Kliimaministeeriumi 2024–2027 programmide kinnitamine

1

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

Ehituse programm aastateks 2024-2027

1. Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond TEADUS- JA ARENDUSTEGEVUS NING ETTEVÕTLUS

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti teadus, arendustegevus, innovatsioon ja ettevõtlus suurendavad koostoimes Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele

Valdkonna arengukava/ Muu strateegiline dokument - „Ehituse pikk vaade 2035“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia“

Programmi nimi EHITUS

Programmi eesmärk Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Programmi periood 2024-2027

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

-

2

2. Sissejuhatus

Ehituse programm hõlmab kahte ehitatud keskkonna arenguga seotud meedet, milleks on

jätkusuutlik ehitus ja planeerimine ning jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond (vt joonis 1).

Programmi tegevuste ja teenuste jagunemises lähtutakse strateegiast „Eesti 2035“. Lisaks

tuginetakse 2021. aastal valminud dokumendile „Ehituse pikk vaade 2035“ ning

Kliimaministeeriumi (edaspidi KliM) põhimäärusele.

Ehituse programmis keskendutakse ehitustegevuse ja ehitatud keskkonna arenguks vajalike

eelduste loomisele, hoonefondi ja rajatiste kvaliteedi ning ehitiste keskkonnasäästlikkust (sh

energiatõhusust) suurendavate meetmete kättesaadavuse tagamisele. Kavandatud tegevused

on vajalikud selleks, et luua ja säilitada kasutajasõbralik, turvaline ja keskkonnasäästlik

elukeskkond, tagada otstarbekas, mõistlik ja säästlik maakasutus ning luua eeldused tõhusaks

ja ohutuks ehitustegevuseks, mis tervikuna toetab Eesti majanduskasvu.

Ehituse programmil on kaudsed seosed teadus- ja arendustegevuse ning ettevõtluse

tulemusvaldkonnaga, aidates ellu viia Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning

ettevõtluse arengukava 2021-2035 eesmärke. Muuhulgas panustatakse ehitusvaldkonnaga

seotud ettevõtjate tootlikkuse tõusu läbi teadus- ja arendustegevuse ning laiema

innovatsiooni. Programmil on otsene mõju „Eesti 2035“ strateegilise sihiga „Kõigi vajadusi

arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Programmi elluviimisel paraneb ohutus,

energiasäästlikkus, elukeskkonna kvaliteet ja elanike üldine rahulolu elukeskkonnaga. Et need

väärtused kajastuksid riigi strateegilise juhtimise süsteemis, oleks edaspidi otstarbekas

tulemusvaldkondade süsteem „Eesti 2035“ sihtidega paremini ühildada.

Programmi planeerimistasandites 2024. aastal olulisi muudatusi ei plaanita. Jätkub

ehitusvaldkonna õigusruumi, elamuvaldkonna teenuste ja e-ehituse taristu arendamine.

Joonis 1: Ehituse programm 2022-2025.

3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk:

Programmi eesmärk on kujundada parimad tingimused elukeskkonna

arenguks. Programmiga luuakse eeldused ehitussektori ettevõtete ning

ehitatud keskkonna rahvusvahelise konkurentsivõime ja sektori tootlikkuse

kasvuks. Soodustame arengut seal, kus esinevad ehitatud keskkonna

turutõrked, et inimesed tahaksid Eestis elada ja töötada. Tänu paremale ja

kulutõhusamale elukeskkonnale paraneb Eesti inimeste ja ettevõtete

majanduslik võimekus. Pannakse alus järjepidevale majanduskasvule, mis

jõuab kõigi Eesti elanikeni.

Programmi mõõdikud: 2022*

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

64 (2020) 66 69 71 72

Kodumajapidamiste elektri- ja

soojusenergia tarbimine, TWh

Allikas: Statistikaamet

6,0 5,2 5,1 5,0 4,9

Programmi rahastamiskava:

Eelarve

2023 2024 2025 2026 2027

Programmi kulud -165 417 625 -94 630 080 -68 233 332 -24 375 769

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja

planeerimine

-6 899 227 -3 518 198 -2 674 509 -2 322 552

Programmi tegevus 1.1 E-ehitus -5 361 167 -2 712 383 -1 876 340 -1 565 938

Programmi tegevus 1.2 Ehitatud

keskkonna ja ehitusvaldkonna

kvaliteedi arendamine

-1 538 060 -805 815 -798 169 -756 613

Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav

elamufond

-158 518 399 -91 111 882 -65 558 823 -22 053 217

Programmi tegevus 2.1

Eluasemepoliitika

-158 518 399 -91 111 882 -65 558 823 -22 053 217

4. Hetkeolukorra analüüs

Ehituse programmiga kujundatakse parimad tingimused ehitatud keskkonna arenguks. See

tähendab, et ehitussektori areng on pidev ja stabiilne, õiguslik keskkond on paigas, valdkond

on atraktiivne ja innovaatiline ning tõmbab teotahtelisi pädevaid inimesi ligi. Töötajate palgad

on head ja ettevõtete kasum kasvab, kasvab eksport ja valdkonna teenuste pakkumine piiri

taha. Arendajad loovad uusi, funktsionaalseid (sh ligipääsetavaid) ja jätkusuutlikke hooneid

ning pilkupüüdvaid rajatisi, mis sobituvad maastikku ja ümbritsevasse elukeskkonda.

4

Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud KliMi põhimääruses sätestatud

tegevustest ja ehituse programmi eesmärkidest, samuti uuringu- ning arengudokumentidest

„Ehituse pikk vaade 20351“ ja „Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia2“. Meede

„Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine“ hõlmab tegevusi, mis on vajalikud Eesti ehitatud

keskkonna kvaliteedi ja tõhusa arengu tagamiseks. „Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond“

on eraldi meetmena vajalik selleks, et igal Eesti inimesel oleks võimalus turvalisele,

energiatõhusale, keskkonda ja tervist säästvale ning meeldivale kodule sõltumata asukohast.

Sellega loob riik soodsad tingimused nii rahvusvaheliselt konkurentsivõimelise ettevõtluse,

ehitatud ruumi kui ka võimeka tarbijaskonna näol.

Ehituse kõrval on oluline elamumajanduse poliitika, mille osas otsuste tegemisel vastutab

reeglina kohalik omavalitsus. On ka väljakutseid, mida tuleks lahendada kohalike

omavalitsuste üleselt, seda eelkõige hoonefondi amortiseerumise, energiatõhususe ja muude

küsimuste osas. Omaette probleemiks on kujunenud tühjenevad korterelamud piirkondades,

kus kinnisvaraturg ei toimi. Arvestades, et avaliku sektori omandis on alla 2% kogu

elamufondist, raskendab see nii kohalike omavalitsuste kui riigi elamuvaldkonna poliitika

elluviimist. Siiski saab eluasemete renoveerimistöid ja ka elamupiirkondade uusarendusi

keskselt koordineerituna teha tavapärasest tunduvalt soodsamalt ja kvaliteetsemalt.

Eluasemete kvaliteedi paranemisest võidab otseselt ligi pool Eesti elanikkonnast. Hoonete

rekonstrueerimise pikaajalise strateegia täiemahuline elluviimine tagab energiasäästu ja

hoonete tervisliku sisekliima ning parandab hinnanguliselt 80% Eesti elanike elamis- ja

töötingimusi.

Ehituse programmiga lahendatakse väljakutsed, millest olulisemad on järgmised:

● Tõhususprobleemid ehitusõiguse andmisel, sealhulgas nii ehitus- ja kasutuslubade

menetlemisel kui ka muudes seonduvates menetlustes;

● Kvaliteetse elukeskkonna loomise alustalad on puudulikud valdkonna killustatuse ja ühtse

vastutaja puudumise tõttu;

● Ehitussektori tootlikkus moodustab Eestis umbes 63% EL keskmisest. Eesmärk on Eestis

jõuda EL keskmisele tasemele aastaks 20303 (Joonis 2);

● Hoonete energiatarve moodustab riigi energia lõpptarbimisest umbes 50%, EL keskmine

on umbes 40% (Joonis 3). Energiatarbimise vähendamine ja hoonete energiatõhususe

parandamine on Eesti kliima- ja energiapoliitika üks olulisemaid prioriteete;

● Elamufondi teoreetiline taastuvvajadus on umbes 1% uusehitisi ja 2% renoveeritud ehitisi

aastas. Eestis lisandub uusi hooneid umbes 0,5% ja renoveeritakse umbes 1% aastas, mis

jääb vajadusele ligi kahekordselt alla (Joonis 4). Tervikrenoveerimist ilma riigi toeta

praktiliselt ei toimu. Eesmärk on saavutada ja stabiilselt säilitada teoreetilise

taastuvvajaduse määr;

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (2021). Ehituse pikk vaade 2035 2 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja Tallinna Tehnikaülikool (2020). Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline

strateegia 3 Tartu Ülikool (2018). Ehitussektori tootlikkuse, lisandväärtuse ja majandusmõju analüüs

5

● Uut ja korrastatud elamufondi lisandub eelkõige Tallinna ja Tartu mõjupiirkonnas, vähesel

määral Pärnus ning mujal rajatakse üksnes mõned üksikud kortermajad, millest enamik on

riigi toetusel rajatud munitsipaalüürielamud (Joonis 5). Elamupoliitikat on vaja riiklikult

koordineerida, et vältida segregatsiooni ja ääremaastumist. Eesmärk on tagada

elamufondi jätkusuutlik areng igas Eesti piirkonnas.

Joonis 2: Ehituse tootlikkuse jõudmine EL keskmisele tasemele aastaks 2030.

Joonis 3: Hoonete energiatarbe osakaal vastavalt Eesti ja EL-i summaarsest energiatarbest.

6

Joonis 4: Tegelik ja vajalik korterelamute renoveerimise määr. Allikas: Hoonete renoveerimise pikaajaline

strateegia (2020).

Joonis 5: Aastal 2021 valminud korterelamute jagunemine maakonniti.

Eelnimetatud väljakutsete lahendamisega juba tegeletakse. 2024. aastal valmib Euroopa Komisjoni tellitud ja rahvusvahelise konsortsiumi poolt elluviidav uuring “Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks”, mille põhjal valmistada ette kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamise ettepanek koos eraldi tulemusvaldkonna loomise ettepanekuga.

Ehitusseadustik läbib järelhindamise tulemusel põhjaliku uuenduse. 2024. aastal valmib eelnõu ning esitatakse ehitusseadustiku tervikmuudatus Riigikogule vastu võtmiseks.

2022. aastal avaldatud metoodika ehitiste süsinikujalajälje hindamiseks ning uuring hoonete lammutusel tekkiva materjali taaskasutuse võimaluste kohta annab suuna 2023. aastal EL liikmesriikide kokkuleppe saavutamiseks hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja ehitustoodete määruse (CPR) muutmisele. Euroopa Komisjoni eelnõudes esitatud ettepanekud on riigi ehitusvaldkonna arengule olulise mõjuga, seega tuleb leida Eesti konkurentsivõimele sobivaimad lahendused.

7

Hoonete energiatõhususe direktiivi nõuete regulaarse uuendamiskohustuse täitmiseks uuendatakse olulised nõuded ehitusseadustiku rakendusaktides, mis käsitlevad eelkõige hoone energiatõhususe miinimumnõudeid ja nende arvutusmetoodikat.

2024. aastal jätkuvad ehitus- ja elamuosakonna käivitatud mitmeaastased programmid:

• Ehituse digitaliseerimise ja innovatsiooni toetus „Ehituse e-hüpe“;

• Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks käivitatud teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“;

• 2021-2027. a EL struktuurifondide perioodi eelarvevahenditest korterelamute ja väikeelamute rekonstrueerimismeetmete jätkamine uuendatud tingimustel, sealhulgas toetused ja elamuinvesteeringute fond.

• Jätkatakse e-ehituse platvormi ja põhjaliku uuenduse läbinud ehitisregistri teenuste arendamisega. Muuhulgas toetatakse ruumiliste planeeringute menetluskeskkonna väljaarendamist. Eesmärk on tagada ehitusvaldkonna digitaristu (sh e-ehituse platvormi) haldamise, hooldamise ja arendamise püsirahastus, et suurendada ehitusvaldkonna protsesside läbipaistvust ja tõhusust. Seeläbi paraneb kogu riigi investeerimiskeskkonna atraktiivsus ja valmisolek rahvusvaheliste kliimakokkulepete elluviimiseks ning kriisidele paindlikuks reageerimiseks.

Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutuse rakendamisel jätkatakse elamuvaldkonna riigieelarveliste toetusmeetmetega lasterikastele peredele elamistingimuste parandamiseks ja kohalikele omavalitsustele kasutusest väljalangenud hoonete lammutamiseks.

Programmi rakendumise suurim risk seisneb ebaühtlases rahastamises. Varieeruv rahastus elamuvaldkonnas pärsib ettevõtjate huvi arendada kapitali järjest kasvavate renoveerimismahtude tegemiseks, mis seab muuhulgas ohtu renoveerimistegevuse kvaliteedi ja hinna. E-ehituse taristu ebaühtlane rahastus seaks ohtu väljakujunenud meeskonna ja koostöömudeli, mille taastamine võtaks aega aastaid. Nende riskide maandamiseks otsitakse ajutiselt katteallikaid välisrahastusest, kuid pikaajaliselt on vajalik riigieelarve järjepidev tugi.

5. Olulised tegevused

Järgneva 4 aasta vaates on programmi elluviimisel olulisimad tegevused:

• Esimese tegevussuunana arendatakse välja e-ehituse digitaristu ja seda täiendatakse järjepidevalt. Esmajärgus tagatakse tugevam ringmajanduse ja renoveerimise otsuste tugi, parandatakse ehitatud keskkonna andmete kvaliteeti ja lisatakse aruannetele prognoosivat analüütikat. Ehitisregister on täielikult üle viidud e-ehituse platvormile uuel arhitektuuril, detailplaneeringuid menetletakse e-ehituse platvormil, toimub dünaamiline energiatarbimise andmete kogumine, töötlus ja analüüs. Ruumi- ja ehitiste andmed on kättesaadavad ja lihtsasti kasutatavad, sh masintöödeldaval kujul ning 3D-s. Kasutusel on uued menetlused (näiteks järelevalvemenetlus, mis kasutab ka visuaalset ruumikujude võrdlust), BIM- ehk ehituse infomudeli põhised kasutusload, uued automaatkontrollid, geoanalüütilised aruanded. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine e-ehituse platvormi ülalpidamiseks ja arendamiseks.

• Teise tegevussuunana arendatakse koostöös Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutusega järjepidevalt hoonete rekonstrueerimise finantsmeetmeid ja nõustamistegevusi. EL struktuuritoetustest rahastatakse korterelamute ja väikeelamute renoveerimist.

8

Loodud on elamuinvesteeringute rahastu, mis võimaldab turutõrke piirkondades saada riiklikku renoveerimislaenu. Hoonete rekonstrueerimise strateegia elluviimiseks toimib üleriigiline teadus- ja arendusprogramm „LIFE IP BuildEst“. Võtmeküsimus pikemas plaanis on riigieelarve stabiilse rahastuse saavutamine, et ühtlaselt täita „Hoonete rekonstrueerimise pikaajalise strateegia“ eesmärke.

• Tegevustena on olulisel kohal EL hoonete energiatõhususe direktiivi (EPBD) ja otsekohalduva ehitustoodete määruse (CPR) muudatuseelnõude läbirääkimistes Eesti seisukohtade kaitsmine ja kehtestatud nõuete ülevõtmine siseriiklikesse õigusaktidesse;

• Tegevustena arendatakse edasi ehituse keskkonnasäästlikkuse põhimõtteid ja tehakse vajalikud ettevalmistused nende põhimõtete juurutamiseks ehitusturul. Õigusaktidesse viiakse hoonete süsinikujalajälje arvutuskohustus ja piirväärtused, Eestis väljastatud ehitustoodete keskkonnadeklaratsioonid (EPD) koondatakse ühtsesse andmekogusse ja luuakse ehitusvaldkonna ringmajanduse regulatsioonid.

• Elukeskkonna kvaliteedi ja Eesti linnade konkurentsivõime tõstmiseks luuakse tänavaruumi standard.

• Koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga valmistatakse ette ruumiloome kompetentsikeskuse Maa- ja Ruumiameti käivitamine 2025. aastal.

• Elukeskkonna kvaliteetseks ja andmepõhiseks kujundamiseks sh tervise- ning kliimaväljakutsete lahendamiseks soodustatakse vastavat teadus- ja arendustegevust.

• Elukeskkonna kujundamisel lähtutakse Euroopa Uuest Bauhausist, mis seab eesmärgiks kestliku, kauni ja kaasava ruumiloome. Samuti lähtutakse kliima-, tervise- ja heaolueesmärkidest ning ehitusettevõtluse võimestamisest.

• Valdkonna poliitika jätkusuutlikkuse tagab koostöös teiste ministeeriumite ja Riigikantseleiga elukeskkonna arengu strateegilise juhtimisraamistiku väljaarendamine, hõlmates muuhulgas kvaliteetse elukeskkonna arengukava koostamist ning vastavate tulemusvaldkondade ja programmide väljatöötamist.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Ehituse programm koosneb kahest meetmest, mis on eristatud vastavalt Kliimaministeeriumi ehituse- ja elukeskkonna osakonna põhiülesannetele ehk need sisustavad nii ehitus-, elamu- kui ka elukeskkonna poliitikat.

Meede 1: Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Meede 1 hõlmab majanduslikult, ökoloogiliselt ja sotsiaalselt läbimõeldud ehitatud keskkonda4 arendavaid protsesse ning ehitussektori tootlikkuse tõstmist eeskätt läbi digitaliseerimise ja terviklikuma planeerimise. Meetme pikemaajaline eesmärk (aastaks 2030) on parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust vähemalt EL-i keskmise tasemeni. Uudsete digitaalsete teenuste teke koos IKT-sektoriga annab võimaluse ekspordi suurendamiseks ning uute turgude võitmiseks. Ehitatud keskkonnaga seotud andmete ja

4 Ehitatud keskkonnana mõistetakse käesolevas dokumendis kogumina kõiki ehitisi, mida on ehitatud, mis on ehitamisel või

mille ehitamist kavandatakse. Ehitusseadustiku § 3 lõigete 1 ja 2 kohaselt on ehitis inimtegevuse tulemusel loodud ja

aluspinnasega ühendatud või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus võimaldab seda

eristada teistest asjadest. Ehitis on hoone või rajatis.

9

teenuste koondamine e-ehituse platvormile ning 3D-kaksiku sidumine reaalaja andmetega (IoT) võimaldab paremini analüüsida ja arendada meie elukeskkonda. Pikaajaline perspektiiv majandusele tervikuna on ehitatud keskkonna integreerimine erinevate majandusharudega, kõrge lisandväärtus ja digitaalsetel andmetel põhinevad teenused kogu ehitise eluringi — planeerimise, tellimise, projekteerimise, ehitamise ja korrashoiu — vältel.

Meede 1 Jätkusuutlik ehitus ja planeerimine

Meetme eesmärk:

Parandada sektori protsesside juhtimist, tõhustada koostööd ehitise eluringi

osaliste vahel, oluliselt säästa ressursse ning kasvatada ehituse tootlikkust

vähemalt EL-i keskmisele tasemele.

Meetme kirjeldus: Ehitusvaldkonna õigusruumi ja digitaalse infovahetuse arendamine, toetades

valdkonna säästlikkust, tõhusust ning turvalisust.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Sektori tööjõutootlikkus EL

keskmisega võrreldes, %

Allikas: Eurostat

64

(2020) 66 69 71 72

Programmi tegevus 1.1 E-ehitus

Tegevuse eesmärk: Tõhusale andmevahetusele loodud digiteenused tõstavad ehitusvaldkonna

tootlikkust ja kvaliteeti

Tegevuse kirjeldus:

E-ehituse keskkond annab usaldusväärset infot ehitus- ja kinnisvarasektorit

puudutavate otsuste langetamiseks ja analüüside koostamiseks; tagab

ehitise eluringiga seotud menetluste tõhususe, lihtsuse ja läbipaistvuse ning

soodustab ehitus- ja kinnisvarasektori digitaliseerimist, timmitud ehituse ja

BIM-i kontseptsioonide levikut. E-ehituse keskkonna moodustavad nii E-

ehituse platvorm, ehitisregister kui ka muud ehitusandmete digitaalseks

käitlemiseks mõeldud riiklikud süsteemid ja meetmed.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ehitusloa menetlemise

mediaanaeg päevades alates

selle sisestamisest

ehitisregistrisse

Allikas: EHR

37 28 26 24 23

Programmi tegevus 1.2 Ehitatud keskkonna ja ehitusvaldkonna kvaliteedi arendamine

Tegevuse eesmärk:

Ehitussektor loob kvaliteetset elukeskkonda, toimib keskkonnasäästlikult ja

tõhusalt, on konkurentsivõimeline ning suunanäitaja innovaatiliste

lahenduste rakendamisel. Ehitatud keskkond on energia- ja kliimasäästlik

ning hoonetes on kvaliteetne sisekliima.

Tegevuse kirjeldus:

Ehitatud keskkonna jätkusuutliku arengu mõiste hõlmab eelkõige Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) nr 305/2011 lisas 1 sätestatud

ehitistele esitatavaid põhinõudeid ja nende täitmise tagamist. Ehitussektor

koos arhitekti- ja inseneriteenuste, ehitusmaterjalide tootmise ning

kinnisvarasektoriga moodustab ettevõtete arvu poolest umbes veerandi.

Nimetatud tegevused panustavad riigi majandusse umbes 17%. Suure

mõjupotentsiaali tõttu loob riik tingimusi selleks, et vastav ettevõtlus

10

soodustaks Eesti majandusarengut parimal võimalikul moel. Ühtlasi

paraneb ehitatud keskkonna kvaliteet, sealhulgas keskkonnasäästlikkus ja

energiatõhusus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Uute nõuetele vastavate

eluruumide lisandumine, tk

Allikas: EHR

7157 7000 7000 7000 7000

Meede 2: Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärk on soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuendamist ning kvaliteetsete eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti. Meetme tegevustes järgitakse säästva ja tasakaalustatud regionaalarengu põhimõtteid ning kvaliteetse ruumi aluspõhimõtteid, samuti juhindutakse Euroopa uue Bauhausi sihtidest. Meetme tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab Eesti inimeste tarbimisvõime. Meetmega pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti piirkondades. Meetme täpsemad eesmärgid on uute hoonete ja olemasoleva elamufondi kvaliteedi tagamine (sh ligipääsetavus), jätkusuutlik uuenemine ja energiatõhususe paranemine, eluruumide parema kättesaadavuse tagamine, üleriigilise eluasemeturu arengu soodustamine ja eluasemeteenuste pakkumise parem vastavus nõudlusele (sh institutsionaalse üürituru teke).

Meede 2 Jätkusuutlik ja kättesaadav elamufond

Meetme eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana piirkondades üle Eesti.

Meetme kirjeldus:

Elamumajandus hõlmab riigi elamupoliitikat, mille eesmärgiks on soodustada

eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete eluruumide

kättesaadavust töö- ja elukohana piirkondades üle Eesti. Tagatakse

eluasemepiirkondade mitmekesisus ja tasakaalustatud areng. Meetme

tulemusena on Eesti elamufond kvaliteetne, jätkusuutlik ja kättesaadav. Tänu

madalamatele kulutustele eluruumile ja selle kasutamisele kasvab ligi poolte

Eesti inimeste tarbimisvõime. Pannakse alus majanduskasvule kõigis Eesti

piirkondades.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Otsustes tuginetakse ehituse

pikale vaatele ja hoonete

rekonstrueerimise

pikaajalisele strateegiale

Allikas: KLIM

Jah Jah Jah Jah Jah

11

Programmi tegevus 2.1 Eluasemepoliitika

Tegevuse eesmärk: Soodustada eluhoonete jätkusuutlikku uuenemist ning kvaliteetsete

eluruumide kättesaadavust töö- ja elukohana tegusates piirkondades üle Eesti.

Tegevuse kirjeldus:

Riigi ülesanne on luua eluasemeturul tingimused, mis võimaldavad kohalikel

omavalitsustel, korteriühistutel, eluruumide omanikel ja üürnikel oma

eluasemeprobleeme võimalikult iseseisvalt või erasektori kaasabil lahendada.

Seda tehakse õiguslike regulatsioonide, institutsionaalse korralduse ja riiklike

toetusmeetmete abil. Eesmärkide elluviimisel tehakse koostööd valdkonnas

tegutsevate ettevõtjate, institutsioonide, huvigruppide, siseriiklike ja

rahvusvaheliste organisatsioonidega, samuti teiste elamumajandusega

seotud valdkondade (sh regionaalpoliitika, ruumilise planeerimise,

sotsiaalhoolekande, energeetika jms) ekspertidega.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Riiklike toetuste abil

rekonstrueeritud eluruumide

arv

Allikas: KLIM

7060 6897 7604 8418 8418

7. Programmi juhtimiskorraldus

Programmi on koostanud Kliimaministeeriumi ehituse ja elukeskkonna osakond, kes vastutab ka selle rakendamise ja seire eest. Ehituse ja elukeskkonna osakonna põhiülesanded on ehitus- ja elamuvaldkonna ning elukeskkonna poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine, sealhulgas ehitistega seotud teabe hoiu ja töötlemise korraldamine, e-ehituse platvormi ja ehitisregistri pidamine ning arendamine.

Ehituse programmi programmijuht on elukeskkonna ja ringmajanduse asekantsler (kuni 01.09.2023 ehituse asekantsler). Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine.

Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord aastas ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Pärast programmi kinnitamist koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi seire toimub vähemalt kaks korda aastas. Ehituse ja elukeskkonna osakond koostab igal aastal programmi rakendamise kohta tulemusaruande.

Ehituse programm on seotud mitmete tulemusvaldkondadega, samuti riiklike strateegiate ja arengukavadega ehk tugineb nendes seatud eesmärkidele:

• Ehitusvaldkonna arengudokument „Ehituse pikk vaade 2035“;

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia aastani 2050;

• Eesti pikaajaline strateegia „Eesti 2035“;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021- 2035;

12

• Digiühiskonna arengukava 2030;

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035;

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030 „ENMAK 2030“;

• Heaolu arengukava 2023-2030;

• Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtted. Ehitusvaldkonna arengu juhtimine on jagunenud erinevate tulemusvaldkondade, ministeeriumite ja nende allasutuste vahel, mis komplitseerib „Eesti 2035“ strateegilise sihi „Kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ eesmärkide täitmist. Seetõttu viidi läbi elukeskkonna arengukava koostamise ja ruumipoliitika ümberkorraldamise eeltöö „Tervikliku ruumipoliitika kujundamine kvaliteetse ja jätkusuutliku elukeskkonna saavutamiseks“, mis valmis 2024. aasta jaanuariks. 2023. aasta detsembris otsustas Vabariigi Valitsus riigi tervikliku ruumiloome kujundamiseks käivitada 2025. aastal Maa- ja Ruumiameti, mida valmistab ette ehituse ja elukeskkonna osakond koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kultuuriministeeriumiga.

Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi tegevusi EL õigusaktid, millest peamised on:

• Ehitustoodete määrus (Construction Product Regulation ehk CPR) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 305/2011;

• Hoonete energiatõhususe direktiiv (Energy Performance of Buildings Directive ehk EPBD) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2010/31/EL;

• Energiatõhususe direktiiv (Energy Efficiency Directive ehk EED) ehk Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2012/27/EL.

Rahvusvaheliselt mõjutavad ehituse programmi veel järgmised algatused:

• EU BIM Task Group – EL-i liikmesriikide digitaalehituse parima praktika jagamise töörühm;

• CCIC (Construction Classification International Collaboration) – ühendab erinevate süsteemi arendamisega seotud partnerriikide ehitusvaldkonna klassifitseerimisega seotud esindusorganisatsioone. Eesti on asutajaliige ning osaleb juhtrühma ja tehnilise komitee töös;

• Genfi ÜRO jätkusuutliku elamumajanduse harta – jätkusuutliku elamumajanduse põhimõtted;

• ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon – tingimused ehitatud keskkonna ligipääsetavusele;

• Euroopa uus Bauhaus – EL-i algatus, mis seab kestliku, kaasava ja kauni ruumiloome sihid.

Ehituse programmi raames leidub mitmeid koostööpunkte ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega. Kõige sagedamat koostööd tehakse järgmistel teemadel:

Kliimaministeerium

• Energeetikaosakond. Energiatõhususe poliitika ja taastuvenergeetika;

• Maavarade osakond. Ehitusmaterjalide varumine ja geoloogia;

• Transpordi arengu ja investeeringute osakond. Transporditaristu arendamine;

• Teede- ja raudteeosakond. Ehitusõigus teede ja raudteede valdkonnas;

• Veeosakond. Nõuded vee- ja kanalisatsiooniehitistele ning nende täitmise järelevalve;

• Välisõhu ja kiirgusosakond. Ehitustehnilised nõuded kiirgusohutuse osas;

13

• Välissuhete osakond. Rahvusvaheline ehituspoliitika;

• Finantsosakond; Strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Ehitus- ja elamumajanduse arengumeetmete rahastuspoliitika, analüütika ning teadus- ja arendustegevus;

• Keskkonnaamet. Teatud ehitustehniliste nõuete järelevalve;

• Transpordiamet. Ehitusprotsesside parim praktika ja järelevalve transpordirajatiste alal.

• Keskkonnaministeeriumi infotehnoloogiakeskus. Ehitusandmete ja menetlusprotsessidega seotud keskkondade haldamine.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

• Majandusarengu osakond. Ehituse tootlikkuse ja majandusmõju edendamine;

• Ettevõtlus- ja tarbimiskeskkonna osakond. Ehitusalase majandustegevuse, ehitustoodete ja ehitiste tehnilistele osadele kohalduvate nõuete koordineerimine;

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA). Riiklik järelevalve ehitatud keskkonna nõuete üle;

• Ettevõtluse Innovatsiooni Sihtasutus. Elamumajanduse meetmete rakendamine. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

• Ruumilise planeerimise osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse seonduvad küsimused; Ehitatud keskkonna ligipääsetavus;

• Regionaalarengu osakond. Elamupoliitika regionaalarengu küsimused;

• Maa-amet. Ehitatud keskkonna info kogumine ja süstematiseerimine.

Rahandusministeerium

• Riigiosaluspoliitika ja riigihangete osakond. Ehitushangete parim praktika;

• Riigihalduse osakond. Ehitus- ja kinnisvarainvesteeringute koordineerimine;

• Riigieelarve osakond. Elamumajanduse finantsmeetmete rahastamine;

• Riigi Kinnisvara AS. Ehitusprotsesside parima praktika jagamine hoonete alal;

• Statistikaamet. Ehitusinfo kvaliteedi parandamine. Justiitsministeerium

• Õiguspoliitika osakond. Ehitus- ja planeerimisõiguse, asja- ja võlaõiguse ning muu seotud õigusloome koordineerimine.

Sotsiaalministeerium

• Rahvatervise osakond. Ehitustehnilised nõuded ja nende täitmise järelevalve;

• Terviseamet. Ehitustehniliste terviseohutusega seotud nõuete järelevalve. Siseministeerium

• Pääste- ja kriisireguleerimispoliitika osakond. Tuleohutuse alased ehitusnõuded;

• Päästeamet. Ehitiste tuleohutuse järelevalve ja parim praktika. Kultuuriministeerium

• Kunstide osakond. Arhitektuuripoliitika;

• Kultuuriväärtuste osakond. Muinsuskaitsealased nõuded;

• Muinsuskaitseamet. Muinsuskaitsealaste nõuete rakendamine ja järelevalve. Haridusministeerium

• Kõrg- ja kutsehariduspoliitika ning elukestva õppe osakond. Ehitusalaste oskuste ja haridussüsteemi arendamine;

• Sihtasutus Kutsekoda. Ehitusvaldkonna kvalifikatsiooninõuete alane infovahetus.

14

Lisaks toimub ehituse programmi erinevatel teemadel pidev koostöö kohaliku omavalitsuse üksustega (edaspidi KOV), kelle ülesandeks on muuhulgas ehitusõiguse rakendamine, järelevalve ning oma territooriumil elamu- ja kommunaalmajanduse korraldamine. Ehituse programmi tegevused tagavad keskkonna, milles KOVid saavad oma toiminguid tõhusalt ja kvaliteetselt sooritada. KOVide planeeringutega seotud otsustest tuleneb ka teave Eesti ehitatud keskkonna arenguperspektiivi kohta, mis on aluseks riikliku ehitus- ja elamupoliitika kujundamisel.

Programmi koostades on arvestatud ehitussektorisse panustavate ja seda mõjutavate erialaliitude ning teiste katusorganisatsioonidega, kellest peamised on:

• Eesti Linnade ja Valdade Liit

• Eesti Ehitusettevõtjate Liit

• Eesti Taristuehituse Liit

• Eesti Ehituskonsultatsiooniettevõtete Liit

• Eesti Arhitektide Liit

• Eesti Maastikuarhitektide Liit

• Eesti Sisearhitektide Liit

• Eesti Ehitusinseneride Liit

• Eesti Omanike Keskliit

• Eesti Kütte- ja Ventilatsiooniinseneride Ühendus

• Eesti Geodeetide Ühing

• Eesti Veevarustuse ja Kanalisatsiooni Inseneride Selts

• Eesti Vee-ettevõtete Liit

• Eesti Soojustehnikainseneride Selts

• Eesti Ehitusmaterjalide Tootjate Liit

• Eesti Kunstiakadeemia arhitektuuriteaduskond

• Tallinna Tehnikaülikooli ehitusinstituut

• Tallinna Tehnikakõrgkooli ehitusteaduskond

• Eesti Kinnisvara Korrashoiu Liit

• Eesti Korteriühistute Liit

• Eesti Puitmajaliit

• Digitaalehituse klaster

1

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

1. Programmi üldinfo

1 https://www.riigiteataja.ee/akt/324102017001 2 https://kliimaministeerium.ee/energeetika-maavarad/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050

Tulemusvaldkond Energeetika

Tulemusvaldkonna eesmärk

Energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks majanduse

pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus. Valdkonna arengukava/

Energiamajanduse arengukava aastani 2030 (ENMAK)1,

Maapõuepoliitika põhialused aastani 20502.

Programmi nimi Energeetika ja maavarade programm 2024-2027

Programmi eesmärk Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine

on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning

kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel,

arvestades Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku

vaatava keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja

julgeoleku aspekte. Programmi periood

2024-2027

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (oma valitsemisala asutused)

Eesti Geoloogiateenistus

Kaasvastutaja ministeerium ja selle valitsemisala asutused (ühisprogrammi puhul)

-

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo (esileht) ............................................................................................................ 1

2. Sissejuhatus ..................................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ......................................................................... 4

4. Hetkeolukorra analüüs ..................................................................................................................... 5

5. Olulised tegevused .......................................................................................................................... 7

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused ................................................................................ 10

6.1. Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus ........................... 10

6.1.1 Programmi tegevus: Elektri-ja gaasivarustuse tagamine ...................................................... 11

6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine ....................................... 18

6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne .......................................... 20

6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises ........................................................................................... 23

6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine .......................................................... 23

6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ..................... 27

6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ............................................. 42

6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine ..................................... 43

6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents .......................... 46

7. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................................ 48

3

2. Sissejuhatus

Energeetika ja maavarade programm on koostatud „Energiamajanduse arengukava aastani

2030“ (edaspidi ENMAK või arengukava) ja „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“

(edaspidi maapõuepoliitika) eesmärkide saavutamiseks.

ENMAK üldeesmärgiks on energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks

majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja varustuskindlus ja tagada

tarbijatele turupõhise hinna ning kättesaadavusega energiavarustus, mis on kooskõlas Euroopa

Liidu (edaspidi EL) pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, samas panustades

Eesti majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime

kasvu.

Maapõuepoliitika põhialuste kohaselt on eesmärgiks tagada maapõueressursside teaduspõhine

ja ressursitõhus uurimine, haldamine ning kasutus, mis on kooskõlas Euroopa Liidu

Tööstusstrateegia eesmärkidega.

Soovitud muutused energiamajanduses ja ressursikasutuses ning nendega seotud teistes

valdkondades peavad aset leidma eelkõige majanduskeskkonna ja tururegulatsiooni toel ning

riiklike vahenditega sekkumine nende saavutamiseks on erandlik. Programmis ettenähtud

meetmete elluviimisel on positiivne mõju Eesti majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Programmist tulenevate tegevuste rakendamine peab tagama ENMAK-st ja maapõuepoliitika

põhialustest tulenevate riiklike ülesannete täitmise vastavalt arengukavades ettenähtule.

Programmi eesmärk: Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning maapõueressursside

teaduspõhine riigi majanduskasvule suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Läbi

tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on

säästlikum ja väheneb sõltuvus taastumatutest loodusvaradest.

Lisaks käsitleb programm riigi transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste- ja gaasivaru

poliitika kujundamist ja selle elluviimist.

Energeetika ja maavarade programmi viiakse ellu läbi kolme meetme: energiavarustuse

tagamine ja energiaturu korraldus, primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine ning maapõueressursside uurimine ja kasutamine.

Programm koondab elektri-, soojus- ja kütusemajanduse, transpordisektori energiakasutuse ja

hoonete energiakasutusega ning maapõuepoliitika kujundamise ja elluviimisega seonduvad

tegevused (elamumajanduse tegevused kuuluvad ehituse programmi).

Energeetika ja maavarade programm panustab strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“.

4

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Eestis on tagatud pidev energiavarustus ning läbi tulevikku vaatava regulatsiooni energiaturu

areng ning Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum. Maapõue ja seal leiduvaid

loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval

moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte.

Rohepöörde kontekstis mitmekordistub paljude toormete, näiteks haruldaste muldmetallide ja

akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga

(Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige

haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, dolokivis,

kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetes. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste

maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav, et

võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus

ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas

säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.

Eesti energiamajanduse ning maapõueressursside haldamise ja kasutamise areng peab olema

kooskõlas ELi pikaajaliste energia- ja kliimapoliitika eesmärkidega, panustama Eesti

majanduskliima ja keskkonnaseisundi parendamisse ning pikaajalise konkurentsivõime kasvu.

Programmi eesmärk:

Energeetika rohepöörde läbiviimine viisil, et tagatud oleks

majanduse pikaajaline konkurentsivõime, energiajulgeolek ja

varustuskindlus

Programmi mõõdikud 2022

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Soodsa hinnaga ja

keskkonnanõudeid

arvestav kütuste ja

energia

kättesaadavus

tarbijale.

Allikas: Maailma

Energeetikanõukog

u.

ABA ABA ABA ABA ABA

Programmi mõõdikud

Programmi mõõdik ühtib energeetika tulemusvaldkonna mõõdikuga ja on Maailma

Energeetikanõukogu poolt välja arendatud riikide energiapoliitika jätkusuutlikkuse indikaator

Energy Trilemma Index, mis iseloomustab riigi energiamajandust läbi kolme aspekti:

energiajulgeolek, energia kättesaadavus ja taskukohasus ning energeetika keskkonnamõju.

Antud indeksi alusel oli Eesti energia jätkusuutlikkuses 2013. aastal 129 WEC liikmesriigi seas

68. kohal, 2019. aastal 128 riigi järjestuses 30. kohal ja 2020. aastal 108 riigi järjestuses

26. kohal. Eestist ees olid aastal 2020 nii Läti ja Leedu kui Skandinaaviamaad. 2022. aastal oli

5

Eesti on koos Sloveeniaga 101 riigi järjestuses 9. kohal (ABA3)4, ületades lähiaastateks

seatud sihttaset. Läti oli 2022. aastal 14. ja Leedu 21. kohal. Eesti koondindeksi heasse

tulemusse panustavad siin nii energiajulgeoleku kui ka energeetika keskkonnamõju järjest

paremad tulemused, energia kättesaadavuse tulemus on läbivalt olnud väga hea.

2023 eelarve

2024 eelarve

eelarve

2025 2026 2027

Programmi kulud -80 658 427 -70 785 829 -44 031 016 -14 724 061

Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

-948 304 -942 331 -938 964 -917 885

Programmi tegevus 1.1 Elektri- ja gaasivarustuse tagamine

-538 964 -535 476 -533 684 -521 976

Programmi tegevus 1.2 Transpordikütuste valdkonna reguleerimine

-147 311 -146 176 -145 455 -141 381

Programmi tegevus 1.3 Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

-262 030 -260 679 -259 825 -254 528

Meede 2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-74 664 582 -66 723 431 -40 153 943 -10 883 068

Programmi tegevus 2.1 Energiatõhususe suurendamine

-5 388 446 -5 356 909 -10 364 159 -357 726

Programmi tegevus 2.2 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

-69 276 135 -61 366 522 -29 789 784 -10 525 342

Meede 3 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

-5 045 541 -3 120 067 -2 938 109 -2 923 108

Programmi tegevus 3.1 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

-3 016 526 -1 101 089 -1 027 309 -1 021 367

Programmi tegevus 3.2 Geoloogiline kaardistamine ja maapõuealane kompetents

-2 029 015 -2 018 977 -1 910 800 -1 901 742

4. Hetkeolukorra analüüs

Käesolevas programmis kirjeldatu hõlmab energeetika tulemusvaldkonna tegevusi, mis on

seotud või mõjutavad energia tootmist, ülekannet ja jaotamist ning tarbimist ning

maapõueressursside (sh maavarade) haldamist ja kasutamist ning geoloogilise kompetentsi

arendamist. Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi

põhimääruses sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest.

3 Iga indeksi täht väljendab riigile antud hinnet vastavas kategoorias. Esimene täht kirjeldab energiajulgeoleku olukorda riigis, teine energia kättesaadavust ning taskukohasust ning kolmas energeetika keskkonnamõju. Tähega “A” kirjeldatakse tulemust positsioonilt esimese 25% riikide seas – st parim tulemus kõigis kategooriates oleks väljendatud kui AAA. Kõige kehvem tulemus väljendatakse tähega „D“ positsioonilt viimase neljandiku riikide seas. (The value of the grade depends on which quartile the country’s score falls into: Grade A: top 25% countries; Grade B: between top 25% and 50%; Grade C: between 50% and 75%; Grade D: between 75% and 100% https://www.worldenergy.org/publications/entry/world-energy-trilemma-index-2022) 4 https://trilemma.worldenergy.org/

6

Energeetika tulemusvaldkonnas panustatakse strateegia „Eesti 2035“ sihtidesse „Eesti

majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik“ ja „Eestis on kõigi inimeste vajadustega

arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“ tegevuskavas toodud

muutuste saavutamisel on energeetikas kõige suuremad väljakutsed:

1. Energiajulgeoleku tagamiseks elektrivõrgu sünkroniseerimine Kesk-Euroopa

sagedusalaga; elektrivõrgu arendamine kasvavale hajatootmise, salvestuse, laadimise jms

nõudmistele vastavaks; maagaasile alternatiivide leidmine; 1000 MW juhitava (tootmis- ja/või

salvestus) võimsuse olemasolu tagamine turutingimustel ja valmisolek täiendava reservi

hankimiseks, juhul kui turg ei too piisavat mahtu juhitavaid võimsusi; kriisideks valmisoleku

parandamine (sh küber- ja hübriidohtude maandamine)5.

2. Taastuvenergia osakaalu suurendamisel on suurimaks väljakutseks riikliku taastuvenergia

eesmärgi täitmine. Energiamajanduse korralduse seadusega (EnkS) võttis Eesti endale

2022. aastal kohustuse, et aastaks 2030 moodustab taastuvenergia vähemalt 65 protsenti

riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia summaarsest

lõpptarbimisest peab taastuvenergia moodustama vähemalt 100 protsenti ning soojuse

summaarsest lõpptarbimisest vähemalt 63 protsenti. Transpordis kasutatud taastuvenergia peab

aastaks 2030 moodustama vähemalt 29 protsenti selles sektoris tarbitud energiast või tuleb

vähendada kasvuhoonegaaside heidet vähemalt 14,5% võrreldes aasta 2010 KHG mahukusega

(so 94,1 g CO2ekv/MJ). Sellega seoses on vaja kiirendada uute taastuvenergia võimsuste

kasutuselevõttu ja seeläbi suurendada taastuvatest energiaallikatest toodetud energia osakaalu

energia summaarsest lõpptarbimisest. Kiirendada tuleb loamenetlustega seonduvat

haldusmenetlust.

3. Energiatõhususe suurendamisel on suurimaks väljakutseks lõpptarbijate energia tõhusam

tarbimine (s.o hooned, transport, tööstus), lisaks on oluline täiustada energiasäästu

prognoosimise metoodikat energiasäästukohustuse täitmise seiramiseks ja koguda

energiatõhususe meetmete tulemuste kohta andmeid säästetud energia koguste hindamiseks.

Euroopa Liidu Kliimapaketi „Fit for 55“6 raames 2023. aastal vastu võetud uuestisõnastatud

energiatõhususe direktiiv, millega plaanitakse 2030. aastaks suurendada

energiasäästukohustust ligi kaks korda. Eeldatavalt ei suuda Eesti ambitsioonikamat eesmärki

praeguste energiatõhususe meetmetega saavutada, mistõttu on direktiivi kehtestamisel vajalik

kavandada täiendavaid meetmeid nii hoonete, transpordi, avaliku sektori kui ettevõtete

energiatõhususe suurendamiseks.

4. Eesti energia varustuskindlus on tagatud: ELis on Eesti sõltuvus energiakandjate

impordist hetkel üks väiksemaid, lisaks põlevkivile kindlustab omamaiste energiaallikate kõrge

osakaalu taastuvenergia – biomass, tuul, päike ja soojuspumpade abil saadud soojus.

Elektrienergia, gaasi, vedelkütuste ja tahkekütuste pakkujate paljusus on taganud tarbijatele

turupõhised energiahinnad. Kaugkütte hinnaregulatsioon on taganud jätkusuutliku

kaugküttesüsteemide toimimise, kus on tarbijate ja teenusepakkujate huvid tasakaalustatud.

Pikas plaanis tuleb Eesti energiamajanduses ja maapõue kasutamisel järjepidevalt tegeleda

energeetika ja maavarade kasutusest tingitud keskkonnamõjude vähendamisega, tõhusama ning

säästlikuma energiatarbimise ja -tootmise edendamisega ja varustuskindluse hoidmisega kõrgel

tasemel. Sarnaselt 2022. aasta põhivõrguettevõtte Eleringi varustuskindluse aruandele7

näitavad ka 2023. aasta aruande8 pikaajalised elektrisüsteemi piisavuse analüüsid, et alates

5 https://valitsus.ee/media/6153/download 6 https://www.consilium.europa.eu/et/policies/green-deal/fit-for-55-the-eu-plan-for-a-green-transition 7 https://elering.ee/sites/default/files/2023-05/elering_vka_2022.pdf 8 https://elering.ee/sites/default/files/2023-12/Elering_VKA_2023_WEB.pdf

7

2027. aastast on risk Eesti varustuskindluse normi (LOLE) mitte täita. See tähendab, et pärast

Sünkroniseerimine Mandri-Euroopa elektrisüsteemiga on ajakavas. Varustuskindluse aruande

kohaselt on varustuskindlus tagatud varustuskindluse standardi piires, kuid Venemaa

agressioon Ukraina suunas on sellegipoolest suurendanud riske. Põhivõrguettevõtjal (Elering

aktsiaseltsil) tuleb kiirendada Baltimaade elektrisüsteemide Mandri-Euroopa sagedusalaga

sünkroniseerimise protsessi ning teha vajalikud ettevalmistused, et vene elektrisüsteemist lahti

ühendamine ning Mandi-Euroopa sagedusalaga sünkroniseerimine saaks toimuda 2025. aasta

veebruaris.

5. Kasvav toormete, näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva

majandusmudeliga (Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti9 põhjal). Eestis leidub kriitilisi

toormeid (eelkõige haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis,

graptoliitargilliidis, kristalses aluskorras ja tööstusjäätmetena10. Samas ei ole Eesti riikliku

tähtsusega strateegiliste maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja kuuluvate ressursside

uuritus praegu piisav, et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas

lisandväärtust suurendada.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus

ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas

säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.

5. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks

Viiakse lõpuni perioodi 2014–2020 EL rahastutest toetatavad meetmed (projektide

lõpetamine, viimased väljamaksed):

• Amortiseerunud ja ebaefektiivse soojustorustiku renoveerimist või uue soojustorustiku

rajamist toetati SF vahenditest 2023. aastal ligikaudu 0,8 miljoni euroga. Meetme

tulemusena väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja edastuse tõttu.

• Kaugküttekatelde renoveerimist, rajamist ja kütuse vahetust toetati SF vahenditest

2023. aastal 2,3 miljoni euroga. See annab katlamajadele võimaluse minna üle kohalikele

keskkonnasäästlikumatele kütustele nagu puit, toetades seeläbi kohalikku tööhõivet ning

hoides kaugkütte kulud mõistlikuna. Amortiseerinud ja ebaefektiivsete soojustorustiku ja

katelde renoveerimise meede toimub ka rahastusperioodil 2021-2027. 2022 toimunud

20 miljoni suuruses voorus esitatud projektid peavad valmima aastaks 2027. 2024 toimub

2 miljoni suurune teine voor. ´

• 2023. aastal toetati rohegaasi tootmist ning suunamist lõpptarbijatele CO2 vahenditest

ligikaudu 6 miljoni euroga. Rohegaasi tootmine tekitab kohalikke töökohti, aitab ära

kasutada põllumajanduse jääke, vähendab fossiilkütuste importi ja hoiab looduse

puhtamana. Kuivõrd kõrge maagaasi hind on vähendanud toetusvajadust, kavandatakse

biometaani tootmise toetamise meedet pikendada maksimaalselt lubatud 2024. aastani.

9 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 10 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle

8

• Elektribusside ühistranspordis piloteerimise meetmega toetatakse CO2 vahenditest

2,6 miljonit euroga transpordisektorisse taastuvenergia kasutuselevõttu ning vähendame

seeläbi transpordis tekkivaid heitgaase.

Jätkatakse 2023. aastal käivitatud uue EL rahastusperioodi (2021–2027) meetmete

elluviimisega, mille väljamaksed hakkavad vastavalt taotlusvoorude tulemustele järk-

järgult programmis kajastuma ning jätkuvad meetmed, mille rahastusotsus on tehtud,

kuid väljamaksed toimuvad vastavalt taotlusvooru tulemustele hiljem:

• Toetatud on vesiniku väärtusahela (tootmine, tarnimine, tarbimine) ühistranspordis

piloteerimist kuni 5 miljoni euroga, et luua alternatiivseid keskkonnasäästlikke

elektrienergia tootmise võimalusi ja toetada rohevesiniku kasutuselevõttu ühistranspordis

ning käivitatud on jätkumeede rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahenduse

transpordisektoris või rohevesiniku tootmise ja keemiatööstuse lähteainena kasutusele

võtmiseks EL taaste- ja vastupidavusrahastu mahus 49,1 miljonit eurot.

• Soetatakse koostöös Kaitseministeeriumiga Lääne-Eesti meretuulealade vabastamiseks

õhuseireradari 66,8 miljoni euro eest. See on vajalik, et saaksime suurendada kodumaist

keskkonnasõbralikku energiatootmist kaitsesüsteeme häirimata. 2023. aastal toimusid

ettevalmistavad tegevused nagu hanked jms. 2024. aastal soetamisega seonduvad

tegevused jätkuvad.

• Eraldatakse 38 miljonit eurot ulatuses täiendavaid vahendeid võrgutugevusteks elektri

jaotusvõrgus, et tõsta jaotusvõrgu võimekust uusi taastuvelektri tootmisseadmeid liita.

Võimaldamaks rohepöördeks vajalikke täiendavaid liitumisi, lähevad need vahendid

ennekõike väiksemate tootmisseadmete võrguga liitumise kiirendamiseks ja soodsamaks

muutmiseks. 2023. aastal toimuvad projekti ettevalmistavad tegevused, edasiste tegevuste

toetus summas 38 miljonit eurot jaguneb aastatele 2024 – 2026.

• Jätkuvad tööd ülekandevõrgu tugevdamiseks (toetuse kogumaht 36 miljonit eurot), et saaks

rohkem taastuvenergia tootmisseadmeid võrku liita Lääne-Eesti piirkonnas. Töödega on

alustatud, nende kogumaksumus koos toetusega on üle 70 miljoni euro ning lõpptähtaeg

on 2026. aasta keskpaik.

• Biometaani kasutuselevõttu kavandatakse suunatakse täiendavalt 12 miljonit eurot EL

struktuurivahendite rahastust. Projekti lõpptähtaeg aastal 2026.

• Käivitamisel on meetme (kogumahus 9,2 miljonit eurot) tööstusaladel taastuvelektri

kasutuselevõtu hoogustamiseks ellu viimine. 2023. aastal toimusid projekti

ettevalmistavad tegevused, projekti lõpptähtaeg 2026. aastal.

• Energia salvestamise meetme piloteerimiseks (kogumahus 7,8 miljonit eurot) korraldati

2023. aastal ettevalmistavad tegevused, projekt viiakse ellu 2024. aastal.

• Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise toetamine (sh

investeeringud keskmise võimsusega põletusseadmetesse) kogumahus 22,5 miljonit eurot.

2023. aastal toimusid projekti ettevalmistamisega seotud tegevused, esimesed väljamaksed

tehakse 2024. aastal.

• Ida-Virumaal (Kiviõli linn) kaugkütte taastuvkütustele ülemineku toetamisel (EL toetus

5 miljonit eurot, investeeringu kogumaksumus koos omafinantseeringuga ca 10 miljonit

9

eurot) jätkuvad esimesed konkreetsed tegevused ja väljamaksed toimuvad aastatel 2025 –

2026.

• 2024. aastal jätkub „Energiamajanduse arengukava aastani 2035“ eelnõu koostamine ja

seotud mõjude hindamised.

2024. aastast algavad meetmed:

• Uue projektina alustatakse 2024. aastal Eesti kvaternaarisetete geotermaalenergia

potentsiaali uuringutega (rahastuse eraldamise CO2 vahenditest mahus 1,25 MEUR).

Projekti kestus alates 2024. a. kuni 2026. a.

• Otsetoetuse 9L10-IR14-PAENERGY- PA Energy projektiga viiakse läbi Balti riikide

ülene uuring, mille tulemus peaks kaasa aitama regionaalse elektri- ja gaasi jaeturu

kujunemisele. Uuringu peamine eesmärk on analüüsida lähenemist elektri- ja gaasiturgude

jaeturu reeglite ühtlustamiseks kogu Baltikumis. Eesmärgiks on luua Baltikumi

turuosalistele võrdsed võimalused turutegevust silmas pidades. Suurem tururuum võib

vähendada nii poliitilisi kui ka äririske turuosaliste jaoks (tarnijad, varustusettevõtjad,

reservi pakkujad, tarbijad), samuti soodustab see konkurentsi ja suurendab innovatsiooni.

Seda nii elektri- kui ka gaasiturul.

2024. aastal valmivad järgmised tööd:

• 2024. aasta alguses valmib Euroopa Komisjonist kaasatud rahastusel (ca 0,5 mln eurot)

analüüs gaasivõrgu dekarboniseerimise võimalustest Eestis.

• Antakse sisend riikliku energia- ja kliimakava (REKK 2030) ajakohastatud versiooni

koostamisele energeetika osas. REKK 2030 ajakohastatud versioon tuleb esitada Euroopa

Komisjonile hiljemalt 30.06.2024, selle koostamist koordineerib alates 2024. aastast KLIM

kliimaosakond.

• Energiamajanduse arengukava aastani 2035 eelnõu ja eelnõu mõju hindamised.

• 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia uurimis- ja

pilootprojektide käivitamiseks (3,8 milj eurot).

• 2024. aasta alguses valmib elektrisalvestuse mõju hindamise analüüs.

• Otsetoetus 9L10-MU00-CETP - Clean Energy Transition Partnership (Puhtale energiale

ülemineku partnerlus), taotlusvooru tähtaeg 27.03.2024 (2022. aasta voorus osutusid

edukaks kõik 3 projekti Eestist).

2024. aastal jätkuvad järgmised tegevused:

• Fokusseeritud maapõueuuringute raames viiakse aastatel 2024. kuni 2026. Eesti

Geoloogiateenistuse poolt läbi fosforiidi ja kaasnevate ressursside teadus- ja

arendustegevustele suunatud uuring 6, 1 miljoni euro ulatuses.

• Eesti Geoloogiateenistus on saanud Euroopa Liidu Horizon programmist rahastuse

EGTTWINN projektile (https://cordis.europa.eu/project/id/101079459), kogumaksumus

1,5 miljonit eurot). Aastatel 2023–2025 elluviidava projekti eesmärgiks on kaasa aidata

multidistsiplinaarsete geoloogiauuringute arendamisele Eestis ning võimaldada Eesti

Geoloogiateenistusel tõsta geoloogide poolt läbiviidavate teadus- ja rakendusuuringute

taset. Ühtlasi aitab projekt kaasa juhtivate rahvusvaheliste teadusasutuste ekspertide

koostöö arendamisele.

10

Plussenergiapiirkondade (PED) alamteema fookuseks on:

• Energiaühistud (kodanikuühiskond) muutmas energiasüsteemi kliimaneutraalseks.

• Energiasüsteemi paindlikkus.

• Energiatõhusus olemasolevas linnaruumis.

• Otsetoetus 9L10-MU00-CETP - Clean Energy Transition Partnership partnerlusprojekt.

Partnerluse eesmärgiks on aidata kaasa puhtale energiale üleminekule ja

kliimaneutraalsuse saavutamisele11.

CET partnerluse sihtteemadeks on:

1. Euroopa optimaalselt integreeritud nullheitega energiasüsteem;

2. nullheitega energiatehnoloogia arendused;

3. kliimaneutraalsuse saavutamiseks vajalikud salvestustehnoloogiad;

4. tõhusad nullheitega kütte ja jahutussüsteemid;

5. integreeritud regionaalsed energiasüsteemid;

6. integreeritud tööstuslikud energiasüsteemid;

7. hoonete integreerimine energiasüsteemi.

6. Meetmed, programmi tegevused ja teenused

Meetmete ja programmi tegevuste valikul on lähtutud Kliimaministeeriumi põhimääruses

sätestatud tegevustest ja programmi eesmärkidest.

6.1.Meede: Energiavarustuse tagamine ja energiaturu korraldus

Meede 1 Energiavarustuse tagamine ja energiaturukorraldus

Meetme eesmärk: Energiamajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse

läbi tagatud varustuskindluse, turupõhiste lõpptarbija

elektrihindande ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise.

Meetme kirjeldus: Meede koosneb kolmest olulisest programmi tegevusest, milleks on

elektri- ja gaasivarustuse tagamine, transpordikütuste reguleerimine

ja ning soojusenergia tõhus toomine ja ülekanne.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tagatud on

energiataristu N-1

kriteerium12.

Allikas:

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

11 Clean Energy Transition Partnership (cetpartnership.eu) 12 N-1 kriteeriumina käsitletakse olukorra hinnangut, kui üks suurim ühendus gaasi tarnimiseks katkeb. Kui

katkemise korral on võimalik tarned ümber korraldada nii, et varustuses häireid ei teki, on N-1 kriteerium

täidetud.

11

Süsteemihaldur

Elering AS

hinnang.

Tagatud on elektri-

ja gaasituru

toimimine Eestis.

Allikas:

Konkurentsiameti

hinnang, lähtuvalt

elektri- ja

gaasiturust Eestis13

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Elektri ja gaasivarustuse tagamise osas näeb 2023 aasta mais vastu võetud Vabariigi Valitsuse

tegevusplaan ette järgmisi tegevusi, mida on alustatud 2023 ja jätkuvad 2024:

• Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu - tarbimise juhtimise muudatused,

tähtajaga jaanuar 2024

• Meetmemääruse "Toetuse andmise tingimused ja kord tööstusaladel taastuvelektri

tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamiseks" muutmine, tähtajaga jaanuar

2024

• Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu - salvestusturu elavdamine, tähtajaga

märts 2024

• Analüüs ja ettepanekud fikseeritud hinnaga liitumise võimaluse loomiseks 30 kW

ulatuses, tähtajaga jaanuar 2024

• Vähempakkumine juhitava võimsusreservi hankimiseks, tähtajaga veebruar 2025

6.1.1 Programmi tegevus: Elektri-ja gaasivarustuse tagamine

Programmi tegevus 1 Eleketri- ja gaasivarustuse tagamine

Tegevuse eesmärk: Elektri- ja gaasivarustuskindluse, kvaliteedi ning

konkurentsivõimelise hinna tagamine.

Tegevuse kirjeldus:

Elektrivarustuse tagamiseks toimub pidev suhtlus turuosalistega,

elektrituru-alaste õigusaktide väljatöötamine ja uuendamine (s.h

direktiivide ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline koostöö

elektrimajanduse valdkonnas. Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb

seista Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste õigusaktide

menetlemisel. Töötatakse välja elektriturumajandusega seotud

arengudokumendid ning riiklikud meetmed. Gaasimajanduse

valdkonna poliitika kujundamiseks ja selle elluviimise korraldamiseks

kujundatakse ja edendatakse gaasiturgu reguleerivat õiguslikku

keskkonda vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele eesmärkidele

(ENMAK) ja EL-iõigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja

seisukohtade kaitsmine ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning

valdkondlikes töörühmades osalemine. Gaasivarustuse seisukohast on

oluline, et gaasi varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa pinnase

13 Vt näiteks https://www.konkurentsiamet.ee/public/ETI_aruanded/Euroopa_Komisjonile/13._Elektri-

_ja_gaasituru_aruanne_2017.pdf

12

gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes protsessides, elektri ja soojuse

tootmises kui transpordis.

Tegevuse mõõdikud 2022*

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvate

energiaallikate

osatähtsus

elektrienergia

summaarsest

lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

29,34* 27% 34% 34% 47%

Jaotusvõrgus

katkestuste

keskmine

kogukatkestus

minutites

tarbimiskoha kohta

aastas.

Allikas:

Konkurentsiamet

218,6 < 100 < 100 < 100 < 100

Andmata jäänud

energia kogus

ülekandevõrgus,

MWh

Allikas: Elering AS

49,7 < 60 < 60 < 60 < 60

Infrastruktuuri

normi N-1

täitmine.

Allikas: Elering AS

Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud Täidetud

Eesti on ühendatud

Kesk-Euroopa

sünkroonalaga

aastal 2025

Allikas: Elering AS

Teostami

sel

Teostami

sel

Teostatud

2025 aasta

algus

Teostatud Teostatud

Gaasituru

kontsentreeritus

(HHI)

Allikas:

Konkurentsiamet

4028 3500 3500 3500 3000

Programmi tegevuse alla kuulub kaks teenust.

13

6.1.1.1 Teenus: Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse nimetus Elektrimajanduse valdkonna poliitika

kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse eesmärk: Tagada elektri varustuskindlus, kvaliteet ning nii

tarbijate kui ka elektriettevõtjate vaates mõistlik

hind

Teenuse kirjeldus: Teenuse tagamiseks toimub pidev suhtlus

turuosalistega, elektrituru-alaste õigusaktide

väljatöötamine ja uuendamine (s.h direktiivide

ülevõtmine), regionaalne ning rahvusvaheline

koostöö elektrimajanduse valdkonnas.

Osaledes EL-i otsustusprotsessides tuleb seista

Eesti seisukohtade eest elektrituru-alaste

õigusaktide menetlemisel. Töötatakse välja

elektriturumajandusega seotud

arengudokumendid ning riiklikud meetmed.

Teenuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Varustuskind

lus tagatud

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

Eesti elektriturg avanes täielikult kõigile tarbijatele 2013. aasta alguses. Täna kujuneb

elektrienergia hind üle-euroopalisel ühisel elektriturul elektri tootjate pakkumise ning tarbijate

nõudluse tasakaalupunktis. Eestis on nomineeritud kaks elektribörsi korraldajat – Nord Pool

EMCO ja EPEX spot, kellest viimane küll veel aktiivselt Baltikumis ei tegutse ja teenust ei

paku. Avatud ja Euroopas ühtse elektrituru eesmärk on tagada üheaegselt varustuskindlus,

taskukohane elektrihind ja keskkonnasõbralik elektritootmine. Selleks on oluline, et

hinnapiirkonnas oleks piisavalt taastuvenergia tootmist, mis tuleb turule madalama

muutuvkuluga ning, et ka hinnapiirkondade vahelised ühendused oleksid piisavad, et ei tekiks

pudelikaelu. Eestil on Soome hinnapiirkonnaga kaks ühendust - Estlink 1 ja Estlink 2,

koguvõimsusega 1016 MW ning Läti hinnapiirkonnaga kolm liini, koguvõimsusega 1447 MW.

Siiski esineb viimastel aastatel sageli pudelikaela Eesti ja Soome piiril, mis takistab

Põhjamaadest odavama elektri voolu Eestisse ja Baltikumi. Seega on näha, et pikemas

perspektiivis on kindlasti vaja ka kolmandat Estlinki Eesti ja Soome vahele ning neljandat Eesti

ja Läti vahelist ühendust.

Eesti elektrituru avamine on end õigustanud, tuues normaalses turuolukorras kaasa positiivsed

sotsiaalmajanduslikud mõjud (sh madalamad elektrihinnad), tagades varustuskindluse ja

edendades taastuvenergia kasutuselevõttu. 2022. aastal alanud Venemaa agressioonUkrainas

tõi kaasa energiakriisi. 2022. ja 2023. aastal esines kogu Euroopas väga kõrgeid hindu, kuid

piirkondades, kus oli taastuvenergia tootmist rohkem, oli selgelt näha ka kriisisituatsioonis

madalamaid hindu. 2023. aastal on näha madalamaid keskmiseid elektrihindu kui 2022. aastal

tulenevalt soodsamast maagaasi hinnast Taastuvenergia tootmiste juurdekasv ja piisav

ühenduste olemasolu aitab tuua elektriturul hindade üldist taset madalamale ja vähendada

sõltuvust fossiilsetest energiaallikatest, samas on tõenäoline lähiaastatel ka hinna volatiilsuse

kasv hulgiturul. Hinna volatiilsuse ja hinnariskide vastu aitab lisaks piisava tootmisvõimsuse ja

välisühenduste olemasolule ka pikaaegsete turgude ja riskimaanduse instrumentide kasutus nii

tootjate kui elektrimüüjate poolt. Eestis pakutakse hinnapiirkondade vahelise hinnariski

14

maandamiseks finantstoodet FTR ja seda nii Eesti-Läti piiril kui ka piiril Eestist Soome. See

võimaldab Eesti ja ka teistel Balti turuosalistel saada osa Põhjamaade EPADide turust, mis

aitavad maandada hinnariski konkreetse hinnapiirkonna suhtes.

Elektrimajandus panustab Eesti majanduse konkurentsivõimesse läbi tagatud varustuskindluse,

turupõhiste lõpptarbija elektrihindade ja keskkonnahoidlike lahenduste kasutamise. Elektri

tootmises kasutatakse otseste primaarkütuste kasutamise kõrval ka tootmisjääke.

Elektrimajanduse valdkonna poliitika kujundamise ja selle elluviimise eesmärgiks on, et

väljakujunenud elektri tootmise portfell peab olema konkurentsivõimeline regionaalsel

elektriturul täiendavate subsiidiumiteta ning toetused elektri tootmisele oleks erandlikud ja

vajaduspõhised kriitilise tootmisvõimekuse tagamiseks ning Eesti teadus- ja arendustegevuse

seisukohalt potentsiaalsete uute tootmistehnoloogiate turule aitamiseks. Eesmärk on saavutada

2025. aasta alguses olukord, kus Eesti elektri ülekandevõrk on sünkroniseeritud Kesk-Euroopa

sünkroonalaga. Elektrivõrkude arendamine ei tohi kaasa tuua ülemäärast survet võrgutariifile.

Valdkonda suunatakse läbi õigusaktides (eelkõige elektrituruseadus ning selle alusel

kehtestatud õigusaktid) sätestatud regulatsioonide. Õigusaktide muutmine võtab aega, mistõttu

on teenuse osutamisel kriitilise tähtsusega omada ülevaadet elektrituru suundumustest ning

terviklikest arengutest Euroopa Liidu seadusandluses. Nii on võimalik tagada, et Eestis

kehtivad õigusaktid ei takistaks elektrivaldkonnas innovatsiooni, kuid samal ajal tagaksid, et

muutused toimuksid sujuvalt ning tarbijaskonna varustuskindlus oleks tagatud.

Geopoliitiline olukord on Euroopas märgatavalt muutunud ja pinged pärast Venemaa

agressiooni algust Ukrainas alates veebruarist 2022 on märkimisväärselt suurenenud. Kuna

pinged on suurenenud, siis on viimastel aastatel suurenenud ka hübriidohtude ulatus ja

intensiivsus (näiteks küberrünnakud), olgu need siis riiklike või mitteriiklike osalejate poolt

toime pandud. Hübriidohtude üldine eesmärk on destabiliseerida ja õõnestada ühiskondi, mis

muudab energiataristu ja sellega seotud süsteemid võimalikuks sihtmärgiks. Tõenäosus, et aset

leiab hübriidohtudest tulenev häiring, on piirkonnas suurenenud, mis nõuab infrastruktuuri

vastupanuvõime suurendamist ning hübriidohtude avastamist, ennetamist ja neile reageerimist.

2021. ja 2022. aastatel elektri hind kerkis oluliselt, 2023. aastal keskmine elektrihind langes,

kuid hinnavolatiilsus elektribörsil on jätkuv ja taastuvelektri osakaalu suurenemisel

hinnavolatiilsus suureneb veelgi. Hinnavolatiilsus suurenemine loob eeldused turupõhiselt

salvestusvõimsustesse investeerida ja tarbimis juhtida. Elektrihinda mõjutas 2021 ja 2022

aastatel kogu Euroopas eelkõige järsk gaasihinna tõus ning Ukraina sõja algus, ELi

kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis kaubeldavate

ühikutehinna kasv ja hüdroreservuaaride madal maht. Eurostati andmete põhjal näeme, et 2022

teises pooles olid Eesti elektri turuhinnad olnud väga kõrged. 2022 teises pooles olid Eesti

kodutarbijatel Euroopa Liidu keskmisest 18,6% soodsamad elektrihinnad, kuid äritarbijatel

19,4% kallimad elektrihinnad. Erinevus tuleneb sellest, Eestis suunati toetusmeetmed eelkõige

kodutarbijate elektrihindade leevendamiseks. Äritarbijad said elektri otsetoetuste asemel osa

täiendavatest vahenditest, mis suunati ressursitõhususe ja mitmetesse varutuskindluse

meetmetesse (nt Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi meede toiduainetööstuse

toetamiseks).

2023 aasta esimene pool ja päikesepaisteliste ilmade algus tõi kaasa elektrihinna languse,

samuti on sagenenud negatiivsete elektrihindade esinemine suure päikeseelektri tootmise

tulemusena. Terve 2023. aasta keskmised börsihinnad on madalamad kui 2022. aastal,

15

tulenevalt madalamast maagaasihinnast, gaasimahutite ja hüdroreservuaaride kõrgest

täituvusest. 2022. Aasta keskmine börsihind oli 192,82 €/MWh ja 2023. aastal 90,79 €/MWh.

Energiahinnad mõjutavad tarbijate toimetulekut. Kõrgete elektrihindadega toimetulemiseks

kodutarbijatele töötati välja võimaluse soetada elektri kodutarbijatel ja väikeettevõtjatel elektrit

universaalteenusena, mis on Konkurentsiameti poolt kooskõlastatud põlevkivi plokkide

tootmise hind, millele elektrimüüjad saavad lisada oma marginaali. Kodutarbijal on võimalus

kasutada universaalteenust 1. oktoobrist 2022. Universaalteenus on plaanitud lõppema 1. mai

2024. Kuni 2023. aasta lõpuni said universaalteenuse hinnaga elektrit tarbida mikroettevõtjad,

väikeettevõtjad, füüsilisest isikust ettevõtjad, sihtasutused ja mittetulundusühingud. Lisaks

universaalteenuse töötati energiahinna tõusu mõjude leevendamiseks kodutarbijatele ajutised

toetused. Need kehtisid tarbijatele perioodil 1. oktoobrist 2022. kuni 31. märtsini 2023. tarbitud

energia eest väljastatud arvetele. Toetused olid automaatsed ja kehtisid elektrile, gaasile

kaugkütte kodutarbijatele. 2023 – 2024 aasta talveperioodil kodutarbijatele energiakulude

hüvitamist ei toimunud.

Energianõudluse vähendamiseks viis MKM (kuni 1.07.2023 oli energeetikaosakond MKM

koosseisus) koostöös Riigikantseleiga läbi energiasäästu kampaania, mille eesmärk üheltpoolt

oli energia varustuskindluse suurendamine ja energiahindade leevendamine.

Kampaaniasõnumitega jätkati ka 2023. aastal. Euroopa Liidu liikmesriigid on täiendavalt

kokku leppinud elektritarbimise vähendamise tipptundidel 5% võrra 2022. detsember kuni

2023. märts. Eesti vähendas tipptundide tarbimist sel perioodil 5,6% ehk kokkulepitud eesmärk

sai täidetud. Olenemata soodsamatest elektrihindadest jätkab Eesti elektritarbimine jätkuvalt

langustrendi. Langustrendi põhjuseid on mitmeid sh inimeste käitumisharjumuste muutus, 2022

aasta energiatõhususe investeeringute kiire teostamine ja rekordiline päikesepaneelida

paigaldamine.

Euroopa Komisjon tuli 2023. aasta alguses välja ettepanekuga elektriturudisaini muutmiseks,

mille läbirääkimistes Eesti aktiivselt osa võtab. Muudatused võetakse vastu eeldatavasti

2024. aasta alguses, millele järgneb 2024. aastal õigusaktide ülevõtmine siseriiklikusse

õigusesse.

Elektrisüsteemis mängib üha enam rolli paindlikkus, mistõttu on Kliimaministeerium asutumas

samme salvestuse ja tarbimise juhtimise edendamiseks.

6.1.1.2 Teenus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse nimetus Gaasimajanduse valdkonna poliitika

kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse eesmärk: Gaasiturgu reguleeriva õigusliku keskkonna

kujundamine ja edendamine vastavalt

siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja EL

õigusele.

Teenuse kirjeldus: Gaasimajanduse valdkonna poliitika

kujundamiseks ja selle elluviimise

korraldamiseks kujundatakse ja edendatakse

gaasiturgu reguleerivat õiguslikku keskkonda

vastavalt siseriiklikele ja regiooniülestele

eesmärkidele (ENMAK) ja EL-i õigusele.

Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja

16

seisukohtade kaitsmine ELi erinevate

õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes

töörühmades osalemine. Gaasivarustuse

seisukohast on oluline, et gaasi

varustuskindlus on tagatud ja loob soodsa

pinnase gaasi kasutamiseks nii tööstuslikes

protsessides, soojuse ja elektri tootmises kui

transpordis.

Teenuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tagatud

varustuskindl

us ja tõhus

turukorraldus

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

Gaasimajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamise

seisukohast on oluline, et Eestis oleks tagatud gaasi varustuskindlus ja tõhus turukorraldus.

Alates 2014. aastast, kui valmis Leedus Klaipeda veeldatud gaasi terminal, on avanenud Eesti

turuosalistele võimalus gaasi impordiks täiendavast tarneallikast, kus gaasi hind ei ole seotud

naftatoodete hinnaga, vaid kujuneb gaasiturul. Gaasiturul konkurentsi edendamiseks on olnud

oluline tagada gaasi müügitegevusest sõltumatu, gaasi müügist omandiliselt eraldatud

ülekandesüsteemi halduri olemasolu. Konkurentsi tekitamiseks oli omandiline eraldamine

vajalik, kuna muidu oleks puudunud kindlus, et omandiliselt eraldamata maagaasi

ülekandeteenuse osutaja teeks piisavalt investeeringuid konkureerivatele maagaasi tarnijatele

ülekandevõrgule ligipääsu tagamiseks. Riik peab koostöös neutraalse ja sõltumatu gaasi

süsteemihalduriga panustama gaasi varustuskindluse, sealhulgas tarnehäiretega toimetuleku

võimekuse suurendamisse ning tarneahelate mitmekesistamisse. Tarneahela mitmekesistamise

ja tõhusa konkurentsi eelduseks ja aluseks on tihe koostöö naaberriikidega ning ühiste

toimeprintsiipide alusel toimiv Balti riikide ja Soome gaasiturg, mis on ühendatud Poola kaudu

Kesk-Euroopa gaasituruga. Siinkohal tuleb mainida, et gaasi varustuskindlust ei saa vaadata

ainult Eesti põhiselt, vaid seda tuleb teha tervikuna ka regiooniüleselt (Soome, Eesti, Läti ja

Leedu kokku).

Mitmekesistatud tarneahel on aluseks gaasi hinna konkurentsivõimele võrreldes alternatiivsete

kütustega ning võtmeküsimuseks tarbimismahtude suurenemisel. Gaasi varustuskindluse

tagamiseks on oluline roll Soome-Eesti vahelisel gaasiühendusel Balticconnector, mis alustas

tööd 2020. aastal. 2023. aasta 8. oktoobril purunes Balticconnector välise mõju tulemusel.

Balticconnector on eeldatud taas alustama tööd pärast gaasitoru parandamist, arvatavasti aprillis

või mais . Eesti saab oma gaasi Läti Inčukalnsi maa-alusest maagaasihoidlast mistõttu on Eestist

gaasi varustuskindlus 2023/2024 talvel tagatud.

Gaasituru ja varustuskindluse korralduses oli 2022 aasta Ukraina sõja alguse tõttu

murranguline. Kui varem tuli enamik Baltikumi ja Soome gaasituru piirkonna gaasist

Venemaalt imporditud torugaasist, siis 2022 aasta jooksul lõpetati Baltikumis Vene gaasi

import täielikult ja mindi üle täismahus LNG kasutusele. 2022 aasta lõpuks loodi Soome

Inkoosse täiendav LNG ujuvterminal, ning Paldiskisse ka kai, millel on LNG ujuvterminali

vastuvõtuvõimekus. Laadimiskäpp on Elering AS-il tellitud ning see installeeritakse

haalamiskaile 2024. aasta kevadel. Kuna haalamiskai oli mõeldud eelkõige Soomes asuva

FSRU (Exemplar) vastuvõtmiseks, siis laadimiskäpp võimaldab vastu võtta ka teist tüüpi

FSRU-sid. 2022 aasta lõpust on ka seadusega keelatud Vene gaasi import Eestisse. Balti ja

17

Soome piirkonna gaasitaristu on piisav, et LNG peal hakkama saada, Inkoo ja Klaipeda terminal

suudavad ära teenindada kogu regiooni tarbimise.

2022. a suve hakul võtsid liikmesriigid eesmärgiks täita maagaasi hoidlad 2022-2023 talveks

80% ulatuses (Eestis maagaasi hoidla puudub). 2023. aasta novembri seisuga enne talve olid

gaasimahutid peaaegu täis (üle 90%) kõigis ELi riikides, kus on olemas gaasihoidlad.14

Euroopa Nõukogu määrusega on pandud liikmesriikidele, mille territooriumil ei ole vajalikke

gaasihoidlaid, kohustus hoiustada vähemalt 15 protsenti oma aastasest gaasitarbimisest teistes

liikmesriikides asuvates terminalides. Eestis vastutab gaasivaru olemasolu eest Eesti Varude

Keskus (EVK). Eesti strateegilise maagaasivaru moodustamise aluseks on Vabariigi Valitsuse

2022. aasta korraldus soetada varusse gaasikogus, mis vastab ligikaudu 20 protsendile Eesti

aasta keskmisest gaasitarbimisest või kataks kütteperioodi ühe kuu tarbimise. EVK hallatava

strateegilise gaasivaru maht on 1 TWh ja see vastab 29 protsendile uueks aastaseks

tarbimisperioodiks prognoositud nõudlusest. EVK hoiustab strateegilist maagaasivaru Lätis

Inčulkansi maa-aluses hoidlas. Lisaks lepiti kokku 2022/2023 kütteperioodil vähendada

gaasitarbimist 15% võrra. 2023 kevadel pikendati vastavat meedet a 2023/2024 kütteperioodile.

Eestis ja ka kogu Balti-Soome regioonis on gaasitarbimise langus olnud palju suurem. Eestis

26% 2022 vs 2021 aasta ja 2023 j33% madalam kui 2021 aasta tarbimine. Maagaasi tarbimise

muutus:

Paldiski LNG terminali kai rajasid 2022. aastal Alexela ja Infortar ning gaasitoruühenduse

Elering. 2023. aasta alguses sõlmisid AS Eesti Varude Keskus (EVK) ja Pakrineeme Sadama

OÜ lepingu, millega riik omandas Paldiskis asuva veeldatud maagaasi haalamiskai koos selle

juurde kuuluva taristuga ning sadamakinnistuga. Tehingu koguväärtus ilma käibemaksuta on

31,5 miljonit eurot, millest kai maksumus on 30 miljonit ja kinnistu 1,5 miljonit eurot. Rajatud

taristu ja vastuvõtuvõimekus Eestis suurendab piirkonna gaasi varutuskindlust. 2023. aastal

sõlmisid Eesti ja Läti koostööleppe (MoU) maagaasi varustuskindluse tagamiseks.

Täiendavalt lõi MKM (alates 2023 1. juuli Kliimaministeerium) gaasi kodutarbijatele meetmed

maagaasi kõrge hinna kompenseerimiseks 2022/2023 kütteperioodiks. Gaasi kodutarbijale

kompenseeriti perioodil 1. oktoobrist 2022. aastal kuni 31. märtsini 2023 80 % kuu keskmise

gaasihinna sellest osast, mis ületas käibemaksuta 80 eurot/MWh ehk 0,7744 eurot kuupmeeter.

14 https://www.consilium.europa.eu/en/infographics/gas-storage-capacity/

18

Seejuures kompenseeriti maksimaalselt kuni 2,6 MWh (ehk 251,7 kuupmeetrit) tarbimist, mis

on keskmise eramu kuine gaasitarbimine.

Gaasimajanduse puhul on oluline olla valmis kütteperioodideks, tagada maagaasi varu ja

ühtlustada Balti ja Soome turureeglistikku. Jooksvalt on vajalik tegeleda gaasivõrgu

dekarboniseerimisega regioonis, mille peamiseks väljundiks on biometaani tootmis- ja

tarbimismahtude suurendamine erinevates valdkondades. Gaasimajanduse arengut mõjutab ka

soojus-ning jahutusmajanduse süsinikneutraalsuse tegevusplaan, mille tulemusena võib

gaasitarbimine senisest tugevamalt muutuma hakata. 2024. aasta esimeses pooles võetakse EL

liikmesriikide poolt vastu gaasi ja vesiniku turgu käsitlevate õigusaktide muudatused. Eesti

osaleb EL taseme läbirääkimistel ja kohaldab kokkulepitud muudatused riigisisestesse

õigusaktidesse. 2024. aastal eelpoolnimetatud tegevused jätkuvad.

6.1.2 Programmi tegevus: Transpordikütuste valdkonna reguleerimine

Teenuse nimetus Transpordikütuste reguleerimine ja

kütusevarude säilitamine

Teenuse eesmärk: Tagada transpordikütuste valdkonnas aus

konkurents eesmärgiga võimaldada tarbijale

võimalikult madal konkurentsitingimustes

kujunev transpordikütuste hind.

Teenuse kirjeldus: Programmi eesmärk täidetakse läbi

transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse

varu reguleeriva õigusliku keskkonna

kujundamise ja edendamise vastavalt

siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi

õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja

seisukohtade kaitsmine ELi erinevate

õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes

töörühmades osalemine.

Tegevuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024 (sihttase) 2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvat

e

energiaall

ikate

osatähtsu

s energia

summaars

est

lõpptarbi

misest

transpordi

sektoris

%

Allikas:

Eurostat

13,32* 13% 14% 16% 17%

Transpor

dikütuste

turul

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

19

enamkasu

tatavate

kütuste

kvaliteet

tagatud

Allikas:

Keskkonn

aministee

rium

* algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke

andmeid veel ei ole

Transpordikütuste valdkonna, sh vedelkütuste varu poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine on täna reguleeritud vedelkütuse- ja vedelkütusevaru seadusega. Vedelkütuste

varude (mootoribensiin, diislikütus ja lennukipetrool), moodustamiseks ja haldamiseks on

loodud AS Eesti Varude Keskus (EVK). Eestis asub täna kohustuslikust varust umbes 50%,

2022. a toodi suurem osa kütusevarust Eestisse. Eesti liitus Rahvusvahelise Energiaagentuuriga

(IEA) 2014. aastal ja sellega seonduvalt lähtutakse varude hoidmisel lisaks vedelkütusevaru

seadusele ka IEA energiaprogrammi käsitlevast kokkuleppest. Tänases olukorras tuleb üha

enam arvestada geopoliitilisest olukorrast tingitud mõjudega kütuse tarnetele. Oluline on

pöörata tähelepanu suutlikkusele tagada tarneraskuse ilmnemisel tõhus riikidevaheline info

liikumine ja kütuse võimalikult kiire tarnimine kütuse edasimüüjatele. Programmis ettenähtud

tegevused aitavad kaasa transpordikütuste valdkonna paremale reguleerimisele. Olulisel kohal

on energeetika innovatsiooni- ja tehnoloogiaalase koostöö edendamine IEA raames.

Vedelkütuse varu poliitika peab tagama IEA liikmesriigi poolt võetud kohustused ja EL

direktiivis sätestatud kohustused.

Programmi tegevuse alla kuulub üks teenus.

6.1.2.1 Teenus: Transpordikütuste valdkonna poliitika kujundamine

Teenuse nimetus Transpordikütuste valdkonna poliitika

kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse eesmärk: Transpordikütuste turgu ja vedelkütuse varu

reguleeriva õigusliku keskkonna

kujundamine ja edendamine vastavalt

siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi

õigusele.

Teenuse kirjeldus: Teenuse eesmärk täidetakse läbi

transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse

ning gaasivaru reguleeriva õigusliku

keskkonna kujundamise ja edendamise

vastavalt siseriiklikele eesmärkidele

(ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse

Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine

ELi erinevate õigusaktide väljatöötamisel

ning valdkondlikes töörühmades osalemine.

20

Teenuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tagatud

varustuskindl

us ja tõhus

turukorraldus

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

Teenuse eesmärk täidetakse läbi transpordikütuse valdkonda ja vedelkütuse varu reguleeriva

õigusliku keskkonna kujundamise ja edendamise vastavalt siseriiklikele eesmärkidele

(ENMAK) ja ELi õigusele. Ühtlasi tagatakse Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi

erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes töörühmades osalemine.

Vedelkütuste ja gaasivaru peab riigil olema igal hetkel tagatud. Varu on igal hetkel olemas

ulatuses, mis võimaldab riigil vedelkütuste tarneraskuse ilmnemisel tagada transpordisektoris

kütuste kättesaadavus vähemalt kolmel järjestikusel kuul. Seda ülesannet täidab Eesti Varude

Keskus (EVK). Alates 01.07.2023. a. jääb EVK Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

haldusalasse ja energeetika valdkond liigub Kliimaministeeriumisse. Sellest tulenevalt ei

kajastata energeetika- ja maavarade programmis enam EVK varudega seonduvaid teenuseid.

Taastuvate energiaallikate osakaal transpordis tarbitud energias on tagatud läbi siseriikliku

õigusloome kehtestatud kohustuste. Õigusloome peab käima käsikäes turu arengutega. Piisavalt

paindlik ja turuosaliste soove jälgiv õigusloome tagab võetud eesmärkide kindla ja kulutõhusa

saavutamise.

Transpordikütuste turukorralduse osas oleme väljumas konservatiivsest turukorraldusest,

turule sisenevad uued kütused (gaaskütused, suurema biokomponendi sisaldusega kütused,

sellest tulenevalt käsitletakse „vedelkütuse“ turukorralduse asemel „transpordikütuste“

turukorraldust, tulevikus muudetakse ka vedelkütuse seadus transpordikütuse seaduseks).

Eelpool väljatoodust lähtuvalt korraldatakse Eesti turukorraldus selliselt ümber, et uued kütused

turule ära mahuksid (näiteks kütuste märgistamine, tarbijate teavitamine, biokütuse tarbimisse

lubamise kohustuse paindlikumaks muutmine). Üha suuremat rolli etendavate

alternatiivkütuste turule tuleku soodustamiseks loob riik kõigile kütuse müüjatele avatud ja

läbipaistvad võimalused alternatiivkütuste turule paiskamiseks ja nendest toodetud statistikaga

kauplemiseks (statistikaga kauplemise platvorm) ning aitab ületada turubarjääre (gaasiliste

kütuste kasutamise investeeringutoetused).

6.1.3 Programmi tegevus: Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Programmi tegevus Soojusenergia tõhus tootmine ja ülekanne

Tegevuse eesmärk: Kaugkütte soodne hind on jõukohane kõigile

tarbijatele, kaugkütet toodetakse

jätkusuutlikult ja keskkonnasõbralikult.

Kaugküte on tagatud ka kõige külmemal

kütteperioodil.

Tegevuse kirjeldus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika

kujundamise ja selle elluviimise korraldamise

eesmärk on tagada läbi kaugkütteturgu

reguleeriva õigusliku keskkonna

kujundamise ja edendamise vastavalt

siseriiklikele eesmärkidele (ENMAK) ja ELi

seadusandlusele soojusmajanduse

jätkusuutlik areng. Ühtlasi tagatakse Eesti

21

esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi

erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning

valdkondlikes töörühmades osalemine.

Kaugkütteseaduse kohaselt on

kaugküttesektor 100% riigipoolse

regulatsiooni all. Regulatsiooni kohaselt peab

soojusettevõtja tagama, et kaod soojusvõrgus

oleksid minimaalsed. Õigusloome motiveerib

soojusettevõtjat võtma kasutusele piisavad

meetmed selleks, et kaugküttevõrgus oleks

kasutusel piisavalt palju taastuvaid

energiaallikaid ja soojuskadu võrkudes oleks

minimaalne.

Tegevuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvate

energiaallika

te osatähtsus

soojuse ja

jahutuse

summaarsest

lõpptarbimis

est, %

Allikas:

Eurostat

61,32%* 59% 60% 60 % 62 %

* algtaseme andmed aastast 2021, sest Eurostati 2022. a. andmeid veel ei ole

Programmi tegevuse alla kuulub järgmine teenus:

Teenus 6.1.3.1: Soojusmajanduse valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse nimetus Soojusmajanduse valdkonna poliitika

kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse eesmärk: Kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku

keskkonna kujundamine ja edendamine

vastavalt siseriiklikele eesmärkidele

(ENMAK) ja ELi seadusandlusele. Teenuse kirjeldus: Soojusmajanduse valdkonna poliitika

kujundamise ja selle elluviimise

korraldamise eesmärk on tagada läbi

kaugkütteturgu reguleeriva õigusliku

keskkonna kujundamise ja edendamise

vastavalt siseriiklikele eesmärkidele

(ENMAK) ja ELi seadusandlusele

soojusmajanduse jätkusuutlik areng.

Teenuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tagatud on

soojusmajan

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

22

duse

jätkusuutlik

areng

Soojusenergia tõhusa tootmise ja ülekande valdkonna poliitika kujundamine ja selle

elluviimise korraldamise eesmärk on tagada, et soojusmajanduses rakendatavad poliitilised

valikud ja rakendatavad meetmed lähtuksid eesmärgist, et soojusmajandus on pikaajaliselt

jätkusuutlik ega vaja tavapärasele majandustegevusele täiendavaid investeerimisega

tegevustoetusi.

Oluline on liikuda suunas, kus soojust toodetakse valdavas enamuses kohalikest ja taastuvatest

kütustest ning kütusevabadest energiaallikatest ning maksimaalses ulatuses kasutatakse ära

jääk- ja heitsoojust. Igapäevaselt tehakse tööd sellega, et saavutada programmis ettenähtud

eesmärk vähendada imporditava kütuse kasutamist soojuse tootmiseks. Selleks on vaja

investeerida hoonete energiatõhususse ja soojuse tootmise ja edastamise efektiivsemaks

muutmisesse ning jääk -ja heitsoojuse tõhusasse kasutusse.

Varustuskindluse tagamiseks ja energiasõltuvuse vähendamiseks on oluline kasutada järjest

rohkem kodumaiseid kütuseid ning leidma majanduslikult põhjendatud viise kasutada enam

hoonete ja tööstuse toodetud jääk- ja heitsoojust. Töö kaugkütteregulatsiooniga peab andma

tulemuse, et see ei piiraks majanduslikult odavamate lahenduste konkureerimist kaugküttega,

soodustaks taastuvate allikate ja jääk- ja heitsoojuse kasutuselevõttu ja energiatõhusust. Samuti

on 2050. aastaks on vaja jõuda heitmevaba soojus- ja jahutusmajanduseni , mis põhineb

kohalikel kütustel ning parimal võimalikul tehnoloogial.

Kaugkütteturu arengut pärssivaks teguriks on hetkel veel motivatsiooni puudumine soodsamate

kaugkütte lahenduste leidmiseks ja sisemise efektiivsuse kasvuks. Kaugkütte hinnaregulatsioon

ei motiveeri soojuse tootjaid otsima lahendusi, kuidas saavutada madalamaid

kaugküttehindasid ning panustada senisest enam innovatsiooni. Kahjuks ei kajastu ettevõtte

paremates majandustulemustes investeeringud, mis võimaldavad soojusenergia lõpptarbija

hinda vähendada või suunata tarbijate tarbimisharjumusi selliselt, et vähendada tipunõudlusest

tingitud investeeringuvajadusi. Kogu saavutatav efekt suunatakse ikka veel tarbijatele.

Osade kaugküttepiirkondade jätkusuutlikkus on nii ettevõtjate kui ka Konkurentsiameti

hinnangul kaheldav ja siin on oluline leida koos ettevõtjatega uusi lahendusi. Soojusettevõtjate

tegevus peab kooskõlas regulatsiooni muutmisega jätkuvalt panustama kaugkütte hinna

konkurentsivõimelisusse. Kaasatakse üha rohkem kohalike omavalitsusi, et välja selgitada

tegelik energiasääst ja sellega seotud investeeringute ulatus.

23

6.2. Meede: Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu suurendamine

lõpptarbimises

* algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke

andmeid veel ei ole

Programmi meede koosneb kahest programmi tegevusest.

6.2.1. Programmi tegevus: Energiatõhususe suurendamine

Programmi tegevus

2.1 Energiatõhususe suurendamine

Tegevuse eesmärk:

Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus

energia tootmisel, ülekandel ja tarbimisel, vähendada lõpptarbijale

müüdavat energia kogust, riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressurssi

efektiivsemalt kasutada, parandada eluruumide kvaliteeti ja muid

energiatõhususe näitajaid.

Meede 2 Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia osakaalu

suurendamine lõpptarbimises

Meetme eesmärk: Primaarenergia tarbimine muutub oluliselt tõhusamaks.

Primaarenergia tõhusama kasutuse eesmärgiks on saavutada

olukord, kus Eesti energiavarustus ja -tarbimine on säästlikum.

Meetme kirjeldus:

Primaarenergia tõhusama kasutuse ja taastuvenergia osakaalu

suurendamise meede koosneb kahest programmilisest tegevusest:

taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises ja

energiatõhususe suurendamine ehk energia lõpptarbimise

vähenemine toimub läbi primaarenergia tarbimise tõhusamaks

muutmise läbi.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase) 2027 (sihttase)

Energia

lõpptarbimine,

TWh

Allikas: Eurostat

33,3*

32,5 32,3 32,2 32,0

Primaarenergia

sisemaine

tarbimine, TWh

Allikas: Eurostat

54,4*

51,5 51,1 50,6 50,0

24

Tegevuse kirjeldus:

Programmi tegevus „Energiatõhususe suurendamine“ jaguneb

neljaks teenuseks ja nendeks on lokaalsete küttelahenduste

ehitamine kaugküttelahenduste asemel, energiatõhususe valdkonna

poliitika kujundamine ja selle elluviimise korraldamine,

tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi

hallatavate meetmete kaudu ja toetus vanal pingesüsteemil hoonete

elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile EAS´i ja

KredExi ühendatud asutuse kaudu.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Energia

lõpptarbimine, TWh

Allikas: Eurostat

33,3* 32,5 32,3 32,2 32

Primaarenergia

sisemaine tarbimine,

TWh

Allikas: Eurostat

54,4* 51,5 51,1 50,6 50

* algtaseme andmed aasta 2022 Eurostat esialgsetest andmetest, sest Eurostati 2022. a. lõplikke

andmeid veel ei ole

Sihttaseme määramisel tuleb silmas pidada eesmärki 30 TWh energia lõpptarbimise eesmärki,

lisaks 45 TWh primaarenergia tarbimise eesmärk aastaks 2030.

Programmi tegevusel on kolm teenust.

6.2.1.1 Teenus: Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse nimetus Energiatõhususe valdkonna poliitika kujundamine ja selle

elluviimise korraldamine

Teenuse eesmärk:

Muuta energia tarbimist efektiivsemaks, tagada energiatõhusus energia

tootmisel, ülekandel ja tarbimisel; vähendada lõpptarbijale müüdavat

energia kogust; riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi efektiivsem

kasutamine; parandada eluruumide kvaliteeti ja muid energiatõhususe

näitajaid.

25

Teenuse kirjeldus:

Energiatõhususe valdkonna tegevused on suunatud energiatõhususe

suurendamiseks ja energia säästmiseks energia tootmisel, ülekandel ja

tarbimisel. Valdkonnale püstitatud eesmärgid ja sihid on kokku lepitud

vastavates direktiivides ning kirjeldatud riiklikus energia- ja kliimakavas

aastaks 2030. Programmi eesmärgi täitmisel hoiame ära lõpptarbijale

müüdava energia koguse kasvu, väheneb majanduse energiamahukus

ning riigi ja kohaliku tasandi eelarvete ressursi kasutamine on

efektiivsem. Olulisel kohal on valdkonna poliitika kujundamisel Eesti

seisukohtade koostamine ja kaitsmine EL energiatõhususe valdkonda

puudutavate õigusaktide menetlemisel. Energiatõhususe valdkond

hõlmab riikliku energiasäästukohustuse täitmist energia säästmist

edendavate meetmete kaudu, energiasäästukohustuse täitmise hindamist

ning aruandlust riiklike energia- ja kliimakavade eduaruannete raames.

Energiatõhususe valdkond hõlmab näiteks veel avaliku sektori kui ka

eraomanduses olevate hoonete rekonstrueerimise ergutamist (seeläbi on

tagatud hoonetes tõhusam energiakasutus ja parem sisekliima) ja

ettevõtetes energiakasutuse tõhustamist. Valdkonnas on olulisel kohal ka

tarbijate teadlikkuse tõstmine nende seadmete, sõidukite ja hoonete

energiatarbimise kohta. Energiatõhususe valdkonna tegevused nagu ka

muud roheinvestereingud edendavad riigi pikaajalist konkurentsivõimet

ja soodustavad majanduskasvu, eriti kui selle käigus kasutatakse ära

kohapealsete ettevõtete potentsiaali innovaatiliste tehniliste ja digitaalsete

lahenduste rakendamisel. Energiatõhususe mõõdikutesse panustavad

lisaks energeetika programmile ka paljud muud valdkondlikud

programmid (transport, elamud, tööstus, ettevõtlus, avalik sektor jne.)

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Energia

lõpptarbimine,

TWh

Allikas: Eurostat

33,3 32,5 32,3 32,2 32,0

Primaarenergia

sisemaine

tarbimine, TWh

Allikas: Eurostat

54,4 51,5 51,1 50,6 50,0

*andmete koondamine toimub kahe aastase viitega ehk aastal 2023 on võimalik anda statistikat

kõige hiljemalt 2021.a. kohta.

26

Teenuse sisuks on Eesti energiatõhususe alase õigusliku keskkonna kujundamine ja

edendamine vastavalt riiklikele strateegiadokumentidele ja ELis kehtestatud õigusaktidele.

Tegevusse kaasatakse erinevaid energiatõhususe valdkonnas tegutsevaid huvitatud osapooli nii

Eestist kui ka välismaalt. Teenuse raames toimub regionaalne ja rahvusvaheline koostöö

energiatõhususe valdkonnas. Koostatakse ja kaitstakse Eesti seisukohti EL energiatõhususe

valdkonda puudutavate õigusaktide menetlemisel. Iga-aastaselt tuleb energiatõhususe alastest

edusammudest raporteerida Euroopa Komisjonile. Toimub energiatõhususe edendamiseks

loodud meetmete väljatöötamine ning nende rakendamise jälgimine. Lisaks on koostatud riiklik

energia- ja kliimakava ning aruandlus selle rakendamisest, õigusaktid, Eesti seisukohad,

memod, meetmed ja arengukava. Riikliku energia- ja kliimakava tuleb teatud ajaperioodi

jooksul uuendada, mille käigus korrigeeritakse ka energiatõhususe ja säästu eesmärke, lisatakse

meetmeid ja kaardistatakse eesmärkide saavutamise trajektoore. Ajakohastatud versioon tuleb

esitada Euroopa Komisjonile 30.06.2024 ja selleks täiendatakse kavandit Euroopa Komisjoni

hinnangu ja soovituste15 alusel.

Saavutamaks energiatõhususe eesmärke, on tellitud ja tellimisel erinevaid teemapõhiseid

uuringuid kaardistamaks progressi ning eesmärkide saavutamiseks parimaid sh kulutõhusaid

viise. 2024.a. alguses valmib Euroopa Komisjoni kaasrahastatud uuring, mille käigus

analüüsitakse Eesti olemasolevaid ja võimalikke energiasäästu saavutamise meetmeid ja valmib

laiaulatuslik meetmete kataloog koos vastavate arvutusmetoodikate ja

kontrollmehhanismidega.

2023. aastal jätkus töö EL õigusloome uuendamise suunas ning paketi „Eesmärk 55“ raames

võeti sama aasta sügisel vastu uuesti sõnastatud ELi energiatõhususe direktiiv. Seejärel algas

kaheaastane ülevõtmisperiood, mis hõlmab endas siseriiklike õigusaktide muudatuste

vajaduste analüüsi ning läbirääkimisi turuosalistega. Direktiivi muudatuste peamine eesmärk

on suurendada energiatõhusust peamiselt lõpptarbimises, täpsemalt vähendada energia

lõpptarbimist ELi tasandil 2030. aastaks vähemalt 11,7% võrreldes 2020.a tehtud

prognoosidega.

Võrreldes eelmise „Energeetika ja maavarade programmiga“ on käesolevas programmi

dokumendis muudetud järgmiste aastate sihttasemeid seoses prognoositust madalamate energia

lõpptarbimise ja primaarenergia tarbimise algtasemetega ning vajadusega saavutada senisest

ambitsioonikamad energiatõhususe eesmärgid. Sealjuures üldise energiasäästukohustuse (s.o

kohustus saavutada energiasäästu ja parandada energiatõhusust) all tuleb eristada

primaarenergia tarbimise vähendamise eesmärki, millega EL üldisesse eesmärki panustamine

on soovituslik (indikatiivne) ning energia lõpptarbimise eesmärki, mis on kollektiivselt siduv

ja mille läbi liikmesriigid osalevad liidu energia lõpptarbimise eesmärgi saavutamises.

6.2.1.4 Teenus Kiviõli linnas põlevkivist ja maagaasist soojusetootmise asendamine

taastuvenergia allikatega

Programmi teenus Kiviõlis põlevkivist soojusetootmise asendamine taastuvenergia

allikatega

Teenuse eesmärk: Vähendada Kiviõli soojuse tootmise sõltuvust põlevkivist

Teenuse kirjeldus:

15 Commission Recommendation, Assessment (SWD) and Factsheet of the draft updated National Energy and Climate Plan of Estonia - European Commission (europa.eu)

27

Tegevuse

mõõdikud

2022*

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Täiendav

taastuvenergiast

soojuse tootmise

võimsus MW

0 0 0 7 0

Teenuse näol on tegemist riigipoolse investeerimistoetusega summas 5 miljonit eurot (toetuse

osakaal on maksimaalselt 45% abikõlblikest kuludest), millega asendatakse Kiviõlis seni

põlevkivist ja maagaasist soojust tootnud tootmisseade vähemalt 7 MW ulatuses

taastuvenergiat kasutava tootmisseadmega.

Rahastus tuleb õiglase ülemineku fondist.

Eraldi meetmemäärus, mille alusel korraldatakse konkurss kõige parematel tingimustel

taastuvenergia tootja leidmiseks.

Teenused 6.2.1.2 Tänavavalgustuse energiatõhususe suurendamine KOVides KIKi kaudu,

millega nähti ette Tänavavalgustuse arendamise, energiatõhususe tõstmise ning pikemas

perspektiivis elektrienergia lõpptarbimise vähendamise üldise energiatarbimise valdkonnas,

elektrienergia kasutamise efektiivsuse suurenemist ja 6.2.1.3 Toetus vanal pingesüsteemil

hoonete elektripaigaldiste üleviimiseks uuele pingesüsteemile KredEx kaudu, mille eesmärk oli

Tallinnas vanal pingesüsteemil (3x220V) olevate hoonete elektripaigaldiste üleminek uuele

3x230/400V pingesüsteemile, elamute elektri- ja tuleohutuse parandamine, elektrienergia

võrgu kadude vähendamine 2024. aastal enam ei jätku. Teenused lõppevad 2023. aastal.

6.2.2. Programmi tegevus: Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Programmi tegevus

2.2 Taastuvenergia osakaalu suurendamine lõpptarbimises

Tegevuse eesmärk:

Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega

konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut.

Taastuvenergia osakaal kasvab lõpp- ning primaarenergia

tarbimises, kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,

majanduslikult mõistlikke lahendusi ning võttes arvesse säästva

arengu printsiipe.

Tegevuse kirjeldus:

Soojuse tõhusamaks tootmiseks viiakse katlad üle efektiivsematele

kütustele või vahetatakse/renoveeritakse need kasutuskütust

muutmata. Vajadusel minnakse üle lokaal- või kohtkütusele, lisaks

installeeritakse üha enam efektiivseid soojuspumpasid, mis

panustavad hoonete energiatõhususse ja taastuvenergia

eesmärkidesse. Elektrienergia tootmise arendamiseks suletakse

vajadusel keskkonnanõuetele mittevastavad ja olulise

süsinikuintensiivsusega tootmisvõimsused. Olulist rolli juhitava

28

baasvõimsuse ja soojatarbimise katmisel mängivad biomassil

töötavad elektrijaamad. Skoopi kuuluvad seadusandluse muutmine

taastuvelektri osakaalu suurendamiseks, tootmisvõimsuste piisavuse

tagamiseks koos välisühendustega (N-1 kriteeriumi täitmine),

olemasolevates elektrijaamades kasutatavate kütuste valiku

võimaluste suurendamine (sh biokütuste kasutamine), elutähtsate

teenuste toimepidevuse kindlustamine ning teadus- ja

arendustegevus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvate

energiaallikate

osatähtsus soojuse ja

jahutuse

summaarsest

lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

61 %* 62 % 63 % 63 % 65 %

Taastuvate

energiaallikate

osatähtsus

elektrienergia

summaarsest

lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

29 %* 32 % 35 % 37 % 55 %

Taastuvate

energiaallikate

osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest

transpordisektoris,

%**

Allikas: Eurostat

13 %* 13 % 14 % 16 % 17 %

* andmete koondamine toimub kahe aastase viitega

** mõõdiku madalamad sihttasemed tulenevad I generatsioon põlvkonna biokütuste (õli,

suhkur jms) „phase out’ist“ ehk üleminekust II põlvkonna biokütustele.

Programmi tegevus koosneb neljateistkümnest teenusest.

29

2022. aastal muudeti energiamajanduse korralduse seadust, mis oli tingitud vajadusest tuua

pikemas perspektiivis leevendust kõrgetele elektrihindadele ning panustada Eesti energia- ja

kliimapoliitika eesmärkide7 täitmisesse. Selle eesmärgi täitmiseks seadis Vabariigi Valitsus

energeetika valdkonnas eesmärgiks8, et 2030. aastal toodetakse Eestis sama palju

taastuvelektrit, kui tarbitakse. Seadusega on sätestatud, et taastuvelektri osatähtsuse eesmärk

aastaks 2030 on 100%. Sellega seonduvalt muudeti ka üldist taastuvenergia eesmärki 42%-lt

65%-le. Seaduse muudatusega tuleb pikemas perspektiivis ümber hinnata ka teenuse mõõdikud

ja ajakava.

6.2.2.1 Teenus: Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle elluviimise

korraldamine

Teenuse nimetus Taastuvenergia valdkonna poliitika kujundamine ja selle

elluviimise korraldamine

Teenuse eesmärk:

Eesti taastuvenergia on võrreldes teiste energialiikidega

konkurentsivõimeline ning suurendab riigi energia julgeolekut.

Taastuvenergia osakaal kasvab lõpptarbimises ning primaarenergia

tarbimises kasutades selleks parimat võimalikku tehnikat,

majanduslikult mõistlike lahendusi ning võttes arvesse säästva

arengu printsiipe.

Teenuse kirjeldus:

KliM´i ülesandeks on riigi taastuvenergia alase õigusliku keskkonna

kujundamine ja edendamine vastavalt ELi kui ka siseriiklikul

tasandil vastuvõetud kavadele, õigusaktidele ja eesmärkidele,

kaasates selleks taastuvenergia valdkonnas tegutsetud huvitatud

osapooli nii Eestis kui ka välismaal. Taastuvenergia valdkonna

poliitika kujundamiseks ja elluviimise korraldamiseks töötatakse

välja taastuvenergia osakaalu suurendamiseks loodud meetmed.

Oluline tegevus on Eesti esindamine ja seisukohtade kaitsmine ELi

erinevate õigusaktide väljatöötamisel ning valdkondlikes

töörühmades osalemine.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvate

energiaallikate

osatähtsus energia

summaarsest

lõpptarbimisest, %

Allikas: Eurostat

38 %* 40 % 43 % 44 % 55 %

30

6.2.2.2 Teenus: Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi kaudu

Teenuse nimetus Riiklik toetus kaugküttesüsteemide renoveerimiseks KIKi

kaudu

Teenuse eesmärk: Kaugküttesektori arendamine, energiatõhususe tõstmine ning

pikemas perspektiivis kaugküttesektori osakaalu suurenemine üldise

energiatarbimise valdkonnas.

Teenuse kirjeldus:

Programmi tegevust rahastatakse ühtekuuluvuspoliitika fondide

rakenduskava 2021–2027” poliitikaeesmärgi „Rohelisem Eesti”

erieesmärgi „Energiatõhususe edendamine ja kasvuhoonegaaside

heitkoguste vähendamine” Euroopa Regionaalarengu Fondist,

meetme „Primaarenergia tõhusam kasutus ja taastuvenergia

osakaalu suurendamine lõpptarbimises” sekkumise

„Kaugküttesüsteemide ja katelseadmete renoveerimise ja rajamise

toetamine (sh investeeringud keskmise võimsusega

põletusseadmetesse)” eesmärgil. Programmi tegevuse tulemusena

väheneb energia lõpptarbimine soojuse efektiivsema tootmise ja

edastuse tõttu. Programmi väljundnäitajaks on kas renoveeritud või

uus soojuse tootmisvõimsus kaugküttes, renoveeritud või uue

soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine aastas.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Renoveeritud või

uus soojuse

tootmisvõimsus

kaugküttes, MW

Allikas: SA KIK

14216 155 160 180 0

Renoveeritud või

uue soojustorustiku

pikkus, km

18117 140 150 155 0

16 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-

04/Lisa5_Energias%C3%A4%C3%A4stu%20uuringu%20seminari%20slaidid.pdf lk 13 17 https://energiatalgud.ee/sites/default/files/2022-

04/Lisa5_Energias%C3%A4%C3%A4stu%20uuringu%20seminari%20slaidid.pdf lk 15)

31

Allikas: SA KIK

Katelseadmete ja soojustrasside renoveerimise projekte rahastatakse „Ühtekuuluvuspoliitika

fondide rakenduskava 2021–2027” prioriteetse suuna „Energiatõhusus” meetme „Efektiivne

soojusenergia tootmine ja ülekanne” (edaspidi meede) fondist, eesmärgiga tagada

kaugküttesüsteemides energia kasutamise efektiivsuse suurenemine ja tootmissüsteemist

pärinevate saasteainete heitkoguste vähenemine. KliM töötab välja nõuded ja tingimused, mis

on aluseks toetuse saamiseks ning teostab projekti rahastamise osas järelevalvet. Vanad

renoveerimata kaugküttesüsteemid on ebaefektiivsed ja lisaks suurtele energiakadudele toimub

nendes ka keskkonnasaaste ning tootmine on ebaefektiivne. Paljud soojusenergia tootmise ja

ülekandega tegelevad ettevõtjad on aru saanud, et olles valmis katelseadmeid renoveerima, on

võimalus jätkata tegevust ja saavutada renoveeritud või uus soojuse tootmisvõimsus

kaugküttes, renoveeritud või uue soojustorustiku pikkus või arvestuslik CO2 vähenemine

aastas. Teenus jätkub 2024. aastal. Meetme eelarve on 2 miljonit eurot.

6.2.2.3 Teenus: Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks transpordis KIKi

ja Eleringi kaudu

Teenuse nimetus Riiklik toetus taastuvkütuste kasutuselevõtu suurendamiseks

transpordis KIKi ja Eleringi kaudu

Teenuse eesmärk:

Biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamine ning biometaani tarbimise

ja tootmise hoogustamine läbi toetuste. Lisaks on väljatöötatud meede,

mille eesmärgiks on taastuvenergia osatähtsuse kasvatamine ning

süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti transpordisektoris

elektribusside kasutuselevõtu abil. Kolmas meede, mis on hetkel

väljatöötamisel keskendub rohevesiniku kasutuselevõtule

transpordisektoris läbi tervikliku tootmisahelate toetamise.

Teenuse kirjeldus:

Toetuse andmise eesmärk on aidata kaasa biometaani tarbimise ja

tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad panustada

eesmärki täideta taastuvenergia osakaaluna transpordis 9,7% aastal 2022

ning 14% aastaks 2030, luues samas ka olulise baasi taastuvenergia

transpordieesmärgi täitmiseks aastal 2030. Teenus kätkeb endas kahte

meedet, kus toetatavaid tegevusi on kokku kolm. Meetmed on

omavahelises tugevas, üksteist toetavas seoses. Toetust antakse biokütuse

säästlikkuse kriteeriumitele vastava biometaani tootjale tõendatud

biometaani tarne eest, kus oodatav tulemus on, et 200 GWh säästlikkuse

kriteeriumitele vastavat biometaani on toodetud ning tarbitud. Meetmega

„Biometaani transpordisektoris tarbimise toetamise tingimused“ antakse

toetust biometaani tarbimise ja tarnimise käivitamiseks, et toetada

taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist, tekitades taastuvatest

energiaallikatest toodetud kütustele nõudluse ja käivitades seeläbi

32

biometaani tootmist, ning aidata kaasa sektori arengule. Toetuse

oodatavaks tulemuseks on transpordisektoris aastal 2022 vähemalt 4000

tonni õliekvivalendi (ktoe) (ca 46 GWh biometaani) väärtuses biometaani

aastane tarbimine, mis käivitab ka sellega samaväärses koguses

biometaani tootmise. 2022. aastal toodeti Eestis 168, 271 (GWh) biometaani,

mis ületab seatud eesmärki. Toetusskeem kestab aastani 2024.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Meetme tulemusel

toodetud ja

transpordis

kasutusse võetud

biometaani aastane

kogus, ktoe

Allikas: SA KIK

4 5,8 0 0 0

Teenuse eesmärk on aidata kaasa biometaani ja teiste alternatiivsete kütuste (sh

elektromobiilsuse) tarbimise ja tootmise hoogustamisele ning toetada tegevusi, mis aitavad

panustada eesmärki, et aastaks 2022 moodustab transpordikütuste tarbimises taastuvatest

energiaallikatest toodetud kütus vähemalt 7,5 protsenti (2022. aastal moodustas ligikaudu

8,5 %) ning aastaks 2030 vähemalt 29. Ilma riikliku toetuseta on täna veel taastuvenergia

kasutuselevõtt liiga kallis ja jääks seetõttu arendajate poolt välja töötamata. MKM-s on välja

töötatud aluspõhimõtted, mille alusel KIK ja Elering saavad biometaani tootjatest taotlejatele

toetust maksta. MKM koostas õigusaktid toetuste tingimuste ja jagamispõhimõtetega, teeb

koostööd rakendusasutustega, osaleb hindamiskomisjoni töös ja teostab seiret kogu projekti

läbiviimise kohta. Tänu antud projekti saadud teabele on MKM-l võimalik välja töötada uusi

meetmeid ja arendada taastuvenergia kasutuselevõttu transpordis ning eemaldada sellega

seonduvaid turutõkkeid.

6.2.2.4 Teenus: Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine

Teenuse nimetus Elektribusside transpordisektoris kasutuselevõtu toetamine

Teenuse eesmärk:

Eesmärk on süsinikdioksiidi emissiooni vähendamine Eesti

transpordisektoris elektribusside (vähemalt 8 tk, M3 kategooria I klassi

sõiduk) kasutuselevõtu abil ning elektribusside tarbimis- ja

laadimisandmete kogumine ja analüüsimine, et aidata kaasa

elektritranspordi arengule.

Teenuse kirjeldus: Toetust antakse tegevusteks, mis aitavad kaasa elektribusside

kasutuselevõtuks ja laadimistaristu ehitamiseks, mis toetavad

33

taastuvenergia transpordieesmärgi saavutamist ning loovad soodsad

tingimused pärast 2020. a energia- ja kliimapoliitikas taastuvenergia

osakaalu suurendamiseks. Toetuse tulemusena suureneb taastuvelektri

kasutamise võimekus ühistranspordisektoris vähemalt 0,5 gigavatt‑tundi

aastas. Avalikel liinidel sõidab vähemal 8 elektribussi ning ehitatakse

välja selle opereerimiseks vajalik laadimistaristu. Laadimistaristu

koosneb kahest tavalaadimispunktist ning kahest kiirlaadimispunktist,

erinevate laadijate kasutamine võimaldab teha mitmekesisemaid analüüse

Eestisse sobivatest elektribusside laadimise tehnoloogiatest. Toetuse

oodatavaks tulemuseks on taastuvelektri kasutamine transpordisektoris

vähemalt 0,5 GWh aastas ning CO2 emissiooni vähenemine mahus

vähemalt 0,28 kt CO2 aastas. Toetust antakse kooskõlas riigi

eelarvestrateegias sätestatud eesmärkidega, panustades süsinikdioksiidi

emissiooni vähendamisse Eesti transpordisektoris elektribusside

kasutuselevõtu abil.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Minimaalne

elektribusside arv

linnaliinil, tk

0 8 8 8 0

Taastuvelektri

kasutamine, GWh/a 0 0,5 0,5 0,5 0

Kokkuhoitud

minimaalne CO2/a,

kt

0 0,28 0,28 0,28 0

6.2.2.5 Teenus: Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine

Teenuse tegevus Rohevesiniku transpordis kasutuselevõtu toetamine

Teenuse eesmärk:

Eesmärk on vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale

transpordile ülemineku ergutamine. Eesmärgi saavutamiseks rahastatakse

rohevesiniku tootmise ja kasutuselevõtu terviklahendust transpordis.

Toetust antakse rohevesiniku tervikahela rohevesiniku tervikahela

projektile, mille tegevus panustab toetuse eesmärgi ja tulemuse

saavutamisse ja mille raames soetatakse transpordivahend koos

tankimistaristu ja rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või rajatakse

rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse lähteaine tootmisüksus.

34

(https://kik.ee/et/toetatavad-tegevused/rohevesiniku-kasutuselevott-

transpordisektoris-ja-keemiatoostuse-lahteainena)

Teenuse kirjeldus: Rohevesinikule üleminek

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Meetme tulemusel

on käivitunud

esimene

rohevesiniku

tervikahela

pilootprojekt.

Rahastusot

suse

ettevalmist

us

Projekt töös Projekt on

töös

Projekt

valmis Projekt valmis

6.2.2.6 Teenus: Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike

koostöömehhanismide rakendamise

Teenuse nimetus Taastuvenergia piirülese koostöö edendamine läbi paindlike

koostöömehhanismide rakendamise

Teenuse eesmärk: Taastuvenergia osakaalu suurendamine paindlike koostöömehhanismide

(taastuvenergia statistikakaubandus, piiriülesed ühisprojektid, ühised

toetusskeemid) rakendamise abil.

Teenuse kirjeldus:

KliM teeb tööd selle nimel, et käivitada edukalt paindlikud

koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, sest siis on võimalik

taastuvatest energiaallikatest toodetud elektrienergia osakaalu

suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni ja saavutada

arengukavast tulenev eesmärk, mis näeb ette taastuvelektri osakaalu

suurenemist Eesti elektri lõpptarbimises 2030.aastaks 30%-ni.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Võimalikult

laialdane

taastuvenergia

koostöömehhanism

ide rakendamine

Eestis

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

35

Teatises „Riiklikus energia- ja kliimakava aastani 2030“ on täpsustatud Eesti taastuvenergia (sh

taastuvelektri) eesmärke. Energiamajanduse korralduse seaduse muudatusega aastal 2022 seati

aastaks 2030 taastuvelektri osatähtsuse eesmärgiks 100% elektri summaarsest lõpptarbimisest.

KliM tegevuseks on teha tööd selle nimel, et kui käivituvad edukalt paindlikud

koostöömehhanismid teiste ELi liikmesriikidega, on võimalik taastuvatest energiaallikatest

toodetud elektrienergia osakaalu suurenemine Eesti elektri lõpptarbimises 50%-ni. Igapäevase

tegevuse raames koordineeritakse taastuvenergia paindlike koostöömehhanismide rakendamist,

eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi

Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine

üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks. Toimub pidev koostöö taastuvenergiasektori

esindajatega, teiste riigiasutuste ning erinevate huvipooltega koordineerida paindlike

koostöömehhanismide rakendamist. Tähtis on juhtida paindlike koostöömehhanismide alast

müügitööd ja tuvastada ning leida lahendusi Eesti taastuvenergiasektori arengu takistustele,

eesmärgiga tagada võimalikult laialdane koostöömehhanismide rakendamine.

Meretuuleparkide rajamise hoogustamiseks kogu regioonis on vaja merre rajada energia

ülekandevõrk/-võrgud. Oleme alustanud koostööd Eleringiga Läänemere energiavõrgu

kontseptsiooni välja töötamisega. Mere-energiavõrk loob eeldused tuuleenergia

suuremahuliseks tootmiseks, mis omakorda suurendab Eestis pikaajalist varustuskindlust ja

elavdab majandust, parandab Eesti konkurentsivõimet turupõhise ja kliimaneutraalse

energiatootmise arendamise kohana. Järgneval perioodil on vajadus leida parimad lahendused

ning võimalused kuidas selle protsessiga Eestile ja turuosalistele maksimaalselt kasu luua.

Ühtlasi on mereenergiavõrgu kapitalimahukuse ning keerukuse tõttu oluline saavutada kogu

regiooni poliitikakujundajate poolehoid võimaliku kontseptsiooni loomisel, sh ajakohaste

planeerimisprotsesside algatamiseks ja esmaste uuringute tegemiseks. Selle saavutamiseks

näeme, et Eestil oleks võimalik võtta regioonis mere-energiavõrgu kontseptsiooni arendamises

teiste Läänemereriikide kaasaja rolli, et vajaminevaid tegevusi paremini planeerida ning ellu

viia sh BEMIPi (Baltic Energy Market Interconnection Plan) koostööformaadis.

Teenuse eesmärgi saavutamiseks koordineeritakse taastuvenergia paindlike

koostöömehhanismide rakendamist, eesmärgiga meelitada lisainvesteeringuid Eesti

taastuvenergiasektorisse ning tagada seeläbi Eestis asuva ning meie siseriiklikke vajadusi

ületava taastuvenergia potentsiaali ärakasutamine üleeuroopaliste eesmärkide saavutamiseks.

Koordineeritakse koostöös taastuvenergiasektori esindajatega, teiste riigiasutuste ning

erinevate huvipooltega paindlike koostöömehhanismide rakendamist, juhitakse paindlike

koostöömehhanismide alast müügitööd, tuleb tuvastada ning leida lahendusi Eesti

taastuvenergiasektori arengu takistustele, eesmärgiga tagada võimalikult laialdane

koostöömehhanismide rakendamine. Koostöömehhanismid võimaldavad riikidel, kahepoolsete

kokkulepete alusel, müüa taastuvenergia toodangu statistilist ülejääki (siseriiklike

taastuvenergia eesmärkide suhtes) riikidele, kellel ei ole õnnestunud võetud taastuvenergia

eesmärke saavutada. Lisaks loovad paindlikud koostöömehhanismid võimaluse taastuvenergia

projekte arendavatele ettevõtetele osaleda teiste riikide taastuvenergia toetusskeemides või

arendada teiste riikide ettevõtetega ühiseid projekte. Arvestades ENMAKis väljatoodud

lähenemist rajada uusi elektritootmisvõimsusi eelkõige turupõhiselt ning paindlike

koostöömehhanismide rakendamise abil, samuti Eesti soovi suurendada eelkõige kodumaiste

Allikas:

MKM/KliM

36

primaarenergia allikate kasutamisel põhinevate või kütusevabade elektritootmisvõimsuste

Eestisse rajamisega energiajulgeolekut, toetatakse antud teenusega eelnimetatud põhimõtetele

vastavate projektide realiseerimist.

Näiteks on Eesti ja Läti majandusministeeriumid sõlminud ühiste kavatsuste memorandumi

(edaspidi MOU), millega nõustutakse ette valmistama tuuleenergeetikaks sobivad alad Eesti ja

Läti territoriaalvetes, kuhu oleks võimalik tulevikus oksjonite korraldamise kaudu rajada

tuuleparke koos kahepoolse energiaühendusega (koguvõimsusega kuni 700-1000 MW). MOU

oleks aluseks Eesti-Läti projekti esitamiseks EL taastuvenergia ühishuviprojektide nimekirja,

mis omakorda on vajalik eeldus sellele projektile EL toetuse taotlemiseks. Vajalike uuringute

jaoks on võimalik taotleda järgmise EL eelarveperioodi (2021-2027) CEF eelarvest

kaasrahastust, mille tulemusel on projekti kogukulu riigile väiksem ja tulevikus saadav tulu

oksjonist eeldatavalt suurem.

6.2.2.7 Teenus: Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil toodetud

elektrienergia vähempakkumised

Riik on varasemalt läbi viinud neli taastuvenergia vähempakkumist. Vähempakkumiste

korraldamise eesmärgiks on saada taastuvelektrit tarbijate jaoks parima hinnaga.

Teenuse nimetus Taastuvast energiaallikast ja tõhusa koostootmise režiimil

toodetud elektrienergia vähempakkumised

Teenuse eesmärk:

Vähempakkumiste tulemusel rajatakse Eestisse uusi taastuvast

energiaallikast elektrienergia tootmise võimsuseid ning

suurendatakse Eesti taastuvast energiaallikast toodetud

elektrienergia osakaalu.

Teenuse kirjeldus: Vähempakkumised toimuvad riigi seatud taastuvast energiaallikast

toodetud elektrienergia eesmärkide vastu. Programm on edukalt ellu

viidud, kui Eesti taastuvenergia eesmärgid on õigeaegselt täidetud.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taastuvenergia

vähempakkumise

tulemusena

toodetud

taastuvelektri maht,

GWh

Allikas: Elering AS

10 340 540 540 1190 (sh 650

GWh)

37

2023. aastal kuulutati välja 650 GWh tehnoloogia neutraalne vähempakkumise oksjon.

Täiendavalt uute taastuvenergeetika eesmärkide täitmiseks on plaanis välja kuulutada oksjonid

2024. aastal 340 GWh ja 2025. aastal samuti 540 GWh ulatuses.

6.2.2.8 Teenus: Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine

Teenuse nimetus Rohevesiniku tervikahela väljatöötamine

Teenuse eesmärk: Vähem keskkonnahäiringut tekitavale rohevesinikku tarbivale

transpordile ülemineku ergutamine

Teenuse kirjeldus:

Teenuse eesmärgiks on toetada Eesti oludes rohevesiniku

kasutuselevõtu väärtusahelat transpordisektoris ja keemiatööstuses:

• soetatakse transpordivahend koos tankimistaristu ja

rohevesiniku tootmisüksuse rajamisega või

• rajatakse rohevesiniku tootmisüksus ja keemiatööstuse

lähteaine tootmisüksus.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Rohevesiniku

kasutuselevõtt

transpordisektoris ja

keemiatööstuses.

Teenus

töötatakse

välja

Teenust

viiakse ellu

Teenust

viiakse ellu

Teenust

hinnatakse ja

viiakse lõpule

Teenus on

lõppenud

Üheks Eesti taastekavas ettenähtud investeeringuks on vesiniku terviktehnoloogiate

kasutuselevõtu edendamine selleks, et saavutada Euroopa rohelise kokkuleppega seatud EL-i

eesmärk jõuda 2050. aastaks kliimaneutraalsuseni. Toetuse eesmärk on kiirendada rohelise ehk

saastevaba vesiniku tootmist ja tarbimist Eestis, kus ei ole veel toimivaid vesiniku tootmise,

jaotamise ja tarbimise võimalusi. Meetme tulemusena pakutakse Eesti ettevõtjale võimalust

uute tehnoloogiate arendamiseks ja nendel baseeruvate lahenduste turule viimiseks, mis

toetavad Eesti ettevõtjate integreerumist EL tarneahelatesse ning seeläbi Eesti tööstuse

konkurentsivõime suurendamist maailmaturul.

Taastekavas ei ole täpsustatud toetatavaid sektoreid. 2020-2021. aastal läbi viidud

vesinikuressursside kasutamise analüüs näitas, et Eestis on suurim potentsiaal heite koguste

vähendamiseks transpordisektoris, mis sõltub endiselt tugevalt fossiilsetest kütustest. Suurim

potentsiaal transpordisektoris on rongidel, praamidel, raskeveokitel ja teistel

pikamaasõidukitel, kus elektrifitseerimist on keerulisem teha. Lisaks on vesiniku

kasutuselevõtuks transpordisektoris oluline keskenduda tanklavõrgu arendamisele. Sama

analüüsi kohaselt seisneb tööstussektoris vesiniku potentsiaal fossiilsetel allikatel põhinevate

keemiatoodete impordisõltuvuse vähendamises. Seega on Eesti otsustanud anda abi transpordi-

ja keemiatööstuse sektorile saastevaba vesiniku terviklahenduste väljatöötamiseks. Toetuse

saamine ei ole piiratud vesiniku tootmisega taastuvelektrist, toetatav on taastuvenergiast

rohevesiniku tootmise ja tarbimise tervikahela loomine. Taastuvad energiaallikad on: vesi, tuul,

päike, laine, tõus-mõõn, maasoojus, prügilagaas, heitvee puhastamisel eralduv gaas, biogaas ja

biomass. Antud teenuse raames on vesiniku tootmiseks kasutatava taastuvenergia allikana

välistatud biomass ja sellest saadud kütused.

38

6.2.2.9 Teenus: Tööstusalade meede

Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõtu hoogustamise programm

Teenuse nimetus Tööstusalade meede: Tööstusalades taastuvelektri tootmisseadmete

kasutuselevõtu hoogustamise programm

Teenuse eesmärk:

Hoogustada taastuvelektri tootmisseadmete kasutuselevõttu

tööstusaladel ja tööstusalaga piirnevatel aladel läbi jaotus- või

põhivõrguga liitumise toetamise.

Teenuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks toetatakse taastuvelektri tootmisseadmete

jaotus- või põhivõrguga liitumist tööstusaladel ja sellega piirneval alal.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Liitumisvõimsuse

kasv elektrivõrgus,

MW

I

taotlusvoor

Taotlusvoorud

lõppenud

Sisuline

tegevus 28 MW 0

Taastuvelektri tootmine tööstusalade juures suurendab nende alade atraktiivsust

keskkonnateadliku investori silmis ning muudab elektrisüsteemi tõhusamaks (tootmine paikneb

tarbimise lähedal). Meetme eesmärgiks on hoogustada taastuvenergia tootmisseadmete rajamist

tööstusalade juurde läbi võrguga liitumise toetamise. Eesmärkide täitmiseks kaasrahastatakse

tööstusalades ettevõtjate poolt tehtavaid investeeringuid taastuvenergia tootmisseadmete

elektrivõrguga liitumiseks.

2018. a. rahandusministeeriumi teostatud analüüsi põhjal on Eesti 79 tööstusala, sh Ida-Viru ja

Võru- mõlemas 9; Pärnu, Lääne-Viru-mõlemas 7; Viljandi, Valga, Põlva, Järva, Hiiu- kõigis 5;

Saare, Rapla, Lääne, Harju- kõigis 4 ning Tartu, Jõgeva- mõlemas 3. Toetust antakse vastavalt

riigiabireeglitele. Esimene taotlusvoor avati 2022. aasta detsembris ja teine taotlusvoor 2023

suvel. Projekti raames teostatavad tööd peavad lõppenud olema 2026. aasta juuliks.

6.2.2.10 Teenus: Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine

Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning

kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks

Teenuse nimetus

Lääne-Eesti põhivõrkude tugevdamine: Elektrivõrgu tugevdamise

programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning

kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks

Teenuse eesmärk:

Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti elektritootmise CO2-heite

vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu läbilaskevõimsust, mis

võimaldab elektrivõrku ühendada täiendavat taastuvenergia tootmist.

Teenuse kirjeldus:

Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimsuse

suurendamiseks ja kliimamuutustega kohanemiseks (näiteks kaitse

tormide eest). Meetme eesmärk on aidata kaasa Eesti elektritootmise

CO2-heite vähendamisele, suurendades ülekandevõrgu

läbilaskevõimsust, mis võimaldab elektrivõrku ühendada täiendavat

taastuvenergia tootmist.

39

Selle meetme raames kaasrahastatakse põhivõrguettevõtja

investeeringuid põhivõrku, et lisada vähemalt 310 MW täiendavat

võrguvõimsust.

Meetme rakendamine viiakse lõpule 30. juuniks 2026.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ülekandevõimsuse

suurenemine

põhivõrgus, MW

0 0 0 310 MW 0

Elektrivõrgu tugevdamise programm taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning

kliimamuutustega (nt tormid) kohanemiseks on vajalik elektrivõrgu tugevdamiseks ja

taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmiseks ning kliimamuutustega (nt tormid)

kohanemiseks.

6.2.2.11 Teenus: Jaotusvõrgu tugevdamine: Jaotusvõrgu läbilaskevõime suurendamine

tagamaks mikroelektrienergia tootjate suurem ligipääs võrgule

Teenuse nimetus Jaotusvõrgu tugevdamine

Teenuse eesmärk: Meetme eesmärk on suurendada jaotusvõrkude läbilaskevõimet,

tagades seeläbi mikroelektrienergia tootjate suurem ligipääs võrgule.

Teenuse kirjeldus:

Selle investeeringu eesmärk on suurendada elektri jaotusvõrgu

läbilaskevõimsust tänu millele on võimalik ühendada võrku täiendavat

taastuvelektri tootmist. Investeeringud hõlmavad töid elektrivõrgus, et

suurendada võrgu läbilaskevõimsust 180 MW võrra.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ülekandevõimsuse

suurenemine

jaotusvõrgus, MW

0 0 0 180 MW 0

Jaotusvõrgu tugevdamise programm aitab kaasa taastuvenergia tootmisvõimekuse tõstmisele

ning kliimamuutustega (nt tormid) kohanemisele. Programmi raame tugevdatakse elektrivõrku

ning tõstetakse taastuvenergia tootmisvõimekust.

6.2.2.12 Teenus: Geotermaalenergia arendamine

Teenuse nimetus Geotermaalenergia arendamine

Teenuse eesmärk: Geotermaalenergiast soojuse toomise pilootprojektide läbiviimine ja

edasise kasutamise potentsiaali loomine

Teenuse kirjeldus: 2024. aastal jätkub 2022. aastal alustatud töö geotermaalenergia

uurimis- ja pilootprojektide käivitamiseks (summas 3,8 milj eurot).

40

Meetme raames selgitame välja Eesti geotermaalenergia kasutamise potentsiaali. Projekti

läbiviimiseks on vajalik:

1) uurida puuraukude temperatuure erineval sügavusel;

2) pilootjaamade rajamine (Tiskre ja Roosna-Alliku);

3) geotermaalenergia arengukava koostamine;

4) geotermaalenergia kasutamist soodustava seadusandluse loomine

2022. a kulud meetmele olid 400 tuh €, 2023. aastal valmisid pilootjaamade puuraugud Tiskres

ja Roosna-Allikul. 2024. aastal jätkatakse pilootjaamade meetme maapealse osa tegevustega,

et jätkatakse tegevust, et koostada geotermaalenergia arengukava ja seadusandlus.

6.2.2.13 Teenus: Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Geotermaalenergia

kasutuselevõtt

Projektid

e

ettevalmi

stus

Geoterma

alenergia

arenguka

va

väljatööta

mine

Geotermaal

energia

kasutamist

soodustava

seadusandl

use

loomine

Geotermaal

energia

kasutuselev

õtu

edendamine

Uued

geotermaalene

rgia jaamad

Teenuse nimetus Eesti-Läti ühise meretuulepargi ELWIND eelarendus

Teenuse eesmärk: Merealal taastuvelektri tootmise piloteerimine piiriüleses koostöös

CO2 rahastuse kaudu.

Teenuse kirjeldus:

Eesti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi

MKM) (alates 01.07.2023. a kuulub energeetikaosakond

Kliimaministeeriumi (KliM) koosseisu) ja Läti

Majandusministeerium allkirjastasid 2020. aasta septembris

vastastikuse mõistmise memorandumi, millega riigid võtsid endale

eesmärgiks eelarendada ühiselt Eesti ja Läti merealale

meretuulepark ja kahe riigi vaheline elektriühendus. Projekti raames

eelarendatakse ning pannakse oksjonile meretuulearenduse ala, kus

on võimalik püstitada kuni 1000 MW suurune tuulepark

aastatoodanguga enam kui 3 TWh. Projekti kulud ja tulud jagatakse

riikide vahel ja uuringuteks kui ka elektriühenduse rajamiseks on

plaanis kaasata kuni 50% ulatuses EL rahastust. Projekti jooksul

eelarendatakse meretuulepargi alad (viiakse läbi keskkonnamõjude

hindamine ja vajalikud tehnilised uuringud) ning pannakse ala koos

hoonestusloaga enampakkumisele. Enampakkumisel leitakse

arendaja, kes ehitab välja meretuulepargi ning teeb vajalikud

toimingud elektrivõrguga liitumise rajamiseks.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

41

Hoogustamaks meretuuleparkide rajamist Eestis oleme alustanud Eesti-Läti ühise

meretuulepargi eelarenduse projektiga. Eelarendamise all mõtleme meretuulepargi rajamise

eeltöid (sh eeltööd võrguga liitumiseks) kuni hoonestusloa saamiseni (k.a.). Hoonestusloaga ala

pannakse enampakkumisele. Nii tagame, et mereala loob ühiskonnale suurimat (parimat) kasu.

Selline enampakkumine saaks esialgsetel hinnangutel toimuda mitte varem kui aastatel 2025-

2026. Kavandatava meretuulepargi suuruseks on 700…1000 MW ning selline meretuulepark

on plaanitud valmima hiljemalt 2030. aastal. 40% kasutusteguri juures (lähitulevikus

kasutustegur on pigem 50+% ning mis on antud sektoris tänu tehnoloogia kiirele arengule on

ajas kasvav) toodetakse sellisel juhul ca 3,5 TWh/aastas elektrienergiat, mis moodustaks ca

40% Eesti aastasest elektritarbimisest.

Meretuulepargi rajamine ühisprojektina (st koos Lätiga) tagab varustuskindluse ja tarbijatele

parima hinnaga taastuvenergia ning võimaldab uuringute ja võrguühenduste rajamiseks

kasutada EL kaasrahastust. See ühisprojekt toetab ka olemasolevaid projekte ning võimaldab

siia meelitada täiendavaid investeeringuid, andes rahvusvaheliselt selge signaali, et riik on üle

minemas taastuvenergiale ning järgmiste aastakümnetel on meretuuleenergia arendamine

prioriteediks. Juhul, kui ühisprojekti raames saab võimalikuks EL kaasrahastusel

võrguühenduse rajamine, muutub võrguga liitumine soodsamaks ka teistel samas piirkonnas

olevatel projektidel (näiteks Eesti Energia, Saare Wind, Tuuletraal jms). Eesmärk on, et ka

teistel tuuleparkidel liiguks mõistlikuim liitumispunkt maismaalt merele, tuulepargile lähemale,

ning võrgu külge oleks tulevikus võimalik liita ka teiste riikidega täiendavaid lisaühendusi.

6.2.2.14 Teenus: Energia salvestuse pilootprogramm

Teenuse nimetus Energia salvestuse pilootprogramm

Teenuse eesmärk:

Toetuse andmise eesmärk on hoogustada taastuvast energiast toodetud

ja salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning

suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja

elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.

Teenuse kirjeldus:

Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja

salvestatud soojus- või elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada

seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja elektrisüsteemides koos

fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.

Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Soojuse salvestuse

maht, m3 0 0 0 35 000 0

Hoonestusloa

menetlus

Hoonest

usloa

menetlus

ele

eelnev

tegevus

Hoonestu

sloa

menetlus,

keskkonn

amõjude

hindamin

e

Hoonestusl

oa

menetlus,

keskkonna

mõjude

hindamine

Hoonestuslo

a enam- või

valikpakku

mise

(konkursi)

läbiviimine

Eelarendusega

seonduvad

tegevused on

lõppenud,

hoonestusloa

konkurss

edukalt läbi

viidud.

42

Elektri salvestuse

võimsus, MW 0 0 0 4 0

Toetus on sihitud hoogustamaks taastuvast energiast toodetud ja salvestatud soojus- või

elektrienergia kasutuselevõttu ning suurendada seeläbi taastuvenergia osatähtsust kaugkütte- ja

elektrisüsteemides koos fossiilkütuste kasutuse vähendamisega.

Toetuse andmise tulemusel suureneb taastuvenergia osatähtsus kaugkütte- või

elektrisüsteemides, väheneb õhku paisatavate kasvuhoonegaaside kogus ja fossiilkütuste

kasutuse vajadus tipukoormuste katmiseks.

Meetme tulemusena saavutatakse soojuse salvestuse maht kaugküttes vähemalt 35 000 m3 ja

paigaldatakse vähemalt 4 MW elektrisalvetust.

Toetust administreerib Keskkonnainvesteeringute Keskus.

6.3. Meede: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Maapõueressursside hetkeolukord

Keskkonna – ja kliimaeesmärkide täitmise kontekstis mitmekordistub paljude toormete,

näiteks akumetallide, vajadus võrreldes fossiilsetel kütustel põhineva majandusmudeliga

(Rahvusvahelise Energiaagentuuri raporti18 põhjal). Eestis leidub kriitilisi toormeid (eelkõige

haruldaste muldmetallide ja akumetallidena) fosforiidis, graptoliitargilliidis, kristalses

aluskorras ja tööstusjäätmetena19. Samas ei ole Eesti riikliku tähtsusega strateegiliste

maavarade, sh EL kriitiliste toormete nimekirja20 kuuluvate ressursside uuritus praegu piisav,

et võimaldada sektori arendustega edasi minna ja väärtusahelas lisandväärtust suurendada.

Seoses hoonete energiatõhususe parandamise ja rekonstrueerimisega on kasvanud ka nõudlus

ehitustegevuseks kasutatava materjali, sh looduslike maavarade järele. Nende pidev ja samas

säästlik kasutamine suurenenud mahus vajab aga samuti analüüse ja lisauuringuid.

Peamised väljakutsed, mida meetme all adresseeritakse:

• Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga

maapõueressursside valdkondades;

• maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning

leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;

• maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine

minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus;

• maapõueressurside kasutamine: informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks

ning maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades,

mis tagavad piisava teadmisbaasi;

• maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus: korraldatud parimal moel ja

on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav.

18 The Role of Critical Minerals in Clean Energy Transitions, IEA, 2021. https://iea.blob.core.windows.net/assets/24d5dfbb-a77a-4647-abcc- 667867207f74/TheRoleofCriticalMineralsinCleanEnergyTransitions.pdf 19 https://www.egt.ee/uudised/meist-meedias-pohjarannik-virumaa-fosforiidis-leiti-ka-haruldasi-muldmetalle 20 https://rmis.jrc.ec.europa.eu/uploads/CRM_2020_Report_Final.pdf

43

Meetme oodatav tulemus on: Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt,

võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi majanduskasvu silmas pidades.

Oodatavat tulemust aitab oma teenuste kaudu saavutada Eesti Riiklik Geoloogiateenistus.

Meede 6.3 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Meetme eesmärk: Tagada maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule

suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus.

Meetme kirjeldus:

Programmi meede maapõueressursside uurimine ja kasutamine

sisaldab kahte programmi tegevust, milleks on maapõueressursside

uurimine ja kasutamine ning geoloogiline kaardistamine ning

maapõuealane kompetents.

Meetme mõõdikud 2022*

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Tagatud on

maapõueressurssid

e kasutamise

koordineerimine

ning nende

kasutamise

potentsiaali

jätkusuutlik

uurimine

Allikas:

MKM/KliM

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

6.3.1. Programmi tegevus: Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Programmi

tegevus 6.3.1 Maapõueressursside uurimine ja kasutamine

Tegevuse eesmärk:

Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse

Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades

keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja

julgeoleku aspekte.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue uurimise ja

kasutamise poliitikat, koostatakse valdkonnaanalüüse ning

määratletakse riigi huvi maapõueressursside võimalikuks

kasutuselevõtuks. Olulise osa tegevusest moodustab

44

maapõueressursside kompleksne teadmistepõhine uurimine.

Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja Eesti Geoloogiateenistus.

Tegevuse

mõõdikud

2022*

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Maapõueressurssid

e uurimine ja

kasutamine on

jätkusuutlik ja

koordineeritud

Allikas:

MKM/KliM

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

*välja tuua viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus koos vastava aastaga

Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:

• Teadmisbaasi suurendatakse eelistatult suure majandusliku potentsiaaliga

maapõueressursside valdkondades;

• maapõueressursside majandamine: arvestatakse sotsiaalmajandusliku olukorraga ning

leevendatakse seonduvaid negatiivseid mõjusid;

• maapõueressursside kasutuse suunamine: tagatakse ringmajanduse põhimõtetest

lähtuvalt ressursside võimalikult suure lisandväärtusega ning säästlik kasutamine

minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Tagatakse tõhus ressursikasutus.

Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest.

6.3.1.1 Teenus: Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Teenuse nimetus Maapõue poliitika kujundamine ja elluviimise korraldamine

Teenuse eesmärk:

Eesti maapõueressursse uuritakse ja kasutatakse teaduspõhiselt,

võimalikult keskkonnahoidlikult ja ressursitõhusalt riigi

majanduskasvu silmas pidades.

Teenuse kirjeldus:

Teenus hõlmab maapõueressursside uurimise ja kasutamise

administreerimise korrastamist, maavarade kasutamise

arengustrateegiate väljatöötamist ning uurimis-ja arendustegevuse

tulemuslikkuse tõstmisele kaasa aitamist läbi õigusliku

regulatsiooni, valdkonnaanalüüsi, partnerite ja sihtrühma kaasamise.

Olulise osa moodustab teenusest geoloogilise uuringu ja maavara

kaevandamislubade menetluse käigus riigi huvi määratlemine ja

vajadusel Vabariigi Valitsusele vastavate materjalide

ettevalmistamine. Samuti sisaldab teenus eelpoolnimetatud

tegevuste toel maapõue uuringutega tegelevate riigiasutuste ja

45

ettevõtete motiveerimist uuringu- ja arendusprojektidega alustama

ning ühiskonna teadlikkuse tõstmist.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Maapõuepoliitika

elluviimine on

pidev

Allikas:

MKM/KliM

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

6.3.1.2 Teenus: Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine, valitsusasutuste

maapõuealane nõustamine

Teenuse nimetus Ekspertarvamuste koostamine, konsultatsioonide andmine,

valitsusasutuste maapõuealane nõustamine

Teenuse eesmärk: Erinevate kasutajate varustamine nendele vajaliku maapõuealase

informatsiooniga

Teenuse kirjeldus:

Teenus sisaldab suunatud eesmärgipäraste geoloogiliste uuringute

läbi viimist, valitsusasutuste nõustamist maapõue ressursside

uurimise ning haldamisega seotud küsimustes ning nõustamist

maapõuepoliitika kujundamisel.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Nõustamiste arv

Allikas: EGT 6 5 5 5 5

6.3.1.3 Teenus: Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste uuringud

Teenuse tegevus Maapõueressursside kasutuselevõtu ja väärindamise võimaluste

uuringud

Teenuse eesmärk:

Teostada maapõue varade geoloogilised uuringud tasemel, mis

vastaksid kaasaja võimalustele ning võimaldaksid anda

eelhinnangud nende kasutuselevõtu potentsiaalile

46

Teenuse kirjeldus:

Teenus sisaldab konkreetseid maapõue sh maavarauuringuid ning

nendega kaasnevaid geofüüsikalisi, hüdrogeoloogilisi,

keskkonnageoloogilisi ja meregeoloogilisi uuringuid. Lisaks võib

teenus sisaldada analüüse ja hinnanguid, mis kaasnevad

konkreetsete maavaragruppide võimaliku kasutuselevõtu ja

väärindamisega.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ülevaadete

koostamine on

pidev

Allikas: EGT

täidetud täidetud täidetud täidetud täidetud

6.3.2. Programmi tegevus Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents

Programmi tegevus

6.3.2 Geoloogiline kaardistamine ja maapõue kompetents

Tegevuse eesmärk:

Informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid teha

mahus ja suundades, mis tagavad piisava teadmisbaasi;

korraldada maapõuealase info kogumist, säilitamist ja

kättesaadavust parimal moel ja teha põhjendatud ulatuses

avalikult kättesaadavaks.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks teostatakse kompleksset geoloogilist

baaskaardistamist ning maapõuega seotud fokusseeritud

uurimistöid. Tagatakse parimad võimalikud geoloogilise

informatsiooni uurimis- ja säilitamistingimused ja tegeletakse

pidevalt avalikkuse teavitamisega maapõue temaatika

võimalustest, väljakutsetest ning riskidest. Eesmärki aitab oma

teenuste kaudu saavutada Eesti Geoloogiateenistus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Mõõtkavas 1:50 000

geoloogilise

kompleksse

kaardistamisega kaetud

ala % Eesti

territooriumist

38 46 50 54 58

47

Allikas: EGT

Teavitusürituste arv

Allikas: EGT 5 5 5 5 5

Seireprojektide arv

Allikas: EGT 4 4 4 4 4

Peamised väljakutsed, mida tegevuse all adresseeritakse:

• maapõueressurside alase informatsiooni kogumiseks ja nende kasutuselevõtuks ning

maksimaalseks väärindamiseks vajalikke uurimistöid tehakse mahus ja suundades, mis

tagavad piisava teadmisbaasi;

• maapõuealase info kogumine, säilitamine ja kättesaadavus on korraldatud parimal moel

ja on põhjendatud ulatuses avalikult kättesaadav.

Programmi tegevus koosneb kolmest teenusest.

6.3.2.1 Teenus: Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine, haldamine ja

avalikustamine

Teenuse nimetus Maapõueinformatsiooni kogumine, süstematiseerimine,

haldamine ja avalikustamine

Teenuse eesmärk: Rajada kaasajastatud jooksvalt täiendatav geoloogiline infobaas

Teenuse kirjeldus:

Teenuse alla on koondunud maapõue geoloogiline kaardistamine ja

teemakaartide koostamine ning uuringute ja puursüdamike materjali

kogumine, süstematiseerimine, säilitamine; samuti hõlmab teenus

geoloogilise informatsiooni avalikuks kasutuseks kättesaadavaks

tegemist.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Mõõtkavas 1:50

000 geoloogilise

kompleksse

kaardistamisega

kaetud ala % Eesti

territooriumist

Allikas: EGT

38 46 50 54 58

6.3.2.2 Teenus: Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine

48

Teenuse nimetus Avalikkuse maapõuealase teadlikkuse tagamine

Teenuse eesmärk:

Maapõue kasutamise korraldus ja ruumiline planeerimine toimivad

kooskõlas ja avalikkus on informeeritud maapõue valdkonna

väljakutsetest, võimalustest ning riskidest.

Teenuse kirjeldus:

Teenus hõlmab avalikkuse maapõuealast teavitamist, statistiliste

ülevaadete ja trükiste koostamist ning levitamist. Olulise osa teenuse

sisust moodustab regulaarne maapõueressursside uurimise ning

rakendamise tutvustamise alaste teavitusürituste läbiviimine ja

korraldamine.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Teavitusürituste arv

Allikas: EGT 5 5 5 5 5

6.3.2.3 Teenus: Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine

Teenuse nimetus Maapõue valdkonna seirete ja uuringute läbiviimine

Teenuse eesmärk: Tagada geoloogiliste valdkondadega seotud teemade pidev seire

Teenuse kirjeldus:

Teenus hõlmab geoloogilisest keskkonnast tuleneva riskiga seotud

uuringuid; veevarude uuringuid; põhjavee kvaliteedi uuringuid;

põhjaveekogumite seisundi uuringuid; põhjaveeseireid;

mereranniku seiret; seismoseiret; radooniseiret ning vajadusel

seireandmete interpreteerimist ja nende baasil põhjendatud

soovituste ja arengustsenaariumide koostamist.

Teenuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Seireprojektide arv

Allikas: EGT 4 4 4 4 4

7. Programmi juhtimiskorraldus

Energeetika ja maavarade programmi eest vastutab Kliimaministeeriumi energeetika ja

maavarade asekantsler. Programmijuhi ülesanne on programmi koostamise ja uuendamise

eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna

arengukavade väljatöötamine ning infovahetuse korraldamine.

49

Programmi sisulise koostamise, elluviimise ja seire eest vastutavad energeetika ja maavarade

osakonnad.

Energeetika ja maavarade programm on muuhulgas seotud järgmiste riiklike

strateegiadokumentidega:

• Energiamajanduse arengukava aastani 2030;

• Strateegia “Eesti 2035”;

• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;

• Eesti säästva arengu riiklik strateegia „Säästev Eesti 21“;

• Kliimapoliitika põhialused aastani 2050;

• Riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030;

• Hoonete rekonstrueerimise pikaajaline strateegia;

• Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava 2021– 2035;

• Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035.

• Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050

Valdkonna eest vastutav minister esitab programmi eelnõu Rahandusministeeriumile üks kord

aastas ning see avalikustatakse Kliimaministeeriumi veebilehel. Pärast programmi kinnitamist

koostatakse programmi rahastamiskava. Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud

kinnitatakse riigieelarve seadusega ning meetmete eelarved ministri liigendusega. Programmi

seire toimub vähemalt kaks korda aastas.

Energeetika ja maavarade osakonnad koostavad igal aastal programmi rakendamise kohta

tulemusaruande. Energeetika ja maavarade programmi täitmisel tekib mitmeid koostööpunkte

teiste ministeeriumide ja nende valitsemisala asutustega.

Energeetika ja maavarade valdkondade poliitika kujundamisel tehakse aktiivset koostööd

kõikide energeetika ja maavarade valdkondade teenuse pakkujatega (nt mäetööstus-, elektri- ja

gaasiettevõtjad). Eraldi on moodustatud valdkonna huvirühmade esindajatest koosnev MKM

(alates 01.07.2023. a KliM) energeetikanõukogu ja taastuvenergia nõukoda ja meretuuleenergia

hoogustamise töörühm.

Otsesed seosed teiste tulemusvaldkondadega on transpordis alternatiivsete kütuste

kasutuselevõtu suurendamisel ja motoriseeritud individuaaltranspordi nõudluse vähendamisel.

Lisaks sõidukipargi ökonoomsuse suurendamine ja tõhususe väljaarendamine.

Elamumajanduse raames on otsene seos olemasoleva hoonefondi energiatõhususe

suurendamise ja uute hoonetega seotud eeldatava energiatõhususe suurendamisega.

1

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

KALANDUS ÜHISPROGRAMM 2024-2027

2

SISUKORD

1. Programmi üldinfo ................................................................................................................. 3

2. Sissejuhatus ........................................................................................................................... 3

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava .............................................................. 5

4. Hetkelukorra lühianalüüs ....................................................................................................... 6

5. Olulised tegevused ................................................................................................................. 9

6. Meetmed, tegevused ja teenused ........................................................................................ 10

6.1 Kestlik kalandus ............................................................................................................ 10

6.1.1 Kutseline kalapüük ................................................................................................ 10

6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine ................................................... 13

6.1.3 Vesiviljelus ............................................................................................................ 16

6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete

rakendamine .............................................................................................................................. 17

6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse ............................................................................ 18

6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine ........................... 19

7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus........................................................................................ 19

3

1. Programmi üldinfo

Kalavarud on rahvuslik rikkus, mida tuleb säästlikult kasutada. Kalavarude kasutamist ja kaitset tuleb korraldada viisil, mis tagab varude kestlikkuse, võimaldades samal ajal saada nende kasutamisest võimalikult suurt sotsiaalset ja majanduslikku tulu. Kalanduse majanduslike eesmärkide täitmiseks on oluline luua tingimused elujõulisele ja konkurentsivõimelisele vesiviljelus-, kalapüügi- ja vee-elusressursside töötlemise sektorile, pöörates enim tähelepanu tootlikkuse tõstmisele ja lisandväärtuse kasvule. Kalanduse programmiga aidatakse nende eesmärkide saavutamisele kaasa, esitades nägemuse kalamajandussektori vajadustest, väljakutsetest ja arenguvõimalustest.

2. Sissejuhatus

Kalanduse programm on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ning Kliimaministeeriumi ühisprogramm, mis hõlmab valdkonna vastutusala kirjeldust, mõõdetavaid väärtusi ning eelarvet. Ühisprogrammi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister käskkirjaga vastavalt pädevusjaotusele .

Tulemusvaldkond Põllumajandus ja kalandus

Tulemusvaldkonna eesmärk Eesti toit on tarbijate poolt eelistatud, elukeskkond on hoitud, toidusektori ettevõtted on edukad ning maa- ja rannakogukondade elujõud kasvab.

Tulemusvaldkonna vastutaja

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Valdkonna arengukava Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030

Valdkonna arengukava visioon

Eesti toit on hinnatud ja maal on hea elada.

Programmi nimi Kalandus

Programmi eesmärk Kestlik kalandus, mis tagab sektori konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise.

Programmi periood 2024―2027

Vastutaja

(kaasvastutaja)

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium (Kliimaministeerium)

Kaasvastutajad ( Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala asutused)

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)

Kaasvastutajad (Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA)

4

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

PõKa 2030 kaheksas tegevussuund on kestlik kalandus, mis sisaldab nelja eesmärki:

• keskkonnateadlikult ja jätkusuutlikult kalavarusid majandades on kalavarud heas seisus; • kasvab keskkonnateadlik harrastuspüük;

• kalandus- ja vesiviljelussektor on jätkusuutlik ja konkurentsivõimeline;

• kalandus- ja vesiviljelussektori toodang on kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga.

Tulemusvaldkond „Põllumajandus ja kalandus“ on seotud tulemusvaldkonnaga "Keskkond“.

Ühisprogrammi dokument koosneb ühest meetmest ja kuuest tegevusest. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium vastutab kutselise kalapüügi, vee-elusressursside töötlemise, vesiviljeluse, kalavarude haldamise ja kaitse, ning harrastuspüügi arendamisega seotud tegevuse ja teenuste eest, samuti Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021―2027 rakenduskava väljatöötamise ja selle rakendamise eest. Kliimaministeerium vastutab kalapüügiga seonduvate õigusaktide nõuete täitmise üle järelevalve ja harrastuspüügiks kalastuskaartide väljastamise eest.

2023. aasta seisuga on valdkonna tervikteenuste protsessis kaardistatud kutselise kalapüügi ning vee-elusressursside töötlemise ja turustamise teenuste protsessid. Kaardistamisel on vesiviljeluse teenuste protsess.

Kalanduse programmi 2024. aasta ReM eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 13 338 610€ (Tabel 2). Kliimaministeeriumi eelarve kulude, mitterahaliste kulude ja investeeringute maht on 3 678 537€ (Tabel 3). Ministeeriumid avalikustavad dokumendi oma kodulehel pärast seda, kui Riigikogu on riigieelarve vastu võtnud. Ühisprogrammi uuendatakse igal aastal RES protsessi käigus või vastavalt vajadusele. Ühisprogrammi eelarvet seiratakse kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.

Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kulu (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava

5

esitatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Struktuurivahenditega seotud muudatusi kajastatakse Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF) 2014–2020 perioodil ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) 2021-2027 perioodil toetuse andmise tingimuste käskkirjades. Mõlemad ministeeriumid koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta eraldi tulemusaruande, mis esitatakse Rahandusministeeriumile riigi eelarvestrateegia koostamiseks hiljemalt 1. juuniks.

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude jätkusuutliku majandamise. Programmi eesmärgi saavutamist jälgitakse järgmiste mõõdikute abil.

Tabel 1. Programmi mõõdikud koos algtasemete ja sihttasemetega aastate kaupa.

Mõõdik, sh allikas 2022* (algtase)

2024 (sihttase)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

Heas seisus varud, % 42 61 61 61 61

Lisandväärtus töötaja kohta ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), €/Statistikaamet

25 711 (2021)

29 000 29 500 30 500 31 000

Töökohtade arv ettevõtetes, mis tegelevad kalandusega (kutseline kalapüük, vesiviljelus ja kala töötlemine), Statistikaamet

1903 (2021)

1855 1875 1875 1875

Ühisprogrammi eelarve koosneb Maaeluministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumi kuue tegevuse eelarvest.

Tabel 2. Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ja Kliimaministeeriumi tegevuste eelarve

Eelarve kulude jaotus 2023 eelarve

2024 eelarve eelarve

2025 2026 2027

Meede Kestlik kalandus 30 078 835* 17 017 147 28 362 204 30 737 717 29 920 883

Programmi tegevus

Kutseline kalapüük

8 638 475 5 264 006 10 063 779 10 045 407 10 428 070

Programmi tegevus

Vee- elusressursside töötlemine ja turustamine

8 644 684 3 330 646 6 402 016 8 590 312 6 708 593

Programmi tegevus

Vesiviljelus 3 044 400 1 042 474 2 479 749 2 579 215 2 793 765

6

Programmi tegevus

Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi keskkonnakaitse meetmete rakendamine

3 747 992 2 636 654 4 903 159 5 041 074 5 522 882

Programmi tegevus

Kalavarude haldamine ja kaitse

0* 1 064 830 858 093 838 159 838 896

Programmi tegevus

Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise ja kaitse korraldamine

6 003 284*** 3 678 537 3 655 408 3 643 550 3 628 677

* Ei kajasta kogu 2023.a eelarvet, kuna kalavarude haldamise ja kaitse valdkond liikus Regionaal- ja põllumajandusministeeriumisse alates 1. juuli 2023. **Kajastab vaid 2023.a juulist üle tulnud vahendeid seoses valdkonna liikumisega Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumiga vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusele. *** 2023.a number on programmi kinnitamise hetkel veel täpsustamisel.

Teenuste maksumus kujuneb teenuse osutamisega seotud otsestest kuludest (nt inimestele suunatavad toetused või teenuskohtade ülalpidamine) ja kaudsetest kuludest (teenust osutava asutuse personali- ja majanduskulud). Struktuurivahenditest rahastatavate teenuste puhul on eraldi välja toodud see osa teenuse otsekulust, mida rahastatakse struktuurivahenditest. Investeeringute eelarvet kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel. Programmide teenuste hinnas sisaldub põhivara kulum. Teenuse hindades kajastatakse amortisatsioonikulu selleks, et kanda investeering kuludesse soetatava põhivara kasuliku eluea jooksul. Põhivara kulum kajastatakse programmi, meetme ja tegevuse tasemel mitterahalistes kuludes. Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud, mis sisaldavad põhivara amortisatsiooni kulu.

4. Hetkelukorra lühianalüüs

Majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise kalandussektori areng sõltub suuresti kalavaru seisundist ning piiratud ressursi tingimustes tehtud otsustest selle varu kasutamisel ja haldamisel. Lisaks tuleb leida võimalused, kuidas kalakasvatamisel kasutada maa- ja veeressurssi võimalikult efektiivselt. Kalapüük, kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemine, vesiviljelus ― need valdkonnad peavad põhinema konkurentsivõimet, sissetulekuid, lisandväärtust ja teadmisi suurendaval majandamisel, mis on samaaegselt keskkonnahoidlik ja sünergiaidloov.

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ja oskustööjõu nappus ning kalandussektori vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Sektori atraktiivsuse tõstmiseks on vaja jätkata valdkonnast positiivse kuvandi loomist kõigis kalamajanduslikes valdkondades ning selle saavutamiseks tuleb tõhustada koostööd teadus- ja haridusasutuste, sektori ettevõtete ning administratsiooni vahel.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Piiratud kalavaru tingimustes tagab oskusteabe ja traditsioonide kestmise, konkurentsivõime püsimise ning ettevõtjate tehtud investeeringute järjepidevuse ajaloolisel püügiõigusel põhinev kalapüügivõimaluste jaotussüsteem.

7

Peamised väljakutsed püügisektoris on seotud püügikoormuse vähendamise ja sissetulekute tõstmisega, kuivõrd majanduslikult olulistest kalavarudest on praegu heas seisus alla poole. Kalavarude looduslikuks taastumiseks tuleb taastada kalade elupaiku ja kudealasid ning tagada nende säilimine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke. Kalavarude hea seisundi saavutamiseks on vaja vähendada püügikoormust nende kalavarude kasutamisel, mis ei ole heas seisundis (eelkõige ahven ja koha). Samuti on vaja ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid. Jätkuvalt on vajalik teha jõupingutusi ebaseadusliku kalapüügi ohjamiseks, püütud kala tagasiheite lõpetamiseks ning soovimatut kaaspüüki vähendavate püügimeetodite ja püügivahendite kasutuselevõtuks.

Ranna ja siseveekogude kalapüügi- ja vesiviljelussektori konkurentsivõime ja tulusus on madal, mis muuhulgas tuleneb ebapiisavast ühistegevusest toodangu väärindamisel ja turustamisel ning on tingitud ka kalapüügi hooajalisusest. Seetõttu on vaja tähelepanu pöörata ranna- ja siseveekogude kalurite tegevuste mitmekesistamisele ja sissetulekute tõstmisele. Säästva sinimajanduse kasvu toetab kestliku kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja vee-elusressursside väärindamise kõrval ka jõukate rannikukogukondade areng.

Vee-eluressursside töötlemist iseloomustab vähene tootearendus. See tähendab ühelt poolt seda, et tooted on tagasihoidliku lisandväärtusega, kuid teisest küljest on senini vähe tähelepanu pööratud nende ressursside töötlemisele, mille potentsiaal on kasutamata või vähe kasutatud ja mille väärindamine ei suurenda survet keskkonnale, olles samal ajal vastavuses elurikkuse, kliimaneutraalsuse ja ringmajanduse eesmärkidega. Kalandussektori ettevõtete investeeringute soodustamiseks tuleb toetada keskkonnasõbralike ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside tõhusamat kasutust. Kalatöötlemis- ja vesiviljelussektoris tegutsevatele mikro- ja väikeettevõtjatele, kellel on madal omafinantseeringuvõime, ning väikeste ja keskmiste suurustega ettevõttetele (VKE-dele), kellel on raske saada pikaajalisi laene, võimaldatakse turutõrgete leevendamiseks ligipääsu laenurahale. Töötlemissektori konkurentsivõime tõstmiseks, sh lisandväärtuse kasvatamiseks, on vaja toetada vee- elusressursside tootearendust ja uuenduslike tehnoloogiliste lahenduste väljatöötamist ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö ning Eesti teadlaste rahvusvahelises teaduskoostöös osalemise kaudu.

Vaatamata faktile, et Eestis püütakse aastas ligikaudu 74 000 tonni kala ja kasvatatakse veel lisaks 800 tonni , ei ole riigis kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tarbimine suur. Aastas tarbitakse keskmiselt umbes 17 kg kalatooteid elaniku kohta, mis on tunduvalt alla Euroopa keskmise – Euroopas on see näitaja 23,2 kg inimese kohta. Kalatarbimise suurendamiseks Eesti leibkondades on plaanis jätkata üleriigilise kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tutvustamise ja teavitamise kampaaniaga, mis pööraks tähelepanu kalatoodete tarbimise olulisusele kõikides vanusegruppides ja aitaks kaasa Eesti kalatoodete väärindamisele ning turustamisele.

Eestis tegutseb kaheksa kalanduspiirkonna tegevusrühma (Joonis 1). Kalapüük on alati olnud tähtsal kohal ning mitmed asundused on tekkinud just kalapüügiga tegelemise toetusel. Kalanduspiirkondade moodustamisega on rannakalanduses välja kujunenud tugev kalurite tuumik, kes saab kalapüügist märkimisväärset tulu.

8

Joonis 1. Kalanduspiirkonna tegevusrühmad

Seoses püügi hooajalisusega on siiski enamikul ranna- ja siseveekogude kutselistel kaluritel vajadus leida täiendavaid sissetulekuallikaid, sest hooajaline püügitegevus ei anna piisavalt tulu ega sissetulekut terveks aastaks. Ranna- ja siseveekogude kalurite vähene investeeringusuutlikkus vähendab oluliselt nende võimalusi võtta kasutusele uusi keskkonnasäästlikke ja väiksema kasvuhoonegaaside emissiooniga energiaallikaid ning seista vastu kliimamuutustest tulenevatele ohtudele.

Kalanduspoliitika sotsiaalmajanduslike eesmärkide saavutamiseks on oluline edendada püüki nii ranna- kui ka siseveekogudes nii, et püügitegevusest sõltuvad kogukonnad jõuaksid rahuldava elatustasemeni ja nende investeerimissuutlikkus kasvab. Vee-elusressursside väärindamine ja otseturustamise jätkuv toetamine loob võimalused lühikeste tarneahelate tekkeks ning soodustab väikeste, kuid kvaliteetsete koguste turustamist otse tarbijale. Kalanduspiirkondade ja kestliku sinimajanduse arengu soodustamiseks on vajalik koostöö jätkumine sektorite esindajate ja teadlaste vahel ning algatusrühmade töö koordineerimine riigisiseselt ja rahvusvahelisel tasandil.

Nii kalavarude hea seisundi saavutamiseks kui ka kalandussektori konkurentsivõime tõstmiseks vajalikke tegevusi rahastatakse ELi finantsperioodil 2021―2027 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi (EMKVF) vahenditest, varasemalt ELi finantsperioodil 2014―2020 Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi (EMKF ) vahenditest. Mitmesuguseid harrastuskalapüügi tugevdamise meetmeid ja kalanduse teadlikkuse tõstmise tegevusi rahastatakse ka Keskkonnainvesteeringute Keskuse kaudu. Lõhelistele rändeteede avamist kalanduslikult olulistele jõgedele rajatud paisudel on seni rahastatud Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi vahenditest.

EMKF 2014―2020 rakenduskava elluviimine jätkub kuni 2023. aasta lõpuni arvestusega, et kõik toetatavad tegevused peavad olema lõpetatud ja kuludokumendid esitatud 31. detsembriks 2023.

Uue eelarveperioodi 2021―2027 EMKVFi Eesti rakenduskava kiideti Vabariigi Valitsuse poolt heaks 21. juulil 2022. aastal. Euroopa Komisjon andis sellele heakskiidu 9. detsembril 2022. aastal. Esimeste EMKVF 2021―2027 toetusmeetmete avamist planeeritakse 2023. aasta III kvartalis.

Eesti vesiviljeluse mitmeaastane riiklik tegevuskava aastani 2030 kinnitati 12. juulil 2022. aastal ning see annab võimaluse rakendada EMKVFi vahendeid sektori arenguteks.

9

Elektrienergiatoodete hind kasvas 2022. aastal oluliselt ja seda eelkõige Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. 2023 aasta alguses võimaldati kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

5. Olulised tegevused

Olulised tegevused 2024―2027 eesmärkide täitmiseks:

• Kutselise kalapüügiga seonduvate andmete elektrooniliseks esitamiseks ning andmehalduse kaasajastamiseks juurutatakse elektroonilisi infotehnoloogilisi kliendirakendusi. Tänapäevaste IT-lahenduste ja elektroonilise andmevahetuse parendamise toel väheneb ettevõtjate ja kalandusadministratsiooni halduskoormus, paraneb andmete kvaliteet ja operatiivsus, luues võimaluse kasutada andmehalduses täisautomaatset aruandlust ning tõhustada järelevalvet ebaseadusliku tegevuse üle.

• Luuakse tingimused merevesiviljeluse arenguks. Selleks, et merevesiviljeluse areng ei tooks kaasa olulist negatiivset mõju merekeskkonnale, on vajalik välja töötada ja rakendada merevesiviljeluse arengut võimaldavad leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.

• Vee-elusressursside väärindamisel soodustatakse kõrgema lisandväärtusega toodete tootmist ja aidatakse kaasa kalapüügi- ja vesiviljelustoodete uute turgude leidmisele. Majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalandussektori arenguks on vajalik pöörata tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja suurendada tehnoloogilist võimekust, et tagada kohalike ja seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsem kasutamine. Vee-elusressursside väärindamisel tuleb kasutusele võtta uuenduslikke tehnoloogilisi lahendusi, mille eelduseks on ettevõtete koostöö teadus- ja arendusasutustega, sh rahvusvahelisel tasandil. Toodetele uute turgude leidmine on suure tähtsusega, kuna see võimaldab vähendada võimalikke tekkivaid riske peamistel sihtturgudel, mis on tingitud näiteks geopoliitilisest olukorrast maailmas.

• Kalandusega seotud rannakogukondade arengut soodustatakse kalanduse tegevusrühmade tegevuse kaudu. Ranna- ja siseveekogude püügisektori konkurentsivõime tõstmiseks edendatakse ühistegevust püütud saagile lisandväärtuse andmisel ja toodangu turustamisel. Toetatakse investeeringuid kalanduspiirkondade majanduspotentsiaali, sinimajanduse ja rannikuturismi ressursside kasutuselevõtmiseks, et laiendada ranna- ja siseveekogude kalurite majandustegevuste mitmekesisust, tõsta sissetulekuid ning suurendada vastupidavust võimalikele majandus- ja keskkonnakriisidele. Kalanduspiirkondades edendatakse kalandus- ja merendustraditsioone ning kultuuripärandit rannakogukondade identiteedi tugevdamiseks. Samuti suurendatakse kalanduskogukondade oskusi ja teadmisi.

• Soodustatakse keskkonnahoidlikku tootmist ja toetatakse investeeringuid taastuvenergia kasutuselevõtmiseks kõikides kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ning väärindamise etappides.

• Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks kavandatakse liigse püügikoormusega piirkondades kasutatavate püügivahendite arvu vähendamist ning kalavarude kaitsemeetmete ajakohastamist (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele.

10

• Kalavarude hea seisundi saavutamiseks rakendatakse taastamisemeetmeid: rändeteede avamine (paisude ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele), elupaikade ja koelmute taastamine ning taasasustamine.

• Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilisi kontrollimise võimalusi ning kaasatakse vabatahtlikke kudealade kaitsmisel.

• Harrastuskalapüügi edendamiseks on ajakohastatud infosüsteemi (TEHA), et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Lubade väljastamine toimub alates 2022. aasta 1. märtsist kalaluba.ee süsteemi kaudu.

• Jätkatakse harrastuspüügi taristute toetamist, mis tõstab teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele.

• Viiakse ellu harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust tõstvaid tegevusi.

6. Meetmed, tegevused ja teenused

6.1 Kestlik kalandus

Meetme eesmärk on kestlik kalandus, mis tagab kalandusvaldkonna konkurentsivõime ning kalavarude säästliku majandamise.

Tabel 3. Meetme mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase) 2024

(sihttase) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase)

Kutselise kalapüügi lisandväärtus sektori töötaja kohta, €

39 237 (2021)

42 000 44 000 46 000 48 000

Vesiviljeluse lisandväärtus sektori töötaja kohta, €

15 265 24 800 25 000 25 200 25 500

Majanduslik mõju (sotsiaalmajanduslik mõju) harrastaja kohta aastas, €

278 320 320 320 320

6.1.1 Kutseline kalapüük

Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline kutseline kalapüügisektor.

Poliitika kujundamise ja elluviimisega loome tingimused elujõulise ja konkurentsivõimelise kutselise kalapüügisektori arenguks, mis põhineb loodusliku kalavaru säästlikul kasutamisel. Sektori arengu eelduseks on heas seisus kalavarud.

Eesti kutselise kalapüügi sektor jaguneb ranna- ja siseveekogude püügiks, Läänemere traalpüügiks ning kaugpüügiks. 2023. aasta alguse seisuga tegutseb sektoris 1524 püügiloa omanikku ning 2304 kalurit. Kalanduse kogusaagist, mis oli 2022. aasta andmetel 74,2 tuhat tonni, saadakse koguseliselt püügil rannavetest ja siseveekogudest 16,6%, kaugpüügil 21% ja Läänemere traalpüügil üle 62% kalast. Väärtuselt moodustab kalasaagist kaalukama osa kaugpüük 73%-e väärtusega, järgnevad ranna- ja sisevete püük 13,5% ja traalpüük 13%-ga kogu Eesti kalasaagist.

11

Ranna- ja siseveekogude kutselisel kalapüügil, kus peamiselt tegutsevad füüsilisest isikust ettevõtjad, on kutselise kalapüügi loa välja võtnud 1504 ettevõtjat, kelle lubadele on kantud kokku 2304 kalurit. Läänemere traalpüügi- ja kaugpüügisektoris, kus saadakse enam kui 83% kogu Eesti väljapüügist, tegutseb 20 ettevõtet ja kokku ligikaudu paarsada kalurit. Kuna ranna- ja siseveekogude kalanduses on kasutada oleva kalavaru kohta püügiga tegelevate isikute arv suur, siis on püügist saadav keskmine tulu ühe isiku kohta madal ning kalapüük ei ole enamikule ranna- ja siseveekogude kaluritele ainsaks sissetulekuallikaks (ligikaudu kolmandik loa omanikest püüab alla 200 kg kala aastas). Seega on ranna- ja siseveekogude kalapüügil jätkuvalt suurim väljakutse see, kuidas leida tasakaal püügikoormuse ning kutselise kalapüügiga tegelejate arvu ja kasutada oleva kalavaru vahel. Lisaks tuleb sissetulekute suurendamiseks toetada tegevuste mitmekesistamist ja lõimimist sinise majanduskasvu teiste valdkondadega (nt rannikuturism, merebiotehnoloogia). Sinine majanduskasv on pikaajaline strateegia, mis toetab säästvat majanduskasvu mere- ja merendussektoris tervikuna.

Kutselise kalapüügiga tegelevate ettevõtete majandusnäitajate parandamiseks tuleb toetada ka püütud saagi väärindamist ja otseturustamist. Eelduse selleks loob ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üks vorm on tootjaorganisatsioon. Läänemere traalpüügisektoris toimib selline lähenemine juba aastaid, kus kilu ja räime püüdvad ettevõtjad on koondunud kolmeks toimivaks tootjaorganisatsiooniks ning katusorganisatsiooniks ― tootjaorganisatsioonide liiduks. Ranna- ja siseveekogude püügisektoris on praeguseks tunnustatud üks tootjaorganisatsioon, mis toimetab peamiselt Peipsi järvel. Tootjaorganisatsioonide peamine suunitlus on koondada väiksed tootmismahud suuremaks kogumiks, et kindlustada stabiilsem logistika ja tarneahel toodete kättesaadavamaks muutmisel ning saavutada juurdepääs parematele turustamisvõimalustele, panustades enda tegevusega ka jätkusuutlikku toidutootmist käsitlevatesse strateegiatesse. Näeme, et riigi roll on toetada sellises vormis ühistegevust ka edaspidi, et sektoris toimuksid konkurentsivõimet suurendavad muutused ja arengud.

Kalapüügiga kaasnevate kulutuste vähendamiseks toetame investeeringuid kalalaevade energiatõhususe suurendamiseks. Kalasadamate ja lossimiskohtade väljaarendamise toetamisega loome eeldused selleks, et maale toodav kala oleks kvaliteetne ning mitut eesmärki täitvad ehk multifunktsionaalsed kalasadamad teeniksid tagasi vähemalt osa ülalpidamisega seonduvatest kuludest.

Tööjõu vananemine ja kutselise kalapüügi vähene atraktiivsus noorte jaoks ohustab sektori kestma jäämist, mistõttu on vaja luua sektorist atraktiivne positiivne kuvand. Ühelt poolt tuleb sektorisse suunata parimad teadmised ja lahendused koostöös haridus- ja teadusasutustega ning soodustada selleks ka erinevaid rahvusvahelisi projekte. Teisalt on vaja tõhustada dialoogi ka sektori ja administratsiooni vahel. Vähem tähtsad ei ole ka erinevad teadlikkust tõstvad kampaaniad, mis on hea viis teadmiste viimiseks laiema avalikkuseni. Kalapüügisektori ettevõtete omavahelise parema koostöö tagamiseks ja konkurentsivõime suurendamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis leiavad aset kalapüügisektori ja teadus-arendusasutuste koostöös. Teadmistepõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes JPI Oceans ja SCAR-Fish ning raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ tegevustes. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Lisaks sektori sisestele tegevustele, ei ole vähem tähtis pöörata tähelepanu keskkonnale ja meetmetele, millega hallata kutselise kalapüügi majandamist ja andmete kogumist. Selleks, et muuta püügiga seonduvate andmete esitamist ettevõtjatele lihtsamaks ja administratsioonile

12

süsteemsemaks, on vaja jätkata selleks sobilike elektrooniliste lahenduste parendamist ja juurutamist. Alakasutatud on tänapäevaste elektrooniliste lahenduste potentsiaal kutselise ranna- ja siseveekogude kalapüügi aruandluses, kus e-lahenduste olemasolust hoolimata tehakse elektrooniliselt alla 25% kõikidest toimingutest. Kavandame aastatel 2023―2024 üleminekut üksnes elektroonilisele andmeesitusele ranna- ja siseveekogude kalapüügil, samuti kala esmamüükide, ülevõtmiste ja transpordi vormistamisel, et 2024. aastast rakendada elektroonilist andmeedastust Eesti kutselises kalapüügis lausaliselt.

Täiselektrooniline andmeesitus võimaldab koguda andmeid operatiivselt, mis tähendab, et ka ülevaade kvooditäituvusest saabub operatiivselt. Andmete kvaliteet paraneb tänu nende ühetaolisusele ja elektrooniliste võimalustega loodavate andmete sisestamise eelseadistamise võimalustele. Samuti paraneb andmete aja- ja vajaduspõhine töötluskiirus. Selle pinnalt on võimalik ümber defineerida ka andmete analüüsitehnikad, et kasutada rohkem süsteemitööriistu ja automaatseid aruandlusi. See aitab tõhustada järelevalvet ja vastavalt ka ressursse suunata.

Alates 1. jaanuarist 2023 on Peipsi, Lämmi- ja Pihkva järvel lisaks majanduslikult olulisemate kalaliikide püügivõimaluste jaotamisel kehtestatud püügivahendite piirarvu jaotamisele lubatud ka aastase saagi jaotamine väljapüügimahuna püügivahendite kohta. Muudatus võimaldab püügiõiguse omanikel stabiilsemat püügivõimaluste kasutust, kuna nüüd saavad nad ise püügitegevust planeerida, vältides suures koguses kala ühel ajal turule paiskamist, ja teha otsuseid lähtuvalt majanduslikest kaalutlustest.

2022. aastal kasvas hüppeliselt l kütuse hind maailmaturu Venemaa sõjalise agressiooni tõttu Ukraina vastu. Seetõttu suurenesid oluliselt traalapüügi kulud nii Läänemerel kui ookeanil. Nende ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahendite toel hüvitada 2022. aastal kalapüügiks kasutatud aktsiisivaba diislikütuse hinnatõusu osa, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust.

Programmi tegevuse tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA). PTA peamisteks teenusteks on kutselise kalapüügiga seotud andmete kogumine ja analüüs ning turukorralduse järelevalve, PRIA korraldab riiklike ning EMKF ja EMKVF toetuste andmist ja toetustega seotud järelevalvet.

Tabel 3. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase) 2024

(sihttase) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase)

Ranna- ja siseveekogude kalapüügi sektoris hõivatute keskmine vanus

54,2 54 54 54 54

Kutselise kalapüügi ettevõtete keskmine palk (suhe Eesti keskmisesse), %

79 (2021) 85 88 90 92

13

Kutselise kalapüügi ettevõtete müügitulu, €

57 892 000 (2021)

67 700 000

68 700 000

70 000 000

72 000 000

6.1.2 Vee-elusressursside töötlemine ja turustamine

Programmi tegevuse eesmärk on kalandus- ja vesiviljelussektori kvaliteetne, kõrge lisandväärtuse ja suure ekspordipotentsiaaliga toodang.

Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulisema ja konkurentsivõimelisema kalatöötlemissektori arenguks, pöörates enim tähelepanu lisandväärtuse kasvule tootearenduse kaudu ja kaasates selle saavutamiseks senisest enam teaduspotentsiaali. Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku töötlemist ning tootearendusliku ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist kohalike ning seni kasutamata vee-elusressursside (sh töötlemisjääkide) efektiivsema kasutamise kaudu, liikudes seejuures väärtusahelat pidi kõrgema lisandväärtusega toodete tootmise poole. Olulind roll on siin ettevõtete ning teadus- ja arendusasutuste koostöö tulemusel väljatöötatavatel vee- elusressursside väärindamise uuenduslikel tehnoloogilistel lahendustel. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Eestis on kala tarbimine viimase kolme aastaga olnud kerges tõusutrendis ulatudes 17kg-ni aastas ühe elaniku kohta. See on omakorda mõjutanud Eesti kalatoodetega isevarustatuse taset, mis on püsinud suhteliselt kõrgel ( 2022. aastal 328%). See tähendab, et meil on küllaltki suur hulk ressurssi, mida tarbida ja kõrgema väärtusega toodeteks töödelda.

Tootmissisendite kallinemine on avaldanud suurt mõju kogu sektorile, tõstes kulutusi nii tootmises, töötlemises kui ka kasvatuses, mõjutades seega kalatoodete hinda jaekettides. Inimesed tunnetavad toiduainete hindade muutusi poes käies vahetumalt ja reageerivad hinnatõusule kala- ja kalatoodete asemel odavamate alternatiivsete tootegruppide ostmisega. Kvaliteetse ja kõrge lisandväärtusega kala- ja vesiviljelustoodangu pakkumine ning sellega käsikäes kulgev tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused toodete tarbimise suurendamiseks. Riigisisese kalatarbimise tõstmiseks algatasime 2021. aasta alguses teavituskampaania kalatoodete tarbimise propageerimiseks, mis kestis 2023. aasta märtsini. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete tootmise ja väärindamise etappides toetame taastuvenergeetika kasutuselevõttu ettevõtetes, mis võimaldab lisaks keskkonnahoidlikule tootmisele hoida ära energiakandjate hinnatõusust tulenevaid mõjusid lõpptoodete hindadele.

Kuna Eestis püütakse kala üle kolme korra rohkem, kui siin ära tarbitakse, siis sõltub tänase kalapüügisektori majanduslik kestlikkus paljuski ekspordist. Oluliste turgude äralangemine võib vähendada sektori tulusust. Näiteks vähenes kilu- ja räimepüügisektori tulusus, kui Venemaa turule kehtestati ekspordipiirangud. Ajapikku on sektor suutnud sellest siiski taastuda (joonis 2). Ka COVID-19 levikust tingituna vähenes 2020. aastal Euroopa-suunaline eksport, eeskätt magevee kalade (koha, ahven) töötlemisega tegelevatel ettevõtjatel, kuna HoReCa nõudlus oli marginaalne.

Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete töötlemisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKFi vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

14

Joonis 2. Kalapüügi- ja vesiviljelustoodete kogu ekspordi- ja impordidünaamika aastatel 2018-2022

Eesti päritolu kalapüügi- ja vesiviljelustoodete ekspordi koguväärtus oli 2022. aastal üle 153,8 miljoni euro (joonis 3), millest külmutatud kala osakaal moodustas koguseliselt üle 60%, mistõttu on vajadus toodete mitmekesistamise ja tootearenduse järele

Joonis 3. Eesti päritolu müüdud kalatoodete väärtuse osakaal kogu kalatoodete müügis 2022. aastal.

108 481 120 282

102 753 101 519

97 110

42 600 57 453

65 261

65 204 63 472

147 810

188 260

161 545

173 686

208 858

125 647 139 252

134 461

150 629

189 373

0

50 000

100 000

150 000

200 000

250 000

0

20 000

40 000

60 000

80 000

100 000

120 000

140 000

2018 2019 2020 2021 2022

eksport, t import, t eksport, tuh € import, tuh €

1%

26%

16%

4% 25%

18%

10%

Värske või jahutatud kala, v.a kalafileed

Külmutatud kala, v.a kalafileed

Kalafileed ja muu kalaliha

Kuivatatud, soolatud, suitsukala

Vähid

Kalatooted ja -konservid; kaaviar

Tooted ja konservid vähkidest, limustest

15

Tööjõu vananemine, erialaspetsialistide ning oskustööjõu nappus ja kalatöötlemise valdkonna vähene atraktiivsus noorte silmis vajab sektori kestlikkuse tagamisel terviklikku käsitlust. Selleks soodustame valdkonnast positiivse kuvandi loomist ning tõhusamat koostööd teadus- ja haridusasutuste, ettevõtete ja administratsiooni vahel, sh õppekavade kaasajastamisel, täiendusõppe korraldamisel ning vajalike erialaspetsialistide koolitamisel.

Sektoris tegutsevatel mikro- ja väikeettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime, samuti on raskendatud VKE-de ligipääs pikaajalistele laenudele. Selliste turutõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale.

Jätkuva kalapüügi- ja vesiviljelustoodete nõudluse rahuldamiseks maailmas ja Eesti kalatoodetega isevarustatuse kõrge taseme juures soodustame kvaliteetse ja kõrge lisandväärtuse ning suure ekspordipotentsiaaliga toodete tootmist. Ühe teenusena aitame kaasa uute turgude leidmisele ja vähendame võimalikke riske peamistel sihtturgudel.

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.

16

Tabel 4. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022

(algtase) 2024

(sihttase) 2025

(sihttase) 2026

(sihttase) 2027

(sihttase)

Eesti päritolu eksporditavate toodete koguväärtus, €

153 828 729

155 000 000

160 000 000

165 000 000 167 000

000

Kalandustoodete tarbimine Eestis, (kg inimese kohta)

17 17 18 19 19

Kalatöötlemise lisandväärtus sektoris töötaja kohta, €

21 501 (2021) 22 500 23 000 23 500 24 000

6.1.3 Vesiviljelus

Programmi tegevuse eesmärk on tagada elujõuline ja konkurentsivõimeline vesiviljelussektor.

Poliitika kujundamise ja rakendamisega loome tingimused majanduslikult elujõulise ja konkurentsivõimelise vesiviljeluse arenguks. Enim tuleb tähelepanu pöörata tootlikkuse tõstmisele, uute liikide kasvatusele, toodangu mahu ja lisandväärtuse kasvule. Selleks soodustatakse valdkonna teadus- ja arendustegevust. Teadmispõhisema poliitika kujundamisele aitab kaasa osalemine mitmesugustes rahvusvahelistes teaduskoostöö võrgustikes, nagu näiteks JPI Oceans, SCAR-Fish ja raamprogrammi „Euroopa horisont“ missioonivaldkonna „Terved ookeanid, mered, ranniku- ja siseveed“ töörühm. Ühtlasi toetame Eesti teadlaste osalemist rahvusvahelises teaduskoostöös ERA-NET Cofund BlueBio’s ja ERA-NET Cofund Blue Economy’s rakendusuuringute programmi kaudu.

Toodangu suurenev maht aitab rahuldada töötlejate senist toorainevajadust ja siseturu nõudlust kasvatatavate liikide järele. Suurema toodangumahu saavutamine lubab ettevõtetel siseneda kindlamini ka turgudele ja turusegmentidesse, kus oodatakse stabiilseid tarneid. Konkurentsivõime tõstmiseks pöörame senisest enam tähelepanu toodangu väärindamisele ning kasvatustehnoloogiatele. Vesiviljelussektori kvaliteetse toodangu suurendamisel tagame valdkonnas tegutsejate konkurentsivõime Läänemere piirkonnas ning hea keskkonnaseisundi säilimise tootmise intensiivistumisel. Toetame keskkonna- ja energiasäästlike tehnoloogiate kasutuselevõttu, soosides ressursside efektiivsemat kasutust. Aitame kaasa tootmismahtude kasvule ning muudame tootmise tõhusamaks ja mitmekesisemaks.

Vesiviljeluse tasakaalustatud arengu soodustamiseks tuleb senisest enam teha koostööd ministeeriumide ja nende valitsemisalade asutuste vahel, sh merevesiviljeluse arendamisel, sest prognoositavat toodangu kasvu saame oodata merevesiviljeluse arvelt. Seda toetab noorjärkude kasvatamine maismaal paiknevates kalakasvandustes. Ühtlasi tuleb merevesiviljeluse arendamisel arvestada Läänemere keskkonnaseisundiga ning merealade planeerimisest ja keskkonnahoiust lähtudes luua võimalusi koostoimeliste lahenduste tekkeks. Selleks, et tagada ettevõtjatele merevesiviljeluse arendamisel investeerimiskindlus, loome süsteemi, kus merevesiviljeluseks sobivatel aladel korraldab lubade andmise riigiasutus, kes paneb need load ettevõtjate vahel

17

enampakkumisele. Sellega loome merevesiviljelusega alustavatele ettevõtjatele võimaluse tootmistegevusega koheselt alustada ning vähendame ettevõtjatele hoonestuslubade taotlemiseks kuluvat aega.

Vesiviljelussektori ettevõtete omavahelise koostöö soodustamiseks ja konkurentsivõime parandamiseks jätkame teavitus-, koolitus- ja nõustamistegevustega, mis toimub läbi sektori ja teadus-arendusasutuste teadmussiirde.

Sektoris tegutsevatel ettevõtjatel on olnud madal omafinantseeringuvõime. Samuti on olnud finantsvahendid sihtgrupile raskesti kättesaadavad. Selliste tõrgete leevendamiseks võimaldame ligipääsu laenurahale.

Eesti vesiviljelussektori suur killustatus ja huvide lahknevus väikese toodangumahuga toodete ja tootmisviiside vahel pärsib tõhusat koostöövõimet nii erialaliitude vahel kui ka tootjaorganisatsioonis. Ühistegevuse soodustamine on üks peamisi tegureid sektori säilimise ja konkurentsivõime tagamiseks. Ühe eelduse loob selleks ettevõtjate endi majanduslik koostöö, mille üheks vormiks on ühistuline tegevus. Sellise koostöövormina tegutseb üks vesiviljelussektori tootjaorganisatsioon.

Bioloogilise ressursi säästlikust kasutamisest lähtudes soodustame keskkonnahoidlikku tootmist, toetades tootearenduse ja tehnoloogilise võimekuse suurendamist. Kvaliteetne ja kõrge lisandväärtusega vesiviljelustoodang ning tarbijateadlikkuse kasv loovad eeldused vesiviljelustoodete tarbimise suurendamiseks.

Pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas kasvas 2022. aastal oluliselt elektrienergiatoodete hind. Vesiviljelustoodete tootmisega tegelevatele ettevõtjatele elektrienergia hinnatõususust 2022. aastal tingitud lisakulude kompenseerimiseks ja ettevõtjate konkurentsivõime säilitamiseks võimaldati 2023. aasta alguses EMKF vahenditest elektrienergia hinnatõusu hüvitamist selles osas, mis ilmnes pärast Venemaa sõjalise agressiooni algust Ukrainas.

Oodatavat tulemust aitavad oma teenuste kaudu saavutada PRIA ning PTA.

Tabel 5. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdiku nimi 2022 (algtase)

2024 (sihttase)

2025 (sihttase)

2026 (sihttase)

2027 (sihttase)

Vesiviljelusettevõtete müügitulu, €

4 900 000 7 000 000 8 000 000 10 000 000

11 000 000

Vesiviljelussektori toodang, tonni

801 1200 1400 1600 1700

6.1.4 Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi keskkonnakaitsemeetmete rakendamine

Alates 2024. aastast viiakse ellu Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi, mille keskkonnakaitsemeetmete rakendamise tegevus sisaldab Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi, Kliimaministeeriumi ja tema valitsemisala asutuse poolt taotletavate toetuste menetlemist, taotlusvoorude ja nende eelarvete planeerimist.

• Kalanduse kontrolli ja järelevalve toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis tagavad seire, kontrolli, õigus- ja haldusnormide täitmise, suurendades seejuures riiklikku järelevalve administratiivset suutlikkust, avalike teenuste efektiivsust ja tulemuslikkust,

18

tekitamata seejuures täiendavat halduskoormust ning lihtsustades kalapüügi andmete esitamist.

• Kalandusandmete kogumise toetust saab kasutada nende tegevuste elluviimiseks, mis on vajalikud kalandusandmete kogumise, haldamise ja kasutamise toetamiseks, teaduspõhiste otsuste tegemiseks kalavarude majandamiseks ning ühise kalanduspoliitika rakendamiseks.

• Merekeskkonna uuringute toetuse peamine eesmärk on panustada Eesti merestrateegia meetmekava rakendamisse.

• Kalade kudemistingimuste parendamise toetusega toetatakse kalade kudemiskohtade ja rändeteede taastamist.

6.1.5 Kalavarude haldamine ja kaitse

Programmi tegevuse eesmärk on saavutada olukord, kus kalavarude püügitingimused ja -võimalused on aja- ja asjakohased, kalavarud on kestlikult majandatud ja harrastuspüük on arendatud.

Kalavarude hea seisundi saavutamiseks ja säästlikuks kasutamiseks on liigse püügikoormusega piirkondades vaja oluliselt vähendada lubatud püügivahendite arvu ning ajakohastada kalavarude kaitsemeetmeid (alammõõdu korrigeerimine, ajalis-ruumilised piirangud, selektiivset püüki toetavad meetmed). Selleks rakendatakse teadmistepõhist lähenemist, tuginedes otsuste tegemisel kalavarude seisundi hindamisele ja teadussoovitustele. Lõheliste rändeteede probleemi lahendamiseks avatakse kalanduse seisukohalt olulistele jõgedele rajatud paisudel ja ummistunud jõgede suudmetes kaladele läbipääsud kudealadele. Lisaks taastatakse elupaiku ning koelmuid, et tagada varude parem looduslik taastumine. Ohustatud kalaliikide varude taastamiseks asustatakse veekogudesse kalade noorjärke, arvestades seejuures vajadusega säilitada looduses geneetiline mitmekesisus. Sellekohase poliitika kujundamisega tegeleb Regionaal- ja Põllumajandusministeerium alates 1. juulist 2023.

2022. aastal alustati ettevalmistusi eksperimentaalse uuringu „Tuulikute müra mõju olulisus räime rändele Eesti rannikumeres“ teostamiseks.

Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi. Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse. Harrastuskalapüügi edendamiseks ajakohastatakse infosüsteemi, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Toetatakse harrastuspüügiks vajalike taristute rajamist, mis aitab tõsta teenuse kvaliteeti ja populaarsust ning vähendab keskkonnakasutusest tingitud mõjusid loodusele. Samuti on vajalik kasvatada harrastuskalastajate keskkonnateadlikkust.

Oodatava tulemuse saavutamist toetavad oma teenuste kaudu Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus ning Keskkonnainvesteeringute Keskus.

Tabel 6. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2022 (algtase)

2024 (sihttase )

2025 (sihttase )

2026 (sihttase )

2027 (sihttase )

19

Madalas seisus varude arv 22 15 15 15 15

Jõgedel avatud rändetakistuste arv (tk)

118 130 135 140 145

6.1.6 Kalavarude kaitse ja –püügi haldamise korraldamine

Programmi tegevuse eesmärk on, et kalapüügi ja -käitlemise, kalastiku uuringute valdkonnas ning harrastuspüügivõistlustel on tagatud keskkonnaalane õiguskuulekus ning nõuetele vastavus ja kalade paljundusmaterjali kogumine toimub nõuetele vastavalt.

Kalavarude hea seisundi ja säästliku kasutamise toetamiseks keskkonnajärelevalve ja reguleerimise abil parendatakse järelevalve süsteeme ja planeerimist olulisemate kalaliikide keeluaegadel, -kohtades, püügialadel ja maale tuleku kohtades, koostatakse kontrollkavad ning korraldatakse rahvusvahelisi ühisoperatsioone. Ebaseadusliku kalapüügi vähendamiseks täiendatakse järelevalve elektroonilise kontrollimise võimalusi ning arendatakse uusi, riskipõhist järelevalvet hõlbustavaid infotehnoloogilisi süsteeme ja rakendusi. Samuti parandatakse koostööd vabatahtlikega kudealade kaitsmisel.

Selleks, et tõsta kalurite teadlikkust säästvast kalapüügist, kaasatakse neid erinevatesse kalavarude kaitse ja ebaseadusliku kalapüügi ohjamisega seonduvatesse tegevustesse.

Harrastuskalapüügi edendamiseks arendati välja infosüsteem, et lubade väljastamine ja andmete esitamine oleks ladusam. Järgnevatel aastatel tuleb süsteemi toimimist jälgida ning vajadusel teha jätkutegevusi.

Programmi tegevuse eesmärgi täitmise eest vastutab oma teenustega Keskkonnaamet.

Tabel 9. Programmi tegevuse mõõdikud

Mõõdik 2022 (algtase)

2024 (sihttase )

2025 (sihttase )

2026 (sihttase )

2027 (sihttase )

Tulemiga ``vastab nõuetele`` kontrollide osakaal kalakaitses, %

74 Tase ei ole

langenud

Tase ei ole

langenud

Tase ei ole

langenud

Tase ei ole

langenud

7. Ühisprogrammi juhtimiskorraldus

Ühisprogramm „Kalandus 2024―2027“ (edaspidi programm) panustab riigi eelarvestrateegia tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“ ning osaliselt ka tulemusvaldkonda „Keskkond“. Programmdokument koosneb kuuest programmi tegevusest, mille alla on koondatud tegevuste elluviimiseks vajalikud teenused.

Programm on arengukavas „Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukava aastani 2030“ seatud alaeesmärgi rakendamiseks vajalikke meetmeid ja tegevusi kirjeldav dokument.

Programmi koostamist ja täitmist koordineerib Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumis strateegia- ja finantsosakond ning Kliimaministeeriumis eelarve- ja strateegiaosakond. Programmi kooskõlastavad mõlema ministeeriumi juhtkonnad. Programmi kinnitavad regionaalminister ja kliimaminister vastavalt pädevusjaotusele käskkirjaga pärast riigieelarve vastuvõtmist ja programm avalikustatakse mõlema ministeeriumi kodulehel. Programmi muudetakse vastavalt vajadusele või sama aasta riigieelarve seaduse muutmisega. Programmi eelarvet seiratakse minimaalselt kord kvartalis ning tegevusi kord poolaastas.

20

Programmi rahastamiskava koostamisel lähtutakse riigieelarve seadusest ja selle rakendusaktidest. Rahastamiskava sisaldab kõiki allikaid (sh välisvahendeid). Programmi rahastamiskava koostatakse kuluarvestuse infosüsteemis (KAIS). Programmi tulud, kulud ja finantseerimistehingud kinnitatakse riigi eelarvestrateegiaga 2024―2027.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning Kliimaministeerium koostavad igal aastal ühisprogrammi rakendamise kohta tulemusaruande.

1

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm

2024–2027

2

Sisukord

1. Programmi üldinfo ............................................................................................................................. 3

2. Sissejuhatus ........................................................................................................................................ 4

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava ........................................................................... 5

4. Hetkeolukorra analüüs ....................................................................................................................... 7

5. Programmi olulised tegevused aastatel 2024–2027 ........................................................................ 15

6. Meetmed ja tegevused .................................................................................................................... 19

Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus ....................................... 19

Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine ..................................... 20

Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine ...................................................................................................... 26

Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine ............................................................................................................ 29

Meede 2. Ringmajanduse korraldamine ....................................................................................... 33

Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine .............................................................. 34

Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine ................................................. 37

Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine ..................................................................... 38

Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine .............................................................................................. 41

Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine ..................................................... 44

Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus .................................................................... 47

Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine ........................................................................................... 48

Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine .......................................................................... 50

Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus ........................................................................................ 58

Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine ......................................................................................................... 58

Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine ................................................................................................ 66

Meede 5. Ilmainfo tagamine ........................................................................................................ 71

Tegevus 5.1. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine ....................................................... 71

Meede 6. Toetavad programmi tegevused ................................................................................... 75

Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine ........................................................ 75

Tegevus 6.2. Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele ..................................................................... 79

7. Programmi juhtimiskorraldus........................................................................................................... 80

3

1. Programmi üldinfo

*Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel.

Tulemusvaldkond Keskkond

Tulemusvaldkonna eesmärk

Eesti inimestele on tagatud puhas ja mitmekesine elukeskkond ning suhtumine loodusesse on vastutustundlik

Valdkonna arengukava*

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 Põlevkivi kasutamise riiklik arengukava 2016–2030 Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 Riigi jäätmekava 2023-2028 Kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018‒2027

Programmi nimi Keskkonnakaitse ja –kasutuse programm

Programmi eesmärk Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on tagatud

Programmi periood 2024–2027

Peavastutaja (ministeerium)

Kliimaministeerium

Kaasvastutajad (Kliimaministeeriumi valitsemisala asutused)

Keskkonnaamet (KeA) Keskkonnaagentuur (KAUR) Eesti Loodusmuuseum (ELM) Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KEMIT)

4

2. Sissejuhatus

Keskkonna tulemusvaldkonna eesmärgi saavutamiseks on loodud keskkonnakaitse ja -kasutuse programm (Joonis 1). Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi eesmärk on keskkonna ja elurikkuse kaitse ning kestliku ja tõhusa keskkonnakasutuse tagamine. Programm jaguneb kuueks meetmeks: 1) kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus, 2) ringmajanduse korraldamine, 3) merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus, 4) eluslooduse kaitse ja kasutus, 5) ilmainfo tagamine ja 6) keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine.

Joonis 1. Keskkonna valdkonna tulemusvaldkonnad, programmid ja meetmed

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi peamiseks strateegiliseks aluseks on Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, millega on määratletud pikaajalised arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes keskkonna valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjust ümbritsevale looduskeskkonnale, elurikkusele ja inimesele. Programm arvestab nii keskkonnastrateegias, keskkonnavaldkonda puudutavates poliitika põhialustes ja muudes keskkonnateemalistes arengukavades kavandatud eesmärke. Programmi tegevused panustavad kõigisse arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse: inimene, ühiskond, majandus, elukeskkond ja riigivalitsemine. Strateegilised alused, millele programm tugineb, on ümberkujundamisel. Programmi elluviimine panustab ka ülemaailmsete kestliku arengu 2030. aastaks seatud eesmärkide (SDG) ja 2030 Kestliku arengu tegevuskava täitmisse. Programm on aluseks Kliimaministeeriumi ja selle valitsemisala asutuste tegevustele ja eelarvele. Programm hõlmab Kliimaministeeriumi, valitsusasutuse Keskkonnaameti, hallatavate asutuste Keskkonnaagentuuri, Eesti Loodusmuuseumi ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse tegevusi, teenuseid ja eelarvet. Programmi eesmärke aitavad oluliste partneritena ellu viia haldusala riigi osalusega tulundus- ja sihtasutused ning äriühingud Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), SA Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) ning Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (EKUK). Organisatsiooni arendusega seotud tegevusi programmis ei käsitleta, samuti ei kajastata valitsemisala sisemisi tugiteenuseid.

5

Lisaks panustab Kliimaministeerium oma tegevustega tulemusvaldkonda „Põllumajandus ja kalandus“. Eesmärkide elluviimiseks rakendatakse koostöös Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga ühisprogrammi „Kalandus“. Lisaks viiakse valitsemisala eesmärke ellu tulemusvaldkonnas „Transport“ programmiga „Transport ja liikuvus“, tulemusvaldkonnas „Teadus- ja arendustegevus ning ettevõtlus“ programmiga „Ehitus“ ning tulemusvaldkonnas „Energeetika“ programmiga „Energeetika ja maavarad“ (Joonis 2).

Joonis 2. Kliimaministeeriumi tulemusvaldkonnad, arengukavad ja programmid

3. Programmi eesmärk, mõõdikud ja rahastamiskava

Programmi eesmärk: Keskkonna ja elurikkuse kaitse ning jätkusuutlik ja tõhus keskkonnakasutus on

tagatud.

Programmi mõõdikud 2022*

(tegelik)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase) Rangelt kaitstavate

metsade osakaal, % 18,1 Vähemalt 10 Vähemalt 10 Vähemalt 10 Vähemalt 10

Kaitstavate alade pindala

osakaal maismaast, % 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6 Vähemalt 20,6

Kasvuhoonegaaside

summaarne heitkogus

kauplemissüsteemi-

välistes sektorites, mln

tonni CO2 ekvivalenti

5,5heid 5,7 5,5 5,4 5,3

Tarbijate osakaal, kes

saab ühisveevärgist

nõuetele vastavat

joogivett, %

98,3 99,5 99,5 99,5 99,5

Välisõhu saasteainete

heitkoguste vähenemine

võrreldes aastaga 2005,

%

Vähenemise

muutus

aastal 2022:

SO2 80,8;

NOx 48,7;

LOÜ 26,6;

PM2,5 40,4;

NH3 3,5.

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

Vähenemise

muutus:

SO2 32; NOx 18;

LOÜ 10; PM2,5

15; NH3 1.

6

Ohtlike jäätmete

taaskasutuse osakaal

ohtlike jäätmete

kogumassist, % (v.a

põlevkivijäätmed)

24

%-punkt

suurem

2023. aasta

väärtusest

%-punkt

suurem

2024. aasta

väärtusest

%-punkt

suurem

2025. aasta

väärtusest

%-punkt

suurem 2026

aasta väärtusest

Olmejäätmete

ringlussevõtu osakaal

olmejäätmete

kogumassist, %

30,3 48 55 55 55

Ringleva materjali määr 16 18 19 20 21

Tabel 1. Programmi eelarve

Eelarve kulude jaotus1 2023

kinnitatud eelarve

2024 eelarve 2025 eelarve 2026 eelarve 2027 eelarve

Programm Keskkonnakaitse ja - kasutuse programm

-166 685 587 -154 209 029 -148 929 856 -156 208 721

Meede Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

-71 807 418 -68 167 753 -66 270 605 -56 547 060

Programmi tegevus

Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

-58 074 114 -54 860 184 -53 389 105 -44 905 590

Programmi tegevus

Õhukvaliteedi parendamine

-12 103 008 -11 786 074 -11 398 878 -10 219 396

Programmi tegevus

Kiirgusohutuse tagamine

-1 630 296 -1 521 496 -1 482 621 -1 422 074

Meede Ringmajanduse korraldamine

-27 305 897 -20 932 248 -20 077 456 -36 759 802

Programmi tegevus

Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

-12 532 248 -7 013 521 -3 090 864 -2 796 408

Programmi tegevus

Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

-2 774 662 -2 746 200 -1 630 723 -1 062 884

Programmi tegevus

Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika kujundamine

-2 890 330 -2 603 650 -2 450 007 -2 264 371

Programmi tegevus

Jäätmemajanduse korraldamine

-7 077 515 -6 558 650 -10 961 863 -28 761 704

Programmi tegevus

Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

-2 031 142 -2 010 227 -1 943 999 -1 874 434

Meede Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

-18 970 895 -14 534 685 -14 580 786 -13 195 336

Programmi tegevus

Merekeskkonna kaitse suunamine

-3 012 180 -3 088 893 -3 120 998 -3 061 138

1 Käibemaks programmi eelarve jaotuses ei kajastu. Kuludes kajastuvad ka mitterahalised kulud.

7

Programmi tegevus

Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

-15 958 715 -11 445 792 -11 459 788 -10 134 199

Meede Eluslooduse kaitse ja kasutus

-30 981 185 -32 630 687 -30 695 224 -32 517 175

Programmi tegevus

Elurikkuse kaitse tagamine

-17 493 431 -18 964 310 -17 071 056 -18 938 320

Programmi tegevus

Metsanduse arengu suunamine

-13 487 754 -13 666 377 -13 624 168 -13 578 855

Meede Ilmainfo tagamine

-4 885 399 -4 776 591 -4 768 304 -4 752 496

Programmi tegevus

Ilmaandmete, - prognooside ja - hoiatuste tagamine

-4 885 399 -4 776 591 -4 768 304 -4 752 496

Meede Toetavad programmi tegevused

-12 734 793 -13 167 065 -12 537 481 -12 436 851

Programmi tegevus

Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

-6 956 017 -7 458 810 -7 117 293 -7 051 483

Programmi tegevus

Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

-5 778 776 -5 708 255 -5 420 188 -5 385 369

4. Hetkeolukorra analüüs

Keskkonna tulemusvaldkonna puhul on tegemist mitmekesise ja kompleksse tulemusvaldkonnaga, mis hõlmab mitmeid alavaldkondi nagu kliima ja rohereform, ringmajandus, välisõhu kaitse, müra, kiirgusohutus, merekeskkond, vee kaitse ja kasutus, elurikkus, keskkonna- ja looduskaitse, metsandus, jahindus, mullakaitse, ilmainfo, keskkonnaharidus ja -teadlikkus jt. Keskkonna tulemusvaldkonna arengut ja keskkonnapoliitikat, mõjutab järgmiste kümnendite jooksul enim Euroopa roheline kokkulepe2, mis lähtub põhimõttest, et kestlikkus ja üleminek turvalisele, elurikkust toetavale, kliimaneutraalsele ning kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelisele ja ressursitõhusamale ringmajandusele on liidu pikaajalise konkurentsivõime tagamisel võtmeküsimus. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on roheleppega seadnud aastateks 2030 ja 2050 mitmeid ambitsioonikaid eesmärke seoses kliimamuutuste leevendamisega ja nende mõjuga kohanemisega, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ning tervikuna kestliku arengu saavutamisega. Selleks on muuhulgas vajalik edendada uute kestlike tehnoloogiate kasutuselevõttu kõigis majandussektorites (energeetikas, IKT-s, tööstuses, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, maakasutuses ja metsanduses, teenusmajanduses). Samavõrra oluline on suurendada kohalike omavalitsuste ja ettevõtete

2 Viide roheleppega seotud infole - ec.europa.eu/info/strategy/priorities–2019–2024/european-green-deal_et

8

võimekust ning valmisolekut kohanduda roheleppest tulenevate nõuetega, suurendada energia- ja ressursitõhusust ning minna üle ringmajandavatele ärimudelitele. 2023. aasta suvel võttis Euroopa Parlament positsiooni Euroopa Komisjoni algatuse, looduse taastamise määruse3 kohta, mille eesmärk on taastada liikmesriikide kahjustatud ökosüsteemid. Määruse kohaselt peavad 2030. aastaks keskkonna taastamise meetmed hõlmama vähemalt 20% ELi territooriumist. Lisaks maismaa ja mere ökosüsteemidele puudutab määrus mh ka linnu, kus tuleb soosida rohealade loomist ja säilitamist. Seega on Kliimaministeeriumi lähikümnendi fookuses senisest veelgi teravamalt elurikkuse kaitse ning määrusega seatud ambitsioonikate eesmärkide täitmine. Keskkonna- ja kliimaeesmärkide täitmisel saab olulise kaaluga olema alanud kliimaseaduse välja töötamine. Kliimaseadus loob eeldused uue keskkonnasõbralikuma kõrgema lisandväärtusega majanduse kujundamiseks, läbi mille kasvatame terve meie ühiskonna heaolu. See annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et saame rohereformid ning kliimamuutusi pidurdavad sammud selgelt ja koordineeritult ellu viia. Keskkonnavaldkonna eesmärkide saavutamiseks on kriitilise tähtsusega valitsussektori keskkonnapoliitika kujundamiseks ja rakendamiseks vajalike ressursside tagamine. Programmi tegevusi rahastatakse riigi(eelarvelistest) vahenditest ning välisvahenditest. 2023. aastal käivitusid küll keskkonnavaldkonnas EL eelarveperioodi 2021–2027 struktuuritoetuste meetmed, kuid kuna välisvahendite maht keskkonnavaldkonnas on märkimisväärselt vähenenud ning keskkonnaprobleemide lahendamise rahastamine on ebapiisav, siis on lähiaastate kriitiliseks väljakutseks keskkonnapoliitika jätkusuutliku rahastamine. Oleme keskkonnavaldkonnas jõudnud etappi, kus paljud tegevused, eriti kõigi varasemate kahjustatud alade taastamine ja pärandmõjude likvideerimine, tuleb lõpuni viia. Samal ajal tuleb tegeleda uute majandustegevusega paratamatult kaasnevate keskkonnahäiringutega ning tagada, et keskkonnakasutus oleks õiglaselt reguleeritud ja hinnastatud. Kõik need kohustused kokku nõuavad olulisi ressursse. Ressursside puudusel oleme piiratud tegelema vaid kõige kriitilisemate, aga tervikvaates üksikute tegevustega. Jõulisemalt tuleb liikuda „saastaja maksab“ printsiibi rakendamisele. Algatame diskussiooni selle üle, kas praegune keskkonnakasutaja/saastaja maksab süsteem on õiglane ja keskkonnaeesmärkide elluviimist toetavalt üles ehitatud. Esimene samm selleks oleks saastetasude osas nende ülesande taastamine, et need läheksid kasutusse saastuse vähendamise, looduse taastamise ja kaitse ning rohe- ja õiglase ülemineku tagamiseks. Lähiaastate väljakutseks on koostöös teiste valdkondadega taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamine ning sellegi väljakutse lahendamisel on lisavahendite leidmine kriitilise tähtsusega. Käimasolevate mõjuhindamiste, planeeringute ja keskkonnakaitselubade menetlustele peaks lisanduma märkimisväärne hulk uusi menetlusi ning samas kasvab ootus, et menetlused viiakse läbi oluliselt kiiremini ning asjatundlikumalt. Väljakutse lahendamiseks oleme valdkonda suunanud ulatuslikult REPowerEU vahendeid taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamise reformiks ja võrguinvesteeringuteks, et hoogustada lubade andmise menetlusi ja tuua turule uusi taastuvenergiavõimsusi.

3 https://www.europarl.europa.eu/doceo/document/TA-9–2023-0277_EN.html

9

Kliimapoliitika, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Kliimapoliitika eesmärk on kliimamuutuste leevendamine ja nende mõjuga kohanemise suunamine. ELi ühine eesmärk on 2030. aastaks vähendada kasvuhoonegaaside (KHG) heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega ning saavutada 2050. aastaks Euroopa Liidu üleselt kliimaneutraalsus. Riigikogu kiitis 12. mail 2021 heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riiklik kliimaneutraalsuse eesmärk aastaks 2050 ning vahe-eesmärgiks seati KHG netoheite vähendamine 8000 kt CO2 ekvivalendini aastaks 2035. Riigikogu poolt 8. veebruaril 2023 ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada KHGde heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks KHGde netoheide nullini.

2023. aasta alguses jõudsid lõpusirgele enamus 2021. aastal Euroopa Komisjoni poolt avaldatud poliitikameetmete paketi "Eesmärk 55" õigusaktide läbirääkimised. Nii Euroopa Parlamendi kui nõukogu poolt said heakskiidu enamus õigusakte, mis seavad heite vähendamise eesmärgid või toetavad kestlikuma ja puhtamale majandusele üleminekut. Vastu võeti kliima, energeetika, transpordi, tööstuse, hoonete ja maakasutuse valdkondasid puudutavad õigusaktid või nende muudatused. Eesti KHGde koguheide oli 2021. aastal ligikaudu 15,6 miljonit tonni CO2 ekvivalenti, mis on 57,3% võrra vähem kui 1990. aastal. 2023. aastal valminud KHGde prognoosi aastani 2050 kohaselt on Eestis tarvis „Eesti 2035“ KHGde vähendamise eesmärkide ning „Eesmärk 55“ paketiga seatud riiklike kohustuste täitmiseks rakendada lisameetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjuga arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste langetamist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kliimapoliitika fookus lähiaastatel on luua kliimaalane õigusraamistik, milles on kokkulepitud nii kliimamuutustega leevendamise kui ka kohanemise eesmärgid ning pandud paika peamised põhimõtted ja tegevused nende eesmärkideni jõudmiseks. 2024. aastal koostatakse kliimaseaduse eelnõu, millega seatakse õiguslikult siduvad kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise eesmärgid peamistele sektoritele. Kliimaseadus plaanitakse vastu võtta 2025. aasta alguseks. Lisaks juba planeeritud kliimamõju leevendusmeetmetele tuleb kavandada ja rakendada täiendavaid meetmeid eelkõige heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes (nt transport) ja maakasutuse sektorites. Samuti on oluline parendada kasvuhoonegaaside andmete seire, inventuuri ja aruandluse ning meetmete kliimamõju hindamise süsteemi. Vabatahtliku süsinikuturu riikliku raamistiku loomisega aitame kaasa lisarahastuse suunamisele tegevustele, millega vähendatakse kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Välisõhukvaliteedi osas on Eestile aastateks 2020 ja 2030 seatud teatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused, need on: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on Keskkonnaministeerium

10

koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Eesti täitis aastal 2021 Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Enimlevinud fluoritud kasvuhoonegaaside (F-gaasid) kasutus maailmas tõuseb kiiresti – 10-12% aastas (F-gaaside heitkogused moodustavad 2,5% ELi KHGde koguheitest). Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemise ja kliimaeesmärkide saavutamisega. Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Lähiaastate olulisemad tegevused on Paldiski kahe reaktorsektsiooni likvideerimine, lõppladustuspaiga rajamisega seotud tegevused, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine. Lahendamist vajab nimetatud tegevusteks vajalike ressursside pikaajaline tagamine.

Ringmajanduse korraldamine

Ringmajanduspoliitika fookus on kestlikul ressursside kasutamisel, tarbimise ja tootmise edendamisel, ressursitõhususe suurendamisel ning tervikliku keskkonnamõju vähendamisel. Ringmajanduse arendamisel on peamine väljakutse, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. Ka omavalitsuste tegevus ei ole olnud piisav, sest omavalitsustes on ressursside puudus nii inimeste kui ka finantsvahendite osas aga ka tagasihoidlik teadlikkus ringmajanduse võimalustest. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahenduste prioritiseerimine ning positiivne trend ettevõtluses aina enam ringmajanduse põhimõtteid juurutada, kuna see on ka kohalikku konkurentsivõimet tugevdav. Lähiaastate fookuseks ringmajanduse arendamisel on ringmajanduse tegevuskava kokkuleppimine, et majanduse arendamisel lähtutaks põhimõttest, et kogu ringlusesse toodud ressurssi peab kasutama nutikalt ja vajaduspõhiselt võimalikult suure ühiskondliku, sotsiaalse ja majandusliku väärtusega. Seejuures on oluline sekundaarse materjali turunõudluse kasvatamine ning korduskasutamise, parandamise ja renoveerimise soodustamine, sh kohalikul tasandil. Ringmajanduse edendamisel on oluliseks osaks jäätmekäitluse tõhus korraldamine. Eesti jäätmekäitluse tugevustena saab välja tuua, et kõigis kohaliku omavalitsuse üksustes (KOV) on korraldatud jäätmevedu, millega on liitunud valdav osa elanikest. Samuti on olemas

11

nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, toimiv pandipakendisüsteem, toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Valdkonna seniseks kitsaskohaks on suurenenud jäätmeteke ning madal olmejäätmete liigiti kogumise tase, samuti jäätmete ringlusse võtmise jätkuvalt madal määr. Kitsaskohtade lahendamiseks on vajalik jõuda jäätmehierarhiat tervikuna rakendava jäätmekäitluseni, arendada üle Eesti välja optimaalne ja toimiv jäätmete liigiti kogumise taristu ning ringlussevõtu võimekus. Peamiseks väljakutseks on jäätmete liigiti kogumise tagamine, milleks on vaja leida õiged stiimulid, tõsta teadlikkust ning võimendada koostööd riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel. 2021. aastal Maailmapanga poolt läbiviidud analüüsi põhjal on välja töötatud jäätme-, pakendi- jt seaduste muutmise väljatöötamiskavatsus, mille eesmärk on reformida olmejäätmete valdkonda nii, et suudaksime saavutada kokkulepitud ringlussevõtu määrad. Samuti on kinnitatud riigi jäätmekava 2023–2028, millega pannakse paika üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusi ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. Käitlusvõimekuste suurendamiseks ning ringmajandustehnoloogiate sh digilahenduste laialdasemaks kasutamiseks suunatakse EL struktuurivahendeid ka edaspidi jäätme- ja ringmajandusse. Eestis on jätkuvalt üheks suuremaks siseriiklikuks kitsaskohaks madal ressursitõhusus. Lähiaastatel jätkatakse ressursitõhususe tõstmise toetusmeedet töötlevas tööstuses, et parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet ning vähendada tootmises tekkivaid jäätmeid ja jääke. Tööstusettevõtetele jagatud investeeringud on näidanud meetme edukust ja aidanud seda sektorit muuta ressursitõhusamaks ja keskkonnasõbralikumaks, seetõttu plaanime sellega jätkata ning kavandame seda meedet laiendada ka teenindussektorile. Lisaks soovime mitmekesistada ja parandada kohalike ressursside väärindamist ning ringset kasutust. Ringmajandusele üleminekuks on oluline ka keskkonnakorralduslike keskkonnameetmete (keskkonnamõju hindamine, keskkonnatasud, keskkonnahoidlikud riigihanked, keskkonna- juhtimissüsteemid jt) arendamine ja rakendamine. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Samuti arendatakse edasi ka teiste keskkonnameetmete kasutamist, nagu ökomärgised ja keskkonnajuhtimissüsteemid. Käimas on keskkonnakaitselubade süsteemi reform, eesmärgiga tagada keskkonnakasutuse reguleerimine ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning vähese halduskoormusega avalik teenus. Selleks on käimas projekt "Keskkonnakaitseluba 3.0", samuti arendatakse keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS. Eesti vajab arengupotentsiaali realiseerimiseks tulevikukindlaid tööstusharusid, mis vajavad erinevaid maapõueressursse ja toormeid. Rohereformi eesmärgid tähendavad mitmete toorainete nõudluse olulist kasvu ja vajadust tagada nendega varustatus kogu tarneahela ulatuses. Maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid tuleb majandusarengu ja keskkonnahoiu tasakaalustamiseks uurida, väärindada ning kasutada Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust loovalt ja säästlikult. Lähtuvalt ehitusmaavara nõudluse suurenemisest seoses suurte

12

taristuobjektidega on lähiaastatel fookuses mõjutatud maakondade maavarade teemaplaneeringute läbiviimine. Samuti kaevandatud alade korrastamise ja kuivendatud turbaalade veerežiimi taastamise arendamine, sh maapõueseaduse muutmine, mille käigus töötatakse välja kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem.

Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Merekeskkonna peamiseks probleemiks on mere halb keskkonnaseisund, mida põhjustavad maismaalt ja õhust merre jõudvad saasteained, suur kalapüügikoormus ning laevade poolt tekitatud reostus. Nagu Läänemeri tervikuna, on ka kogu Eesti mereala eutrofeerunud, mis mõjutab tugevalt ka muid mereökosüsteemi komponente. Samuti halvendavad mere seisundit globaalsed kliimamuutused, mille tõttu merevesi soojeneb ja hapestub. Halvast seisundist tingituna on piiratud mereressursi kasutamisvõimalused majandustegevuses ning ohustatud mereelustiku ja -elupaikade säilimine. Kõige olulisem on tegeleda merre jõudvate toit- ja saasteainete koguste vähendamisega, eeskätt fosfori- ja lämmastikukoormuse vähendamisega. Samuti tuleb leida lahendus merre jõudvate ohtlike ainete koguste, sh ravimijääkide vähendamiseks. Hea keskkonnaseisundi saavutamiseks meres on vaja lahendada ka mereprügiga, veealuse müraga, võõrliikidega ning kalapüügikoormustega seotud keskkonnaprobleemid. Mereelustiku kaitseks tuleb merekaitsealasid laiendada ja tagada nende sidusus, hinnata ja tõhustada nende kaitserežiime, et saavutada merekeskkonna hea seisund, täita Helcomi Läänemere tegevuskava ja EL bioloogilise mitmekesisuse strateegia 2030 eesmärki võtta 30% merealadest kaitse alla (sh 10% range kaitse alla). Täiendavalt tuleb hakata tegelema ka halvas seisundis mereelupaikade taastamisega, kui võetakse vastu EL looduse taastamise määrus. Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 aasta jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata4. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, millega kaasneb suur ressursivajadus. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3–5%). Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Seoses välisvahenditest rahastatud toetusmeetmete lõppemisega vee- ja kanalisatsioonitaristu investeeringuteks on tarbijale taskukohase hinna juures sektori

4 Eesti pinnaveekogumitest 53% (2020) ja põhjaveekogumitest 74% (2020) on heas seisundis.

13

jätkusuutlikkuse tagamine keeruline, mistõttu on lähiaastate üheks fookuseks Eesti vee- ettevõtete regionaliseerimise soodustamine, samuti haja-asustusega piirkondade reoveekäitluse investeeringute toetamiseks, sh elanikkonna vee- ja reoveetaristuga liitumiseks vajalike vahendite leidmine. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut.

Eluslooduse kaitse ja kasutus

Eluslooduse kaitse ja kasutuse eesmärgiks on, et liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised ning metsa majandatakse jätkusuutlikult. Vaid hästi toimivad ja elurikkad ökosüsteemid on võimelised pakkuma ökosüsteemi teenuseid ning aitavad kohaneda kliimamuutustega. Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%5 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse poliitikavaldkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Ohuks on ka võõrliikide laienev levik, mida soodustavad kliimamuutused. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Lähiaastate fookuses on EL elurikkuse strateegia eesmärkide täitmine, loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi väljatöötamine ja rakendamine, looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete haldamiseks vajalike infosüsteemide arendamine, elupaikade tegevuskavade, liigitegevuskavade ning alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja kavandatud tegevuste elluviimine, sh ohustatud elupaikade inventeerimine ja vajadusel nende seisundi parandamine ning taastamismeetmete rakendamine. Kesksel kohal on ka siin looduskaitseks vajalike ressursside leidmine. Metsade jätkusuutlik majandamine aitab tagada ka metsade elurikkuse kaitse ja saavutada valdkonna kliima ja elurikkuse eesmärke. Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Metsade kasutus on võimalikult mitmekülgne, vastab ühiskonna ootustele ja vajadustele, aitab leevendada kliimamuutusi ja nende mõjuga kohaneda ning tagab sotsiaalselt tasakaalustatud elu- ja majanduskeskkonna ning

5 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com)

14

metsaökosüsteemide soodsa seisundi. Nüüdisaegne haridussüsteem ja metsateadus, samuti selgelt mõistetav ja avalikkusele kergelt kättesaadav teave metsandusest ning kvaliteetsed ja avalikustatud andmed suurendavad ühiskonna teadlikkust ja kujundavad hoiakuid jätkusuutliku metsanduse suunas ning tagavad puidu maksimaalse väärindamise ja kõigi metsaga seotud hüvede targa kasutuse. 2024. aastal esitatakse Riigikogule uus metsanduse arengukava aastani 2030, mis sätestab järgneva kümnendi metsanduse arengusuunad. Metsa vääriselupaikade kaitseks viiakse läbi üle-eestiline inventuur ning vabatahtliku kaitse eesmärgil sõlmitakse erametsaomanikega lepinguid. Järgmiste aastate peamiseks fookuseks on töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõjust süsinikubilansile. Samuti on fookuseks puidu väärindamise suurendamine ning raadamisõiguse tasu sihtotstarbelise kasutamise süsteemi väljatöötamine.

Ilmainfo tagamine

Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks on nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Lähiaastate fookuseks on avalikkusele operatiivse ilmainfo ja ilmaprognooside tagamisega seotud süsteemide edasine arendamine.

Keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnahariduse) edendamine ja korraldamine, keskkonnainfo

Tagamaks ühiskonnas arusaam keskkonda säästvast tarbimisest, mis toetaks elurikkuse säilitamist, ökosüsteemi teenuste hoidmist ja aitaks leevendada kliimamuutusi, on pidevalt vajalik tegeleda keskkonnateadlikkuse edendamisega. Rohereformi ja kliimapoliitika elluviimisel on väga oluline kujundada Eesti inimeste hoiakuid ja käitumisharjumusi keskkonnahoidlikumaks, et nad oskaksid hinnata oma tegevuste otsest või kaudset mõju loodusele. Seejuures on võrdselt oluline nii loodusteaduslik ja keskkonnaalane kirjaoskus, süsteemne mõtlemine, millele pannakse alus koolis, kui ka võimalus leida usaldusväärset asjakohast keskkonnateavet, et teha igapäevaelus kestlikke otsuseid ja valikuid. Oluline on arendada tähendusliku teaduspõhise keskkonnainfo loomise ja edastamise süsteemi kõrvale ka võimalused selleks, et inimesed saaksid keskkonnateadlikult käituda. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022. aastal 41,6%), ei kinnita seda hinnangut inimeste tegelik käitumine. Suur osa elanikest väärtustab puhast ja looduslikult mitmekesist elukeskkonda ning teab, kuidas elada keskkonda säästvalt. Samas ei rakendu see igapäevases tegevuses oskuste ja võimaluste vähesuse tõttu6. Selleks on vaja pidevalt tegeleda kõigi elanikkonna gruppide keskkonnateadlikkuse suurendamisega ning samas toetada tegevusi, teenuseid ja tooteid, mis soodustavad keskkonnateadlike käitumisharjumuste kujunemist. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse suunamiseks valmis 2018. aasta sügisel

6 Eesti elanike keskkonnateadlikkuse uuring 2022 - https://kliimaministeerium.ee/media/8063/download

15

Kliimaministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi koostöös tegevuskava, mille elluviimist hinnati aastal 2022 ning selle põhjal uuendati tegevuskava perioodiks 2023–20257. Olulisteks prioriteetideks, mis tagaksid valdkonna tõhusama toimimise ja arengu on:

1) keskkonna ja kliimateadlikkuse kompetentsikeskuse loomine; 2) keskkonnahariduse võrgustiku toimimismudeli, sh rahastamismudeli reform ja

kvaliteedisüsteemi arendamine; 3) keskkonnahariduse riikliku (koolitus- ja arendus)programmi rakendamine.

Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonnainfo saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire. Selleks tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on töösse võetud keskkonnaportaal.

5. Programmi olulised tegevused aastatel 2024–2027

Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

• Kliimaseaduse väljatöötamine ja rakendamine.

• Taastuvenergia ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ja koordineerimine.

• Kliimapoliitika rakendamise ning kasvuhoonegaaside andmete aruandlus (EL, ÜRO).

• Kasvuhoonegaaside inventuuri ja prognooside arendusprojektide kavandamine ja elluviimise koordineerimine.

• ÜF rahastatud meetme elluviimine KOVide kliima- ja energiakavade koostamiseks ja meetmete rakendamiseks.

• Organisatsioonide kasvuhoonegaaside jalajälje mudeli rakendamise koordineerimine ning riigiasutuste keskkonna ja KHG jalajälje hindamine.

• LIFE Strateegilise Integreeritud Projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ juhtimine.

• Kohanemise digilahenduste väljatöötamine.

• Kuivendatud turbaalade viimine kasvuhoonegaaside netosidujaks.

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020-2030 rakendamine ja uuendamine õhukvaliteedi parandamiseks.

• Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meetme „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“ elluviimine.

• Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine" elluviimine.

• Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine.

• Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine.

• Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu arendamine.

7 https://kliimaministeerium.ee/rohereform-kliima/keskkonnateadlikkus/keskkonnahariduse-ja-teadlikkuse-tegevuskava– 2023–2025

16

• Rohereformi tegevusplaani elluviimine.

Meede 2. Ringmajanduse korraldamine

• Tootjate ja tarbijate võimekuse suurendamine kestliku tootepoliitika suunas, sh majanduslik raamistik, ressursitõhusus, ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid.

• Keskkonnahoidlike riigihangete kohustuslik rakendamine avalikus sektoris.

• Kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamine keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis.

• Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KMH/KSH) menetluste efektiivsuse suurendamine ja kvaliteedi tõstmine, sh KMH digipöörde elluviimine.

• Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine nii, et maksupoliitikaga oleks soositud ringmajandus ja ressursside taaskasutust ja maksustatud pakendite ja plasti kasutamine.

• Riigi jäätmekava 2023–2028 eesmärkide täitmine ja jäätmekäitlussüsteemi arendamine vastavalt olmejäätmete reformile.

• Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja kuivendamisest rikutud veerežiimiga turbaalad) sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine ja toetusmeetmete rakendamine ja elluviimine (ÕÜF ja SF TAT meetmete raames teostatavad projektid). Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine. Uue maavarade kasutamise regulatsiooni väljatöötamine (2024–2027).

• SF perioodi 2021-2027 ringmajanduse meetmete rakendamine. Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia meetmekava rakendamine (perioodil 2023-2028), mereala seisundihinnangu ajakohastamine (2024) ning merestrateegia seireprogrammi uuendamine (2026) ja rakendamine.

• Rahvusvaheliste merekaitsekonventsioonide ratifitseerimine ja rakendamine Eestis. Mereuuringute, sh mikroplasti, saasteainete leviku, laevanduse keskkonnamõju ning elustiku ja mereelupaikade inventuuride jms korraldamine, sh EL elupaikade taastamise määruse rakendamise ettevalmistamiseks ja merekaitsealade võrgustiku toimimise tõhustamiseks.

• Merekeskkonnakaitse reformi läbiviimine, sh keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine.

• Kestliku sinimajanduse arendamine.

• Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse tagamine ning suurendamine, sh uue multifunktsionaalse laeva kasutusele võtmisega.

• Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine ning edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed).

• Positiivse rahastusotsuse korral Lääne-Eesti vesikonnas Life strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP for Water ellu viimine, selle raames Lääne-Eesti vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalike meetmete rakendamine kuni 2033. aastani. Lisaks üle-Eestiliselt veemajanduskavade koostamise, rakendamise, seire jms tõhustamine. Projekti kestus on 2024–2033 ning kogumaksumus ligikaudu 27,8 miljonit eurot.

17

• LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. aasta lõpuni. Kümme aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot.

• Sademevee kombineeritud lahenduste meetme väljatöötamine ja rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022–2027).

• Üleujutuse riskide leevendamiseks 2022–2027 maandamiskavade rakendamine ja kolmanda tsükli üleujutusega seotud riskide hinnangu, üleujutusohu ja üleujutusega seotud riskide kaartide ning maandamiskavade ajakohastamine (2024–2027).

• Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.

• Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021–2024 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks ja uue perioodi 2025–2028 kava väljatöötamine 2025. aasta lõpuks.

• Joogivee kvaliteedi riskipõhise lähenemise tagamine optimeerimaks veekäitluse kulusid ja suunata ressursid joogiveeahela kriitilistele punktidele.

• 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi.

• Vee taaskasutuse poliitika välja töötamine, et võimaldada looduslike veeressursside säästmiseks kasutada puhastatud asulareovett, karjääri- ja kaevandusvett ning muud kasutusel olnud vett tegevustes, kus vesi ei pea olema joogivee puhtusega.

• Reoveepuhastuse energiatõhususe edendamine vee-ettevõtete kulude vähendamiseks ja kasvuhoonegaaside emissioonide vähendamiseks.

• Hajaasustuse ja maapiirkondade reovee kohtkäitluse valdkonna õigusliku raami ajakohastamine, et tõhusamalt tagada purgimisteenuse kättesaadavus ja reovee jõudmine puhastitele.

Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus

• Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole (2024–2027).

• Panustatakse EL elurikkuse strateegia eesmärki, kaitsta ELis vähemalt 30% maismaast ja 30% merest ning tagades range kaitse vähemalt 10% maismaast ja 10% merest (2024-2027).

• Loodus- ja põlismetsade defineerimine, kaardistamine, range kaitse alla võtmine ja seiramine. Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele (2024–2027).

• Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsete liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Selleks kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi, rakendusuuringuid (2024–2027).

• Uuendame ja arendame IT-teenuseid, andmestikke ja rakendusi looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks (2024–2027).

18

• Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus ja toetuste süsteemi ajakohastamine (2024–2027).

• Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine 2024–2027.

• LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln.

• Kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi uuendamine (2024–2027).

• Märgade ja kuivade metsade kavade koostamine, pärandniitude ja kaitstavate soode tegevuskavade uuendamine, liigitegevuskavade ja kaitsekorralduskavade koostamine ja uuendamine (2024–2027).

• Metsaelupaikade tegevuskava koostamine (valmib 2024. a lõpuks).

• Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine (2024–2027).

• Koostatakse metsandusega seotud andmete digitaliseerimise analüüs (2024).

• Arendatakse kaugseire võimalusi ja uuritakse metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele (2024–2027).

• Puidust referentshoone (loodusmaja) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist.

• Biomasskütusest toodetud taastuvenergia osakaalu arvutamise põhimõtete ning biomassi säästlikkuse nõuetele ja kriteeriumidele vastavuse tõendamise nõuete rakendamine (2024–2027).

• Töötatakse välja raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutamise kontseptsioon (2024).

• Mullakaitse poliitika väljatöötamine ja rakendamine (2024–2030).

Meede 5. Ilmainfo tagamine

• Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite (nt ilmaäpp ILM+) arendamine.

• Avalikkusele meteoroloogiteabe, mis on avaandmete direktiivi alusel väärtuslike andmete kategoorias, vabalt kättesaadavaks tegemine.

• Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu.

• Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames).

• Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames).

• Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames)

• Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Lennumeteoroloogia vaatlus (sh tehnika) ja prognoosteenuse arendamine/kaasajastamine.

19

Meede 6. Toetavad programmi tegevused

• Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sh riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi kavandamine ja elluviimine.

• Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi valmimine, sh uue püsiekspositsiooni loomine ning loodusteaduslike kogude kolimine nõuetekohastesse hoidlatesse.

• Keskkonna- ja kliimateadlikkuse kompetentsikeskuse loomine ning keskkonnahariduse võrgustiku toimimismudeli reformimine.

• Rohereformi toetavate koolitusprogrammide sh kõrgemad keskkonna- ja kliimakursused, riigiametnike e-kursus jm korraldamine.

• Teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine erinevatele sihtgruppidele sh Keskkonnaportaali arendamine.

• Toimiva seirevõrgu tagamine, et omada infot keskkonnaseisundist ja surveteguritest, mille põhjal on võimalik kujundada tõhusat faktipõhist keskkonnapoliitikat.

6. Meetmed ja tegevused

Meede 1. Kliimaeesmärkide elluviimine, välisõhu kaitse ja kiirgusohutus

Meetme eesmärk: Kliimamuutuste mõjuga kohanemise võimekus on paranenud ning kliimamuutuste

mõju on leevendatud, välisõhk on puhas, kiirguskaitse areng on tagatud.

Meetme kirjeldus:

Meede koosneb kolmest programmi tegevusest: kliimamuutuste leevendamine ja

kliimamuutustega kohanemine, õhukvaliteedi parendamine, kiirgusohutuse tagamine.

Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Kliimariske teadvustavate ja

vastavaid meetmeid võtnud

inimeste osakaal, %

47

(2021) > 60 70

Välisõhu kvaliteedi tase ei

ületa piirnorme

välisõhu

kvaliteedi

piirnormid on

täidetud

jah Jah jah jah

Kiirgusallikatega seotud

intsidentide arv aastas 0 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8

20

Poliitika kujundamisel ja

õigusloomes on arvestatud

Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentuuri

(IAEA) kiirgusohutuse

standarditega, kiirgusohutuse

raamistiku hindamise IRRS

auditi ja radioaktiivsete

jäätmete käitlemise riiklikku

korralduse ja

dekomissioneerimise auditi

ARTEMIS ettepanekutega

Jätkati

ettepanekute

plaanikohast

rakendamist

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud

on

rakendatud

Tegevus 1.1. Kliimamuutuste leevendamine ja kliimamuutustega kohanemine

Tegevuse eesmärk:

Välja on töötatud ja ellu on rakendatud poliitikad, tegevused ning meetmed, mis toetavad kliimamuutuste leevendamist ja mõjuga kohanemist igal tasandil. Fluoritud kasvuhoonegaase sisaldavate toodete, seadmete, süsteemide ja mahutite kontrollimine ja piiramine on tagatud ning vastav poliitika kujundatud ja rakendatud.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kliimapoliitika kujundamine ja rakendamine kooskõlas riigi arengustrateegiatega ning rahvusvaheliste nõuetega. Suurendatakse elanikkonna teadlikkust kliimavaldkonnas. Töötatakse välja ning rakendatakse meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ning sidumise suurendamiseks. Tagatakse toimiv ja ajakohane kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteem, tehakse kliimavaldkonna analüüse ja prognoose, kogutakse ja esitatakse kasvuhoonegaaside andmeid ning kliimaaruandeid. Tagatakse osoonikihti kahandavate ainete ja fluoritud kasvuhoonegaaside (f-gaaside) käitlemine ja järelevalve, tagatakse võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. Antakse F-gaase sisaldava toote, seadme (jahutus- ja kliimaseadmete ning soojuspumpade, paiksete tuletõrjeseadmete) ja süsteemi käitlemislube.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse

ühikutega kauplemise

süsteemid on rakendatud

Jah jah Jah jah jah

Korraldatud infopäevade ja

seminaride arv 0 2 2 2 2

F-gaaside heitkoguste

vähenemine võrreldes 2020

aastaga, %

Algkogus

179,92 kt CO2

ekv

17% 21% 25% 30%

Kliimariske teadvustavate ja

vastavaid meetmeid võtnud

inimeste osakaal, %

47

(2021) > 60 70

21

Olukorra lühianalüüs Eesti kliimapoliitikat mõjutavad kokkulepped nii globaalselt ÜRO tasandil kui Euroopa Liidus. Globaalne kliimaeesmärk on seatud Pariisi kokkuleppega, mille põhieesmärgid on kliimamuutuste leevendamine ja heitkoguste vähendamine, et hoida globaalse keskmise temperatuuri tõus tuntavalt alla 2°C võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse ajaga. Lisaks leevendamise eesmärgile sätestab Pariisi kokkuleppe artikkel 7 üleilmse kliimamuutustega kohanemise eesmärgi (global goal of adaptation), mille kohaselt tuleb tugevdada ühiskonna võimet kliimamuutustega toimetulemiseks ning suurendada arengumaadele antavat toetust kliimamuutustega kohanemiseks. Lisaks on ÜRO kliimaläbirääkimisel osapooled vastu võtnud mitmeid olulisi otsuseid ja suunavaid kokkuleppeid (nt Glasgow kliimapakt) ning sektoriaalseid deklaratsioone (Eesti on liitunud ülemaailmse metaanideklaratsiooni, kivisöest loobumise liidu ning metsa ja maakasutuse deklaratsiooniga), mille rakendamine annab eeldused globaalse keskmise temperatuuritõusu pidurdamiseks ja 1,5°C poole püüdlemiseks. Euroopa Liidu ühine eesmärk on vähendada aastaks 2030 kasvuhoonegaaside heitkogust vähemalt 55% võrreldes 1990. aasta tasemega. See otsus on sätestatud Euroopa kliimamääruses8, mis jõustus 2021. aasta juunis. 2030. aasta kliima- ja energiapoliitika eesmärkide täitmiseks koostasid KeM ja MKM koostöös 2019. aasta lõpuks riikliku energia- ja kliimakava (REKK), milles lepiti kokku riigi pikaajalised tegevused9. REKKi eduaruanne esitati Komisjonile 2023. aasta kevadel. 10. augustil 2023 kiitis Vabariigi Valitsus heaks Euroopa Komisjonile esitamiseks Eesti riikliku energia- ja kliimakava aastani 2030 ajakohastatud versiooni kavandi ja ajakohastatud Eesti riiklik energia- ja kliimakava esitatakse Euroopa Komisjonile 2024. aasta suvel. Riigikogu kiitis 12. mail 2021 heaks riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“, milles lepiti kokku Eesti riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgis aastaks 2050. „Eesti 2035“ tegevuskava seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite eesmärgiks 8 mln tonni CO2 ekvivalenti. 8.02.2023 Riigikogu poolt ajakohastatud „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ näeb ette, et Eesti pikaajaline siht on tasakaalustada kasvuhoonegaaside heide ja sidumine hiljemalt 2050. aastaks ehk vähendada selleks ajaks kasvuhoonegaaside netoheide nullini. 2021. aastal oli Eesti kasvuhoonegaaside koguheide10 ligikaudu 15,6 t CO2 ekvivalenti, mis on 57,3% võrra vähem kui 1990. aastal. Arvestamata LULUCF sektorit, oli Eesti KHG netoheide ligi 12,7 miljonit t CO2 ekv. 2023. aastal valminud kasvuhoonegaaside 2050 aastani prognoosi kohaselt on Eestis tarvis „Eesti 2035“ kasvuhoonegaaside vähendamise eesmärkideni jõudmiseks ja EL määrustega võetud kohustuste täitmiseks rakendada lisameetmeid. 2021.a avaldas Euroopa komisjon uue kliima- ja energiaalase seadusandluse paketi (nn „Eesmärk 55“ pakett). Ettepanekute kohaselt jõustuksid erinevad õigusaktid (või nende

8 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1119, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009 ja (EL) 2018/19999 (Euroopa Kliimamäärus): https://eur- lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32021R1119&from=EN 9 REKK lähtub muuhulgas Riigikogus 2017. aastal vastu võetud ning 2023. aastal muudetud arengudokumendist „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ (https://kliimaministeerium.ee/kliimapoliitika-pohialused-aastani- 2050). 10 Kasvuhoonegaaside koguheide hõlmab kõikide sektorite netoheidet, sh LULUCF (maakasutus, maakasutuse muutus ja metsandus) sektorit.

22

muudatused) vahemikul 2023–2026. „Eesmärk 55“ paketiga tugevdatakse kaheksat kehtivat õigusakti ja esitatakse viis uut algatust erinevates poliitikavaldkondades ja majandussektorites: kliima, energia ja kütused, transport, hooned, maakasutus ja metsandus. 2022. aasta lõpus ja 2023. aasta kevadel saavutati kokkulepped mitme “Eesmärk 55” õigusakti osas. Euroopa Liidu KHGde lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (EL HKS) on

Euroopa Liidu ülese eesmärgina seatud vähendada koguheidet 62% võrreldes 2005. aastaga. Eesmärk on seatud ELi HKSi kuuluvate sektorite üleselt ja riiklikke eesmärke ei ole. Turg reguleerib heite vähendamist läbi turul saadaval olevate lubatud heitkoguse ühikute koguse järk-järgulise vähendamise. Eesti ELi HKSi sektorite kasvuhoonegaaside heide on 2022. aasta andmete kohaselt vähenenud ligi 33% võrreldes süsteemi algusaastaga 2005. Aastal 2021algas ELi HKSi neljas kauplemisperiood, mis on võrreldes eelnevate perioodidega kestuselt pikem, mis omakorda jaguneb kaheks nö eraldusperioodiks (2021–2025 ja 2026–2030). Uue kokkulepitud direktiivi kohaselt tuleb enampakkumistulu kasutada 2024. aastast 100% kliimapoliitika eesmärkidele kaasa aitavateks tegevusteks. Samuti laieneb ELi HKS alates 2024. aastast ka meretranspordile. 2027. aastal luuakse lisaks ka uus ELi HKS maanteetranspordi ja hoonetesektorile. Riiklik KHG vähendamise kohustus on seatud jõupingutuste jagamise määruse sektorites. Jõupingutuste jagamise määrus katab neid valdkondi, mis EL HKSi alt välja jäävad (transport, jäätmed, põllumajandus, tööstuslikud protsessid, väikesemahuline energiatootmine ja hooned). Eestil tuleb uue kokkuleppe järgi jõupingutuste jagamise sektorites aastaks 2030 KHG heidet vähendada 24% võrra võrreldes 2005. aastaga. Arvestades kasvuhoonegaaside heitkoguste ning neid mõjutavate meetmete kohta koostatud prognoose ja trende, saab selle eesmärgi saavutamine olema suur väljakutse. Tagada pole vaja mitte üksnes prognoosides kajastuvate meetmete elluviimine selliselt, et oodatav mõju oleks tagatud, vaid vajalik on uute meetmete rakendamine ning olemasolevate meetmete laiendamine, mis peavad kajastuma erinevates riigi strateegilistes arengudokumentides. Vastavalt määrusele on võimalik kasutada teatavaid paindlikkusi näiteks katta kohustust LULUCF sektoris tekkivat sidumise ülejäägiga teatud ulatuses või kanda eelmise aasta ülejääk järgmise aasta kohustuse täitmiseks. Eesmärgi saavutamata jätmisel peab riik puudujäägi ostma mõnelt teiselt EL-i liikmesriigilt. Lisaks kehtib maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (LULUCF) sektoritele uue kokkuleppe järgi põhimõte, et riik peab aastatel 2021–2025 tagama nn no-debit reegli täitmise, ehk sektori heitkogused peavad olema kompenseeritud samaväärse sidumisega. Aastateks 2026–2029 seatakse aga liikmesriikidele kasvuhoonegaaside sidumise eelarve ning aastaks 2030 LULUCF sektori suhteline sidumise eesmärk, mille järgi Eesti peab baastasemega (aastate 2016–2018 keskmine) võrreldes suurendama KHG sidumist 434 kt CO2 ekv võrra. Sektori sidumiskohustus suureneb märkimisväärselt ning sihttasemete saavutamiseks tuleb rakendada täiendavaid meetmeid. Lisaks kliimamuutuste leevendamisele on vaja pöörata oluliselt suuremat tähelepanu kliimamuutuste mõjuga kohanemisele. Õigeaegne kliimamuutuse mõjudega arvestamine ja nendega kohanemine vähendab oluliselt teadmatusest tehtavate lühiajaliste otsuste tegemist, mis omakorda aitab kokku hoida ressursse ja vältida kahjusid tulevikus. Kohanemise eesmärkide täitmine eeldab nii piisavat rahalist panust meetmete rakendamisel kui ka inimressurssi poliitikate kavandamisel ja elluviimisel. Seetõttu on oluline tagada hea koostöö

23

ja infovahetus ning kõigi asjakohaste valdkondade eesmärkide ja indikaatorite sidusus kliimaeesmärkidega. Kliimameetmeid rakendatakse eri valdkondades, kuid sellest puudub ühtne riigiülene ülevaade. Mitmete meetmete kliimamõju pole hinnatud või pole võimalik hinnata. Näiteks 2021. aasta kasvuhoonegaaside prognooside tegemisel tuvastati 66 kliimameedet, kuid vaid kolmandiku tuvastatud meetmete mõju sai arvuliselt hinnata, mis mõjutab omakorda Eesti KHGde prognooside täpsust. Sarnased probleemid esinevad ka kohanemise meetmete hindamisel. Olukorra parandamiseks on vaja jätkata inventuuri ja aruandluse parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendada teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal. Samuti vajab ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamine riiklikku raamistikku, tagamaks läbipaistvus, rohepesu vältimine ning teiste säästva arengu eesmärkide toetamine. Täiendavalt panustatakse taksonoomia määruse ülevõtmisse läbi ettevõtete võimekuse tõstmise ning aruandluseks vajalike andmete koondamise ja kättesaadavaks tegemise. Enimlevinud F-gaaside kasutus maailmas tõuseb kiiresti - 10-12% aastas. Samas Euroopa Liidus kehtib F-gaaside kasutuse vähendamise graafik, millega väheneb turule lastud F-gaaside kogus 79% perioodil 2015–2030. Praegu moodustavad F-gaaside heitkogused 2,5% ELi kasvuhoonegaaside koguheitest, kuid erinevalt teistest kasvuhoonegaaside heitkogustest, mis on võrreldes 1990. aastaga vähenenud, olid F-gaaside heitkogused 1990–2014 vahemikus kahekordistunud. F-gaaside turule laskmise piiramine on otseselt seotud heitkoguste vähenemisega ning kliimaeesmärkide saavutamisega, et suudaksime kasvuhoonegaaside heitkoguseid vähendada 55% 2030. aastaks võrreldes 1990. aastaga ning saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks.

F-gaaside kiire vähendamise tõttu toimub Euroopa Liidu turul F-gaaside ebaseaduslik kaubandus. 2018. aastal moodustasid Euroopasse sisenenud ebaseaduslikud F-gaasid hinnanguliselt 20% kogu Euroopa Liidu F-gaaside legaalsest turust.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Kliimaseaduse väljatöötamine

• Sätestatud on põhimõtted, vahe-

eesmärgid ja vastutajad 2050. aastaks kliimaneutraalsuse saavutamisel, kliimamuutuste leevendamisel ja kliimamuutuste mõjuga kohanemisel.

• Kasvuhoonegaaside (KHG) riikliku inventuuri ja prognooside koostamine ning aruandluse esitamine Euroopa Komisjonile ja ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile. Sh jätkatakse inventuuri ja aruandluse parandamist ja täpsemaks muutvaid arendustöid ning suurendatakse teiste haldusalade teadlikkust riikliku KHG

• Kliimavaldkonna analüüsid ja prognoosid on tehtud, kasvuhoonegaaside andmed ning kliimaaruanded koostatud ja esitatud.

24

inventuuri ja meetmete mõjude hindamise teemal.

• Jätkub ELi HKSi lubatud heitkoguse ühikute enampakkumistulu kasutamine, et anda Eesti panus rahvusvahelisse kliimapoliitika koostöösse, üleujutusriskide maandamiseks, et suurendada Eesti valmisolekut üleujutuseks, vähese heitega sõidukite kasutuselevõtu edendamiseks, biokütuste ning kasvuhoonegaaside aruandluse parandamiseks ning KHG kauplemissüsteemide koordineerimiseks ja arendamiseks ning kliimapoliitika eesmärkide täitmiseks pilootprojektides (sh kliimamuutuste kohanemise tegevuste elluviimine, teadlikkuse tõstmine, kliimamuutuste mõju uuringute läbiviimine, rohetehnoloogiate arengu soodustamine jms).

• Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemid on ajakohased ja toimivad.

• Ettevõtete kliimaeesmärkidesse panustamise soodustamiseks vabatahtliku süsinikuturu riikliku ja ELi raamistiku põhiste tegevuste elluviimine.

• Vabatahtliku süsinikuturu toimimise läbipaistvust ja õigusselgust toetamiseks vajalikud tegevused on ellu viidud.

• Euroopa Majanduspiirkonna perioodi 2014–2021 finantsmehhanismi kliimaprogrammi „Kliimamuutuse leevendamine ja nendega kohanemine“ elluviimine.

• EMPi programmist toetatavad KOVide kliima ja energiakavade tegevuste projektid lõppevad 2024. a kevadeks, samuti valmivad TÜ, EMÜ ja TLÜ koostatud kliimaalased õppematerjalid erinevatele kooliastmetele, on läbiviidud kliimateadlikkust suurendavad koolitused õpetajatele.

• Taastuvenergia ja rohetehnoloogiate kasutuselevõtu edendamine ja koordineerimine.

• Vesiniku teekaardi ajakohastamine; biogaasi teekaardi koostamise koordineerimine ja ajakohastamine.

• Heitkogustega kauplemissüsteemide ülevõtmine siseriiklikku õigusesse ja nende rakendamine.

• Heitkogustega kauplemissüsteemid ja nende muudatused on siseriiklikku õigusesse üle võetud ja rakendunud.

• KOHAKi tegevuskava rakendamine. • KOHAKi tegevuskava meetmed on rakendamisel.

25

• Osoonikihti kahandavate ainete ja fgaaside on käitlemine ja järelevalve teostamine.

• Osoonikihti kahandavad ained ja fgaasid on käideldud ja järelevalve teostatud, on tagatud võimekus järk-järgult üle minna alternatiivsetele väikese kliimamõjuga külmaainete kasutamisele. On vähenenud fluoritud kasvuhoonegaaside ebaseaduslik kaubandus ning järelevalvet nende gaaside üle on tõhustatud.

• Täiendavate kliimamõju vähendavate meetmete kaardistamine, KHG heite vähendamise potentsiaali analüüs ja meetmete rakendamine kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks ELi kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi välistes sektorites ning tugevam integreerimine RES (sh kliimarahade jaotamise) protsessi

• Tagatud on jooksev ülevaade kliimameetmete rakendamise seisust, nende mõjust ning võimalikest täiendavatest meetmetest koos KHG heite vähendamise potentsiaaliga ning sellega on arvestatud RES, CO2 ning uue perioodi välisvahendite planeerimise protsessides.

• Uue perioodi struktuurivahendite rakendamise toetuse andmise tingimuste välja töötamine ja elluviimine. Aastatel 2024–2027 on plaanitud toetada: o kliimateadlikkuse suurendamist; o KOV kliima- ja energiakavade

koostamist ja elluviimist; o üleujutusohu ennetamise ja

leevendamise tegevuste elluviimist; kombineeritud sadeveesüsteemide sh. lahkvoolsete sademeveesüsteemide rajamist;

o meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamist;

o linnade rohestamise kavade koostamist ja elluviimist;

o märgalade, järvede, jõgede, sh mitte heas seisundis veekogude taastamist.

o sadamate akvatooriumi kaitse o teeilmajaamade seiresüsteemi

uuendamine

• Meetmed on rakendatud.

• Riikliku rohereformi tegevuskava raames riigi sektorile ühtse keskkonna- ja kasvuhoonegaaside jalajälje hindamise juhise koostamine ning piloothindamise läbiviimine.

• Metoodika on välja töötatud ning valitsemisalade jalajäljed on hinnatud.

26

• Riikliku energia ja kliimakava (REKK) eduaruande (tähtaeg 15.03.2023) ja ajakohastatud REKKi (tähtaeg 30.06.2024) koostamine koostöös seotud ministeeriumidega.

• Ajakohastatud REKK on esitatud.

• Rahvusvaheline koostöö ja Eesti seisukohtade esitamine rahvusvaheliste lepete sõlmimiseks, osalemine ÜRO Kliimamuutuste konventsiooni (UNFCCC) osapoolte konverentsil 2024. aastal on COP29 ja eel-COP. Lisaks toimub koostöös Välisministeeriumiga kliimadiplomaatia edendamine.

• Eesti on rahvusvahelises kliimakoostöös aktiivselt esindatud.

• Projekti „Kliimamuutustega kohanemise tegevuste elluviimine Eestis“ juhtimine.

• Projekti rakendatakse.

• Vesinikutehnoloogiate kasutuselevõtu

arendamine.

• Vesiniku pilootprojektid on rakendamisel.

Tegevus 1.2. Õhukvaliteedi parendamine

Tegevuse eesmärk: Õhukvaliteedi tagamiseks on siseriiklikult tagatud vastavus rahvusvaheliste ja Euroopa Liidu

õigusaktide nõuetele, õhuseire teostatud ja avalikkust teavitatud.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi täitmiseks tagatakse õhu, müra ja kütuse valdkonna õigusraamistik ja õigusaktide

rakendamine, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid,

teostatakse riiklikku järelevalvet, kontrollitakse tarbimisse lubatud kütuste aruannete

nõuetele vastavust, registreeritakse paikse heiteallika või orgaanilisi lahusteid kasutava käitaja

tegevus, antakse õhusaaste lube.

Tegevuse

mõõdikud 2022 (algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Rahvusvahelised ja EL

nõuded on täidetud Jah jah jah jah jah

Üle 45 dB öises

müratasemes elanike

arv Tallinnas ja Tartus

vähenenud

Jah (138100 25%) -

(ei mõõdeta) -

(ei mõõdeta) -

(ei mõõdeta) -

(ei mõõdeta)

Mittevastavuste

protsent võetud

kütuseproovide

arvust

<1% mootorikütuste, <1%

laevakütuste ja 9%

kütteõlide proovide

arvust

<1%

mootorikütuste,

<1%

laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

<1%

mootorikütuste,

<1%

laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

<1%

mootorikütuste,

<1%

laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

'<1%

mootorikütuste,

<1%

laevakütuste ja

<5% kütteõlide

proovide arvust

Välisõhu kvaliteedi

tase ei ületa

piirnorme

välisõhu kvaliteedi

piirnormid on täidetud jah jah jah jah

27

Olukorra lühianalüüs Eestile on aastateks 2020 ja 2030 seatud õhusaasteainete heitkoguste vähendamise kohustused järgmistele saasteainetele: vääveldioksiid (SO2), mittemetaansed lenduvad orgaanilised ühendid (LOÜ), ammoniaak (NH3), eriti peened osakesed (PM2,5) ja lämmastikoksiidid (NOx). Nende eesmärkide saavutamiseks on KeM koostanud teatavate õhusaateainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030. Võrdluses 2019. aastaga on peamiste saasteainete (v.a ammoniaak ja lenduvad orgaanilised ühendid) heitkogused vähenenud seoses kõrgel püsinud KHG lubatud heitkoguse ühiku turuhinnast tingitud elektri toodangu vähenemisega (-41%) ning tolmpõletuskateldest vähem saastavamate keevkihtkatelde tööaja osakaalu suurenemisega elektrijaamades. Eesti Energia hinnangul oli 2020. aasta toodangu languse taga ka COVID-19 pandeemiast tingitud väiksem energianõudlus, mida võimendas pehme talv ja Põhjamaade hüdroenergia rohkus rahvusvahelisel turul. Lisaks mõjutas lämmastikdioksiidi heidet klinkri tootmise lõpetamine Kundas ning uute sõidukite arvu ja kasutamise osakaalu järjepidev kasv. Keskkonnakaitseluba omavate käitiste 2021. aasta välisõhu saastamisega seotud tegevuste aastaaruannete esialgsete andmete põhjal elektrijaamade vääveldioksiidi heide küll 2020. aastaga võrreldes mõnevõrra kasvas. Põhjuseks elektrituru olukord, mis tõi möödunud sügistalvel kaasa põlevkiviõli suurema kasutuse. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Eesti täitis aastal 2021 Euroopa Komisjoni poolt aastateks 2020–2029 seatud heitkoguste vähendamise eesmärgid ning on hetkel täitmas ka 2030. aastaks seatud eesmärke enamuste saasteainete puhul, seega on seni rakendatud vähendamismeetmed olnud tõhusad. Jätkuvalt on suurimaks väljakutseks ammoniaagi heitkoguse eesmärgi täitmise hoidmine, mis sõltub võimekusest võtta põllumajandustoodangu (loomade arv, väetiste kasutus) kasvuga samaaegselt kasutusele vähem saastavamaid tehnoloogiaid (sõnnikuhoidlate katmine, vedelsõnniku sisestuslaotus, väetise kiire mulda viimine jmt). Peamiseks väljakutseks õhu valdkonnas on erinevate sektorite õhusaaste heitkoguste vähendamine. Kõige keerulisem on saavutada ammoniaagi heitkoguse vähendamise eesmärki. Eesmärk on 1% vähendamist, võrreldes 2005. aasta tasemega, seega sisuliselt on tegemist heitkoguse külmutamisega. Ligi 90% ammoniaagi heitkogusest tekib põllumajanduses. Keerulisem on see seetõttu, et esiteks oli 2005. aastal loomade arv väiksem ning teiseks ei ole loomakasvatussektoris valmisolekut rakendada meetmeid võrreldavas tempos näiteks energeetikasektoriga. Loomade arv on olnud lauges kasvus ning kasvu prognoositakse ka edaspidi. Kuigi järjepidevalt tehakse ka tehnoloogilisi uuendusi, siis küsimus on nende kiiruse piisavuses, et tasakaalustada loomade arvu kasvu. Ligi 5% heitkogusest on seotud puidu põletamisega keskmistes ja suurte põletusseadmes, mille osakaal on samuti järjepidevalt kasvanud. Samuti üha suuremast kemikaalide sh värvide, antifriiside ja jäätumisvastaste vedelike tootmise ja tarbimisest tingitud lenduvate orgaaniliste ühendite (LOÜ) heitkoguste kasv ehituses ja kodumajapidamistes. Nii kemikaalide kui väetiste kasutatud koguste osas on kahtlus, et need võivad sisaldada laoseise. Seetõttu vajavad Statistikaameti algandmed täiendavat analüüsi. Seda enam, et lähiaastatel on näha selliste tegevuste (biogaasi tootmine, kompostimine jne) osakaalu kasvu, mis mõjutavad lenduvate orgaaniliste ühendite ja ammoniaagi heidet. Viimastel aastatel on muutumatuna püsinud

28

lahusti- ja veepõhiste kemikaalide osakaal ehk keskkonnasõbralikemale kemikaalidele üleminek on peatunud. Ehitusmahtude tõus viimastel aastatel kajastub ka osakeste heites.

Transpordi sektori heitkoguste vähenemist mõjutab jätkuvalt suurenev uute autode osakaal. Maagaasi turuhinna tõus, sügistalvine tuulevaegus ja lähiriikide elektrijaamade rikked tingisid 2021.a põlevkivi elektrijaamade toodangu ja sellest tuleneva vääveldioksiidi heitkoguste kasvu. Heitlik olukord, sh põlevkivi elektri nõudluse tõus, jätkus elektriturul ka 2022.a. Viimast kinnitavad ka keskkonnaluba omavate käitiste 2022.a välisõhu saastamisega aastaaruannete esialgsed andmed, mis näitavad põlevkivi kasutuse ja vääveldioksiidi heite kasvu. Heitkoguste vähendamise eesmärgi täitmist see tõus siiski ei mõjuta. Kuna energeetikas ja tööstuses on järjepidevalt vähendatud õhusaasteainete heitkoguseid, seondub aina suurem heitkoguse osakaal hajusate heiteallikatega nagu kohtküte ja transport. 36% Eestis tekkivatest peenosakestest (PM2,5), 48% mustast süsinikust, 14% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ja 78% benso(a)püreenist eraldub koduahjudest. Maanteeliiklusega on seotud 31% lämmastikoksiididest, 6% lenduvatest orgaanilistest ühenditest ning 7% eriti peente osakeste heitkogusest. Nendes sektorites on õhusaastesse panustajate arv väga suur ning heitkoguse vähendamine keerulisem ning aeganõudvam kui ettevõtte tasandil heidete vähendamise kokkulepete saavutamine.

Aastal 2023 on välja töötatud Euroopa Liidu perioodi 2021-2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede „Elamute liitumise kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“. Toetuse andmise eesmärk on parandada tiheasustuspiirkondade õhukvaliteeti, asendades tahkel kütusel põhineva kütteseadme taastuvenergiaallikat kasutava kütteseadmega või kaugküttega, ning uuendada olemasolevat tahkel kütusel põhinevat kütteseadet, mille tulemusena paraneb elamu küttesüsteemi tuleohutus ning energiaefektiivsus. Avalikkuse parem teadlikkus heitkoguste tekkesektoritest ning igaühe võimalustest heite vähendamiseks on hädavajalik, et täiendavalt piirata heitkoguseid kohtküttest ja transpordist. Vajalik on Küta õigesti! (https://kliimaministeerium.ee/kutaoigesti) kampaania jätkamine, et parendada elanike teadmisi efektiivsest kütmisest.

Eestis teostatakse õhukvaliteedi seiret üheksas riiklikus seirejaamas ja andmed on reaalajas kättesaadavad veebilehel www.õhuseire.ee. Probleeme õhusaasteainete piirväärtuste tagamisega pole Eestis olnud. Aastast 2023 on rakendamisel Euroopa Liidu perioodi 2021- 2027 Euroopa Regionaalarengu Fondist rahastatav meede "Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine".

Euroopa Liidu liikmesriikides peab olema toimiv riiklike struktuure ühendav kütusekvaliteedi juhtimissüsteem ning vedelkütuste kvaliteedi seireprogramm. Eestis teostatakse kütuste kvaliteedinõuete seiret mootorikütustest, sh vedelatest biokütustest ning laevakütustest, sh. kergetest ja rasketest kütteõlidest. Lisaks teostatakse kontrolli katlamajades kasutatavatele kütustele. 2022. aastal tehtud strateegilise müra kaardistamise alusel on ligi veerand Tallinna (23,3%) ja kuuendik Tartu (15,5%) elanikest kokkupuutes vähemalt 55 dB liikluse (teeliiklus, raudteeliiklus ja lennuliiklus) müraga. Selline kokkupuude suurendab suure häirituse riski umbes 5% Tallinna ja Tartu elanikel. Niisamuti suureneb väiksel määral nendel müratasemetel südame isheemiatõve haigestumuse risk (ligikaudu 250 inimesel). Halva ruumilise

29

planeerimise tulemusel tekkinud õhukvaliteedi ja müra probleemide lahendamine on keeruline. Koos eri ametkondadega tuleb leida müra vähendamise võimalusi ja neid ka rakendada.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi aastateks 2020–2030 rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks.

• „Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programm aastateks 2020–2030“ rakendamine õhukvaliteedi parandamiseks.

• Euroopa Liidu toetusmeetmete edukas käivitamine ja rakendamine („Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“ ja “Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“).

• Euroopa Liidu toetusmeetmed on edukalt käivitatud ja rakendatud („Õhukvaliteedi seirevõrgustiku arendamine ja täiendamine ning asukohapõhise terviseriski hinnangute süsteemi loomine“ ja “Elamute liitumine kaugküttevõrkudega või tahkel kütusel põhineva kütteseadme uuendamine“).

• Välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikate täiendamine

• On täiendatud välisõhu saasteainete heitkoguste inventuurimetoodikad.

• Avalikkuse teadlikkuse tõstmine müra- ja õhuvaldkonnas

• On tehtud edusamme avalikkuse teadlikkuse tõstmiseks nii müra- kui ka õhuvaldkonnast, et tagada 2030. aastaks kavandatud null-saaste eesmärkide täitmine.

• Kohtla-Järve piirkonna lõhnakavade elluviimine ning järeluuringu teostamine

• On ellu viidud Kohtla-Järve piirkonna lõhnakavad ning teostatud järeluuring „Välisõhu kvaliteedi, lõhnahäiringu ning saasteainete heitkoguste hindamine Kohtla-Järve linnas Järve linnaosa piirkonnas“ (KeA).

• Projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuenduse elluviimine

• On ellu viidud projekti „Keskkonnakaitseluba 3.0“ raames õhusaastelubade süsteemi uuendus.

Tegevus 1.3 Kiirgusohutuse tagamine

Tegevuse eesmärk: Kiirgusohutus on tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi täitmiseks tagatakse kiirguspoliitika kujundamine ja rakendamine rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiatega, antakse kiirgustegevuslube ning kiirguseksperdi tunnistusi ja teostatakse riiklikku järelevalvet. Tagatakse kiirgushädaolukordadeks valmisolek ja neile reageerimine, avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit.

30

Tegevuse

mõõdikud 2022 (algtase) 2024 (sihttase) 2025 (sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Kiirgusohutuse riikliku

arengukava ja selle

alamplaanide

eesmärgid on

täidetud

osaliselt jah jah jah jah

Vähendatud on

elanikele

kiirgusallikatest ja

radioaktiivsetest

jäätmetest tulenevaid

ohtusid

osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt osaliselt

Kiirgusallikatega

seotud intsidentide

arv aastas

0 ≤8 ≤8 ≤8 ≤8

Poliitika kujundamisel

ja õigusloomes on

arvestatud

Rahvusvahelise

Aatomienergiaagentu

uri (IAEA)

kiirgusohutuse

standarditega,

kiirgusohutuse

raamistiku hindamise

IRRS auditi ja

radioaktiivsete

jäätmete käitlemise

riiklikku korralduse ja

dekomissioneerimise

auditi ARTEMIS

ettepanekutega

Jätkati

ettepanekute

plaanikohast

rakendamist

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-follow up

ja ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

2019.a IRRS-

follow up ja

ARTEMIS

ettepanekud on

rakendatud

Olukorra lühianalüüs

Eestis on kiirgusohutus tagatud õigusaktide ja arengukavade rakendamise kaudu rahvusvaheliste nõuete kohaselt ja kooskõlas riigi arengustrateegiaga (kiirgusohutuse riiklik arengukava 2018–2027). Kiirgusohutuse tagamisel on oluline ka Eesti seisukohtade kujundamine ja kaitsmine ELi ja ÜRO kiirgusvaldkonna otsustusprotsessidest, nõutud riikliku aruandluse koostamine erinevatele sihtgruppidele, avalikkuse kaasamine ja teadlikkuse suurendamine. Kiirgustegevused on läbi viidud kiirgustegevuslubade alusel, olemas on kiirguseksperdi tunnustamise süsteem ning järjepidevalt teostatakse riiklikku järelevalvet. Samuti avaldatakse kiirgusandmeid ning nõustatakse pädevaid asutusi ja järelevalve teostajaid, peetakse riiklikku kiirgustöötajate doosiregistrit. Aastal 2023 alustas Tööinspektsioon järelevalvet töökohtadel, mis asuvad kõrgendatud radooniriskiga aladel. Selle raames korraldatakse järelevalvega tegelevate Tööinspektsiooni ja Keskkonnaameti inspektoritele pädevuse suurendamiseks radoonialaseid koolitusi, tööandjatele korraldatakse uute nõuete tutvustamiseks radoonialaseid teabepäevi ning avalikkusele suunatud kiirgusalaseid teabepäevi. Kiirgusalase teadlikkuse suurendamiseks jätkatakse iga-aastaste avalikkusele suunatud kiirgusseminaride korraldamist (alates 2022. aastast ka tuumaenergiale suunatud teabepäevad), infomaterjalide koostamist ja

31

looduskiirguse uuringute tegemist, sh vastavate ametnike koolitamist. Kiirgustegevuste ja nende üle järelevalve tegemisel tuleb kiirgusallikatega seotud riskide minimeerimiseks lähiaastatel keskenduda eelkõige mõõduka ja suure ohuga tegevustele. Riiklikult on oluline tagada nii kiirgusohust varajase hoiatamise süsteemi toimimine kui ka valmisolek kiirgushädaolukorrale reageerimiseks. Selleks toimub pidevalt varajase hoiatamise süsteemi ja kiirgushädaolukorraks reageerimiseks vajalike seadmete ja vahendite uuendamine. Järjepidevalt korraldatakse ka hädaolukorrale reageerimise õppuseid. Keskkonnaamet pakub kiirgusohutust tagavaid teenuseid, nt laboratoorsed analüüsid, kiirgustöötajate isikudooside seire, radooni mõõtmine, kiirgustaseme mõõtmised, kiirgusohutushinnangute koostamine, inspekteerimine. Valdkondlikud vajadused ja arengusuunad on väga ressursimahukad (inimressurss, tehnilised ja rahalised vahendid) ning vajavad väga pikaajalist pühendumust ja kindlustunnet finantseerimisallikate osas (nt Paldiski endise tuumaobjekti reaktorsektsiooni dekomissioneerimine, lõppladustuspaiga rajamine, tuumaenergia kasutuselevõtu analüüs ning võimaliku tuumaprogrammiga alustamise etapid). Hetkel puudub pikaajaline plaan vajalike ressursside tagamiseks, selle soovitava lahendusena on välja pakutud idee tagatisfondi loomisest, tuginedes sh teiste riikide näidetele. Oluliseks kitsaskohaks on ka ebapiisav koostöö ja vähene koordineeritus Sotsiaalministeeriumiga (meditsiinikiirituse kiirgusohutus- ja kvaliteedinõuded, meditsiinikiirituse kasutamise põhjendatus, patsiendidooside optimeerimine patsiendi kaitse, järelevalve). Kliimaministeeriumi loomisega on alates 2023. aasta juulist radioaktiivsete jäätmete käitlemine (AS A.L.A.R.A) ning energeetikvaldkond Kliimaministeeriumi haldusalas. Üle tuleb vaadata lõppladustuspaiga rajamise edasiste protsesside juhtimine ning koostöö teiste ministeeriumite ja nende allasutustega. Kiirgusohutuse alane haridus- ja koolitussüsteem eelkõige loodusliku kiirguse valdkonnas vajab arendamist ning ka elanike teadlikkust kiirgusvaldkonnas tuleb suurendada.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Õigusaktide täiendamine • Kiirguse valdkonna õigusaktid on uuendatud, tagamaks nende kooskõla 2019. aastal algatatud kiirgusseaduse muudatustega (nt doosipõhiselt ohuastme määramiselt kiirgusallikapõhisele lähenemisele üleminek) ning Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri kiirgusohutuse auditite (IRRS, ARTEMIS) ettepanekute rakendamine.

• Kiirgustegevuste osas on läbi viidud riskianalüüs ning teatud tegevuste puhul on kiirgustegevusloa asemel

32

nõutud registreering. 2024. aastal on kehtestatud määrus „Kiirgustegevuse registreeringu taotluse menetluse nõuded, taotluse ja registreeringu andmete loetelud“, muudetud kiirgusseadus ning puutumust omavad teised määrused.

• Radooniohtlike alade kaardistamine ja radooniriskide vähendamine

• Lõpetatud on Eesti radooniohtlike alade kaardistamine ning valminud radoonikaart, mille alusel täiendatakse kliimaministri määrust „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“.

• Radooni uuringud • Läbi on viidud siseruumide radooni sisalduse mõõtmise uuringud ning kiirgusallikate kogumise kampaaniad.

• Kiirgustegevuste loastamine • Läbi Keskkonnaameti tegevuse on tagatud, et Eestis läbi viidavad kiirgustegevused on läbi lubade ja registreeringute reguleeritud ning tagatud on tegevuste nõuetele vastavus. Riiklik doosiregister toimib ning pidevalt on teostatud riiklik kiirgusseire.

• Kiirgushädaolukordadeks valmisolek • Tagatud on kiirgushädaolukordadeks valmisolek ning sellele reageerimine.

• Paldiski endise tuumaobjekti kahe reaktorisektsiooni likvideerimise ja radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga rajamise eriplaneeringu koostamise ja keskkonnamõjude hindamise, ning nendeks vajalike uuringute elluviimine.

• 2023. aasta lõpuks on radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaiga sobivaim asukoht välja selgitatud ning lõppeb radioaktiivselt saastunud metallijäätmete lõppladustamiseks vajalik käitlemine.

• 2025. aasta lõpuks on koostatud radioaktiivsete jäätmete lõppladustuspaigale detailne lahendus, kehtestatud on kohaliku omavalitsuse eriplaneering ning teostatud on asukohaspetsiifilised ja reaktorsektsioonide likvideerimise insenertehnilised ning radioloogilised uuringud.

• Tuumaenergia kasutusele võtmise võimaluste analüüsimine ning (olenevalt Vabariigi Valitsuse ja

• 2022. aasta septembris esitati Vabariigi Valitsusele vahearuanne tuumaenergia kasutuselevõtu tingimuste ja võimaluste osas – kas, millisel juhul ja tingimustel

33

Riigikogu otsusest) tuumaenergeetika programmiga alustamine.

võiks Eestisse tuumaelektrijaama rajada. Lõpparuanne esitati 2023. aasta lõpus. Tuumaenergia kasutuselevõtu arutelud toimuvad Vabariigi Valitsuses ja Riigikogus 2024. aastal.

• Tuumaenergia töörühma töö koordineerimine ning tuumaenergia kasutuselevõtmise tingimuste ja võimaluste osas järelduste, soovituste ja ettepanekute esitamine Vabariigi Valitsusele.

• Esimene vahearuanne ning ülevaade töörühma töö tulemustest esitati Vabariigi Valitsusele 2022. aasta septembris. Lõpparuanne, mis on läbinud ka vastava Rahvusvahelise Aatomienergiaagentuuri auditi (toimus oktoobris 2023), avaldati 2023. aasta lõpus. Arutelud tuumaenergia kasutuselevõtu üle toimuvad Vabariigi Valituses ja Riigikogus 2024. aastal.

Meede 2. Ringmajanduse korraldamine

Meetme eesmärk: Kestliku ressursside kasutamise, tarbimise ja tootmise edendamine ning

ressursitõhususe suurendamine ning terviklik keskkonnamõju vähendamine.

Meetme kirjeldus:

Meede koosneb viiest programmi tegevusest: ressursitõhususe ja

ökoinnovatsiooni edendamine, keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise

tagamine, tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine, jäätmemajanduse

korraldamine, maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine. Eesmärki

aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Aheraine taaskasutamine,

% 118 40 40 60 80

Plastpakendi teke

inimese kohta, kg 38

(2021) 41 40 40 40

Sisemajanduse

koguprodukti (SKP)

kasvuprotsent suhtena

olmejäätmete tekke

kasvuprotsenti

2,86 (2021)

2,57 2,57 2,57 2,57

Keskkonnakaupade ja -

teenuste sektori toodang,

mln eurot

4152 (2021)

2858,5 2900 4000 4000

34

Tegevus 2.1. Ressursitõhususe ja ökoinnovatsiooni edendamine

Tegevuse eesmärk: Lisandväärtus ressursikasutuse suhtes kasvab, ettevõtted pakuvad rohkem keskkonnahoidlikke tooteid-teenuseid ning kasutavad vabatahtlikke keskkonnahoidu tõendavaid ja tõhustavaid meetmeid.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi täitmiseks toetatakse keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika kujundamise ja rakendamisega ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist, korraldatakse keskkonnatasude deklareerimist, väljastatakse ökomärgiseid ning Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistusi ning arendatakse keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriume nende laiemaks rakendamiseks avalikus sektoris. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022 (algtase) 2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Keskkonnahoidlike

riigihangete mahu %

riigihangete mahust kokku %

16 20 25 30 35

Ressursitõhususe meetmest

investeeringuteks saanud

ettevõtete arv

171

(2023) 150 160 190 190

Olukorra lühianalüüs

Ringmajanduse valdkond on viimastel aastatel kiires tempos arenenud. Eesti tugevuseks saab pidada meie väiksust ja võimet arendada uusi suundi kiirelt ja tõhusalt. Samas on ringmajandus ka nö uuesti avastatud vana ehk parandamiskultuur, vajalike tarvete ühiskasutus või ressursside optimaalne kasutamine on olnud meie praktika pikka aega. Samuti saab tugevusena välja tuua selle, et Eestis soodustavad ringmajandusele üleminekut järjest tekkivad ringkasutuspõhised algatused. Uue rahastamisperioodi puhul oleme valdkonnale ette näinud ka edendavad ja üleminekut kiirendavad toetused. Aktiivselt on arendamisel ka äridiplomaatia suund, kus on oluline välispartnerite toetus ja aktiivne kaasamine. Tugevuseks ringmajanduse arendamisel on digilahendused, kuna nende kasutus on üks peamistest ringmajanduse hõlbustajatest. Samas on selgunud, et kitsaskohaks on asjaolu, et Eesti seadusandluses ei ole praegu ringmajanduse horisontaalseid põhimõtteid kirjeldatud, mis omakorda teeb keeruliseks nende süsteemse järgimise. KOVide roll teadlikkuse tõstmisel on kriitilise tähtsusega kohalike kogukondade (sh ettevõtjate, tarbijate) harimisel, kuid omavalitsustes on ressursside puudus (nii inimeste, teadmiste kui raha puudus). Oluliste probleemide lahendamiseks algatati 2023. aastal nn olmejäätmete reform. Ringmajanduse arendamisel on väljakutseks küsimus, kuidas tagada ringmajanduse põhimõtete läbiv kasutus ja arusaam nii ühiskonnas üldiselt kui ka erinevates poliitikavaldkondades. Eesti olulisim väljakutse on omada head metoodikat, kuidas

35

ringmajanduse ahelaid kaardistada ja hinnata, et seejärel juba pakkuda praktilisi teadmisi, kuidas neid kujundada. Järgnevatel aastatel on vajalik soodustada ringmajanduspõhist tootearendust (sh ärimudelid, finantseerimisskeemid) ning tagada, et tootmine ja tarbimine toetuksid väärtuspõhise ringmajanduse põhimõtetele ning lähtuksid jäätmehierarhiast ja tarbijate reaalsetest vajadustest. Samuti on vajalik kasvatada sekundaarse materjali turunõudlust. Ka ökoinnovatsiooni valdkonda tuleb edasi arendada ning soodustada koostööd avaliku sektori, ülikoolide ja ettevõtete vahel uute keskkonnahoidlike lahenduste väljatöötamisel. Kestlike lahenduste juurutamisele aitab üha enam kaasa ka keskkonnamõju arvestamine finantseerimisel. Näiteks on Euroopa Komisjoni eestvedamisel finantssektorile koostatud nn kestliku rahastamise taksonoomia või ametlikult kestlike investeeringute soodustamise raamistik11, mille alusel hinnatakse nii finantssektori kui ka üle 250 töötajaga suurettevõtete finantseeritavate tegevuste ja finantstoodete vastavust kestliku arengu eesmärkidele. Eesti ettevõtlus saaks kasutada selle raamistiku potentsiaali, et end rohkem uudsete ja keskkonnaeesmärke toetavate tegevuste osas esile tõsta, eriti fookusega meie väike- ja keskmise suurusega ettevõtete (VKE) kestlikkuse potentsiaalile, ning kaasata seeläbi enam ja soodsamatel tingimustel rahastust. Raamistik käsitleb eelkõige järgmiste keskkonnaeesmärkide saavutamist:

• kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine;

• vee ja mereressursside kestlik kasutamine ja kaitse;

• üleminek ressursitõhusale ringmajandusele;

• elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine;

• saastuse vältimine ja tõrje. Eesti üheks kitsaskohaks on madal ressursitõhusus. Eesti majanduse konkurentsivõime parandamiseks ning tootmises tekkivate jäätmete ja jääkide vähendamiseks jätkatakse Ühtekuuluvusfondist ning Taaste- ja vastupidavuskavast ring- ja ressursitõhusale majandusele ülemineku edendamise toetamist. Laiem eesmärk on vältida ja vähendada jäätmeteket ning luua tootmis- ja tarbimismudelid milles võetakse arvesse kogu ressursiahela kestlikkust. Lisaks tuleb uuel perioodil suurendada ka teenindussektori panust ressursitootlikkuse suurendamisel. Riik peab olema suunanäitajaks, käitudes nn targa tellijana, kes läbi keskkonnasõbralikke lahendusi eelistavate riigihangetega kujundab siseturul vastava nõudluse, mõjutades erasektorit keskkonnatehnoloogiaid rakendama ning keskkonnahoidlikke tooteid/teenuseid pakkuma. Eesti keskkonnakorraldus- ja ringmajanduspoliitika toetab ettevõtluse üleminekut ressursitõhusale ringmajandusele ja saastamise vähenemist. Selleks on ringmajandusele ülemineku strateegiliseks juhtimiseks kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – koostatud on ringmajanduse Valge Raamat. Oluline on avalikus sektoris keskkonnahoidlike riigihangete süsteemne kasutuselevõtmine. Lisaks arendatakse edasi ka teiste vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid, vaba tahte lepingud. Keskkonnahoidlike maanteesõidukite edendamise direktiivi alusel on tagatud aastate 2025 ja 2030 perspektiivis keskkonnahoidlike maanteesõidukite minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes.

11 Viide kestlike investeeringute soodustamise määrusele - estlex.ee/?id=76&aktid=213008&fd=1&leht=1

36

Samuti on ringmajandus üks ELi rahastamisvahendite kasutamise prioriteete võimendades investeeringuid vastavasse valdkonda ning vastavad vahendid on suunatud vajalikeks investeeringuteks. KAUR rakendas 2023.a lõpuni avaliku sektori ringmajanduse võimekuse tõstmise projekti ja tegeleb EL-i ökomärgise kasutusõiguse taotlustega toodetele ja teenustele ning EL-i keskkonnajuhtimise- ja keskkonnaauditeerimissüsteemi (EMAS) tunnistuste taotlustega. KeA tegeleb keskkonnatasu deklareerimise ja kontrolliga.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Tootjate ja tarbijate võimekuse suurendamine kestliku tootepoliitika suunas, sh majanduslik raamistik, maapõueressursside väärindamine ja ressursitõhusus, ökomärgised, keskkonnajuhtimissüsteemid.

• Ringmajandusele ülemineku strateegiliseks juhtimiseks on kokku lepitud Eesti ringmajanduse strateegiline nägemus – ringmajanduse Valge Raamat.

• Arendatud on vabatahtlike keskkonnameetmete kasutamist, sh ökomärgised ning keskkonnajalajälje hindamine. Ökomärgised ja EMAS12 tunnistused on välja antud ning välja on töötatud keskkonnajalajälje hindamise metoodika.

• Keskkonnahoidlike riigihangete rakendamine avalikus sektoris.

• Keskkonnahoidlike riigihangete kriteeriumite kasutamine on kohustuslik ja laialdaselt kasutusel üha enamates valdkondades.

• Välis- (EL, EMP) ja siseriiklike vahendite (KIK KP) kaudu kestlikusse ressursikasutusse ja ringmajandusse tehtavate investeeringute võimendamine.

• Keskkonnavaldkonna riiklikult strateegiliste projektide elluviimine on jätkusuutlikult korraldatud ja ellu viidud.

• Analüüs kestliku rahastuse põhimõtete ja praktika rakendamiseks keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis.

• Keskkonnakestlike investeeringute soodustamiseks Eestis arendatakse kestliku rahastuse põhimõtteid ja praktikat rakendamiseks.

• Analüüs ettevõtlussektori rahastuse kaasamise kohta rohepöörde elluviimisel ja keskkonnakasutuse majandusmeetmete ülevaatamise kohta.

• Keskkonnatasu deklareerimine • Keskkonnatasu deklareerimine on korraldatud ja kontrollitud.

12 Euroopa Liidu keskkonnajuhtimis- ja keskkonnaauditeerimissüsteem

37

• Keskkonnahoidlike maanteesõidukite osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes.

• Keskkonnahoidlike maanteesõidukite minimaalne osatähtsus avaliku sektori ja võrgustiku sektori hangetes on tagatud.

Tegevus 2.2. Keskkonnamõju hindamise ja selle maandamise tagamine

Tegevuse eesmärk:

Oluline keskkonnamõju on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise (KMH ja KSH) käigus hinnatud ning tagatud

kavandatava tegevuse vastavus keskkonnaeesmärkidele, rakendatakse

leevendusmeetmeid ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks või

vähendamiseks.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse keskkonnamõju tõhusa leevendamise meetmeid, kooskõlastatakse planeeringuid ja projekte, otsustatakse KMH/KSH algatamise vajalikkuse üle ning antakse seisukohti KMH/KSH menetlustes, menetletakse keskkonnavastutuse juhtumeid. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

KMH/KSH juhtumite arv,

mille puhul on selgunud

prognoosimata või

alaprognoositud

keskkonnamõju

0 0 0 0 0

Olukorra lühianalüüs

Kliimaministeerium osaleb asjaomase asutusena erinevate piiriülese keskkonnamõjuga, riigi eriplaneeringutega ning muude asjakohaste menetlustega seotud KMH/KSH materjalide (programmid/aruanded) ülevaatamises ja seisukohtade kujundamises. Oluline on ka keskkonnamõjude objektiivne arvestamine tegevuste planeerimisel ja elluviimisel, seega tuleb tagada keskkonnamõju hindamise süsteemi ajakohasus. Valitsemisala peamine roll taastuvenergeetikale ülemineku kiirendamisel ning energiajulgeoleku tagamisel seisneb taastuvenergeetika taristu rajamise eelduste ja võimaluste väljaselgitamisel, pakkudes keskkonnaalast infot ja ekspertiisi, et leida võimalused loodusväärtuste ja taristu kooseksisteerimiseks. Selle rolli täitmiseks on valitsemisala pakutavad teenused seotud peamiselt planeerimistegevuse, keskkonnamõju hindamise (KMH/KSH, Natura), keskkonnakaitselubade menetlemise, optimaalsete looduskaitseliste piirangute kehtestamise ning otsustamise aluseks oleva täpse ja kvaliteetse keskkonnaandmestiku tagamisega. Alustatud on keskkonnamõju hindamise teenuse kaasajastamisega digiühiskonna toimimisele vastavaks (nn KMH digipööre) – eesmärgiks on kiire, automatiseeritud, kasutajakeskne ja andmepõhine teenus.

38

2022. aasta augustis viidi läbi audit, mh keskkonnamõju hindamise protsessile, eesmärgiga kiirendada taastuvenergiaprojektide elluviimist. Audit keskendus eeskätt tuuleparkide kavandamise ja loomise kiirendamisele ning auditi tulemusena tehtud ettepanekute elluviimiseks on oluline suunata lisaressurssi KLIM valitsemisalale. 2023. a töötati välja vajalikud seadusandluse muudatused, et kiirendada menetlusprotsesse, sh mõju hindamise valdkonda. Käimasolevate menetluste kiirendamiseks ja üha lisanduvate menetluste asjatundlikuks läbiviimiseks puudub valitsemisalal võimekus – ametnikke ei ole piisavalt ning konkurentsivõimetust töötasust ning ülekoormusest tingituna vahetuvad inimesed tihti ning sellistes tingimustes ei ole võimalik tagada enam piisavat ekspertiisi, sujuvaid menetlusi, rääkimata lisanduva töökoormuse, ekspertiisi ja tempoga toime tulemisest. Kliimaministeerium osaleb suurte arenduste KMH/KSH menetlustes (nt Rail Baltic, maismaa- ja meretuulepargid, maavarade maakonna teemaplaneeringud, riiklikud arengukavad jt). Lisaks väljastatakse uusi litsentse KMH juhtekspertidele ja pikendatakse olemasolevaid. Tagatud on Eesti õigusaktide ajakohasus ning vastavus ELi direktiivide nõuetega. KeA tegeleb keskkonnavastutuse menetlustega, KMH/KSH toimingutega ning planeeringute ja projektide kooskõlastustega.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• KMH/KSH menetluste efektiivsuse suurendamine ja kvaliteedi tõstmine, sh KMH digipöörde elluviimine

• KMH/KSH seisukohad on kujundatud ja nende kvaliteet tagatud.

• Planeeringute ja projektide kooskõlastamine on korraldatud.

• KMH juhtekspertide litsentsid on väljastatud ja pikendatud.

• Keskkonnavastutuse juhtumid on menetletud.

Tegevus 2.3 Tööstusheite ja kemikaalipoliitika kujundamine

Tegevuse

eesmärk: Tööstusheite- ja kemikaalipoliitika on kujundatud selliselt, et on saavutatud keskkonna

kui terviku kaitse.

Tegevuse

kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse tööstusheite ja kemikaalipoliitikat, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, korraldatakse riigi poolt suletud prügilate järelhooldust ja -seiret, töötatakse välja uut keskkonnakaitseloa kontseptsiooni, teostatakse riiklikku järelevalvet, antakse keskkonnakomplekslube. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse

mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Taaskasutatud

põlevkivituha

osakaal

kogutekkest, %

1,7

(2021) 4,5 4,5 4,5 4,5

39

PVT-järeldused on

rakendatud

tähtaegselt, %

96 100 100 100 100

Olukorra lühianalüüs

Tööstusheite ja kemikaalipoliitika integreeritud kujundamine ja rakendamine (sh lubade menetlus ja järelevalve). Ministeeriumi ülesandeks on valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamise ettevalmistamine, EL-i otsustusprotsessis osalemine, ELi õigusaktidest ja rahvusvahelistest konventsioonidest (Stockholm, Minamata) tulenevate nõuete täitmine, sh aruandlus ja muu rahvusvaheline koostöö. Aga ka õigusraamistiku ja juhiste loomine, suhtlus huvigruppidega, tööstusheite valdkonna koordineerimine õigusaktide ja uuringute alusel ning suunates arenguid parima võimaliku tehnika (PVT) rakendamisega. Tööstusheite valdkonnas on lähiaastate prioriteediks tööstusheite direktiivi muudatusettepanekute osas Eesti seisukohtade esindamine ning hilisem direktiivi ülevõtmine Eesti õigusesse. Jätkuvalt on lahenduseta riigi poolt suletud prügilate (Kohtla-Järve poolkoksi prügila, Kiviõli tööstusjäätmete ja poolkoksi prügila) järelhoolduse ja -seire korraldamine ning nõrgvee ja saastatud sademevee käitlemine majanduslikult jätkusuutlikul viisil – hetkel toimub see Kliimaministeeriumi eelarvest täiendava toeta, mis paneb eelarve väga suure pinge alla. Kemikaalipoliitika kujundamisel on oluline jätkata ohutu materjaliringluse põhimõtte juurutamist, tagamaks, et materjale saaks võimalikult palju ringlusse võtta. Uue perioodi välisvahendite meetmete kujundamisel on tähtis Eestis ohutu materjaliringluse edendamise tõhus toetamine. Samuti tuleb jätkata panustamist üleriigilise kemikaalikorralduse tõhustamisse ja tõsta teadlikkust kemikaalidest kui läbivast valdkonnast. Planeeritavateks tegevusteks kemikaalide valdkonnas on teadus- ja arendusprojektide elluviimine ning püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riikliku rakenduskava arendamine ja täiendamine. Samuti keskendutakse keskkonnakaitseloa põhimõtete üle vaatamisele. Keskkonnakasutuse regulatsiooni poliitika kujundamise eesmärgiks on tagada keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja valdkondlike seadustike õigusselgus ja rakendajasõbralikkus, vähendada keskkonnaõiguses bürokraatiat ja korduseid ning võimaldada keskkonnakaitselubade haldamist tänapäevases keskkonnaotsuste infosüsteemis (KOTKAS). Kliimaministeerium on seadnud eesmärgiks keskkonnakaitselubade süsteemi korrastada ning selle jätkusuutlikuks ja terviklikuks toimeks jätkab 2021. aastal käivitatud projektiga "Keskkonnakaitseluba 3.0". Projekti eesmärk on tagada keskkonnakasutuse reguleerimiseks ühtsetel alustel, tasakaalustatud keskkonnakasutusest ja keskkonnariskist lähtuv nutikas ning halduskoormust vähendav avalik teenus. Lisaks algas 2022. aasta septembris projekt „Välisõhu andmepõhise aruandluse mudeli piloteerimine“ (edaspidi projekt), mis kestab 2024. aasta lõpuni. Selle raames analüüsitakse kaugkütteettevõttete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustusi, mis võimaldaks minna üle andmepõhisele aruandlusele. 2024. aasta teises pooles luuakse lähtuvalt analüüsi tulemustest ka andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Teine osa projektist on lubadega seotud välisõhu omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs. Selle raames koostatakse pideva heiteseire aruandluse jaoks vajaliku automaatse mõõtesüsteemi (AMS) andmehõive standardi koostamine, mis on eelduseks ja aluseks minna üle andmepõhisele aruandlusele. Tegevused panustavad keskkonnainfo kättesaadavusse ning üldise keskkonnaandmete

40

avalikustamisesse, et suurendada kodanike juurdepääsu keskkonnaalaste haldusotsuste ülevaadetele ning tõhustada avalikult kättesaadava keskkonnateabe kvaliteeti. Eesti koos teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega on võtnud endale mitu struktuurseid muudatusi eeldavat kohustust aastateks 2030 ja 2050 nii kliimamuutustega kohanemise ja nende mõju leevendamise, ringmajandusele ülemineku, elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse kui ka tervikuna kestliku arengu saavutamise vallas. Seda peab toetama keskkonnaeesmärkide saavutamist edendav ja ühiskonna ootustele vastav keskkonnakasutuse tasustamine. Tasumäärad jäätmete, vee ja välisõhu valdkondades on püsinud pikalt muutumatuna ega ole enam keskkonnakasutuse hinnastamisel adekvaatsed. Olukorra parandamiseks kehtestati 2023. aastal keskkonnatasude seaduse muudatus, mille alusel tõstetakse alates 01.07.2024, 01.01.2025, 01.01.2026 ja 01.01.2027 saastetasusid ja alates 01.07.2024 kehtestatakse uue tasuliigina raadamisõiguse tasu. Saastetasude muutmise eesmärk on senisest tõhusamalt rakendada põhimõtet, et saastaja maksab, vähendamaks saasteainete paiskamist õhku, heitveega saasteainete juhtimist keskkonda ning ladestatavate jäätmete hulka, soodustades taaskasutust. Saastetasu määrade kehtestamisel on lähtutud eeskätt saasteaine ohtlikkusest, et keskkonnale ja inimese tervisele ohtlikumad saasteained oleksid kõrgemalt maksustatud kui vähemohtlikud saasteained. Samuti ajakohastatakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära, sh eesmärgiga saavutada taastumatu loodusvara tõhus kasutamine. Uue tasuliigina kehtestatakse raadamisõiguse tasu, ehk metsamaa muutmine muu kasutusotstarbega maaks, näiteks parklaks, teeks või hoonestatud alaks. Raadamisõiguse tasust laekunud raha kasutatakse sihtotstarbeliselt, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, pidades silmas elurikkuse eesmärke.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Uue keskkonnakasutuse regulatsiooni kontseptsiooni väljatöötamine. Keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS edasiarendamine, kuhu koondatakse kogu keskkonnakaitselubadega seonduv menetlus taotlemisest ja riigilõivu tasumisest keskkonnatasu deklareerimise ja aastaaruannete koostamiseni.

• Keskkonnakaitselubade süsteem on korrastatud, sh arendatud keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS.

• Õigusraamistiku kujundamine. • Õigusraamistik kujundatud ja juhised loodud, toimub suhtlus huvigruppidega.

• Riigi poolt suletud prügilate järelhoolduse ja -seire korraldamine.

• Riigi poolt suletud prügilate järelhooldus ja -seire on korraldatud ja piisavalt rahastatud.

• PVT nõuete rakendamine. • PVT nõuete rakendamine on korraldatud.

41

• Teadlikkuse suurendamine kemikaalivaldkonnas.

• Kemikaalivaldkonnas on suurendatud teadlikkust ohtlikest ainetest ning nende kasutamise vähendamiseks on toetatud tootearendust. Samuti on täiendatud püsivate orgaaniliste saasteainetega seotud riiklikku rakenduskava.

• Kaugkütteettevõttetes ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste aruandluskohustuste automatiseerimise võimaluste analüüsimine.

• Kaugkütteettevõttete ning nende põletusseadmetes sooja- ja/või elektritootmiseks kasutatavate kütuste andmetega seotud aruandluskohustuste automatiseerimise võimalusi on analüüsitud ja on loodud andmepõhise aruandluslahenduse prototüüp. Lubadega seotud välisõhu omaseire andmete esitamise lihtsustamise ja automatiseerimise võimaluste analüüs on valminud.

• Pideva heiteseire aruandluse jaoks vajaliku automaatse mõõtesüsteemi (AMS) andmehõive standardi koostamine.

• Andmehõive standard on koostatud.

Tegevus 2.4. Jäätmemajanduse korraldamine

Tegevuse eesmärk: Efektiivne ja innovaatiline jäätmekäitlus, mis vastab jäätmehierarhiale.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse jäätmekäitlusega seotud poliitikat (sh viiakse ellu riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärke), antakse jäätmelube, tehakse analüüse, koostatakse ja esitatakse aruandeid, korraldatakse jätkuvalt riigiomandis maalt jäätmete koristamist, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse

mõõdikud 2022 (algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Liigiti kogutavate

jäätmete osakaal

olmejäätmete

kogutekkest, %

44

(2021) 52 54 55 56

Plastpakendi teke

inimese kohta, kg

38

(2021) 41 40 40 40

Sisemajanduse

koguprodukti (SKP)

kasvuprotsent

suhtena

2,86

(2021) 2,57 2,57 2,57 2,57

42

olmejäätmete tekke

kasvuprotsenti

Keskkonnakaupade ja

-teenuste sektori

toodang, mln eurot

4152

(2021) 2858,5 2900 4000 4000

Olukorra lühianalüüs Ringmajanduse edendamisel on jäätmekäitluse korraldamine üheks oluliseks osaks. Kõigis KOVides on korraldatud jäätmevedu, millega valdav osa elanikest on liitunud. Samuti on olemas nõuetekohane jäätmekäitlustaristu, toimiv pandipakendisüsteem ja toimiv ohtlike jäätmete liigiti kogumine ning toimiv tootjavastutuse süsteem. Eestil on jätkuvalt probleeme suurenenud jäätmetekkega ning madala olmejäätmete liigiti kogumisega. Jäätmeid võetakse vähe ringlusse ja jäätmete lakkamise kriteeriumeid rakendatakse vähe. Puudusena tuleb märkida ka ebapiisavat teadustööd ja selle rakendamist jäätmevaldkonnas. Näiteks koostöö teadlaste ja ettevõtjate vahel on ebapiisav ning avalikus ja erasektoris valitseb vastavate ekspertide ja spetsialistide puudus. Lisaks toimub jäätmevaldkonna taristu arendamine projektipõhiselt ehk puudub valdkonnas terviklik vaade. Puudusi esineb jäätmekäitluse andmetes, kus olemasolev andmete ajakohasus ei ole piisav ning vaja on arendada reaalaja andmeid. Nende kitsaskohtade ja probleemide ületamiseks on töös erinevaid seadusandlikke muudatusi ning projekte. Näiteks algas 2022.a jäätmete valdkonna digitaliseerimise projekt, mis viiakse ellu KliM ja MKM koostöös ning mille eesmärk on jäätmevaldkonna andmete digitaliseerimise piloteerimine. Nende kitsaskohtade ja probleemide valguses tuleb jõuda jäätmehierarhiat rakendava jäätmekäitluseni arendades üle Eesti välja optimaalse ja toimiva jäätmete liigiti kogumise taristu ja ringlussevõtu võimekuse ning leides stiimulid liigiti kogumise edendamiseks. Jätkatakse teadlikkuse tõstmisega jäätmevaldkonnast, eriti liigiti kogumise vallas. Seejuures on oluline koostöö riigi, KOVi, tarbija ja jäätmekäitleja vahel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele ja toetavad valdkonna arengut. Lähiaastatel on jõustumas mitmeid jäätmekäitlusega seotud poliitika kujundamist puudutavaid Euroopa Liidu algatusi, näiteks patareide ja akude määrus, riikidevahelise jäätmeveo määruse muudatused ning ökodisaini määrus. Lisandumas on veel pakendimäärus, mootorsõiduki ringsuse ja romusõiduki töötluse määrus, raamdirektiivi muudatus. Lisaks on oluline korraldada jäätmekäitlus efektiivselt ja innovaatiliselt ümber nii, et tagatud oleks ohutu materjaliringsus ning saavutatud olmejäätmetele ja muudele jäätmeliikidele Kehtestatud sihtarvude täitmine. Muudatuste aluseks on koostöös Euroopa Komisjoni ja Maailmapangaga valminud jäätmevaldkonna tervikanalüüs, mida arvestades on kavas viia jäätmevaldkonnas ellu struktuursed muudatused. Selleks algatati 2023.a nn olmejäätmete reform, mille eesmärk on tugevdada omavalitsuste rolli, luua ringlussevõttu motiveerivad tasusüsteemid, vähendada pakendijäätmete teket, edendada pakendite ringlussevõetavust ning tagada ajakohaste jäätmeandmete olemasolu. Riigi jäätmevaldkonda hõlmav arengudokument „Riigi jäätmekava 2023–2028“ kinnitati 20.12.2023. a. Riigi jäätmekava on paika pannud üldised suunad, kuhu järgnevatel aastatel jäätmemajanduses liigume. Jäätmekava alusel suuname ka erinevaid toetusvahendeid

43

ringmajanduse edendamiseks. Uues jäätmekavas pööratakse tähelepanu sellele, kui palju ja kuidas tarbitakse ning keskendutakse teadlikumale tootmisele ja tarbimisele, et tervikuna vähendada jäätmete teket ning soodustada korduskasutust. Jäätmevaldkonnas tuleb tagada jäätmete efektiivne liigiti kogumine ja ohutu ringlussevõtt ning vähendada jäätmekäitluse mõju elu- ja looduskeskkonnale. KeA tegeleb keskkonnakaitselubade, riikide vahelise jäätmeveo lubade väljastamise, haldamise ja järelevalvega, jäätmete koristamise korraldamisega reformimata riigimaalt, keskkonnajärelevalvega, mille eesmärk on kontrollida jäätmekäitluse nõuetele vastavuse täitmist. KAUR tegeleb jäätmekäitluse andmete seire korraldusega ja aruannete avaldamisega, jäätmevaldkonna analüüsidega, PAKIS andmete ja PROTO registreeringutega ning valdkonna projektide juhtimisega.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Jäätmekäitlussüsteemi arendamine vastavalt Maailmapanga analüüsile.

• Jäätmealased õigusaktid vastavad EL õigusele, on õigeaegselt Eesti õigusruumi üle võetud ja toetavad valdkonna arengut.

• Jäätmekäitluse seire on korraldatud, analüüsid tehtud ja aruanded avaldatud.

• Jäätmeload on välja antud, riiklik järelevalve teostatud, riigiomandis olevalt maalt jäätmete koristamine on korraldatud, jäätmevaldkonnas kooskõlastused antud.

• Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärkide elluviimine.

• Mitmed Riigi jäätmekava 2023-2028 eesmärgid on ellu viidud või elluviimisel.

• Uue perioodi välisvahendite meetmete väljatöötamine ja rakendamine.

• Uue perioodi välisvahendite meetmed on edukalt väljatöötatud ja ellu viidud.

• Kestlik ja teadlik tootmine ja tarbimine ning jäätmetekke vältimine ja korduskasutuse edendamine.

• Tooted on kestlikumad; jäätmeteke väheneb; tootmisprotsessid on ressursitõhusamad; väheneb jäätmete käitlemisest tulenev negatiivne mõju keskkonnale ja inimese tervisele; kaasneb esmase toorme sääst.

• Suurendatakse ohutut materjaliringlust. • Ringmajanduspõhised tootmis- ja tarbimismudelid on võetud kasutusele;

• Loodud on täiendavad ringmajanduse koostööprojektid;

44

• Tootearendust on edendatud, ohtlikud ained on asendatud tootmisprotsessides ja toodetes.

• Biolagunevate jäätmete ringlussevõtu suurendamine.

• Eraldi kogutud biojäätmed, reoveesete ning digestaat läbib ringlussevõtutoimingu (R3o) ning võetakse kasutusele teisese toormena.

• Olmejäätmete reformi elluviimine. • KOVidel on motivatsioon ja võimekus olmejäätmete liigiti kogumist ja ringlussevõtt edendada.

• Pakendijäätmete teke väheneb, eelistatud on ringlussevõetavast materjalist pakendite kasutamine.

• Olmejäätmete ringlusse võtmine on soodsam kui jäätmete põletamine energiakasutuseks ja jäätmete prügilasse ladestamine.

• Ajakohased ja usaldusväärsed jäätmeandmed on osapooltele kättesaadavad.

• Olmejäätmete liigiti kogumine ja ringlussevõtt suureneb.

Tegevus 2.5. Maapõueressursside kasutamise ja kaitse korraldamine

Tegevuse eesmärk: Maapõueressursid on kasutatud säästlikult ja jätkusuutlikult.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse maapõue kaitse ja kasutamise poliitikat, koostatakse maavarade maakondlikud teemaplaneeringud, antakse maavara kaevandamisega seotud lube, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud lube, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Allmaakaevandamise kao

osakaal kaevandatud ja

kasutuskõlbmatuks

muudetud

põlevkivivarust, %

27

(2022) 29,2 29,2 29,2 29,2

Aheraine taaskasutamine,

% 118 40 40 60 80

45

Olukorra lühianalüüs

Eesti vajab jätkuvalt maapõueressursse ja toormeid, et tagada Eesti majandusareng, kuid seda mitte vaid kasvava ressursside ammendamise arvelt. Tähtis on kaevandamise ruumiline planeerimine ning õigusruumi loomine. Lisaks on oluline tagada kaevandatud alade korrastamine ning tõsta arendajate motivatsiooni kaevandatud alade senisest kiiremaks korrastamiseks ja parimate võimalike tehnikate juurutamiseks, mis aitaks vähendada mäetööstuse keskkonnamõju. Seejuures on maapõueressursside kasutamise suunamisel oluline lähtuda ressurssidest võimalikult suure lisandväärtuse saamisest ning laiemalt suurendada ringmajanduse põhimõtete rakendamist, et tekiks minimaalselt kadusid ja väheneks jäätmeteke. Maakasutuse jätkusuutlikkuse edendamiseks tuleb tagada kaevandatud alade korrastamine, sealhulgas ka vanad mahajäetud karjäärid, hüljatud või ammendunud turbatootmisalad ja vanade kaevanduste varingud ning vajumid, mis võivad olla ohtlikud nii inimestele kui ka keskkonnale ja takistavad maa otstarbekat kasutamist. Maapõueressursside kasutamine peab toimuma jätkusuutlikult, avatud menetluse põhimõtetest lähtuvalt ning maavaradega seotud teave tuleb hoida kaasaegsete infosüsteemide kaudu pidevalt kättesaadav ja ajakohane. Oluline on jätkuvalt leida põlevkivi töötlemisel tekkivatele jäätmetele, tuhale ja aherainele, aga ka poolkoksile, efektiivset rakendust ja suurendada taaskasutust. Selleks on vajalik kaardistada tekkinud jäätmete kogus ja koostis ning jätkata uuringutega, mis toetavad põlevkivi kaevandus- ja tööstusjäätmete taaskasutust, otsese toormena või teisese toormena, kasulike komponentide eraldamiseks ja kasutuselevõtuks. Oluline on kasutada riiklikel taristuobjektidel aherainet. Avalikkust tuleb informeerida maapõue kasutamisega seonduvast pidevalt ja objektiivselt ning teave hoida kättesaadavana. Samuti tuleb välja töötada ja rakendada õiglase riigitulu kogumise regulatsioon ning aidata korraldada maapõuealase info ja geoloogiliste materjalide säilitamist ja kättesaadavaks tegemist. Maapõue kaitse ja kasutamise tagamiseks on oluline jätkata maapõue poliitika kujundamise ja rakendamisega (sh loastamine ja järelevalve). Selleks on oluline jätkata ministeeriumi ja valitsuse valdkonnapoliitiliste otsuste ja nende rakendamisega ning vajadusel osaleda EL-i otsustusprotsessis. Muldade kaitse tagamiseks tuleb muuhulgas üle võtta vastav EL direktiiv. Samuti on oluline määratleda tuleva direktiivi ja seonduvate kohustuste valguses ressursside vajadus ja jaotus, sh eri ministeeriumide haldusala vahel, sest muudatused on üpris mastaapsed. Planeeritakse seada sihid sarnaselt kliimapoliitikale muldade hea seisundi tagamiseks aastaks 2050, maa netohõive osas riiklikult aastaks 2030, võtta kasutusele maatehingutes mullapass ja täiendada ja täpsustada mullaseire praktikaid ning muldade kestliku majandamise põhimõtteid. 2023. a lõppesid ResTA maapõueressursside väärindamise TA projektid, mille raames keskenduti kriitilisi elemente sisaldavate maapõueressursside otsingute, uuringute ja kasutuselevõttu hindavatele teadusuuringutele. 2022.a sügisel kinnitati HTM-MKM ühise Teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse (TAIE) arengukava alusel maapõueressursside teekaardid. 2023. a alustavad HTM-MKM teadus- ja

46

arendusprogrammide toetusmeetme väljatöötamisega, kus üheks valdkonnaks on maapõueressursside väärindamine. KliM osaleb maapõueressursside TA tegevuses, eelkõige eesmärgiga tagada uuringute läbiviimisel keskkonnaalaste aspektide arvestamine ja suunata projekte maavara efektiivse kasutamise põhimõtetest lähtuvalt. Ohutu elukeskkonna tagamiseks on vajalik korrastada vanad allmaakaevandamisega seotud varingud ja vajumid ning korrastamata ehitusmaavarade karjäärid. Perioodil 2023–2029 on kavandatud korrastustööd ÕÜFi ja SFi raames mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade või jääksoode, varingute ja vajumite korrastamisega seotud tegevused. Endiste turbatootmisalade taastamisega seoses toimuvad kuni 2023. a lõpuni RMK poolt jääksoode veerežiimi taastamistööd. 2021. aasta detsembris algatas Vabariigi Valitsus Harju maakonna maavarade teemaplaneeringu. 2022. aasta lõpus algatas Vabariigi valitsus Rapla ja Pärnu maakondade maavarade teemaplaneeringu.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Maapõuepoliitika kujundamine • Maapõuepoliitika on kujundatud, vajalikud uuringud tellitud ja läbi viidud, valdkonna ekspertide kaasamiseks on maavarade komisjoni töö korraldatud, toimub suhtlus huvigruppidega ja allasutustega. Valminud on uus maapõueseadus.

• Riigi kohustusse jäänud kaevandatud maa ja maapõue korrastamise korraldamine (altkaevandatud alad, karjäärid ja turbatootmisalad) sh kahjude hüvitamise regulatsiooni koostamine (2023–2028).

• Vanade allmaakaevandamisega seotud varingute ja vajumite, ohtlike surfiaukude, mahajäetud karjääride, ammendunud turbatootmisalade korrastamine on korraldatud.

• Välja on töötatud kaevandatud alade korrastamise tagamise ja osalise korrastamise parim süsteem.

• Maavarade maakondlike teemaplaneeringute algatamises ja koostamises osalemine (2023–2026).

Vajalikud maakondade maavarade teemaplaneeringud on kehtestatud.

• Maapõueressursside uurimise ja väärindamise alases TA tegevuses osalemine (TAIE, ResTA, Eesti Geoloogiateenistuse (EGT) ja teised TA uuringud.

• Ringmajandust suunavate meetmete kujundamine/rakendamine maavarade säästliku kasutamise eesmärgil, sh

47

põlevkivitööstuses tekkivate jäätmete osas.

• Mullakaitse direktiivi ülevõtmine Eesti huvidest lähtuvalt ja tervikliku mullakaitse poliitika väljatöötamine ja rakendamine nii õiguslikult kui ka riiklike sihtide täitmiseks).

• Muldade kaitse on tagatud, sh mulladirektiiv üle võetud.

• Maavara kaevandamisega seotud lubade välja andmine, riikliku järelevalve teostamine.

• Maavara kaevandamisega seotud load on välja antud, samuti geoloogiliste uuringute, kivimi, kaevise või katendiga seotud load, riiklik järelevalve on teostatud.

Meede 3. Merekeskkonna ja vee kaitse ning kasutus

Meetme eesmärk: Saavutatud ning säilitatud on merekeskkonna ja pinnavee ning põhjavee hea seisund ning inimestele on tagatud taskukohane ja kvaliteetne veeteenus.

Meetme kirjeldus:

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: merekeskkonna kaitse suunamine ning vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine. Meetme eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Mere meetmekava

täitmise määr 100 0 40 50 80

Eesti mereala seisund

toitainete alusel

väljaspool

rannikuveekogumeid

(EQR)

0,76 suureneb suureneb suureneb suureneb

Rannaprügi kogused on

vähenenud13

31 Väheneb väheneb väheneb väheneb

Veeteenuse keskmine

hind leibkonnaliikme

keskmisest

netosissetulekust.

Hinnatakse OECD

soovitusliku piiri 3-5%

alusel

1,1

(2021) 1,3 1,4 1,5 1,5

Reovee kogumise ja

puhastamise osas

nõuetele vastavate üle

2000 ie koormusega

reoveekogumisalade

osakaal, %

98%

(2021) 100 100 100 100

13 Rannaprügi kogused (prügiesemete arv) 100 m kohta (kõigi seirerandade aastakeskmisena); EL hea keskkonnaseisundi läviväärtus 20 prügieset 100 m rannajoone kohta.

48

Tegevus 3.1. Merekeskkonna kaitse suunamine

Programmi tegevus 3.1 Merekeskkonna kaitse suunamine

Tegevuse eesmärk: Merekeskkonna kaitseks on rahvusvahelised lepped jõustatud,

rahvusvahelised kohustused täidetud, see tagab merekeskkonna kaitse

Eestis ja väljaspool Eesti jurisdiktsiooni olevatel merealadel.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse poliitikat, toetatakse mere-uuringuid

teadmise puudujääkide vähendamiseks, töötatakse välja ja rakendatakse

meetmeid merekeskkonna seisundi parandamiseks, koostatakse ja

esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, kooskõlastatakse reostustõrjeplaane,

antakse vee erikasutuslube ning mereuuringulube. Eesmärki aitavad oma

teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaagentuur ja

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Maismaalt merre jõudvate

saasteainete hulk on

vähenenud

Jah (2021) jah jah jah jah

Mere meetmekava täitmise

määr

100 0 40 50 80

Eesti mereala seisund

toitainete alusel väljaspool

rannikuveekogumeid (EQR)

0,76 suureneb suureneb suureneb suureneb

Rannaprügi kogused on

vähenenud

31 Väheneb väheneb väheneb väheneb

Olukorra lühianalüüs Eesti korraldab merekeskkonna kaitset koostöös teiste Läänemere riikidega (HELCOMi koostöö). Eesti elanikele on kõige murettekitavam rannikumere olukord – seal on eutrofeerumise tagajärjed kõige ilmsemad. Mere kestlikku kasutamist võimaldavate tegevuste määratlemiseks ja soodustamiseks koostatakse pikaajaline kava (nn sinimajanduse kava). Ajakohastatakse mere vesiviljelusega seotud keskkonnanõuded Läänemere piirkonnas ning toetatakse vesiviljeluse kahjulikku mõju leevendavate meetmete rakendamist, et soodustada kestlikku vesiviljelust. Maailmamere seisundi ohustatuse ja rahvusvahelise meretranspordi mõju kasvu tõttu on vaja tagada rahvusvaheliste kokkulepete ratifitseerimine Eestis ning nende jõustamine nii Eesti merealal kui ka väljaspool riikide jurisdiktsiooni olevatel merealadel. Ratifitseerimist vajab ka 2023.a juunis vastu võetud ÜRO ookeanide rahvusvahelistes vetes kaitsealade moodustamise leping. Eesti mereala seisundi parandamiseks tuleb ajakohastada kogu senine merekeskkonna kaitse korraldus, sh võtta merealad tõhusa kaitse alla, ajakohastada keskkonnanõuded merelistele tegevustele, otsustada merekeskkonna kaitse seaduse koostamise vajalikkus ning tõhustada keskkonnaalast järelevalvet merel.

49

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks merestrateegia rakendamine.

• Merestrateegia meetmekava on rakendatud.

• Merepõhja loodusväärtuste inventuur.

• Selgunud on EL direktiivides ja määrustes nimetatud mereelupaikade leviala ja seisund Eesti merealal, mis võimaldavad taastamismeetmete kavandamist ning ohustatud liikide ja koosluste paremat kaitset (sisendandmed merekaitsealade määratlemiseks ja nende kaitserežiimide kujundamiseks).

• Ballastvee konventsiooni rakendamise tagamiseks täiendavate mere võõrliikide uuringute ja nende ohjamistööde läbiviimine eesmärgiga vähendada invasiivsete võõrliikide negatiivset mõju kohalikele liikidele, samuti taastada väärtuslikke mereelupaiku.

• Meetmed laevadega levivate võõrliikide leviku piiramiseks, merekeskkonna ohutuse ja hea seisundi tagamiseks on rakendatud, sh meetmed merest prügi eemaldamiseks või selle kinnipüüdmiseks merest ja jõgedest.

• Merekeskkonna kaitse alase keskkonnajärelevalve süsteemi tõhustamine, järelevalve süsteemi uuendamine ja arendamine.

• Välislepingutega võetud kohustused on kajastatud Eesti õigusaktides, kohustuste täitmise tagamiseks on määratletud vastutajad ning järelevalve teostajad ning kehtestatud asjakohased sanktsioonid nõuete rikkumise eest.

• Läänemere tegevuskava rakendamine.

• Tagatud on Läänemere merekeskkonna kaitse tõhus ja tulemuslik korraldamine.

• Sadamates laevaheitmete vastuvõtusüsteemide korrastamine ja kaasajastamine, nii laevaheitmete kui mereprügi vastuvõtu ja käitlemise tagamiseks.

• Tagatud on laevaheitmete vastuvõtmine kõikides sadamaid külastatavatelt laevadelt.

• Reostustõrje ja mereuuringute võimekuse suurendamine, multifunktsionaalse laeva ehitamine ja ohtlike ja kahjulike ainete mereveo fondi loomine reostustõrjeks valmisoleku ja mereuuringute läbiviimise tagamiseks.

• Sadamatel on kooskõlastatud ja ajakohased reostustõrjeplaanid koos vajaliku inventariga reostuse tõrjumiseks.

• Mereuuringuload on välja antud.

• Riigis on olemas uus multifunktsionaalne laev merekeskkonna seireks ja uuringuteks, tagatud on võimekus merereostusega toimetulekuks nii taristu, seadmete kui ka kompetentse inimressursi näol.

• Toetusmeetmete väljatöötamine. • Toetusmeetmed merest toitainete eemaldamiseks, näiteks vetikate ja

50

karpide kasvatamiseks, samuti laevade ohutuks lammutamiseks, laevavrakkide ohutuse tagamiseks, kemikaalitankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ja reostuse likvideerimiseks, naftatankerite õnnetusteks valmisoleku tagamiseks ja nendest põhjustatud reostuskahjude hüvitamiseks ning reostuse likvideerimiseks, on kehtestatud.

• Merel asetleidvate hädaolukordade lahendamise poliitika kujundamine.

• Merel asetleidvate hädaolukordade lahendamiseks, ennetamiseks, valmisolekuks on teadmistepõhiselt poliitika kujundatud ja rakendatud.

• Mereseire korraldamine, seiret toetavad uuringud ja arendustööd.

• Mereseire on korraldatud ja aruanded avaldatud, valdkonna analüüsid on tehtud, andmed avalikkusele kättesaadavad.

Tegevus 3.2. Vee säästliku kasutamise ja kaitse tagamine

Tegevuse eesmärk: Vee kasutamine ja kaitse on korraldatud viisil, mis tagab veekogumite hea

seisundi saavutamise ja säilitamise ning tagab inimestele kvaliteetse joogivee ja

taskukohase veeteenuse.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kavandatakse ja rakendatakse meetmeid veekogumite

hea seisundi saavutamiseks, sh paisudel kaladele läbipääsu tagamiseks,

põllumajandusliku hajukoormuse, maaparandushoiust tingitud koormuse,

ohtlike ainete koormuse ja veevõtust tingitud koormuse vähendamiseks, ja

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse tagamiseks ja üleujutuste mõjude

maandamiseks, määratakse reoveekogumisalad, hinnatakse ja kehtestatakse

põhjaveevarud ning korrastatakse jääkreostusobjekte. Korraldatakse

veemajandusega seotud tegevustes kvalifikatsiooni taotlemist, antakse veelube,

tehakse veekogumite seiret, hinnatakse veekogumite seisundeid ja koormusi,

seejuures ajakohastades seisundi hindamise metoodikat, koostatakse ja

esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet. Eesmärki

aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ühiskanalisatsiooniga

liitunud elanike osakaal 82 84 84 84 84

NTA põhjavee

seirepunktide protsent,

kus nitraatiooni sisaldus

ületab 40 mg/l ei suurene

algtasemega võrreldes

27%

(2021) ˂37,6 ˂37,6 ˂37,6 ˂37,6

51

Veeteenuse keskmine

hind leibkonnaliikme

keskmisest

netosissetulekust.

Hinnatakse OECD

soovitusliku piiri 3-5%

alusel

1,1

(2021) 1,3 1,4 1,5 1,5

Reovee kogumise ja

puhastamise osas

nõuetele vastavate üle

2000 ie koormusega

reoveekogumisalade

osakaal, %

98%

(2021) 100 100 100 100

Olukorra lühianalüüs Vaatamata veevaldkonnas tehtud investeeringutele ja rakendatud erinevatele kaitsemeetmetele ei ole veekogumite seisund viimase 12 a jooksul paranenud. Ligi poolte pinnaveekogumite ning veerandi põhjaveekogumite puhul on vähemalt hea seisundi eesmärk jätkuvalt saavutamata14. 2022–2027 veemajanduskavades on seatud eesmärgiks saavutada 2027. aasta lõpuks 65% pinnaveekogumite ja 74% põhjaveekogumite vähemalt hea seisund. Samas VMK eesmärkide saavutamine on ebarealistlik, kuna selleks vajalikele tegevustele puudub rahaline kate (vajak ca 165 mln eurot). Samuti ei vasta vajadustele vete seisundi hindamise süsteem, sh on alarahastatud veekogumite seire, vananenud on seiretaristu. Selle tagajärjel on veekogumite seisundi hinnangud madala usaldusväärusega ja ei võimalda tuvastada mitte hea seisundi põhjuseid. Uurimusliku seire rakendamise tase on Eestis madal, mistõttu asjakohased ja teaduspõhised saasteallikate ohjamise kavad ja veekogude elustikku taastavad hüdromorfoloogilised meetmed on jäänud välja töötamata. Veekogumite hea seisundi saavutamiseks on esmalt vajalik tõhustada veemajanduskavade rakendamist, sh tuleb välja töötata rakendamiseks tõhus juhtimissüsteem ja struktuur ning leida rakendamiseks raha. Kavandatud konkreetsete meetmete elluviimiseks tuleb tagada rahastus ning rakendamine. Veekogumite seire ja seisundite hindamissüsteem tuleb ajakohastada, et tagada seisundite hindamise usaldusväärsus. Suurim toitainete reostuskoormus veekogumitele pärineb põllumajandusest. Samas ei rakendata piisavalt põllumajanduskoormuse vähendamise meetmeid. Tootjate teadmised kulutõhusatest ja loodussõbralikest meetmetest on ebapiisavad ja puuduvad meetmete juhtimiseks vajalikud digilahendused. Tulemuseks on näiteks viimastel aastatel nitraaditundlikul alal nitraatiooni sisalduse suurenemine põhjavees. Üheks suurimaks vooluveekogumite mitte hea seisundi põhjuseks on nende tõkestatus paisudega. Vaatamata sellele, et aastatel 2010–2021 on kaladele läbipääsetavaks muudetud üle 100 paisu, põhjustab tõkestatus jätkuvalt enam kui 115 voolukogumi mitte head seisundit. Eestis on maaparandussüsteeme kokku ca 1,3 ha maal, mitteheas seisundis veekogumites 172 on osaliselt või kogu ulatuses maaparandussüsteemi eesvooluks. Veekogumite hea seisundi saavutamist takistav regulaarne eesvoolude hoiutööde tegemine veekogumites. Maaparandustööde mõjude minimeerimiseks tuleb hoiutöid teha võimalikult veekeskkonda säästvalt.

14 Eesti pinnaveekogumitest 51% (2022. a) ja põhjaveekogumitest 74% (2020.a) on heas seisundis.

52

83% riikliku tähtsusega jääkreostusobjektidest on 2023 detsembri lõpu seisuga ohutustatud ning kohalikele omavalitsustele ja maaomanikele on tagatud võimalused taotleda toetust jääkreostuse likvideerimiseks. Samas on vaja ka ohutustada ülejäänud 17% riikliku tähtsusega jääkreostusobjektidest sh leida selleks vajalikud ressursid. Eestis on kõrge ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse kvaliteedi tase ja teenusega liitunute osakaal (2022.a andmetel on ühiskanalisatsiooniga liitunud 82% elanikkonnast, ühisveevärgiga 83%). Samuti on elanikkonnale ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenuse hind taskukohane, keskmiselt moodustab hind 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust (OECD soovituse kohaselt ei tohiks hind olla kõrgem kui 3-5%). Siiski tuleb lähitulevikus valdkonnas ellu viia olulisi muutusi, kuna toetusrahade abil rajatud ühisveevärgi ja -kanalisatsioonitaristu nõuab ulatuslikke reinvesteeringuid, mida olemasoleva veeteenuse hinnaga pole võimalik katta. Paljud vee-ettevõtted Eestis on regionaalsed vee-ettevõtted, kes pakuvad ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni teenust korraga mitmele kohalikule omavalitsusele, tagades seeläbi kvaliteetsema veeteenuse ka väiksematele asulatele. Samas ei ole regionaliseerituse tase piisav ning sama kujul jätkates ei ole tagatud sektori jätkusuutlikkus tarbijale taskukohase hinnaga. Eestis suudavad jätkusuutlikult sh ilma toetusteta majandada vaid 3-4 vee-ettevõtet, kes teenindavad suuremaid linnasid, kuid kokku on Eestis ligi 150 vee-ettevõtet. Riik peab välja töötama veeteenuse reformi strateegilise teekaardi, et tagada ühisveevärgi ja - kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus. Lisaks ei vasta paljud individuaalsed joogi- ja reoveelahendused nõuetele, sest uuringud näitavad, et oma kaevuvett tarbivatest inimestest, keda on ligikaudu 12%-15% elanikkonnast, tervelt 60-70% ei saa tervisele ohutut joogivett. Sageli on põhjuseks lekkivad kanalisatsiooniehitised (reovee kogumismahutid, septikud jms) ning nende mitte nõuetekohane tühjendamine. Tuleb välja töötada lahendus individuaalsete reoveesüsteemide haldamiseks ja tagada nende süsteemide tühjendamise teenus. Hajaasustuses kvaliteetse joogivee tagamiseks ja reovee paremaks käitlemiseks tuleb meetmeid suunata ka individuaalsete süsteemide korrastamisse, sh tuleb vajadustega vastavusse viia reovee kohtkäitluse regulatsioon. Eestis üldiselt on piisavalt veeressurssi, mis katab senise inimtegevuse vajaduse ja võimaldab arendada uusi vett tarbivaid tootmisharusid. Kuid vead tiheasustusega piirkondade planeerimisel on kaasa toonud piirkonniti põhjaveevarude ammendumise (nt Harjumaa tiheasustusega piirkonnad). See toob nendes piirkondades kaasa vajaduse veetarbimist piirata ning takistab piirkondade arengut. Lisaks puudub süsteemne ülevaade Eesti pinnavee ressursist, selle jaotuse ja muutuste dünaamikast ning kriitiliste veevarude ruumilisest jaotusest, st ökosüsteemide toimimiseks vajalikust ressursist. Seetõttu on arendustegevuste kavandamine ning kaasnevate mõjude hindamine raskendatud. Parandada tuleb riigi veevarude kohta andmete kättesaadavust ning suunata KOV enam arvestama veevarudega arendustegevuste planeerimisel. Eesti tingimustesse sobivate vee taaskasutusvõimaluste seadustamiseks tuleb välja selgitada vee taaskasutuse potentsiaal ja vee taaskasutamise mõju erinevate tegevusvaldkondade lõikes.

53

Kuigi tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on erinevate kliimastsenaariumite kohaselt üleujutuste risk pigem madal, ei ole siiski riski ennetamiseks ja leevendamiseks ettenähtud meetmete rakendatud piisavalt, ka elanikkonna teavitus ja teadlikkus üleujutuste riskide kohta on madal, puudu on kahjude ennetamise ja leevendamise meetmetest. Samuti on sademevee käitlus linnalistes piirkondades on ebapiisav, puuduvad konkreetsed projektlahendused. See suurendab saasteainete intensiivsemat kannet veekeskkonda ning põhjustab linnalistes piirkondades lokaalseid üleujutusi ja majanduslikku kahju. Rohkem tuleb tähelepanu pöörata sademevee käitlusele, et juba planeeringute koostamise etapis arvestatakse sademevee kohapealse käitluse võimalustega ning vajadusel kavandatakse ja ehitatakse sobivad eesvoolud ja vooluhulga ühtlustamise lahendused eesmärgiga vähendada liigniiskust ja üleujutusi ning ühisvoolse kanalisatsiooni ülevoolude kaudu keskkonda jõudvat reostuskoormust. Samuti tuleb enam tähelepanu pöörata üleujutusriskide maandamisele ja nende mõjude leevendamisele. Ka suuremahulised uued arendustegevused (transpordi ja energia taristu, kaevandused, tehased, vesiviljelus) võivad mõjutada veekogumite seisundit füüsiliste muutuste, täiendavate saasteainete vette jõudmise või põhjaveetaseme muutuste kaudu. Üheks uueks suuremahuliseks arendustegevuseks on vesiviljeluse arendamine. “Põllumajanduse ja kalanduse valdkonna arengukavva aastani 2030” kirjutatud säästva merevesiviljeluse arendamise strateegiliseks eesmärgiks viia avamere vesiviljeluse maht järgneva viie aasta jooksul 10 000 tonni juurdekasvuni aastas. Tootmismahu lisandumine tähendab täiendavat reostuskoormust. Vesiviljeluse arenguga kaasneva keskkonnakoormuse vähendamiseks on vajalik välja töötada leevendus- ja kompensatsioonimeetmed.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

Veekogumite hea seisundi saavutamiseks perioodi 2022–2027 veemajanduskavade rakendamine, sh põllumajandustegevuse puhul veekaitsenõuete järgimise tagamine, veekogumite seisundit mõjutavatest tõkestusrajatistest kaladele läbipääsu tagamine, maaparanduse hoiutööde mõju minimeerimine,jääkreostusobjektide ohutustamine jne ning veemajanduskavade edukaks rakendamiseks vajalike ressursside tagamine (k.a inimesed).

• Välja on töötatud veemajanduskavade rakendamise juhtimissüsteem, tagatud ressursid kavade elluviimise juhtimiseks ning meetmete rakendamiseks. Veekogumite seisundite hindamise süsteem on välja arendatud ning see on toimiv ja usaldusväärne.

LIFE strateegilise integreeritud veemajanduse projekti LIFE SIP WetEST ellu viimine, selle raames Lääne-Eesti vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalike meetmete rakendamine rõhuga

• Lääne-Eesti vesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks ja säilitamiseks vajalikud meetmed on rakendatud. Kogu Eestis on loodud ja rakendatud integreeritud veeseiresüsteem, arendatud ja juurutatud on struktuurid

54

maaparanduse hoiutööde jt hüdromorfoloogiliste koormuste, põllumajandusliku hajukoormuse, ohtlike ainete, järvede ja rannikuvee sisekoormuse meetmetel kuni 2033. aastani. Lisaks üle-Eestiliselt veemajanduskavade rakendamise süsteemi ja digilahenduste loomine ja juurutamine ning, seiretõhustamine, sh selleks vajalike inimeste tööle rakendamine Lääne-Eesti vesikonnas. Projekti kestus on 2025–2033 ning kogumaksumus ca 32 miljonit eurot.

ja süsteemid (sh Lääne-Eesti vesikonda palgatud selleks vajalikud inimesed) veemajanduskavade rakendamise tõhusaks koordineerimiseks. Oluline arenguhüpe on saavutatud maaparanduse hoiutööde jt hüdromorfoloogiliste koormuste, põllumajanduse hajukoormuse , ohtlike ainete, järvede sisekoormuse, rannikuvee koormuste meetmetes ja nende rakendamises.

• LIFE integreeritud veemajanduse projekti LIFE IP CleanEST rakendamine, mille raames viiakse ellu Viru alamvesikonna veekogumite hea seisundi saavutamiseks vajalikud meetmed kuni 2028. a lõpuni ja tehakse ettepanekud veemajanduskava IV tsükli meetmete loomiseks10 aastat kestva projekti kogumaksumus on ligi 16,7 miljonit eurot. Perioodil 2024 – 2027 tehakse lõpetatud tegevuste järelseiret rakendatud meetmete mõju hindamiseks, rekonstrueeritakse Püssi pais Purtse jõel (november 2023 lõppeb objekti keskkonnamõjude hindamine) ning tehakse eelprojektid ja rekonstrueeritakse nende põhjal kuustäiendavat prioriteetset rändetakistust piirkonnas. Valmivad juhendmaterjalid karjäärialade korrastamiseks, jääkreostusobjektide ohutustamiseks, elustiku taastamiseks ja põhjaveekaitse parimate praktikate tutvustamiseks. Valmib ökosüsteemi teenuste ja sotsiaalmajanduslike mõjude analüüs. Suutlikkuse suurendamiseks selgitatakse ärianalüüsiga veemajanduskava digitaalsete tööriistade vajadus, arendatakse põhjavee meetmekataloog ning piirkonna veemajanduskava spetsialist toetab rakendajaid meetmete elluviimisel. Algatatakse kaasnevaid projekte, mis LIFE IP CleanESTile täiendavalt toetavad Viru alamvesikonna

• Viru alamvesikonna III tsükli veemajanduskava meetmed on rakendatud, sh on LIFE IP CleanEST projekti kaasnevate projektidena kaasatud täiendavad rahastusallikad meetmete rakendamiseks.

55

meetmete rakendamist. Projekti tulemusi arvestades kujundatakse veemajanduskava IV tsükli 2027 – 2033 Viru alamvesikonna meetmed.

• Veeteenuse reformi strateegilise teekaardi koostamine, et tagada ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenuse toimepidevus ja jätkusuutlikkus.

• 2025. a juuniks on välja töötatud veeteenuse reformi strateegiline teekaart. Ühisveevärgi ja -kanalisatsooni seaduses on tehtud muudatused, mis tagavad veeteenuse efektiivset ja jätkusuutlikku toimimist. Välja on töötatud toetusskeemid veeteenuse vajadusepõhiseks toetamiseks ning riigieelarvest on selleks tagatud rahastus.

• Kohtkäitluse valdkonna korrastamine, et tagada reovee kokku kogumine piirkondades, kus puudub ühiskanalisatsioon

• Veeseadusega on loodud õiguslik raamistik reovee kohtkäitluse korralduse parendamiseks.

Sademevee kombineeritud lahenduste meetme väljatöötamine ja rakendamise tagamine lokaalsete üleujutuste leevendamiseks või vältimiseks (2022– 2027).

• Välja on töötatud toetusskeem KOV- dele ja vee-ettevõtetele kombineeritud sademeveesüsteemide kavandamiseks ja ellu on viidud perioodi 2022–2027 üleujutusriskide maandamiskavad.

Pandivere, Adavere-Põltsamaa nitraaditundliku ala tegevuskava 2021– 2024 rakendamine pinna- ja põhjaveele põllumajandustootmisest tuleneva keskkonnariski vähendamiseks ja uue perioodi 2025–2028 kava väljatöötamine 2025. a lõpuks.

• Põllumajanduse mõju vähendamiseks on ellu viidud nitraaditundliku ala tegevuskava (NTA) perioodi tegevuskava 2021–2024 sh tagatud kava elluviimiseks vajalik rahastus. 2024 a lõpuks on välja töötatud uus tegevuskava aastateks 2025–2028.

• Veeseire korraldamine, vee erikasutuslubade välja andmine, järelevalve teostamine.

• Veeseire on korraldatud ja aruanded avaldatud, valdkonna analüüsid on tehtud, vee erikasutuse load on välja antud, veevaldkonna tegevused registreeritud, järelevalve teostatud.

• KOVide ja avalikkuse teadlikkuse tõstmine.

• KeA teavitustöö tulemusena ja KliM KOVdega koostöö edendamise tulemusel on KOVd teadlikud veevarudega arvestamise vajadusest. KAUR-s on loodud pinnavee varude üle arvestuse pidamise süsteem ning info on kättesaadav avalikkusele. Välja on töötatud nõuded heitvee taaskasutamiseks.

• Vesiviljeluse keskkonnamõju vähendamine.

• 2027. aastaks Eesti õigusesse üle võetud HELCOM vesiviljeluse töögrupis valmiva soovituse 37/3 lisa, mis kirjeldab

56

Läänemere piirkonna parimat võimalikku tehnikat ja parimat keskkonnapraktikat vesiviljeluse arendamisel. Erinevate uuringute kaudu on välja selgitatud vesiviljeluse keskkonnamõju kompenseerivad meetmed.

• Alustatakse Kurtna järve veerežiimi taastamistöödega ning viiakse läbi Ida- Virumaa joogivee varustuskindluse uuring.

• Kurtna järvede veerežiimi taastamistööd on teostatud ning läbi on viidud Ida- Virumaa joogivee varustuskindluse uuring.

• Joogivee kvaliteedi riskipõhine tagamine

• 2028. a alguseks minnakse joogivee kvaliteedi tagamisel üle WHO poolt tunnustatud riskipõhisele käsitlusele, hinnates joogivee kvaliteeti mõjutavaid riske ja rakendades riskiohjamise meetmeid kogu joogiveeahelas alates joogivee võtmise kohast kuni tarbija kraanini välja. Eesmärk on suunata ressursid joogiveeahela kriitilistesse punktidesse ja optimeerida seeläbi veekäitluse kulusid.

• 2024. a uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuete ülevõtmine Eesti õigussüsteemi.

• Uuendatud asulareovee puhastamise direktiivi nõuded on õigeaegselt ja nõuetekohaselt üle võetud Eesti õigusesse.

Kavandatud muudatused on laiaulatuslikud võrreldes seni kehtinud direktiiviga. Ühe suurima uuendusena nähakse eelnõus näiteks ette ravimi- ja kosmeetikatootjatele kohustusliku laiendatud tootjavastutuse süsteemi loomine, et katta selle süsteemi kaudu kokku kogutud rahaga reoveest mikrosaasteainete eemaldamise puhastussüsteemi rajamise ja käigushoidmise kulud. Kavandatud on laiendada reovee kogumissüsteemide ja teise astme puhastuse kohaldamise nõudeid alla 2000 ie koormusega reoveekogumisaladele. Kavandatud on seada reoveepuhastitele rangemad toitainete (lämmastik ja fosfor) piirnormi ja ärastusefektiivsuse nõuded ning kehtestada energianeutraalsuse nõue reoveepuhastitele, mis töötlevad

57

reostuskoormust vähemalt 10 000 ie. Lisaks on kavandatud seada kohustus koostada asulareovee käitlemise lõimitud kavad (sademeveega kaasneva reostuse vähendamiseks), laiendada seirenõudeid (sh tõsta tavasaastenäitajate seiresagedust, laiendada ohtlike ainete seirenõudeid ja seada sisse mikroplasti, mikrosaasteainete ning tervisekaitse näitajate seirekohustus).

Nõuded tuleb eelduslikult üle võtta Eesti õigusesse kahe aasta jooksul alates direktiivi jõustumisest (täpne ülevõtmise aeg selgub direktiivi jõustumisel, ent eelduslikult on selleks tähtajaks 2026. a kevad).

• Vee taaskasutuse poliitika kujundamine • 2024 on loodud õiguslikud alused kasutatud vee üleandmiseks kolmandatele isikutele. Õigusaktidega on sätestatud nõuded, et taaskasutusvesi oleks kasutamiseks ohutu sõltuvalt kasutamise eesmärgist. Loodud on eeldused selleks, et tulevikus joogiveega ei puhastataks tänavaid ega immutataks tööstuses puitu. 2026 on koostatud riiklik vee taaskasutuse strateegia.

• Vee-ettevõtete KHG jalajälje vähendamine ja efektiivsuse suurendamine

• 2024 on loodud rahastusmeede toetuse andmiseks KOV-ide vee-ettevõtetele reoveepuhastuse energiatõhususe edendamiseks ning toimub meetme rakendamine. Väheneb veeteenuste sõltuvus kõrgetest energiahindadest. Reoveepuhastamisel hakatakse kasutama süsinikuneutraalset elektrienergiat.

58

Meede 4. Eluslooduse kaitse ja kasutus

Meetme eesmärk: Liigid ja elupaigad on soodsas seisundis, maastikud on mitmekesised

ning metsa majandatakse jätkusuutlikult.

Meetme kirjeldus:

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: elurikkuse kaitse

tagamine ja metsanduse arengu suunamine. Eesmärki aitavad oma

teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet,

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud

2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Asjakohaste kaitsekorralduskavadega kaetud

Natura loodusalade osakaal (% pindalast) 84 vähemalt 86 vähemalt 86 vähemalt 86

Vähemalt

86

I kaitsekategooria ja muude ohustatud liikide

kaetuse % tegevuskavaga 68 75 80 80 85

Metsanduse arengu suunamise eesmärgid on

kokku lepitud ei jah jah jah jah

Pikas perspektiivis kasutatakse puitu kui

taastuvat loodusressurssi puidutööstuses ning

energeetikas kuni juurdekasvu ulatuses

jah jah jah jah jah

Metsade uuendamise osakaal uuendusraiete

mahust, % 60 vähemalt 50 vähemalt 50 vähemalt 50

Vähemalt

50

Suurkiskjate populatsioonide reguleerimiseks on

seatud küttimismahud suurkiskjate kaitse ja

ohjamise kava eesmärkide järgi

jah jah jah jah jah

Tegevus 4.1 Elurikkuse kaitse tagamine

Tegevuse eesmärk: Liikide ja elupaikade soodne seisund ning maastike mitmekesisus on tagatud, nii et

elupaigad toimivad ühtse ökoloogilise võrgustikuna ja elurikkuse poolt pakutavad

ökosüsteemiteenused on jätkusuutlikud.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse looduskaitsepoliitikat, kavandatakse meetmeid liikide ja elupaikade soodsa seisundi ja maastike mitmekesisuse saavutamiseks muutuvas kliimas ning korraldatakse nende rakendamist sh taastatakse elupaiku, tõrjutakse võõrliike, tehakse eluslooduse rakendusuuringuid, inventuure ja seiret, hinnatakse liikide ja elupaikade seisundit ja kaitse korraldamise tulemuslikkust, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, võetakse loodusväärtusi riikliku kaitse alla, koostatakse tegevuskavasid ja kaitsekorralduskavasid (sh üle-euroopalise loodusväärtuste võrgustiku Natura 2000 kaitse tõhusaks korraldamiseks), makstakse looduskaitsekompensatsioone, arendatakse andmebaase ja veebiteenuseid, antakse lube ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks, antakse looduskaitse piirangutega seotud kooskõlastusi ja lube, teostatakse riiklikku järelevalvet, jagatakse looduskaitseteavet, arendatakse ökosüsteemiteenuste kaardistamise hindamise ja taastamise süsteemi jm. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Kliimaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

59

Tegevuse mõõdikud 2022 (algtase)v 2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Hoolduses olevate

poollooduslike koosluste

pindala (ha)

42 300 47 000 48 000 49 000 50 000

Liigikavade I ja II prioriteedi

tegevuste täitmine (%) 85 90 90 90 60

Kaitsekorralduskavade

vahehindamine (aastas

vahehinnatavate kavade %

kõigist kavadest)

20 20 20 20 20

Taastatavate elupaikade

pindala aastas 3898 4000 4000 4000 4000

Asjakohaste

kaitsekorralduskavadega

kaetud Natura loodusalade

osakaal (% pindalast)

84 vähemalt 86 vähemalt 86 vähemalt 86 Vähemalt

86

I kaitsekategooria ja muude

ohustatud liikide kaetuse %

tegevuskavaga

68 75 80 80 85

Olukorra lühianalüüs15 Eesti maismaast koos siseveekogudega on looduskaitseseaduse alusel kaitstavate objektidena (kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, üksikobjektid) kaitse all 20,6%16 ja merest koos majandusvööndiga 18,7%. Oluline osa kaitstavast territooriumist on range kaitse all – 12,2% maismaapindalast. Lisaks sätestatakse looduskaitse eesmärkide saavutamiseks kitsendusi ka muudel objektidel nagu näiteks ranna- ja kaldaalad, kaitsealuste liikide leiukohad jmt. Aktiivselt tegeletakse ohustatud liikide ja elupaigatüüpide kaitse, taastamise ja seirega. Aladele on kehtestatud kaitserežiim ning kaitsealadele ja püsielupaikadele alaspetsiifilised kaitse-eeskirjad. Üldised kaitse-eesmärgid on kehtestatud ala kaitse alla võtmise määruses ja neid täpsustatakse kaitsekorralduskavades, kus on määratletud täpsemad eesmärgid. Alapõhised kaitsekorralduskavad on koostatud pindalaliselt 86%-le Natura aladest. Kaitse- eeskirju uuendatakse, et need vastaksid kaitse-eesmärgiks olevate liikide ökoloogilisele nõudlusele ja tagaksid elupaikade soodsa seisundi. Üleriigilised kaitse-eesmärgid on sätestatud liigikaitse tegevuskavades ja elupaikade tegevuskavades. Üleriigilised liigitegevuskavad on kinnitatud 34 loodusdirektiivi liigile (lisaks tegevuskava eelnõud veel 53 liigile) ja 17 linnudirektiivi I lisa liigile (lisaks eelnõud veel 17 liigile). Koostatud ja rakendatud on pärandniitude ja kaitstavate soode tegevuskavad, soode tegevuskava uuendatakse programmiperioodi jooksul, koostatud ja kinnitamisel on märgade metsade tegevuskava, koostamisel kuivade metsade tegevuskava. Koostamisel on metsaelupaikade tegevuskava (valmib 2024. a lõpuks). Laiendatud on toetuste süsteemi, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele. Aktiivselt on tegeletud IT-lahendustega looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks. Vajalik on tõhustada kaitsemeetmete tulemuslikkuse hindamise süsteemi, et tagada seniste looduskaitsemeetmete operatiivne täiendamine ja parandamine. Valmimas on

15 Kuna MAK ja KEVAD on hetkel veel valmimise/koostamise protsessis, siis on järgnevalt välja toodud eesmärgid, mõõdikud

ja tulemused veel lõplikult kokku leppimata ja võivad muutuda. Küll on aga mitmete eesmärkide poole jõudmiseks juba töö käimas. 16 Looduskaitse arvudes 2022 (arcgis.com)

60

maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis, edaspidi on vajalik kavandada tegevused selle ellu rakendamiseks. Loodud on punase nimestiku regulaarse uuendamise ja täiendamise süsteem, eesmärgiga muuta liikide ohustatuse hindamine ühekordsetest projektidest pidevaks protsessiks. Senised praktilised tegevused, mh elupaikade (jõgede looduslikkuse, pärandniitude, soode veerežiimi jt) taastamine; ex situ liigikaitse tegevused, (näiteks euroopa naaritsa ja kõre loodusesse tagasitoomiseks) on olnud tulemuslikud; karuputke võõrliikide tõrje on olnud edukas. Ranna- ja kaldavööndi elupaikade seisund on valdavalt soodne tänu ranna- ja kaldakaitse piirangu-, ehituskeelu- ja veekaitsevööndite piirangutele. Eesti mitmekesine loodus koos igaüheõiguse ja kaitsealadele rajatud külastustaristuga on oluliseks vaimse ja füüsilise tervise tagajaks, lisaks annab tööd maapiirkondades võimaldades teenida nii rahvusvahelisest kui siseriiklikust turismist. Koostatud on nelja ökosüsteemi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisundi ja teenuste hindamise ja kaardistamise metoodikad ning valik ökosüsteemiteenuseid on üleriigiliselt esmaselt hinnatud ja kaardistatud17. Valminud kaardiandmestikud aitavad saada esmase ülevaate võimalikest halvenenud sidususega aladest ja planeerida rohevõrgustikku. Looduskaitse ja säästev maakasutus ei ole teistesse valdkondadesse ja ruumiloomesse piisavalt integreeritud, mille tulemusena jätkub loodusliku mitmekesisuse vähenemine, seda nii maastiku, liigilise kui geneetilise mitmekesisuse tasemel. Puuduvad tõhusad meetmed säilitamaks elurikkust väljaspool kaitstavaid loodusobjekte. Majandustegevuse mõjude tõttu (nt kuivendus, intensiivne maakasutus, sh põllumajandus jmt) kahaneb liikide arvukus, elupaikade pindala ja sidusus väheneb, kvaliteet halveneb ja elupaigad killustuvad. Suurte taristuobjektide rajamisel suureneb surve keskkonnale ja vajadus planeerida elurikkust suurendavaid ning kaitsvaid meetmeid. Kaitsekorralduslike tööde planeerimine on keerukas ja kallis ning takerdub ajakohaste andmete puudumise ja huvide konfliktide taha. Elurikkuse kaitsmine vajab süsteemsemat lähenemist ja erinevate osapoolte koostööd, et suudaksime kaitstavad liigid ja nende elupaigad viia soodsasse seisundisse. Elurikkuse säilitamiseks vajalike meetmete käsitlus ja integreerimine planeeringutesse on olnud ebaühtlane. Looduse rekreatiivseks kasutamiseks ette nähtud taristu vähesus on kohati kaasa toonud ülekasutamise.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Elupaikade (mh sood, metsad, pärandniidud, vooluveekogud) ja liikide kaitse, taastamine ja tegevused nende soodsa seisundi saavutamiseks, et ühegi EL kaitsealuse elupaiga ja liigi kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning ebasoodsas seisundis olevatest elupaikadest ja liikidest 30% saavutaks aastaks 2030 soodsa

• Rakendatud on meetmeid, et ühegi EL loodus- ja linnudirektiivi liigi ega elupaiga kaitsesuundumus ja seisund ei halveneks ning 2019. a aruande järgi ebasoodsas seisundis olevatest liikidest ja elupaikadest 30% on aastaks 2030 saavutanud soodsa seisundi või näitavad selget positiivset suundumust paranemise poole. Alade kaitse tulemuslikuks korraldamiseks on kõigile

17 https://keskkonnaagentuur.ee/elme

61

seisundi või näitaks selget positiivset suundumust paranemise poole. Mh on vajalik defineerida loodus- ja põlismetsad, need kaardistada, võtta range kaitse alla ja seirata.

• Koostatakse ja rakendatakse looduse taastamise kava vastavalt EL määrusele (2024–2026).

Natura 2000 aladele kinnitatud kaitse- eesmärgid (kinnitatud 2023 lõpp). Käivitatud on protsess aastaks 2030 defineerida, kaardistada ning range kaitse alla ning seiresse võtta kõik säilinud loodus- ja põlismetsad.

• Halvas seisundis elupaikade (sh sood, metsad, pärandniidud jt) struktuuri ja funktsioonide ökoloogiliseks taastamiseks on koostatud taastamiskava ja seda viiakse ellu18.

• Uuendatakse loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususe ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise süsteemi. Uuendatud süsteem loodud 2024, rakendamine.

• Kaitstavate alade kaitsekord on ajakohane, vastab LKSle ja tagab kaitse- eesmärkide saavutamise, kavandatud meetmed on asjakohased, kaitse on piisavalt tõhus loodusväärtuste kaitsmiseks, kehtestamata samal ajal põhjendamatuid kitsendusi maaomandi ja loodusvarade kasutamisele. Analüüsitakse loodusväärtuste kaitseks kehtestatud meetmete tõhususust ja kaitsekorralduse tulemuslikkust, mh piiranguvööndis.

• Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks elupaikade tegevuskavade (soodele, märgadele ja kuivadele metsadele), ohustatud liikide tervikliku kaitse tagamiseks liigitegevuskavade ning alade kaitse tulemuslikuks korraldamiseks alade kaitsekorralduskavade koostamine, uuendamine ja rakendamine (2024– 2027).

• Elupaigatüüpide tervikliku kaitse tagamiseks on koostatud (märgadele ja kuivadele metsadele), uuendatud (soodele), või uuendamisel (pärandniitudele) elupaigatüübipõhised tegevuskavad, liikide tervikliku kaitse tagamiseks liigitegevuskavad.

• Meetmete rakendamine eutrofeerumise vältimiseks ja põllumajandusmaastiku elurikkuse suurendamiseks. Pärandniitude hooldajate nõustamise süsteem toimib.

• Nii seisu- kui vooluveekogudesse jõudvate saasteainete hulk on vähenenud. Põllumajandusmaastiku elurikkus suureneb, taastatakse ja hooldatakse pärandniite, põllumaadel säilitatakse ja luuakse täiendavaid maastikuelemente ning avamaastiku elupaiku ja liike toetavaid rohumaaribasid. Pärandniitude hooldajate nõustamise süsteem toimib.

18EL elurikkuse strateegia: eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52020DC0380&from=EN

62

• Turvasmuldade kuivendamist käsitlevate regulatsioonide täpsustamine, et leida juriidilised lahendused ja praktikas toimivad meetmed, et põllumajandusmaade maaparandussüsteem ja metsakuivenduskraavid moodustaksid võimalikult loodusliku veevoolusüsteemi ega kahjustaks elurikkust.

• Põllumajandusmaade maaparandussüsteem ja metsakuivenduskraavid moodustavad võimalikult loodusliku veevoolusüsteemi ega kahjusta elurikkust.

• Tõhus panustamine EL elurikkuse strateegia eesmärki, kaitsta ELis vähemalt 30% maismaast ja 30% merest ning tagada range kaitse vähemalt 10% maismaast ja 10% merest ning üleeuroopalisse loodusvõrgustikku lõimida ökoloogilised koridorid. Pööratakse tähelepanu suurte taristute võimalusele toetada elurikkust. Koostatakse elurikkust soosiva majandamise juhiseid. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel arvestatakse tõhusalt elurikkuse aspektidega.

• Ruumilisel planeerimisel ja maastike kujundamisel arvestatakse kultuuri- ja looduskeskkonna väärtuste säilitamise vajadustega, loodusvarade kasutamine on elurikkust säästev. Aastaks 2030 kaitstakse ELis vähemalt 30% EL maismaast ja merealast ning üleeuroopalisse loodusvõrgustikku on lõimitud ökoloogilised koridorid. Rohevõrgustik on toimivate rohealade, - koridoride ja -rajatiste sidus süsteem, mis võimaldab liikidel levida ja kliimamuutustega kohaneda, rikastab inimese elukeskkonda ning toetab ökosüsteemiteenuseid. Suured taristud toetavad elurikkust (näiteks on loobutud teeäärte hooldusvõttena kasutatud mürgitamisest, rajatud on ökoduktid ja loomatunnelid; elektriliinide, päikeseenergia-parkide ja maismaa-tuuleparkide aluseid maid majandatakse elurikkust soodustavalt jmt). Koostatud on elurikkust soosiva teeservade, infrastruktuurirajatiste, hoonete jt objektide rajamise ja hooldamise juhised. Hüvitus-skeemides arvestatakse elurikkusega. Nii riigi kui kohalike omavalitsuse tasandi planeeringute koostamisel arvestatakse tõhusalt elurikkuse aspektidega. Tagatud on igaüheõiguse põhimõtte jätkuv rakendamine. Kellegi tegevus ei vii looduse hüvede (nagu puhta vee, õhu, süsinikusidumise, loodusele ligipääsu jpm) kättesaadavuse ja kvaliteedi halvenemisele. Tagatud on

63

randade ja kallaste loodusväärtuste säilimine.

• Võõrliikidealase teadlikkuse tõstmine, võõrliikide tõrje ja seire tõhustamine.

• Võõrliikide ja võõrpopulatsioonide loodusesse sattumise ja levimise takistamiseks on rakendatud meetmed, nende kasutamine haljastuses on vähenenud.

• Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste lubade välja andmine.

• Looduskaitsepiirangutega seotud tegevuste load (sh CITES load ohustatud liikidega legaalseks kaubitsemiseks; loodusvarade kasutamine, sihtkaitsevööndis keeluajal liikumine, rahvaürituste korraldamine, väikeehitise ehitamine, loomaia tegevusluba, liigi ümberasustamine, loomaliigi kasutamine teaduse otstarbel, loomade märgistamine, kaaviari käitlemise majandustegevusteade) on välja antud õigeaegselt. Tegevust ei kooskõlastata, kui see võib kahjustada kaitsealuse liigi või elupaigatüübi soodsat seisundit või on vastuolus isendikaitse sätetega. Tagatud on looduskaitsenõuetele vastavus: järelevalvemenetlus, haldusmenetlus või süüteomenetlus. Koostöös erasektoriga on korraldatud hättasattunud ja abitusse olukorda jäänud (vigastatud) metsloomade ravimine ja loodusesse tagasi viimine, vajaduse korral eutaneerimine.

• Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks vajalikus mahus järjepideva, usaldusväärse ja süsteemse ülevaate tagamine siinsest liikide ja ökosüsteemide/koosluste seisundist. Selleks kasutame mh senisest enam innovaatilisi seire- ja inventuurilahendusi, rakendusuuringuid ja piisavas mahus invnetuure, uuendame ja arendame andmebaase ja veebirakendusi. Kaasaegse IT-lahenduste arendamine looduskaitse ja keskkonnaga seotud andmete paremaks haldamiseks, kasutamiseks ja avalikustamiseks (2024–2026).

• Looduskaitse tulemuslikuks korraldamiseks on olemas järjepidev ja süsteemne ülevaade Eesti liigilisest ja koosluste (ökosüsteemide) mitmekesisusest ning ohustatusest (mh liikide punase nimestiku regulaarne uuendamine, käivitatud on protsess koosluste punase nimestiku koostamiseks). Kaitstavate liikide nimestik ja nende jaotus kaitsekategooriatesse on ajakohastatud vastavalt ohustatuse teabe uuenemisele. Loodusväärtuste kaitse planeerimiseks ja korraldamiseks tellitakse uuringuid ja inventuure. Liikide ja elupaigatüüpide inventuuride

64

ja seire maht on piisav, et tagada asjakohaste andmete olemasolu nii maismaa kui mere kohta. Vabatahtliku seire osakaalu on suurendatud (sh ka loodusvaatluse nutirakenduse abil (LVA). Eluslooduse seireandmed on aktuaalsed, kasutajasõbralikult kooskasutatavad ja kooskuvatavad teiste kaitstavate objektide (liigid, elupaigad, kaitstavad alad jm) andmetega. IT teenuste arenduste abil on loodud võimalused loodusandmete kooskasutamiseks ja kaitsekorralduse efektiivseks planeerimiseks. Tähtsustatakse loodusteaduslike kogude uurimist, et välja selgitada trende – kliimasoojenemine, elurikkuse kadu jm. Toetatakse eluslooduse geneetilise materjali süsteemset ja sihipärast kogumist ja hoiustamist.

• Loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuste süsteemse jälgimise, mh nende rahalise väärtuse arvestamise süsteemi rakendamine.

• Loodud on loodusrikkuste ja hüvede seisundi muutuste jälgimise, mh nende rahalise väärtuse arvestamise süsteem, mis toetab elurikkuse säilimisega arvestamist loodusvarade kasutusotsuste tegemisel. Elurikkuse ja looduskaitse andmeid, sh ökosüsteemiteenuste kohta, analüüsitakse koos neid mõjutavate keskkonnategurite või muude näitajatega. Koostatakse otsuste tegemiseks vajalikke ülevaateid loodusväärtuste paiknemise ja leviku kohta ning nende seisundi hinnanguid piirkondlikul või üleriigilisel tasandil. Täidetakse riigi kokkulepetest ja EL-i nõuetest tulenevaid aruandekohustusi. Tõhusama looduskaitse korralduse eesmärgil tehakse eluslooduse rakendusuuringuid.

• Luuakse mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning aktiivseks puhkuseks ja looduses liikumiseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Säilitakse ja soodustatakse looduslikke rohealasid

• Loodud on mitmekesised võimalused Eesti looduse nautimiseks ja tundmaõppimiseks ning aktiivseks puhkuseks, seadmata samal ajal ohtu loodusväärtuste säilimist. Üldsus teadvustab looduse ja tervise omavahelisi positiivseid seoseid ning

65

suurte inimasumite lähistel, viiakse ellu linnakeskkonna elurikkust suurendavaid tegevusi.

looduses liikumise positiivset mõju inimese vaimsele ja füüsilisele tervisele. Looduslikke rohealasid suurte inimasumite lähistel säilitatakse ja väärtustatakse ning soodustatakse linnametsade ja rohealade loomist ja säilimist. Linnaelanikele loodushüvede pakkumiseks ning linnadest tingitud looduslike elupaikade killustamise vähendamiseks viiakse ellu linnakeskkonna elurikkust suurendavaid tegevusi (sh on tegevus linnade kaupa strateegiliselt läbi mõeldud).

• Igaühe looduskaitse põhimõtete propageerimine ja rakendamine.

• Elurikkust hoitakse ka väljaspool kaitstavaid alasid – igaühe looduskaitse toimib. Loodud on lahendused looduse toetamiseks ühiskondlikul tasemel, sh maaomanikepoolse vabatahtliku kaitse arendamiseks – maaomanikke motiveeritakse ise kaitseväärtusi märkama ja neid kaitsma.

• Kaitstavate liikide poolt tekitatud kahju ennetamise ja kompenseerimise süsteemi tõhustamine.

• Põllumajandusele ja kalandusele kaitsealuste loomade tekitanud kahju hüvitamise süsteem toimib efektiivselt. Senisest suuremat tähelepanu pööratakse ennetustöödele. Kaitstaval loodusobjektil paikneva kinnisasja, mille kasutust kaitsekord oluliselt piirab, omandab riik kokkuleppel kinnisasja omanikuga kinnisasja väärtusele vastava tasu eest.

• Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks tööde tellimine, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi.

• Loodusväärtuste seisundi säilitamiseks ja parandamiseks on tööd tellitud ja ellu viidud, arvestades kaitsekorralduskavades, liigi kaitse ja ohjamise tegevuskavades ning elupaiga tegevuskavades kirjeldatud eesmärke ja vajadusi.

• Elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks uudsete vahendite leidmine.

• Elurikkuse säilitamiseks ja suurendamiseks kasutatakse mh uudseid vahendeid, sh finantsinstrumente, mis võimaldavad ka erainvestoritel riiklikesse looduskaitse eesmärkidesse pikaajaliselt

66

investeerida. Kujundatavad süsiniku ja elurikkuse tasaarveldamise (nn offsett- imise) skeemid on õiglased nii looduse kui ka inimeste suhtes, need ei piira ega kahjusta ühishüvede säilimist ja kättesaadavust ning nende rakendamine on elurikkust ja looduse üldist seisundit oluliselt parandavad.

• Looduskaitsepiirangute kompenseerimine vajalikus mahus, sh toetuse maksmise jätkamine, sh väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele.

• Eraldiseisvaks Natura hindamiseks võimaluse loomine keskkonnamõju (strateegilist) hindamist mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel.

• Elurikkust soodustavate tegevuste toetus- ja kompensatsioonimeetmed on tõhusad, meetmete pikaajaline ja stabiilne rahastus on tagatud. Kompensatsioonisüsteemi on ajakohastatud, toetusi makstakse mh ka väljaspool Natura 2000 alasid kaitstavate metsade omanikele.

• Keskkonnamõju (strateegilist) hindamist mittevajavate tegevuste kavandamiseks Natura 2000 aladel on loodud võimalus eraldiseisvaks Natura hindamiseks.

• GMO regulatsioonide kaasajastamine. • GMO regulatsioon on tehnoloogia arenguga kohanev, kindlustades keskkonnaohutuse ning ohutuse inimeste ja loomade tervisele.

• LIFE-IP projekti “Loodusrikas Eesti” elluviimine aastatel 2020–2029. Projekti eesmärk on kaitsta ja taastada traditsioonilisi Eesti maastikke ja ökosüsteeme ning parandada seal elavate liikide seisundit kogumaksumusega 19,4 mln kümne aasta jooksul, millest välisabi 60% ehk 11,6 mln.

• Projekti rakendatakse.

Tegevus 4.2 Metsanduse arengu suunamine

Tegevuse eesmärk: Metsade tootlikkus ja elujõulisus ning metsade mitmekesine, tõhus ja jätkusuutlik kasutamine, jahiulukiliikide mitmekesisus ning elupaikade ja liikide vahelise ökoloogilise tasakaalu säilitamine on tagatud.

Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse metsa- ja jahinduspoliitikat, antakse vääriselupaiga väljavaliku eksperdi tunnistusi, koostatakse ja esitatakse rahvusvahelisi aruandeid, teostatakse riiklikku järelevalvet, peetakse metsaressursi ja geenireservmetsade arvestust,

67

antakse metsakorraldajate kutsetunnistusi ja metsakorraldustööde tegevuslube ja jahinduse valdkonna lube, avaldatakse metsastatistikat, metsateatised registreeritakse riiklikus metsaregistris, sõlmitakse erametsaomanikega vääriselupaiga kaitselepinguid, sertifitseeritakse metsapuude seemneid ja metsataimi. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Geenireservimetsade pindala (ha) 2206

(2021) 2206 2206 2206 2206

Riigimetsamaa pindala osakaal

maismaapindalast, % 25,2

Vähemalt 20 Vähemalt 20 Vähemalt 20 Vähemalt 20

Hundipesakondade arv sügisese

loenduse põhjal, tk

24–26 (2021)

15–25 15–25 15–25 15–25

Metsanduse arengu suunamise

eesmärgid on kokku lepitud

ei jah jah jah jah

Pikas perspektiivis kasutatakse

puitu kui taastuvat

loodusressurssi puidutööstuses

ning energeetikas kuni

juurdekasvu ulatuses

jah jah jah jah jah

Metsade uuendamise osakaal

uuendusraiete mahust, %

60 vähemalt 50 vähemalt 50 vähemalt 50 Vähemalt 50

Suurkiskjate populatsioonide

reguleerimiseks on seatud

küttimismahud suurkiskjate

kaitse ja ohjamise kava

eesmärkide järgi

jah jah jah jah jah

Olukorra lühianalüüs Eesti metsamaa pindala on 2,3 mln hektarit, moodustades üle poole kogu Eesti maismaa pindalast. Looduskaitse alla kuuluva metsamaa osakaal on viimase kümnendi jooksul suurenenud. Riigimetsamaa 1,08 mln hektarist on nüüdseks range kaitse all kolmandik ning kogu metsamaa pindalast moodustab range kaitse all olev mets 18,1% (SMI 2022 järgi). Võrdlusena 2010. aastal 10%. Eelmise sajandi lõpust alates on Eesti metsanduse osaks olnud vääriselupaigad (VEP). VEPide kaitse on kohustuslik avalik-õigusliku juriidilise isiku metsamaal ja vabatahtlik eramaal. Jätkuvalt soodustatakse VEPide vabatahtlikku kaitset, sõlmides selleks erametsaomanikega lepinguid. Seni leidmata väärtuslike metsaalade ja loodusmetsa kildude säilitamiseks planeerib Kliimaministeerium VEPid erametsades järgnevatel aastatel inventeerida. Riigimetsades on VEPide inventuur suures osas juba teostatud. VEPide inventuur erametsas on plaanis läbi viia koos loodus- ja põlismetsade inventuuriga. Selleks on tarvis koolitada eksperte ning leida raha inventuuri läbiviimiseks. Metsade vanuseline jaotus on kujunenud ajaloolistel põhjustel ebaühtlaseks. Metsade majandamise ja vanuselise struktuuri tõttu ei ole viimastel aastatel metsa tagavara enam kasvanud. Ka metsamaa pindala kasv on viimastel aastatel lakanud. Ebaühtlase vanuselise jaotuse tõttu tuleb lühemas (10–20 aastat) perspektiivis hinnata metsade erinevaid väärtusi

68

ja seda, kuidas soovitakse puistute tarbimisväärtust realiseerida. Tuleb otsustada, kuidas liigutakse metsade ühtlasema vanuselise jaotuse poole ning hinnata, kuidas metsa erinevate väärtustega (lisaks puidule) paremini arvestada. Samuti peab arvestama säästliku metsamajanduse ühe olulise kriteeriumiga, mis sätestab, et pikas perspektiivis ei tohi raiemaht ületada aastast majandatavate metsade juurdekasvu. Metsasektori väärtusahel hõlmab maakasutust ja suurt arvu metsa mitmekülgselt kasutavaid inimesi, sh metsaomanikke ja puidutööstuses hõivatuid. Samuti mõjutab metsandus elukeskkonda ja on seotud paljude valdkondadega nagu haridus ja teadus, innovatsioon, majandus, taastuvenergeetika, kultuuripärand, terviseedendus, loodusturism jm. Seetõttu on metsanduse pikaajaliseks strateegiliseks suunamiseks koostatud metsanduse arengukava laiapõhjalise dokumendina arvestades sotsiaalseid, majanduslikke, keskkonnakaitse kui ka kultuurilisi aspekte. Koostatava metsanduse arengukava aastani 2030 üldeesmärk on kestlik metsandus. Üldeesmärgi saavutamine tagatakse läbi kolme alaeesmärgi: metsandus aitab tagada metsaökosüsteemide ja nende elurikkuse püsimise, leevendab kliimamuutusi ning kohaneb kliimamuutuste mõjuga; metsasektori on majanduslikult konkurentsivõimeline; metsandus on kaasav ning arvestab sotsiaalsete ja kultuuriliste väärtustega. Metsamaa süsiniku sidumise ja talletamise võime on üks olulisemaid kliimamuutusi leevendavaid mehhanisme. Võimalikult suure süsiniku sidumise tagab see, kui metsamaa produktsioonipotentsiaal oleks parimal võimalikul viisil kasutatud, st alal kasvaksid kasvukohale sobilikud puuliigid, puistu oleks tootlik ning heas tervislikus seisundis. Selle tagamiseks tuleb senisest tõhusamalt tegeleda metsade uuendamise ning hooldamise ja kujundamisega, arvestades sealjuures metsade kaitse vajadusega. Hooldusraiete, aga ka teiste eespool nimetatud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele vajab oluliselt enam uuringuid, et teha kindlaks nende tegevuste mõju süsinikuringele. Tootliku ja kvaliteetse metsa kasvatamisel on olulised metsapuude parendamine ning seemnemajanduse arendamine. Metsaselektsiooni alases tegevuses tuleb muu hulgas rohkem arvestada ka kliimamuutuste mõjudega. Selleks on vaja uurida erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust. Segapuistuteks kujundatud metsad on vastupidavamad nii putukakahjustustele kui seenhaigustele, mistõttu soodustatakse looduslike häiringute suhtes vastupidavamate segapuistute kasvatamist ja juurepessu ohtlikel aladel biopreparaatide laiemat kasutamist. Uuritakse võõrpuuliikide kasvatamise võimalusi kliimamuutustega kohanemiseks ja leevendamiseks, sh nende mõju üldisele elurikkusele lähtudes ettevaatusprintsiibist, et vältida invasiivsust ning patogeenide levikut. Toetatakse erametsade uuendamist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse eeskätt omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurenemist. Metsanduse pikaajaline konkurentsivõime eeldab taristu, sh teede ja maaparandussüsteemide olemasolu ja head seisukorda, et tagada ligipääs nii

69

majandustegevuseks kui ka teistele metsaökosüsteemi hüvedele (rekreatsioon, loodusturism, korilus). Samuti on taristu oluline kohalikele elanikele juurdepääsu võimaldamiseks ning maaparandussüsteemide hea seisukord metsamuldade viljakuse säilitamiseks. Maksimeerida tuleks talletatud süsiniku hulka metsas ja puittoodetes, arvestades samal ajal ka asendusefektiga. Puidupõhistel kestvustoodetel on kliimamuutuste seisukohast oluline roll, sest nõnda on süsinik talletatud pikaks ajaks. Puitu kasutatakse Eesti kaasaegses arhitektuuris seni vähe, seega tuleb selle kasutamist ehitistes ja insenertehnoloogilist arendamist senisest rohkem toetada ning silmapaistvaid (sh avaliku sektori) näidisehitisi rajada (näiteks Loodusmaja). Keskkonnakestliku ehitisena aitab Loodusmaja leevendada inimtegevuse kahjulikke kliimamõjusid. Keskkonnamaja projekti kohta on koostatud CO2 jalajälje analüüs kogu hoone elutsükli ulatuses – see on esimene selline suure hoone analüüs Eestis. Puitehitis lukustab endas süsihappegaasi ja Loodusmaja hoonetesse seotakse aastakümneteks ligikaudu 3900 tonni süsinikku. Samuti on puidu kasutamise jalajälg palju väiksem teiste ehitusmaterjalidega võrreldes. Loodusmaja on kavandatud ligi nullenergiahoonena. Jätkuvalt arendatakse erametsaomanike tugisüsteemi, mis pakub mitmekülgset tuge selleks, et eraomanikul oleks lihtsam arvestada metsa majandamisel üha komplekssemaks muutuvate ootustega eraomandile (elupaikade kaitse, rohekoridorid, kogukonna ootused, ökosüsteemi teenused, kliimamuutustega kohanemine, pühapaikade kaitse, uued teenusmudelid, haiguste leviku piiramine, piirinaabrite koostöö jne). Edendatakse koostööd tugisüsteemi osaliste vahel. Selleks, et suurendada usaldust taastuvkütuste jätkusuutlikkuse vastu, kehtestati ettevõtetele biomassi säästlikkuse nõuete ja kriteeriumite tõendamise kohustus. Täpsemad nõuded on vajalikud, et ettevõtja saaks tõendada, et kasutatud biomasskütuseid saab pidada taastuvenergiaks. Jahiulukite jätkusuutlikule kasutamisele aitavad kaasa ulukiseire andmete kogumine, andmete analüüsimine, hinnangute andmine ulukite arvukusele ja selle põhjal küttimisettepanekute tegemine, probleemliikide ohjamiseks tegevuskavade koostamine ning jahimeeste koolitamine. Järgmiste aastate peamisteks väljakutseteks on arendada kaugseire võimalusi, töötada välja regionaalsed või riiklikud mudelid metsa biomassi ja süsinikuvoogude hindamiseks ning erinevate majandamisvõtete mõju selgitamiseks süsinikubilansile. Selleks, et maakasutussektoris suurendada seotud süsiniku varu ja parandada süsiniku sidumist, töötatakse välja toetusmeetmed, kasutades raadamisõiguse tasust laekunud vahendeid. Samuti on väljakutseks puidu keemilise väärindamise võimekuse arendamine. Puidu väärtusahelas on seni tähelepanu pööratud puidu mehhaanilisele väärindamisele. Nii metsanduse, kui ka puidu mehhaanilise töötlemise valdkonnas on Eestis olemas kaasaegne teadmus, tugev ettevõtlussektor võimekusega investeerida tänapäevastesse tehnoloogiatesse. Kuid puidu keemilise väärindamise valdkond on kodumaise kapitali poolt väga nõrgalt kaetud, seega on üheks fookuseks puidu komponentideks lahutamise ja keemilise

70

väärindamise alased teadusuuringud. Investeeringute tegemiseks oodatakse riigilt strateegiliste sihtide seadmist ja kinnitamist.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

Metsanduse arengukava aastani 2030 koostamine ja rakendamine.

• Metsanduse arengukava aastani 2030 on koostatud ja rakendamisel.

Arendatakse kaugseire võimalusi ja uuritakse metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele (2024–2027).

• Analüüsitakse kaugseire vahendite kasutamise laiendamist metsade olemi hindamisel ja seisukorra seiramisel, metsamajanduslike tööde planeerimisel, selle järgsel metsade majandamise otsuste tegemisel ning järelevalves.

• On uuritud metsamajanduslike tegevuste mõju süsiniku sidumisele ning erinevate puuliikide (mh laialehiste liikide) kohanemisvõimet, haiguskindlust ning geneetilist mitmekesisust.

Väärielupaikade inventeerimine ja kaitse lepingute sõlmimine.

• Vääriselupaigad on inventeeritud, ning nende kaitseks on lepingute sõlmimine erametsaomanikega hoogustunud.

Erametsanduse arengut ja kestlikkust toetatakse tugisüsteemi abil, mille kaudu suunatakse metsaomanike ühistegevust metsade kasvatamisel ja kasutamisel sh toetatakse erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatakse omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurendamist (2023– 2026).

• On toetatud erametsanduse tugisüsteemi arengut ning erametsade metsauuendustööde tegemist võimalikult heade pärilike omaduste ja kasvukohale sobivamate kodumaiste puuliikidega. Ergutatud omamaist taimetootmist ja üldist uuendusmahtude suurendamist.

Maismaa tuuleparkidega rajamise ja teiste

raadamistega kaasneva kontseptsiooni väljatöötamine ja toetusmeetme rakendamine.

• Raadamistega seotud keskkonnatasude süsteem on välja töötatud ja rakendatud.

• Jätkatakse kompensatsiooni maksmist looduskaitsealuselt metsamaalt saamata jääva tulu eest.

• Kompensatsioonid on makstud.

• Ulukiressurssi kasutatakse säästlikult. • Ulukiressursi säästlik kasutamine on tagatud jahiseaduse rakendamise ning jahikoerte ja jahimeeste tunnistuste andmise kaudu.

71

• Rakendusuuringute läbi viimine elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse ja kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks.

• Elustiku sh loodusvaraks olevate ulukite asurkondade seisundi, seiremeetodite indikatiivsuse, kaitsekorralduslike meetmete tõhususe hindamiseks on spetsiifilisi rakendusuuringud läbi viidud.

• Puidust referentshoone (loodusmuuseumi) rajamine eesmärgiga luua suurte puitehitiste ehitamise kogemus ja suurendada sellega Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ning edendada kohaliku tooraine väärindamist.

• Puidust referentshoone ehitamisega on alustatud, piloteerimisel on suurte puitehitiste ehitamine ning sellega suurendatakse Eesti puidusektori ekspordipotentsiaali ja edendatakse kohaliku tooraine väärindamist.

• Seire teostamine, lubade välja andmine. • Metsa- ja jahinduspoliitika kujundamiseks teostatakse efektiivselt seiret, kogutakse ja analüüsitakse andmeid. Poliitika rakendamiseks antakse välja vajalikud load ning regulatsioonid.

Meede 5. Ilmainfo tagamine

Meetme eesmärk: Ilmainfo kättesaadavus on tagatud.

Meetme kirjeldus: Meede koosneb ühest programmi tegevusest: ilmaandmete, ilmaprognooside ja

-hoiatuste tagamine. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada:

Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Meteoroloogilist (sh hoiatused)

infot kasutavate sihtrühmade

rahulolu

4,5 4,9 4,9 4,9 4,9

Seirevõrgu (meteojaamade)

automatiseeritus, % 96 99 99 99 99

Hoiatuste õigustuvus 99,5 99 99 99 99

Tegevus 5.1. Ilmaandmete, ilmaprognooside ja -hoiatuste tagamine

Tegevuse eesmärk: Sihtrühmad on operatiivselt ning järjepidevalt varustatud täpsete meteoroloogiliste andmete, prognooside ja hoiatustega maismaal, merel ja õhus.

Tegevuse kirjeldus: Eesmärgi saavutamiseks analüüsitakse ja avalikustatakse ilmavaatlusandmeid, koostatakse ilmaprognoose ja hoiatusi, antakse mudelprognoose, analüüsitakse ja avaldatakse kaugseire andmeid, osutatakse lennumeteoroloogia teenust, koostatakse ja avaldatakse kliimaanalüüse jm. Eesmärgi saavutamise oluliseks

72

tegevuseks on üleriigilise hüdrometeoroloogilise seiretaristu väljatöötamine ja rakendamine. Hüdrometeoroloogiline seirevõrk (sh ilmajaamad) vajab järjepidevaid investeeringuid ning tuleb luua avaandmete jagamismehhanism. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Ilmainfo kättesaadavus 99,9% 99,9% 99,9% 99,9% 99,9%

Uuendatud (vanus alla 10

aasta) ilmajaamade

osakaal

85% 85% 90% 95% 95%

Meteoroloogilist (sh

hoiatused) infot

kasutavate sihtrühmade

rahulolu

4,2 4,9 4,9 4,9 4,9

Seirevõrgu

(meteojaamade)

automatiseeritus, %

96 99 99 99 99

Hoiatuste õigustuvus 93 99 99 99 99

Olukorra lühianalüüs Ilmainfo on fundamentaalseks aluseks kliimamuutuste jälgimisel, kliimamuutustega kohanemise ja nende leevendamise meetmete rakendamisel, sh äärmuslikeks ilmastikunähtusteks valmisoleku tagamisel. Viimase juures on eriti oluline varajase hoiatussüsteemi toimivus. Ühelt poolt on usaldusväärsete prognooside ja hoiatuste aluseks nõuetele vastavad ja kvaliteetsed vaatlusandmed. Vaatlusandmete kogumiseks on vajalik jätkusuutlik ja toimepidev seirevõrk. Teisalt on oluline keskpika, lühiajalise ja ülilühiajalise (nowcasting) ilma prognoosimise mudelite arendamine. Viimased aitavad muutuvast kliimast tingitud ekstreemseid ilmaolusid õigeaegselt prognoosida, tagades nii rahva elu, tervise kui vara kaitse ning samuti elutähtsate teenuste toimimise. Keskkonnaagentuuri staatus „single voice“ ilmavaldkonnas aitab tagada riigi garantiiga kohalikule spetsiifikale vastava ja kvaliteetse ilmateenuse. Omades võimekust tagada operatiivne ilmateenus, sh meteoroloogilised ja hüdroloogilised prognoosid ja hoiatused ohtlike ilmastikunähtuste kohta, teenindatakse riigiasutusi, lennundus-, laevandus- ja maanteetranspordiga tegelevaid ettevõtteid ning rahvusvahelisi organisatsioone vastavalt koostöölepetele ja kehtivatele õigusaktidele. Teenuse tarbijate tähelepanu suunatakse ohtlike ilmastikunähtuste esinemisega seotud hoiatuste mõjupõhisusele, aidates aru saada, millised tagajärjed võivad erinevate ilmasituatsioonidega kaasneda ning kuidas oleks õigem ühes või teises situatsioonis käituda. Meteoroloogiliste, hüdroloogiliste, keskkonna- ja kliimaandmete tasuta ja piiramatu kättesaadavaks tegemine on kasvav trend nii globaalselt kui ELi siseselt. WMO kinnitas äsja uuendatud andmepoliitika, mis hõlmab seirejaamade, satelliidi-, radarite, raadiosondide, pilootpallide ja lennukitelt mõõdetavad andmete laiemasse kasutusse andmist. ELi avaandmete direktiiv koos väljatöötamisel oleva rakendusaktiga puudutab mh väärtuslike andmete avalikustamist, mis dikteerib arendustööde vajaduse. Meteoroloogia, hüdroloogia ja

73

kliima väärtuslikud andmed on rakendusliidese kaudu kättesaadavad masinloetaval ja hulgiallalaaditaval kujul Keskkonnaportaalis. Jätkub pidev avaandmete täiendamine, sh keskkonnaandmete ja LIFE AdaptEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide kättesaadavuse tagamine. Ilmateenused on tihedalt seotud infotehnoloogia valdkonnaga. Juba täna on igapäevase töö osaks automatiseeritud tööprotsessid ja masinad, mis ühelt poolt võimaldavad operatiivset ja kvaliteetset andmete kogumist, töötlemist ja edastamist ning teisalt mahukate ja keeruliste prognoosarvutuste tegemist, et tagada soovitud tulemuste tähtaegsus ja operatiivsus. Teenuste arendamisega samal ajal toimub hüdroloogilise ja meteoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine. Prognoosteenuse kvaliteedi parandamiseks ning ühiste teenuste väljatöötamiseks tihendatakse koostööd rahvusvaheliste partneritega. Alates 1. detsembrist 2020 on Eesti Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskuse (ECMWF) kahekümne kolmas täieõiguslik liige. Täisliikmelisus võimaldab Eestile juurdepääsu ECMWFi superarvutile ja arhiveerimisruumile, samuti hääleõigusele ECMWFi nõukogus. Prognooside tegemisel ning üldise teadlikkuse suurendamiseks võetakse lisaks arvesse ka kolmandate osapoolte edastatud andmeid. Samuti arendatakse edasi siseveekogude hüdroloogilist prognoosimist ja võimalusi prognoosi pakkumiseks nii üleujutusohtlikel veekogudel kui ka muudel suure avaliku huvi (süstamatkajad, kärestikuaerutajad jt) all olevatel siseveekogudel. 2021. aasta kevadel valmis riiklik ilmaäpp ILM+, mis aitab olla alati kursis kõige värskema ilmainfoga.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Avalikkusele operatiivse ilmainfo, ilmaprognooside ja hoiatuste tagamine, sh süsteemide ja teavituskanalite

arendamine .

• Ilmavaatlused on korraldatud ja ilmaandmed avaldatud. Seirejaamades kogutavad ilmavaatlusandmed salvestatakse automaatselt andmebaasidesse, toimub kvaliteedikontroll, avalikustatakse keskkonnaportaalis. Teenuse osutamiseks vajalikud keskkonnaandmed kogutakse peamiselt hüdrometeoroloogia seirevõrgu abil (sh automaatilmajaamad).

• Ilmaprognoosid ja hoiatused maismaa, mere ja siseveekogude kohta on koostatud. Teenuse osutamiseks vajalikud prognooside tehakse mitmete ilmamudelite ning kaugseire abil (radarite ja satelliitide info). Ilmamudelid on arendatud ja jooksutatud, produktid ja visualisatsioonid tehtud ning andmebaasid hallatud.

• Hoiatussüsteem on kaasajastatud nii, et realiseerub automatiseeritus,

74

mõjupõhisus, asukohapõhisus (detailsus nii territoriaalselt kui ka ajaliselt), optimaalne ettehoiatamise aeg.

• Riikliku ilmaäpi (ILM+) edasised arendused on teostatud, nt ligipääsetavuse tagamine (SEME3).

• Avalikkusele meteoroloogia ja keskkonna avaandmete kättesaadavuse tagamine keskkonnaportaali kaudu.

• Meteoroloogiaandmed on avaandmetena kättesaadav keskkonnaportaalis

• Keskkonnaandmed on avaandmetena kättesaadav keskkonnaportaalis

• LIFE AdatEst projekti raames loodud kliimaprojektsioonide andmed on avaandmetena kättesaadavad

• Avaandmete kvaliteedi tagamine

• Hüdrometeoroloogilise seirevõrgu ajakohastamine (projekti Meteoroloogilise, hüdroloogilise ja keskkonnaseire ning nende tugisüsteemide arendamine (SEME3) raames).

• Seirevõrk on ajakohane, nii et uuendatud ilmajaamade osakaalu sihttase on saavutatud.

• Meteoroloogiliste radarite võrgu laiendamine (SEME3 ja Üleujutusohu ennetamine ja leevendamine, hoiatussüsteemid projektide raames).

• Eesti territoorium on radariandmetega kaetud. Radarivõrgu koosseis vastab sihttasemele (kokku 5 meteoroloogilist radarit, millist kolm on uutes asukohtades ja kaks olemas olevad on uuendatud).

• Üleminek uue põlvkonna satelliitandmetele: MTG ja EPS-SG (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Kolmanda põlvkonna satelliidiandmed on avalikkusele kättesaadavad.

• Kliimaprojektsioonide uuendamine (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Eesti kliimaprojektsioonid on uuendatud.

• Tuleohukaardi arendus (LIFE SIP AdaptEst projekti raames).

• Uuendatud tuleohukaart on operatiivtöösse rakendatud.

• Lennumeteoroloogia vaatlus- (sh tehnika) ja prognoosteenuse ümberkorraldamine.

• Teenus on ümberkorraldatud.

75

Meede 6. Toetavad programmi tegevused

Meetme eesmärk: Keskkonnateadlik mõtteviis ja igapäevane käitumine on saanud

normiks Eesti elanike igapäevaelus Programmi sisutegevused on

toetatud ja IT-teenused teistele valitsemisaladele osutatud.

Meetme kirjeldus:

Meede koosneb kahest programmi tegevusest: Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine ja kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele. Eesmärki aitavad oma teenuste kaudu saavutada: Kliimaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus.

Meetme mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse

ja -hariduse valdkonna toimimisele

(keskkonnahariduse ja -teadlikkuse

tegevuskava elluviimise seire)

0

(2018) 80 80 80 80

Tegevus 6.1. Keskkonnateadlikkuse ja -hariduse arengu suunamine

Tegevuse eesmärk:

Toimiv erinevaid osapooli kaasav keskkonnahariduse võrgustik, mille tegevuse tulemusena suureneb keskkonnahariduse kvaliteet ning järjepidevalt elanike keskkonnateadlikkus; usaldusväärne ja ajakohane keskkonnainfo on kättesaadav, keskkonnaseisundi kohta on teave olemas ning inimestel on selle põhjal võimalik igapäevaelus keskkonnateadlikke valikuid teha.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks kujundatakse ja rakendatakse keskkonnateadlikkuse (sh keskkonnaharidus) poliitikat, sh viiakse ellu keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava, edendatakse keskkonnahariduse kvaliteeti ning keskkonnahariduse asutuste koostööd erinevate osapooltega, korraldatakse loodushariduslikke näituseid ja üritusi, edendatakse muuseumikogusid ja kodanikuteadust, korraldatakse keskkonnaalaseid õppeprogramme ja teavitusüritusi ning koostatakse ja levitatakse teabematerjale, avaldatakse keskkonnateavet, arendatakse riiklikke keskkonnaseire programme, viiakse läbi keskkonnahariduse ja -teadlikkuse alaseid uuringuid jm.

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Keskkonnaharidusprogrammides

osalevate õpilaste arv 150545 125000 130000 130000 130000

Keskkonnainfo kättesaadavuse hinnang

(keskkonnateadlikkuse uuringu

andmed)

52 60

70 72

Uute seiremeetodite rakendamine

erinevates seirevaldkondades -

kaugseire kasutamine: valdkondade arv

4 6 6 6 6

Eksperthinnang keskkonnateadlikkuse

ja -hariduse valdkonna toimimisele

0

(2018)

80 80 80 80

76

(keskkonnahariduse ja -teadlikkuse

tegevuskava elluviimise seire)

Olukorra lühianalüüs Eesti elanikud väärtustavad keskkonnateadlikku eluviisi ja peavad oluliseks loodushoidu. Alates 2010. aastast toimunud uuringu põhjal on elanikud aasta-aastalt muutunud keskkonna suhtes tähelepanelikumaks ja hoolivamaks. Kuigi suur osa inimestest peab end keskkonnateadlikeks (keskkonnateadlikkuse indeks oli 2022.a ca 41,5%), ei toeta seda väidet inimeste tegelik käitumine. Üksikisiku tasandil on oluline kujundada selline vaimne ja füüsiline keskkond, kus inimesed ise motiveeriksid end keskkonnahoidlikult käituma. Keskkonnahoidliku käitumise võimaldamiseks igas eluvaldkonnas tagame keskkonnainfo kättesaadavuse, kavandame toetusi ja tunnustusi erinevate organisatsioonide, asutuste ja üksikisikute keskkonnasõbralikke algatusi ning korraldame koolitusi erinevatele sihtrühmadele (riigiasutused, KOV, ettevõtjad, ajakirjanikud jne). Keskkonnateadlikkuse hindamiseks ühiskonnas ja edasiste tegevuste kavandamiseks korraldame regulaarseid uuringuid. Keskkonnahariduse valdkonnas on Kliimaministeerium teinud aastatepikkust koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga (HTM), kellega koos on välja töötatud Keskkonnahariduse ja -teadlikkuse tegevuskava 2023–2025, mis määratleb erinevate osapoolte rollid. Kliimaministeeriumi fookus on mitteformaalse keskkonnahariduse arendamisel ja kogu ühiskonna keskkonnateadlikkuse suurendamisel, HTM toetab formaal- ja mitteformaalhariduse lõimimist. Rohereformi eesmärkide saavutamist haridussüsteemis toetab rahvusvahelise Rohelise kooli programmi rakendamine ligi 200 haridusasutuses. Eestis tegutsevad pika traditsiooniga loodusvaldkonna huvikoolid, kelle tegevus toetab nii formaalharidust kui ka üldist elanikkonna keskkonnateadlikkuse suurendamist ning on oluline valdkonna spetsialistide järelkasvu lava. Keskkonnateadliku mõtteviisi kujundamiseks läbi hariduse on kavas koostada ja ellu viia riiklik keskkonnahariduse arendamise programm, mille olulisteks tegevusteks on koolide-keskuste- kogukonna koostöö arendamine, sh keskkonnahariduse lõimimine õppeainetesse ja huvitegevustesse ning koolide, keskkonnahariduskeskuste, noortekeskuste keskkonnasõbralik toimimine. Korraldame koolitusi haridustöötajate meeskondadele ja keskkonnaharidus- keskuste töötajatele, loome keskkonnateemalisi õppematerjale, viime ellu kogukonnale suunatud projekte ning arendame koostöömudeleid. Eestis tegutseb üle 150 keskkonnahariduskeskuse, kes pakuvad õppeprogramme koolidele ja lasteaedadele. Õppeprogrammides osalemist rahastatakse läbi Keskkonnainvesteeringute Keskuse keskkonnateadlikkuse programmi. Formaal- ja mitteformaalhariduse koostöövõrgustiku tegevust koordineerib maakondades Keskkonnaamet. Võrgustiku infokanaliks on keskkonnahariduse portaal www.keskkonnaharidus.ee, mis vahendab teavet keskkonnahariduskeskuste, õppeprogrammide, koolituste jm kohta. Võrgustikus etendab olulist rolli MTÜ Eesti Keskkonnahariduse Ühing, mis koondab laiapõhjaliselt erinevaid keskkonnahariduse edendajaid. Aastal 2019 käivitati keskkonnahariduse kvaliteedisüsteemi arendusprojekt, mille käigus töötati välja keskkonnahariduslike õppeprogrammide kirjelduste

77

kvaliteedi kriteeriumid, 2023.a seisuga on hinnatud 1171 aktiivõppeprogrammi kirjeldust, millest 726 omistati märgis "Läbimõeldud programm". Oma programme saatis hindamisele 61 keskust ja keskkonnahariduse pakkujat. Käivitatud on keskkonnahariduskeskuste juhendajate/spetsialistide enesehindamise programm, mille raames on koostatud juhendaja/õpetaja pädevusmudel, ning valmimas on juhendaja/õpetaja enesehindamise tööriist. Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku arendamisel on oluline tagada kvaliteetne keskkonnahariduse kättesaadavus erinevatele sihtgruppidele. Selleks, et keskkonnahariduskeskuste toimimine oleks jätkusuutlik on vaja muuta rahastamismudelit, ning nende koostöö paremaks korraldamiseks luua keskkonnateadlikkuse kompetentsikeskus. Jätkuvad ettevalmistustööd uue Loodusmuuseumi maja valmimiseks ning sinna kolimiseks. Selleks on loodud uue Loodusmuuseumi püsiekspositsiooni kontseptsioon, mis on sisendiks ideekonkursile; valminud on materjalid uue Loodusmuuseumi teenuste disaini suunal. Oluline rõhk on haridusstrateegia väljatöötamisel ja sellest lähtuva haridustegevuse integreerimine loodava ekspositsiooniga. Hetkel on suurimaks väljakutseks kogude töös ruumikitsikuses tegutsemine mis ei võimalda vastu võtta muuseumi pakutavatesse haridusprogrammidesse suuremas mahus kooli- ja lasteaia gruppe. Lisaks seavad praegused ruumiolud piirangud kogude kasvu ja uute kogumismeetodite väljaarendamise võimalustele. Loodusmuuseum on oma äärmiselt kitsal vanalinna pinnal (näituste pinda 360 m²) saavutanud oma arengu ja külastatavuse vastuvõtmise lae (50 000 külastajat aastas), mistõttu on uut muuseumi hoonet aktiivselt planeeritud juba viimased 10 aastat. Olemasolev hoone ligipääsmatu liikumis- ja nägemispuudega inimestele. Muuseumi kogude tingimused on katastroofilises olukorras (laiali jaotatud neljale pinnale üle linna (sh keldrid), millest ükski ei vasta kogude säilitamiseks hädavajalikele tingimustele), mistõttu on riigile väga väärtuslikud loodusteaduslikud kogud väga haavatavas olukorras. Keskkonnateadlikkuse üheks aluseks on ka ajakohane, kvaliteetne ja kättesaadav keskkonnainfo. Keskkonna info saamise üheks vahendiks on keskkonnaseire, kus tuleb arendada ja kasutusele võtta uued tehnoloogilised lahendused ning tagada keskkonnaseire, andmeanalüüsi ning keskkonnainfo valdkonna terviklik arendamine. Keskkonnainfo kättesaadavuse parandamiseks on kasutusel ja edasiarendamisel keskkonnaportaal.

Olulisemad tegevused Oodatavad tulemused

• Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 elluviimine koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga sh riikliku keskkonnahariduse arendamise programmi kavandamine ja elluviimine (2023–2025).

• Keskkonnahariduse- ja teadlikkuse tegevuskava 2023–2025 on ellu viidud, sh on käivitatud ja rahastatud koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga riiklik keskkonnahariduse arendamise programm.

• Üleriigilise keskkonna- ja kliimateadlikkuse kompetentsikeskuse loomine erinevate osapoolte koostöö tõhustamiseks.

• Ministeeriumi koordineerimisel on erinevate osapoolte koostöös valminud kompetentsikeskuse mudel ning keskuse tegevus on käivitunud. Kompetentsikeskus koordineerib ja korraldab valdkondlikke tegevusi,

78

käivitab eri sihtrühmadele suunatud arendusprojekte, koordineerib üleriigilisi keskkonnaharidusprojekte, korraldab koolitusi sihtrühmadele, korraldab teavituskampaaniaid, sh tutvustab keskkonnainfo allikaid ja on oma toimimisega keskkonnahoidlikkuse eeskujuks.

• Eesti Loodusmuuseumi uue ekspositsiooni loomine ning üleriigilise keskkonnahariduse kompetentsikeskuse arendamine (2023–2025). Põhjamaade kaasaegseima Loodusmuuseumi valmimine (sh uus püsiekspositsioon ning loodusteaduslike kogude kolimine), kus hetkel äärmiselt suures ruumikitsikuses töötav Loodusmuuseum saaks kogudele vajalikud säilitamistingimused ning kaasaegsele muuseumile vajaliku ligipääsetavuse. Uues Loodusmuuseumis tekib võimalus pakkuda kvaliteetset loodusharidust ca 250 000 inimesele aastas ning muuseum saab olla keskkonnahariduse lipulaevaks ja rohepöörde kompetentsikeskuseks kogu riigi tasemel.

• Eesti Loodusmuuseumis on loodud uus ekspositsioon, mis käsitleb mõjusalt olulisi keskkonnateemasid. Muuseumi keskkonnahariduskeskus toimib osana üleriigilisest keskkonnahariduse kompetentsikeskusest.

• Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku arendamine sh tõhusam lõimimine formaalharidusega, kvaliteedisüsteemi rakendamine ja rahastamise põhimõtete korrastamine Keskkonnaharidusportaali keskkonnaharidus.ee ajakohastamine vastavalt võrgustiku vajadustele.

• Mitteformaalse keskkonnahariduse võrgustiku kvaliteedisüsteem tagab heatasemelise keskkonnahariduse kättesaadavuse erinevatele sihtrühmadele; keskkonnahariduskeskuste rahastamissüsteem on jätkusuutlik. Keskkonnaharidusportaal keskkonnaharidus.ee on ajakohane ja uuendatud vastavalt kvaliteedisüsteemi uuendamise käigus tekkinud arendusvajadustele.

• Rohereformi toetavate koolitusprogrammide sh. kõrgemad keskkonna- ja kliimakursused, riigiametnike e-

• Kõrgematel keskkonna- ja kliimakursustel on koolitatud otsustajaid, arvamusliidreid ja erinevate valdkondade kõneisikuid. Riigiametnikele on

79

kursus jm korraldamine. Rohesaadikute programmi käivitamine.

koostatud rohereformi e-kursus. On koolitatud nn rohesaadikud, kes on omandanud oskused roheteemade tutvustamiseks erinevatele sihtrühmadele.

• Teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse tagamine erinevatele sihtgruppidele sh Keskkonnaportaali arendamine.

• Keskkonnaportaal tagab teaduspõhise, ajakohase ja tähendusliku keskkonnainfo kättesaadavuse erinevatele sihtgruppidele.

• Eesti elanikkonna esindusliku iga- aastase keskkonnateadlikkuse uuringu läbiviimine eesmärgiga hinnata valdkonnas toimunud muutusi ja kavandada meetmeid teadlikkuse suurendamiseks.

• Igal aastal on läbi viidud Eesti elanikkonna keskkonnateadlikkuse uuringud, mille küsimustikud on valideeritud ning koostatud keskkonnateadlikkuse indeks annab usaldusväärset infot valdkonnas toimuva hindamiseks ja edasiste tegevuste kavandamiseks.

• Toimiva seirevõrgu tagamine, et omada infot keskkonnaseisundist ja surveteguritest, mille põhjal on võimalik kujundada tõhusat faktipõhist keskkonnapoliitikat.

• Valdkonnaülene seire on korraldatud ja andmed avaldatud. Keskkonnas toimuvate muutuste avastamiseks ning võimalike põhjuste ja pikaajaliste suundumuste selgitamiseks on koostatud valdkonnaülesed keskkonnaanalüüsid.

• Riikliku keskkonnaseire programmide uuendamine.

• Riikliku keskkonnaseire programmid on koostatud ja uuendatud. Järgmistel aastatel keskendutakse sellele, et koondada kõik keskkonnaseirega seonduvad normid seireseadusesse ja tagada seire terviklik ja ajakohastatud rahastamine. Kaugseire mitmekülgsema rakendamise võimaluste arendamiseks Eestis on tagatud selleks vajalik õigusruum.

Tegevus 6.2. Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele

Tegevuse eesmärk: Kesksed IT-teenused teistele valitsemisaladele on osutatud.

Tegevuse kirjeldus:

Eesmärgi saavutamiseks osutab Keskkonnaministeeriumi

Infotehnoloogiakeskus keskseid IT-teenuseid Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumi valitsemisaladele.

80

Tegevuse mõõdikud 2022

(algtase)

2024

(sihttase)

2025

(sihttase)

2026

(sihttase)

2027

(sihttase)

Mõõdik on välja töötamisel - - - - -

Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus (KeMIT) osutab keskseid IT-teenuseid

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi

valitsemisaladele.

7. Programmi juhtimiskorraldus

Keskkonnakaitse ja -kasutuse programmi programmijuht on Kliimaministeeriumi kantsler. Programmijuhi ülesandeks on programmi väljatöötamise ja uuendamise eestvedamine, elluviimise ja seire koordineerimine, programmi ja tulemusvaldkonna arengukava ning valdkonna arengukavade vahelise sidususe tagamine ja infovahetuse korraldamine. Programmi koostamisel ja eesmärkide elluviimisel osalevad Kliimaministeeriumi valitsemisala asutustest Kliimaministeerium, Eesti Loodusmuuseum, Keskkonnaamet, Keskkonnaagentuur ja Keskkonnaministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ning selle väljatöötamist, uuendamist ja seiret koordineerib Kliimaministeeriumi strateegia, analüüsi ja digiarengu osakond. Programm on alavaldkondade järgi jaotatud kuueks meetmeks ning meetmete ja programmi tegevuste väljatöötamise, uuendamise ja elluviimise ning seire koordineerimise eest vastutab vastav Kliimaministeeriumi asekantsler. Programmi tulemuste seire toimub vastavalt Vabariigi Valitsuse 19. detsembri 2019. a määrusele „Riigi eelarvestrateegia, riigieelarve eelnõu ja tõhustamiskava koostamise ning riigieelarve vahendite ülekandmise kord ning riigieelarve seadusest tulenevate aruannete esitamise kord“. Iga lõppenud aasta kohta koostab Kliimaministeerium programmi tulemusaruande.

K Ä S K K I R I

Tallinn 23.02.2024 nr 1-2/24/81

Kliimaministeeriumi 2024–2027 programmide

kinnitamine

Riigieelarve seaduse § 20 lõike 4 alusel kinnitan Kliimaministeeriumi 2023–2026 programmid –

„Keskkonnakaitse ja -kasutuse programm“; „Energeetika ja maavarade programm“;

„Transpordi ja liikuvuse programm“; „Ehituse programm“ ja ühisprogramm „Kalandus“

(Kliimaministeeriumi tegevuste ja eelarvega) (lisatud).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister

Saata: Valitsemisala asutustele

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

Transpordi ja liikuvuse programm

aastateks 2024–2027

Lisa 3

Veetee hoiukava 2024–2027

Tallinn 2023

2

Sisukord

Kasutatud lühendid .................................................................................................................................. 3

Sissejuhatus ............................................................................................................................................. 4

1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine .......................................................................................... 5

1.1 Hüdrograafia .................................................................................................................................. 5

1.2 Kartograafia ................................................................................................................................... 6

1.3 Laevateed ...................................................................................................................................... 6

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon .......................................................................... 8

3. Navigatsioonimärgistus ................................................................................................................. 12

4. Jäämurre ......................................................................................................................................... 15

5. Laevastik ........................................................................................................................................ 18

3

Kasutatud lühendid

AIS – Automaatne tuvastussüsteem

BSHC – Läänemere hüdrograafiakomisjon

DGPS – Diferentsiaalne ülemaailmne asukohamääramise süsteem

EMDE – Elektrooniline mereinfosüsteem

GNSS – Ülemaailmne

satelliitnavigatsioonisüsteem GOFREP – Soome

lahe laevaettekannete süsteem

HELCOM – Helsingi Komisjon ehk Läänemere merekeskkonna kaitse komisjon

HIS – Hüdrograafia infosüsteem

HO – Hüdrograafiaosakond

IALA – Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon

IHO – Rahvusvaheline Hüdrograafiaorganisatsioon IMO –

Rahvusvaheline Mereorganisatsioon

KO – Kartograafiaosakond

LTO – Laevateede osakond

NMA – Navigatsioonimärkide andmekogu

NME – Navigatsioonimärkide seirekeskus

NMIS – Navigatsioonimärkide infosüsteem

NMÜ – Navigatsioonimärgistuse üksus

MSOS – Meresõiduohutuse seadus

REK – Rekonstrueerimine

RIKS – Riigi Infokommunikatsiooni Sihtasutus

SOLAS – Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest

merel

TRAM – Transpordiamet

VDES – VHF-andmete edastuse süsteem

VJÜ – Veeliikluse juhtimise üksus

VTS – Laevaliikluse juhtimise süsteem

4

Sissejuhatus

Merendusest sõltub suur osa Eesti majandusest, kuna Statistikaameti andmetel vähemalt 60%

Eesti ekspordist ja impordist toimub meritsi. Teisest küljest võimaldab avatus merele koos

asukohaga suurte kaubavoogude teel Eesti teenida olulist sissetulekut rahvusvahelisest

kaubaveost, turismist ning kalandusest. See on aga võimalik ainult siis, kui otseselt

merendusega seotud majandustegevust toetavad efektiivsed avaliku sektori teenused sh ohutu

veeliikluse tagamine ja pädev õiguslik regulatsioon, hea ettevalmistusega tööjõud, oskuste ja

teadmiste üldine kõrge tase ning turuosaliste vaheline koostöö. Viimastel aastatel on oluliselt

kasvanud väikelaevaliiklus ja sellega seoses on suurenenud laevateede korrashoiu vajadus.

Ohutu veeliikluse aluseks on tehniliselt korras laevad, kvalifitseeritud laevapereliikmed, õigeaegne ja täpne navigatsiooniteave ning hooldatud ja tõrgeteta töötav veeteetaristu. Veeteetaristu hooldus ja navigatsioonisüsteemide tagamine on olnud alarahastatud. Erinevatel alustel loodud veeteetaristu ja selle osade haldamise osasid pole seni terviklikult käsitletud ega koostatud ühtset kava nende haldamiseks.

Veetee hoiukava teemadeks on hüdrograafiline mõõdistamine, laevavälised navigatsioonivahendid (navigatsioonimärgid, süsteemid (DGPS ja AIS/VDES) ning teenused (VTS/GOFREP)), jäämurre, laevateede projekteerimine ja haldamine (sh süvendamine) ning navigatsiooniteabe avaldamine.

Transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035 on seatud eesmärgiks, et laevateed, mis viivad riiklikult ja regionaalselt tähtsatesse sadamatesse, peavad olema rekonstrueeritud, tänapäevased, regulaarselt hooldatud ning aastaringselt kasutatavad. Samuti nähakse arengukavas ette, et jäämurdeteenuse tagamiseks ja veeteetaristu kestlikuks arendamiseks ja hooldamiseks töötatakse välja veetee hoiukava.

Veetee hoiukava tegevused viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi raames. Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud transpordi ja liikuvuse arengukavas 2021–2035, mida viiakse ellu transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmis toodud tegevuste abil.

Veetee hoiukava panustab transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi tegevuse „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid“ mõõdikute saavutamisele. Nendeks mõõdikuteks on jäämurdeteenuse tagamine, Eesti mereala on mõõdistatud ja ohtlike juhtumite ning laevaõnnetuste arv aastas on alla viie.

Regulaarne veeteetaristu hindamine ja tööde terviklik planeerimine koostöös kõigi osapooltega loob eeldused Eesti veeteetaristu jätkusuutlikuks arenguks. Hästi planeeritud ja hoitud veeteetaristu vähendab õnnetuste riski ja aitab laevadel kasutada optimaalseid teekondi, vähendades seeläbi koormust keskkonnale ja vähendades ohtu inimeludele.

Veetee hoiukava eesmärk on Transpordiameti poolt hallatava veeteetaristu hoiu ja parendamise jätkusuutlik korraldamine. Veetee hoiukava toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist.

5

1. Navigatsiooniteave ja veetee haldamine

MSOS § 47 kohaselt on Transpordiameti (TRAM) korraldada:

- navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimine ja töötlemine ning selle alusel navigatsiooniteabe koostamine, väljaandmine ja veeliiklejatele edastamise korraldamine;

- üldkasutataval veeteel ja sisevetel hüdrograafilise mõõdistamise korraldamine ja andmete haldamine;

- üldkasutataval veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimise korraldamine, rajamine ning haldamine.

1.1 Hüdrograafia

HELCOM-i (Helsingi Komisjon) 1992. aasta konventsiooni reegel 8 sätestab, et

konventsiooniga liitunud osapooled töötavad välja plaani olulisemate laevateede ja sadamate

süstemaatiliseks mõõdistamiseks, et meresõiduohutust ei ohustaks puudulik informatsioon.

BSHC-s (Läänemere hüdrograafiakomisjon) osalevatele riikidele ühiselt koostatud

mõõdistamise plaanis on Eesti mereala jagatud mõõdistuse prioriteetsuse alusel kolme

kategooriasse (CAT I, CAT II ja CAT III) ning koostatud selle mõõdistamise ajakava, mille

järgi tuleb mõõdistustöid teostada.

TRAM-is tegeleb hüdrograafilise mõõdistamisega hüdrograafiaosakond (HO,

navigatsiooniteabega kartograafiaosakond (KO) ja laevateede haldamise ja korrashoiu

korraldamisega laevateede osakond (LTO). Lisaks hindab LTO igal aastal mõõdistamise

vajadust lähtuvalt muutustest veeteel ning tellib HO-lt mõõdistused.

HO mõõdistab nelja laevaga (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja) igal aastal kokku ca

1000 km² merel ja 50 km² sisevetel. Eesmärgiks on kõik planeeritud alad saada mõõdistatud

2035. aastaks, praeguseks on mõõdistatud 70% merealast ja 75% sisevetest. Mõõdistustööd

teostatakse IHO standardi S-44 kohaselt. HO haldab ka hüdrograafia infosüsteemi (HIS), kuhu

on üles laetud kõik senised puhastatud mõõdistusandmed ning kust neid saab alla laadida mh

kaartide koostamiseks, laevateede ja navigatsioonimärgistuse haldamiseks. HO investeeringute

vajadus on toodud tabelis nr 1, kust on näha, et 2026. aastal vajab väljavahetamist vananenud

lehviksonar ning 2027. aastal külgvaatesonar.

6

Tabel 1. Hüdrograafiaosakonna investeeringud 2024–2027

Hüdrograafia 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus

Lehviksonar 170 000 Vana lehviksonari välja vahetamine,

et tagada mõõdistustööde stabiilsus,

parem kvaliteet ja efektiivsus. Vana

lehviksonar jääb varusse, kui mõne

laeva lehviksonaril tekib rike, siis ei

jää laeva töö seisma kuni seade

korda tehakse. Vaja maandada riski,

et mõõdistustööd ei katkeks.

Külgvaatesonari

uuendus 100 000

Vana külgvaatesonari välja vahetamine, et tagada

mõõdistustööde stabiilsus, parem kvaliteet ja

efektiivsus.

Kulud kokku 0 0 170 000 100 000

1.2 Kartograafia

Navigatsiooniteabe koostamise ja avaldamisega (navigatsioonikaardid,

navigatsioonihoiatused, teadaanded meremeestele, lootsiraamat) tegeleb kartograafiaosakond.

Navigatsiooniteave koostatakse lähtuvalt IHO standarditest. Koostatakse nii paberkaarte kui

elektroonilisi kaarte. Viimased edastatakse kaartide koostajatele töötlemiseks või laetakse

valmis kujul üles rahvusvahelisele navigatsioonikaartide platvormile PRIMAR, kust kasutajad

saavad neid tasu eest alla laadida. Lähtuvalt INSPIRE-direktiivi nõuetest laetakse

kaardiandmed ka Maa-ameti geoportaali. Navigatsioonihoiatused avaldatakse

navigatsioonihoiatuste portaalis ning edastatakse koostöös RIKS-iga läbi Tallinn Raadio ja

NAVTEX-süsteemi. Muutuste kohta navigatsiooniteabes teavitatakse Teadaannetena

Meremeestele TRAM-i kodulehel. Avaldatavas lootsiraamatus võetakse navigatsiooniteave

regioonide kaupa kokku. Kartograafiaosakonnal puudub investeeringute vajadus aastateks

2024-2027.

1.3 Laevateed

Koostöös HO, KO ja navigatsioonimärgistuse üksusega (NMÜ) korraldab üldkasutataval

veeteel navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist ning haldamist LTO.

Haldamine hõlmab ka nelja üldkasutataval veeteel asuvat kanalit: Rukki kanalit Väinameres,

Saareotsa kanalit Liivi lahe põhjaosas ning Praaga kanalit Peipsi järves ja Eesti Värava kanalit

Lämmijärves. Need kanalid vajavad perioodilist süvendamist. Rukki kanalit kasutavad

peamiselt Hiiumaaga ja Saareotsa kanalit Kihnuga ühendust pidavad parvlaevad. Sisevete

kanaleid kasutavad peamiselt väikelaevad, kalalaevad ja ametkondade laevad. Süvendamise

vajadus tuvastatakse iga-aastaste hüdrograafiliste mõõdistuste põhjal. Järgmised planeeritud

süvendused on toodud tabelis nr 2.

7

LTO töötleb ja analüüsib AIS-andmeid, kogub väikelaevade liiklusandmeid, hindab

regulaarselt veeteetaristu seisukorda ning vajadusel koostab projektid navigatsioonimärgistuse

ja kanalite uuendamiseks. Rukki kanali süvendamiseks on baasrahastusena ette nähtud 333 333

eurot iga kahe aasta tagant.

Tabel 2. Planeeritud kanalite süvendamised 2024–2027

7 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus

Rukki kanali 483 000 483 000 Rukki kanal on kriitiline laevatee

hooldussüvendus osa Rohuküla ja Heltermaa vahel,

kus kanali keskele kuhjub settevall.

Kui kanali settevall on kõrge ja

veetase madal, siis võib katkeda

parvlaevaühendus Hiiumaaga.

Sellest tulenevalt on vaja teha

regulaarselt kanalis

hooldussüvendust ning settinud

materjal eemaldada. Kanali

regulaarsete

hooldussüvendustöödega

tagatakse ohutu ja stabiilne

parvlaevaühendus mandri ja

Hiiumaa vahel.

Eesti Värava 2 000 000 Eesti Värav asub Mandri-Eesti ja

kanali Piirissaare vahel ning see on Eesti

hooldussüvendus vetes ainus laevatatav ühendus

Peipsi ja Lämmijärve vahel. Kanal

rajati 2008. a ning on tänaseks

suures osas liiva ja setteid täis ning

sügavused on ohtlikult vähenenud.

2021. a tehti väikeses mahus

hooldussüvendus, et kanal oleks

mingilgi määral kasutatav.

Kui kanalit ei süvendata

projekteeritud mõõtemeteni, siis ei

ole tagatud veeliikluse ohutus ning

madala veetaseme korral ei ole

kanal üldse laevadele kasutatav.

Kulud kokku 2 483 000 0 483 000 0

Baasrahastus 333 333 0 333 333 0

Puudujääk 2 150 000 0 150 000 0

8

Teenuse mõõdikud

Laevatee või navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3.

Merel on igal aastal mõõdetud vähemalt 1000 km 2 või andmeid kogutud 300 GB ja sisevetel

vähemalt 40 km 2 või andmeid kogutud 10 GB. 2025. aastaks on mõõdistatud 75% veeteest.

Ebakorrektsest navigatsiooniteabest põhjustatud õnnetuste arv on 0.

Alarahastamisega kaasnevad ohud

Ilma nõuetele vastava hüdrograafilise mõõdistuse ja andmete töötluseta ei ole võimalik

laevateede haldust ega navigatsiooniteabe koostamist korraldada. Ebatäpne navigatsiooniteave

ning puudulike andmete alusel teostatud laevateede hooldus viib õnnetuse riski suurenemiseni.

Kui kanaleid ei hooldata regulaarselt, siis ei ole nendes tagatud veeliikluse ohutus ning madala

veetaseme korral on oht regulaarse parvlaevaühenduse katkemiseks saarte ja mandri vahel.

2. Laevaliikluse korraldamine ja raadionavigatsioon

Laevaliikluse korraldamise süsteemi eesmärk on laevaliikluse ohutuse ja sujuvuse tõhustamine

ning keskkonnariskide vähendamine üldkasutataval veeteel Soome lahes. Korraldamine

hõlmab laevaliikluse juhtimist ja ettekannete süsteemi töö korraldamist. Tööd korraldab

TRAM-is veeliikluse juhtimise üksus (VJÜ), mis jälgib mereala Kõpust Narva-Jõesuuni. VJÜ

kogub ka andmeid merealal toimunud rikkumiste ja intsidentide kohta.

MSOS-i § 51 kohaselt organiseerib TRAM laevaliikluse korraldamise süsteemi tööd.

Laevaliiklusteeninduse piirkond on Eesti mereala osa, kus osutatakse laevaliiklusteenuseid,

lähtudes IMO ja IALA nõuetest ja soovitustest. Laevaliikluse korraldamise süsteemi

tööpiirkond jaguneb laevaliiklusteeninduse piirkonnaks ja Soome lahe laevaettekannete

süsteemi piirkonnaks. AIS-süsteemi korraldamise kohustus ja üldnõuded on toodud ka EL-i

direktiivis 2002/59.

HELCOM-i osapooled on ühiselt kokku leppinud Läänemere laevade automaatse

tuvastussüsteemi (AIS) haldamises ning AIS-andmete jagamises ning kogumises.

Laevaliiklusteenuste osutamiseks ja laevade AIS-signaali vastuvõtmiseks on Eesti merealale

rajatud AIS-kaldajaamade võrk 13 baasjaamaga. Kogutud andmeid on võimalik hiljem

kasutada riskide hindamiseks ning merealaga seotud tegevuste planeerimiseks. AIS-andmed

saadetakse automaatselt HELCOM-i, kus neid hoitaks kuus kuud.

Soome lahe rahvusvahelistes vetes on kasutusel kohustuslik laevaettekannete süsteem

GOFREP, mille eesmärk on tagada ohutu laevasõit ja merekeskkonna kaitse läbi informatsiooni

vahetamise laeva ning vastava kaldakeskuse vahel. Laevaliikluse jälgimiseks Kopli, Tallinna

9

ja Muuga lahel on kasutusel radarid Paljassaares ja Leppneemes. Sidepidamiseks

laevajuhtidega Soome on lahel kasutusel VHF-raadiosidevõrk.

Efektiivne, ajakohane ja kõikidele rahvusvahelistele standarditele vastav

navigatsioonimärgistus koos pideva juhitud laevaliikluse korraldamisega loob eeldused

ohutuks laevaliikluseks, võimaldab valida optimaalsed sõidutrajektoorid, aitab vähendada

ooteaega sadamatesse ning seega saavutada kütuse kokkuhoidu ja vähendada koormust

keskkonnale.

Hinnanguliselt hoitakse aktiivselt juhitud laevaliikluse abil ära 15 laevaõnnetust aastas.

Rahastamise vajadus

GOFREP-piirkonnas kehtib laevaettekannete süsteem. Selle peamine eesmärk on koguda ja

vahendada infot pääste- ja otsinguoperatsioonideks, reostuse ärahoidmiseks ja

laevaliiklusteenuste osutamiseks. GOFREP-süsteemi toimimiseks vajalikud seadmed vajavad

uuendamist 2026. aastal, vastasel juhul on süsteemi töö häiritud ja see toob omakorda kaasa

keskkonnareostuse riski ja puudused laevaliiklusteenuse osutamises.

Vajalik on välja ehitada praegu puuduv ligipääs Leppneeme radarile, et oleks võimalik seadmeid hooldada.

AIS-baasjaamade võrk asendati 2022. aastal VDES-võrguga, mis võimaldab lisaks AIS-i

funktsioonidele suurema mahuga andmevahetust laevade ja kaldaasutuste vahel, suureneb

sõnumite edastamise usaldusväärsus ning see võimaldab tulevikus rakendada erinevaid e-

navigatsiooni funktsioone, s.h navigatsiooniteabe edastamist. Sellega on seotud VTS-süsteemi

arendus 2026. aastal.

Ajakohane AIS- ning VHF-süsteem võimaldavad efektiivset sidet laevade ja juhtimiskeskuse vahel ning aitavad ennetada ohtlikke olukordi.

Eestis on kasutusel kaks DGPS-tugijaama – Ristnas ja Narva-Jõesuus. Nende eesmärk on

asukohaparandite rakendamisega tõsta asukoha määramise täpsust. DGPS-teenuse nõuded ja

korraldus tuginevad IMO resolutsioonidel. DGPS-jaamade välja kolimine amortiseerunud

muinsuskaitsealustest hoonetest võetakse ette 2024. ja 2025. aastal (tabel 3). DGPS-jaamade

hoolduse ja uuendamisega tegeleb NMÜ.

10

Tabel 3. Laevaliikluse korraldamise ja raadionavigatsiooni investeeringud 2024–2027

Laevaliikluse 2024 2025 2026 2027 Vajaduse selgitus korraldamine ja

raadionavigatsioon

DGPS-jaamade 100 000 150 000 Narva-Jõesuu (2024) ja Ristna (2025)

kolimine DGNSS tugijaamade ümber tõstmine

seoses kinnistute võõrandamisega.

Rahastuseta ei saa kinnistuid

võõrandada ja tuleb investeerida

praeguste hoonete rekonstrueerimisse,

kuna need on väga halvas ehituslikus

seisukorras. Hoonete rekonstrueerimine

on oluliselt kallim, kui seadmete

ümbertõstmine.

GOFREP-süsteemi EL direktiivi 2002/59 nõuete täitmise

arendus 60 000 vajadus, kaasnevad trahvid riigile

nõuete mittetäitmise osas.

VTS-süsteemi Vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

arendus Tõrgeteta toimiv VTS-süsteem hoiab

70 000 aastas ära hinnanguliselt 15

laevaõnnetust.

Leppneeme radari 160 000 Vajalik laevaliikluse ohutuse tagamiseks.

ligipääs

Radarivastaja 25 000 Tallinnamadala radarivastaja (racon) on

(racon) väga vana ja ei ole enam töökorras.

Tallinnamadala Väheneb tiheda laevaliiklusega

tuletorni (vana piirkonna meresõiduohutus.

asendamine)

Ujuvmärkide

paigaldamiseks RTK

GPS paigaldusseade 10 000

Laevaliikluse ohutuse (nõutud

paigaldustäpsuse) tagamine

Kulud kokku 295 000 150 000 130 000 0

Tallinnamadala tuletornis asuv radarivastaja on 25 aastat vana ja vajab uuendamist.

Radarivastajate laialdasem kasutamine on üks võimalik alternatiiv satelliit-

positsioneerimisele. Teised alternatiivsed lahendused on GNSS-ist sõltumatud

raadionavigatsioonisüsteemid eLoran ja arendusjärgus olev R-Mode, mille kasutamist

tulevikus tuleb kaaluda.

Mõõdikud

DGPS-süsteemi tagamise eesmärk on, et kahe aasta jooksul on süsteem pidevalt kasutuses

vähemalt 99,8 % ajast ja ükski katkestus sellel perioodil pole pikem kui 15 min.

Eesmärgid laevaliikluse operaatori tööle: tööga seotud laevaõnnetuste arv laevaliikluse

korraldamise tööpiirkonnas on 0;

Hinnang laevaliikluse operaatori tööle on VTS simulaatoril kõikides hinnatavates valdkondades

(protseduuride järgimine, väljendite kasutamine, kõne korrektsus, olukordade prognoosimine

ja lahendamine, liikluse suunamine ja sujuvus) vähemalt rahuldav (hinne 3) viie palli süsteemis.

11

Lisaks on eesmärk, et laevaliikluse jälgimissüsteemi ja GOFREP-i monitooringu- ja

infosüsteemide käideldavus on minimaalselt 99,8 % kusjuures maksimaalne katkestuste kestus

on 18 tundi aastas ja ühe katkestuse kestus on maksimaalselt 1,5 tundi aastas.

Alarahastamisega kaasnevad ohud

Läänemere ja Soome lahe laevaliikluse ohutuse tagamiseks ja laevaliiklusteenuste (VTS koos

GOFREP-iga) osutamiseks vajalike seadmete hooldamata ja uuendamata jätmine võib viia

laevaõnnetuseni.

Läänemere tihe rahvusvaheline laevaliiklus, s.h tihe naftatankerite ja parvlaevade liiklus, ning

Eesti madal rannikumeri on tegurid, mis halbade asjaolude kokkulangemisel kujutavad suurt

ohtu nii inimeludele kui võivad tekitada pöördumatut kahju tundliku ökosüsteemiga

looduskeskkonnale.

Pardavarustuse oluline tehniline areng võimaldab laevade automaatset tuvastamist (AIS-

süsteemid) laevade paremaks seireks, samuti reisiinfo salvestust (VDR-süsteemid ehk “mustad

kastid”) õnnetustele järgneva uurimise hõlbustamiseks. Arvestades selliste seadmete tähtsust

laevaõnnetuste vältimise poliitika kujundamisel on need kohustuslikud siseriiklikke või

rahvusvahelisi reise tegevatel laevadel, mis külastavad ühenduse sadamaid.

Vastavalt direktiivile EL 2002/59 on liikmesriikidel kohustus tagada, et pädevate asutuste

rannikuäärsetele jaamadele on lisaks sobivatele tehnilistele vahenditele kättesaadav ka piisav

ja õige kvalifikatsiooniga personal.

Tulenevalt direktiivi EL 2002/59 sätestatule viib sanktsioonide ja trahvideni EL-i poolt.

Lisaks kahjule Eesti kui mereriigi mainele, muudavad uudised meie merenduse

ebakompetentsusest sadamad vähem atraktiivseks ning tõusevad laevade kindlustusmaksed,

veoteenus muutub kallimaks ja laevakülastuste arv väheneb. Sellest tulenevalt väheneb nii

veeteetasu laekumine kui sadamate tulud. Kokkuvõtvalt mõjub selline olukord kogu

majanduskeskkonnale ja transpordiahelale. Samuti kaasneb negatiivne mõju kliimamuutuste

eesmärkide saavutamisele, kuna meritsi vedu on üks kõige keskkonnasäästlikumaid

transpordiviise.

12

3. Navigatsioonimärgistus

SOLAS-e (Rahvusvaheline konventsioon inimelude ohutusest merel) peatüki V reegel 13

sätestab, et iga lepinguga liitunud riik (s.h Eesti) kindlustab navigatsioonimärgistuse, mis on

kooskõlas liikluse tiheduse ja riskide suurusega. Märgistus peab olema võimalikult üheselt

mõistetav, selleks tuleb planeerimisel lähtuda rahvusvahelistest soovitustest ja juhenditest.

Sama reegel sätestab, et info navigatsioonimärgistuse kohta tuleb teha avalikuks kõikidele

seotud osapooltele.

MSOS (Meresõiduohutuse seadus) § 47 kohaselt korraldab üldkasutataval veeteel

navigatsioonimärgistuse ja laevateede projekteerimist, rajamist, hooldamist ja haldamist ning

ühtlasi ka navigatsioonitingimusi iseloomustava informatsiooni hankimist ja töötlemist ning selle

alusel navigatsiooniteabe koostamist, väljaandmist ja veeliiklejatele edastamist TRAM.

TRAM haldab kokku 1121 ujuvmärki, millest 198 on poid. TRAM-i omanduses on 2022. a

seisuga 134 püsimärki ning 661 ujuvmärki ning neile lisaks märkidele rendib TRAM välja

sadamatele ujuvmärke, mida ka hooldab ja paigaldab. Ka haldab TRAM ametiabi korras ja

lepingute alusel 74 tulepaaki. Kõik tulega püsimärgid (123) ja 141 ujuvmärki on monitooringus,

s.t nende seisukorra kohta saadakse reaalajas infot.

Eesti püsimärgid erinevad paljuski nii suuruse kui konstruktsiooni poolest ning tihti on need

raskesti ligipääsetavad. 14 püsimärki on kantud kultuurimälestiste riiklikusse registrisse

arhitektuurimälestistena. Need eritingimused suurendavad märkide korrashoiu ja

renoveerimise maksumust. Tuletornid on lisaks merekultuuripärandi ning kohaliku identiteedi

lahutamatud osad ning selle asjaoluga tuleb nende renoveerimisel ja rekonstrueerimisel

arvestada.

Ujuvmärkidest on kasutusel on nelja peamist tüüpi poisid – avamerel ja suurema sügavusega

kohtades on kasutusel avamere jääpoid ja suured jääpoid ning madalates kohtades ja

rannikumeres plastikust jääpoid ning väikesed jääpoid. Kõikidel poidel kasutatakse üht tüüpi

laternat, mida nimetatakse jäälaternaks (varasemalt oli laternaid, mis ei sobinud jäässe).

Töid navigatsioonimärkidega korraldab TRAM-is navigatsioonimärgistuse üksus (NMÜ)

koostöös laevastiku- ja haldusosakonnaga. Navigatsioonimärkide tehniline hooldus lähtub

IALA (Rahvusvaheline Navigatsioonimärkide Organisatsioon) standarditest, soovitustest ja

juhistest. Ujuvmärke hooldatakse lisaks Tallinnas ja Rohukülas asuvatele hooldusbaasidele ka

Tartus ning osa teenuseid tellitakse teenusena partneritelt.

Navigatsioonimärkide kui andmeobjektide haldamine toimub navigatsioonimärkide

infosüsteemis (NMIS), mis koosneb navigatsioonimärkide andmekogust (NMA),

navigatsioonimärkide ekspluatatsiooniinfosüsteemist (NME), kaugseires olevate märkide

terminalidest ning 7 poitöölaeva tark- ja riistvarast ning neljast virtualiseeritud serverist.

NMA on andmebaas, mis sisaldab kõikide Eesti navigatsioonimärkide ajakohaseid andmeid.

NMA andmed on sisendiks ka avaldatavale navigatsiooniteabele (s.h navigatsioonikaardid)

ning kaardirakendusele Nutimeri.

Navigatsioonimärkide ekspluatatsiooni ja jälgimist läbi GSM-võrgu korraldatakse NME kaudu.

Kuna eeldatavasti lõppeb lähiaastatel 2G-andmeside teenuse pakkumine, tuleb seadmeid

moderniseerida ja vanemad seadmed välja vahetada uute vastu. Seadmete moderniseerimine

kajastub majanduskuludes ja uute soetamine tabelis nr 5.

Ujuvmärkidele ning nende osadele (kere, kett ja ankur) on igal märgil NME-s oma hoolduse

intervall, millest lähtuvalt töid planeeritakse. Püsimärkide hooldusvajadus tuvastatakse

13

regulaarsete ülevaatuste ja hoolduste käigus. Väiksemaid hooldus- ja remonditöid püsimärkidel

teevad NMÜ töötajad ise, suuremad tööd tellitakse. NME oluline funktsioon on ka töökäskude

edastamine TRAM-i poitöödega tegelevatele laevadele.

Navigatsioonimärkide asjakohasust ja riskide taset hinnatakse TRAM-i laevateede osakonna

regulaarselt läbi viidava veetee hindamise käigus ja kaalutletud otsuste tulemusena tühistatakse

või lisatakse märke.

Navigatsioonimärgistuse teenuse mõõdikud

Navigatsioonimärgistuse teenuse jaoks on kasutusel kaks mõõdikut – navigatsioonimärkide

kasutatavus ning navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste ja ohtlike

juhtumite arv. Navigatsioonimärgid on jagatud kolme tähtsuskategooriasse vastavalt IALA

kasutatavuse kategooriatele (tabel nr 4).

Tabel 4. Navigatsioonimärkide tähtsuskategooriad ja nende minimaalse kasutatavuse arvutamine

Märgi kategooria 3 a kasutatavus

1 99,8%

2 99%

3 97%

Kasutatavus arvutatakse kolme aasta koondandmete põhjal järgnevalt:

töökorras oldud aeg - rikkega oldud aeg

kogu töökorras oldud aeg

Märkide kategooriad ja nende reaalne kasutatavus on näidatud NMA-s. Kui märk on ajutiselt

tühistatud või ei tööta muul põhjusel, nii nagu navigatsiooniteabes avaldatud, arvestab NMA

sellega kasutatavuse % arvutamisel ning kuvatakse uus %. Juhul kui talvised olud mõjutavad

oluliselt ujuvmärkide tööd, siis avaldatakse üldine hoiatus, et ujuvmärgid ei pruugi olla õiges

asukohas. Kui märgi kasutatavus jääb alla 95 %, soovitab IALA kaaluda selle tühistamist.

Eesmärk on, et navigatsioonimärgistuse seisukorrast põhjustatud õnnetuste arv aastas on 0 ja

ohtlike juhtumite arv aastas on väiksem kui 3.

Rahastuse vajadus

Ujuvmärkide maksumus sõltub peamiselt nende suurusest. Ühe poi keskmine eluiga on 15

aastat. Tabelis nr 5 esitatud poide soetusvajadus on koostatud NME andmebaasist saadud poide

vanuse alusel ja eeldusel, et eesmärk on hoida tänast navigatsioonimärgistuse kvaliteeti ja taset.

Jäälaternate ostmisel lähtutakse eeldusest, et 2G-andmeside on kasutatav 2025. aasta lõpuni.

Püsimärkide (tuletornid, tulepaagid ja päevamärgid) rekonstrueerimise eelduseks on, et

põhjaliku remondi vajalikuks intervalliks on keskmiselt 25 aastat (sarnase intervallini on

jõudnud erinevad hinnangud). Kui võtta arvesse, et Eesti püsimärgid on keskmiselt oluliselt

kauem remontimata, tuleb saavutatavaks intervalliks võtta 35 aastat ehk rekonstrueerida 3-4

navigatsioonimärki aastas. Püsimärkide asemele, mille rekonstrueerimine pole otstarbekas,

rajatakse uued (2027. a Kaavi tuletorn). Rekonstrueeritavad püsimärgid on valitud arvestades

nende tehnilist seisukorda, olulisust navigatsioonimärgina ning kultuuriloolist väärtust.

Väiksemad investeeringud kajastuvad real püsimärkide iga-aastased investeeringud.

Baasrahastusena on püsimärkide remondiks ette nähtud 300 000 eurot aastas. NMIS, mis on

vananenud infosüsteem, vajab uut lahendust, uue infosüsteemi või tugeva tehnoloogilise võla

vähendamise arendusega. Praegune süsteem ei vasta paljudele tänapäeva nõuetele, mida peaks

14

infosüsteemides rakendama ja 2 aasta pärast peaks olema selge ja ettevalmistatud uue

infosüsteemi arendus või olemasoleva uuendamine.

Navigatsioonimärgistuse hoiu kulud on toodud tabelis nr 5.

Tabel 5. Navigatsioonimärkide rahastusvajadus 2024–2027

Navigatsioonimärgistus 2024 2025 2026 2027 Selgitus

Püsimärkide iga-aastased

investeeringud 1 400 000 1 400 000 1 400 000 1 400 000

Navigatsiooniohutuse ja

navigatsioonimärgistuse teenuse

tagamine

Mohni tuletorni rek 1 700 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud

Pakri tuletorni

projekt+rek 50 000 800 000 0 0

Tuletorni rek 2025

Sorgu tuletorn

projekt+rek 80 000 600 000 600 000 0

Tuletorn on amortiseerunud.

Keri tuletorni II etapp 0 1 300 000 1 300 000 0 Tuletorn on amortiseerunud

Kaavi tuletorn uus 0 0 0 700 000 Vana rekonstrueerimine ei tasu ära

Mohni tuletorn rek 1 700 000 0 0 0 Tuletorn on amortiseerunud

Ujuvmärkide soetamine 175 000 120 000 120 000 120 000 Navigatsioonipoide nõuetekohase

töö tagamine

Ujuvmärkide

terasankrute ostmine 150 000 150 000 0 0

Navigatsioonipoide nõuetekohase

töö tagamine

Jääpoilaternate ostmine 110 000 110 000 115 000 115 000 Navigatsioonipoide nõuetekohase

töö ja kaugseire tagamine

Tõstuki ostmine 225 000 0 0 0

Uue tõstuki ostmine tagamaks

tõstetööde teostamine Hundipea

sadamas

Kulud kokku 3 890 000 4 480 000 3 535 000 2 335 000

Baasrahastus 300 000 300 000 300 000 300 000

Puudujääk 3 590 000 4 180 000 3 235 000 2 035 000

15

Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud

Ebapiisav rahastus navigatsioonimärkide jätkusuutlikuks hooldamiseks ning uuendamiseks viib

selleni, et märgid tuleb ühel hetkel tühistada, kuna ei suudeta tagada piisavalt kõrget

kasutatavust ega seega vastavust rahvusvahelistele kokkulepetele, samuti ei ole tagatud

hooldustöötajate ohutus. Märkide tühistamine viib meresõiduohutuse halvenemiseni ning

suureneb intsidentide ja õnnetuste toimumise tõenäosus, mille likvideerimine nõuab oluliselt

rohkem ressursse.

4. Jäämurre

Jäämurdeteenuse korraldajaks on Eestis meresõiduohutuse seaduse § 50 lõike 1 kohaselt

Transpordiamet. Määruse „Jäämurdetööde kord“ kohaselt on riigi poolt jäämurdjatega

teenindatavateks sadamateks Kunda, Muuga, Tallinna ja Kopli lahe sadamad, Paldiski

Põhjasadam, Paldiski Lõunasadam, Sillamäe ja Pärnu sadam. TRAM määrab vastavalt jääoludele

piirkonniti jäämurdetööde alguse ja lõpu ning kehtestab jäämurdja teenust kasutavatele laevadele

nõudmised (jääklass, masinavõimsus jne).

Igapäevast tööd, milleks on jäämurdjate tellimuste vastuvõtmine, karavanide koostamine,

infovahetus jne, korraldab TRAM läbi mereinfosüsteemi EMDE. Jäämurdeteenuse osutamiseks

kogub jääpiiril jäämurdja sadamatesse suunduvad laevad karavani ja viib nad läbi jää

sihtsadamasse või sealt tagasi piirkonda, kus laev enam ei vaja jäämurdja abi. Jäämurde

korraldamiseks on Eesti mereala jagatud Põhja regiooniks (Soome laht) ja Lääne regiooniks

(Liivi laht). Talvede raskusastmete kirjeldamiseks on kokku lepitud kolm talve tüüpi: pehme,

keskmine ja külm. (tabel 6)

Tabel 6. Jääkatte ulatuse alusel talvede tüüpideks jagamine

Pehme talv Keskmine talv Külm talv

Põhja regioonis ulatub jää Põhja regioonis ulatub jää Soome laht ja Liivi laht on

Narvast Prangli saart läbiva 25. Hiiumaa põhjatipus oleva täielikult jäätunud ning

pikkuskraadini. Tahkuna neemeni. Läänemere keskosas ulatub jää

põhjast ja idast Gotlandi

Pärnu laht on jääs (jää ulatub Liivi lahes ulatub jää Pärnust saareni (Gotlandi–Sõrve

Pärnust Sorgu saareni). Sõrve poolsaare tipuni. poolsaare paralleelini).

Jääkatte ulatus Eesti vetes sõltub perioodi valdavatest tuultest ja on seetõttu muutlik. Viimased

kolmkümmend aastat on olnud ülekaalus keskmised (13) ja pehmed (13) talved. Sõltumata talve

raskusastmest on vajadus jäämurdeteenuseks püsiv. Kliimamuutusest tulenevalt on oodata, et

raskenevad hilistalvel jääolud, eriti Soome lahel.

2023. aasta seisuga tagatakse Põhja regioonis jäämurdeteenus Tallinna Sadama AS-lt renditava

põhijäämurdjaga Botnica (leping kuni 2032. aastani) ja jäämurdjaga Tarmo (kuni 2028.

aastani). Põhja regiooni vajatakse pidevalt kahe jäämurdja valmisolekut tulenevalt pikkadest

vahemaadest jääpiiri ja sadamate vahel ning muutlikest jääoludest. Pehmetel talvedel on üks

laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks või täiendavalt

16

jääolude raskenemisel. Keskmistel talvedel on mõlemad laevad töös. Külmadel talvedel tuleb

tagada kolmanda jäämurdja ressurss koostöös naaberriikidega.

Lääne regioonis vajatakse kahe jäämurdja valmisolekut. Pehmetel ja keskmistel talvedel on üks

laev aktiivses kasutuses ja teist kasutatakse varulaevana esimese asendamiseks ning keskmisel

talvel teenuse osutamiseks. Külma talve korral tuleb konkreetsest olukorrast tulenevalt hinnata

jäämurdeteenuse ulatust. Lääne regioonis kasutatakse mitmeotstarbelist laeva EVA-316 ning

varujäämurdjana vedurlaeva, mille eest makstakse jäämurdeperioodil valmisolekutasu.

Vanasadamat külastavad regulaarliine teenindavad parvlaevad on kõrge jääklassi ja võimsate

käituritega, mis ei vaja jäämurdeteenust ning hoiavad jääoludes jäämurdja abita kasutatavana

Tallinna lahe laevateed. Seoses koroonakriisiga vähenes Vanasadamas reisilaevade külastuste

arv (2019. a 5069 ja 2021.a 4334) ning ka 2022. aasta külastuste arv (4539) jäi koroonaeelsele

alla. Ka Muuga sadamas ei ole saavutatud varasemat taset (2019. a 1869. ja 2022. a 1736).

Viimase aasta jooksul on kaubamahud vähenenud kõikides Eesti sadamates. Oluliselt on seda

mõjutanud transiidi vähenemine.

Eesti sadamaid külastavate kaubalaevade mõõdud on viimastel aastatel läinud suuremaks ja need

on muutunud tehniliselt jääoludes sõitmiseks sobivamateks (kõrgem jääklass, võimsamad käiturid).

Rahastuse vajadus

TRAM-i jäämurret teostavate olemasolevate laevade korrashoiuga seotud investeeringud kajastuvad laevastiku investeeringutes. Jäämurde baasrahastus on 5 616 000 eurot aastas ning kokkulepe on, et ülejäänu eraldatakse vastavalt vajadusele Vabariigi Valitsuse reservist.

Seoses jäämurdja Tarmo ekspluatatsioonist välja arvamisega 2028. aastal on jäämurdeteenuse tagamiseks senisel kujul vaja soetada uus jäämurdja aastaks 2028. Sobilike jäämurdjate

võimsus jääb vahemikku 9–12 MW, laius on minimaalselt 23 m, pikkus minimaalselt 80

m ja süvis jäämurdel maksimaalselt 7,5 m. 2023. aastal on sellise jäämurdja

ehitusmaksumus TRAM-i hinnangul umbes 180 mln eurot. Kui soovitakse kasutada laeva

jäämurdevabal perioodil rajatavate tuuleparkide ehitusel või muid teenuseid osutada, on

otstarbekas ehitada multifuktsionaalne jäämurdja, mille maksumus on hinnanguliselt 220

mln eurot.

Aastateks 2025–2026 on uue jäämurdja ostmiseks planeeritud RES-is mõlemale aastale 36

mln eurot (tabel 7). Aastatel 2026 kuni jäämurdja eeldatava valmimiseni aastal 2028 tuleb

arvestada suuremate summadega sõltuvalt valitud laeva maksumusest. 2022. aasta jooksul

on laevaehituse maksumus märkimisväärselt tõusnud ja sellise tendentsi jätkumiseks peab

ka tulevikus valmis olema. Hinnanguliselt võtab uue jäämurdja ehitus aega koos

projekteerimisega 4-5 aastat.

17

Tabel 7. Jäämurdeteenuse osutamise kulud 2024–2027

Botnica kulud ilma kütuseta 2024 2025 2026 2027

Ööpäeva hind (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 44 800 44 800 46 144 47 528

Lepingulisi jäämurde päevi aastas 123 122 122 122

Aastane kulu (koos 3% tõusuga alates 20.12.2025) 5 510 400 5 481 728 5 629 568 5 798 455

Täiendav prahiraha kulu - elekter, kaitasu, vesi 90 177 92 882 95 668 98 538

Kütus - miinimum, kui laev üldse väljas ei käi 63 654 65 564 67 531 69 556

Botnica kulud kokku ilma kütuseta 5 709 154 5 685 096 5 839 033 6 014 199

Uue jäämurdja ehitus Tarmo asemele 0 36 000 000 36 000 000 36 000 000

TRAM-I laevade jäämurdekulud

Pärnu varujäämurdja valmisolekutasu 110 000 110 000 110 000 110 000

Tarmo majanduskulud 490 000 490 000 570 000 490 000

EVA-316 majanduskulud jäämurde hooajal 110 000 110 000 110 000 110 000

Jäämurde kütus keskmine talv (prognoos 2022) 3 000 000 3 000 000 3 000 000 3 000 000

TRAM-I laevade jäämurdekulud kokku 3 710 000 3 710 000 3 790 000 3 710 000

Jäämurde kulud kokku keskmine talv (ilma

Botnica kütuseta) 9 419 154 45 395 096 45 629 033 45 724 199

Baasrahastus 5 161 104 5 161 104 5 161 104 5 161 104

Puudujääk 4 258 050 40 233 992 40 467 929 40 563 095

Viimastel aastatel on toimunud muutused Eesti sadamaid külastavate laevade mõõtmetes,

tehnilistes näitajates ja veetavates kaubamahtudes ning kliimamuutused mõjutavad nii jää-kui

ilmastikuolusid. On algatatud uusi meretuuleparkide arendusi, mille ehitamisel on

potentsiaalselt vaja täiendavat ressurssi multifunktsionaalsete laevade kujul.

Tulenevalt olude, teenuse kasutajate vajaduste ning riskide muutustest tellitakse 2023. aastal

analüüs, kus hinnatakse toimunud muutusi, nendega kaasnevaid riske, jäämurdjaturu seisu ning

pakutakse välja alternatiivid jäämurdeteenuse osutamiseks tulevikus. Analüüs omab

potentsiaalselt olulist lisaväärtust otsuste tegemisel seoses jäämurdeteenuse osutamisega.

Kuna jäämurdeteenust rahastatakse kaudselt kogutavast veeteetasust, tuleb vajadusel kaaluda

tasumäärade tõstmist või leida muud rahastusallikad. Laevanduse toetusmeetmena on 2023. aasta

lõpuni veeteetasu vähendatud 37,5 protsendi võrra.

Teenuse mõõdik

Eesmärk on, et jäämurdeteenust vajavate laevade ooteaeg ei ole pikem kui 72 tundi, s.t selle aja sees on 100% teenust vajavatele laevadele seda osutatud.

18

Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud

Kuna ettevõtted suuri tooraine ja muid varusid Eestis ei oma, vaid on üle mindud otsetarnetele

regionaalsetest jaotuskeskustest, siis on sadamate jäävangi jäämine (jääolud ei võimalda

olemasoleva jäämurdmisvõimsusega sadamate ekspluateerimist) tõsiseks ohuks kogu Eesti

majandusele, mitte ainuüksi transpordisüsteemile endale.

Ilma uue jäämurdja tellimise ja ehituse maksumuse planeerimiseta aastatesse 2025–2028 ei

suudeta alates 2029. aastast tagada jäämurdeteenust sellisel kujul. See tähendab, et alates 2029.

aastast on Põhja regioonis üks jäämurdja ja jäämurdeteenust suudetakse osutada senisel tasemel

ainult pehmetel talvedel. Kuna prahitavate jäämurdjate turg on ettearvamatu, ei saa prahtimise

võimalusega arvestada.

5. Laevastik

Laevastiku teenuse osutamise eesmärgiks on TRAM-i laevastiku osakonna koosseisu kuuluvate laevade tööks valmisoleku tagamine ametile pandud ülesannete täitmiseks. Laevastiku korrashoidu ning uuendamist korraldab laevastiku osakond. Laevu (tabel 8) kasutatakse töödeks navigatsioonimärkidega, takistuste eemaldamiseks veeteelt, veetee mõõdistamiseks, jäämurdeks ning vajadusel reostustõrjeks. Kõik laevad peale Sektori, mis on prahitud ilma meeskonnata, on riigi omanduses.

19

Tabel 8. Ülevaade veetee hoiuks kasutatavatest laevadest

Jrk Nimi Otstarve

Ehitusaast

a Lisainfo Piirkond

1 Tarmo jäämurdja 1963 vajab kaasajastamist meri

2 poilaev/jäämurdja+ 1980 meri

EVA-316 reostustõrje ümber ehitatud 2006, klassiremont 2026

3 Sektori poilaev + reostustõrje 1985 jääklassiga, prahileping lõppeb 30.11.2023 meri

4 Jakob Prei mõõdistuslaev 2012 meri

5 EVA-320 mõõdistuslaev 1997 meri

6 EVA-301 mõõdistus/poilaev 2007 siseveed

7 Kaja mõõdistuskaater 2019 saab viia kuhu vaja treileril

8 EVA-318 poilaev 1994 ekspluatatsiooni lõpp 2026 meri

9 EVA-317 poilaev 1994 rekonstrueeritud 2022 meri

10 EVA-302 poilaev 2007 siseveed

11 EVA-325 poilaev 2002 siseveed

12 EVA-326 teeninduskaater 2006 meri

13 EVA-327 teeninduskaater 2007 siseveed

Tööd navigatsioonimärkidega ja takistuste kõrvaldamist veeteelt tellib laevastiku osakonnalt

navigatsioonimärgistuse üksus. Mõõdistamiseks tellib laevad oma kasutusse

hüdrograafiaosakond. Jäämurdetöid korraldab vastavalt jääoludele laevastiku osakond. Lisaks

korraldab laevastiku osakond ametiabi taotluste alusel vedusid väikesaartele.

Ujuvmärkide paigaldamiseks on TRAM-il merealadel kasutada mitmeotstarbeline laev EVA- 316 ning poilaevad EVA-317 (rekonstrueeritud 2022. a), Sektori ja EVA-318.

Sisevetel on töödeks ujuvmärkidega kasutusel väikese süvisega poilaevad EVA-302 ja EVA-

325 ning mitmeotstarbeline laev EVA-301. Väiksemateks töödeks on merel kasutada kraanaga varustatud teeninduskaater EVA-326 ning sisevetel analoogne EVA-327

Hüdrograafilisteks mõõdistusteks on kasutada neli laeva (EVA-301, EVA-320, Jakob Prei ja Kaja). Mõõdistuskaatrit Kaja on võimalik treileriga vajalikku kohta liigutada.

Jäämurdeks kasutatakse laevu EVA-316 ja Tarmo.

20

Rahastuse vajadus

Laevade suuremad investeeringud on üldiselt ette teada (tabel 9), kuna need on seotud seadmete

töötundide arvu ning regulaarsete ülevaatustega. Igal aastal tehakse kõikidele laevadele põhja

ülevaatus ning n-ö klassiülevaatus kaks korda viie aasta jooksul, kuid mitte pikema vahega kui 36

kuud. Klassiülevaatuse käigus vaadatakse üle kõikide laeva süsteemide nõetele vastavus ning

väljastatakse klassi nõuetele vastavuse tunnistus. Järelevalvet laevadele teostab ning nõuetele

vastavuse tunnistuse väljastab TRAM-i laevade järelevalve osakond.

Töötatud tundide alusel on vastavalt masinate kasutusjuhendile planeeritud Jakob Prei peamasina remont 2025. aastal ja EVA-301 peamasina remont 2026. aastal.

Kui laevade eluea pikendamine on laeva asendamisest soodsam, siis seda ka tehakse. 2026.

aastal on EVA-316 puhul klassiülevaatuse tegemiseks plaanis erinevate vananenud seadmete

kaasajastamine. EVA-318 puhul on laeva kapitaalremondi maksumus hinnatud uue ehitamisest

kallimaks ja seega on 2025. aastal planeeritud uue väikese poilaeva ostmine.

Laeva erinevad amortiseerunud seadmete (navigatsiooni- ja ohutusseadmed ning olmetehnika) uuendamine on planeeritud EVA-325 puhul aastatesse 2024 ja 2027.

Jäämurdja Tarmo on planeeritud hoida käigus kuni 2028. aastani ning et laev oleks kasutatav, nõuab see investeeringutena laeva kaasajastamiseks keskmiselt 1 mln eurot aastas.

Poilaev Sektori rendileping lõppeb 30.11.2023, kuid seda on plaanis 5 aasta võrra pikendada.

Poilaev sektorit hakkab tulevikus asendama uus multifunktsionaalne laev, mille soetamise

kulud jagunevad aastatele 2024–2025.

Planeeritud kuludele lisaks tuleb arvestada, et vanade laevade käigus hoidmisega kaasnevad ettearvamatud rikked ja kulud.

21

Tabel 9. Laevastiku kulud 2024–2025

Laevastiku investeeringud 2024 2025 2026 2027

Uue multifunktsionaalse laeva ehituse riigieelarveline osa

10 000 000

5 000 000

0 0 Sektori rendilepingu lõpp 30.11.2023, Salme ekspluatatsiooni lõpp 2024 ning sellega seoses uue multifunktsionaalse laeva ehitus

Uus väike poilaev 0 5 000 000

0 0 EVA-318 eluea lõpp, laev ehitatud 1994

Uus süvendaja "Watermaster classic" sisevetele

1 500 000

300 000 0 0 Sisevetele laevateede puhastus- ja süvendusvõimekuse loomine

Jakob Prei dokiremont 0 200 000 0 200 000

Laeva 2,5 aasta dokkimine

Jakob Prei peamasina reduktorite remont

0 150 000 0 50 000 Peajõuseadme reduktorite hooldus vastavalt töötundide graafikule

Sektori kraana asendamine rendilepingu jätkumise korral

100 000 0 0 0 Olemasoleva kraana tootmine lõppenud ja varuosi toodetakse eritellimusel, mis teeb nende tarneaja väga pikaks

Sektori merekõlblikkuse taastamine (rendilepingu jätkumise korral)

0 0 100 000 0 Laeva 2,5 aasta dokkimine

EVA-317 peamasinate remont 0 60 000 0 0 Peamasinate remont vastavalt tehase juhendile

EVA-317 dokiremont 0 0 100 000 0 Laeva 5 aasta dokiremont

EVA-318 merekõlbulikkuse taastamine/ümberehitus

0 200 000 0 0 Juhul kui uut väikest poilaeva ei tule, tuleb modifitseerida laeva jõuseadmeid, kuna olemasolevatele on varuosade tootmine on lõppenud.

EVA-320 merekõlblikkuse taastamine

120 000 0 0 0 Laeva 5 aasta dokiremont

Tarmo tekikraana vahetus 340 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile amortiseerunud kraana vahetus

Tarmo küttesüsteemi rekonstrueerimine

160 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile amortiseerunud laeva ruumide küttesüsteemi rekonstrueerimine

Tarmo translatsioonisüsteemi uuendus

140 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile amortiseerunud süsteemi asendamine. Esitatud LJÜ ettekirjutus.

Tarmo EVAC süsteemi paigaldus (vaakum WC)

360 000 0 0 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile laeva vastavusse viimine MARPOL, sõidurajooni suurendamine

Tarmo klassiühingu alla viimine (dokk)

0 0 0 660 000

Sõidupiirkonna suurendamine, vastavusse viimine SOLAS, MARPOL konventsioonide nõuetele.

Tarmo uued päästevahendid (ja kohtade arvu suurendamine nendes)

200 000 0 0 0 Vastavusse viimine SOLAS konventsioonile.

Tarmo navigatsiooniseadmete kaasajastamine

0 240 000 0 0 Vastavusse viimine SOLAS konventsioonile.

22

Tarmo 2,5 a dokk 0 0 250 000 0 MOS regulatsiooni täitmine

Tarmo jõuelektrisüsteemide osaline vahetus (kaablitrassid, peaautomaadid, peaelektrimootorite remont)

0 0 750 000 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile, amortiseerunud, ohtlike kaablitrasside vahetus, laeva müügiväärtuse tõstmine. Vastavusse viimine SOLAS konventsioonile.

Tarmo peajõuseadme soojusvahetite vahetus, süsteemide torustike remont

0 0 300 000 0 Vastavalt kinnitatud laeva eluea pikendamise programmile, amortiseerunud seadmete vahetus

Uus töölaev sisevetele 0 0 10 000 000

0 Olemasolevate töölaevade kasutusiga täis

EVA-302 peamasinate kap.remont/asendamine

0 50 000 0 0 Kapitaalremont vastavalt valmistajatehase juhendile

EVA-301 peamasina kap.remont/asendamine

0 0 110 000 0 Kapitaalremont vastavalt valmistajatehase juhendile

EVA- 325 uus kraana koos generaatoriga

30 000 0 0 0 Olemas oleva kraana remont ei ole enam otstarbekas. Paigaldada ca. 3t tõstejõuga kraana

EVA-325 dokiremont ja kaasajastamine

110 000 0 50 000 0 Peamasinate remont vastavalt valmistajatehase juhendile

EVA-316 dokiremont 250 000 0 300 000 0 Laeva 2,5 aasta dokkimine

EVA-316 klassiremont (eluea pikendamine)

0 0 4 000 000

0 Vastavalt laeva eluea pikendamise programmile, amortiseerunud peajõuseadme muundurite vahetus. Olemasolevad seadmed ei suuda tagada riketeta jäämurdeteenust.

Kulud kokku 13 310 000

11 200 000

15 960 000

910 000

Teenuse mõõdikud

Eesmärgiks teenuse osutamisel on, et kõik laevad on valmis teenuse osutamiseks ning laeva riketest ja meeskonnast tulenevate laeva seisupäevade arv on väiksem kui 15.

Võimalikud alarahastamisega kaasnevad ohud

Kuna remondid on planeeritud ettenähtud tundide alusel, viib remontide ära jätmine rikete ja

potentsiaalselt oluliselt suuremate kulutusteni. Kohustuslikud dokiülevaatused ja nendega

kaasnevad põhja, kere ning seadmete uuendamised ja remondid on eeldused klassitunnistuse

saamiseks. Ilma klassitunnistuseta ei tohi laevaga opereerida.

Kui laevad ei ole kasutatavad, ei ole nendega võimalik navigatsioonimärgistuse, jäämurde ega

mõõdistamise teenust senisel kujul ega tasemel osutada.

Laevade korraliste hoolduste ja remontide tähtsust suurendab asjaolu, et asendusi pole laevadele

Eestist võtta ja ka kaugemalt laevade leidmine on keerukas ning aeganõudev tegevus.

1

Kinnitatud

kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81

Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027

Programmi üldinfo

Tulemusvaldkond Transport

Tulemusvaldkonna

eesmärk

Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele

ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad

liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides

kehtestatud eesmärkidega.

Valdkonna

arengukava/

Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035

Programmi nimi Transpordi ja liikuvuse programm

Programmi eesmärk Programmi eesmärgiks on jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse

planeerimisel inimeste ja kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine

selliselt, et see oleks kasutajale ligipääsetav, ohutu ja mugav,

panustaks positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks

keskkonnakoormus.

Programmi periood 4 aastat (2024–2027)

Peavastutaja

(ministeerium)

Kliimaministeerium (KLIM)

Kaasvastutajad (oma

valitsemisala

asutused)

Transpordiamet (TRAM) ja Riigilaevastik (RL)

Kaasvastutaja

ministeerium ja selle

valitsemisala asutused

(ühisprogrammi

puhul)

–

2

Sisukord Transpordi ja liikuvuse programm aastateks 2024–2027 ........................................................... 1

Sisukord ...................................................................................................................................... 2

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Programmi eesmärk ja mõõdikud ...................................................................................... 6

2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes) - täpsustamisel ....................................................... 8

3. Hetkeolukorra analüüs ........................................................................................................ 8

Üldist .................................................................................................................................. 8

Raudteetransporditaristu ................................................................................................... 14

Veetransporditaristu .......................................................................................................... 16

Õhutransporditaristu ......................................................................................................... 17

Maanteetransporditaristu .................................................................................................. 18

Rattastrateegia .................................................................................................................. 19

4. Olulised tegevused 2024–2027 eesmärkide täitmiseks .................................................... 20

Raudteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................. 20

Veetransporditaristu ja merenduse konkurentsivõime parendamiseks ............................. 21

Õhutransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ................................................... 22

Maanteetransporditaristu konkurentsivõime edendamiseks ............................................. 22

Keskkonnasõbraliku ja ligipääsetava linnakeskkonna arendamiseks .............................. 23

Tunneli rajamiseks............................................................................................................ 23

Ohutuse suurendamiseks .................................................................................................. 24

Liikuvuse arendamiseks ................................................................................................... 24

5. Meetmed ja programmi tegevused ................................................................................... 24

5.1. Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................ 24

Programmi tegevus 1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .................. 26

Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................... 27

Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................ 29

Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................. 30

Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......... 31

Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................... 32

6. Programmi juhtimiskorraldus ........................................................................................... 35

7. LISAD .............................................................................................................................. 37

LISA 1 Mõõdikute selgitused .................................................................................................. 38

Transpordi tulemusvaldkonna mõõdikud = programmi mõõdikud .................................. 38

Meede 1. Transpordi konkurentsivõime ........................................................................... 40

Programmi tegevus 1.1. Raudteetranspordi taristu arendamine ja korrashoid ................. 40

Programmi tegevus 1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................... 41

Programmi tegevus 1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................ 41

Programmi tegevus 1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................. 42

Programmi tegevus 1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......... 42

Programmi tegevus 1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................... 43

3

LISA 2 TERE teenused programmitegevuste lõikes ................................................................ 45

1.1. Raudteetransporditaristu arendamine ja korrashoid .................................................. 45

1.2. Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid ......................................................... 45

1.3. Õhutransporditaristu arendamine ja korrashoid ........................................................ 46

1.4. Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid ................................................. 46

1.5. Keskkonnahoidlikku liikuvust soodustav linnakeskkond ......................................... 47

1.6. Ohutu ja säästlik transpordisüsteem .......................................................................... 47

4

Sissejuhatus

Transpordi tulemusvaldkonna eesmärk lähtub Vabariigi Valitsuse 11. novembri 2021. a

protokollilise otsusega nr 72 kinnitatud „Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035ˮ1

(edaspidi TLAK) üldeesmärgist: „Eesti transpordipoliitika eesmärk on tagada elanikele ja

ettevõtetele ohutud, ligipääsetavad, kiired, kestlikud ja mugavad liikumisvõimalused kooskõlas

Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.“

TLAK-i üldeesmärgi elluviimiseks on koostatud kaks programmi:

1) Transpordi ja liikuvuse2 programm (kliimaministri vastutusala), mis hõlmab kõikide

liikumisviiside planeerimise ja tegevuste elluviimist ja konkurentsivõime tõstmist;

2) Ühistranspordi3 programm (regionaalministri vastutusala), mis hõlmab

ühistransporditeenuse arendamist ja soodustamist.

Transpordi ja liikuvuse programm (edaspidi programm) on koostatud vastavalt „Riigieelarve

seaduse” § 19 lõikele 5, § 20 lõikele 4 ning on ühtlasi aluseks transpordi tulemusvaldkonnas

programmipõhiseks eelarvestamiseks Kliimaministeeriumis (edaspidi ka KLIM).Programmi

rakendamine peab tagama TLAK-i koordineeritud rakendamise ja valdkonna arenemise,

arvestades riigi eelarvestrateegiaga, struktuurivahendite kasutamise rakenduskavaga aastateks

2021–2027, „Eesti 2035“ seatud sihtidega ja muude riiklike tegevuskavadega. Samuti

arvestatakse programmi rakendamisel TLAK-iga külgnevate ja osaliselt kattuvate valdkondade

strateegiate ja arengukavadega.

Transpordipoliitika tegeleb peamiselt transporditaristu, liikuvuse, liikumisvahendite

korraldamisega ning investeeringute suunamisega. Sealjuures ei ole transport eraldiseisnev

valdkond, vaid võimaldab ja soodustab teiste eluvaldkondade, nagu nt ettevõtluse, toimimist.

Samuti on transpordil tugev ühisosa muu hulgas ka keskkonna- ja energeetikavaldkondadega.

Seetõttu lähtutakse transpordivaldkonna kujundamisel ka teiste poliitikavaldkondade

eesmärkidest, samuti panustatakse nendesse eesmärkidesse, nt Energiamajanduse arengukava

aastani 2030 alaeesmärki „Primaarenergia tõhusam kasutus: Eesti energiavarustus ja -tarbimine

on säästlikum“.

Programm toetab Eesti transpordipoliitika elluviimist.

Transpordi tulemusvaldkond aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“4, panustades eeskätt tegevuskava

teemakimbus „Ruum ja liikuvus“ kirjeldatud transpordiga seotud tegevustesse5 ja mõõdikute

„kasvuhoonegaaside heide transpordisektoris“ ning taristu ehitamisel ja rekonstrueerimisel

kaudselt ka „ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaal“ sihttasemete

1 https://kliimaministeerium.ee/liikuvus/transpordi-tulevik 2 Liikuvus on laiem mõiste ning ühistransport ja selle korraldus on vaid osa liikuvusest. Liikuvust defineeritakse laiemalt kui

liikumisvõimalust ja võimalust jõuda ühest kohast teise, kasutades igapäevaste vajaduste rahuldamiseks üht või mitut

transpordiliiki, sealhulgas arvestades mitmekülgset inimeste ja kauba liikuvuse korraldamist majanduslikult, sotsiaalselt ning

keskkondlikult jätkusuutlikul moel. 3 Ühistransport ehk ühisveondus on siseriiklik regulaarliinidel põhinev reisijate vedu, mis on mõeldud üldsusele

kasutamiseks. Ühistranspordiks ei loeta taksot, renditud autot ega tellitud bussi. Ühistranspordiga saab liigelda nii õhus, maal

kui ka vees. Enamik ühistranspordist toimib sõidugraafiku alusel. Ühistransporti kavandatakse ja korraldatakse vastavalt

nõudlusele, soodustades seeläbi ühissõidukite eeliskasutamist ning vähendades ühiskonna sotsiaalseid ja majanduslikke

kulutusi transpordile, energiale ja taristule. 4 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond 5 https://www.valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/vajalikud-muutused/ruum-ja-liikuvus

5

saavutamisse, aga ka „ligipääsetavuse näitaja“ sihttasemesse ning arvestab asjakohaste

taristuprojektide puhul kvaliteetse ruumi6 aluspõhimõtetega. Transpordi tulemusvaldkond

panustab kaudsemalt ka teistesse „Eesti 2035“ sihtidesse, sh sihti „Eesti majandus on tugev,

uuendusmeelne ja vastutustundlik“.

Transpordi tulemusvaldkonna programmide planeerimistasandites tehakse 2023. ja 2024. aasta

võrdluses olulisi muudatusi. Kuivõrd Vabariigi Valitsuse seaduse muudatusega7 korraldatakse

senine Keskkonnaministeerium ümber Kliimaministeeriumiks ja Maaeluministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiks, kus Rahandusministeeriumi regionaalvaldkonda

puudutavad ülesanded lähevad Rahandusministeeriumilt üle Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumile ning Sotsiaalministeeriumi töö- ja sotsiaalvaldkonda

puudutavad ülesanded Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja siseriikliku

ühistranspordi koordineerimine Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, siis sellest

tulenevalt muudetakse ka ministeeriumide valitsemisala ülesandeid ja valitsusasutuste alluvust.

Ministeeriumide ümberkorraldamisel korraldatakse ümber ministrite ja ministeeriumide

tööjaotus, et viia ellu valitsusliidu poliitilisi eesmärke ja juhtida tulemuslikult rohereformiga

kaasnevate eesmärkide saavutamist. Sellest tulenevalt on edaspidi transpordi

tulemusvaldkonnas kaks tegevuspõhise riigieelarve programmi.

Rohkem infot leiab erinevate perioodide programmide ja aruannete kohta nii

Kliimaministeeriumi kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kodulehelt8.

6 https://www.kul.ee/media/60/download 7 Leitav eelnõude esitamise süsteemist: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/1c5b5551-dfde-411a-a678-

4dc8e39be9bd 8 Tegevuspõhine riigieelarve Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi lehel (arhiiv kuni 2023—2026):

https://www.mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/strateegiline-juhtimine/tegevuspohine-riigieelarve;

KLIM: www.kliimaministeerium.ee

6

1. Programmi eesmärk ja mõõdikud

Transpordi tulemusvaldkonna eesmärgid ja mõõdikud on kajastatud TLAK-is, mida viiakse ellu

transpordi ja liikuvuse ning ühistranspordi programmides toodud tegevuste abil. Samas

transpordi tulemusvaldkonnas transpordi ja liikuvuse programmi ning tulemusvaldkonna

mõõdikud kattuvad programmi mõõdikutega, kusjuures ühistranspordi programm aitab

niisamuti olulisel määral panustada TLAK mõõdikusse: „transpordi CO2e heitkoguste

vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga“.

Siseriikliku reisijateveo korraldamise ja selle arendamisega seotud eesmärkide elluviimise eest

vastutab regionaalminister (TLAK tasandil on see eelkõige tegevussuund 2 ning mõõdikud

„Ühistranspordi, jalgratturite ja jalakäijate osakaal 55%, sh linnapiirkondades 60%“, mis

kattuvad ka „Eesti 2035“ mõõdikutega) läbi ühistranspordi programmi rakendamise. Lisaks

liiguvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi vastutusse üle ka eelnevalt kehtinud

transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi meetme 2 programmi tegevuse 2.1

mõõdikute planeerimise ja täitmise kohustus.

Joonis 1: Transpordi tulemusvaldkonna programmipuu

Tabel 1: Programmi mõõdikud

Programmi eesmärk:

Jätkusuutliku transpordi ja liikuvuse planeerimisel inimeste ja

kaupade liikuvuse tõhusam korraldamine selliselt, et see oleks

kasutajale kättesaadav, ligipääsetav, mugav ja ohutu, panustaks

positiivselt Eesti majandusse ning samas väheneks

keskkonnakoormus.

TUV

(TULEMUSVALD

KOND)

PRO-

GRAMM

TRANSPORT

Raudteetrans

porditaristu

arendamine

ja korrashoid

Õhutransp

orditaristu

arendamin

e ja

korrashoid

Keskkonnahoi

dlikku

liikuvust

soodustav

linnakeskkond

TRANSPORDI

KONKURENTSIVÕIME

PROGRA

MMI

TEGEVUS

ED

Veetranspo

rditaristu

arendamine

ja

korrashoid

Maanteetrans

porditaristu

arendamine ja

korrashoid

ÜHISTRANSPORT

Ohutu ja

säästlik

transpordis

üsteem

MEEDE

ÜHISTRANS-

PORDITEENUSE

ARENDAMINE JA

SOODUSTAMINE

TRANSPORT JA LIIKUVUS

(kliimaminister)

ÜHISTRANSPORT

(regionaalminister)

7

TUV ja programmi mõõdikud Tren

d 2022*

(tegelik) 2023

(sihtase) 2024

(sihtase) 2025

(sihtase) 2026

(sihtase) 2027

(sihtase)

Liikluses hukkunute arv kolme aasta keskmisena9 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus hukkunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 30)

↘

55

(eesmär k: 46)

44 42 40 38 36

Liikluses raskelt vigastatute arv kolme aasta keskmisena10 (TLAK mõõdik: vähendada liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk saavutada olukord, kus liikluses raskelt vigastunute arv kolme aasta keskmisena aastaks 2035 ei ületaks 187)

↘

367

(eesmär k: 322)

316 309 302 295 288

Transpordi CO2- heitkogused11, kt CO2 ekv (Eesti 2035 mõõdik: Kasvuhoonegaaside heitkogused transpordisektoris (sihttase 1700 kt CO2 ekv) TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 700 kt võrra võrreldes 2018. aastaga)

↘

2051,89*

* CO2

ekv

2358 kt CO2 ekv (2021)

2103,37*

* CO2

ekv

2188,68 *** kt

CO2 ekv

2089,95*

* CO2

ekv

2270,87 *** kt

CO2 ekv

2040,04**

CO2 ekv

2220,60* ** kt CO2

ekv

2006,09**

CO2 ekv

2208,40* ** kt CO2

ekv

1969,55**

CO2 ekv

2185,75* ** kt CO2

ekv

Kauba- ja reisilaevade arv Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega)12 (TLAK mõõdik: suurendada kauba- ja reisilaevade arvu Eesti lipu all (500 ja enama kogumahutavusega) 350-ni aastaks 2035)

↗ 23 30 40 75 100 120

Raudteekaubaveo osakaal tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga13 (TLAK mõõdik: suurendada raudteekaubaveo osakaalu tonnkilomeetrites võrreldes maanteetranspordiga)

↗

22% 23% 24% 26% 28% 30%

9 Allikas: Transpordiamet 10 Allikas: Transpordiamet 11 Allikas: KLIM 12 Allikas: KLIM 13 Allikas: Statistikaameti tabel TS121

8

Aastaringsete regulaarsete lennuliinide arv14 (TLAK mõõdik: suurendada aastaringsete regulaarsete lennuliinide arvu)

↗

33 ≥25 ≥45 ≥50 ≥55 ≥60

* viimane teadaolev tegelik mõõdiku väärtus. Konkreetne aasta märgitakse sulgudes juurde, kui erineb märgitud

2022. aastast. Mõõdikute selgitused on toodud programmi Lisas 1

** Heitkogused TLAK prognoosi järgi 2020. a

*** Eesti Keskkonnauuringute Keskuse (EKUK) vaheprognoosidest WEM (with existing measures ehk

olemasolevate meetmetega).

2. Rahastamiskava (tuhandetes eurodes)

Tabel 2: Programmi eelarve* Eelarve

2024 2025 2026 2027

Programmi kulud -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694

meede 1: Transpordi konkurentsivõime

programmi tegevus 1.1: Raudteetransporditaristu

arendamine ja korrashoid -433 139 354 -472 060 008 -520 457 966 -78 968 857

programmi tegevus 1.2.: Veetransporditaristu

arendamine ja korrashoid -32 311 797 -23 438 387 -21 634 625 -21 290 055

programmi tegevus 1.3.: Õhutransporditaristu

arendamine ja korrashoid -10 303 312 -10 303 652 -10 302 591 -10 295 058

programmi tegevus 1.4.: Maanteetransporditaristu

arendamine ja korrashoid -227 757 151 -213 089 754 -207 128 619 -185 624 850

programmi tegevus 1.5.: Keskkonnahoidlikku liikuvust

soodustav linnakeskkond -41 258 493 -19 947 933 -25 246 210 -55 227 881

programmi tegevus 1.6.: Ohutu ja säästlik

transpordisüsteem -12 192 728 -23 908 579 -23 324 619 -13 051 994

Programmi eelarve kokku -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694

Tabel 3: Programmi eelarve

investeeringutega*

2024 2025 2026 2027

kulud -756 962 835 -762 748 312 -808 094 630 -364 458 694

sh välistoetused ja kaasrahastus -374 810 008 -423 202 769 -440 956 535 -102 329 290

investeeringud -135 340 472 -142 333 928 -143 197 645 -123 970 679

sh välistoetused ja kaasrahastus -58 279 878 -53 141 726 -49 153 333 0

Programmi eelarve kokku -892 303 306 -905 082 241 -951 292 275 -488 429 373

3. Hetkeolukorra analüüs

Ü ldist

Transpordi tulemusvaldkond panustab eeskätt arengustrateegia „Eesti 2035“ sihti „Eestis on

kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ läbi tegevuskava teemakimbus

„Ruum ja liikuvus“ kajastatud transpordivaldkonnaga seotud muutuste elluviimisse.

14 Allikas: AS Tallinna Lennujaam

9

Transpordi tulemusvaldkonna tegevuste rakendamine on jätkuvalt olnud edukas: • 2022. aastal suurendas AS Tallinna Lennujaam regulaarliinide arvu 33 regulaarliinini.

Pandeemiaga seotud piirangute lõppemise järgselt paranes oluliselt reisijate ühenduvus nii Euroopa pealinnade kui turismi meelispaikadega. Õhusõidukid on mahult suuremad ning väljumisajad atraktiivsemad, sobides paremini ka ärikliendile jõudmaks nii Eestisse kui Eestist välja.

• 2022. aastal sai Moderniseerimisfondi energiatõhusa ühistranspordi programm Euroopa Investeerimispangalt (EIB) ja Euroopa Komisjonilt (EK) heakskiidu. 2022. a toimus kaks väljamakset, summades 9,06 mln eurot ja 22,997 mln eurot. Programmiga kinnitati muuhulgas elektrilise (vesiniku valmidusega) parvlaeva ja Elroni 10 täiendava elektrirongi hankimine. Sõlmiti leping kümne uue kahesüsteemse elektrirongi soetamiseks ning teostati esimene makse rongide eest summas 13 607 017 eurot.

• 2022. aastal jätkusid ettevalmistustööd Paldiski Lõunasadamasse uue kai rajamiseks. Investeeringut kaasrahastatakse Euroopa Komisjon 20 miljoni euro ulatuses läbi sõjalise mobiilsuse projekti EstMilMob, mille eesmärk on parandada Tapa linnaku suunalisi transpordiühendusi järgmise viie aasta jooksul ning rajada meretuuleparkide hooldamiseks vajalikud kaid ning tagamaad. Kai ja tagala ala planeeritud valmimisaeg on 2025. aasta suvel.

• 2022. aastal jätkusid ettevalmistused uue jäämurdja alusuuringu hanke ettevalmistamiseks, millega jõuti lepingusse 2023. aastal. Uuring valmis 2023. aasta lõpuks. Paralleelselt on jätkunud uue jäärmurdja ehituseks vajalike vahendite otsimised. Septembris esitati taotlus MILMOB’i, mida ei rahuldatud. 2024. aasta jaanuaris esitati taotlus CEF-i mille tulemus selgub 2024. a juuliks.

• 2022. aastal jätkusid navigatsioonimärkide korralised uuendamised ning veeteede süvendamised.

• 2022. aastal tehti investeeringuid riigile kuuluva AS Saarte Liinide poolt sadamate arendustesse 4,8 mln euro eest. Investeeringud puudutasid peamiselt 16 sadamat. Suurimad investeeringud olid seotud Roomassaare sadama kai nr 1 ja ujuvkaide rekonstrueerimise ning laiendamisega suurusjärgus 1,4 mln eurot.

• 2022. aastal viidi läbi meremajanduse konkurentsivõime tõstmiseks vajaliku uue laevanduspaketi kaasamised ning koostati kontseptsioon. Uus regulatiivsete meetmete pakett peab valmima 2026. aastaks.

• 2022. aastal tehti ettevalmistusi uue ameti loomiseks, et koondada kõik riigile kuuluvad tsiviillaevad ühe ameti alla. Koondamise eesmärgiks on laevastike efektiivsem kasutus ja haldamine ning kulude kokkuhoid. 01.01.2023 loodi Riigilaevastik, mis alustas täiemahulist tööd 01.07.2023.

• 2022. aastal valmis strateegiadokument „Meremajanduse Valge raamat“ ning Rahvusvahelise merendusorganisatsiooni IMO riigisisene strateegia.

• 2022. aastal lõppes Mereõiguse revisjon, mis algas 2014. a kevadel eelmise struktuurivahendite programmperioodil 2007-2014 programmi „Parema õigusloome arendamine“ raames ja lõppes 20. oktoobril 2022 viimase eelnõu – kaubandusliku meresõidu seaduse muutmise seaduse eelnõu – esitamisega Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks.

• 2022. aastal tegeleti tulenevalt täiemahulise Venemaa agressiooniga Ukrainas rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega.

• 2022. aastal kinnitas majandus- ja taristuminister transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027, mille alusel alustati raudteede õgvendamise ja elektrifitseerimise projektide elluviimist ning Pärnu‒Uulu 2+2 teelõigu ehitust.

• Alates 1. aprillist 2022. a võeti kasutusele uued Põhja-Eesti 30 päeva ühispileti tooted, mis võimaldavad kasutada erinevaid transpordiliike ühe piletitootega nii Tallinnas kui Harjumaal (sh rong, maakonnaliinid). See on oluline samm selles suunas, et inimestel ei oleks ühistranspordi kasutamisel piire, vaid nad saaksid seda teha erinevate transpordiliikide üleselt. See on pikema visiooni üks samm, mis on tehtud.

• Pärnu ÜTK on koostöös Pärnu kohalike omavalitsutega välja arendanud nõudepõhise sotsiaaltranspordi teenuse kasutamiseks planeerimissüsteemid (SF toel), mida on võimalik ja eesmärk kasutusele võtta projekti lõppedes laialdasema nõudepõhise ühistranspordi pakkumiseks erinevates ühistranspordikeskustes (kasutatakse ka Kagu

10

ÜTK-s). Tarkvara arendatakse edasi selliselt, et seda oleks võimalik laiendada tava nõudetranspordile (finantseerib Regionaal- ja Põllumajandusministeerium läbi ÜT- dotatsioonide, projekt algab 2024. aastal).

• Raudteede vallas eraldati 2022. aastal ASile Eesti Raudtee riigieelarvest Haapsalu

raudtee II etapile täiendavalt 485 964 eurot, mille raames teostati ettevalmistavaid

tegevusi Turba−Rohuküla raudteelõigu ehitamiseks.

• Maanteede puhul teostati 2022. aastal erinevaid remonttöid kokku 1674 km teelõigul

(sisaldab ehitust, rekonstrueerimist, remonti ja tolmuvabade katete ehitust). Ehitati 25

km ulatuses neljarajalisi teelõike. Rekonstrueeriti 6 silda ja 40 km ulatuses erinevaid

teelõike. Katteid ehitati 40 km kruusateelõigule. Ehitati ümber 35 liiklusohtlikku kohta.

• 2022. aastal tuli maakonnaliinidel gaasibussidega teenindatavat mahtu liiniveo mahule

juurde 8%, s.o 3 832 tuh km.15

• Jätkub uue keskkonnasõbraliku parvlaeva16 ehitus suursaarte liinide teenindamiseks

(hinnanguline maksumus 39 mln eurot). Parvlaeva kontseptsioon on valminud. Laev

valmib 2026. aastaks.

• Aastatel 2020−2022 hukkus maanteedel liikluses keskmiselt 55 inimest (2019−2021

keskmisena 55 ja 2018−2020 keskmisena 59). Liiklusohutusprogrammi 2022. aasta

sihtasemest enam vähenesid jalakäijate ja sõitjate hukkumised. Jätkus positiivne trend

linnaliikluses. Tallinnas vähenes liikluses hukkunute arv 9-lt 4-le, kuid endiselt on kõrge

liikluses hukkunud jalakäijate (3) arv. Kui jätta kõrvale kergliikuriga toimunud

ühesõidukiõnnetused, siis vähenes oluliselt ühesõidukiõnnetuste arv. Kasvas

joobekontrollide arv, kuid roolist tabatud alkoholi või narkootilisi aineid tarbinud juhte

tabati vähem, mistõttu on põhjust eeldada, et alkoholi mõju all liikluses osalevate juhtide

üldine arv on langustrendis.

• 2022. aastal tehti koostöös Keskkonnaministeeriumiga Vabariigi Valitsusele ettepanek

toetada ja käivitada 1 miljoni euro suuruse fondiga (piloot) toetusmeede kortermajade

juurde elektriautode laadimistaristute arendamiseks. Täpsem sisu ja sihistamine toimub

2023−2024.

Transpordi tulemusvaldkonnas on aga jätkuvalt palju väljakutseid:

Lahendamist vajavad väljakutsed: • raudteetaristu arendamine rongide teenindustiheduse ja kiiruste tõstmiseks, uue

raudteeliikluse juhtimissüsteemi kasutuselevõtt; • raudtee elektrifitseerimine ja muu ühistranspordi keskkonnasõbralikkuse kasvatamine

(eelkõige uutes hangetes säästlike kütuste eelistamine); • 1435 mm rööpalaiusega põhja–lõuna suunalise rahvusvahelise raudteeühenduse loomine

ja selleläbi Eesti ühendamine Euroopa raudteevõrgustikuga; • riigiteede seisundi parendamine ja remondivõla vähendamine; • TEN-T nõuetele vastavate põhimaanteede ehituse rahastamine; • jalgrattateede põhivõrgustike arendamine ja selle toetamine suuremates linnades; • liiklusohutuse suurendamine maismaal, õhu- ja veeteedel; • regionaalsete sadamate ja lennujaamade taristu parendamine;

15 Ligi 80% maakondlikku bussiliiklust teenindavatest bussidest on nooremad kui kümme aastat ja nendest omakorda 17% on

keskkonnasõbralikud gaasibussid. Allikas: https://www.transpordiamet.ee/bussiliinid 16 Seos mõõdikuga: „Eestisisese merenduse CO2e vähendamine saarte vaheliste parvlaevaühenduste nullheitele viimisega“.

11

• alternatiivkütuste taristu direktiivi ülevõtmine17 ning elektrilaadimistaristu laiendamine ja vesinikkütuse laadimistaristu väljaehitamine vastavalt direktiivis sätestatud nõuetele ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu poliitilisele kokkuleppele; sealhulgas meremajanduse väljakutsed:

• meremajanduse konkurentsivõime tõstmine ja uue konkurentsivõimelise laevanduspaketi kontseptsiooni väljatöötamine koos laevaregistrite reformiga;

• Riigilaevastiku erinevate nutikate ja innovaatiliste lahenduste rahastus, mis võimaldavad vähendada emissiooni ja suurendada efektiivsust (lisaks võimelünkade parendamine);

• kohanemine ja jätkusuutlik sadamate toimimine sanktsioonidest tingitud kaubamahtude drastilise vähenemisega;

• kaldaelektriühenduste ja alternatiivkütuste taristu väljaehitamine TEN-T sadamates tulenevalt Euroopa kliimapaketi nõuetest;

• väikesaarte ja suursaarte laevaliinide dekarboniseerimine; • rahvusvaheliste laevaühenduste dekarboniseerimine ning rohekoridoride loomine Soome

ja Rootsiga; • jäämurde teenuse baasrahastus ei kata lepinguga võetud kohustusi; • jäämurde võimekus ei ole piisavalt tagatud ja vajalik on uue jäämurdja ehitamine

asendamaks 60. aastast jäämurdjat Tarmo; • väikesaarte uue parvlaeva ehitamise rahastamine; • merenduses ÜRO, EL valdkondliku regulatiivse raamistiku hüppelise mahuga toimetulek

olemasolevate vahendite piires; • sanktsioonide rakendamisest tulenev täiendav järelevalve koormus vajab püsivat

lahendust; • teadus- ja arendustegevuse ebapiisav rahastus merendusvaldkonna arendamisel; • meremajandusega seotud analüüsitud andmestiku kokkupanek ning avalik jagamine, et

tagada kvaliteetne info ning uuendatud ülevaade kõigile osapooltele. • merendusega seotud ja tööks vajalike infosüsteemide kaasajastamine, tehnoloogilise võla

vähendamine ning uutele andmevajadustele vastavaks arendamine; • elektroonilise mereinfosüsteemi platvormi arendus lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja

Nõukogu (EL) 2019/1239 määrusele, mille kohaselt hakatakse alates 2025. aasta augustist uue andmestandardi järgi infot vahetama Euroopas;

• arendatakse ühtne meremajandust ja seotud infot kajastav statistiline töölaud, et kõik osapooled saaksid kasutada ühesugust ning uuendatud infot tegevuste ja otsuste tegemiseks.

Transpordi tulemusvaldkonna suuremad väljakutsed on sektori CO2-heitkoguste vähendamine,

riigisiseses ja rahvusvahelises parvlaevaliikluses, TEN-T põhivõrgu maanteede, sadamate

kaldataristu (tulenevalt kliimapaketist) ja Rail Baltic raudteetrassi väljaehitamine,

kaubatranspordi nihutamine raudteele ning kogu transpordi toimepidevuse tagamine läbi

rohetehnoloogiate kasutuselevõtu ja digitaliseerimise. Kõikide nõuetele vastavad tingimused

peavad olema saavutatud 2030, mis eeldab seitsme aasta jooksul väga suuri investeeringuid nii

taristusse kui ka kaasaegsete tehnoloogiate kasutuselevõtuks.

Transpordisektori CO2-heitkoguste vähendamine. Programmi eelnõu koostamise hetke

prognoosi kohaselt TLAKis püstitatud CO2 vähendamise eesmärki ei saavutata. Euroopa Liidu

Kliimapaketi „Fit for 55“ raames Eestile võetud CO2 heite vähendamise kohustus

proportsionaalse sektorite jaotuse korral on aga arengukavaga võetud eesmärgist veelgi kõrgem

(tinglikult 1600 kt CO2 ekv 2030. aastaks). Hetkel rakendatavate meetmetega on aastal 2030

transpordi heide ca 1990 kt, seega ca 390 kt kliimapaketi eesmärgist suurem heide. Transpordi

17 EN direktiiv 2014/94/EL: https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:32014L0094&from=EN

ja poliitiline kokkulepe alternatiivkütuste taristu kasutuselevõtu kohta https://estonia.representation.ec.europa.eu/uudised/poliitiline- kokkulepe-alternatiivkutuste-taristu-kasutuselevotu-kohta-2023-03-28_et

12

sektori CO2 heite vähendamise kohustuse mittetäitmine tähendab Eestile potentsiaalset

kohustust hakata soetama kauplemisturult CO2 ühikuid, mis on lisakoormus eelarvele

olukorras, kus on vaja leida rahastust erinevateks investeeringuteks.

Uuringud näitavad, et transpordi sektoris CO2 eesmärke ei ole võimalik täita ilma

maksupoliitika muudatuste kasutusele võtmist (tarbimismaksud, mis motiveeriks inimesi

valima säästvat ühistransporti või keskkonnasõbralikumat autot). CO2 eesmärkide täitmine on

investeeringutemahukas nii era- kui avalikule sektorile.

TLAK mõõdik: transpordi CO2e heitkoguste vähenemine 1700 kt CO2 ekv-ni aastaks

2035. Prognoosimiseks on kasutatud Eesti Keskkonnauuringute Keskuse kasvuhoonegaaside

(KHG) prognoose ning tegelike tasemete jaoks KHG inventuuri aruandeid. Kavandatud KHG

vähendamise trajektoor vastab TLAKis määratud sihile, mis on saavutatav, kui rakendada kõiki

arengukavas kirjeldatud poliitikaid.

Tulemusvaldkonna vastava mõõdiku sihttase 2022. aastal oli 2051 kt CO2 ekv, mida täpsustatud

vaheprognooside järgi 2022. aastal ei saavutata (2021. a tulemus oli 2 357,73 kt CO2 ekv ning

prognoosi järgi on 2022. aastal transpordi KHG heitkogused 2157,68 kt CO2 ekv) ning

praegusel trajektooril on aastal 2035 transpordi heide u 1521,7718 kt CO2 ekv. CO2-heitmete

sihttaseme ületamine 2021. aastal nii suures ulatuses (ca 390 kt) on seotud sellega, et Covidi

mõju prognoositi suuremaks (ja transpordiheidet selle võrra väiksemaks), kui see tegelikult

liikumiste vähenemisel oli. CO2-heidet kergitas tervisekriisist taastumine, mis innustas inimesi

aasta varasemaga võrreldes rohkem reisima19. Seoses Covid kriisiga vähenes ühistranspordi

kasutus, samas tõusis kodust töötamise osakaal ning autoga liikumiste kogumaht jätkuvalt

kasvab ning Eestis soetatavad uued autod on võrdlemisi suure kütusekuluga.

TLAKi meetmetest ei ole näiteks rakendatud muudatusi aktsiisipoliitikas (aktsiiside loogika

ümber korraldamist selliselt, et nende määrad sõltuksid kütuste energiamahukusest ja

eriheitest), ning kaubaveo liikumist maanteelt raudteele pole oodatud mahus toimunud. Eesti

õigusesse on ülevõtmisel Direktiiv 2022/362, millega on ajakohastatud ja täiendatud varasemat

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 1999/62/EÜ raskete kaubaveokite maksustamise

kohta teatavate infrastruktuuride kasutamise eest. Menetlemisel on liiklusseaduse muutmise

seaduse eelnõu, millega suurendatakse ja diferentseeritakse vastavalt ka teekasutustasu

määrasid viisil, mis võimaldab enam rakendada “kasutaja maksab, saastaja maksab” printsiipi.

Tasumäärade tõstmisel vähenevad Eestis sõitvate veoautode CO2 heitkogused eeldatavalt

umbes 2,41 kt võrra 2024−2025. aastal võrreldes stsenaariumiga, kui teekasutustasude

suurused jääksid kehtivale tasemele.

Täiendavalt on ettevalmistamisel veeteetasude süsteemi muudatused, millega diferentseeritakse

tasud vastavalt Clean Ship Indexile (CSI) või sarnase rahvusvahelise indeksi alusel. Laevad,

mis on suurema keskkonnamõjuga hakkavad tulevikus suuremat veeteetasu maksma.

Lisaks on ehitamisel uus ligi null-emissiooniga suursaarte parvlaev, mis valmib 2026. aastal,

mis panustab ESR eesmärkide täitmisesse ca 3 kt võrra.

18 EKUK prognoos, kui arvesse võtta juba olemasolevad meetmed. Kuna EKUKi senised prognoosid erinevad tegelikkusest päris suures mahus,

siis tuleb hetkel 2035. aasta trajektoori prognoosi suhtuda teatava ettevaatlikkusega. Programmi eelnõu koostamise seisuga (2023) on 2035.

aastal 1521,77 kt CO2 ekv eeldatavasti saavutatav elektriautode laialdasema kasutuselevõtu korral. 19 https://kliimaministeerium.ee/uudised/2021-aasta-kasvuhoonegaaside-loppinventuur-naitab-heite-suurenemist

13

Samuti on juba teada osade seatud eesmärkide täitmise hilinemine võrreldes arengukavas

kavandatuga, nt Rail Balticu ajakavast hilisem valmimine.

Lisaks tuleb arvestada, et praegused prognoosid ei hinda EL Kliimapaketi „Fit for 55“ mõjusid,

küll aga on jõutud kokkuleppele, et ESR sektorite20 (sh transpordi) emissioone tuleb 2030.

aastaks vähendada 24% võrra. Tegemist on sektorite ülese eesmärgiga ning sektorite vahelist

jaotust ei ole Eestis seni kokku lepitud. Kui eesmärk rakendub transpordisektorile solidaarselt,

peab transpordisektori heide olema aastal 2030 veelgi väiksem (hinnanguliselt 1600 kt CO2

ekv) kui arengukavas seatud siht (1700 kt CO2 ekv).

Rohepoliitika ekspertrühma soovitustele tuginedes tuleb KHG heitkoguste vähendamiseks

jätkata integreeritud ühistranspordi võrgustike uuendamisega, integreerides need

transpordiliikide vaheliselt ja teiste liikuvusteenustega. Samuti tuleb edasi töötada säästva

liikuvuse meetmete elluviimisega, nt rattateede ehitamisega ja elektriautode laadimistaristu

väljaarendamisega. Lisaks tuleb töötada välja täiendavaid meetmeid, sh alustada tulevikukindla

transpordi maksustamise süsteemi välja töötamist koostöös Rahandusministeeriumiga.

Rohepoliitika ekspertrühma soovituste ja sobilike meetmete välja töötamisega tegeletakse.

Arengukava ja programmi korrigeeritakse vastavalt kokku lepitavate Jõupingutuste jagamise

määruse21 siseriiklikele eesmärkidele ja 2023. aastal eeldatavasti kinnitatava rohepoliitika

tegevuskava lõplikule variandile.