimapoliitika eesmärgid arvestama vajadusega tagada riigi toimimiseks vajalik

taristu ning lahendused. Pakutavad lahendused peavad aitama hoida selliseid riske

võimalikult madalana, et säilitada muuhulgas ka EL siseturgu atraktiivsena

saabuvatele investeeringutele. Siinkohal tuleb veel lisada, et liikmesriikide nn

algtingimused on erinevad ning seetõttu tuleb säilitada paindlikkus tehnoloogiate,

toorainete või energiaallikate kujul.

Ühtlasi tuleb hoolikalt hinnata oluliste tehnoloogiate või tootmisvõimsuste jaoks

vajalike toorainete kättesaadavust ning tagada see EL tööstuste jaoks olulistes

sektorites.

Erilist tähelepanu tuleb pöörata energiajulgeolekule ja energiaga varustatuse

tagamise kindlusele, kuna energia kättesaadavus ning konkurentsivõimeline hind

on aluseks majanduse ning ühiskonna toimimisele.

Samuti on oluline, et roheenergia taristu jõuaks kliimaeesmärkidega sammu

pidada ning kasvavat nõudlust rahuldada, et ei tekiks pudelikaelu, mis võivad

tekitada täiendavaid kriisiolukordi, kui ka rahulolematust ka ühiskonnas ja

ettevõtjate seas.

9

Rahandusministeerium Ettepanek EL üleseks KHG heite vähendamise sihttasemeks (-90% võrreldes

1990. a tasemega) on sisend edasisteks aruteludeks, ent veel mitte käsitletav

EL ülese eesmärgina. Sellega koos esitatud EK poolsetes mõjuanalüüsides on küll

käsitletud erinevate valdkondlike ja valdkonnaüleste mõjude prognoose, ent

tulenevalt aluseelduste rohkusest, nende nö sünkroniseerimise keerukusest eri

valdkondades võetud eelduste ja tehtud prognooside vahel jmt-st, samuti pikast

prognoosiperioodist, on mõju eelhinnangud suure määramatusastmega. Seega

ei saa neid edasistes aruteludes nö üksüheseks pidada.

Edasisteks arutelu- ja läbirääkimisprotsessideks on väga oluline, et EK esitaks

teatises nimetatud kavandatavate EL õigusaktide eelnõudega koos on teatise

omast suurema konkreetsusastmega mõjuhinnanguid, sh ettepanekute mõju

prognoosiga riikide (ja olulisemate KHG heidet ning sidumist mõjutavate

majandusvaldkondade) lõikes.

Nii praegune teatis kui (teatise kohaselt) lähipoolaastal välja töötatavad EL

õigusaktide ettepanekud mõjutavad oluliselt EL nõukogu ja Euroopa Parlamendi

eesseisvaid läbirääkimisi uute eesmärkide üle, seetõttu on otstarbekas proaktiivselt

juba EK kavatsusi kajastava teatise kohta üldised seisukohad kokku leppida, et

nende alusel teha eeltööd ja mõjutada komisjoni esitatavaid õigusaktide

ettepanekuid. Nende seisukohtade ühe alusena ja lähteandmetena uute EL aktide

läbirääkimisteks on vaja alustada riigisisese mõjude eelhindamisega juba praegu.

Konkreetsemate mõjuhinnangute tulemuste selgumise eel saavad seisukohad

üldiste eesmärkide ettepaneku kohta olla esialgsed.

Kuna 2040. a EL uue sihttaseme ettepanek tugineb mitmetel olulistel

eeltingimustel, sh EL 2030.a sihttasemete saavutamine (nii KHG heite

vähendamises kui energiatõhususes ja taastuvenergeetikas), siis on väga vaja

paralleelselt uue sihttaseme eelläbirääkimistega jälgida LR-de tegelikku

edenemist nende 2030. a sihtide suunas. Kui sellest peaks tulenema vajadust

kaaluda 2040. a sihttaseme või selle suunas liikumise viiside-meetodite (või ka

valdkondliku lähenemise) korrigeerimist, siis on oluline seda võimalikult

varases staadiumis tuvastada ja 2040. a sihi läbirääkimistel arvesse võtta.

Teatises toodud ettepaneku arutelude oluline eeldus on EK poolt konkreetsete

(EL õigusaktide (asjakohaste direktiivide-määruste ja/või nende taaskordse

uuendamise) eelnõude esitamine edasiste läbirääkimiste alusena. Nagu teatises

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

10

toodud, on nende eelnõude esitamine kavas ca 2024. a lõpus. 2040. a

kliimaeesmärgi saavutamist mõjutavad nii EL üleselt kui LR-des mitmed

valdkondade ning valdkonnaülesed protsessid, seepärast on väga oluline

arvestada seoseid eri EL poliitikate vahel ning hoida eelnõude paketi

valdkondlikes töörühmades käsitlemise eel, ajal ja järel valdkondadeülest

vaadet. EK esitatav ettepanekute pakett peab olema tasakaalus ja

moodustama terviku, mida ei tohiks nõukogu (ega EP) läbirääkimiste käigus ega

tulemusel rikkuda. Võimalike tasakaalu muutvate ettepanekute korral (nt

töörühma-aruteludes) peaks EK tooma välja selliste ettepanekute horisontaalse

mõju prognoosi paketi teistele osadele (nt nn saalidokumendina), et seda oleks

võimalik läbirääkimistel asjakohaselt arvestada.

16-17 aasta kestel muutuvad oluliselt nii sihttasemete poole liikumiseks

vajalikud tehnoloogiad (sh nende mõjusus, maksumus, levik EL-s ja maailmas),

investeeringute ja muud tüüpi meetmete kulutõhusus ja tulemuslikkus.

Samas on nii praegu kui tulevikus (sh 2040. ja 2050. a vaates) avaliku sektori

eelarved (EL, riikide, KOV-de tasemel) jätkuvalt väga piiratud. Seepärast on

väga oluline võimaldada vajadusel muuta sihttasemete jaotust (sh sektorite, riikide,

piirkondade vahel), et võimalike vahendite ja tegevuste koosmõjus saavutada

(sektorite, riikide, piirkondade üleselt) võimalikult kiire ja tõhus KHG heite

vähendamine, sidumise suurendamine, energiatõhususe parandamine ning

erinevate lahenduste kasutus taastuvenergia tootmise ning energia tarbimise

tipuaegade erinevuse lahendamiseks (sh vähemalt lähiaegadel osalt

fosiilmaavaradel tugineva energia toel). Eeltoodu tõttu on Pariisi

kliimakokkuleppe sihtide suunas võimalikult kiireks liikumiseks ja EL

eesmärkide täitmiseks vaja näha 2040. a EL ülese sihttaseme raames ette

võimalikult suur paindlikkus, sh sektorite ja riikide vahel. Samas on oluline

jälgida, et LR-idele antav paindlikkus ei seaks ohtu kokkulepitud eesmärkide

täitmise ja paindlike muudatuste koondmõjuna saaks suurendada EL üleste

eesmärkide saavutamise taset, mitte seda vähendada. Paindlikkusega peaks

kaasnema sihttasemete suunas liikumise mitmepoolne seire.

Kulutõhusus 2030+ kliima- ja energiapoliitikas tuleb saavutada

eesmärkide/sihttasemete suunas liikumise suhtes kõige tõhusamalt tulemust

andvate tegevuste rahastamise kaudu. Selleks tuleb tähelepanu suunata kõige

suuremate heitega sektorites heite vähendamist suhteliselt soodsaimate kuludega

kaasa toovatele tegevustele ning allesjääva KHG heite sidumist kõige

11

kulutõhusamalt võimaldavatele tegevustele. EL eelarve toel rahastatud fondides

on seejuures vaja pidada silmas üle-euroopaliselt kõige suurema

lisaväärtusega tegevusi. Viimaste hulgas on väga oluline EL üleste (transpordi-

ja energia-)võrgustike piiriüleste ühenduste rajamine, et võimaldada eri

piirkondades tehtavate vajalike investeeringute mõjust siseturul laiemalt osa saada.

Teatises on lisaks avaliku sektori eeskuju nimetamisele viidatud, et avalik sektor

peaks „esitama kava ülemineku hõlbustamiseks“. Arvestades, et LR-del on oma

strateegilise planeerimise raamistikud ning nii neist kui olemasolevaid

rahvusvahelistest kokkulepetest tulenevalt tuleb riikidel koostada ja uuendada

mitmeid strateegilisi arengudokumente (sh nn energiajuhtimismääruse kontekstis

riigi energia- ja kliimakava), ei ole põhjendatud ega otstarbekas kaaluda uute

täiendavate kavade koostamise-esitamise ülesande panekut – see suurendaks

erinevate protsessiosaliste (haldus)koormust ega omaks meie hinnangul

lisaväärtust võrreldes olemasoleva strateegiliste arengudokumentide süsteemi

optimeerimisega (viimast vajadusel korrastades ja uuendades). See on muu hulgas

oluline, vältimaks suurendatavast koormusest tulenevat vastumeelsust kliima-

energiaeesmärkide poole liikumisega seotud arvukatel erinevates huvirühmades,

ettevõtetes ja organisatsioonides. Avaliku sektori ülemineku hõlbustamise kava

oleks täiendav halduskoormus komisjonile ja LR-dele, seetõttu tuleb sellise

kohustuse kaalumisel veenduda, et olemasolevad kavad ja aruandluskohustused ei

täida juba sellise kava eesmärki ja ulatust ning samuti peab olema selge, et kavade

esitamise kaudu tekib vajalik ja oluline lisandväärtus kliimaeesmärgi saavutamise

suhtes – viimast ei ole seni täheldatud.

Teatises on välja toodud vajadus „toetada tööstusettevõtteid enne, kui need

muutuvad majanduslikult elujõuliseks“, pidades selleks põhjalikke arutelusid kõigi

erainvesteeringuteni viivate elementide üle “maksustamisest

rahastamisvõimalusteni, oskustest regulatiivse koormuse ja igapäevase äritegevuse

energiakuludeni“. Neis aruteludes on muu hulgas vaja silmas pidada seotust EL

konkurentsipoliitika, riigiabi ja võrdse kohtlemise/võrdse mänguvälja

temaatikaga. Kuigi tööstuspoliitika ja tööstuse konkurentsivõime/suveräänsuse

edendamine on äärmiselt oluline, ei saa see õigustada riigiabi andmise

võidujooksu, kus kaotajateks ei oleks ainul väiksema eelarvevõimalustega riigid,

vaid pikemas perspektiivis kogu EL tervikuna. Seetõttu on oluline rangelt järgida

riigiabi kokku lepitud reegleid ja mitte neid lõdvendada.

12

Eesmärkide ulatust ja selleks vajalike investeeringute mahtu ning vastasmõjusid

silmas pidades peaks EL rahastamine senisest rohkem kaasama erasektori

vahendeid kaasrahastamise kaudu ja suuremat paindlikkust võimaldavate

omakapitali investeeringute kaudu. Samas ei selgu teatisest, kuidas on selleks

kavas uuendada nt EL eelarvega seotud finantseerimisinstrumentidega

(rahastamisvahenditega) seotud õigusraamistikku - arvestades selleks nii

varasemaid (nt EFSI ja EFSD) kui ka 2021+ eelarveperioodi (InvestEU ja EFSD+)

rakendamise kogemusi ja õppetunde. Ka ei ole sisustatud, mida konkreetsemalt on

peetud silmas „uuenduslike EL rahastamisvahendite“ all. Leiame, et on vaja

analüüsida võimalikke täiendavaid lahendusi, sh vajalikku paindlikkust pakkuvate

EL eelarve toel omakapitali-investeeringute suurendamiseks.

Juhul kui on kavas algatada nt EL eelarvega seotud (nt

rahastamismehhanismide jmt teemaliste) EL õigusaktide muutmine, siis selliste

ettepanekute (eelnõude) kohta on vaja seisukohad kujundada teistes

protsessides (kui praeguse EK teatise järelkaja). Nt Euroopa Investeeringupanga

laenupoliitika kujundamine on küll omanike ringi teema ning EIP omanikeks on

LR-d, aga laenupoliitikaga seonduv on väljaspool praegust protsessi. Nõustume, et

komisjon peaks analüüsima võimalusi, mis on seotud EL-i eelarvega seotud

rahastamismehhanismidega ning esitama põhjendatuse korral õigusaktide

ettepanekud, mille kohta oleks võimalik seisukohad võtta.

LR-ide vahelise solidaarsuse kaalutlusi ning LR-de ülest õiglast jaotust on

(pikemas perspektiivis) oluline pidada silmas ka uute EL omavahendite

ettepanekute paketi aruteludel. EL HKS enampakkumistulu on LR-de jaoks

oluline kliima-energiainvesteeringute rahastusallikas, seetõttu ei tohiks teatise

järeltegevustega kaasneda nende vahendite põhjendamatu vähendamine.

Teatise kohaselt oleks energeetikavaldkonnas vaja „tagada nõuetekohased

rahastamisvahendid, et vajalikud investeeringud ei tõstaks tarbijate ja

tööstusettevõtete makstavat lõpphinda“. Juhime tähelepanu, et kui neid viidatud

rahastamisvahendeid katta avaliku sektori allikatest, siis mõjutavad need

ikka maksumaksjate (kelle hulgas on nii „tarbijad“ kui „tööstusettevõtted“)

panuse suurust. Võimaldamaks vähese heitega ning võimalikult heitevaba

energia kasutusele üleminekut tarbijate ja tööstusettevõtete makstavat lõpphinda

oluliseks kõrgemaks muutmata, tuleks EL õiguses tuleks ette näha võimalus,

kuidas neid „rahastamisvahendeid“ katta viisil, mis võimaldaks neid mitte

13

kajastada energiatarbijate (nii era- kui äritarbijate) arvel (ja rahakotis).

Märkimisväärsed investeeringud tuleks katta ettevõtete poolt nende pikaajalise

perioodi jooksul teenitava tulu arvel viisil, mis on kooskõlas õigusraamistikuga

ning läbi räägitud regulaatoritega. Tarbijate ja (tööstus)ettevõtete makstava

lõpphind peaks olema ajas võimalikult stabiilne ja hinnatõus sujuvalt lineaarne, st

eesmärgiks ei peaks seadma järske hinnatõuse, mida põhjendatakse samas või

eelnevas ajaperioodis tehtavate investeeringutega. Selleks peaksid teatises viidatud

„nõuetekohased rahastamisvahendid“ EL või riikide eelarvest aitama tasandada

järskusid hinnatõuse ja võimaldama pikaaegselt tasuvate investeeringute tegemist.

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Toidu tootmine on ressursimahukas tegevus, millel on suur mõju keskkonnale. See

kulutab suures koguses loodusvarasid – vesi, energia, mõjutab elurikkuse

vähenemist ja aitab kaasa kliimamuutustele. Hinnanguliselt kuni 21-37% maailma

kasvuhoonegaasidest (KHG) tuleneb toidusüsteemist. Toidusüsteemid kogu

maailmas ja Euroopa Liidus vajavad kiiret ja suurt ümberkujundamist eelkõige üha

suureneva rahvastiku arvu, toidu raiskamise, ebatervisliku toitumise ja

toidusüsteemidega seotud KHG heite suurenemise tõttu.

Nõustume, et 2040. aasta eesmärgi saavutamine sõltub 2030. aastaks seatud

eesmärkide täielikust elluviimisest. Oluline on aga samuti siduvate eesmärkide

õiglane jaotamine liikmesriikide vahel. Leiame, et siduvate eesmärkide seadmisel

tuleb arvestada liikmesriikide seniseid jõupingutusi kasvuhoonegaaside heite

vähendamisel ja vältida olukorda, kus Eestile seatud kohustused on

ebaproportsionaalselt suured. Riiklike eesmärkide seadmisel ja baastasemete

määramisel on oluline, et nende määramisel kasutatakse kõige uuemat riiklikku

KHG aruannet (NIR). See annab võimaluse kasutada kõige täpsemaid teadaolevaid

andmeid ning võtta arvesse vahepealseid parandusi. Põllumajanduse mitte-CO2

heite baastaseme määramisel ei ole enam asjakohane tugineda 2005. aasta

andmetele ning LULUCF metsa-, põllu- ja rohumaa referentsperioodid peaksid

olema kindlasti pärast 2020. aastat.

Maakasutus on looduslikul süsiniku sidumisel tähtis, kuid süsiniku sidumise

suurendamisel tuleb arvestada riiklike eripäradega. Oluline on jälgida

kliimaeesmärkide sünergiat elurikkuse ja teiste keskkonnaeesmärkidega. Süsiniku

sidumise suurendamiseks on metsarikastel riikidel keeruline metsamaa pindala

veelgi suurendada. Mets katab ligi poole Eesti maismaast. Euroopa tasandil on

Arvesse võetud. AFOLU osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

14

metsastamine oluline, kuid arvesse tuleb võtta, et metsarikastes riikides on

elurikkuse seisukohast oluline samuti muu maakasutus. Mitmekesine maastik

pakub rohkem ökosüsteemiteenuseid ning põllumajandusmaa on paljude liikide

jaoks elupaik. Samuti on pikaajalistel rohumaadel ja pärandniitudel mulla

süsinikusisalduse säilitamisel samuti oma roll. Liikmesriigi tasandil siduvate

eesmärkide seadmisel tuleb tagada, et need ei pärsi 2 (3) põllumajandus- ja

toidutööstuste konkurentsivõimet ega kahjusta toiduga kindlustatust ning võtavad

arvesse riiklikke eripärasid, nt madalat loomkoormust. Samuti tuleb vältida

viljakate põllumuldade või karjatamiseks kasutatavate püsirohumaade

metsastamist või toidutootmiseks kasutamisest väljalangemist.

Kliimaeesmärkide saavutamisel tuleb tähelepanu pöörata ringbiomajandusele,

ressursside väärindamisele, bioloogilist päritolu kõrvalsaaduste ringlussevõtule ja

väärindamisele ning taastuvenergia ja -kütuste laialdasemale kasutuselevõtule.

Kestlikus toidusüsteemis on olulisel kohal toiduraiskamise vähendamine, aga

samuti toodete tootmisel ja tarbimisel valikute suunamine. 2040. aasta eesmärkide

täitmiseks tuleb jätkata investeerimist teadus- ja arendustegevusse ja

innovatsiooni.

Äärmiselt vajalik on tarbijat toidutootmise protsessist teavitada, et tarbija

mõistaks, milline on toidutootmise jalajälg loodusressurssidele, kes ja kuidas on

panustanud toidu tootmisesse ning teadvustaks kõigi toidutarneahela osaliste rolli

toiduraiskamise vähendamisel. Tarbijakäitumise muutmine vajab teavitamist, tuge

ja suunamist, aga samuti kogu toidutarneahela oluliselt koordineeritumat tegevust,

seda nii riigisiseselt kui ka Euroopa Liidu tasemel. Ebatervislik toitumine mõjutab

üha rohkem inimesi, üle poole Euroopa Liidu täiskasvanud elanikkonnast on liigse

kehakaaluga, põhjustades toitumisega seotud haiguste esinemise kasvu ja

suurendades tervishoiukulusid. Eesti rahvastiku toitumine ei ole samuti piisavalt

kestlik (keskkonnasõbralik ja tervislik), kuna süüakse toidusoovitustest oluliselt

rohkem liha ja lihatooteid, magustatud piimatooteid, magusaid ja soolaseid näkse.

Need on aga liigse soola, suhkrute ja küllastunud rasvhapete allikaks. Samas

tarbitakse soovitatust vähem puu- ja köögivilju, täisteratooteid ning kala.

Oleme nõus, et kliimaeesmärkidesse peavad panustama kõik sektorid, kuid 2040.

eesmärkide täitmisel peab jääma liikmesriigil piisav paindlikkus leida viisid,

kuidas ja millises sektoris on võimalik kõige väiksema mõjuga ning

kulutõhusamalt heidet vähendada. Põllumajanduses tuleb rakendada praktikaid,

15

mis aitavad KHG heidet vähendada ja süsiniku sidumist suurendada, kuid sektoris

endas ei ole võimalik jõuda kliimaneutraalsuseni. Sektoripõhiste eesmärkide

seadmisel tuleb meetmeid põhjalikult analüüsida ja sektori spetsiifilisust

arvestades hinnata lisaks KHG mõjule ka mõju majandusele, elurikkusele,

regionaalarengule, toidu varustuskindlusele.

Kliimameetmete väljatöötamisel ja eesmärkide seadmisel tuleb hinnata samuti

meetmete koosmõju. Eesti loomkoormus on üks ELi väiksemaid (Agri-

environmental indicator - livestock patterns - Statistics Explained (europa.eu)) ja näiteks

loomade arvu vähenemine, et KHG heidet vähendada, võib piirata ühtlasi

mineraalväetiste kasutamise vähendamise eesmärki, kuna mineraalväetiste

kasutamise vähendamisel on vaja muuhulgas suurendada orgaaniliste väetiste

kasutamist. Orgaaniliste väetiste, sh sõnniku kasutamine on oluline muldade

süsiniku sidumise võime suurendamiseks. Põllumajandus ja toidusüsteem ei

panusta ainult kliimamuutustesse, vaid on samuti väga mõjutatud

kliimamuutustest. Seetõttu tuleb lisaks kliimamuutuste leevendamisele suuremat

tähelepanu pöörata kliimamuutustega kohanemisele.

Uue heitkogustega kauplemise süsteemi loomine AFOLU sektoris

Esmahinnangu kohaselt näeme, et AFOLU sektoris heitkogustega kauplemise

rakendamine võiks jääda liikmesriikidele vabatahtlikuks. Samuti näeme vajadust

täiendavaks analüüsiks. Uue kauplemissüsteemiga oleks maakasutajatel ja

põllumeestel kohustus kompenseerida oma heidet CO2 ühikute ostmisega teistelt

maakasutajatelt, kui nad ei suuda oma heidet nulli viia. See tooks suurele osale

põllumajandussektorist kaasa täiendavad kulud CO2 ühikute ostmisel, kuna

üldiselt ei ole põllumajanduses võimalik saavutada süsiniku netosidumist (st KHG

heide, sealhulgas sidumistegevustega kaasnev KHG heide, on seotud süsiniku

kogusest maha 1 Agri-environmental indicator - livestock patterns - Statistics

Explained (europa.eu) 3 (3) arvutatud) koos pikaajalise salvestamisega muldades.

Taimekasvatuses tähendaks see survet põllumajandusmaa metsastamiseks, mis ei

ole metsarikkale ja väikese põllumajandusmaa osakaaluga riigile sobiv lahendus.

Loomakasvatuses on parimal juhul võimalik heidet vähendada, kuid mitte siduda.

Välisministeerium Toetame EL rahvusvaheliste kliima- ja energiapartnerluste tugevdamist ning

ambitsioonika kliimadiplomaatiaga jätkamist. ELi kliima- ja energiapoliitika

peab arvestama liidu strateegiliste ja välispoliitiliste eesmärkidega ning olema

kooskõlas liidu tööstuspoliitikaga.

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

16

EL peab jätkama aktiivse kliima- ja energiadiplomaatiaga koostöös samameelsete

partneritega. Kliima- ja energiadiplomaatia aitab ka suurendada EL rahvusvahelist

mõju, kuna lähemate aastakümnete suurim globaalne väljakutse on

kliimamuutustega kohanemine ja nende negatiivsete mõjude vähendamine.

Leiame, et rahvusvaheliste süsinikuturgude loomine ja tugevdamine on väga

oluline instrument ülemaailmse KHG-heite vähendamiseks. Toetame komisjoni

töörühma loomist, mille eesmärk oleks pakkuda tehnilist tuge kolmandatele

riikidele süsinikuturgude loomisel EL emissioonikaubanduse (ETS) eeskujul.

Tugevdada tuleks pingutusi regionaalsete süsinikuturgude arendamisel ning

globaalse mõõtmega sektorites süsiniku hinnastamisel (nt merendus ja lennundus).

Kuna ka kliimaneutraalne majandus vajab toimimiseks ressursse, on ülioluline EL

kliima- , energia- ja toorainete partnerluste loomine usaldusväärsete riikidega. EL

eesmärk peaks olema võimalikult sarnane ja ühtne reeglistik kliima- ja

energiaküsimustes USA jt liitlastega, et vältida omavahelisi pingeid ning laiendada

meie väärtusruumist lähtuvat kliimapoliitikat teistesse regioonidesse. EL

energiaülemineku välismõõtme koordineerimine ning poliitikate kooskõlastamine

USA ning G7/G20-ga, aga ka Global Gateway programmiga tuleks tõhusamalt

korraldada, kuna praegu esineb kohati lahknevusi liidu kliimapoliitika ja

välispoliitika eesmärkide vahel. EL ühine kliimadiplomaatia koos partnerriikidega

kolmandate riikide suunal oleks ka suurema mõju ja kaaluga, seega peame

vajalikuks nn rohealliansside edasiarendamist (hetkel on ELil rohealliansid

Jaapani, Kanada ja Norraga). EL kliima- ja energiadiplomaatia tegevused peaksid

olema senisest tõhusamalt integreeritud liikmesriikide tegevustega.

Energeetikas jääb jätkuvaks eesmärgiks süsinikuheite vähendamine,

elektrifitseerimine ja kiirem taastuvenergiale üleminek. See on positiivne, kuna

kodumaise taastuvenergia tootmise kasv ning energiapartnerluste sõlmimine

usaldusväärsete riikidega parandab EL energiajulgeolekut. Samas tingib see

vajaduse uute ühenduste arendamiseks nii ELi sees kui ka ilmselt uute

liikmesriikide ja kolmandate riikidega. Eriti oluline on järgnevatel aastatel

elektrivõrkudesse ning toorainete tarneahelate parandamisse investeerimine. EL

peaks toetama investeeringuid kandidaatriikides, et ära kasutada uute liitujate

potentsiaal taastuvenergia tootjatena. Energiapartnerlused kolmandate riikidega

peaks olema pikaajalised ning hõlmama ka kriitiliste toorainete tarneahelate

tugevdamist. Ühtlasi toetame EL tööstusbaasi tugevdamist taastuvenergia

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

17

tootmiseks vajalike seadmete ja tarkvara vallas, mis toetab nii EL majandust kui

ka suurendab energiajulgeolekut.

EL kaubanduslepped peaksid hõlmama kliimamuutuste leevendamist, ent viisil,

mis on kasulikud nii ELile kui kolmandale riigile (nt EL investeeringud või

energiaimport vastutasuks süsinikuheite vähendamise eest). Järgnevate aastate

jooksul on väga tähtis Loss & Damage Fund’i rakendamine. Vaesemate riikide

hõlmamiseks nii majanduslikult kui ka poliitiliselt on ülioluline Global Gateway

algatus, mis saaks pakkuda investeeringuid puhta energia ja uute ühenduste

projektidesse üle maailma ning seeläbi luua töökohti arenevates riikides kohapeal.

Sestap on oluline Global Gateway programmi rahastamine uue MFFi perioodil.

Kliima- ja energiaeesmärkide elluviimiseks on võtmetähtsusega ka EL enda

piiriüleste ühenduste ja võrkude jätkuv prioritiseerimine ja ambitsioonikas

rahastamine. Uute liikmesriikide lisandumisega on oodata tähelepanu pööramist

nende füüsilisele ühendamisele liiduga nii energeetikas, transpordis, sides jm. Eesti

saab seda toetada, kuid meil on ka erihuvi enda ja Balti-Soome regiooni paremate

ühenduste jätkuval väljaarendamisel, arvestades meie ääremaa staatust. Laienemist

tuleks kasutada ka selleks, et lisaks füüsilistele ühendustele veel enam ühtlustada

reeglid EL energia- ja transporditurgudel. Toetame ka EL kandidaatriikide

joondumist EL 2040 kliimaeesmärgiga.

Eesti Energia Kui Komisjoni ettepanek lühidalt kokku võtta, siis on see väga

ambitsioonikas. Eesti elektritootjate seisukohast on see positiivne, sest nii

Euroopa Elektritööstuse Liidu (EURELECTRIC), kui ka Eesti tootjate hinnangul

on seni juba püstitatud ja edaspidi püstitatavate kliimaeesmärkide ühes peamiseks

lahenduseks elektrifitseerimine. Kui Komisjon näeb enda mõjuanalüüsis ette, et

elektri osakaal tarbitavast energiast kasvab 2040. aastaks ca 50%-ni (võrreldes

tänasega ca kahekordne kasv), siis EURELECTRIC näeb, et potentsiaali on isegi

enamaks (ca 60%). See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et Komisjon näeb

vesiniku kasutamises suuremat perspektiivi, kui EURELECTRIC. Näiteks

transpordi sektoris, soojamajanduses ja mitmetes tööstuslikes protsessides on

meie hinnangul palju võimalusi lõpetada fossiilsete kütuste põletamine ja

asendada see elektriga. Selleks tuleb aga teha väga suuri investeeringuid,

panustada tehnoloogia arengusse ja rakendada olulisel määral nii tööstust, kui ka

kodumajapidamisi võimestavaid meetmeid.

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

18

Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039.

aastaks süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see

on otstarbekas, tekitab meis siiski küsimusi selleks vajalike eeltingimuste loomine.

Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse süsinikupüüdmise

tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui

2040. aastaks peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini

aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca 400 miljonit tonni CO2-te

püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate stsenaariumide

kohaselt kavas ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks. Kusjuures

62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma elektritootmise sektoris (250 mln

t). Võttes arvesse, et CCS&U tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult kasutatav ja

selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis me sooviks

aru saada milliseid meetmeid on kavas EL-il ja Eestil rakendada, et see 2040.

aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid eeltingimusi, st.

süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine, saaks

reaalsuseks? Mis saab siis, kui see reaalsuseks ei saa?

Nagu mainitud peavad investeeringud uue elektritootmise ja salvestuse

arendamisesse, kui ka võrguehitusse kasvama oluliselt. Näiteks 2022. aastaga

võrreldes peavad iga-aastased investeeringud elektri jaotusvõrkudesse

kasvama 2 korda ja elektritootmisesse 1,5 korda. Tegemist on väga suurte

rahaliste kasvudega, millega seonduvad kulud suunatakse olulisel määral

tarbijatele (näiteks võrguinvesteeringud võetakse arvesse võrgutariifides). See

tähendab ka mõju liikmesriikide konkurentsivõimele. Mõjuanalüüs on samas

EU27 põhine, analüüsitud ei ole suures mahus lisanduvate

elektritootmisvõimsuste ja kasvava tarbimise mõju jaotusvõrkude

toimimisele. Analüüsitud ei ole EL-i sisese piiriülese elektrikaubanduse mõju

kliimaeesmärkide saavutamisele ja konkurentsivõimele.

Eestis on praegu käimas diskussioon juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamise

osas, mis võimaldaks katta elektritarbimise olukordades, kui tuul ei puhu või päike

ei paista. Tegemist on elektrisüsteemi toimimise seisukohalt igati põhjendatud

diskussiooniga. Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei sisalda tootmispiisavuse

analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavuse analüüsi) ja erinevate

elektritootmise tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide

saavutamisel. Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka

19

tarbimisnõudluse paindlikkus ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei

käsitle mõjuanalüüs tarbimisnõudluse temaatikat üldse.

Kahtlemata eeldab 2040. aasta eesmärkide saavutamine väga suuri

kapitaliinvesteeringuid nii ettevõtetele, kui ka kodumajapidamistele.

Mõjuanalüüsi kohaselt peaks Sotsiaalsesse kliimafondi kogutavad vahendid

võimaldama hakkama saada kirjeldatud investeeringute tegemisel

kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Samas analüüsi, mis kinnitaks selle

arvamuse paikapidavust mõjuanalüüs ei sisalda.

Kokkuvõtteks. Komisjoni tehtud ettepanek on piisav diskussiooni

algatamiseks (nagu me aru saame, siis see oligi ettepaneku eesmärgiks). Samas

eeldab õiguslikult siduva eesmärgi vastuvõtmine väljapakutud nö tööriistakasti

detailsemat analüüsi. Kindlasti vajab selgitamist see, mis juhtub siis, kui

eesmärgi saavutamiseks vajalikke eeltingimusi ei suudeta tagada. Küsimus on

eriti oluline Eesti kliimaseaduse protsessi arvesse võttes, sest Eesti kavatseb

jõustada enda kliimaseaduse juba alates 2025. aastast. Selleks ajaks EL õiguslikult

siduvat 2040. aasta eesmärki kindlasti veel vastu võtta ei jõua.

Kuna allolevas e-kirjas te nõustusite võtma vastu selle teemaga seonduvaid

asjakohaseid küsimusi, siis me siinkohal küsimegi, et kuidas kavatseb Eesti võtta

arvesse ülal kirjeldatud olulisi määramatuseid EL-i raames toimuvatel

läbirääkimistel 2040. aasta kliimaeesmärgi kinnitamise osas ja kuidas kavatseb

Kliimaministeerium neid arvesse võtta kliimaseaduse kujundamisel?

Eesti Keskkonnaühenduste Koda

Päästame Eesti Metsad MTÜ

Tervitame Euroopa Komisjoni välja pakutud eesmärki. Küll toonitame siinkohal,

et Pariisi kokkuleppega võetud 1,5 °C eesmärgi täitmiseks peaks

keskkonnaühenduse hinnangul Euroopa Liidu minimaalne eesmärk 2040. aastaks

olema kliimaneutraalsuse saavutamine. Vastasel korral jätab EL kasutamata

pöördelise võimaluse saada osa märkimisväärsetest keskkonna-, sotsiaalsetest ja

majanduslikest hüvedest.

Süsinikueelarve

2040. aasta eesmärgi seadmise kõrval on äärmiselt oluline, et siduvalt oleks

määratletud 2030–2050. a EL kasvuhoonegaaside (KHG) eelarve. Kui ELi

Kliimamuutuste Teadusnõukoda (ESABCC) on soovitanud 2040. aastaks

vähendada emissioone 90-95%, mis vastab -11-14 GtCO2 ekvivalendile, siis

Osaliselt arvesse võetud.

Teatud osa saame kasutada

vajadusel hiljem detailsemate

2040. a kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

20

Euroopa Komisjoni ettepanek KHG emissioonide vähendamise trajektoori kohta

ei vasta sellele. Süsinikueelarve määratlemine on vajalik 2040. a eesmärgi

saavutamise teekonna määratlemisel, sest emiteeritav KHG hulk erineb olenevalt

eesmärgi suunas liikumise kiirusest. Soovitame 2040. aasta eesmärgi

sätestamise protsessi raames määratleda ka vastav KHG eelarve aastateks

2030-2050, mis oleks esmajoones kooskõlas ESABCC arvutustega.

2030. aasta ja 2035. aasta eesmärgid

Nii Euroopa Liidu kliimaseaduses kui ka viimastel COP-idel on viidatud

vajadusele läbivalt üle vaadata seni seatud eesmärgid. 2040. aasta eesmärgi

seadmisel vajab ülevaatamist ka 2030. aasta eesmärk, mis et viia see kooskõlla

Pariisi kliimaleppega võetud kohustustega. Selleks sätestama miinimumina KHG

heite 65% vähenemise, sealhulgas peaks eesmärk hõlmama maakasutusest

tulenevat sidumist. Vastavalt COP26 kokkuleppele peab EL kokku leppima ka

2035. aasta KHG eesmärgi hiljemalt 2025. a lõpuks. Tehniliselt on see küll

võimalik lineaarselt tuletada 2030. ja 2040. aasta eesmärkide põhjal, kuid see ei

pruugi olla kooskõlas EL süsinikueelarvega ning 5-aastaste perioodidega vahe-

eesmärgid tagavad õiguskindluse ja suuna, et eesmärkide täitmist oleks parem

seirata, muuhulgas on sellele viidatud ka Pariisi leppes. Soovitame 2040. aasta

eesmärgi seadmise kõrval üle vaadata ka 2030. aasta eesmärk ja sätestada

eraldi 2035. aasta eesmärk.

Heitkoguste vähendamine tööstuslikul meetodil

Euroopa Komisjoni arvutuste kohaselt peaks EL-i KHG heitkoguste tase 2040.

aastal olema alla 850 miljoni tonni CO2-ekvivalendi ja süsiniku sidumine

maakasutuspõhiselt ja tööstuslikult ulatuma kokku kuni 400 miljoni CO2 tonnini.

Süsinikdioksiidi sidumise kombineerimine ELi olemasoleva heite vähendamise

eesmärgiga võib põhjustada heitkoguste vähendamise edasilükkamist lootuses

tehnoloogilise eemaldamisega tulevikus heidet vähendada. Nii võib ettepanek

siduda 2040. aastaks 400 miljonit tonni CO2-ekvivalenti ELi tegeliku heitkoguste

vähendamise eesmärgi viia hoopiski oluliselt madalama tasemeni ehk 82% peale.

ELi loodusliku süsiniku sidumise võimekus on vähenenud juba aastaid, paljuski

suure metsaraie ja märgalade kuivendamise tõttu. Metsad on ELi kõige tõhusam

viis CO2 eemaldamiseks. Toonitame, et heitkoguste vähendamine ja CO2

sidumine on sisult erinevad. Atmosfääri sattunud CO2 heitel on püsiv ja sageli

pöördumatu mõju Maa kliimale, ökosüsteemidele ja inimeste tervisele. Süsiniku

eraldumise ja seejärel atmosfäärist eemaldamise mõju on kahjulikum kui selle

21

mitteheitmine. Süsiniku sidumistki tuleb eristada, praegusel juhul liidetakse ühe

näitaja alla kokku nii kahe kui ka 2000-aastane kestev ladustamine. Sellest

tulenevalt on eesmärkide ja poliitikaraamistiku loomisel oluline eristada

tegevusi kolme eraldi eesmärgi alusel:

1) kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise;

2) süsiniku sidumise maismaal ja;

3) süsiniku püsiva tehnoloogilise sidumise alusel.

Komisjoni teatise kohaselt peaks 75 tonni CO2 eemaldamist tulema tööstuslikust

eemaldamisest, kusjuures BECCS ja otsene süsinikdioksiidi kogumine ja

säilitamine (DACCS) moodustavad vastavalt 30% ja 70%. Tööstuslik sidumine on

modelleeritud nii, et see moodustab ligikaudu veerandi kogu 2040. aastaks

kavandatud süsiniku sidumisest. Tööstuslikud heite eemaldamise tehnoloogiad on

alles arendusjärgus ja on suur oht, et seatud eesmärgid võivad jääda saavutamata.

Sellistele tehnoloogiatele lootma jäädes ei vähendata fossiilkütuste kasutust

piisavalt palju piisavalt kiiresti ja sellega süvendatakse kliimakriisi. Toonitame

siinkohal, et ükski senine BECCS-projekt ei ole saavutanud netonegatiivseid

heitkoguseid, samas kui DACCS vajab tohutus koguses taastuvenergiat, mida

praegu on vaja kasutada fossiilkütuste kasutamise lõpetamiseks. Paremast

maakasutusest saadav võit on oluliselt teostatavam ja väiksema riskiga. Teeme

ettepaneku EL 2040 eesmärgi seadmisel vähendada KHG tööstusliku

sidumise eesmärke ja suurendada fossiilkütuste kasutamise vähendamise ja

loodusliku sidumise eesmärke. See tähendab lageraiete olulist vähendamist ja

püsimetsanduse laiemat rakendamist, samuti turvasmuldadel veerežiimi

taastamist.

Fossiilkütused

Kliimaneutraalsuse saavutamiseks on kõige olulisem võimalikult kiire

fossiilkütustest loobumine ja taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine, et jõuda

täielikult taastuvatel energiaallikatel põhineva energiasüsteemini. Euroopa

Komisjoni teatises puudub plaan koos tähtaegadega fossiilkütustest väljumiseks.

Plaani ja tähtaega kasutuse lõpetamiseks vajavad nii kivisüsi kui gaas, nafta, turvas

ja põlevkivi. Teeme ettepaneku eraldi määratleda tähtajad fossiilkütuste

kasutamise lõpetamiseks Euroopa Liidus.

22

Taastuvenergia, tuumaenergia, energiatõhusus

Taastuvenergia osakaal on kõigis kolmes teatise mõjuhinnangu KHG heitmete

vähendamise stsenaariumis väga madal. Euroopa Liidu teekond

kliimaneutraalsuseni peab tuginema 100% taastuvenergia lahendusel. Kuigi

taastuvaid energiaallikaid peetakse ELi energiasüsteemi peamiseks tugisambaks,

näeb Euroopa Komisjon ette tuumaenergia rolli suurenemist. Tuumaenergia

arendamine paralleelselt taastuvenergiaga seab löögi alla:

● taastuvenergia tõelise potentsiaali kasutamise ja suunab investeeringud

jätkusuutlikest ning taskukohastest lahendustest riskantsetesse. Selline strateegia

takistab edusamme tõhusa, õiglase ja taastuvenergia põhise süsteemi suunas;

● arendamisel olevad tuumaelektrijaamad lükkavad edasi fossiilkütuste heite

vähendamist ja ei suuda lähikümnenditel süsinikdioksiidi heitkoguste

vähendamisele sisuliselt kaasa aidata.

Majanduse elektrifitseerimise ambitsioon on tervitatav, kuid avaldame nördimust,

et siinkohal ei keskendu Euroopa Komisjon täielikult taastuvenergiapõhistele

lahendustele. Uute võimsuste arendamisel on oluline teha vajalikke

investeeringuid võrkudesse, nii leiab ka Euroopa Komisjon. Oluline on siinjuures

mõelda ka, kuidas vältida liiga kõrgete võrgutariifide kehtestamist lõpptarbijatele.

Praegune energiatõhususe poliitika vajab täiustamist, sest 2030 ja 2040. a

eesmärkide täitmine on nendega raskendatud. Vajame siinkohal tugevat

energiatõhususe rakendamist riiklikul tasandil ja seonduvate direktiivide

ülevaatamist (EED, EPBD), et eesmärgid oleks kooskõlas Pariisi leppega.

Bioenergia

Teatise mõjuhinnangus eeldatakse bioenergia kasutamise olulist suurenemist.

Teatises mainitakse biomajanduse tugevdamist, kuid kliimapoliitika peab

arvestama asjaoluga, et ELi metsadest võetakse juba täna rohkem puitu. Nõudlust

ei saa viia jätkusuutlikule tasemele pelgalt jätkusuutlikkuse kriteeriumidega,

lühiealiste toodete tootmist tuleb oluliselt vähendada. Teeme ettepaneku, mille

kohaselt peab Euroopa Komisjon metsabiomassi jätma välja taastuvenergia

toetustest, kaotama kõik riiklikud rahalised stiimulid bioenergia tootmiseks ja

kasutamiseks, sealhulgas jätma bioenergia välja HKSi heitkoguste nullmäärast.

23

Tarbimisharjumuste muutmine

Kliimaeesmärkide saavutamisel ei saa üle ega ümber põllumajanduse ja inimeste

tarbimisharjumuste jätkusuutlikumaks ning tervislikumaks muutmisest.

Jätkusuutlikul toidusüsteemil ja teaduspõhistel toitumissoovitustel on väga

märkimisväärne kasulik mõju. Ferni tellitud uuringute järgi võib see vähendada

ELi kasvuhoonegaaside heitkoguseid koguni 1–2%, mis võrdub kuni 10 miljoni

auto aastase heitega. Sellele kasule lisanduvad tervena elatud eluaastate

suurenemine ja haiguste vähenemine. Uus Euroopa Komsjon peab säästvate

toidusüsteemide seaduse (The Sustainable Food Systems Law) uuesti käsile võtma,

et muuta tervislikum toitumine tarbijatele kättesaadavaks ja taskukohaseks

valikuks.

Rahvusvaheline koostöö

Kliimaeesmärkide saavutamiseks peavad riigid tegema gloobalset koostööd.

Partnerlussuhted peavad tooma kasu kohalikule arengule. Soovitame EL-il aidata

kaasa rohepöörde eesmärkide saavutamisele globaalses lõunas.

Eesti Elektritööstuse Liit

Kui Komisjoni ettepanek lühidalt kokku võtta, siis on see väga

ambitsioonikas. Eesti Elektritööstuse Liidu (ETL) seisukohast on see

positiivne, sest nii Euroopa Elektritööstuste Liidu (EURELECTRIC), kui ka ETL-

i hinnangul on seni juba püstitatud ja edaspidi püstitatavate kliimaeesmärkide ühes

peamiseks lahenduseks elektrifitseerimine. Kui Komisjon näeb enda

mõjuanalüüsis ette, et elektri osakaal tarbitavast energiast kasvab 2040. aastaks ca

50%-ni (võrreldes tänasega ca kahekordne kasv), siis EURELECTRIC näeb, et

potentsiaali on isegi enamaks (ca 60%). See erinevus tuleneb peamiselt sellest, et

Komisjon näeb vesiniku kasutamises suuremat perspektiivi, kui EURELECTRIC.

Näiteks transpordi sektoris, soojamajanduses ja mitmetes tööstuslikes

protsessides on meie hinnangul palju võimalusi lõpetada fossiilsete kütuste

põletamine ja asendada see elektriga. Selleks tuleb aga teha väga suuri

investeeringuid, panustada tehnoloogia arengusse ja rakendada olulisel määral nii

tööstust, kui ka tarbimist võimestavaid meetmeid.

Komisjoni mõjuanalüüsi kohaselt peaks elektritootmine muutuma 2039.

aastaks süsinikuneutraalseks. Kuigi me toetame seda eesmärki ja leiame, et see

on vajalik, tekitab meis siiski küsimusi selleks vajalike eeltingimuste loomine.

Komisjon nimelt on enda mõjuanalüüsis teinud suure panuse süsinikupüüdmise

tehnoloogiatele, mida täna tööstuslikul tasemel üldse veel ei kasutata. Näiteks, kui

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

24

2040. aastaks peaks EL-i CO2 emissiooni tase langema ca 850 miljoni tonnini

aastas, siis samaks ajaks on seatud eesmärgiks, et ca 400 miljonit tonni CO2-te

püütakse kinni. Kinnipüütud CO2-st on ambitsioonikamate stsenaariumide

kohaselt kavas ca 2/3 ladestada ja 1/3 kasutada uute toodete tootmiseks.

Kusjuures 62% CO2 kinni püüdmisest peaks toimuma elektritootmise sektoris

(250 mln t). Võttes arvesse, et CCS tehnoloogia ei ole praegu tööstuslikult

kasutatav ja selle rakendamine ei ole avatud elektriturul konkurentsivõimeline, siis

me sooviks aru saada milliseid meetmeid on kavas EL-il ja Eestil rakendada,

et see 2040. aastaks väljapakutud eesmärgi üks kõige olulisemaid

eeltingimusi, st. süsinikupüüdmise tehnoloogia massiline kasutusele võtmine,

saaks reaalsuseks? Mis saab siis, kui see reaalsuseks ei saa?

Nagu mainitud peavad investeeringud uue elektritootmise ja salvestuse

arendamisesse, kui ka võrguehitusse kasvama oluliselt. Näiteks 2022. aastaga

võrreldes peavad iga-aastased investeeringud elektri jaotusvõrkudesse

kasvama 2 korda ja elektritootmisesse 1,5 korda. Tegemist on väga suurte

rahaliste kasvudega, millega seonduvad kulud suunatakse olulisel määral

tarbijatele (näiteks võrguinvesteeringud võetakse arvesse võrgutariifides). See

tähendab ka mõju liikmesriikide konkurentsivõimele. Mõjuanalüüs on samas

EU27 põhine, analüüsitud ei ole suures mahus lisanduvate

elektritootmisvõimsuste ja kasvava tarbimise mõju jaotusvõrkude

toimimisele. Analüüsitud ei ole EL-i sisese piiriülese elektrikaubanduse mõju

kliimaeesmärkide saavutamisele ja konkurentsivõimele.

Eestis on praegu käimas diskussioon juhitavate elektritootmisvõimsuste tagamise

osas, mis võimaldaks katta elektritarbimise olukordades, kui tuul ei puhu või päike

ei paista. Tegemist on elektrisüsteemi toimimise seisukohalt igati põhjendatud

diskussiooniga. Komisjoni mõjuanalüüs paraku ei sisalda tootmispiisavuse

analüüsi (sh juhitavate võimsuste piisavust) ja erinevate elektritootmise

tehnoloogiate kasutamist või kasutatavust kliimaeesmärkide saavutamisel.

Tootmispiisavuse analüüsi juures on oluliseks komponendiks ka tarbimisnõudluse

paindlikkuse ja selle paindlikkuse soodustamine. Paraku ei käsitle mõjuanalüüs

tarbimisnõudluse temaatikat üldse.

Kahtlemata eeldab 2040. aasta eesmärkide saavutamine väga suuri

kapitaliinvesteeringuid nii ettevõtetele, kui ka

kodumajapidamistele. Mõjuanalüüsi kohaselt peaks Sotsiaalsesse kliimafondi

25

kogutavad vahendid võimaldama hakkama saada kirjeldatud investeeringute

tegemisel kaasnevate sotsiaalsete probleemidega. Samas analüüsi, mis

kinnitaks selle arvamuse paikapidavust mõjuanalüüs ei sisalda.

Kokkuvõtteks. Komisjoni tehtud ettepanek on piisav diskussiooni

algatamiseks (nagu me aru saame, siis see oligi ettepaneku eesmärgiks). Samas

eeldab õiguslikult siduva eesmärgi vastuvõtmine väljapakutud nö tööriistakasti

detailsemat analüüsi. Kindlasti vajab selgitamist see, mis juhtub siis, kui

eesmärgi saavutamiseks vajalikke eeltingimusi ei suudeta tagada. Küsimus on

eriti oluline Eesti kliimaseaduse protsessi arvesse võttes, sest Eesti kavatseb

jõustada enda kliimaseaduse juba alates 2025. aastast. Selleks ajaks EL õiguslikult

siduvat 2040. aasta eesmärki kindlasti veel vastu võtta ei jõua.

Eesti Metsa- ja Puidutööstsue Liit Eesti Metsa- ja Puidutööstsue Liit on seisukohal, et esmalt tuleb hinnata kas

Euroopa Komisjoni poolt teatises välja toodud ambitsioonikad ideed on Eestile

reaalselt jõukohased. Eestil on arukas teha omapoolne pakkumine, mis lähtub riigi

tegelikest võimalustest, tuginedes olemasolevatele kohalikele ressursside

väärindamisele ja eeliskasutusele.

Eesti võimalikud ettepanekud võiksid lähtuda riigi käekäiku mõjutavast viimaste

aastate permanentsest majandusolukorra madalseisust. Investeeringuteks vajalikud

vahendid tekivad eelkõige elujõulistel, kasvavate tuludega ettevõtetel, mitte vaevu

turul püsivatel ja töötajaid koondavatel äriühingutel.

Võimalikud lahendused eesmärkide täitmiseks:

1. Euroopa Komisjon toob teatises välja, et kestlikult hangitud bioressursipõhised

materjalid võivad lisaks süsiniku pikaajalisele säilitamisele (nt kui puitu

kasutatakse ehitusmaterjalina) samuti asendada fossiilseid materjale ning sel viisil

aitavad maasektorid kaasa muude sektorite CO2 heite vähendamisele.

Hiljuti avaldas FAO ülevaate puidusekori 2050 globaalsete väljavaadete kohta.

https://www.fao.org/3/cc2265en/cc2265en.pdf Kogu kasutusse võetava puidu

maht tõuseb 2050 aastaks maailmas eelduslikult 37 protsenti võrreldes aastaga

2020.

Ainuüksi ehitussektoris kasutatava puidu koguse tõusu ennustatakse 230 milj m3.

Tõus siis asendusete läbi, peamiselt inimtekkeliste materjalile arvelt. Kogu

kasutusse võetava puidu maht tõuseb eelduslikult 3,1 miljardi palgi m3-ni, so 2020

Osaliselt arvesse võetud.

Teatud osa saame kasutada

vajadusel hiljem detailsemate

2040. a kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

26

maht + 37%. See omakorda tähendab, et palgi varumiseks vajalik metsamaa peab

suurenema üle 30 miljoni hektari.

Investeeringute vajadus oleks ca 24 miljardit USA dollarit aastas, ehk üle 760

miljardi dollari. Seda nii metsandusse kui tootmisse. Eraldi on käsitlust leidnud

puit kui sooja ja energia allikas.

Eestil pole võimalik transpordi jalajälje ja hinna tõttu vedada kvaliteetset

puitmaterjali, mida siin väärindada, kolmandatest riikidest.

Eestis on juba üle 100 a kasvatatud teaduspõhiselt majandusmetsi ja Eesti puit

sobib nii ehitusmaterjaliks kui ka biopõhiste materjalide arendamiseks (ligniinil

põhinevaid tooteid arendavad edukalt Eesti Maaülikool ja Fibenol).

Olukorras, kus prognoositakse kvaliteetse ehituspuidu vajaduse tõusu ka kogu

Euroopa Liidu turul, tuleb Eestil veelgi enam pöörata tähelepanu teaduspõhistele

metsakasvatuse meetoditele ning tagada minimaalselt 50 aastaks majandusmetsade

osakaalu suhe võrreldes kaitstavate aladega vähemalt 70/30 tasemel.

2.Energiajulgeoleku tagamiseks ning CO2 heite vähendamiseks Eesti Energia

kohustuslikku elektri reservvõimsust tagav põlevkivi põletamise asemel, on

võimalik asendada puidujääkide (saepuru, höövellaast, puukoor, kõrgema

kütteväärtusega puitbrikett, pelletid) põletamisega kuni taastuvenergiale

üleminekuks vajalikud taristud reaalselt valmivad.

Selgituseks: Eesti Energia 1 katla täisvõimsusel töös hoidmiseks oleks vaja ca

600 000 tonni pelletit aastas. Eestis toodetakse hetkel ca 1,5 miljonit tonni pelletit

aastas. Reservvõimsuse tagamiseks oleks vaja 1 katlale ca 100 000 tonni pelletit

aastas.

3.Ühtlasi oleks mõistlik soodustada taastuvenergia kasutamist nii toiduainete,

igapäevaste tarbekaupade tootjatel ja müüjatel kui ka energiamahukates tööstustes,

et vähendada ettevõtete üldkulusid ja CO2 jalajälge. Taastuvenergia kasutamise

soodustamine tagaks ka tarbijatele igapäevaste kulude stabiilselt madalal püsimise,

et nii ettevõtetel kui ka tarbijatel üldse jääks praeguses majandusolukorras vaba

ressurssi, mida kasutada vähese CO2 heitega tehnoloogiatele ja sõidukitele üle

minekuks ning tootmishoonete ja elamute energiasäästlikumaks renoveerimiseks.

27

4.CO2 heite vähendamiseks transpordisektoris oleks mõistlik läbi aktsiisi,

käibemaksu vms meetme soodustada biokütuste kasutamist nii veokites kui ka

kaubikutes, et hoida toorainete, igapäevaste toidu- ja tarbekaupade transpordi

hinnad stabiilselt soodsamal tasemel. Biokütuste kasutamise soodustamine aitaks

vähendada ettevõtete transpordi CO2 jalajälge ning vähendada ka üldkulusid, et

ettevõtetel üldse tekiks vaba ressurssi, mida saaks kasutada CO2 heite

vähendamiseks uutesse tehnoloogiatesse ja sõidukitesse investeerimisel.

5.Selleks, et kõik ettevõtted (k.a VKE-d) saaksid võimalikult kiiresti samal ajal

konkurentsivõimelistena turul püsides üle minna uudsetele vähese CO2 heitega

tehnoloogialahendustele on vaja ka riiklikul tasemel uudsed

tehnoloogialahendused välja töötada ja turul vabalt kättesaadavaks teha ja luua

ettevõtetele riiklikud koostöövõimalused ülikoolides töötavate teadlastega, et

vajalikud tehnoloogilised lahendused oleksid valdkonnapõhisemad ja

efektiivsemad.

6.Kuni EK ettepanekutes nimetatud uudsed nullnetoheitega tehnoloogiad ja vähese

CO2 heitega tehnoloogialahendused (näiteks vesiniku tootmine elektrolüüsi teel,

CO2 kogumine ja kasutamine, CO2 tööstuslik sidumine vms) ei ole kaugeltki kõigi

ettevõtete jaoks turul saadaval ning nõuavad kasutuselevõtuks investeeringuid, on

vaja elektrienergiaga ja kütustega varustatuse tagamiseks kasutada

üleminekulahendusi ja -tehnoloogiaid, mis tagavad ettevõtete turul püsimise

konkurentsivõimelisena ja hoiavad riigi majanduse stabiilselt kasvamas.

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda Eesti Kaubandus-Tööstuskoda (edaspidi: Kaubanduskoda) tänab

Kliimaministeeriumit võimaluse eest avaldada arvamust Euroopa Komisjoni

teatise „2040. aasta kliimaeesmärk ja tee kliimaneutraalsuse saavutamiseni 2050.

aastaks, ehitades üles kestliku, õiglase ja jõuka ühiskonna“ ja Euroopa Komisjoni

teatise „Edasipüüdliku ELi tööstusliku süsinikumajanduse suunas“ kohta.

Järgnevalt esitame oma seisukohad nimetatud teatiste kohta.

1. Euroopa Liit on võtnud eesmärgi muutuda aastaks 2050

kliimaneutraalseks. Sellise lõppeesmärgi saavutamiseks on mõistlik

kehtestada vahe-eesmärk 2040. aasta osas.

2. Euroopa Komisjon annab teatises soovituse vähendada Euroopa Liidus

aastaks 2040 kasvuhoonegaaside netoheidet 90 protsenti võrreldes 1990.

Osaliselt arvesse võetud.

Teatud osa saame kasutada

vajadusel hiljem detailsemate

2040. a kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

28

aasta tasemega. Mõistame, et sellise eesmärgi välja pakkumisel on

komisjon lähtunud Euroopa teadusnõukogu teaduslikest nõuannetest ja

mõjuanalüüsist. Samas peame väga oluliseks, et vahe-eesmärgi seadmisel

ei võetaks arvesse üksnes seda, milline on teadlaste poolt välja pakutud

number 2040. aasta osas, et saavutada 2050. aasta lõppeesmärk, vaid 2040.

aasta eesmärk peab olema ka realistlik ning võtma arvesse seda, milliste

meetmete abil on võimalik vahe-eesmärki saavutada, milline on nende

meetmete mõju ühiskonnale, sealhulgas ettevõtetele ja inimestele ning kes

ja millises ulatuses kannab või on võimeline kandma eesmärgi täitmisega

seonduvaid kulusid. Seega tuleb eesmärgi seadmisel arvesse võtta näiteks

tehnoloogia arengut ja ülemaailmset konkurentsiolukorda.

3. Peame väga oluliseks, et kliimaeesmärgi saavutamise kõrval tuleb tagada

ka Euroopa ettevõtete, sealhulgas tööstusettevõtete konkurentsivõime.

Üleminek vähese CO2-heitega majandusele nõuab väga suuri

investeeringuid. Selliste investeeringute tegemise eeldus on, et Euroopa

Liidus luuakse ettevõtluskeskkond, mis soodustab kasvu ja stabiilsust ning

pakub seeläbi ettevõtetele investeerimiskindlust. Praegu vähendab

ettevõtete investeerimiskindlust ja rahvusvahelist konkurentsivõimet

järjest kiirenevas tempos lisanduv ELi regulatsioonide hulk, millega

kaasneb põhjendamatult suur koormus ja kulude kasv. Seetõttu tuleb 2040.

aasta kliimaeesmärgi poole liikumisel vältida ülereguleerimist.

4. Nõustume, et vähese CO2-heitega majandusele ülemineku puhul on väga

oluline roll süsiniku kogumisel, säilitamisel ja kasutamisel. Seetõttu näeme

vajadust, et Euroopa Liit pakuks tehnoloogia ja taristu arendamiseks

rahalist toetust ning aitaks EL-s välja töötada ühtlustatud õigusraamistikku

ja standardeid. Samas on kogu selle valdkonna arendamise puhul oluline,

et välditakse ülereguleerimist. Lisaks loodame, et CO2-heite tööstuslik

haldamine leiaks suuremat tähelepanu ka Eestis ning oleks arutlustes ja

analüüsides üks võimalus, kuidas vähendada CO2-heidet eelkõige nendes

valdkondades, kus on heitkoguseid raske vähendada. See mõte võiks

kajastuda senisest suuremas mahus ka kliimaseaduse väljatöötamise

protsessis.

5. Kaubanduskoda peab jätkuvalt oluliseks, et Euroopa Liit keskenduks EL-i

siseste eesmärkide ja regulatsioonide kehtestamise kõrval ka sellele, et

29

samad või vähemalt sarnased kliimaeesmärgid ja nende saavutamiseks

vajalikud meetmed võetakse kasutusele kogu maailmas. Vastasel korral

võivad Euroopa ettevõtted sattuda ebasoodsasse konkurentsiolukorda. Kui

regulatsioonid ei ole sarnased üle maailma, siis võib see kaasa tuua ka

süsinikulekke ohu. Selle tulemusena võib Euroopas väheneda CO2-heide,

kuid samas impordime kaupu või teenuseid, millega kaasneb jätkuvalt suur

CO2-heide. Lisaks juhime tähelepanu, et Euroopa Liidu heide moodustab

vaid 7 protsenti maailma koguheitest ning ELi osakaal väheneb lähiajal

veelgi. Kui muu maailm ei liigu samal kursil, siis ei pruugi ELi pingutusest

olulist kasu olla, et vältida CO2-heitega kaasnevaid negatiivseid mõjusid.

Eesti Keemiatööstuse Liit

Komisjoni hinnangul saab 90% eesmärgi saavutada "eeldusel, et vajalikud

eeltingimused on täidetud". Narratiivis on selge samm muutusteks, mis keskendub

tööstuse konkurentsivõime toetamisele (tööstusrevolutsioon). Samal ajal

puuduvad konkreetsed ja õigeaegsed lahendused tööstustele eesseisvate

väljakutsete lahendamiseks. Raamtingimused ei ole paigas isegi 2030. aasta

eesmärgi saavutamiseks, rääkimata mis tahes 2040. aasta eesmärgist. Puudub

usaldusväärsus edukaks tööstuse ümberkujundamisseks.

Mis muudaks 2040. aasta eesmärgi usaldusväärsemaks?

• Juurdepääsetav CAPEXi ja OPEXi rahastamistoetus.

•Toetatud oluliste infrastruktuuridega (elektrivõrgud, torustikud, taastuvad

energiaallikad, CO2 ladustus/püüdmine, jne) kulutõhusad energiaallikad.

•Võimalikult lai valik heitmeid vähendavate tehnoloogiate olemasolu ja nende

võimaldamine läbi kiirete loastamise menetluste.

•Tuleb vältida süsiniku- ja investeeringute leket (Euroopa deindustrialiseerimine

sellise impordi kasuks, millest kliimale kasu on vähe või üldse mitte). Kehtesta

realistlik 2030. aasta järgne saastekvootidega kauplemise süsteem, mis võimaldab

tööstusheitmeid.

•Luua turg madala süsinikusisaldusega toodetele.

Kokkuvõttes: ELi kliimapoliitikaga (olemasoleva ja tulevase) peab kaasnema

ambitsioonikas tööstuspoliitika. Vajadus tegeleda tööstuse väljakutsetega, et leida

selle ümberkujundamiseks äriline põhjendus ja säilitada samal ajal

konkurentsivõime.

Osaliselt arvesse võetud

seisukohtade koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

Keskkonnainvesteeringute

Keskus

Antud teatise tekstis ega ka selle mõjuanalüüsis pole näha, et antud poliitilise

tegevuse eesmärgistamisel oleks arvestatud tegevuse täieliku keskkonnamõju

Võetud teadmiseks. Teatud

osa saame kasutada vajadusel

30

hindamisega või ka pikemaajaliselt tekkivate riskide hindamisega. Arvestatud on

vaid selle positiivne mõju süsiniku sidumise kontekstis. Kui täpsemalt vaadata, on

tegu pigem majanduslike hinnangutega, kui palju süsiniku sidumine maksaks ja

alates mis süsiniku heite kvoodihinnast oleks CCS kasumlik. Uuringud

keskenduvad vaid taastumatute kütuste põletamise jätkamise perspektiivikuse

hindamisele eri tehnoloogiate/kütuste korral ja üks uuring ka selle mõjule

kvaliteetse vee kättesaadavusele.

1) Varasemad uuringud on välja toonud et süsiniku sidumine ookeanitesse on

vahetu mõjuga elukeskkonda/mere elurikkust kahjustav protsess ning

pikaajalises mõttes ookeaneid hapestav tegevus (lk 37-38). Ookeanisse

ladestatud süsinik muutub pikemas perspektiivis ikkagi globaalse

süsinikuringe osaks ja seega suurendab ka süsiniku sisaldust atmosfääris

(lk37). Uuringus toodud mudelarvutus näitas, et 100-500 aasta jooksul (mis

on isegi inimkonna jaoks lühike perspektiiv) vabaneks ka kuni 3 km

sügavusele ladustatud süsinikust ookeanide põhjas rohkem kui 25% (Table

TS7 lk 38). Kuna ookeanide hapestumine ja süvamere elupaikades

toimuvad muudatused CCS tagajärjel võivad anda pöördumatu tagasilöögi

sealsele elukeskkonnale, tuleks enne igasuguste otsuste tegemist väga

põhjalikult uurida kui suur on antud mõju planeeritud globaalsete süsiniku

sidumise mahtude juures ning sellele tuleks pöörata rahvusvahelist

tähelepanu et vältida ennatlikke tegevusi ka teistes riikides. Viide:

https://archive.ipcc.ch/pdf/special-

reports/srccs/srccs_technicalsummary.pdf ;

(https://www.ipcc.ch/site/assets/uploads/2018/03/srccs_wholereport-

1.pdf). Vastase juhul kulutame raha, mida saaks kulutada nii kliimamõjude

leevendamisele kui ennetamisele valdkonnas, mis pikemas perspektiivis

võib meile tuua nii keskkonnakahju kui ka lisakulusid ookeanide

elupaikade taastamisel.

2) Käsitlemata on pikemaajalise seire ja riskide haldamise teema. Kuna ka

maismaa CCS tegevuste korral esineb lekete oht veel kuni 300 aastat peale

ladustamist, siis tuleks läbi kaaluda mehhanismid, kuidas tagada lekete

korral nende likvideerimine. Ettevõtete keskmine eluiga on kindlasti lühem

kui 300 aastat, ka kindlustusmehhanismid üldjuhul nii pikka

tagatisperioodi ei paku. Seega on väga suur oht, et kaugemas ajavööndis

tekkivate lekete korral jääb probleemi lahendamine maksumaksjate kanda.

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

31

Ka siin peaks võimalikud kulud ja tekkivad keskkonnakulud kindlasti läbi

kalkuleerima ja ilmselt oleks lahenduseks üle-EL-lise tagatisfondi loomine

tekkivate lekete kõrvaldamiseks. Lisan pildi võimalikest leketest (allikas

ikka sama).

3) Kasutusvaldkonnad: on tervitatav CCU rakendamine pikaajaliselt

süsinikku talletavatesse toodetesse ja ka põllumajanduses. Küsitava

väärusega on CCU rakendamine kütuste tootmiseks – antud süsinik lõpetab

paari aasta jooksul taas atmosfääris, transpordisektoris CC on väga

keeruline ja sisepõlemismootorite kasutusest tulenevad

keskkonnaprobleemid ei piirdu ainult süsiniku heitega, vaid põhjustavad ka

nt NOx-de, musta süsiniku ja peenaerosoolide heidet. Seega võiks

transpordisektorites, kus lähiperspektiivis on null-heitega lahendustele

üleminek väga keeruline (teatud osa lennunduses ja laevanduses, mitte

kogu lennundus ja laevandus) kaaluda võimalust kasutada

asenduskütustena vaid kestlikku bioloogilist päritolu süsiniku või õhust

pärit süsiniku sidumisest saadud kütuseid, kuna sellisel juhul ei suurenda

antud kütuste kasutamine summaarset süsiniku hulka atmosfääris (tegemist

on juba ringluses oleva süsiniku taaskasutusega).

32

4) Praegu enamik tehnoloogiad, mis pakub süsiniku sidumist ei ületa saagist

90% ja 10% süsinikust lõpetab ikkagi kohe atmosfääris. Seega tuleks

teadus- ja arendustegevuses soosida suurema saagisega tehnoloogiate

väljaarendamist. Teisest küljest tuleks meeles pidada, et CCU, sidudes vaid

90% süsinikust, peaks siiski olema vaid viimane õlekõrs juhul kui muid

võimalusi tõesti pole – kõigi tegevuste korral kus on võimalik üle minna

taastuvatele või ilma süsinikuheiteta energiakandjatele, kütustele või

tehnoloogiatele, tuleks eelistada viimaste valdkondade majanduslikult

otstarbekamaks muutmise rahastamist CCS tegevuste rahastamisele.

Riigimetsa Majandamise Keskus Tegemist on visioonidokumentidega, kus 2050. aasta kliimaneutraalsuse

saavutamiseks seatakse ambitsioonikad vahe-eesmärgid. Teostatud on mahukas

mõjuhinnang, mis järelduste tegemist on toetanud.

Samas tuleb arvestada, et tuleviku prognoosimiseks on andmeid modelleeritud

ning soovitud tulemuste saavutamiseks on oluline nii iga inimese, ettevõtte,

valdkonna ja ka riigi tegelik panus. Seetõttu peab juba sihtide seadmise ajal ja

tegevuste planeerimisel-elluviimisel olema tagatud, et 1) kõik on kaasatud ja

pardal, et 2) muudatuste tegemiseks on olemas vajalikud ressursid, et 3) Euroopa

Liidu ja liikmesriikide strateegiad ja seadusloome on pika vaatega. Vaid see

võimaldab jõuda soovitud sihtideni seadmata ohtu Euroopa Liidu jätkusuutlikkust

ja konkurentsivõimet.

Järgnevalt mõned tähelepanekud. Esiteks, on tervitatav, et 2040. aasta

kliimaeesmärgi teatises on rõhutatud põllu- ja metsamajandajate panust

ühiskonda, keskkonda ja majandusse. Sihte seades tuleb tingimata arvestada

maaomanike ja –majandajate võimalusi, maaressursi olemasolu, eripärasid ja selle

kvaliteeti ning ka õiguslikku raamistikku. Kui soovime, et maaomanikud toetaksid

fossiilsest toormest vabanemist ja üleminekut taastuvatele materjalidele, peab

olema tagatud ka tugi biomajanduse arendamiseks.

Teiseks. Metsadel on oluline roll Euroopa Liidu kliimaambitsioonide

saavutamisel.

Mõjuhinnangus on välja toodud, et kõige kiirem ja soodsam lahendus süsiniku

sidumiseks on metsamajanduse ja metsastamise edendamine. On oluline nii

Euroopa Liidu kui riiklikul tasandil kasutada ja toetada lahendusi, mis soodustavad

Osaliselt arvesse võetud.

Teatud osa saame kasutada

vajadusel hiljem detailsemate

2040. a kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

33

jätkusuutlikku metsamajandamist ja süsiniku suuremat sidumist, ning leida

võimalusi piiratud maa tingimustes täiendavaks metsastamiseks. Puidu kui

taastuva ressursi kasutamisega on võimalik oluliselt vähendada suurema

jalajäljega materjalide kasutamisest tulenevat fossiilse süsiniku heidet, mis on ka

kliimamuutuste juurpõhjuseks.

Samuti toodi mõjuhinnangus välja, et lähtuvalt soovist asendada fossiilne toore

biopõhisega kasvab vajadus puidu järgi. Kvaliteetse puidu tagamiseks, suure

süsiniku sidumise võimega ja produktiivsusega, häiringukindla metsa kasvatamine

eeldab aktiivset majandamist ja pidevat metsa eest hoolt kandmist. Jätkusuutliku

metsamajanduse eelduseks on, et Euroopa Liidu antavad suunised ja tehtavad

otsused on sama pika vaatega ja sama teaduspõhised kui metsamajandus ise.

Kolmandaks, maakasutusega seotud LULUCFi arvestus peab võtma arvesse

liikmesriikide eripärasid ja potentsiaali. Nii ei saa oodata ulatuslikku

metsastamist kõrge metsasusega riikides või põllumajandusmaa kahandamist

riikides, mis juba täna seisavad silmitsi põuast tuleneva tootmismahu

vähenemisega.

Teatises tuuakse välja, et viimastel aastatel on LULUCFi arvestuses toimunud

olulisi muutusi ja sektori edasine areng on ebaselge, mistõttu ei pruugi ka

tulevikuprognoosid olla täpsed. Kusjuures oluliselt mõjutab LULUCFi sektori

süsiniku eemaldamise potentsiaali kliima muutumise kõrval seadusloome.

Neljandaks, biomajanduse potentsiaali ära kasutamiseks tuleks laiendada

biogeense süsiniku definitisooni, mis hetkel käsitleb vaid kitsalt biometaani. Laiem

käsitlus annab võimaluse kompenseerida teistest valdkondadest tulenevat

süsinikuheidet ja biomajanduse potentsiaali paremini ära kasutada.

Biogeense süsiniku definitsioon peaks hõlmama kogu süsinikuringet, mille käigus

talletatakse ja seotakse süsinikku või tekib süsiniku eraldumine/emissioon

orgaanilisest materjalist. Sinna hulka kuuluvad nii puud, taimed kui ka muld, mis

seovad süsinikku oma tavapärase elutsükli käigus.

Tallinna Lennujaam Tallinna lennujaama eesmärk 2025. aastaks saavutada süsinikuneutraalsus ja 2030.

aastaks kliimaneutraalsus järgib 2030. aasta EL-i eesmärke ning tegevuskava.

Võetud teadmiseks. Kuna

hetkel koostasime vaid ühe

üldseisukoha, siis saame

34

Ettevõte pooldab teatise ettepanekut võtta 2040. aasta eesmärgiks vähendada

kasvuhoonegaaside netoheidet 90% võrreldes 1990. aasta tasemega.

Avalik sektor peaks olema eeskujuks kõigil tasanditel, sealhulgas kestlikkuse

kriteeriume arvestavate keskkonnahoidlike riigihangete kaudu, ning esitama kava

ülemineku hõlbustamiseks.

Esmase tooraine saab asendada ringlussevõetud toorainega, mis tekitab vähem

CO2 heidet. Samuti saab fossiilsed materjalid asendada kestlikult hangitud

taastuval biotoormel põhinevate materjalidega või muude keskkonnasõbralike

uuenduslike materjalidega. See kehtib eelkõige sellistes sektorites nagu ehitus ning

keemia- ja tekstiilitööstus. Vaja on suurendada investeeringuid materjalidega

seotud uuendustesse, sealhulgas täiendada oskusi biomajandussektoris.

AS Tallinna Lennujaam on välja töötamas kestlikkuse nõudeid teenustele,

toodetele ja rentnikele. Esialgsed nõuded said lisatud koristusteenuse, ehituse

projekteerimise ning kontoritarvete hangetesse, mille põhjal jagatakse antud

teatisele tagasisidet. Ehituse kestlikkuse nõuete lisamine, sealhulgas taaskasutatud

materjalide, madala CO2-heitega materjalide ja energiatõhusate toodete

kasutamine põhjustasid teenuse hinna olulise tõusu. Pakkujate tagasiside põhjal

mõned nõuded osutusid võimatuks täita, näiteks taaskasutatud materjalidest

ehitamine suures mahus, sest turul puudub selliste toodete pakkumine, vähemalt

Eestis. Rentnikele seati nõuded, et aastaks 2030 peab kasutusel olev tehnika

heitkogustelt olema 0 g CO2/km. Lennujaam tagab vastava elektriautode

laadimisinfrastruktuuri ning alternatiivkütuste kättesaadavuse. Rentnike tagasiside

oli, et muret tekitab elektriautode ostu- või liisingukulu ning elektriliste

eriotstarbeliste sõidukite kasutamise piiratus. Riigiasutused (PPA ja Maksu- ja

Tolliamet), kes tegutsevad Tallinna lennujaamas, tõid välja rahastuse puudumise,

mille tulemusel ei ole võimalik nõuet täita. Kokkuvõtvalt erinevate põhjuste mõjul

ei ole tarnijatel, turul ega teenusepakkujatel võimalik täies ulatuses rakendada

kestlikkuse nõudeid, mis piirab oluliselt CO2 heite vähendamist (Lennujaama

jaoks 3. mõjualas ehk Scope 3).

Elektrifitseerimine ja CO2 heiteta elektrisüsteem aastaks 2040 on energiasüsteemi

ümberkujundamise peamine liikumapanev jõud. Elektrienergia osakaal energia

lõpptarbimises kahekordistub praeguselt 25 %-lt ligikaudu 50 %-le 2040. aastal.

sisendit kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

35

Mõjuhinnangust nähtub, et 2040. aastal pärineb üle 90 % ELis tarbitavast elektrist

valdavalt taastuvatest energiaallikatest, mida täiendab tuumaenergia.

Transpordi- ja tööstusettevõtete vaatenurgast on peamisteks heiteallikateks

elektrienergia ja soojusenergia. Kuigi taastuvenergia tootmine elektriks on Eestis

edusamme teinud, ei ole hetkel kõigile kättesaadav null- või väikese heitega

soojusenergia. Seetõttu peaks teatis suunama CO2-heiteta kaugkütte süsteemide

rajamist, mis hõlmavad nii mandrit kui ka saari vähemalt aastaks 2030.

Transpordi CO2 heite vähendamiseks viisil, mis tagab jätkuvalt taskukohasuse ja

juurdepääsetavuse, tuleb teha suuri investeeringuid nii uutesse varadesse (heiteta

ja vähese heitega sõidukid, õhusõidukid, laevad, raudteeseadmed) kui ka tankimis-

ja laadimistaristusse. Samal ajal ei tohiks alahinnata taastuvkütuste ja vähese

CO2 heitega kütustega seotud kulusid, mis jäävad transpordiettevõtjate

konkurentsivõime põhiteguriks, eelkõige merendus- ja lennundussektoris. Seatud

eesmärgi kulutõhusal viisil saavutamiseks on äärmiselt oluline tagada

sihtotstarbeliste, sealhulgas vajaduse korral regulatiivsete meetmete abil, et on

olemas piisav kestlike alternatiivkütuste varu.

Nõustume, et on väga tähtis alternatiivkütuste jaoks vajaliku taristu rajamise jaoks

eraldada toetused ning stimuleerida kütuse ja lennuettevõtteid testima ja varem

kasutama alternatiivkütuseid.

2040. aastaks ulatuma üle 60 % sõiduautode, üle 40 % kaubikute ja ligi 40 %-ni

raskeveokite puhul. See põhjalik muutus on kõnealusele ELi majanduse jaoks

elutähtsale sektorile täieulatuslik tööstuspoliitiline võimalus, kuna see tähendab

investeerimist taristusse, sektori täielikku lõimimist elektrivõrku, kriitilise

tähtsusega toorainete tarneahelate arendamist ja kvalifitseeritud tööjõu

väljaõpetamist. Lisaks CO2 heite normidele aitavad juba kasutusel olevast

sõidukipargist tulenevat CO2 heidet vähendada CO2 hinnastamine ja

ajakohastatud kütusepoliitika.

CO2 hinnastamise ja kütusepoliitika kujundamisel peab EL arvestama

eritehnikaga, mida ei ole võimalik hetkeolukorras oleva tehnoloogilise arengu tõttu

viia vähese või nullheitega alternatiividele. Lennujaam on avastanud probleeme

mitte ainult eritehnikaga. 2023. aasta turu-uuringu tulemusel leiti lüngad CO2

vähendamise nõuetes ning turuvalmiduses. Hankides alla 50 g CO2/km heitega N-

36

kategooria sõidukeid, jõudis lennujaam järeldusele, et Euroopa turul ei pakuta

tehnilistele vajadustele vastavat sõidukit. Masinate vaates on takistavaks nii

tehnoloogia puudumine, mis peaks vastu Eesti kliimas, kui majanduslikult

ebamõistlik hind.

Nagu 2023. aastal kokku lepitud, hindab komisjon 2026. aastal lennundus- ja

merendussektoris CO2 hinnastamise poliitika laiendamist ( 35). Lennunduses ja

merenduses vähese heitega ja heiteta alternatiivkütuste (sealhulgas sünteetilised

kütused ja täiustatud biokütused) kasutuselevõttu takistavate tõkete kõrvaldamine

ning nende sektorite jaoks sellistele kütustele eelisjuurdepääsu tagamine võrreldes

sektoritega, kus on võimalik kasutada muid CO2 heite vähendamise lahendusi,

näiteks otsest elektrifitseerimist, võimaldab neil kahel sektoril anda panuse ELi ja

üleilmsete (36) kliimaeesmärkide saavutamisse. Seejuures tuleks kooskõlas

uusimate teadusandmetega võtta asjakohaselt arvesse lennunduse täielikku

kliimamõju ning luua lennuettevõtjatele süsteem lennundusest pärit muu kui CO2

heite ja kliimamõju seireks, aruandluseks ja kontrollimiseks.

Tuleb märkida, et lennundus ei piirdu lennukite, lennufirmade ja lendamisega, vaid

tuleb arvesse võtta ka maapealse teeninduse ning lennujaamade omatud sõidukeid

ja vahendeid. 2026. aastal alternatiivkütuste kasutamise takistuste ülevaatamine on

hilinenud ning ei taga mitmete lennujaamade toetusi, kes on seadnud

ambitsioonikad CO2 vähendamise eesmärgid aastateks 2024–2030. Lennujaam

toetab ettepanekut teadusandmetega arvestada lennunduse täielikku kliimamõju.

Lisatähelepanek:

Peamine mõjuhinnangu aruanne ja lisad 1-5 Part 2 dokumendis (Link to document

2) ptk 3.1.5.1 Table 3 on eeldatud üleminekut lennult rongile, mida Eestis

siseriiklikus lennunduses oodata ei ole. Ka rahvusvahelises lennunduses ei saa

praeguste teadmiste juures loota seda, et Eestist väljuvad lennud Rail Balticu tulles

suures mahus üle kanduks. Hetkel on oodata ainult Riia lennujaama sõidu

potentsiaali ja siis sealt Eestist reisija lendab edasi.

Terviseamet Palusite Terviseametil anda sisendit Vabariigi Valitsuse seisukohtade koostamisel

Euroopa Komisjoni avaldatud dokumentide osas, mis käsitlevad 2040. aasta

kliimaeesmärgi teatist ja ELi CO2-heite tööstuslik haldamist. Amet on osalenud

korraldatud infoseminaril ja tutvunud edastatud linkidel toodud materjalidega.

Üldiselt on tegemist positiivse mõjuga eesmärgiga seda nii keskkonna kui ka

Võetud arvesse

mõjuhinnangus.

37

inimese tervise vaatest, mis oli välja toodud ka mõju hinnanguid käsitlevas

materjalis. Täiendavaid tähelepanekuid ei ole.

Eesti Toiduainetööstuse Liit

Meie jaoks on suurim murekoht see, et kas ja kuidas suudavad meie ettevõtted

ambitsioonikate plaanidega kaasa minna, mis saab meie ettevõtete

konkurentsivõimest nii sise- kui välisturgudel, eriti olukorras, kus majanduse

paranemist ei prognoosita lähitulevikus.

Minu hinnangul katavad toetusmeetmed vaid murdosa vaja minevatest

investeeringutest. Nii et mõned ettevõtted ilmselt saavad hakkama, aga suur osa

tõenäoliselt mitte.

Põhirõhk peaks olema mõjuhinnangutel, et üldse mingisugust positsiooni

kujundada:

• millised on toidutööstusele rakenduvad nõuded, et kliimaneutraalsuse

eesmärgile vastata?

• milline on kaudne mõju muudest KHG 90-95% vähendamise meetmetest

(CO2 tööstuslik sidumine, maakasutus, transport ja energeetika) ja

• milline on eelnevast tulenev investeeringute vajadus?

Võetud arvesse.

Eesti Turbaliit Täname võimaluse eest rääkida kaasa Euroopa Liidu kliimaeesmärkide seadmises

aastaks 2040. Nõustume, et CO2 heite juhtimine on kliimamõju seisukohast tähtis.

Meie kommentaarid lähtuvad meie tegevusvaldkonnast, liit ühendab kogu

maailma aiandus-sektorile sisendmaterjali tootvaid tööstusettevõtteid –

kasvusubstraatide koostisainete ja substraatide tootjaid. Meie ettevõtete tegevus

hõlmab nii turba tootmist, mis on substraatide baaskomponent, baassubstraatide

ning substraatide tootmist ja pakendamist. Meie klientuuri moodustavad tellijad

enam kui sajakonnas riigis üle maailma.

Baas- ja valmissubstraatide tootmine ning pakendamine on põhiosas

elektrifitseeritud v.a arvatud ulatuses, kus on vaja kasutada laadurveokeid

puistematerjalide käitlemiseks. Seetõttu märgime, et diisli jõul töötava

rasketehnika kasvuhoonegaaside heite vähendamine, mis on tööstuse sektoris

oluline osa, ei ole iseseisvalt Eesti ega ka Euroopa Liidu võimuses. Suurem osas

vastavast tehnikast toodetakse väljaspool Euroopat. Ka laiapõhjaline teadus-

arendustegevus selles vallas toimub valdavalt mujal. Kõik Eesti ja enamus EL’i

Sisend puudutab peamiselt

kliimaseaduse käigus

tehtavaid otsuseid.

38

töötlevaid tööstuseid on selles osas sõltuvad üldisest tehnoloogia arengust ja

kättesaadavusest.

Samas ei ole näiteks kliimaseaduse väljatöötamise juures jäänud muljet, et oleksite

rasketehnika arendajate ja tarnijatega suhelnud. Milline on nende hinnangul

dekarboniseerimise ajaline perspektiiv? See puudutab samaaegselt mitmeid

kliimaseadusega hõlmatud sektoreid – mäetööstust, taristuehitust, üld- ja

keskkonnaehitust, metsandust, põllumajandust, tootmisettevõtteid jt, kõiki kes

sellelaadset tehnikat kasutavad. Meie senine suhtlus lubab arvata, et kui diisli jõul

töötav rasketehnika 2040. või 2050. a täielikult ei kao, siis selle osakaal kindlasti

väheneb. Kasvuhoonegaaside heite prognoosides ei ole meie arusaamisel sellega

aga arvestatud.

Samas ei ole praeguste arengute juures põhjust suuremat läbimurret eeldada 2020-

ndate jooksul. Elektrile üle viidud mudelid on praegu oluliselt kallimad ja

väiksema tootlikkusega ehk nende kasutuselevõtuga suureneb tootmise omahind.

See tähendab, et üleminek sellisele tehnikale saab toimuda riikide vahel

koordineeritult. Vastasel korral saavad vana ja saastavamat tehnoloogiat lubavad

riigid olulise konkurentsieelise, mis ei peaks olema kliimapoliitika eesmärk.

Tööstusheidete haldamise ja tööstuspoliitika kujundamise juures juhime Teie

tähelepanu asjaolule, et kliimaseaduse loomise ja kliimaeesmärkide võtmise juures

seate löögi alla suurema osa meie kohapealsetel ressurssidel põhinevast tootmisest

– põlevkivitööstuse, metsanduse, turbatööstuse, põllumajanduse jne. Eesti

majandust väidetavalt päästvatest uutest investeeringutest ei ole seni sisuliselt

ükski realiseerunud. Sellele vaatamata ei ole ei kliimaseaduse ega tööstuspoliitika

loome juures kordagi arutletud selle üle, millised toormed võiksid Eestile pärast

kohapealsetel toormetel põhineva tööstuse hävitamist, üldse meile kättesaadavad

olla. Kahtlemata oleks tegemist suures osas imporditava toormega. Kuid riski, et

ka teised riigid hakkavad tulevikus juurutama protektsionistlikku

majanduspoliitikat nagu meilgi on kohati soovitatud, ei ole hinnatud. Pole ka

arvestatud asjaolu, et kliimaneutraalne tootmine ja transport tõstab kõigi toormete

ja tootmise omahinda. See tähendab paraku, et Eesti tööstuse võimalus püsida

importtoormete väärindamisega muu Euroopaga konkurentsis muutub sisuliselt

võimatuks.

39

Turba näitel märgime, et tööstusheitmete haldamine on kompleksne ja eeldab

valdkonna sisulist tundmist. Näiteks on üldteada, et IPCC arvestusmetoodika ei

kajasta aiandusturba tootmise ja kasutamisega seotud heiteid korrektselt. Kuid

vähem on teada, et turba asendamine näiliselt kliimasõbralikemate, taastuvatest

ressurssidest toodetud koostisainetega nagu kookos- ja puidukiud, kompost jms.

toob lühiajalises perspektiivis tegelikult kaasa kasvuhoonegaaside heite

suurenemise. Seda põhjusel, et nendest toormetest substraatide tootmiseks

kasutuskõlblike koostisosade tootmine ja transport on väga energiamahukad ning

nende eluiga on oluliselt lühem. Kaugemas tulevikus, kui globaalselt õnnestub

loobuda fossiilsest kütustest ja ka rahvusvahelised kaubaveod on

dekarboniseeritud, võib olukord osaliselt muutuda, kuid lähikümnenditel on turba

tootmise ja kasutamisega seotud heited oluliselt väiksemad, kui alternatiivsetel

koostisosadel.

Eelneva tõttu rõhutame ka tööstuse kasvuhoonegaaside arvestuse juures

teaduslikult tõestatud sisendite ja valdkondade tervikliku toimimise mõistmise

tähtsust. Tuleb arvestada tegelike, kogu tootmise ja tarbimise elukaart kirjeldavate

näitajatega, mitte piirduda lihtsustustega, mis ei anna tegelikkusest adekvaatset

ülevaadet. Kordame ka oma varem öeldut, et kasvuhoonegaaside raporteerimise

süsteemi süsiniku bilansi muutust kajastavates valdkondades tuleb oluliselt

parandada. Anname aru, et arvestusmetoodikate muutmine on aeganõudev ja saab

tugineda üksnes tõsikindlatel faktidel. Seega oleks abi juba sellest, kui riik

panustaks aktiivsemalt oma rahvamajanduse harude vastavatesse uuringutesse, et

aidata luua tegelikke eelduseid täpsemaks aruandluseks ning seeläbi toetada oma

majandust ja selle konkurentsivõimet ning keskenduks vähem piirangute

väljamõtlemisele ja õigustamisele.

Majandust ei ole võimalik kasvama piirata! Majanduskasvu aitab hoida ja tõsta

võimaluste ning eelduste loomine, toetamine, investeerimine! Ühe sellise

meetmena pakume välja lisaks roheinvesteeringute toetustele, mida riik kavandab,

kasvuhoonegaaside heite vähendamise ja sidumise suurendamisega seotud

vähempakkumiste süsteemi väljatöötamist ja juurutamist. Kõigile tuleb anda

võimalus rahaliseks kompensatsiooniks kasvuhoonegaaside heite vähendamise

ja/või sidumise suurendamise eest CO2 tonni arvestuse alusel. Vähempakkumise

süsteem tooks välja valdkonnad ja tegevused, kus see oleks sotsiaalmajanduslikult

efektiivsem. Sellise meetmega saavutaksime maksimaalse majandustegevuse

40

arengu võimalikult väikese kuluga ja saavutaksime kliimaeesmärgid võimalikult

väheste häiringutega. Eeskujuks on võetud Saksamaa vastav kava.

Lõpetuseks märgime, et riiklikke ja sektoraalseid kliimaeesmärke ei saa seada

arvestamata nende mõju Euroopa Liidu ja Eesti teiste eesmärkide saavutamisele.

Aiandusturba puhul näiteks toidujulgeolekule, -ohutusele ja kättesaadavusele.

Mistahes meetmed, surnuks maksustamine, otsene piiramine vms., millele olete

viidanud, ei muuda asjaolu, et eelnimetatud eesmärkide tagamiseks on turbatooted

möödapääsmatult vajalikud. Tuleks mõista, et on asjaolusid, mida

kliimaeesmärgid, eriti statistilised, sõltumata poliitilisest või mistahes muust

ambitsioonist väärata ei suuda.

Tööandjate Keskliit Tööandjate Keskliit on seisukohal, et selleks, et jõuda aasta 2040 eesmärkideni,

peame esmalt saavutama aastaks 2030 püstitatud sihid. Kontekstis, kus pole teada,

millised on toimivad ning kulutõhusad meetmed 2030. a eesmärkide täitmiseks, ja

on olemas reaalne võimalus, et need eesmärgid jäävad täitmata, tuleb tõsiselt

kaaluda, kas saame seada selliseid ambitsioone ja eesmärke, millele pole sisulist

katet. Kõrged ambitsioonid kliimaeesmärkide seadmisel nõuavad riigilt tugevat

ettevõtluskeskkonda, suures mahus kapitali ning võimet investeerida. Enne uute

eesmärkide seadmist peab sihtrühmadel olema usutavus ja kindlus seniste

eesmärkide täitmise osas.

Peame oluliseks, et seatud eesmärgid peavad olema realiseeritavad ja kaalutud on

erinevate meetmete sotsiaalmajanduslikud mõjud. Eesmärkide saavutamine ei saa

põhineda lahendustel, mida pole veel olemas. Juhime tähelepanu, et paljudeks

rohemuutuseks väljapakutud tehnoloogiad on alles idee- või teadus-arenduse

faasis, mille rakendamise võimalused ning kuluefektiivsus ei ole teada ning mida

ei saa seetõttu võtta aluseks eesmärgi teostatavuse seisukoha kujundamisel.

Majandusstruktuuri muutmiseks vaja täiendavaid kvalifikatsioone ja roheoskusi.

Neid kvalifikatsioone pakuvad haridusasutused. Ka 2040. aasta kliimaeesmärkide

vastuvõtmisel peab sihtrühmadel olema selge, kuidas on plaanis kliimaeesmärgid

saavutada nii, et säiliks ekspordivõime, hõive ja sissetulekud ning mis on igaühe

roll selles.

Peame tõdema, et ülesande mastaapsust arvestades ei ole piisavalt läbi mõeldud

madala CO2 investeeringute rahastus. Kuna täna puuduvad vastavad andmed, on

küsitav, kas avaliku sektori rahastus rohepöördesse on piisav, et saavutada olulist

Osaliselt arvesse võetud.

Teatud osa saame kasutada

vajadusel hiljem detailsemate

2040. a kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

41

edu. EL fondid ei suuda ülemineku mastaapi arvestades pakkuda kõigele katet ning

seetõttu on finantseerimise osas kindlust vähe.

Kuivõrd CO2 hind on üks peamisi ja kasvavalt oluline meede, peab EL rakendama

meetmeid, mis muudab selle ennustatavamaks, usutavamaks, seadma teatud

tähtaegsed hinna lae ja põranda, mille suhtes saavad ettevõtted enda tegevust

planeerida (viimase 3 kuuga hind kukkunud 95€/t tasemele 50€/t). Euroopa Liidus

pole tõhusalt rakendunud rohevõlakirjad - 2023 oli vaid 3-3,5% kõikidest

võlakirjadest. Ettevõtete hinnangul tuginevad 2040. aasta eesmärgi mõjuanalüüsid

kohati liiga vanadel andmetel, kasutamata eri CO2 stsenaariumeid või

intressimäärasid.

Kokkuvõttes näeme, et kliimaeesmärkide seadmise ja saavutamise protsess peab

vastama majanduse konkurentsivõime tõstmise strateegiale. Euroopa Roheleppe

eesmärk on samaaegselt võidelda inimtekkeliste kliimamuutustega ja tõsta

majanduse konkurentsivõimet. Selleks, et väga kõrgeid kliimaga seotud

ambitsioone täita, peab olema toetatud vajalike olemasolevate ja uute

tehnoloogiate kasutuselevõtt, sealhulgas tagatud konkurentsivõimelise hinnaga

taastuvenergia kättesaadavus ja muude madala süsinikheitega energiaallikate ja

salvestamise tehnoloogiate arendamine.

Viru Keemia Grupp Üldiselt on tegemist väga ambitsioonika kavaga, mis tugineb mitmetel

kaheldavatel eeldustel. Selle teatisega soovitakse Euroopa Liidu tööstus

dekarboniseerida, mis seab selle sektori ettevõtted väga keerulisse olukorda

võrreldes kolmandate riikide ettevõtetega, tõestatud tehnoloogiate ja toetava

raamistiku puudumise tõttu.

VKG seisukohad on järgmised:

1) Eesti riigil mitte võtta seisukohta enne kui on kindel, et liikmesriigid

suudavad olemasolevate poliitikatega 2030 eesmärke täita ning on

olemas veendumus kuidas soovitatud 2040 eesmärki on võimalik

tehnoloogiliselt ja konkurentsivõimet kahjustamata saavutada.

Selgitus: Euroopa Komisjon soovitatud eesmärk vähendada kasvuhoonegaase -

90% aastaks 2040 võrreldes 1990 aastaga on väga ambitsioonikas ning näeb ette

kiiremat kasvuhoonegaaside vähendamist võrreldes lineaarse vähendamise

stsenaariumiga. Euroopa Liit on vastu võtnud 2030 aasta kliimaeesmärgid ning

Osaliselt arvesse võetud

seisukoha koostamisel ja

mõjuhinnangus. Teatud osa

saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

42

rakendanud selle täitmiseks erinevaid poliitikameetmeid. Samas on Euroopa

Komisjon hinnanud, et tänaste suundumustega ei suuda me olemasolevaid

eesmärke täita. Seetõttu enne seda kui me hakkame uusi eesmärke seadma, peab

olema kindlus, et juba võetud kohustusi koos soovitud sotsiaalmajanduslike

mõjudega suudame täita. Oleks väga ennatlik hakata seadma uusi eesmärke enne

kui me pole kindlad, et tänaseid eesmärke me suudame täita.

Euroopa Komisjon on oma teatises möönnud, et eesmärgi saavutamine eeldab

oluliste eeltingimuste täitmist eelkõige vajalike tehnoloogiate olemasolu, nende

kättesaadavust mõistlike kuludega, tõestatud töökindlust ning soosivat

regulatiivset raamistikku. Meie hinnangul on täna kõik need eeldused täitmata ja

puudub veendumus, et need võimaldavad soovitatud 2040 eesmärki täita viisil, mis

ei kahjusta meie majandust ega inimeste toimetulekut. Teatise välja toodud CO2

püüdmise ja ladustamise või kasutamise tehnoloogiad on alles juurutamisel.

Puudub teadmine tehnoloogiate töökindlusest, võimalikest negatiivsetest

keskkonnamõjudest ning maksumustest.

2) Tööstussektori kasvuhoonegaaside vähendamiseks tuleb enne

seisukoha võtmist teha põhjalik Eesti asjaolusid arvestav

uuring/mõjuhinnang, millised CO2 püüdmise, transportimise ning

ladustamise või kasutamise tehnoloogiad on aastaks 2040

rakendatavad ja mis on kaasnevad mõjud.

Selgitus: Teatis 2040 eesmärgi kohta ja sellega koos esitatud süsinikuhaldamise

teatis kirjeldavad kuidas 2040 aastaks on võimalik Euroopa Liidus vähemalt 250

miljonit tonni CO2 aastas kinni püüda. Lisaks nähakse sektorites, kus heitkoguste

vähendamine on keeruline (hard-to-abate sectors) lahendusena lisaks looduslikele

CO2 sidumise lahendustele ka tehnoloogilist CO2 püüdmist. Siinkohal tuleb

rõhutada, et sellised tehnoloogiad on tehnoloogilise valmisoleku skaala all otsas

ehk teisisõnu neid pole skaleeritud ja tõestatud kommertslikus kasutuses. Samuti

puudub teadmine nende töökindlusest ning kaasnevatest kuludest. Mõjuhinnang

peaks andma ka ülevaate kui palju nende tehnoloogiate kasutusele võtmine toodete

hinda tõstab ja kas tarbija on valmis selle kinni maksma. Lisaks peab hindama kas

Euroopa Liidu riigiabi reeglistik ja toetusmeetmed on selliste tehnoloogiate turule

toomiseks soosivad (tegemist fossiilset päritolu CO2-ga). Siinjuures tuleb

rõhutada, et CO2 püüdmise tehnoloogiad vajavad suures koguses energiat,

mistõttu enne taastuvenergia laialdast ja konkurentsivõimelise hinnaga

43

kättesaadavust ei ole selliste tehnoloogiate kasutusele võtmine mõistlik. Lisaks

tuleb arvestada selliste tehnoloogiate puhul võimalike kaasnevate negatiivsete

keskkonnamõjudega, mida peaks see analüüs hindama.

3) Süsinikulekke vältimiseks ning õiglase konkurentsi tagamiseks

kolmandate riikidega tuleb tagada eksportivatele

tööstustele/sektoritele Euroopa Liidu kauplemissüsteemis leevendus-

või hüvitusmeetmed.

Selgitus: Euroopa Liidu kauplemissüsteemis soovitakse liikuda piirimaksu

laialdasema rakendamise suunas. See lahendus töötab Euroopa Liidu ettevõtetele

õiglasema konkurentsi loomiseks ainult siseturul võrreldes kolmandatest riikidest

imporditavate kaupadega. See ei ole lahenduseks Euroopa Liidu eksportivatele

sektoritele kuna piirimaksu meede ei aita õiglast konkurentsi pakkuda kolmandate

riikidega kellel ei ole nii ambitsioonikaid kliimaeesmärke või meetmeid.

4) Eestile kui metsarikkale riigile tuleb seada õiglased eesmärgid

lähtuvalt metsandussektorist kui lahendusest kliimaeesmärkide

täitmiseks.

Selgitus: Teatises on toodud välja, et Euroopa Liidus pole põllumajanduses häid ja

töötavaid lahendusi heitkoguste vähendamiseks. Seetõttu tuleb maakasutuse

sektoril sh metsadel rohkem CO2 siduda, et põllumajanduse heitkoguseid

kompenseerida. Metsarikastel riikidel, kelle metsad on ajalooliselt rohkem CO2

sidunud, on piiratud võimalused metsastamist suurendada ja lähtuvalt Euroopa

Liidu metsandussektori aruandluse spetsiifikast (võrreldakse aastate vahelist CO2

bilansi muutumist), tuleb neile riikidele ette näha õiglasemad eesmärgid ning

kompensatsioonimeetmed.

Eesti Väike- ja Keskmiste

Ettevõtjate Assotsiatsioon

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) toetab

keskkonnasäästlikku mõtteviisi ja jätkusuutlikku majandusarengut, aga meie

hinnangul ei ole Euroopa Komisjoni soovitus realistlik. Tundub, et komisjon ei

võta arvesse olemasoleva tehnoloogia arengutaset ja tehnoloogia arengu

võimalikku kiirust järgnevate aastate jooksul. Samuti ei võeta arvesse ettevõtjate

ja liikmesriikide investeerimisvõimekust seoses nn roheprojektidega. EVEA

arvates on ambitsioonikate kliimaeesmärkide seadmisest olulisem samal ajal nii

looduskeskkonna kui ka olemasoleva elatustaseme säilitamine.

Osaliselt arvesse võetud.

Kliima muutusi ajaloos

hinnatakse oodatud

"sõrmejälgede" võrdlemisel

arvutimudelitega täheldatud

mustritega. Inimtekkeliste

kasvuhoonegaaside

"sõrmejälg" on nähtav 20.

44

Kasvuhoonegaaside asemel peaks rohkem tähelepanu pöörama näiteks maa ja vee

kasutamisele.

EVEA hinnangul ei aita inimtekkelise süsinikdioksiidi heitkoguste vähendamine

oluliselt kaasa planeedil toimuvate kliimamuutuste ärahoidmisele. Süsinikdioksiid

on väga halb kasvuhoonegaas ja selle heitkoguste suurenemine või vähenemine ei

mõjuta arvestataval määral kliima soojenemist. Näiteks on veeaur hoopis suurema

mõjuga kasvuhoonegaas. Euroopa Komisjon peaks enam kuulda võtma erinevate

teadlaste arvamusi, et töötada välja rohkem tasakaalustatud poliitikaid, mis

võtaksid arvesse nii keskkonna kaitsmist kui ka majandusarengut. Näiteks ei ole

otstarbekas komisjoni poolt väljapakutud CO2 heite tööstuslik ja looduslik

eemaldamine ja sellega võiks tegeleda ainult nendes kitsastes valdkondades, kus

see on majanduslikult tasuv.

EVEA on seisukohal, et kätte on jõudnud aeg, kus on vaja varem seatud

kliimaeesmärgid uuesti üle vaadata. Uute eesmärkide seadmisel on neid võimalik

alati kohendada, kui toimub tehnoloogiline murre. Tehnoloogiline areng ei toimu

lineaarselt ja uue tehnoloogia laine saabumisel on võimalik kliimaeesmärke

rangemaks muuta. Seni aga tuleks muuhulgas kaaluda suuremahulise

taastuvenergia eelisarendamise asendamist tasakaalustatud energiasüsteemi

arendamisega. Liikudes üha suurema elektrienergia kasutamise suunas,

võimenduvad probleemid seoses piisavate reserv- ja juhitavate võimsustega.

sajandi kliimamuutustes,

välistades looduslikud

põhjused. Kliimauuringud on

jõudnud järeldusele, et

inimtegevus on tõenäoliselt

põhjustanud üle poole

täheldatud globaalsest

temperatuuritõusust aastatel

1951 kuni 2010. Maailmas

üldtunnustatud ja

usaldusväärset infot saab

IPCClt. IPCC

(Intergovernmental Panel on

Climate Change) ehk

Valitsustevaheline

Kliimamuutuste Nõukogu

uurib kliimamuutustega

seonduvaid teaduslikke

aspekte ning koondab enda

alla sõltumatuid teadlasi üle

maailma.

Asutajate Selts Eesti Asutajate Selts tervitab Euroopa Liidu pühendumust ambitsioonikatele

kliimameetmetele, nagu on välja toodud teatises 2040. aasta kliimaeesmärgi kohta.

Eesti Asutajate Selts esindab innovatsioonile ja jätkusuutlikule tulevikule

pühendunud kogukonda ja on veendunud, et kasvuhoonegaaside heitkoguste

vähendamise eesmärgi seadmine 90% tasemele aastaks 2040 on vajalik samm

kliimaneutraalsuse saavutamiseks hiljemalt 2050. aastaks.

Läbipaistvus ja mõõdetavad eesmärgid:

Et tagada ambitsioonika eesmärgi tõhusus ja läbipaistvus soovitame tungivalt

kasutada mõõdetavaid tulemusnäitajaid (KPI). See tähendab, et meie hinnangul

tuleks 2040. aasta 90% heite vähenemine võrreldes 1990. aasta tasemega seada

kvantitatiivsete numbritega kasvuhoonegaaside heite taseme kohta nii üleilmsel

kui ka EL-i tasemel. Sellel lähenemisviisil on mitmeid eeliseid:

Võetud teadmiseks. Teatud

osa saame kasutada vajadusel

hiljem detailsemate 2040. a

kliimaeesmärkide

raamseisukohtade

koostamisel või järgnevate

õiguslike algatuste

seisukohtade kujundamisel.

45

• Suurem läbipaistvus: selgete ja mõõdetavate eesmärkide seadmisega

saavad avalikkus ja sidusrühmad hõlpsalt jälgida kliimaneutraalsuse

saavutamise edusamme.

• Suurem vastutus: selgelt mõõdetavad ja võrreldavad eesmärgid

seavad kõikidele osapooltele otsese vastutuse heitkoguste vähendamise

osas.

• Motiveeriv mõju: kollektiivse tegevuse märkimisväärse mõju nägemine

innustab jätkuvaid jõupingutusi ja uuendusi.

• Parem juhtimine: 2040. aasta eesmärgi seadmine mõõdetaval

kasvuhoonegaaside heite tasemel tugevdab oluliselt ELi kliimajuhtimist ja

pühendumust jätkusuutlikule tulevikule.

Transpordisektori heitmete läbipaistvus:

Transpordisektor on kasvava trendiga suur panustaja globaalsetesse CO2

heitkogustesse, moodustades Rahvusvahelise Energiaagentuuri (IEA) andmetel

ligikaudu viiendiku (ligikaudu 24%) energiaga seotud heitkogustest. Kõik

transpordivahendid – lennukid, laevad, veoautod ja rongid – suudavad hõlpsasti

reaalajas mõõta oma CO2 heitkoguseid. Seda on võimalik saavutada läbisõidu,

kütusetüübi, kütusekulu ja mootoritüübi andmete analüüsimisel. Nõuame tungivalt

nende CO2-heite kohta põhjaliku aruandluse viivitamatut rakendamist. Selline

läbipaistvus võimaldab ühiskonnal mõista kaupade ja inimeste eri vahemaadel

transportimise tegelikku keskkonnamõju.

Suurem täpsus reaalajas CO₂ heitkoguste mõõtmisega:

Oluline on tunnistada, et üleminek reaalajas CO2 heitkoguste mõõtmisele

kütusekulu andmete kaudu võib eeldatavasti kaasa tuua teatatud heitkoguste

olulise suurenemise. Seda seetõttu, et praegused aruandlusmeetodid, mis

põhinevad sageli hinnangutel ja laboripõhistel katsetel, võivad alahinnata tegelikes

sõidutingimustes tekkivaid tegelikke heitkoguseid. Kuigi teatatud heitkoguse

suurenemine võib alguses tunduda murettekitav, on see positiivne samm suurema

läbipaistvuse ja transpordisektori keskkonnamõju täpsema mõistmise suunas.

Läbipaistvuse eelistamine taastuvkütustele:

Kuigi taastuvkütuste arendamine lubab heitkoguseid pikemas perspektiivis

vähendada, usume, et ainult neile keskendumine võib olla eksitav mitmel

põhjusel:

46

• CO2 heitkogused energiaühiku kohta: kuigi taastuvkütuste olelusringi

heitkogused on fossiilkütustega võrreldes väiksemad, võib nende

põletamisel eralduv CO2 siiski olla märkimisväärne. CO2 heitkogust

mõjutav võtmetegur on kütuse süsinikusisaldus, olenemata selle allikast

(fossiil, biomass jne). Ühe kilogrammi süsinikku sisaldava kütuse

põletamisel eraldub sarnane kogus CO2 (mõne erinevusega mittetäieliku

põlemise tõttu).

• Jäätmepõhiste kütuste kasutus: kuigi mitmete jäätmete nagu näiteks

kasutatud toiduõli või põllumajanduslike jääkide kasutamine kütuse

tootmiseks on paljulubav strateegia, on sellel ka piiranguid. Sobivate

jäätmevoogude olemasolust ei pruugi piisata biokütustele ulatusliku

ülemineku vajaduste rahuldamiseks. Lisaks võib jäätmete kütusteks

töötlemine hõlmata energiamahukaid samme, mis aitavad kaasa

suurematele CO2 heitkogustele.

• Keskendumine reaalajas mõjule: keskendumine ainult taastuvkütustele

üleminekule võib varjutada üldiste heitkoguste kohese vähendamise

tähtsust. Läbipaistvuse eelistamine tegeliku kütusekulu ja reaalajas

mõõdetud kasvuhoonegaaside heitkoguste alusel annab selgema pildi

transpordisektori keskkonnamõjust, olenemata kasutatud kütuse liigist.

• Tegelikud kütusekuluandmed: heitenormid ja kütuste säästlikkuse

standardid sõltuvad praegu suuresti katsetsüklist, mis ei pruugi kajastada

tegelikke sõidutingimusi. See võib põhjustada lahknevusi tootjate teatatud

süsinikdioksiidi heitkoguste ja teedel liikuvate sõidukite tegelike

heitkoguste vahel. Seetõttu pooldame üleminekut reaalajas CO2

heitkoguste mõõtmisele tegelike kütusekulu andmete põhjal. See annab

täpsema pildi erinevate transpordiliikide keskkonnamõjudest.

• Keskmisest heitkogusest kaugemale: keskendumine ainult keskmisele

CO2-heitele läbitud kilomeetri kohta (mõõdetuna autode tootmise

sertifikaatides) varjab üksikute sõidukite vahelist olulist erinevust.

Reaalajas andmed võivad paljastada sõidukipargi tegeliku heitkoguste

ulatuse, võimaldades sihipäraseid sekkumisi tõhususe parandamiseks ja

üldiste heitkoguste vähendamiseks.

Seetõttu toetame suuremat läbipaistvust, mis põhineb tegelikul kütusekulul ja

reaalajas CO2 heitkogustel kogu transpordisektoris. See annab selge ülevaate

sektori keskkonnamõjudest ning suunab tõhusate heite vähendamise strateegiate

väljatöötamise ja rakendamiseni. See hõlmab säästvate kütuste vastutustundliku

47

kasutamise edendamist, kui need muutuvad tõeliselt elujõuliseks võimaluseks,

tunnistades samas praeguse jäätmepõhise kütusetootmise piiranguid ja selle mõju

üldistele CO2 heitkogustele.

Ringmajanduse ja materjalide taaskasutamise edendamine:

Erinevate materjalide tootmine annab globaalsetesse CO2 heitkogustesse suure

panuse, moodustades The Circularity Gap Reporting Initiative kohaselt ligikaudu

51% kogu üleilmsest kasvuhoonegaaside heitest. Seetõttu on oluline edendada

ringmajandust, mis seab esikohale materjalide taaskasutamise ja aitab vähendada

sõltuvust fossiilsetest materjalidest ja toorainetest.

Materjalide taaskasutamise lõimimine heite vähendamise strateegiatesse:

Praegused kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise strateegiad keskenduvad

sageli looduspõhistele lahendustele (metsandus, põllumajandus), CO2 otsesele

õhust kinnipüüdmisele ja heitevabale energiale üleminekule. Kuigi need on

olulised, peaks nende kõrval seadma fookuse ka ringmajandusele - materjalide

väärindamisele ja taaskasutusele. Arvestades, et materjalitootmine moodustab

märkimisväärse 51% ülemaailmsest CO2 heitkogusest, on materjalide

taaskasutamise integreerimine kasvuhoonegaaside heite vähendamise kavadesse

kriitilise tähtsusega, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus.

Taaskasutamise soodustamine hangetes:

Eesti Asutajate Selts teeb ettepaneku, et EL-i hangetele lisataks nõue kasutada

kaupade ja teenuste tarnimisel teatavat minimaalset osa (nt 20%) taaskasutatud

materjale. Selle piirmäära täitvad ja ületavad ettevõtted saavad hankel osaledes

lisapunkte. See motiveerib ettevõtteid kasutama ringmajanduse tavasid ja

vähendab oluliselt nende sõltuvust (fossiilsetest) toormaterjalidest, mis omakorda

toob kaasa väiksemad kasvuhoonegaaside heitkogused kogu tootmistsükli jooksul.

Järeldused:

Seades esikohale läbipaistvuse, innovatsiooni ja ringmajanduse, saame avada tee

tõeliselt jätkusuutliku tuleviku poole. Eesti Asutajate Selts on valmis tegema

koostööd Euroopa Komisjoni, liikmesriikide ja kõigi sidusrühmadega. Meie elav

startup-ökosüsteem ja pühendumus digitaliseerimisele annavad meile positsiooni,

et aidata oluliselt kaasa kliimaneutraalsele Euroopale ülemineku kiirendamisele.

Oleme kindlad, et ühise tegevuse, mõõdetavate eesmärkide ja materjalide

48

taaskasutusele keskendumise ning muude oluliste strateegiate abil suudame

saavutada 2050. aastaks ambitsioonika kliimaneutraalsuse eesmärgi. Tehkem

koostööd, et tagada tervem planeet järgmistele põlvkondadele.

From: Marina Bantšenko <[email protected]> Sent: neljapäev, 16. mai 2024 17:04 To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; info@ elv <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; kalaliit@online <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; info@epkk <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; info@epkk <[email protected]>; info@epkk <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Triin Ehrlich <[email protected]>; Annika Konovalov <[email protected]>; KeA Info <[email protected]>; KAUR Üldkontakt <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; info@kalanduskogu <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; Keit <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; RMK <[email protected]>; Kris Parro <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Merilyn Möls <[email protected]> Subject: 2040. aasta kliimaeesmärgi tease seisukoht

From: Sent: To: Cc: Subject: Vs: 2040. aasta kliimaeesmärgi teatise seisukoht

Tere! Suur tänu kõigile sisendi eest! Saadame Teile 2040. a kliimaeesmärgi ühe üldise seisukoha, millega plaanime minna EL koordinatsioonikogu 29.05 koosolekule ja siis Vabariigi Valitsuse 06.06 istungile. Plaan kinnitada seisukoht enne Riigikogu puhkust, sest 2040. a kliimaeesmärk võib tulla arutamisele 27.-28.06 Ülemkogul. Detailsemate seisukohtadega vajadusel läheme Vabariigi Valitsuse istungile hiljem. Kui on kommentaare, täiendusi, siis palun saatke hiljemalt 23.05 lõunaks. Kui on küsimusi, siis meelsasti vastame. Ilusat päeva jätku Marina

Marina Bantšenko Nõunik | Välissuhete osakond Adviser | International Affairs Department +372 6262 833 | [email protected] Kliimaministeerium | Ministry of Climate | Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti www.kliimaministeerium.ee