Vastuskiri

O T S U S

Tabasalu 02. mai 2024 nr 28

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu algatamine

Harku Vallavolikogule esitati ettepanek algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu

külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12

elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti.

Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes edelast, läänest, loodest, põhjast ja kirdest

Keila metskond 28 (katastritunnus 19801:001:4425) riigiomandisse kuuluva maatulundusmaaga,

idast Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse kuuluva üldkasutatava

maaga ning kagust ja lõunast Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna maanteelt läbi

riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse. Maaüksuse kasutamist kitsendavad puurkaevu

PRK0000603 veehaarde sanitaarkaitseala ning elektripaigaldise kaitsevöönd.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksus, suurusega 115051 m2, on 80% ühiskondlike

ehitiste maa ja 20% elamumaa sihtotstarbega. Ehitisregistri andmetel paiknevad maaüksusel

endise lastelaagri hooned. Tegelikkuses paiknevad maaüksusel endiste laagrihoonete

vundamentide jäänukid ning maaüksus on kogu ulatuses kaetud kõrghaljastusega. Planeeritaval

alal paiknes ajalooliselt Vääna-Jõesuu laager, mis esimese Eesti Vabariigi ajal oli skaudilaager ja

Nõukogude Liidu perioodil oli üks suuremaid pioneerilaagreid Eestis, kus asus ka Eesti Raudtee

muuseumi filiaal.

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi, 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20% elamumaa

sihtotstarbega, maaüksus on moodustatud Harku Vallavolikogu 28.11.2002 otsusega nr 99

kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee

pioneerilaager) detailplaneeringu (AS Entec töö nr 279) alusel. Detailplaneeringuga moodustati

põhijoonise kohaselt üks krunt (pos nr 1), mille sihtotstarbeks määrati 2% transpordimaa, 20%

elamumaa ja 78% sotsiaalmaa. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt määrati krundi pos nr 1

sihtotstarbeks 50% ärimaa, 45% ühiskondlike hoonete maa ja 5% elamumaa. Detailplaneeringu

seletuskirja kohaselt määrati krundile pos nr 1 ehitusõigus kuni 50 (põhijoonisel on suurimaks

ehitiste arvuks määratud 35) kuni kahekorruselise hoone püstitamiseks. Lubatud

täisehitusprotsendiks määrati 10%, suurimaks ehitusaluseks pinnaks määrati 17730 m2

(põhijoonise kohaselt 15370 m2). Lisaks kavandati üks sotsiaalmaa sihtotstarbega krunt pos nr 3

(munitsipaalomandis olev Männipargi maaüksus), üks maatulundusmaa sihtotstarbega krunt pos

nr 4 (riigiomandis olev Männiääre maaüksus), üks tootmismaa krunt pos nr 2 alajaama tarvis

(eraomandis olev Puhkehoone alajaama maaüksus). Kehtiva detailplaneeringu seletuskirjas on

planeeringulahenduse osas kirjutatud: „Hoonestusalad kavandati hajutatult krundil ja on osaliselt

määratud olemasoleva hoonestuse juurde. Uued hoonestusalad on vajalikud neljast-viiest

kämpingust koosneva grupi, kämpingu ja telkimisala sanitaarruumide rajamiseks. Lisaks on vaja

rajada staadion ja parkla. Olemasolevad renoveeritavad elamukorpused, rajatavad kämpingud ja

telkimisala on ette nähtud kuni 500 laagris viibiva elaniku majutamiseks. Maa-ala teepoolsele

osale on planeeritud 112-kohaline sõiduautode parkla. Ülejäänud osa krundist on looduslik

metsaala, kus on võimalik rajada terviserada ja jalutusrajad. Käesolevas planeeringus käsitletav

krunt 1 on vajalik aiaga terviklikult piirata, et tagada laagri turvalisus. Piirdeaia rajamisel peab

arvestama ümbritseva loodusega ning seepärast peab aed olema tagasihoidliku kujundusega ja

sulama sisse ümbritsevasse olustikku. Krundile on keelatud rajada piirdeaedadena kõrgeid,

massiivseid kiviaedu ja plankaedu, soovitav oleks rajada võrkaed.“

Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldusega nr 1201 on algatatud Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksusele detailplaneeringu koostamine. Planeeringu koostamise

eesmärgiks oli maa sihtotstarbe muutmine ja elamukruntideks jagamine korterelamute ja

väikeelamute ehitamiseks maksimaalse kõrgusega 13 m, säilitades vastavalt kehtiva

detailplaneeringuga lubatud ehitusõiguse u 31 000 m2. Detailplaneeringu menetlus seiskus

eskiislahenduse koostamise etapis, kuna detailplaneeringu lahenduse osas kohalik omavalitsus ja

huvitatud isik kokkulepet ei saavutanud.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Planeerimisseaduse § 6 punkti 9 kohaselt on maakasutuse juhtotstarve üldplaneeringuga määratav

territooriumi kasutamise valdav otstarve, mis annab kogu määratletud piirkonnale või kvartalile

edaspidise maakasutuse põhisuunad.

Üldplaneeringu seletuskirja punkti 1.1.2. kohaselt on üldplaneeringu põhiülesanne määratleda

omavalitsuse ruumilised arengusuunad, võttes aluseks olemasolevate väärtuste parima

kastusuviisi. Selleks säilitati üldplaneeringu koostamisel osade maa-alade senine

kasutusfunktsioon ning osadele maa-aladele kavandati uus funktsioon. Üldplaneeringus määratud

juhtotstarve annab ette kohaliku omavalitsuse nägemuse maa-ala arendusvõimalusest,

maaomanik saab aga maa-ala kasutada senisel sihtotstarbel ja funktsioonil, kuni tema seda

soovib. Reaalne arendus- ja ehitustegevus toimub detailplaneeringu koostamise kohustusega

aladel ja juhtudel läbi detailplaneeringute või õigusaktides sätestatud juhtudel läbi

projekteerimistingimuste.

Üldplaneeringuga on määratud tingimused detailplaneeringute koostamiseks elamumaadel, mis

asuvad kompaktse hoonestusega aladel nn tihehoonestusaladel ning detailplaneeringu koostamise

tingimused hajaasustuse põhimõttel arendataval väikeelamumaa looduslikul haljasmaal.

Üldplaneeringus on loodusliku haljasmaana tähistatud valdav osa valla territooriumist, s.o ala,

mille sihtotstarbeks on enamasti maatulundusmaa. Üldplaneeringu seletuskirja punkti 2.7 kohaselt

on leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarbe peamine kasutusviis maatulunduslik kasutus,

s.o põllumaad kasutatakse põllu harimiseks, metsamaad metsa kasvatamiseks ja loopealseid

niitusid niidetakse. Leebe režiimiga looduslikul haljasmaal on võimalik eluasemekohtade rajamine

hajaasustuse põhimõttel vastavalt üldplaneeringu seletuskirja punktile 2.1.2 seatud tingimustel,

mida on täpsustatud Harku valla ehitustingimusi, miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke

maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava teemaplaneeringu (edaspidi

teemaplaneering) seletuskirja punktis 3.3 määratud tingimustega.

Teemaplaneeringu seletuskirja punkti 3.3 alapunkti „Tingimused elamute, suvilate ja aiamajadega

seonduvate detailplaneeringute koostamiseks ja projekteerimistingimuste andmiseks

hajaasustusalal (sh nõuded elamute ja nende abihoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks leebe

režiimiga looduslikul haljasmaal)“ on märgitud muuhulgas järgmist:

- hajaasustusalal on lubatud üksikelamute (sh taluelamud), suvilate, aiamajade ja nende juurde

kuuluvate abihoonete ja rajatiste püstitamine (üldjuhul hajali paigutusega, kompaktsem

hoonete paigutus võib olla elamu või talu hoovialal elamu ja abihoonete grupi osas).

Hajaasutusaladele ei ole lubatud püstitada kaksikelamuid, ridaelamuid ja korterelamuid;

- ühe uue elamumaa sihtotstarbega krundi või maaüksuse pindala peab olema vahemikus 2 000

kuni 3 000 m² ja selle juurde peab kuuluma lisaks maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksus,

mis koos elamumaaga peab olema vähemalt 20 000 m² suurune. Eelmärgitud vähemalt 20 000

m² suuruse ala nõudest on erandiks olukord, kui on tagatud elamute vahekaugus 150 m, mis

on vajalik hoonete hajusalt paigutumiseks.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et ehitusõiguse kavandamise lubamine looduslikele haljasmaadele peab

olema põhjendatud ning ratsionaalne. Leebe režiimiga loodusliku haljasmaa juhtotstarve ei näe

otsesesõnu ette muu hoonestuse kui elamute rajamist eeldusel, et see on põhjendatud ning sellega

ei kaasne negatiivseid mõjusid keskkonnale ega ebamõistlikke kulutusi vallale.

Harku valla üldplaneeringu seletuskirja punktis 2.7 „Looduslik haljasmaa“ on range režiimiga

loodusliku haljasmaa osas märgitud järgmist:

- käesolevas üldplaneeringus tähistab looduslik haljasmaa looduslikke alasid ja põllumaid

(valdavalt maatulundusmaa sihtotstarbega alasid). Eristatud on range režiimiga looduslikud

haljasmaad, kus ehitustegevust ette ei nähta ning leebe režiimiga looduslik haljasmaa, kus on

võimalik kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ehitustegevuse lubamine hajaasustuse

põhimõttel;

- range režiimiga looduslikud haljasmaad kattuvad suures osas rohevõrgustiku tuumaladega ning

kaitsealadega;

- range režiimiga looduslikul haljasmaal on ehitustegevus keelatud va tehniliste

kommunikatsioonide rajamine;

- valdavas osas rohevõrgustiku tuumaladest ja koridoridest (range režiimiga looduslikul

haljasmaal) ei ole üldplaneeringuga ette nähtud täiendavat hoonestust.

Üldplaneeringu seletuskirja jaotise 2.17 alajaotises „Tuumalade ja koridoride funktsioon ning

kasutustingimused“ on kitsamalt Vääna-Jõesuu tuumala osas märgitud, et Vääna-Jõesuu tuumala

on ligikaudu 750 ha suurune metsamassiiv, mis on oluline suurulukite elupaik. Tuumala teljeks on

seda läbiv Vääna jõgi, mis on ka lõheliste elupaik. Tuumala roll on oluline nii elustiku

populatsioonide toetajana kui ka lähedalasuvatest tiheasustusaladest lähtuva inimmõju puhverdaja

ja inimestele puhkevõimaluste pakkujana. Tulundusmetsa majandamisel vältida üle 2 ha

lageraielanke ning majade lähedusse jäävates metsades ei tohi metsa alumist rinnet välja raiuda ja

sellega vähendada loomade varjevõimalusi.

Planeeritavast alast u 1,9 ha suurune maa-ala asub ka 09.04.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga

nr 1.1-4/78 kehtestatud Harju maakonnaplaneering 2030+ (edaspidi maakonnaplaneering) kohasel

rohevõrgustiku tuumalal. Harju maakonnaplaneering 2030+ seletuskirja punkti nr 3.3.1 kohaselt

ei ole rohelise võrgustiku planeerimise eesmärgiks ulatuslike “roheliste alade” määramine ja nende

majandustegevusest välja jätmine. Eelkõige on sihiks loodus ja keskkonnakaitseliselt väärtusliku

ruumistruktuuri säilitamine, tuginedes sealjuures erinevatele arengusuundumustele, asustuse ja

taristute paiknemise ja vajaduste analüüsile. Maakonnaplaneering seab rohelise võrgustiku

tuumaladele ja koridoridele üldised kasutustingimused, mis peavad tagama rohelise võrgustiku

toimimise. Rohelise võrgustiku alal kavandatavate planeeringute, kavade jne puhul tuleb igal juhul

arvestada seda, et roheline võrgustik jääks toimima. Võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi

looduslike alade osatähtsus tuumalas langeda alla 90%. Ehitusalade valik peab lähtuma

rohelisest võrgustikust. Oluline on jälgida just kohaliku tasandi planeeringutes, et kavandatav

asustus ei häiriks rohelise võrgustiku funktsionaalset toimimist. Rohelise võrgustiku aladele

ehitiste/rajatiste kavandamine on erandjuhul lubatud, kui sellega säilib rohelise võrgustiku

terviklikkus ja toimimine. Uute hoonete kavandamine rohelise võrgustiku aladele on võimalik

kompaktselt olemasoleva hoonekompleksi juurde sama kinnistu piires. Seni hoonestamata maa-

alale on uusi hooneid võimalik kavandada juhul, kui majapidamiste omavaheline kaugus on

vähemalt 500 m, kui üldplaneeringuga ei ole seda täpsustatud. Harku valla üldplaneeringuga ega

ka teemaplaneeringuga ei ole täpsustatud Vääna-Jõesuu tuumalas ehitamise võimalust, kuid

algatatava detailplaneeringuga tehakse ettepanek kavandada Vääna-Jõesuus tuumalale jäävale

maaüksuse osale ühiskondliku haljasmaa krunt. Sellise lahendusega on tagatud rohelise võrgustiku

funktsioneerimiseks vajaliku loodusliku ala säilimine.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse algatatava

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades elamumaa krundid

maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid.

Üks 42998 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse alale, kus puudub varasem

hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus

seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa

kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral

sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut. Sama lõike punktide

1 ja 2 kohaselt on kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmine üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine, määratud hoonestuse kõrguspiirangu

ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude

muutmine.

Üldplaneeringu põhilahenduste detailplaneeringuga muutmine peab olema põhjendatud nii era-

kui ka avaliku huvi seisukohalt. Avalik huvi väljendub planeerimisseaduse §-s 12 määratletud

otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtte järgimises.

Nimetatud põhimõtte kohaselt:

- peab planeerimisel võimaluse korral soodustama varem kasutuses olnud või ebapiisavalt

kasutatud alade otstarbekamat kasutamist;

- peab asustuse planeerimisel tasakaalustatult käsitlema ehitatud keskkonda ja rohealasid,

arvestades olemasolevat keskkonda ning asukohast tulenevaid asjaolusid.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning on keskkonda

liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda piirdeaiaga kogu Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Planeerimisseaduse § 140 lõike 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada uus sama

planeeringuala hõlmav detailplaneering ning lõike 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu

kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Seega

on kohaliku omavalitsuse hinnangul põhjendatud algatada Vääna-Jõesuus puhkehoonete

kompleksi maaüksusel sellise detailplaneeringu koostamine, mis käsitleb tasakaalustatult

varasemalt ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala ning arvestab sealjuures ka asukohast

tulenevaid asjaolusid. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud eskiislahenduse

kohaselt kavandatakse Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusele 2 ühiskondliku

haljasmaa krunti, mis moodustavad kogu alast 53 %. Üks u 42998 m2 suurune ühiskondliku

haljasmaa krunt kavandatakse kõrghaljastusega kaetud reljeefse maastikuga alale (üldplaneeringu

kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale) ning teine 18002 m2 suurusega ühiskondliku

haljasmaa krunt moodustatakse üldplaneeringu kohasele rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalale.

12 elamumaa krunti kavandatakse alale, kus paiknevad endise laagri juurdepääsutee ja hoonete

vundamendid. Osaliselt kavandatakse hoonestus ka maaüksuse osale, mis paikneb tee

perspektiivses sanitaarkaitsevööndis. Samas on kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi

maaüksus ja seda ümbritsev ala kaetud kõrghaljastusega ning elamud on võimalik püstitada

selliselt, et perspektiivsete elamute ja maantee vahelisel alal säilib metsaala u 100 m ulatuses.

Harku Vallavolikogu hinnangul saab kavandatava elamumaa ja maantee vahelisel alal paiknevat

kõrghaljastust käsitleda kaitsehaljastusena maanteelt tulenevate keskkonnahäiringute (maanteel

olevast liiklusest põhjustatud müra ja õhusaastega kaasnev negatiivne mõju) leevendamiseks.

PlanS § 8 kohaselt tuleb planeeringuga luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise

elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks

ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Volikogu hinnangul arvestab

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatud planeerimisettepanek eelnimetatud

elukeskkonna parendamise põhimõtetega ning soodustab varem kasutuses olnud ja ebapiisavalt

kasutatud ala otstarbekamat kasutamist. Volikogu leiab, et planeeringu koostamisel on kindlasti

oluline pöörata tähelepanu asjaolule, et kogu planeeritav ala on kaetud männimetsaga, mille

võimalikult suures osas säilitamisega tuleb planeeringus ka arvestada. Planeeringuala on

eriilmelise reljeefiga, seal on tasast maad ja künkaid. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja

kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia maastikuvormide ja dendroloogiline

hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Kuna tegemist on

männimetsa elamute püstitamisega, siis tuleb tagada maksimaalselt kõrghaljastuse säilitamine.

Harku Vallavolikogu hinnangul on vajalik varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringu

ümberplaneerimine, et tagada võimalikult suures ulatuses ala avalik kasutus piirkonnas elavatele

inimestele. Samuti peab kohalik omavalitsus ruumilise planeerimise kaudu looma eeldused

ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse,

kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning

majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Eeltoodut arvestades on

detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduses näha, et lisaks 12 elamumaa

krundile on alale kavandatud ka kaks ühiskondliku haljasmaa krunti, millest üks krunt on

suurusega 42998 m² ja teine krunt suurusega 18002 m2. Seega moodustab ühiskondlik haljasala

53 % planeeritavast alast. Täisväärtuslikuks eluks vajab inimene lisaks tehnilisele ja sotsiaalsele

infrastruktuurile ka rohelist infrastruktuuri, mille põhieesmärk on ühelt poolt säilitada bioloogilist

mitmekesisust ja teiselt poolt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja

puhkamise vahel. Arvestades olemasolevat olukorda, alale varasemalt kehtestatud

detailplaneeringuga määratud ehitusõigust ning asukohast tulenevaid asjaolusid soodustab Harku

Vallavolikogu hinnangul planeeritavast alast u 53 % suuruse ühiskondliku haljasmaa ja kuni 12

elamumaa krundi kavandamine ala otstarbekamat kasutamist ning käsitleb tasakaalustatult

ehitatud keskkonda ja olemasolevat roheala.

Harku Vallavalitsus on planeeringust huvitatud isiku ja planeeringu koostajaga sõlminud

26.03.2024 lihtkirjaliku lepingu nr 5-9/96/24 detailplaneeringu koostamise õiguse üleandmiseks

ja detailplaneeringu koostamise rahastamiseks.

Harku Vallavolikogu, tutvunud esitatud dokumentidega, eskiislahendusega, üldplaneeringuga

määratud maakasutuse juhtotstarbe muutmise vajaduse põhjendustega, peab võimalikuks ja

piisavalt põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist Vääna-Jõesuu küļas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksusel.

Lisaks detailplaneeringu algatamisele tunnistatakse õigusselguse huvides edasiulatuvalt kehtetuks

Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldus nr 1201 „Vääna-Jõesuus Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu algatamine“.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu, koostamise

korraldaja Harku Vallavalitsus (mõlema aadress Kallaste tn 12, Tabasalu alevik, Harku vald,

76901) ning koostaja on K-Projekt Aktsiaselts (registrikood 12203754) aadress Ahtri tn 6a,

Tallinn; e-posti aadress [email protected].

Juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja § 22 lõikest 2,

planeerimisseaduse § 74 lõikest 8, § 77 lõigetest 1 ja 4, § l25 lõikest 2, § 129 lõikest 1, § 140

lõigetest 7 ja 8, § 142 lõike 1 punktist 1, PlanS § 142 lõikest 2, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 ļõike 2 punktist 1 ning Harku Vallavolikogu 25.05.2017

määruse nr 21 “Harku valla ehitusmäärus” § 5 lõike 1 punktist 2, lõike 2 punktist 3 Harku

Vallavolikogu otsustab:

1. Algatada detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel ja lähialal.

2. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas.

Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale

kavandada 12 elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa

krunti. Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigust ühe üksikelamu

ja seda teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa

krundid võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu

koostamise eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

3. Planeeritava ala suurus on u 11,51 ha.

4. Detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

üldplaneeringuga määratud krundi maakasutuse juhtotstarbe ulatusliku muutmise osas.

5. Detailplaneeringu algatamise otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel

www.harku.ee ja tööpäevadel Harku Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, Harku vald.

6. Detailplaneeringu koostamise juhis on leitav Harku valla veebilehelt aadressil

https://www.harku.ee/documents/2846103/23040493/2021_Juhend+detailplaneeringu+koost

amiseks.pdf/7cc6a45c-59da-4f1d-a63e-a15a805e2f4e. Detailplaneeringu koostamisel lähtuda

Riigihalduse ministri määrusest 17.10.2019 nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele

esitatavad nõuded“.

7. Pidada vajalikuks korraldada vähemalt üks avalik arutelu detailplaneeringu lähteseisukohtade

ja eskiislahenduste tutvustamiseks ühes eelneva teatamisega valla kodulehel ja vastavates

ajalehtedes, mis on selleks hetkeks määratud valla ametlike teadete avaldamise kohaks.

8. Vallavolikogu poolt detailplaneeringu vastuvõtmiseks tuleb nõuetele vastav ja kooskõlastatud

detailplaneering esitada ühes eksemplaris vallavalitsusele hiljemalt kahe aasta jooksul

planeeringu algatamisest. Planeerimisseaduse § 139 lõike 2 kohaselt tuleb detailplaneeringu

kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus teha hiljemalt kolme aasta möödumisel

detailplaneeringu algatamisest arvates.

9. Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui:

1) koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus,

sealhulgas kui isik keeldub detailplaneeringukohaste ehitiste ehitamise üleandmiseks

halduslepingu sõlmimisest;

2) kinnisasja omanik esitab taotluse detailplaneeringu koostamise lõpetamiseks;

3) planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

10. Planeering anda üle pärast kehtestamist lõplikult vormistatuna ühes eksemplaris kaustana ning

digitaalselt.

11. Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi

viia maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike

hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu algatamisel ei ole teiste uuringute vajadust

ette näha. Uuringute vajadus võib ilmneda detailplaneeringu menetluse käigus.

12. Kaasata detailplaneeringu koostamisse planeeringuala kinnistu omanikud või volitatud isikud,

Päästeamet, kõikide planeeringuala ja kontaktala olemasolevate ja kavandatavate

tehnovõrkude omanikud või valdajad ning isikud, kelle õigusi või kohustusi võib

planeeringulahendus puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse

kaasatud.

13. Tunnistada kehtetuks Harku Vallavalitsuse 19. juuli 2005 korraldus nr 1201 „Vääna-Jõesuus

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneeringu algatamine“

14. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

vallavolikogu esimees

1

O T S U S

Tabasalu 02. mai 2024 nr 29

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja

lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Harku Vallavolikogu 02. mai 2024 otsusega nr 28 algatati Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning lähiala detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid võõrandatakse tasuta

kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise eesmärgiks juurdepääsutee

ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Harku Vallavolikogu 17. oktoobri 2013 otsusega nr 138 kehtestatud üldplaneeringu ning Harku

Vallavolikogu 31. mai 2018 otsusega nr 51 kehtestatud Harku valla ehitustingimusi,

miljööväärtuslikke alasid ja väärtuslikke maastikke määrava ning tihehoonestusalasid täpsustava

teemaplaneeringu kohaselt paikneb planeeritav ala tiheasustusalal, u 7,71 ha suurune ala paikneb

elamumaa juhtfunktsiooniga alal, u 1,9 ha suurune ala paikneb tee perspektiivses

sanitaarkaitsevööndis, kus maakasutuse juhtotstarbeks on määratud leebe režiimiga looduslik

haljasmaa ning u 1,9 ha suurune ala paikneb range režiimiga rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu

tuumalal. Rohevõrgustiku Vääna-Jõesuu tuumalana on määratletud ka kogu planeeringuala

ümbritsev maa-ala.

Säilitamaks suures ulatuses reljeefset kõrghaljastusega kaetud maastikku tehakse algatatava

detailplaneeringuga ettepanek üldplaneeringu muutmiseks kavandades elamumaa krundid

maaüksust läbiva asfaltkattega tee äärde, kus paikevad ka endise lastelaagri hoonete vundamendid.

Üks 42998 m2 suurusega ühiskondliku haljasmaa krunt kavandatakse alale, kus puudub varasem

hoonestus (üldplaneeringu kohaselt elamumaa juhtfunktsiooniga alale). Üldplaneeringu muudatus

seisneb käsitletaval juhul maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid

osaliselt leebe režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa

kavandatakse üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb asjaolust, et lastelaager ei

tegutse antud alal juba palju aastaid ning kohalik omavalitsus ei soovi ka alale varasemalt

kehtestatud detailplaneeringu realiseerimist. Varasemalt kehtestatud detailplaneeringuga määrati

2

alale ehitusõigus, mis ei ole kohaliku omavalitsuse hinnangul piirkonda sobilik ning selle

realiseerimine on keskkonda liigselt koormav. Lisaks võimaldab kehtiv detailplaneering sulgeda

piirdeaiaga kogu Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi 11,51 ha suuruse maaüksuse.

Harku Vallavolikogu hinnangul on üldplaneeringu muutmine antud asukohas põhjendatud, kuna

tegemist on olemasoleva laagri territooriumiga, mille senine sihtotstarbe kohane kasutuselevõtt ei

ole enam majanduslikult otstarbekas ning varasemalt alale kehtestatud detailplaneeringuga

määratud ehitusõiguse realiseerimine ei ole kohalikule omavalitsuse vastuvõetav.

Vastavalt planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lõikele 6 tuleb üldplaneeringu põhilahenduse

muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda

keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning

§ 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajaduse üle otsustamiseks koostati eelhinnang vastavalt KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 toodud

nõuetele ning arvestades Riin Kutsari poolt koostatud juhendmaterjali „KMH/KSH eelhindamise

juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine“. Koostatud eelhinnang on lisatud käesolevale

otsusele (lisa 1). Eelhinnangu kokkuvõtte kohaselt ei avalda kavandatud tegevus olulist mõju, ei

sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara, kuid kavandatava tegevusega kaasneb

keskkonna pöördumatu muutumine. Kuna kavandatava tegevuse mõju suurus ja ruumiline ulatus

ei ole ümbritsevale keskkonnale ohtlik ega ületa keskkonna vastupanu- ning taastumisvõimet, siis

oluline keskkonnamõju puudub. Kuna planeeringuga kaasnev mõju on eeldatavalt väike, ei ole

vajalik läbi viia Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning

lähiala detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilist hindamist KeHJS mõistes.

Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimismenetluse käigus.

PlanS § 142 lõike 6 ja KeHJS § 33 lõike 6 järgi tuleb keskkonnamõju strateegilise hindamise

vajalikkuse üle otsustamisel enne otsuse tegemist küsida seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt

teistelt asutustelt, keda strateegilise planeerimisdokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab.

Harku Vallavalitsus küsis detailplaneeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamise vajalikkuse üle otsustamisel seisukohta 17.11.2023 kirjaga nr 12-1/269-6

Keskkonnaametilt, kirjaga nr 12-1/269-5 Päästeametilt ja kirjaga nr 12-1/269-4 Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumilt.

Keskkonnaamet asus oma 15.12.2023 kirjaga nr 6-5/23/23345-2 seisukohale, et algatatava Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringuga ei kaasne eeldatavalt

olulist keskkonnamõju KeHJS § 22 mõistes ning KSH algatamine ei ole eeldatavalt vajalik.

Keskkonnaamet juhtis tähelepanu järgmistele asjaoludele.

Esitatud materjalidest selgub, et detailplaneeringu alale jääb puurkaev (EELIS registrikood

PRK0000603), mille sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Eelhinnangu eelnõus on ära toodud, et

planeeringualal asub puurkaev, kuid täielikult on jäänud tähelepanuta, kuidas kavandatav tegevus

võib puurkaevu ja tema sanitaarkaitseala mõjutada (kuidas tagatakse 50 m sanitaarkaitseala

puutumatus jne). Palume täiendada eelhinnangut antud teema osas. Hinnata tuleks nii ehitamise

aegset, kui ka hilisemat planeeringuala kasutamise mõjusid.

Planeeringualast ca 250-350 m kaugusele jääb Vääna jõe hoiuala (EELIS kood KLO2000346),

mis ühtlasi on ka Natura 2000 võrgustikku kuuluv loodusala (Vääna jõe loodusala, EE0010187).

Eelhinnangu eelnõus on ühe lausega mainitud, et kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt mõju

Natura 2000 võrgustiku aladele. Soovitame eelhinnangut täiendada ning lisada juurde, kuidas on

jõutud järeldusele, et kavandatav tegevus ei mõjuta Natura 2000 ala.

3

Päästeamet esitas 14.12.2023 saadetud kirjaga nr 7.2-3.1/7575-2 oma ettepanekud.

1) Arvestada Siseministri määrusest nr 10 tulevate nõuetega, muuhulgas hoone sissepääsu ning

veevõtukoha vaheline kaugus maksimaalselt 200 meetrit, vastavalt kasutusviisile ja

eripõlemiskoormusele kustutusvee kogus ning vooluhulk.

2) Arvestada Siseministri määrusest nr 17 tulenevate nõuetega.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium teavitas 21.12.2023 kirjaga nr 14-3/3465-1 muuhulgas

järgmist. Lähtudes esitatud materjalidest on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

seisukohal, et Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

detailplaneeringu KSH menetluse algatamine ei ole otstarbekas, kui KSH eelhinnangus on

põhjendatult leitud, et kavandatud tegevusega tõenäoliselt ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Samas märgime, et vastavalt PlanS § 4 lõike 2 punktile 5 tuleb kohalikul omavalitsusel tagada, et

detailplaneeringu koostamisel hinnatakse selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid

majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Vastavalt

PlanS § 126 lõike 1 punktile 12 on võimalik detailplaneeringu koostamise käigus seada vajalikud

keskkonnatingimusi tagavad nõuded. Palume eeltoodust detailplaneeringu koostamisel lähtuda.

Arvestades eeltoodut ja juhindudes planeerimisseaduse § 142 lõikest 6, keskkonnamõju hindamise

ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 2 punktist 3 ja lõigetest 3, 4, 5 ja 6 ning § 35

lõikest 5, haldusmenetluse seaduse § 5 lõikest 5 ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22

lõikest 2, Harku Vallavolikogu otsustab:

1. Jätta algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine detailplaneeringule, mille

1) nimetus on “ Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ning

lähiala detailplaneering”;

2) eesmärk on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu ümberplaneerimine Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde

lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12 elamumaa krunti, üks

transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti. Kavandatavatele elamumaa

kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda teenindavate abihoonete

püstitamiseks.

3) koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn 12, 76901

Tabasalu, Harjumaa);

4) koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu,

Harjumaa);

5) koostaja on AS K-Projekt (registrikood 12203754).

2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel ei ole

vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid olulisi

negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes.

3. Detailplaneeringu menetlusprotsessis viia läbi maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine

kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade määramiseks. Detailplaneeringu menetlusprotsessi

käigus tuleb välja selgitada, kas olemasolevat puurkaevu on võimalik rekonstrueerida või tuleb

rajada uus puurkaev ning olemasolev lammutada.

4. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

4

5. Otsusega on võimalik tutvuda Harku valla kodulehel www.harku.ee ja tööpäevadel Harku

Vallavalitsuses aadressil Kallaste tn 12, 76901 Tabasalu, Harjumaa.

6. Otsus avaldada 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Harku Valla Teatajas ning

edastada Keskkonnaametile.

7. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Erik Sandla

Vallavolikogu esimees

Kallaste tn 12 Tel. +372 600 3848 SWEDBANK IBAN EE622200001120159636 Tabasalu alevik E-post: [email protected] SEB IBAN EE601010002018894005 Harku vald Koduleht: www.harku.ee Luminor Bank IBAN EE611700017002186326 76901 Harjumaa Reg. nr. 75014132 Danske Bank A/S Eesti filiaal IBAN EE143300333516970003

HARKU VALLAVALITSUS

PLANEERIMIS- JA EHITUSOSAKOND

Vastavalt nimekirjale

kuupäev digiallkirjas nr 12-1/269-11

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamine ning KSH algatamata jätmise teade

ja detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekute küsimine

Lähtudes Planeerimisseaduse § 77 lg 7 anname teada, et Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsusega

nr 28 algatati detailplaneeringu koostamine Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete

kompleksi (katastritunnus 19801:011:0523) maaüksusel ja lähialal ning otsusega nr 29 jäeti

algatamata keskkonnamõju strateegiline hindamine.

Planeeritav ala, suurusega u 11,51 ha, paikneb Vääna-Jõesuu külas 11390 Tallinn-Rannamõisa-

Kloogaranna maantee ja mere vahelisel alal, piirnedes Keila metskond 28 (katastritunnus

19801:001:4425) ja Männiääre (katastritunnus 19801:001:3982) riigiomandisse kuuluva

maatulundusmaaga ning Männipargi (katastritunnus 19801:001:3331) munitsipaalomandisse

kuuluva üldkasutatava maaga. Juurdepääs maaüksusele on Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna

maanteelt läbi riigiomandis oleva Männiääre maaüksuse.

Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on varasemalt kehtestatud Vääna-Jõesuu külas Vääna-

Jõesuu puhkehoonete kompleksi (end. Eesti Raudtee pioneerilaager) detailplaneeringu

ümberplaneerimine Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse osas. Detailplaneeringu

algatamise taotluse juurde lisatud eskiislahenduse kohaselt soovitakse alale kavandada 12

elamumaa krunti, üks transpordimaa krunt ning kaks ühiskondliku haljasmaa krunti.

Kavandatavatele elamumaa kruntidele soovitakse määrata ehitusõigus ühe üksikelamu ja seda

teenindavate abihoonete püstitamiseks. Transpordimaa krunt ja ühiskondliku haljasmaa krundid

võõrandatakse tasuta kohalikule omavalitsusele. Lisaks on detailplaneeringu koostamise

eesmärgiks juurdepääsutee ning tehnovõrkudega varustamise lahendamine.

Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks. Üldplaneeringu muudatus

seisneb maakasutuse juhtotstarbe muutmises kavandades elamumaa krundid osaliselt leebe

režiimiga haljasmaa juhtfunktsiooniga alale ning ühiskondlik haljasmaa kavandatakse

üldplaneeringu kohasele elamumaa juhtfunktsiooniga alale.

Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Harku Vallavolikogu (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa), koostamise korraldaja Harku Vallavalitsus (aadress Kallaste tn

12, 76901 Tabasalu, Harjumaa) ja koostaja on koostaja on AS K-Projekt (registrikood 12203754).

Säilitamaks ala omanäolist reljeefi ja kõrghaljastust tuleb detailplaneeringu käigus alal läbi viia

maastikuvormide ja dendroloogiline hindamine kinnistu piiride ja võimalike hoonestusalade

määramiseks. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine detailplaneeringu koostamisel

ei ole vajalik, kuna planeeringu lahenduse kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid

olulisi negatiivseid mõjusid keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

mõistes. Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus tuleb välja selgitada, kas olemasolevat

puurkaevu on võimalik rekonstrueerida või tuleb rajada uus puurkaev ning olemasolev lammutada.

Detailplaneeringu menetlusprotsessi käigus on Harku Vallavolikogul õigus algatada

keskkonnamõju strateegiline hindamine, kui kavandatava tegevusega võib kaasneda oluline

keskkonnamõju.

Vastavalt Planeerimisseaduse § 81 lõikele 2 küsime ettepanekuid Vääna-Jõesuu külas

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu

lähteseisukohtade kohta. Ettepanekuid ootame kuni 17. juunini 2024 a.

Algatamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsustega ning

algatamiseks esitatud dokumentidega ja esialgse eskiisi materjalidega on võimalik tutvuda

detailplaneeringute kaardirakenduses aadressil kaart.harku.ee/DP/181031_269/avalik.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Ott-Rätsepp

planeerimis- ja ehitusosakonna

juhataja

Lisad: 1. Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsus nr 28 „Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu algatamine.

2. Harku Vallavolikogu 02.05.2024 otsus nr 29 „Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala detailplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine“.

3. Eskiisjoonis.

Kaisa Pagil, assistent, [email protected], 5553 9321

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

PK

5,0

8,0 5,0

10 ,0

10 ,0

25 ,5

29 ,8

25,0

35 ,2

10 ,0

10 ,0

31 ,4

10 ,0

10 ,0

38 ,4

10 ,0

35 ,6

5, 0

5,0

25,0

5,0

25,0

5,0

25,0 16,9

53,1

48,5

45,6

40,4

37,5

33,2

5,0

29,8

5, 0

8, 0

10 ,0

57,0

88,0

99,6

23,0

5, 0

25 ,0

17 ,0

5, 0

33 ,0

5, 0

5, 0

37 ,0

31 ,0

32 ,1

37 ,2

45 ,1

5,0

25,0

5,0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

5, 0

25,0

25,0

5,0

5,0

49,5

61,0

54,4 52,4

45,0 43,0

36,8 34,8

28,4 26,4

18,9 16,9

7,9

8,0

5,0

m² P -

1 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4019 2

m² P -

13 L

_ _

_ _

_

6933 -

m² P -

14 Üm

_ _

_ _

_

42998 -

m² P -

2 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4030 2

m² P -

3 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

4155 2

m² P -

4 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

5808 2

m² P -

5 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

6463 2

m² P -

6 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

5001 2

m² P -

7 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

3770 2

m² P -

8 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

3698 2

m² P -

9 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2865 2

m² P -

10 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2589 2

m² P -

11 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2484 2

m² P -

12 EE

9 m 2/-1

350 350

1+1

2310 2

m² P -

15 Üm

_ _

_ _

_

18002 -

Märkused: 1. Teede lahendus on põhimõtteline ning täpsustub ehitusprojektis. 2. Planeeringualal kasvavat olemasolevat kõrghaljastust tuleb säilitada võimalikult suures mahus ning hoonete ja rajatiste ehitamise

vajadusest tingituna likvideeritav kõrghaljastus tuleb kompenseerida. 3. Alla 20 m2 ehitisealune pinnaga abihooneid võib rajada väljaspool hoonestusala, arvestades naaberkruntide tuleohutuskujaga.

Projekti nimi:

Objekti asukoht:

Joonise nimi:

Töö nr: Mõõtkava:Staadium:Joonise tähis:

Geoalus: Koostaja: Töö nr: Mõõdistatud:

22130_DP.dwg

Koostatud:Faili nimi: 11.10.2023

Kõrgussüsteem:

K-Projekt Aktsiaselts Ahtri tn 6a, Tallinn, Eesti tel +372 626 4100 [email protected] reg kood 12203754

Koordinaatsüsteem:

22130

Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi kinnistu detailplaneering

Harju maakond, Harku vald, Vääna-Jõesuu küla

DP

Põhijoonise eskiis

DP-3 1:1000

Juhataja R. Annusver

Projektijuht J. Mirme

Konsultant Ü. Kadak

Planeerija M. Mustkivi

OÜ Rapla Maamõõdubüroo 10-0047 04.2010

BK77 L-EST 97

TINGMÄRGID Planeeringuala piir

Katastriüksuse piir

Planeeritud krundi piir

Krundi positsiooni number

Krundi ehitusõigus

EE Üksikelamu

Üm Üldkasutatav maa

L Tee, tänav

Planeeritud maapealne hoonestusala

Varemed

Planeeritud autoliikluse ala

Olemasolevad säilivad pinnasteed / metsarajad

Autode võimalik juurdepääs krundile

Prügikonteineri võimalik asukoht

Harju maakonnaplaneering 2030+ järgne rohevõrgustiku tuumala T9

Maantee kaitsevööndi piir äärmise sõiduraja välimisest servast 30 m

Tee perspektiivne sanitaarkaitsevöönd 200 m vastavalt Harku valla üldplaneeringule

Likvideeritav objekt

1 SIHTOTSTARVE % DET.PLAN. LIIKIDES

MEETRITES KÕRGUS

KORRUSELISUS SUURIM

KRUNDI SUURUS

ARV KRUNDIL HOONETEPIND MAAPEAL

EHITISEALUNE

PIND MAA-ALL EHITISEALUNE

P - krundil

PK

Harku Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 15.05.2024 nr 12-1/269-11

Meie: 21.05.2024 nr 3-1.1/2024/3298

V.a. Kristiina Ott-Rätsepp

Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala

üldplaneeringut muutvast detailplaneeringust

Küsite oma 15.05.2024 RMKle saadetud kirjas ettepanekuid Vääna-Jõesuu külas Vääna-Jõesuu

puhkehoonete kompleksi maaüksuse ja lähiala üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule.

Planeeringuala juurdepääsutee avalikult kasutatavalt teelt asub riigile kuuluval kinnistul Männiääre

(19801:001:3982), millise riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud detailplaneeringu lähteseisukohtadega avaldame, et planeeringuala juurdepääsutee

kasutusõigus Männiääre kinnistu osas lahendada planeeringus servituudiga. Valminud

planeeringulahendus palun esitada kooskõlastamiseks RMKle.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387