Rail Balticu Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

OTSUSE EELNÕU

Rail Balticu Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide ehitusloa menetluses

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood 16740489, aadress Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, e-post [email protected]) ehitisregistri kaudu 06.11.2023 ehitusloa taotluse nr

2311271/17416 Soodevahe loaplatsi OS05007 ning sellega seotud kraavide ehitamiseks.

Soodevahe laoplats jääb Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos

ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt

„DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE

I ETAPP (OS05007)“. Soodevahe laoplatsi OS05007 orienteeruv pindala on 13,5 ha ning

kavandatavaks tegevuseks on materjalide lao ettevalmistamine. Soodevahe laoplats on plaanis

rajada esimese etapina enne Soodevahe sõlmjaama rajamist, mille eesmärk on täita Rail Balticu

põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi rajamisega kaasnev ehitustegevus hõlmab

raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet ning osale ladustamisalast ajutise katendi

rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse

täiendavaid kraave alles jäävast maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse

tagamiseks. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe ja Rae külades.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju või kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel keskkonnamõjude hindamine (edaspidi KMH) selle vajadust põhjendamata.

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. KeHJS § 6 lõige 2 punkti

22 alusel kui kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja

andma eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju.

Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei

ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida

kaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning Soodevahe laoplats asub nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15 punkti

8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde kohta,

mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Tulenevalt

ehitusseadustiku § 39 lõikest 2 annab ehitusloa TTJA kui ehitusloa taotlus sisaldab ehitisi, mille

ehitamise aluseks on riigi eriplaneering. Seega on TTJA käesolevas menetluses otsustajaks

KeHJS tähenduses. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise

või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat

looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise

otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Arvestades, et Soodevahe laoplatsist lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb ~655 m kaugusele

ida suunda, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad

peamiselt Soodevahe laoplatsi piiresse ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on

kavandatud vastavad keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste

tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe

laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud

tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed suunatakse Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad ning Pirita jõe ümbruses paiknevad II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park. Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Soodevahe laoplatsi

ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas on

kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud vastavad meetmed keskkonnamõju

vähendamiseks või ärahoidmiseks. Karuputke leviala Kesva kinnistul (katastritunnusega

65301:002:0006) levimise vältimiseks on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas samuti

meetmed välja töötatud. Jäätmekäitlus tagatakse vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste

suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või

katastroofide oht Soodevahe laoplatsi ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt

teadaolevalt puudub. Piiriülene mõju tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne

üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe laoplatsi ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad puuduvad. Lähim

Natura 2000 võrgustikku kuuluv Pirita loodusala jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km

kaugusele põhja suunda ning Rae kraavist Pirita jõkke suunduva vee teekonna pikkus on Pirita

loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura

2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise

tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini. Seega

on ebasoodsa mõju avaldumine Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud.

Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga „SOODEVAHE KÜLAS RAUDTEE

INFRASTRUKTUURI MATERJALI AJUTINE LAOPLATS“ (edaspidi OÜ Consultare

analüüs), mille järelduste kohaselt on samuti ebasoodsad mõjud Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt, tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe laoplatsi ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline ning tegevusega ei

ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Soodevahe laoplatsi rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad. Mõju maakasutusele

on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste

avaldumise tõenäosus miinimumini.

Otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet ning ehitusloa menetluse käigus koostatud

eelhinnangu koostamisel on kasutatud OÜ Consultare analüüsi. Täiendavate

keskkonnauuringute vajadus puudub. Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid

ning välja töötatud asjakohased keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud

piirkonnas ja tegevusel.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed eelhinnangu kohaselt on järgmised:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonna-

juhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Karuputke avastamisel teavitada leiukohast esmalt Keskkonnaametit ja tegutseda

vastavalt Keskkonnaameti antud juhistele ning töö- ja ohutusnõuetele. Takistada

ehitustööde käigus karuputke levimist teistele aladele. Antud ala käsitletakse kui

kahepaiksetele olulist sigimisala ja elupaika, seega tuleb laoplatsil karuputke tõrjumise

korral (eelkõige kraavide kallastel) hoiduda keemiliste taimekaitsevahendite

kasutamisest.

3. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede

on oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise

tulemusena.

4. Laoplatsi ehitustööde ajaks Lagedi kraavi ja Rae peakraavi ümbruses paigaldada

laoplatsi lääne- ja lõunapoolsetesse osadesse kahepaikseid suunavad piirded juhul, kui

kahepaiksete rändeaeg jääb ehitustöödega samale perioodile. Piirded peaksid olema

minimaalselt 0,4 m kõrgused, siledapinnalised ja vastupidavast läbipaistmatust

materjalist, et kahepaiksed ei saaks piirdest üle hüpata ning suunaks kahepaiksed

ehitusalalt eemale.

5. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

6. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja

elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad.

Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria

nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja

põhja-nahkhiire leiukohtadeks. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma

talu park ning Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel

ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Heljumi ja reostuse

leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist

ekraane ja õlitekkepoome ning valingvihmade korral ehitustööd peatada.

7. Ehitustöödega tuleb tagada ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi

säilimine ja veevarustuse jätkumine.

8. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide.

9. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja

muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on

välistatud nende ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse

välistamiseks tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

10. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee

või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda

ning pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

11. Kavandataval tegevusel tagada maaparandussüsteemide toimimine, et tegevus ei

põhjustaks eesvoolude ummistamist ega naaberkinnistutel üleujutusi.

12. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega

tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

13. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

14. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse

läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde

tegemisel tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või

maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehitus-

konstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

sellest Muinsuskaitseametit.

15. Soodevahe laoplatsi ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte. Ida suunas

külgneb laoplats Tallinna ringteega nr 11 ja kattub osaliselt selle avalikult kasutava tee

kaitsevööndiga (tee kaitsevööndi ulatus 50 m), kuhu jääb ka AS Telia Eesti maa-alune

sideehitis maismaal (sideehitise kaitsevööndi ulatus 1 m) ja geodeetiline märk nr 11275

(geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus 3 m). Soodevahe laoplatsi ehitustöödel lähtuda

olemasoleva infrastruktuuri objektide piirangutest ja vältida nende kahjustamist.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS

mõistes.

Võttes aluseks KeHJS § 6 lõike 2 punkt 22, § 11 lõiked 2², 2³, 4 ja 8, Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 ja eelhinnangust tulenevad

järeldused

otsustan:

jätta ehitusloa menetluses Rail Balticu Soodevahe OS05007 laoplatsi ja sellega seotud kraavide

keskkonnamõju hindamine algatamata.

Lisa 1

„Soodevahe laoplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine“ juurde

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Soodevahe loaplatsi ning sellega seotud kraavide rajamise

keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Koostaja: Raili Kukk

Ehitus- ja raudteeosakonna peaspetsialist

+372 667 2186, [email protected]

Tallinn 2024

2

Sisukord 1. Üldine teave .................................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ...................................................................................................................... 6

2.1 Tegevuse iseloom ja maht ..................................................................................................... 6

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .......................................................................................... 8

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine ......................................... 10

2.4 Tegevuse energiakasutus..................................................................................................... 11

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ....................................................................................................... 11

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine ............................................................................. 12

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus) .............................................................................................................................................. 12

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel)

14

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond .......................................................... 15

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused

15

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ............................................. 18

3.3 Keskkonna vastupanuvõime ............................................................................................... 28

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond .......................................................................... 28

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ......................................................................................... 30

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus, kestus,

sagedus ja pöörduvus ...................................................................................................................... 30

4.2 Mõju piiriülesus ................................................................................................................... 33

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ............................................................................... 33

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega .............................................................................................................. 35

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused ........................................................................................................................................ 36

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamise

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .................................................................................. 38

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid ....................................................................... 39

3

1. Üldine teave

Taotleja Infragreen OÜ (registrikood: 16740489, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe

linnaosa, Betooni tn 28, 13816, e-post: [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (TTJA, registrikood: 70003218, aadress: Harju maakond, Tallinn,

Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, 10122, e-post: [email protected]) ehitisregistri kaudu 06.11.2023

ehitusloa taotluse nr 2311271/17416 (menetlus nr 398965) Soodevahe OS05007 loaplatsi ning

selle lühema ja pikema kraavide püstitamiseks (rajatiste omanik: OÜ Rail Baltic Estonia,

registrikood: 12734109, aadress: Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn

2/1, 10138, e-post: [email protected]). Ehitusprojekti koostaja on OÜ Reaalprojekt (registrikood:

10765904, aadress: Viljandi maakond, Viljandi linn, Tallinna tn 45, 71008, e-post:

[email protected]) ning ehitamist teostavad isikud on KMG Infra OÜ (registrikood:

16638472, aadress: Harju maakond, Tallinn, Lasnamäe linnaosa, Valukoja tn 8/2, 11415, e-

post: [email protected]) ja Infragreen OÜ.

Joonis 1 Soodevahe laoplatsi (helesinine joon) paiknemine, EHR

Ehitustööd toimuvad Harju maakonnas, Rae vallas Rae ja Soodevahe külades. Taotlus on

esitatud järgmistele rajatisele:

1) Soodevahe OS05007 laoplats (EHR kood 221446304), mis asub Rae külas 11 Tallinna

ringtee (katastritunnus: 65301:003:1177), Kesva (katastritunnus: 65301:002:0006),

Tallinna-Rapla raudtee 511 (katastritunnus: 65301:001:6337) ja Viimsi metskond 188

(katastritunnus: 65301:002:1757) kinnistutel ning Soodevahe külas Kõpsu-Hansu

(katastritunnus: 65301:002:0895), Nurgavälja (katastritunnus: 65301:001:3965),

Nurgavälja (katastritunnus: 65301:001:3966), Nurgavälja (katastritunnus:

65301:001:3968) ja Nurgavälja (katastritunnus: 65301:001:3967) kinnistutel;

2) Soodevahe OS05007 laoplatsi lühem kraav (EHR kood 221453648), mis asub Rae külas

Rabavälja (katastritunnus: 65301:001:6338) ja Tallinna-Rapla raudtee 511

(katastritunnus: 65301:001:6337) kinnistutel ning Soodevahe külas Kõpsu-Hansu

(katastritunnus: 65301:002:0895) kinnistul;

3) Soodevahe OS05007 laoplatsi pikem kraav (EHR kood 221453655), mis asub Rae külas

Kesva (katastritunnus: 65301:002:0006) ja Viimsi metskond 188 (katastritunnus:

65301:002:1757) kinnistutel ning Soodevahe külas Kõpsu-Hansu (katastritunnus:

4

65301:002:0895), Nurgavälja (katastritunnus: 65301:001:3965) ja Nurgavälja

(katastritunnus: 65301:001:3966) kinnistutel.

Joonis 2 Soodevahe laoplatsi lühema kraavi (helesinine joon) paiknemine, EHR

Joonis 3 Soodevahe laoplatsi pikema kraavi (helesinine joon) paiknemine, EHR

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel

hinnatakse keskkonnamõju, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal

välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline

ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala

kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6

lõike 1 kohaselt oluliste keskkonnamõjuga tegevuste hulka, mille korral algatatakse KeHJS §

11 lõike 3 alusel KMH selle vajadust põhjendamata.

5

KMH algatamise vajalikkust kaalutakse ehitusloa menetluse käigus. Keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõige 2 punkti 22 alusel kui

kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma

eelhinnangu muu tegevuse kohta, kui tegevus võib tuua kaasa olulise keskkonnamõju. Vabariigi

Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi Valitsuse määrus nr

224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang anda sellise

tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (VEE1089200,

minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558)

kaitse all ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi (KLO9102648) ja võldase

(KLO9102649) leiukohad. Pirita jõgi ja selle ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka

II kaitsekategooria nahkhiirte leiukohtadeks – suurvidevlase (Nyctalus noctula, KLO9133628),

veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii,

KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus, KLO9133627) ja põhja-nahkhiire

(Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks. Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt

nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida

kaldal kaitsealaga Külma talu park (KLO1200373) ning Soodevahe laoplats asub nõrgalt

kaitsmata põhjaveega alal. Seega tuleb otsustajal Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 § 15

punkti 8 alusel anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang kavandatud ehitustööde

kohta, mis võib eeldatavalt mõjutada eelnevalt nimetatud kaitstavaid loodusobjekte.

Soodevahe ajutise laoplatsil ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe

laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast

Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele

välistatud.

Eelhinnang on koostatud keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“ alusel. Ehitusseadustiku § 39 lõike 2 alusel (kui ehitusloa taotlus sisaldab

ehitisi, mille ehitamise aluseks on riigi eriplaneering, siis annab ehitusloa TTJA, kui seaduses

ei ole sätestatud teisiti) annab ehitusloa TTJA ning on otsustaja KeHJS tähenduses. KeHJS §

11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse

KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades

neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse

eelnõu.

Eelhinnangu koostamisel on kasutatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud „Soodevahe

külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja

analüüsi“, kus on antud põhjalikud ja asjakohased mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi

ehitamise, kasutamise ja juurdepääsuteede kohta. Antud eelhinnangu eesmärgiks on hinnata

vaid Soodevahe laoplatsi ehitamistöödega kaasnevaid mõjusid. Soodevahe laoplatsi pindala on

6

võrreldes 2023. a OÜ Consultare nimetatud tööga vähenenud, seega on keskkonnamõjude

seisukohast mõjud jäänud kas samaks või vähenenud võrreldes algselt plaanitud laoplatsi

ulatusega. Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ka ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on keskkonnariskid kaardistatud ja vastavad meetmed

välja töötatud. Seega on keskkonnaalane informatsioon enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja asjakohased keskkonnameetmed välja töötatud. Vajadusel on

eelhinnangus keskkonnaalast informatsiooni uuendatud, täiendatud ja täpsustatud.

KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000

võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti,

kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud

kaitstava loodusobjekti valitsejaga. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lõike 6 alusel on kaitstav

looduse üksikobjekt teadusliku, esteetilise või ajaloolis-kultuurilise väärtusega elus või eluta

loodusobjekt, nagu puu, allikas, rändrahn, juga, kärestik, pank, astang, paljand, koobas, karst

või nende rühm, mida kaitstakse LKS alusel. LKS § 4 lõike 7 alusel võib kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaks loodusobjektiks olla maastik, väärtuslik põllumaa, väärtuslik loodus-

kooslus, maastiku üksikelement, park, haljasala või haljastuse üksikelement, mis ei ole kaitse

alla võetud kaitstava looduse üksikobjektina ega paikne kaitsealal. Eelpool tulenevast tuleb

otsustajal kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastada

Keskkonnaametiga, sest Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu

Pirita jõkke, mis on lõheliste kudemis- ja elupaigana kaitse all ning kus esinevad III

kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park, mille valitsejaks on

Keskkonnaamet ning Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Laoplats

kattub veel ka PRIA põllumassiividega – püsirohumaadega ning kattub kogu ulatuses

rohevõrgustiku tuumalaga.

2. Kavandatav tegevus

Järgnevates peatükkides 2.1 - 2.8 on kirjeldatud ehitusalal plaanitavat tegevust, selle seost

asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, loodusressursside kasutamist, energia-

kasutust, tegevusega kaasnevaid mõjutegureid, jäätmete teket ja nende käitlemist ning

avariiolukordade ja suurõnnetuste esinemise võimalikkust.

2.1 Tegevuse iseloom ja maht

Tööprojekti kohaselt on Soodevahe laoplats ~13,5 ha suurune ja kavandatavaks tegevuseks on

materjalide lao ettevalmistamine, mille tööde täpsem loetelu ja mahuarvutused on toodud

projektis. Rajatav laoplats asub Rae raba servas. Idast piirneb laoplats Tallinna Ringteega nr 11

ja läänest uue Rail Balticu trassiga. Laoplatsi ühendus piirkonna teedevõrguga on võimalik

rajada rajatisest põhja pool asuva Tallinna ringtee ja Tallinn-Lagedi maanteed nr 11290

ühendava ristmiku kaudu. Laoplatsi juurdepääsuteedega kaasnevaid mõjusid on hinnatud OÜ

Consultare koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi käigus (edaspidi laoplatsi keskkonnaalase info

kogumise ja analüüs), mis ei ole käesoleva eelhinnangu hindamise eesmärgiks.

Juurdepääsuteede osas on plaanis otsustajale esitada ehitusteatised. Laoplatsi paiknemine

olemasoleva 1520 mm raudtee läheduses annab võimaluse ajutiseks raudteeühenduseks

olemasoleva 1520 mm raudteega, eesmärgiga lihtsustada materjalide tarnimist raudteel.

7

Laoplatsil on pealiskihi materjaliks ~133 000 m2 purustatud kivimaterjal. Laoplatsi muldkeha

on ette nähtud ehitada täitepinnasest. Laoplatsi maa-ala kõrgematelt aladelt kooritakse

kasvumuld ja vajadusel olemasolev aluspinnas vastavalt vertikaalplaneerimisele. Saadud

pinnaseid kasutatakse laoplatsi madalamate alade täiteks. Muldkeha ehitamisel võidakse

kasutada lisaks pinnastele looduslikke kui ka toodetud (tehislike või taaskasutatavate

materjalide töötlemise teel saadud) jäme, peen ja fraktsioneerimata täitematerjale. Mulla peale

ehitades kasutatakse eraldavat funktsiooni täitvat geosünteeti. Kui mulla kasutamisel ei

saavutata minimaalset kandevõimet 15 MPa (näiteks tulenedes liiga kõrgest veesisaldusest

ja/või eeldatust suuremast orgaanikasisaldusest), siis kasutatakse konstruktsioonis

stabiliseerimise või armeerimise funktsiooni täitvat geovõrku. Laoplatsi muldkeha nõlvad on

ette nähtud rajada nõlvusega 1:2 ja külvata neile III klassi tüübi muruseemnesegu.

Laoplatsile on projekteeritud konstruktsioonid vastavalt aluspinnasele. Mullaga täidetud alal –

purustatud kivimaterjal 25 cm, pestud paekiviliiv 0/4 - 25 cm ja geotekstiil NGS4 ning

moreeniga alal – purustatud kivimaterjal 20 cm ja pestud paekiviliiv 0/4 - 30 cm. Pestud

paekiviliiva kasutatakse oludes, kus liigniiskumine on välistatud. Kui ehitamine toimub

liigniisketes oludes kasutatakse materjale, mis ei ole nii niiskustundlikud (kvartsliivasid).

Laoplatsi tööd on plaanis teostada kahe etapina. Esimeses etapis tehakse tööd kuni Kõpsu-

Hansu (katastritunnus: 65301:002:0895) ja Kesva (katastritunnus: 65301:002:0006) kinnitute

vahelise kraavini. Pärast Kesva kinnistu võõrandamist jätkatakse töödega kogu laoplatsi

ulatuses. Enne ehitustööde algust märgitakse alale kõik iseloomulikud projekti elemendid,

millega tuleb arvestada. Töövõtja kutsub enne kaevetööde algust välja tehnovõrkude valdajad,

et saada neilt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku

kaitsevööndis. Laoplatsil kasvavad puud ja võsa on plaanis likvideerida või raadata. Raadamise

ja kändude juurimise maht on ~4,2 ha. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tegeleb

raadamistöödega ja sellega seotud lubade hankimisega riigimaadel antud objektil Riigimetsa

Majandamise Keskus. Raiejäätmed hakitakse, kännud juuritakse ja veetakse ehitusplatsilt ära.

Kännuaugud täidetakse ja maa-ala planeeritakse ümbritseva maapinna kõrguseni.

Vältimaks ülearuseid pinnase kaevetöid, märgitakse ehitusobjektil maha ehitatava ala piirid.

Kaevekohad hoitakse veevabad, et töid saaks teostada kuivades tingimustes. Vajadusel

rajatakse ajutised äravoolud või voolusängid vee ärajuhtimiseks töövõtja poolt rajatud

veekogumise kohtadesse. Kraavide kaevamisel alustatakse eesvoolu poolt liikudes ülesvoolu

kraavide suunas. Alal kus esineb mullasegust turvast on plaanis turvas täielikult eemaldada ja

vedada see ettenähtud ladustamisalale. Väljakaevatud pinnast on plaanist taaskasutada.

Olemasolev pinnas (muldkeha või aluspinnas) eemaldatakse mahus, mis on vajalik

projekteeritud konstruktsiooni rajamiseks. Ehituseks sobiva täitepinnase kaevemaht on 40 300

m3 ja turba pinnase kaevemaht on 17 500 m3. Rajatavate kraavide (6 667 m3) ja olemasolevate

puhastavate kraavide asukohad on toodud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja

piirangud“. Kraavide puhastamise (390 m ulatuses) käigus väljakaevatav materjal planeeritakse

võimalusel kraave ümbritsevale alale või väljakaevatud materjali ladustamisalale. Tööde

täpsem loetelu ja mahud on välja toodud projektimaterjalides.

Taimejuurtega tihedalt läbikasvanud pinnas eemaldatakse, sest see takistab mulla tihendamist

ja ühtlase omadustega kihi saavutamist. Pinnased, mis paiknevad mulla- ja turbakihi all,

kaotavad niisketes oludes olulise osa oma kandevõimest. Kaevikut ei jäeta vihmasel perioodil

lahti ning kaetakse võimalikul kiiresti täitematerjaliga. Laoplatsi kõrgematelt aladelt

kasvumuld kooritakse ja vajadusel ka aluspinnas vastavalt vertikaalplaneerimisele, mida

kasutatakse laoplatsi madalamate alade täiteks.

8

2.2 Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Soodevahe laoplats asub Rae vallas Soodevahe ja Rae külades, mis jääb Rae valla

üldplaneeringu alale (maa sihtotstarve valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt transpordimaa,

hajaasustusega ala, mis külgneb tiheasustusega, sh tootmis- ja ärimaadega), mis on kehtestatud

Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462. Üldplaneeringu põhjal: „moodustab Soodevahe

küla piirkond kompaktse ala, mis on suurematest elamualadest ruumiliselt eraldatud, mistõttu

on siin lubatud arendada ka tootmist, millega võib kaasneda territooriumilt väljuvaid kahjulikke

mõjusid. Kujunev tootmispiirkond on hästi varustatud transpordi-infrastruktuuridega, millest

tulenevalt on võimalik arendada ka transpordimahukaid tegevusi“.

Rae valla üldplaneeringu kohaselt on Soodevahe laoplatsi maa-ala juhtotstarve metsa- ja

põllumajandusmaa, mis paikneb osaliselt maaparandussüsteemi alal ning laoplats jääb kogu

ulatuses rohevõrgustiku tuumalale. Rohevõrgustik on ökoloogiline infrastruktuur, mis koosneb

tuumaladest ning neid ühendavatest koridoridest. Üldplaneeringu kohaselt: „tuleb

rohevõrgustiku toimimist takistavate infrastruktuurielementide rajamise korral ette näha

meetmed võrgustiku normaalset toimimist takistavate mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90

protsenti territooriumist ning arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala

väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks. Uue

raudteetrassi rajamisel tuleb rohekoridoride paiknemine üle vaadata ja vähendada raudtee ning

rohevõrgustiku konfliktala Rae piirkonnas“. Rae valla üldplaneeringus on Harju

maakonnaplaneeringu alusel kavandatava raudteena kajastatud Rail Baltica trassi osa.

Üldplaneeringu kohaselt: „on kavandatava Rail Baltica raudteetrassi planeerimisel tegemist

mitut kohalikku omavalitsust läbiva joonehitise planeerimisega, mille protsessi erisused

sätestab planeerimisseadus. Vastavalt planeerimis-seaduse § 291 määratakse joonehitise trassi

asukoht üldjuhul maakonnaplaneeringuga, mistõttu ei ole raudteetrassi kavandamine ega

selleks täpsemate tingimuste seadmine Rae valla üldplaneeringus õigustatud“.

Soodevahe laoplats jääb Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju

maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale.

Planeeringuga on leitud sobivaim asukoht elektrifitseeritud Rail Balticu raudteetrassi koridorile

Harju maakonnas, alates Muuga sadama piirkonnast kuni Rapla maakonna piirini. Rail Baltic

maakonnaplaneeringute KSH aruande põhjal on sinna ette nähtud rajada Soodevahe sõlmjaam,

mida käesolevas eelhinnangus ei hinnata. Soodevahe laoplats on plaanis rajada ajutiselt esimese

etapina enne Soodevahe sõlmjaama rajamist, mille eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi

ehitusaegset laofunktsiooni. Harju maakonnaplaneering „Rail Baltic raudtee trassi koridori

asukoha määramine“ lahendust kajastab ka Harju maakonnaplaneering 2030+.

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024) on viidatud OÜ Consultare koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi

järeldustele, mille kohaselt: „on kavandatud Soodevahe sõlmjaam ehitada välja kahes etapis. 1.

ehitusetapi eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

rajamiseks tehtav ehitustegevus hõlmab raadamist, laoplatsi alust väljakaevet ja tagasitäidet

ning osale ladustamisalast ajutise katendi rajamist. Olemasolevate kraavide asukohti

muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast

maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. 1. ehitusetapp ehk

Soodevahe sõlmjaama ehitusaegse laoplatsi ettevalmistustööd viiakse läbi enne põhitrassi ja

9

sõlmjaama ehitamise algust. Keskkonnalase info kogumise ja analüüsi põhjal kui kavandatava

tegevuse elluviimisel järgitakse keskkonnanõudeid, antud soovitusi ja välja töötatud

leevendusmeetmeid, siis 1. ehitusetapiga olulist mõju keskkonnale, inimeste tervisele ja varale

ei kaasne. Tegevusega kaasneva mõju ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust ning

toimet võib hinnata väheoluliseks, sest valdavad on mõjud ajutised ja lokaalsed. Enne

ehitustööde algust tuleb üle kontrollida turbavõtukoha paiknemine projektialal, objekt

dokumenteerida ning info tuleb edastada registripidajale Riigimetsa Majandamise Keskusele.

Meetmed raadamise, väljakaeve ja tagasitäite käigus võõrliigi leviku tõkestamiseks tuleb anda

1. ehitusetapi ehitusloa tingimustena. Soodevahe sõlmjaama valmimisjärgset müraseiret

teostada minimaalselt kahes järgus – 1. ja 2. ehitusetapis. 1. ehitusetapi valmimisel kui laoplatsil

viiakse läbi iseloomulikke tegevusi iseloomulikus mahus nii et mõõtmiste tulemusena saab

hinnata täiendavate müraleevendusmeetmete vajalikkust“. 2. ehitusetapiga ehk Soodevahe

sõlmjaama rajamise ja kasutamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud Rail Balticu raudteetrassi

lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti KMH aruandes, mida käesolevas eelhinnangus

eelhinnangu eesmärgist tulenevalt ei hinnata.

Joonis 4 Soodevahe laoplats jääb Rae valla üldplaneeringu alale ning ehitustöödest ida suunda

teisele poole Tallinna ringteed nr 11 jäävad mitmed detailplaneeringualad, Maa-amet

Kavandatava Soodevahe ajutise laoplatsil kehtestatud detailplaneeringud puuduvad.

Ehitustöödest ida suunda teisele poole Tallinna ringteed nr 11 jäävad mitmed

detailplaneeringualad – lähimad Tallinna Ringtee ja Kalmari tee vahelise ala ning lähiala

detailplaneering (eesmärk: tööstuspargi rajamine, staatus: lõpetatud); Nurga 1 ja Nurga kinnistu

osa (Nurga 4 kinnistu) detailplaneering (eesmärk: äri ja tootmismaa, staatus: kehtiv).

Soodevahe laoplatsi ehitustööd ei sea takistusi laoplatsi ümbruskonnas paiknevatele

detailplaneeringualade realiseerimisele.

Kokkuvõtvalt ei ole kavandatav tegevus vastuolus asjakohaste strateegiliste

planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

Soodevahe laoplatsi ehitustöödel tuleb arvestada olemasolevate infrastruktuuri objektide ja

nende piirangutega. Mõju rohevõrgustikule on käsitletud peatükis 4.4.

10

2.3 Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt on antud objektil ettenähtud kogu väljakaevatav

pinnas ladustada laoplatsi lõuna osas olevale ladustusalale ja objektilt pinnast välja ei veeta.

Väljakaevatav ebasobiv pinnas ehk muld ja turvas ladustatakse laoplatsi lõunapoolsele alale.

Sobiv täitepinnas, mida saab kasutada täitetöödeks on plaanis kasutada laoplatsi ehitustöödel

laoplatsi lõuna ja lääne poolsetel aladel kombineerides seda vajalike geosünteetidega pinnase

kandevõime parandamiseks. Maavarade ja pinnase kasutuse detailsem kirjeldus on toodud

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava peatükis 4.8.

Soodevahe laoplatsi tööprojekti kohaselt asetseb uuritud ala klindipealsel moreentasandikul,

mis piirneb lääne suunas Rae rabaga. Geoloogiline ehitus on suhteliselt ühetaoline. Pinnakatte

ülemine osa koosneb kasvupinnasest ja Rae raba piiril ka turbast. Kasvupinnase all esinevad

paiguti merelised liivpinnased või jääjärvelised möll- ja savipinnased. Nende all lamab kogu

ala ulatuses jääliustikuline moreen, mis on erineva koostise või konsistentsiga. Maapinna reljeef

on lainjas, kuid üldiselt tasane, mille absoluutkõrgused muutuvad 35,50 - 39,95 m piires.

Erinevate kihtide kirjeldused on täpsemalt välja toodud projektis. Laoplatsil jääkreostusega alad

teadaolevalt puuduvad.

Pinnaseveetase oli välitööde ajal maapinnast 0,25 - 3,0 meetri sügavusel, absoluutkõrgustel

34,60 - 39,05 m. Rae rabaga piirnevas piirkonnas asus vesi paiguti maapinnal. Tegemist on

ülemise vabapinnalise veelademega, mis toitub sademetest ja lumesulaveest. Veerohkel

perioodil tekib moreeni ja teiste savipinnaste peale ajutise iseloomuga ülavesi, mis võib ulatuda

reljeefi madalamates osades ka maapinnani. Pinnasevee taset mõjutavad alale rajatud

kuivenduskraavid ja põllualale rajatud drenaažisüsteemid. Aluspõhjalise lubjakivi puurimisel

välitööde käigus vett selles ei avastatud.

Laoplatsile langev sademevesi juhitakse vertikaalplaneeringuga laoplatsi kõrvale rajatavasse

kraavi ja laoplatsist lõunasuunas paiknevasse olemasolevasse Rae peakraavi. Laoplatsi

arvutuslik sademevee vooluhulk on: 10 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral 746 l/s,

20 minutilise saju ja korduvusega 3 aastat korral 528 l/s ja 60 minutilise saju ja korduvusega 3

aastat korral 227 l/s.

Laoplats paikneb kahel maaparandussüsteemi alal ning laoplatsi rajamisega on ette nähtud

olemasoleva Lagedi maaparandusala eesvool ringi juhtida. Laoplatsile osaliselt jäävad

maaparandussüsteemid LAGEDI ja RAE, T-1967 likvideeritakse. Laoplatsi alune ala arvatakse

maaparandusala koosseisust välja. Alale jääva olemasoleva kraavi põhi täidetakse dreeniva

jämepurd materjaliga ja kaetakse geotekstiiliga. Eesvoolude edaspidise toimimise tagab

laoplatsi äärde rajatav uus kraav, mille vesi juhitakse RAE, T-1967 maaparandusala eesvoolu.

Eesvooluks olevad kraavid on plaanis projekti kohaselt puhastada kuni Tallinna Ringtee aluse

truubini.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava põhjal piiratakse ehitustöödel kahepaiksete ligipääsu

ehitusalale, mille eesmärk on ära hoida kahepaiksete hukkumine kevadisel rändeajal. Selleks

on ettenähtud enne laoplatsi ehitustööde algust paigaldada, minimaalselt 0,4 m kõrgused,

siledapinnalised, vastupidavast ja läbipaistmatust materjalist, et kahepaiksed ei saaks piirdest

üle hüpata, piirded laoplatsi lõunaosasse (täpsem kirjeldus toodud keskkonnajuhtimiskava

peatükis 4.17). Karuputke leviala Kesva kinnistul (katastritunnusega 65301:002:0006) levimise

11

vältimiseks on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas (peatükk 4.15) samuti meetmed välja

töötatud. Tehnoloogilise lahendusena ei kaevata laoplatsi alalt midagi välja ning olemasoleva

pinna peale pigem laotatakse geotekstiil koos geovõrguga ning selle peale ehitatakse muldkeha.

Karuputke avastamisel teavitatakse leiukohast esmalt Keskkonnaametit ja tegutsetakse

vastavalt Keskkonnaameti antud juhistele. Keskkonnaamet on 2019. aastal koostanud

„Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja ohutusjuhendi“, millele keskkonnajuhtimiskava viitab.

Keskkonnajuhtimiskavas on välja toodud ka asjaolu, et tulenevalt antud piikonnas esinevatest

kahepaiksetest (rohukonn – III kaitsekategooria liik, seega rakendub neile isendi kaitse) tuleb

laoplatsil karuputke tõrjumisel hoiduda (eelkõige kraavide kallastel) keemiliste

taimekaitsevahendite kasutamisest. Enne pinnasetööde algusest veendutakse, et objektile ei jää

III kaitsekategooria kuklaste pesasid. Kuklaste pesade esinemisel taotletakse vastav luba

Keskkonnaametilt ja kolitakse pesad ära vastavalt loa tingimustele (täpsem kirjeldus toodud

keskkonnajuhtimiskava peatükis 4.16). Lisaks eelnevalt toodule on projektis toodud joonise

põhjal kraavidele projekteeritud neljas kohas geotekstiilist ekraanid ning kolmes kohas poomid,

et setete ja reostuse korral ei kanduks need Soodevahe laoplatsilt Rae peakraavi kaudu Pirita

jõkke. Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks

ja ettevaatusprintsiibist lähtudes kasutatakse.

Laoplatsi ehitusel kasutatakse kohalike loodusvarasid. Juurde veetav pinnas jääb pärast

laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe sõlmjaama projektikohasel ehitusel, seega ei ole

materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Ajutise laoplatsi kasutamisega ei kaasne selliseid

tegevusi, mis nõuaks olulises mahus ressursside kasutamist. Tegevuse iseloomustus ja mahud,

sealhulgas ressursside kasutamine on käsitletud ka peatükis 2.1.

2.4 Tegevuse energiakasutus

Ehitustööd koosnevad projekti kohaselt ettevalmistustöödest (sealhulgas puude langetamisest),

kaevetöödest, kraavide rajamisest ja puhastamisest, muldkeha ehitamisest ning nõlvade

planeerimisest ja kindlustamisest. Energiakasutus leiab aset eelnevalt loetletud töödel

kasutatavate masinate kütuse tarbimisel ja teiste seadmete elektritarbimise teel. Optimaalne

energiakasutus tagatakse läbimõeldud planeerimise ja organiseerimisega ning parimate

võimalike lahenduste valikuga, seejuures arvestades säästva arengu ja keskkonnahoiu

põhimõtteid. Energiakasutust vähendatakse ehitusprotsesside energiakulude arvestamisega,

mis võimaldab näiteks planeerida energiamahukad tööd optimaalsele ajale ning materjalide

ümberpaigutamisel lähedusprintsiibi arvestamisega.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt juhindutakse ehitusobjektil ja transpordil

energia efektiivsusest – töökorras tehnika kasutamine ja mootorite käivitus-seiskamise

optimeerimine. Maksimaalsel võimalikul viisil kasutatakse keskkonnasäästlikke materjale,

tehnoloogiaid, masinaid ja keskkonnateadlikke alltöövõtjaid. Ehituse planeerimisel võetakse

arvesse EURO5 nõudeid. Enne objektil tööde alustamist kontrollitakse sõidukite tehnilist

korrasolekut ja sõidukite andmeid Transpordiameti lehelt.

2.5 Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn)

Soodevahe laoplatsi ehitustöödega kaasnevad peamised võimalikud tegurid, mida on

järgnevates peatükkides ja/või ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas põhjalikumalt käsitletud

on: ehitusmasinatest põhjustatud heitgaaside, müra, vibratsiooni ja peenosakeste levik,

ehitustehnika kasutamine, valgustuse kasutamine pimedal ajal, jäätmete ja materjalide teke ja

12

nende käitlemine, ressursside kasutamine, põhjavee ja keskkonnareostuse tekkimine eelnevalt

reostunud pinnase liigutamisel, pinnase, pinna- ja põhjavee reostuse teke (kütus, õli,

kemikaalid, herbitsiidid), setete koormuse ja reostuse korral heljumi ja/või ohtlikke ainete

edasikandumine looduslikku vooluveekogusse, sealhulgas kaitsealuste liikide leiukohtadesse,

olemasolevate infrastruktuuri- ja looduskaitseliste objektide piirangutega arvestamine,

raadamistööde mõju loomastikule, kuklasepesade hävimine tööde käigus, karuputke levimine

teistele aladele ja ohud tõrje läbiviimisel ja kahepaiksete hukkumine kevadrändel. Kavandatud

tegevusega soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha. Soodevahe laoplatsi ehitustöödega

kaasnevad tegurid on ajutise iseloomuga ja jäävad peamiselt laoplatsi piiresse ja on

keskkonnameetmetega leevendatavad.

2.6 Tekkivad jäätmed ja nende käitlemine

Projekti kohaselt ettevalmistustööde käigus olemasolevad puud likvideeritakse või raadatakse

projekti plaanilahenduses toodud ulatuses, raiejäätmed hakitakse ning kännud juuritakse ja

veetakse ehitusplatsilt ära. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt tagatakse

jäätmekäitlus vastavalt jäätmeseadusele. Jäätmed ladustatakse ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Jäätmete kogumiskohad märgistatakse vastavalt, on lekkekindlad ja nende ümbrus

hoitakse puhtana. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti ei ole lubatud.

Tööde ajal paigutatakse jäätmed prügikonteineritesse. Jäätmed, mida prügikonteinerisse ei

panda (näiteks puit, muld) ladustatakse selleks määratud ajutisse ladustamiskohta ja võimalusel

taaskasutatakse maksimaalselt. Jäätmekonteinerite paigaldamisel tagatakse, et ligipääs

kolmandatele isikutele ning lindudele ja loomadele on välistatud. Jäätmete kogumisel ja äraveol

kasutatakse litsentseeritud jäätmekäitlejate teenuseid.

Keskkonnajuhtimiskava kohaselt on ehitustöödel võimalikud jäätmete liigid järgmised –

olmejäätmed, pakend, ohtlikud jäätmed, puit ja metall. Jäätmete valdaja vastutab ehitusjäätmete

käitlemise eest vastavalt jäätmeseadusele ja Rae valla jäätmehoolduseeskirjale. Jäätmete tekkel

lähtutakse jäätmehierarhia põhimõtetest ja võimalusel taaskasutatakse jäätmeid ehitusobjektil

ning käideldakse lähedusprintsiipi arvestades. Ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlemisel

pööratakse tähelepanu ka maa-ala puhastamistööde käigus leitud jäätmetele ning välditakse

ehitusprügi sattumist ehitusobjektist kaugemale, näiteks tuulega. Juhul, kui ehitusprügi on

sattunud objektist väljapoole, siis see likvideeritakse koheselt. Soojakuparki pannakse eraldi

konteinerid pakendile ja olmejäätmetele. Ohtlikud jäätmed kogutakse muudest jäätmetest eraldi

kindlaksmääratud suletavasse konteinerisse ning antakse üle ohtlike jäätmete käitlemise

litsentsi omavale ettevõttele, kes täpsustub tööde alguses. Ehitustööde lõpetamisel

likvideeritakse kõik ajutised rajatised ning lammutustöödel tekkivad jäätmed viiakse objektilt

ära.

2.7 Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus)

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe laoplats asub

nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Eelpooltulenevast on oluline kemikaalide ja kütuste

käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Võimalike avariiolukordade riske ehitusperioodil saab

vähendada korrektsete töömeetodite ning töökorras ja hooldatud masinate ja seadmete

13

kasutamisega. Vältida tuleb ehitusperioodil erinevate kütuse- ja määrdeainete ning muude

ohtlike ainete lekkimist (kütuse, määrdeainete, jne) pinnasesse ja vette. Samuti tuleb

miinimumini viia tulekahju tekke oht, et vältida mürgiste põlemisjääkide õhku paiskumist.

Soodevahe laoplatsi ehitustöödest ida suunda teisele poole Tallinna ringteed nr 11 Kalmari tee

10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb OÜ Via 3L kütusemahuti ning lääne

suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala. Turbatootmisaladel tuleb turba isesüttimise

vältimiseks regulaarselt kontrollida freesturbaaunade sisemist temperatuuri ja järgida muid

tuleohutusnõudeid. Kuumalainete tõttu ümberkaudsed tumedad alad neelavad päikesekiirgust

ja tekitavad soojussaare efekti, mille tulemusena nii-öelda kütavad õhku ning temperatuuri tõus

ühtlasi suurendab ka tulekahju tekke riski. Tulekahju võib põhjustada ümberkaudsetelt aladelt

leviv tulekahju, vandalism, tööohutuse nõuete rikkumine ning mittekorras masinad ja seadmed.

Tulekahju ja avarii (keskkonnareostuse) korral tuleb viivitamata teavitada Päästeametit ja

Keskkonnaametit, vandalismi korral Politsei- ja Piirivalveametit.

Joonis 5 Soodevahe laoplatsi ehitustöödest ida suunda teisele poole Tallinna ringteed nr 11

Kalmari tee 10 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0642) jääb OÜ Via 3L kütusemahuti

(oranž punkt) ning lääne suunda AS-i Ahtol Rae turbatootmisala (punane ala, Rae maardla

roosa joon), Maa-amet

Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonna-

juhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja kavandatud vastavad

tegevused võimalike avariiolukordade ärahoidmiseks. Ehitustegevuse käigus arvestatakse

olemasolevate trassidega ning võetakse arvesse nendega seonduvaid ohutuid vahemaid.

Peetakse kinni projekti dokumentatsioonist ning täidetakse trassivaldajate vastavaid eeskirju ja

tingimusi. Tulekahju teket objektil ennetatakse tuleohutusjuhendist tulenevate nõuete

järgimisega, sealhulgas kergestisüttivate materjalide eraldi ladustamisega.

Jäätmekäitlust teostatakse vastavalt jäätmeseadusele, et vältida jäätmereostuse teket ohtlike

jäätmete ja ehitusjäätmete ebaõige ladustamisega. Materjalide ebaõige ladustamisega kaasneva

reostuse ohu vältimiseks ladustatakse materjale selleks ettenähtud kohtades. Põhjavee

reostumine reovee (wc, pesuruum) lekkimise tõttu hoitakse ära lekkekindlate mahutite

14

kasutamisega. Reovett käideldakse nõuetekohaselt ja antakse üle jäätmekäitlejale. Pinnase ja

veekogude reostuse vältimiseks on töötajad kohustatud järgima tegevusprotseduure ja -juhiseid.

Teadaolevalt jääkreostusalasid antud piirkonnas ei ole, kuid vajadusel töö käigus arvestatakse

olukordadega, et pinnas võib olla eelnevalt reostunud, mis võib pinnase liigutamisel põhjustada

põhjavee ja keskkonna reostumist. Reostunud pinnas kogutakse eraldi muust materjalist ja

jäätmetest ja antakse üle litsentseeritud jäätmekäitlusfirmale, kellel on õigus ohtlikke jäätmeid

käidelda. Reeglina keskkonnaohtlikke kemikaale ei kasutata. Kemikaalide ostmisel valitakse

ainult selliseid kemikaale, mis on tootja/müüja poolt vastavalt märgistatud ja varustatud

ohutuskaartidega. Kemikaale ladustatakse originaalpakendites ja selleks kohandatud

lukustatavates ruumides (soojakutes).

Kütuse ja õli lekkimise, maha voolamise ja sellega tekkiva pinnase ning pinna- ja põhjavee

reostuse ärahoidmiseks pargitakse, tangitakse ja hooldatakse (regulaarsed hooldused, remont ja

tehnoülevaatused teenust osutavate firmade poolt) ehitusmasinaid ehitusperioodil selleks

ettevalmistatud kohas või tangitakse avalikes tanklates ning arvestatakse kemikaalide ja kütuse

käitlemise nõuetega. Tankimine toimub seiskunud mootoriga ja kasutatakse geomembraani või

absorbentmatte. Tankimisala asukoht ja läbilõige on näidatud projekti joonisel „KMH

leevendavad tegevused ja piirangud“, mille kohaselt kasutatakse tankimisalal geomembraani.

Kütuseauto käib ehitustehnikat tankimas kohapeal. Tankimisala asukoht valitakse selline, kus

kraave ja veekogusid läheduses ei ole. Kohapeal tagatakse reostustõrje vahendite

(absorbendi/liiva) olemasolu. Valingvihmade korral tööd peatatakse ja oodatakse veetaseme

langemist. Reostuse korral tehakse kindlaks reostusallikas, reostunud piirkond eraldatakse

ümbritsevast keskkonnast ning koristatakse. Tõsisemate lekete korral teavitatakse viivitamatult

Keskkonnaametit ja Päästeametit.

Lisaks eelnevalt toodule on projektis toodud joonise põhjal kraavidele projekteeritud neljas

kohas geotekstiilist ekraanid ning kolmes kohas poomid. Tegemist on tavapäraste meetmetega,

mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks ja ettevaatusprintsiibist lähtudes kasutatakse.

2.8 Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike

andmete alusel)

Ohtlik ettevõte on kemikaaliseaduse (KemS) § 21 lõike 3 alusel käitis, kus kemikaali

käideldakse ohtlikkuse alammäärast suuremas ja künniskogusest väiksemas koguses.

Suurõnnetus on KemS § 21 lõike 6 alusel ettevõtte töö kontrolli alt väljumisest tingitud ohtliku

kemikaali ulatuslik leke, tulekahju või plahvatus, mis kohe või tulevikus põhjustab raskeid

tagajärgi inimese elule, tervisele või keskkonnale käitise sees või väljaspool seda ning mis on

seotud ühe või mitme ohtliku kemikaaliga. Kavandatava tegevuse piirkonda ei jää A- ja B-

kategooria suurõnnetuse ohuga (ega C-kategooria ohuga) ettevõtteid ega nende ohualasid,

milles tulenevalt kavandatavale tegevusele suurõnnetuste oht puudub.

Katastroof on hädaolukorra seaduse (HOS) § 19 lõike 2 tähenduses eelkõige inimtegevusest

põhjustatud ulatuslik õnnetus või avarii või muu samasuguse mõjuga sündmus, sealhulgas

elutähtsa teenuse raskete tagajärgedega või pikaajaline katkestus. Hädaolukorra oht on HOS §

2 lõike 2 mõistes olukord, kus ilmnenud asjaoludele antava objektiivse hinnangu põhjal võib

pidada tõenäoliseks, et sündmus või sündmuste ahel või elutähtsa teenuse häire võib

lähitulevikus laieneda hädaolukorraks.

15

Tegevuse iseloomust tulenevalt asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe laoplatsi

ehitustööde käigus teadaolevalt puudub. Kavandatav tegevus ei asu ka üleujutusriskiga

piirkonnas.

Joonis 6 Soodevahe laoplatsi ehitustööde (oranž punkt) paiknemine ohtlike käitiste suhtes,

lähim ohtliku ettevõte (C-kategooria) ohuala jääb ~2,6 km kaugusele kirde suunda, Maa-amet

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Järgnevates peatükkides 3.1 - 3.4 on kirjeldatud ehitusalal olemasolevat ning planeeritud

maakasutust ja seal toimuvaid või planeeritavaid tegevusi, ehitusalal esinevaid loodusvarasid,

nende kättesaadavust, kvaliteeti ja taastumisvõimet, keskkonna vastupanuvõimet, inimeste

tervis ja heaolu ning elanikkonda.

3.1 Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Soodevahe laoplats asub Rae vallas Soodevahe ja Rae külades. Projekti realiseerimisega seoses

muutub senine maakasutus. Senised põllumajandusmaad ja metsamaad kaovad ning nende

asemele rajatakse ajutine laoplats. Soodevahe laoplatsi ala on metsa- ja põllumaa, läheduses on

tootmis-, tööstus- ja ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee.

Soodevahe laoplats on plaanis rajada ajutiselt esimese etapina enne Soodevahe sõlmjaama

rajamist, mille eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Laoplatsi

maa sihtotstarve on valdavalt maatulundusmaa ja osaliselt transpordimaa. Laoplats jääb

hajaasustusega alale, mis külgneb tiheasustusega, sealhulgas tootmis- ja ärimaadega. Laoplats

kattub PRIA põllumassiivide püsirohumaadega. Laoplatsi rajamise tulemusena põllumassiivid

hävivad ning antud kohas ei ole võimalik jätkata väärtusliku põllumajandusmaa sihipärast

kasutamist. RB raudtee ja sellega seotud taristu rajamise mõju väärtuslikele

põllumajandusmaadele hinnati Rail Balticu maakonnaplaneeringu KSH raames, kus leiti, et

16

raudtee rajamise tagajärjel kasutusest välja jääva põllumajandusmaa kogupindala on väike ning

sektorile kui tervikule olulist mõju ei avalda.

Ida suunas külgneb laoplats Tallinna ringteega nr 11 ja kattub osaliselt selle avalikult kasutava

tee kaitsevööndiga (tee kaitsevöönd 50 m ulatuses, joonisel 7 pruuniga viirutatud ala), kuhu

jääb ka AS Telia Eesti maa-alune sideehitis maismaal (sideehitise kaitsevööndi ulatus 1 m) ja

geodeetiline märk nr 11275 (geodeetilise märgi kaitsevöönd 3 m ulatuses). Ülejäänud võrgud

ja infrastruktuuri objektid jäävad teisele poole Tallinna ringteed.

Joonis 7 Soodevahe laoplatsi piirkonnas paiknevad võrgud ja infrastruktuuri objektid ja nende

kaitsevööndid, Maa-amet

EhS § 71 lõike 1 alusel on avalikult kasutatava tee kaitsevöönd teed ümbritsev maa-ala, mis

tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid

keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Teel on kaitsevöönd, kui tee on avalikult

kasutatav. EhS § 72 lõike 1 alusel on tee kaitsevööndis keelatud: 1) paigaldada liiklejat häirivat

valgustusseadet või teabe- ja reklaamivahendit; 2) korraldada spordivõistlust või muud

rahvaüritust; 3) kaevandada maavara ja maa-ainest; 4) teha metsa lageraiet; 5) teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd. EhS § 72 lõike 2 alusel on tee kaitsevööndi maa

kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või

liiklusele ohtliku rajatise. Kinnisasja omanik peab võimaldama paigaldada tee kaitsevööndisse

tee korrashoiuks ajutisi lumetõkkeid, rajada lumevalle ja kraave tuisklume tõkestamiseks ning

paisata lund väljapoole teed, kui nimetatud tegevus ei takista juurdepääsu kinnisasjale. EhS §

72 lõike 3 alusel saab ümbersõite rajada ja ehitada ning nende korrashoiuks teist kinnisasja

kasutada ainult lepingulisel alusel. Lepingut ei pea sõlmima avarii või loodusõnnetuse korral.

Kinnisasja omanikule tuleb hüvitada kinnisasja ajutise kasutamisega kaasnev kahju. EhS § 72

lõike 4 alusel võib detailplaneeringu koostamise kohustusega aladel detailplaneeringu

koostamise kohustusega hooneid ehitada tee kaitsevööndisse, kui see on lubatud

detailplaneeringus või riigi või kohaliku omavalitsuse eriplaneeringus.

17

EhS § 78 lõike 1 alusel on sideehitise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat sideehitist

ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud sideehitise ohutuse ja kaitse

tagamiseks. EhS § 78 lõike 2 alusel on sideehitise kaitsevööndis keelatud: 1) teha mis tahes

mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja maaparandustöid, istutada või

langetada puid, juurida kände, teha tuld, kasutada tuleohtlikke materjale ja aineid, ladustada

jäätmeid, tõkestada juurdepääsu sideehitisele ning põhjustada oma tegevusega sideehitise

korrosiooni; 2) ronida raadiomasti ja kinnitada raadiomasti või raadiomasti piirdeaia

konstruktsioonide külge asju; 3) vees paikneva sideehitise kaitsevööndis – teha süvendustöid,

ankurdada veesõidukit ning liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega,

paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning lõhata ja varuda jääd; 4) õhuliinina rajatud

sideehitise kaitsevööndis – sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos

veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri; 5) pinnases paikneva sideehitise kaitsevööndis –

töötada löökmehhanismidega, tihendada või tasandada pinnast, rajada transpordivahenditele ja

mehhanismidele läbisõidukohti ning teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal

sügavamal kui 0,45 meetrit. Kaitsevööndis tööde tegemine ja sellest teavitamine, jm tuleb

teostada vastavalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrusele nr 73

„Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“.

Joonis 8 Soodevahe laoplats kattub osaliselt edela nurgast RMK metsatööde eraldistega

(rohelised alad – piirkonnas kasvavad mänd, kask, haab), Maa-amet

Ruumiandmete seaduse (RAS) § 25 alusel on geodeetilise märgi kaitsevöönd geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse

inimtegevust. RAS § 26 lõike 1 alusel on geodeetilise märgi kaitsevööndis geodeetilise märgi

omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle

tähistust, takistada sellele juurdepääsu või sellega seotud mõõtmisi, eelkõige: 1) ehitamine, mis

tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustööde tegemine, puude ja põõsaste

istutamine, puude langetamine, jäätmete ladestamine ning oma tegevusega geodeetilise märgi

korrosiooni põhjustamine; 2) pinnases paikneva geodeetilise märgi kaitsevööndis löök-

mehhanismidega töötamine, pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja

mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning künni- või mullatööde tegemine. RAS § 26

lõike 2 alusel esitab huvitatud isik märgi omanikule geodeetilise märgi kaitsevööndis

18

tegutsemiseks loa saamiseks taotluse. Loa andmise otsustab märgi omanik hiljemalt 30 päeva

jooksul taotluse saamisest arvates.

Soodevahe laoplats on osaliselt kaetud puistuga, mis edela nurgas kattub RMK metsatööde

eraldistega. RMK metsatööde eraldised on antud piirkonnas märgitud mahekaardi põhjal ka

potentsiaalse korjealana, mille kohta on RMK teavitanud Põllumajandus- ja Toiduametit, et

nendel aladel ei ole kolme eelneva aasta jooksul kasutatud ega ei kasutata sellel aastal

mahepõllumajanduses keelatud väetisi ega taimekaitsevahendeid. Ehitustööde käigus on

kavandatud laoplatsil kasvav allesjäänud puistu raadata (~4,2 ha). See asub Kesva kinnistul,

kus metsaregistri andmetel on 2017.a juba tehtud lageraie.

Soodevahe laoplatsist ~360 m kaugusele lääne suunda jääb Rae turbatootmisala, kust juhitakse

turbatootmisala kuivendamise eesmärgil sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu nr HA537 ja

HA625 kaudu Rae peakraavi (VEE1092100, ei ole avalik ega avalikult kasutatav).

Turbatootmisalalt ärajuhitava kuivendusvees heljumi setitamiseks enne Rae peakraavi juhtimist

on turbatootmisalale rajatud settebasseinid.

Joonis 9 Rae turbatootmisalalt juhitakse sademe- ja drenaaživesi kahe väljalasu kaudu Rae

peakraavi, enne väljalaske on turbatootmisalale rajatud heljumi setitamiseks settebasseinid,

Maa-amet

Kokkuvõtvalt tuleb ehitustöödel lähtuda olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja

sellega seotud tegevustest, sealhulgas olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning

nende piirangutest, et tagada ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine.

3.2 Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Soodevahe laoplatsi ehitustööde käigus avaldub mõju pinnavormidele ja pinnasele. Projekti

koostamisel on arvestatud pinnaseuuringute tulemusi. Sellest tulenevalt on leitud, et pinnase

kihtide kandevõime on liialt madal ning vajalik on pinnase asendamine, et saavutada laoplatsi

19

ja hilisema sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Eemaldatud pinnas kasutatakse objektil

kohapeal ja ülejäänud materjal suunata taaskasutusse teistele objektidele. Sellega tagatakse

pinnase sihipärane kasutus ja selle kui loodusvara kogus ei vähene. Ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskavas välja toodud meetmete rakendamise korral ei kaasne projekti

elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

Laoplatsi lõuna poolne ala kattub karuputke kolooniaga nr HJR662 (raskusaste: 2 ehk

keskmine, seisund: tõrjutav, suurus: 0,12 ha), mille tõrjet teostab Keskkonnaamet (tõrjeüksus:

Kesk-Harju, tõrjemeetod: käsitsi mürgitamine). Karuputke leviala Kesva kinnistul

(katastritunnus: 65301:002:0006) levimise vältimiseks on keskkonnajuhtimiskavas meetmed

välja töötatud. Karuputke avastamisel teavitatakse leiukohast esmalt Keskkonnaametit ja

tegutsetakse vastavalt Keskkonnaameti antud juhistele. Inimesel tekivad kokkupuutel

karuputke taimemahlaga ja koosmõjus päikesevalgusega tugevad tervisekahjustused (naha

punetus, põletusvillid, isegi haavandid), mahla silma sattumine võib põhjustada pimedust.

Eelpool tulenevast tuleb karuputke tõrje korral järgida töö- ja ohutusnõudeid. Täpsem

karuputke käsitlus on toodud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas.

Joonis 10 Soodevahe laoplatsi (keskkoht oranž punkt) lõuna poolne ala kattub karuputke

kolooniaga nr HJR662, Maa-amet

Soodevahe laoplatsi edela nurk kattub vähesel määral Rae maardla (joonisel 5 roosa joon)

hästilagunenud turba passiivse tarbevaru 10 plokkiga. Laoplatsist põhja ja lõuna suundadesse

jäävad Soodevahe III uuringuruumi geoloogilise uuringu alad, millega laoplats ei kattu.

Maapõue ja maavara kaitse põhimõtteid käsitleb maapõueseaduse § 14. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „taotletavaid mäeeraldisi antud asukohas ei

ole. Rae turbatootmisalale on AS-ile Ahtol väljastatud keskkonnaluba kuni 2050. aastani.

Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutavat tegevust kaalutleb Kliimaministeerium või

valdkonna eest vastutava ministri volitatud asutus, sealhulgas võib lubada tegevust, mis

halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu olemasolevat

olukorda, kuid tegemist on ülekaaluka avaliku huviga ehitise, sealhulgas tehnovõrgu, rajatise

või ehitusseadustiku tähenduses riigikaitselise ehitise ehitamisega, mille jaoks ei ole mõistlikku

20

alternatiivset asukohta. Rail Balticu raudtee alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju

maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ KSH raames“.

Soodevahe laoplatsile järgneb Soodevahe sõlmjaama rajamine laoplatsist ulatuslikumal maa-

alal. Maavarale avalduvad võimalikud mõjud on hinnatud põhitrassi KMH käigus ning laoplatsi

rajamisega täiendavaid mõjusid ei kaasne. Ajutise laoplatsi rajamine ei halvenda maavara

kättesaadavust, kvaliteeti ega taastumisvõimet Rae maardlas.

Soodevahe laoplatsist loode suunda jääb pärandkultuuriobjekt „Turbavõtukoht“, millega

laoplatsi ehitustööd ei kattu. Pärandkultuuriobjektid on eelmiste põlvkondade poolt pärandunud

inimtekkelised objektid maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist

väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all ning

nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt on Riigimetsa Majandamise Keskusele nimetatud pärandkultuuris teada antud, mille

käigus selgus, et „Turbavõtukoht“ on juba piisavalt kirjeldatud ja kõik vajalikud andmed

andmebaasi kantud. Pärandkultuuriobjekt hävib tulevase põhitrassi ehitamise käigus, kuna

pinnas eemaldatakse kuni aluspõhjani.

Joonis 11 Soodevahe laoplatsist loode suunda jääb pärandkultuuriobjekt „Turbavõtukoht“,

Maa-amet

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase leiukohad. Seetõttu tuleb setete leviku

tõkestamiseks Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke ette näha meede, et setted ei mataks enda alla

sealseid koelmuid ja/või kärestikke. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks

jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt tõkestatakse heljumi ja

reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist ekraanidega ja

pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Samuti on oluline ette näha meetmed

reostuse kandumise vältimiseks Pirita jõkke, mis on samuti keskkonnajuhtimiskavas varasemalt

välja töötatud (meetmed toodud eelhinnangu peatükis 2.7). Tegemist on tavapäraste

21

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Pirita jõgi ja selle

ümberkaudsed alad on vaadeldavas piirkonnas ka II kaitsekategooria nahkhiirte – suurvidevlase

(Nyctalus noctula, KLO9133628), veelendlase (Myotis daubentonii, KLO9133629), pargi-

nahkhiire (Pipistrellus nathusii, KLO9133626), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus,

KLO9133627) ja põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii, KLO9133625) leiukohtadeks.

Soodevahe laoplatsist jäävad eelnevalt nimetatud nahkhiirte leiukohad ~795 m kaugusele ida

suunda. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park.

LKS § 46 lõige 2 alusel arvatakse II kaitsekategooriasse: 1) liigid, mis on ohustatud, kuna nende

arvukus on väike või väheneb ning levik Eestis väheneb üle kasutamise, elupaikade hävimise

või rikkumise tagajärjel; 2) liigid, mis võivad olemasolevate keskkonnategurite toime

jätkumisel sattuda hävimisohtu. LKS § 48 lõike 2 alusel tagatakse II kaitsekategooria liikide

vähemalt 50 protsendi teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või

kasvukohtade kaitse ehk soodne seisund kaitsealade või hoiualade moodustamise või

püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt alade esinduslikkusest. LKS § 46 lõige 3 alusel

arvatakse III kaitsekategooriasse: 1) liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade

hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime

jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka; 2) liigid, mis kuulusid I või II

kaitsekategooriasse, kuid on vajalike kaitseabinõude rakendamise tõttu väljaspool hävimisohtu.

LKS § 48 lõike 3 alusel tagatakse III kaitsekategooria liikide vähemalt 10 protsendi

teadaolevate ja Eesti looduse infosüsteemis registreeritud elupaikade või kasvukohtade kaitse

kaitsealade või hoiualade moodustamise või püsielupaikade kindlaksmääramisega lähtuvalt

alade esinduslikkusest. LKS § 48 lõike 4 alusel rakendub piiritlemata II ja III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikades isendi kaitse.

Pirita jõgi on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana (KLO3002558). Keskkonnaministri

15.06.2004 vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja

elupaikade nimistu“ (edaspidi keskkonnaministri määrus nr 73) § 1 alusel kehtestatakse

nimetatud määrusega nende lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks

olevate veekogude või veekogu lõikude nimistu, millel on vastavalt LKS § 51 lõikele 1 keelatud

uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset,

ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Pirita jõgi kuulub

keskkonnaministri määruse nr 73 § 2 punkti 71 alusel lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistusse Sae paisust suubumiseni merre. Soodevahe laoplatsi

ehitustööd on ajutise iseloomuga, millega käigus Pirita jõe hüdroloogilist režiimi ei muudeta,

vee ärajuhtimine maaparandussüsteemide abil antud piirkonnas toimub juba praegu.

Hinku leidub Eestis vaid paiguti. Hink on öise eluviisiga ja erakliku loomuga. Hulgakesi kokku

kogunevad kudemiseks ja talvitumiseks. Hingu eluviis on omapärane – ta kaevub poolenisti

pinnasesse ning sellega seoses on ta silmad väikesed ja kaetud nahaga. Toitumiseks kasutab

sõeluvat toitumisviisi, lastes suust läbi suurel hulgal liiva ja kõdunevaid taimejäänuseid,

eraldades sellest massist söögiks kõlbulikud osakesed – pisivähilised ja putukavastsed. Hink on

soojalembeline kala ja koeb siis, kui veetemperatuur on vähemalt 16 kraadi, mis leiab aset

enamasti maist kuni juulini ja seejärel siirdub hink veetaimede vahele.

Võldas on vähearvukas, kruusasel-kivisel põhjal elav väike kala. Öise eluviisiga, päeval peidus

kivide all ja taimede vahel. Üksildane, hoiab ja kaitseb oma territooriumi. Hapnikunõudlik, elab

enamasti jahedas vees, ent kohtades, kus vesi on hapnikust üleküllastunud (kärestikel, koskede

ja jugade all) võib leppida veesoojusega kuni 21 - 23 kraadi. Kudemisperiood on lühike

(enamasti kuni nädal), mis toimub aprilli teisel või mai esimesel poolel 5 - 9 kraadi juures. Isane

22

teeb kivi serva alla pesalohu, emane koeb sinna üsna suured marjaterad, mis kleepuvad üksteise

ja kivi külge. Isane jääb marjaga täidetud pesa juurde valvesse, ventileerib seda oma suurte

rinnauimede abil ja peletab marjaröövleid eemale. Valveaeg kestab tavaliselt 3 - 4 nädalat

vastsete koorumiseni.

Suurvidevlane on Eestis paiguti levinud ja keskmise, kuid väheneva arvukusega. Elab parkides,

metsaservades ja raiesmikel, võib lennata veekogude, rohumaade ja põldude kohal. Võib elada

ka linnas, kui seal on veekogusid või suuri parke. On aktiivsed öösel, päeval varjub puuõõntesse

või hoonetesse. Talvitusalad asuvad Kesk- ja Lõuna-Euroopas. Eestis viibib maist septembrini.

On putuktoiduline, kelle põhitoiduks on kahetiivalised, ehmastiivalised, mardikad ja ööliblikad.

Ohuteguriks on varjumiseks sobivate puude langetamine talle sobivates biotoopides.

Veelendlane on Euroopas laialt levinud ja Eestiski sageli kohatav liik. Sageli tiirutavad nad

veekogude kohal ja nende lähedal asuvates puistutes, vältides suuri avatud alasid. Tihti võib

neid kohata toiduotsingul ka metsaservas, hekkide ja alleede läheduses. Putuktoidulise loomana

on ka tema saakobjektid peamiselt veega seotud. Päevasel ajal otsivad veelendlased varju

puuõõnsustest, harvem varjuvad nad nahkhiirte varjekastides, sillapragudes või hoonetes. Nagu

kõik nahkhiired, on ka veelendlased aktiivsed vaid soojal aastaajal, magades talvel talveund.

Veelendlane otsib selleks mõne maa-aluse ruumi, näiteks koopa, mahajäetud kaevanduskäigu

või mõisakeldri. Tegu on paikse liigiga, kelle suvised toitumiskohad ja talvised magamispaigad

asuvad suhteliselt lähestikku. Veelendlase paaritumine toimub suve lõpul ja sügisel, vahel ka

talvel talvitumispaikades. Emasloom viljastub maikuus, seejärel kogunevad emased

poegimiskolooniatesse, et tiinuse ja poegade kasvatamise perioodi veeta ühiselt. Järglaseid

sünnib tavaliselt üks juuni lõpus või juuli alguses, kes saab juba 3 - 4 nädala möödudes

lennuvõimeliseks ja iseseisvaks. Seejärel poegimiskolooniad hajuvad. Veelendlasi võib

ohustada sobivate varjepaikade, eriti õõnsate puude hävitamine, samuti nende häirimine

talvituspaikades ning talvituspaikade kadumine.

Pargi-nahkhiir on Eestis küllaltki tavaline liik, kuigi ta on siin juba üsna oma levila põhjapiiril.

Pargi-nahkhiire põhiline sigimisala jääbki Ida-Euroopasse, talveks Eestisse ei jääda, vaid

lennatakse kuni 2 000 km kaugusele Lääne-Euroopasse. Eestis kohtab pargi-nahkhiiri maist

septembri või oktoobrini, hilisem teadaolev vaatlus on pärit novembri algusest. Nagu nimigi

ütleb, tegutseb pargi-nahkhiir sageli parkides. Talle sobib elada ka linnas, kui seal leidub

piisavalt suuri rohealasi või veekogusid, mille kaldaservad on tema eelistatud toitumisalaks.

Neid võib kohata ka metsades, kus toitub peamiselt raiesmikel või metsaservades. Samas lendab

ta tänu oma osavale manööverdamisvõimele ka puistu sees. Nahkhiired on öise aktiivsusega

loomad, kes kasutavad pimedas orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni abi. Pargi-

nahkhiir toitub, nagu teisedki nahkhiired peamiselt lendavatest putukatest ning enamuse toidust

moodustavad erinevad sääsed ja kihulased. Päevasel ajal veedavad pargi-nahkhiired varjepaika

peitunult, milleks sobivad erinevad hoonete õõnsused, aga ka looduslikud õnarused, nagu

puuõõned ja lahtine puukoore alune ruum. Pargi-nahkhiir kasutab sageli ka nahkhiire

varjekaste, samuti võib neid leida linnupesakastidest. Varjepaiku võidakse jagada kääbus-

nahkhiire, suurvidevlase, tõmmulendlase ja tiigilendlasega. Maikuus kogunevad emased pargi-

nahkhiired poegimiskolooniasse, et veeta tiinuse- ja poegade kasvatamise aeg koos. Isased

veedavad selle aja üksikult. Mai lõpus või juuni alguses sünnivad pojad, keda on tavaliselt

korraga 2, harvem 3. Juba 3 - 4 nädala möödudes saavad pojad lennuvõimeliseks ja

iseseisvuvad, pärast seda poegimiskolooniad hajuvad. Peamine pargi-nahkhiirt ohustavaks

teguriks on häirimine varjepaikades.

23

Kääbus-nahkhiir on Euroopas laialt levinud liik. Eesti jääb levila põhjapiirile, mistõttu ta siin

niivõrd arvukas ei ole. Kui Eestis eelistavad nad selgelt puude- ja veekoguderohkeid alasid, siis

Kesk- ja Lääne-Euroopas leidub neid absoluutselt igal pool kesklinnast paksu metsani. Kui

mõnikümmend aastat tagasi näis, et tegu on meil pigem haruldase liigiga, siis praeguseks

tundub, et nende arvukus on tõusnud ja nende levila on laienemas. Mujal Euroopas, kus talved

on pehmemad, ei liigu isendid eriti suurel alal. Levila põhjaosas elavad isendid võtavad aga ette

isegi üle 1000 km pikkuseid rändeid, et veidi soojemas piirkonnas talveund magada. Nii ka

Eestis, kus kääbus-nahkhiired kunagi ei talvitu. Lähim koht, kus seda liiki on talvitumas leitud,

asub Leedus. Kääbus-nahkhiir on öise eluviisiga loom. Kui öö veedab ta õhust putukaid püüdes

(peamiselt toitub ta erinevatest sääskedest), siis päeval varjuvad nad näiteks hoonetes

leiduvatesse tühimikesse. Sarnastesse varjepaikadesse kogunetakse ka augustis-septembris, kui

toimub paaritumine. Kuigi paaritumine toimub juba sügisel, ei viljastu emasloom enne kevadet,

kui on talveunest ärganud. Tiinuse ja järglaste kasvatamise ajaks kogunevad emased jällegi

varjepaikadesse. Juunis-juulis sünnib kääbus-nahkhiirel 1 - 2 poega, kes juba 3 - 4 nädala

möödudes muutuvad iseseisvaks. Suurimaks ohuteguriks on häiringud varjepaikades.

Põhja-nahkhiir on põhjapoolse levikuga liik. Neid leidub kogu Euraasia põhjaosas ning

Euroopas jääb nende leviku lõunapiir Alpide lähedale, põhjapiir aga ulatub Skandinaavia

põhjaosani välja. Eestis on tegu kõige tavalisema ja arvukama nahkhiireliigiga, kes elab siin

aastaringselt. Nad asustavad väga erinevaid elupaiku, metsadest kuni mosaiiksete

avamaastikeni välja. Sageli leidub neid ka inimasulates, kus nad tänavavalgustite ümber

kogunenud putukaid söövad. Sarnaselt teistele nahkhiirtele on ka põhja-nahkhiir öise eluviisiga

ning kasutab orienteerumiseks ja toidu leidmiseks kajalokatsiooni. Peamiselt on neile toiduks

erinevad öösel ringi lendavad putukad. Umbes poole põhja-nahkhiire toidust moodustavad

kahetiivalised putukad, eriti sääsed. Ülejäänud poole moodustavad peamiselt ööliblikad ja

mardikad. Päevasel ajal varjuvad põhja-nahkhiired hoonete katusealustesse, voodrilaudade taha

või muudesse hoonetes leiduvatesse õõnsustesse. Vahel kasutavad nad ka puuõõsi ja puuriitu.

Sügisel kogunetakse talvitumiskolooniatesse. Talveuni kestab oktoobrist aprilli või maini ja see

veedetakse mõnes maa-aluses ruumis, näiteks mahajäetud kaevanduskäigus, keldris või ka

looduslikus koopas. Võrreldes teiste nahkhiirtega talub ta madalamaid temperatuure. Põhja-

nahkhiirte paaritumine toimub juba sügisel parvlemispaikades või talvel talvitumispaikades,

kuid emasloom viljastub alles pärast talveunest ärkamist. Tiinuse ja poegimise ajaks kogunevad

emaslooma poegimiskolooniatesse. Isasloomad lendavad sellel ajal üksi ringi. Juuni teisel

poolel või juuli alguses sünnivad pojad, keda on korraga 1 - 2. Nende iseseisvumiseni läheb

umbes 2 - 4 nädalat, pärast mida poegimiskolooniad hajuvad. Looduslikke vaenlasi nahkhiirtel

eriti ei ole, neid põhiliselt ohustav tegur on siiski inimtegevus. Oluline on vältida

nahkhiirekolooniate häirimist, samuti säilitada sobivaid varje- ja talvitumispaiku.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „ei ole laoplatsil käsitiivaliste

elupaiku registreeritud. Käsitiivaliste toitumisalad on enamasti seotud veekogude või

puistutega. Poegimiskolooniad asuvad puuõõntes, pesakastides ja hoonetes, vm. Nahkhiirte

tüüpiline toitumisrännakute pikkus võib ulatuda mitmekümne kilomeetrini. Seega võib

laoplatsi, kuid eelkõige Rail Balticu trassi rajamisega seoses avalduda käsitiivalistele kaudne

mõju, kui käsitiivaliste lennutrajektoorid ristuvad Rail Balticu trassi ja selle juurde rajatava

taristuga. Võttes arvesse ümbritsevat maastikku, on käsitiivaliste sattumine raudteekoridori

tõenäoline just Rae raba piirkonnas. Laoplatsi rajamine eraldiseisvana ei avalda käsitiivalistele

negatiivset mõju, kuna tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Nahkhiired

lendavad laoplatsist üle. Mõju võib avalduda koostoimes muude kavandatud tegevustega, eriti

seoses kõrge muldega, mis rajatakse raudtee jaoks Rae raba serva. Terviklikke mõjusid on

hinnatud Ülemiste-Kangru lõigu ja Soodevahe-Muuga lõigu KMH-de raames“.

24

Ehitusaegsed mõjud imetajatele avalduvad eelkõige läbi elupaikade otsese hävitamise (kui liigi

elupaik jääb ehitusalale) või häirimise (inimeste ja masinate kohalolu, müra). Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

tuleb metsa raadamistööd ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas kehtib

raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel raierahu

perioodi muuta, sõltuvalt sellest millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on oluline ka

imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena. Seda

tingimust arvestades olulisi ehitusaegseid negatiivseid mõjusid imetajatele ei avaldu.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsis on toodud, et: „Rail Balticu „Ülemiste-

Kangru“ lõigu KMH aruandes on välja toodud, et saarma elupaigaks on muuhulgas piirkonna

väiksemad ojad ja kraavid. Saarmas kuulub Eestis III kaitsekategooriasse. Elupaigana on

nimetatud ka Rae peakraav, mis paikneb laoplatsist vahetult lõunas. Laoplatsi lähialale jääva

Rae peakraavi osa ei ole saarmale pesa rajamiseks sobiv, seega ei ole põhjust eeldada

võimalikke müraga seotud häiringuid saarmale tema sigimisperioodil 01.03 - 30.06. Linnustiku

kaitseks seatud piirangud raadamistööde läbiviimisele aitavad ära hoida ka müraga seotud

võimalikke häiringuid saarma jaoks. Laoplatsi rajamisega seoses liikumisbarjääri saarmale ei

teki, kuna elupaik Rae peakraavis säilib, siis säilivad ka liikumisteed kraavi kallastel ning

kraavist lõuna pool.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „väheneb laoplatsi rajamise

tulemusena kahepaiksete elupaiga pindala. Selle kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade

pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel. Vastavad meetmed on Rail Balticu Ülemiste-

Kangru lõigu KMH-s välja töötatud. Kahepaiksete elupaikade isoleerimise kompenseerimiseks

on kavandatud täiendavad sigimisveekogud Rae raba põhjaossa ja Rae külla Rail Balticust

lõunasse. Võttes arvesse, et koheselt antud paigas raudteetrassi ehitama ei hakata ning

teadaolevalt liiguvad kahepaiksed antud piirkonnas, tuleb laoplatsi ehitamise ajaks paigaldada

laoplatsi lääne- ja lõunapoolsesse osasse kahepaikseid suunavad piirded. Piirded paigaldatakse

selliselt, et kahepaiksed ei pääseks laoplatsile, kus nad võivad hukkuda. Kuna ala käsitletakse

kui kahepaiksetele olulist sigimisala ja elupaika, siis tuleb laoplatsi hooldamisel ja eelkõige

kraavide kallastel hoiduda keemiliste taimekaitsevahendite kasutamisest“.

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud tegevusega

täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne. Laoplatsi rajamiseks

on vajalik metsa raadamine Kesva kinnistul ~4,2 ha ulatuses. Tegemist ei ole metsa

vääriselupaikadega, vaid majandusmetsadega.

Soodevahe laoplats kattub maaparandussüsteemide Lagedi (MPS kood 4108920010290,

kuivendus) ja RAE, T-1967 (MPS kood 4108920010290, kuivendus) aladega ning

maaparandussüsteemi eesvooluks oleva kraaviga, millele rakendub kalda veekaitsevöönd 1 m

ulatuses ja eesvoolu kaitsevöönd 12 m ulatuses. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad

Rae peakraavi, mille kalda veekaitsevöönd on 10 m. Rae peakraav on ühtlasi

maaparandussüsteemi RAE 1-2 (MPS kood 4108920010290, kuivendus) eesvool, mille

eesvoolu kaitsevöönd on 12 m. Rae peakraavi veed voolavad pärast ~1,1 km teekonna läbimist

Pirita jõkke, millele on kehtestatud kalda veekaitsevöönd 10 m ulatuses, kalda

ehituskeeluvöönd 50 m ulatuses ja kalda piiranguvöönd 100 m ulatuses. Ehitustööd Pirita jõe

kalda veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvöönditega ei kattu.

25

Veeseaduse § 119 alusel on kalda või ranna veekaitsevööndis keelatud: 1) maavara ja maa-

ainese kaevandamine ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise

uuringu tegemine veeseaduse § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal, välja arvatud §-s 120 sätestatud juhtudel; 2) puu- ja põõsarinde raie veeseaduse § 118

lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta,

välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks; 3) maaharimine, väetise ja

reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine; 4) keemilise taimekaitse-

vahendi kasutamine veeseaduse § 196 lõikes 1 nimetatud veekeskkonnariskiga tegevuse

registreeringuta; 5) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lõikes

1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse

eesmärkidega; 6) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda

erosiooni või hajuheidet.

Joonis 12 Soodevahe laoplatsi ehitustööde kattumine vee- ja keskkonnakaitseliste piirangutega

– pruunid alad on maaparandussüsteemid, sinised jooned ja alad on kraavid, vooluveekogud ja

nende veekaitsepiirangud, helesinised ringid on puurkaevude veehaarde sanitaarkaitse- või

hooldusalad, Maa-amet

Veeseaduse § 188 lõige 1 punkti 4 alusel ei ole maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

maaparandushoiutöödeks veeluba vaja. Kuid veeseaduse § 188 lõike 2 alusel kui veeseaduse §

188 lõige 1 punktis 4 nimetatud maaparandussüsteemi kavandamine või rekonstrueerimine on

seotud veekoguga, mis kuulub looduskaitseseaduse § 51 lõike 2 alusel kehtestatud lõhe,

jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistusse, siis on vaja

maaparandussüsteemi ehitusluba kooskõlastada Keskkonnaametiga.

Maaparandusseaduse (MaaParS) § 48 lõike 1 alusel on eesvoolu kaitsevöönd eesvoolualune

ning eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist ümbritsev maa-ala, mille piires on kinnisasja

kasutamine kitsendatud eesvoolu ja sellel paiknevate rajatiste kaitseks, ohutuse tagamiseks ning

eesvoolu maaparandushoiutöö tegemise võimaldamiseks. MaaParS § 48 lõike 2 alusel peab

eesvoolu kaitsevööndis hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat

rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei

26

tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega

selle rajatisele. MaaParS § 48 lõike 3 alusel tohib eesvoolu kaitsevööndis ehitada muud ehitist,

mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, üksnes juhul, kui selle ehitamine on

ehitusloa menetluse või ehitusteatise esitamise käigus Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud. Kui muu ehitise ehitamine ei eelda ehitusloa olemasolu ega ehitusteatise

esitamist, võib muu ehitise ehitada üksnes Põllumajandus- ja Toiduameti loal. Lähtudes

eesvoolu liigist ja valgala suurusest on maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määruses nr 64

„Eesvoolu kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord“ kehtestatud eesvoolu

kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord.

Kavandatud tegevusel tuleb vältida pinna- ja põhjavee reostamist ja olemasolevate

maaparandussüsteemide toimimise halvendamist ehitustegevuse tõttu. Ehitamisel tuleb

arvestada kemikaalide ja kütuste käitlemise nõuetega. Jäätmed tuleb edasiseks nõuetekohaseks

käitlemiseks üle anda vastavat luba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Tehnika tuleb hoida

korras, et vähendada pinnase reostumise ja seeläbi ka pinna- ja põhjavee reostumise riski.

Kavandatud töödel tuleb jälgida, et kasutatavate masinate puhastamine ja pesu ei toimuks

veekaitsevööndis. Veekaitsevööndis ei tohi masinaid parkida ega tankida. Eelnevalt tooduga on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas arvestatud, mille rakendamisel ei ole ette näha olulist

negatiivset mõju pinna- ja põhjavee seisundile ega maaparandussüsteemide toimimisele.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae

peakraaviga ei teki sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle

seisundit. Heljumi ja reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega, mille

asukohad on näidatud projekti joonisel „KMH leevendavad tegevused ja piirangud“. Tegemist

on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse.

Kavandatud töödel järgitakse, et kasutatavaid masinaid ei pargita, tangita, puhastata ja pesta

veekaitsevööndis ega kasutata herbitsiide. Jäätmete ajutised kogumiskohad valitakse samuti

väljaspool veekaitsevööndit ja sellised, et on välistatud jäätmete ja neist eralduvate saasteainete

sattumine pinnasesse ning pinna- ka põhjavette, seejuures arvestatakse maapinna kalletega.

Keskkonnajuhtimiskavas on maaparandussüsteeme käsitletud peatükis 4.18.

Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(VEE1089200), millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (KLO1200373). Külma talu

pargi kaitse-eeskiri on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud

määrusega nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“, kus on kirjas

pargis lubatud tegevused ja pargi valitseja nõusolekuta keelatud tegevused. Nimetatud määruse

nr 64 § 7 lõike 2 alusel on pargi valitseja nõusolekuta pargis keelatud näiteks veekogude

veetaseme ja kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine (lõige 7), biotsiidi ja

taimekaitsevahendi kasutamine (lõige 13) ja uue maaparandussüsteemi rajamine (lõige 14).

Soodevahe laoplatsi ehitustööde tulemusena Pirita jõe veerežiimi ja kaldajoont ei muudeta, uusi

maaparandussüsteeme ei rajata ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt herbitsiide

veekaitsevööndites ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae

peakraavi kaudu Pirita jõkke juba enne kavandatavat tegevust. Kokkuvõtvalt kavandatava

tegevusega ei kahjustata Külma talu pargi kaitse-eesmärkide saavutamist ega pargi ühtse

terviku seisundit.

Soodevahe laoplatsi asukohas on põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi ja liivsavi kihid alla 2 m) ja

reostusohtlikkuse tase on kõrge. Laoplatsi rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid

tavaolukorras kaasa põhjavee reostumise ohtu. Nimetatud oht võib kaasneda ehitustöödel

27

kasutatavate masinate ja mehhanismidega seotud avarii korral. Avariiolukordade esinemise

tõenäosus viiakse miinimumini, kasutatakse töökorras seadmeid ning peetakse kinni tööohutus-

ja ettevaatusabinõudest.

Joonis 13 Soodevahe laoplatsi ehitustööde alalt voolab vesi Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke,

millest ida poole jääb kaitseala Külma talu park (punane ala), Maa-amet

Joonis 14 Põhjavee kaitstus Soodevahe laoplatsi asukohas ja selle ümbruses: hele roosa ala –

põhjavesi nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m) ja reostusohtlikkuse tase kõrge; kollane ala –

põhjavesi keskmiselt kaitstud (savi, liivsavi 2 - 5 m) ja reostusohtlikkuse tase keskmine; tume

roosa ala – põhjavesi kaitsmata (savi ja liivsavi kihid puuduvad) ja reostusohtlikkuse tase väga

kõrge, Maa-amet

28

3.3 Keskkonna vastupanuvõime

Keskkonna vastupanuvõime hindamisel on keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud

määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ § 3 punkti 3 alusel lähtutud märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustusega alade ning kultuuri või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest.

Antud eelhinnangus mõjutatava keskkonna kirjeldamisel peatükis 3 ja hinnangu andmisel

keskkonnamõju olulisusele peatükis 4 on arvestatud Soodevahe laoplatsi projektiga kavandatud

ehitustööde ümbruskonda jääva keskkonna (märgalade, jõeäärsete, kallaste, pinnavormide,

maastiku, metsa, kaitstavate loodusobjektide, tiheasustusega alade) vastupanuvõimega.

Nimetatud ehitustööde asukohas jõesuudme, ranna, merekeskkonna, Natura 2000 võrgustiku,

kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad puuduvad. Olemasoleva teabe põhjal Soodevahe

laoplatsi projektiga kavandatud ehitustöödega keskkonna vastupanuvõimet ei ületata, juhul kui

tegevustel järgitakse asjakohaseid keskkonnameetmeid ning tööde läbiviijal on ümberkaudsete

vee- ja keskkonnakaitseliste objektide asukohad, nende ohutegurid ja piirangud teada.

3.4 Inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Kavandataval tegevusel ei tohi müratasemed ületada lubatud normtasemeid. Keskkonnaministri

16.12.2016. a määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,

määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel:

- kestab päev 7:00 - 23:00 ja öö 23:00 - 7:00;

- ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse kella 21:00 - 7:00 asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset, seega elamumaa-aladel ehitusmüra piirväärtus on päeval 60 dB

ja öösel 45 dB;

- impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra

normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha

tööpäevadel kella 7:00 - 19:00. Esitatud dokumentide põhjal tegevustega ilmpulssmüra

ei kaasne.

Ajutise laoplatsi ehitamisega kaasneb ehitusmasinate kasutamisel tavapärane ehitustegevusega

kaasnev müra. Ehitamise müratasemed ei ole ajavahemikul 7:00 - 21:00 reguleeritud. Soovitav

on häirimise vähendamiseks mürarikkaid ehitustöid teostada tööpäevadel kella 7:00 - 19:00-ni.

Kavandatav tegevus asub Rae valla üldplaneeringu kohaselt hajaasustusega alal ja külgneb ida

suunas tiheasustusalaga ning põhja ja lääne suundadesse jäävad alad on kaetud puistuga.

Laoplatsile ei rajata kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, seega ei too laoplatsi rajamine kaasa

olulisi visuaalseid häiringuid. Lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb ~655 m kaugusele ida

suunda Jüri tee 6 kinnistule (katastritunnus: 65301:003:0289), mille õuealal välisõhku

kavandatava tegevusega negatiivselt ei mõjutata. Mõju välisõhu kvaliteedile on seotud

ehitustegevusest tulenevate tahkete osakestega, mille levik piirdub üldjuhul ehitusala

lähialadega. Tolmu levikut soodustab kõrghaljastuse puudumine laoplatsi ida- ja lõunaküljes.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt peetakse töö tegemisel kinni lubatud

kellaaegadest ning objekti piirnevate kinnistute omanike teavitatakse ehitustööde algusest.

Laoplatsi ehitamisega seoses liikluskoormus ehitusobjektile viivatel avalikel teedel suureneb,

kuid olulist mõju ei kaasne tundlike hoonete ja alade puudumiste tõttu antud piirkonnas.

Ehitustegevuse käigus arvestatakse töövalgustuse kasutamisel pimedal ajal, et ei pimestataks

29

Tallinna ringteel liikuvaid liiklejaid. Tööde teostamisel takistatakse liigse tolmu tekkimist.

Kuivadel ilmadel ja vastavalt vajadusele teostatakse laoplatsi kastmist. Suure tuule või muu

nähtuse korral, millest tuleneb peenosakeste lendlemine, reageeritakse tolmamisele koheselt

ning lendlev materjal kaetakse kinni või niisutatakse. Ilmnenud müra ja tolmu kaebuste korral

võetakse viivitamatult kasutusse vajaminevad abinõud nende kõrvaldamiseks. Laoplatsi

ehitusel ei kasutata selliseid ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada ümbruskonnas olulist

vibratsioonitaset.

Soodevahe laoplatsist lähim puurkaev nr PRK0022241 jääb ~389 m kaugusele ida suunda

Kalmari tee 10 (katastritunnus: 65301:003:0642) kinnistule, mille ümber on kehtestatud 50 m

ulatuses veehaarde sanitaarkaitseala. Puurkaevu on paigaldatud olmevee kaitseks manteltoru (-

0,5 - 8,5 m). Soodevahe laoplatsi ehitustööde sügavus ei ulatu puurkaevu manteltoruga kaitstud

kihtidest sügavamale. Ehitustööd ei kattu piirkonnas esinevate puurkaevude veehaarde

sanitaarkaitsealadega ega hooldusaladega, millest tulenevad piirangud puuduvad.

Joonis 15 Soodevahe laoplatsi piirkonnas olevate puurkaevude ja nende veehaarde

sanitaarkaitsealade või hooldusalade paiknemine. Lähim puurkaev nr PRK0022241 jääb ~389

m kaugusele (punane joon) ida suunda Kalmari tee 10 (katastritunnus: 65301:003:0642)

kinnistule, mille ümber on kehtestatud 50 m ulatuses veehaarde sanitaarkaitseala (helesinine

ring), Maa-amet

Soodevahe laoplatsi ehitustööde piirkonnas on põhjavesi nõrgalt kaitstud ja reostusohtlikkuse

tase kõrge, seetõttu on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas kavandatud meetmed põhjavee

kaitseks. Laoplatsi läheduses ei ole elamuid, kus võiks salvkaeve olla. Laoplatsi rajamise käigus

tõstetakse osaliselt ümber olemasolevad kuivenduskraavid. Ümber tõstetavate kraavide põhi

rajatakse olemasolevate kraavidega samale sügavusele. Laoplatsi ei rajata süvendisse, mistõttu

puuduvad ka võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile. Pinnase ning

pinna- ja põhjavee kaitseks ladustatakse materjale ja jäätmeid ainult selleks ettenähtud

kohtadesse. Ohtlikud jäätmed ladustatakse eraldi, kindlaksmääratud suletavas konteineris.

Raskesõidukite tankimine toimub selleks ettenähtud ja ettevalmistatud aladel, kus on kasutusel

30

geomembraaniga kaetud ala, et vältida kütuse ja õli lekkimist pinnasesse ja seeläbi

veekogudesse või põhjavette. Tankimine toimub läbi kütuseauto.

Arvestades, et Soodevahe laoplatsist lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb ~655 m kaugusele

ida suunda, ehitustegevusega kaasnevad mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad

peamiselt Soodevahe laoplatsi piiresse ja on ajutise iseloomuga ning välisõhu ja põhjavee

kaitseks on kavandatud vastavad keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike

inimeste tervist ja heaolu negatiivselt ei mõjutata.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 ja 3 kohaste kirjelduste (peatükid 2 - 3) põhjal on

järgnevates peatükkides 4.1 - 4.4 hinnatud, kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS

§ 31 lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju. KeHJS § 22 alusel on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara. Hinnatud on planeeritava tegevusega kaasneva keskkonnamõju

suurust, ulatust, avaldumise tõenäosust ja aega, mõju laadi, tugevust, kestust, sagedust,

pöörduvust ja piiriülesust, mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, koosmõju olemasolevate ja

planeeritavate tegevustega ning esitatud tegevusega kaasneva ebasoodsa mõju ennetamise,

vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused.

4.1 Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju avaldumise tõenäosus ja aeg, mõju laad, tugevus,

kestus, sagedus ja pöörduvus

Ajutise laoplatsi rajamise mõjud ilmnevad Soodevahe laoplatsi ehitustööde ajal. Arvestades

kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata ka tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on mõjud

ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad (peatükk 4.5). Mõju

maakasutusele on pöördumatu. Soodevahe laoplatsi ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei

ole oluline, kuna ei ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese

tervist, heaolu, kultuuripärandit ja vara. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse

keskkonnariskiga tegevuste avaldumise tõenäosus miinimumini.

Käesoleva eelhinnangu ja Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal on keskkonnamõju seisukohast oluline välja

tuua järgmist:

- Ajutise laoplatsi ehitus toimub maatulundusmaadel ja transpordimaal. Kõik

erakinnistute osad võõrandatakse enne ehitustööde algust. Ajutise laoplatsi rajamisega

seoses ei halvene maakasutus- ega ligipääsutingimused majapidamistele, kohalikele

teedele ega ümbritsevatele maadele.

- Laoplatsi rajamiseks eemaldatakse pinnas kuni aluspõhjani, et saavutada laoplatsi ja

hilisema sõlmjaama rajamiseks vajalik kandevõime. Oluline on väljakaevatavat pinnast

kohapeal ära kasutada maksimaalses võimalikus mahus, ülejääv pinnas ladustada

ajutiselt laoplatsil aunas ja/või saata taaskasutuseks muudele objektidele. Kui

eemaldatud väärtuslikku kasvupinnast kasutatakse sihipäraselt, siis selle kui loodusvara

kogus ei vähene ning olulist keskkonnamõju ei avaldu. Juurde veetav pinnas jääb pärast

laofunktsiooni lõppemist kasutusse Soodevahe sõlmjaama projektikohasel ehitusel,

31

seega ei ole materjali vajalik hiljem kuidagi käidelda. Kui rakendatakse meetmeid

avariide ja reostuse vältimiseks ning materjali kasutatakse sihipäraselt, siis ei kaasne

projekti elluviimisega negatiivseid mõjusid pinnavormidele ja pinnasele.

- Laoplatsil on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ega arvele võetud kogust, kuna laoplats ei hakka paiknema süvendis.

Laoplatsi rajamisega ei ole ette näha tegevusi, mis tooksid tavaolukorras kaasa põhjavee

reostumise ohu. Avariiolukordade esinemise tõenäosus viiakse miinimumini, millega

hoitakse ära olulised keskkonnamõjud.

- Maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvoolu RAE 1-2 kaitsevööndis tehtavad tööd

peavad olema kooskõlas maaparandusseadusega, Põllumajandus- ja Toiduametiga

kooskõlastatud ning olemasolevate kuivendussüsteemide toimimine tagatud, sellisel

juhul ei avaldu olulisi negatiivseid mõjusid maaparandussüsteemidele ega

ümbritsevatele maadele.

- Projektialale jäävad väärtuslikud põllumajandusmaad. Laoplatsi rajamise tulemusena

need hävivad ning antud kohas ei ole võimalik jätkata väärtusliku põllumajandusmaa

sihipärast kasutamist. Rail Balticu raudtee ja sellega seotud taristu rajamise mõju

väärtuslikele põllumajandusmaadele hinnati Rail Balticu maakonnaplaneeringu KSH

raames, kus leiti, et raudtee rajamise tagajärjel kasutusest välja jääva põllumajandusmaa

kogupindala on väike ning sektorile kui tervikule olulist mõju ei avalda.

- Rae rabas asub Rae turbatootmisala. Laoplats jääb väljapoole mäeeraldist ning selle

teenindusmaad, kuid kattub vähesel määral Rae maardlaga. Rail Balticu raudtee

alternatiivseid trassikoridore hinnati Harju maakonnaplaneeringu „Rail Baltic raudtee

trassi koridori asukoha määramine“ KSH raames“. Maavarale avalduvad võimalikud

mõjud on hinnatud põhitrassi KMH käigus ning laoplatsi rajamisega täiendavaid

mõjusid ei kaasne. Soodevahe laoplatsile järgneb Soodevahe sõlmjaama rajamine

laoplatsist ulatuslikumal maa-alal. Ajutise laoplatsi rajamine ei halvenda maavara

kättesaadavust, kvaliteeti ega taastumisvõimet Rae maardlas. - Soodevahe ajutise laoplatsi alal ja selle läheduses ei asu Natura 2000 võrgustikku

kuuluvaid alasid. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb

kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus

Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi

ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita

loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju

avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud.

- Laoplatsist vahetult lõuna pool on Rae peakraav, mis suubub Pirita jõkke (kraav suubub

Pirita jõkke laoplatsist 1,1 km kaugusel). Pirita jõgi on osalises lõigus (Pirita jõgi Sae

paisust suubumiseni merre) kaitse alla võetud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigana. Pirita jões esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase

ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire,

kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava

kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki sellises koguses

heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Projekti kohaselt

tõkestatakse heljumi ja reostuse levikut ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee

kihtides geotekstiilist ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega.

Tegemist on tavapäraste meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks

kasutatakse.

- Soodevahe laoplatsi rajamiseks on vajalik olemasoleva metsa raadamine Kesva

kinnistul ~4,2 ha ulatuses, kus on juba 2017.a teostatud lageraiet. Tegemist ei ole metsa

32

vääriselupaikadega, vaid majandusmetsadega. Ümbruskonnas paiknevad

elupaigatüübid on juba varasemalt kuivendamisest mõjutatud ning kavandatud

tegevusega täiendavat mõju haruldastele või ohustatud elupaigatüüpidele ei kaasne.

- Kavandatav laoplats jääb rohevõrgustiku servaalale. Laoplatsi rajamisega seoses

rohevõrgustiku pindala väheneb. Metsaalal tekivad häiringud seoses rasketehnika

liikumisega (sealhulgas müra) ja väheneb looduslike elupaikade pindala. Kavandatava

tegevuse komplektset mõju rohevõrgustiku sidususele ning elupaikade kvaliteedile

hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu KMH raames ning töötati välja

leevendavad meetmed, mille rakendamisel olulist keskkonnamõju ei avaldu. Soodevahe

sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on hinnatud Rail Balticu „Soodevahe-

Muuga“ trassilõigu KMH raames.

- Laoplatsi ehitustööd ei põhjusta olulist barjääri suurimetajate ega teiste loomarühmade

liikumisele.

- Rae peakraav on saarma elupaigaks, mis paikneb laoplatsi alast vahetult lõunas.

Laoplatsi rajamisega seoses liikumisbarjääri saarmale ei teki, kuna elupaik Rae

peakraavis säilib, seega säilivad ka liikumisteed kraavi kallastel ning kraavist lõuna

pool. Laoplatsi lähialale jääva Rae peakraavi osa ei ole saarmale pesa rajamiseks sobiv,

seega ei ole põhjust eeldada võimalikke müraga seotud häiringuid saarmale tema

sigimisperioodil 01.03 - 30.06.

- Rail Balticu maakonnaplaneeringute KSH raames koostatud loomastiku uuring ei too

Ülemiste-Kangru ega Soodevahe-Muuga trassilõigul välja ühtki linnustikule olulist

asukohta. Laoplatsil looduslik maastik hävib, mille tulemusena vähenevad ja mõnevõrra

killustuvad looduslike liikide elupaigad ja toitumisalad, kuid laoplatsiga seoses on mõju

ebaoluline. Käsitiivalistele laoplatsi rajamine eraldiseisvana negatiivset mõju ei avalda,

kuna tegemist ei ole nende elupaigaga ega olulise toitumisalaga. Ei teki ka barjääri, kuna

nahkhiired ja linnud lendavad laoplatsist üle.

- Kaitsealuste kahepaiksete sigimisalad ja elupaigad asuvad Rae rabas ning selle servas

niisketes metsades. Lisaks sellele on kahepaiksete toitumisalad niisketel niitudel ja

metsades. Kavandatavalt tegevusel kõik looduslikud elupaigad laoplatsil hävivad. Selle

kompenseerimiseks tuleb tõsta elupaikade pindala ja kvaliteeti mujal sobivatel aladel.

Vastavad meetmed on Rail Balticu Ülemiste-Kangru lõigu KMH-s välja töötatud.

Laoplatsil ehitustöödel tuleb kahepaiksete hukkumist takistada piiretega, mille

kasutamisel ei saa ehitustööde mõju kahepaiksetele pidada oluliseks.

- Soodevahe laoplatsist loode suunda jääb pärandkultuuriobjekt „Turbavõtukoht“,

millega laoplatsi ehitustööd ei kattu. Pärandkultuuriobjektid ei ole riikliku kaitse all.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt on Riigimetsa Majandamise Keskusele

nimetatud pärandkultuuris teada antud, mille käigus selgus, et „Turbavõtukoht“ on juba

piisavalt kirjeldatud ja kõik vajalikud andmed andmebaasi kantud. Pärandkultuuriobjekt

hävib tulevase põhitrassi ehitamise käigus, kuna pinnas eemaldatakse kuni aluspõhjani.

- Soodevahe laoplats on metsa- ja põllumaa, mille läheduses on tootmis-, tööstus- ja

ärihooned ning suure liiklussagedusega riigimaantee. Laoplatsile ei ole kavandatud

kõrgeid ja esilekerkivaid objekte, mistõttu ei too laoplatsi rajamine kaasa olulisi

visuaalseid häiringuid.

- Ajutise laoplatsi ehitustöödega kaasneb müra ja vibratsioon. Ehitustöödel tuleb tagada,

et müratase ei ületaks müratundlikel aladel normide kohast mürataset. Müratundlikud

objektid laoplatsi vahetus läheduses puuduvad. Laoplatsi ehitusel ei kasutata selliseid

ehitustehnoloogiaid, mis võiks põhjustada olulist vibratsioonitaset ümbruskonnas

paiknevate elamute ja ühiskasutusega hoonete juures.

- Laoplatsi lähiümbruses ei ole elamuid, kus võiksid olla salvkaevud, lähima puurkaevu

olmevee kaitseks on paigaldatud manteltoru ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas

33

on välja töötatud meetmed põhjaveekaitseks. Laoplatsi rajamine ei mõjuta piirkonna

põhjaveerežiimi ning võimalikud mõjud kaevude veetasemele ja joogivee kvaliteedile

puuduvad.

- Laoplatsi lähiümbruses ei ole elamuid, rekreatsioonialasid ega muid õhusaaste suhtes

tundlikke objekte. Ida suunda jäävad Tallinna ringtee ning tootmis- ja ärihooned.

Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas on välja töötatud meetmed vajaduse korral

välisõhu saaste vähendamiseks (materjalide kinni katmine ja niisutamine, jne).

4.2 Mõju piiriülesus

Piiriülesus on seotud mõju kandumise või levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades

kavandatava tegevuse asukoha paiknemist Harju maakonnas Rae vallas Rae ja Soodevahe

külades ja kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnevaid mõjusid, siis kavandatava

tegevusega piiriülene mõju puudub.

Joonis 16 Soodevahe laoplatsi ehitustööde paiknemine Eesti riigipiiri suhtes

4.3 Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Soodevahe ajutise laoplatsil ja selle ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala (EE0010120,

RAH0000039) jääb kavandatavast tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee

teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ põhjal on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade

ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7-50) I ja

II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud loodusalade nimekirjas Pirita

loodusalal:

- I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid – metsastunud luited (2180), jõed ja ojad

(3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud

34

(6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) ning

puisniidud (*6530);

- II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis

dasycneme), saarmas (Lutra lutra), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik hink

(Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe

(Salmo salar).

Joonis 17 Lähim Natura 2000 ala Pirita loodusala (viirutatud ala) jääb kavandatavast tegevusest

(oranž punkt) ~4,9 km kaugusele (punane joon) põhja suunda, Maa-amet

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

käigus on läbi viidud Natura asjakohane hindamine Pirita loodusalale, mille järelduseks on, et

raudteetrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisega otsene ebasoodne mõju (sealhulgas

koosmõju) Pirita loodusalale puudub. Kaudselt on võimalik loodusala kaitse-eesmärke

mõjutada läbi veerežiimi ja kvaliteedi (marja ellujäämine) ning kaitstavate liikide liikumisel

väljaspoole loodusala võivad neile avalduda häiringud. Kasutusetapis on võimalikuks

ohuteguriks ka herbitsiidide kasutamine raudteel. Kaudsete mõjude vältimiseks ja

leevendamiseks on ette nähtud meetmed. Tulenevalt eelnevast jõuab Natura asjakohane

hindamine järeldusele, et leevendavate meetmete (sh ajalise piirangu ja veekaitsemeetmete)

rakendamisel puudub põhitrassi ja Soodevahe sõlmjaama rajamisel ja kasutamisel ebasoodne

mõju Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Pirita loodusalale ja selle kaitse-eesmärkidele.

Antud eelhinnangus on kavandatavaks tegevuseks Soodevahe laoplatsi rajamine, millele on

enne eelhinnangu koostamist koostatud keskkonnaalase info kogumine ja analüüs ning

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on välja töötatud asjakohased meetmed

keskkonnariskide ärahoidmiseks. Keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning

keskkonnajuhtimiskava kohaselt ümbertõstetava kraavi ühendamisel Rae peakraaviga ei teki

sellises koguses heljumit, mis võiks jõuda Pirita jõkke ja kahjustada selle seisundit. Heljumi ja

reostuse levikut tõkestatakse ettevaatusprintsiibist lähtudes kõigis vee kihtides geotekstiilist

ekraanidega ja pealmises kihis lisaks veel ka õlitõkkepoomidega. Tegemist on tavapäraste

meetmetega, mida ehitustöödel looduslike eesvoolude kaitseks kasutatakse. Keskkonna-

35

juhtimiskava kohaselt uusi maaparandussüsteeme ei rajata ega herbitsiide veekaitsevööndites

ei kasutata. Antud piirkonnas toimub kuivendusvee juhtimine Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

juba enne kavandatavat tegevust. Ehitustööd jäävad Pirita loodusalast piisavalt kaugele, mis

välistab ehitustöödega kaasnevate mõjude (müra, vibratsioon, valgustamine) ulatumise Pirita

loodusalani ehk võimaliku häirimise.

Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku

kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja võimalike riskide avaldumise tõenäosus on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel viidud miinimumini, seega on ebasoodsa

mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist) Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja

terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare

poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti kavandatava tegevusega

ebasoodsate mõjude tekkimine Natura 2000 võrgustiku kuuluvale Pirita loodusalale välistatud.

4.4 Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi põhjal: „kasutatakse kavandatud laoplatsi

Rail Balticu raudtee infrastruktuuri materjalide ajutiseks ladustamiseks. Seega on laoplatsi

rajamise vajadus otseselt seotud raudtee rajamisega. Soodevahe ajutise laoplatsi alale rajatakse

2. ehitusetapis Soodevahe sõlmjaam. Laoplatsi rajamisel on arvesse võetud sõlmjaama rajamise

tehnilisi nõudeid. Kavandatavas Soodevahe sõlmjaamas toimub Rail Baltica põhitrassi kauba-

ja reisiliikluse lahknemine või ühendamine vastavalt Muuga jaama ning Ülemiste reisiterminali

suundadele“. Soodevahe laoplatsi rajamine ja Soodevahe sõlmjaama rajamine on ajaliselt

üksteisele järgnevad ehitusetapid. Antud eelhinnang käsitleb 1. ehitusetapiga võimalikke

kaasnevaid mõjusid ning Soodevahe sõlmjaama rajamisega kaasnevaid mõjusid on hinnatud

Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju hindamise

aruande eelnõus (seisuga 01.04.2024).

Koosmõju rohevõrgustikule on käsitletud ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja

analüüsi aruandes järgmiselt: „Piirkonna rohevõrgustik on põhiosas määratud Harju

maakonnaplaneeringuga 2030+. Harju maakonnaplaneeringu alusel jääb laoplatsi territoorium

täielikult rohevõrgustiku Rae raba tugialale. Loomastikule on oluline koosmõju Rail Balticu

raudteel, Soodevahe sõlmjaamal, Tallinna ringraudteel ja Tallinna väikesel ringteel.

Kavandatav raudteetrass koos Soodevahe sõlmjaamaga lõikavad Rae raba rohevõrgustiku

ühendused ida suunas täielikult läbi. Mõjusid hinnati Rail Balticu „Ülemiste-Kangru“ lõigu

KMH raames, mille tulemusena lisati põhiprojekti leevendavate meetmetena Rae rohesild ja

roheribad teede viaduktidele, mis vähendavad oluliselt barjääriefekti. Kavandatava Rae

rohesilla ümbruses viidi läbi ulukiekspertiis, mille tulemusena tehti ettepanek rohevõrgustiku

laiendamiseks kavandatava Rae rohesilla ümbruses Rae valla põhjaosas, et säilitada metsaala

sidusus ning suurulukite elupaikade ühendused Rae rabaga. Tulevikus rajatakse laoplatsile ja

sellest lõuna suunda jäävale alale Soodevahe sõlmjaam, mis on püsiv ehitis ja oluliselt

ulatuslikum kui ajutine laoplats. Soodevahe sõlmjaama rajamise mõju rohevõrgustikule on

hinnatud Rail Balticu Soodevahe-Muuga trassilõigu KMH raames. Metsaalal tekivad häiringud

ja müra seoses rasketehnika liikumisega ja väheneb sobivate elupaikade pindala“. Laoplatsi

keskkonnaalase info kogumise ja analüüsi ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava kohaselt

on laoplatsi ehitustööde mõju leevendamiseks linnustikule ja loomastikule ettenähtud järgnev

meede: „metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

36

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede on

oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise tulemusena“.

Soodevahe laoplatsi ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte. Ida suunas külgneb

laoplats Tallinna ringteega nr 11 ja kattub osaliselt selle avalikult kasutava tee kaitsevööndiga

(tee kaitsevööndi ulatus 50 m), kuhu jääb ka AS Telia Eesti maa-alune sideehitis maismaal

(sideehitise kaitsevööndi ulatus 1 m) ja geodeetiline märk nr 11275 (geodeetilise märgi

kaitsevööndi ulatus 3 m). Soodevahe laoplatsi ehitustöödel tuleb lähtuda olemasoleva

infrastruktuuri objektide piirangutest ja vältida nende kahjustamist. Ehitusobjekti

keskkonnajuhtimiskava kohaselt arvestatakse ehitustegevuse käigus olemasolevate trassidega

ning võetakse arvesse nendega seonduvaid vahemaid (trassiomanike informeerimine,

kooskõlastuste taotlemine, lubade olemasolu, tööde jälgimine).

Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega olemasoleva ja

planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat koosmõju ei teki.

Juhul kui tööde teostamisel ilmneb uusi asjaolusid, siis tuleb nendega arvestada selliselt, et ei

tekiks olulist ebasoodsat koosmõju.

4.5 Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Keskkonnameetmete hulka arvatakse ka

keskkonnaseire.

Antud eelhinnangu järelduseks (peatükk 5) on kavandatavale tegevusele keskkonnamõju

hindamise (KMH) algatamata jätmine, mistõttu on keskkonnaministri määruse nr 31 § 5 lõike

2 alusel järgnevalt esitatud ettepanekud vajalikeks keskkonnameetmeteks:

1. Keskkonnakaitse tagamiseks erinevate valdkondade lõikes tuleb Soodevahe ehitusplatsi

ehitustöödel rakendada keskkonnameetmeid vastavalt ehitusobjekti keskkonna-

juhtimiskavale ja selle lisadele.

2. Karuputke avastamisel teavitada leiukohast esmalt Keskkonnaametit ja tegutseda

vastavalt Keskkonnaameti antud juhistele ning töö- ja ohutusnõuetele. Takistada

ehitustööde käigus karuputke levimist teistele aladele. Antud ala käsitletakse kui

kahepaiksetele olulist sigimisala ja elupaika, seega tuleb laoplatsil karuputke tõrjumise

korral (eelkõige kraavide kallastel) hoiduda keemiliste taimekaitsevahendite

kasutamisest.

3. Metsa raadamistööd tuleb ajastada väljapoole lindude pesitsusperioodi. Riigimetsas

kehtib raierahu 15. aprillist 15. juulini. Kohapõhiselt võib linnustiku eksperdi soovitusel

raierahu perioodi muuta, sõltuvalt sellest, millised liigid alal pesitsevad. Antud meede

on oluline ka imetajate kaitseks, et ära hoida loomade otsest hukkumist raadamise

tulemusena.

4. Laoplatsi ehitustööde ajaks Lagedi kraavi ja Rae peakraavi ümbruses paigaldada

laoplatsi lääne- ja lõunapoolsesse osasse kahepaikseid suunavad piirded, juhul kui

kahepaiksete rändeaeg jääb ehitustöödega samale perioodile. Piirded peaksid olema

37

minimaalselt 0,4 m kõrgused, siledapinnalised ja vastupidavast läbipaistmatust

materjalist, et kahepaiksed ei saaks piirdest üle hüpata ning suunaks kahepaiksed

ehitusalalt eemale.

5. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud masinaid ja seadmeid. Vältida tuleb

sõidukitest ja masinatest kütuse- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

6. Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke

(minimaalne teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja

elupaigana ning seal esinevad III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II

kaitsekategooria nahkhiirte liikide suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-

nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad. Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga

Külma talu park ning Soodevahe laoplats asub nõrgalt kaitstud (savi, liivsavi alla 2 m)

põhjaveega alal, kus reostusohtlikkuse tase on kõrge. Eelpool tulenevast tuleb

kemikaalide ja kütuste käitlemisnõuetest rangelt kinni pidada. Ehitustööde teostamisel

ei ole lubatud rikkuda pinna- ja põhjavee režiimi ega veekvaliteeti. Ehitustöödega tuleb

tagada ümbruskonnas paiknevate hoonete joogivee kvaliteedi säilimine ja veevarustuse

jätkumine. Heljumi ja reostuse leviku tõkestamiseks kasutada ehitustöödel

ettevaatusprintsiibist lähtudes geotekstiilist ekraane ja õlitekkepoome ning

valingvihmade korral ehitustööd peatada.

7. Ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid ja seadmeid hoida, hooldada, pesta ja tankida

kalda veekaitsevööndis ehk kraavidele lähemal kui 10 m ega kasutada herbitsiide.

8. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, kütuse ja ehitusmaterjali hoidmise alad,

ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi olla rajatud kalda

veekaitsevööndisse ehk kraavidele lähemale kui 10 m. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja

muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad olema sellised, kust on

välistatud nende ja neist eralduvate saasteainete laialikandumine ja sattumine

pinnasesse ning pinna- ja põhjavette (seejuures arvestada maapinna kaldeid). Reostuse

välistamiseks ladustamiskohtades tankimisaladel tuleb kasutada geomembraani.

9. Ehitusmaterjalide ja jäätmete kandumisel ladustamisalast väljapoole (näiteks õhu, vee

või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed koheselt kokku koguda

ning pinnase- või veereostuse tekkimisel reostus koheselt likvideerida. Reostuse

likvideerimiseks peavad olemas olema esmased reostustõrjevahendid.

10. Kavandataval tegevusel tagada maaparandussüsteemide toimimine, et tegevus ei

põhjustaks eesvoolude ummistamist ega naaberkinnistutel üleujutusi.

11. Tööde teostamisel vähendada tolmuteket. Vältida väga kuiva ilma või tugeva tuulega

tolmu tekitavaid tegevusi või kasutada niisutamist ja materjalide katmist.

12. Jäätmeid ja loodusvarasid taaskasutada maksimaalsel võimalikul viisil ja käidelda

jäätmehierarhia põhimõtetest ja lähedusprintsiibist lähtudes. Jäätmete käitlemisel,

sealhulgas ladustamisel lähtuda jäätmeseadusest ja laoplatsil kitsendusi põhjustavatest

objektidest.

38

13. Kultuuri ja arheoloogilise väärtusega alad laoplatsil puuduvad. Ehitustegevuse

läbiviimisel tuleb juhinduda muinsuskaitseseaduse § 31 lõikest 1, mille alusel tuleb

ehitamisel, teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde

tegemisel tööd mistahes paigas peatada, kui avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või

maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehitus-

konstruktsioonid. Leiukoht tuleb säilitada muutmata kujul ning viivitamata teavitada

sellest Muinsuskaitseametit.

14. Soodevahe laoplatsi ümbruskonda jääb mitmeid infrastruktuuri objekte. Ida suunas

külgneb laoplats Tallinna ringteega nr 11 ja kattub osaliselt selle avalikult kasutava tee

kaitsevööndiga (tee kaitsevööndi ulatus 50 m), kuhu jääb ka AS Telia Eesti maa-alune

sideehitis maismaal (sideehitise kaitsevööndi ulatus 1 m) ja geodeetiline märk nr 11275

(geodeetilise märgi kaitsevööndi ulatus 3 m). Soodevahe laoplatsi ehitustöödel lähtuda

olemasoleva infrastruktuuri objektide piirangutest ja vältida nende kahjustamist.

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamise jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Järgnevalt toodud järeldused on antud keskkonnaministri määruse nr 31 §-de 2 - 4 (peatükid 2

- 4) ja § 5 lõike 1 alusel kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise

vajalikkuse kohta koos põhjenduste kokkuvõttega. Järeldused koos põhjendusega on välja

toodud ka peatükis 4.1, millega on käesoleva peatüki koostamisel arvestatud.

Ida suunas külgneb laoplats Tallinna ringteega nr 11 ja kattub osaliselt selle avalikult kasutava

tee kaitsevööndiga, kuhu jääb ka AS Telia Eesti maa-alune sideehitis maismaal ja selle

kaitsevöönd ning geodeetiline märk nr 11275 ja selle kaitsevöönd. Ehitustöödel tuleb lähtuda

olemasolevast ja planeeritavast maakasutusest ja sellega seotud tegevustest, sealhulgas

olemasolevatest võrgu ja infrastruktuuri objektidest ning nende piirangutest, et tagada

ehitustöödel keskkonnakaitse ja ohutusnõuete täitmine. Arvestades, et Soodevahe laoplatsist

lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb ~655 m kaugusele ida suunda, ehitustegevusega

kaasnevad mõjud (müra, peenosakesed, vibratsioon) jäävad peamiselt Soodevahe laoplatsi

piiresse ja on ajutise iseloomuga ning põhjavee kaitseks on kavandatud vastavad

keskkonnameetmed, siis plaanitavate tegevustega kohalike inimeste tervist ja heaolu

negatiivselt ei mõjutata. Olemasoleva informatsiooni põhjal Soodevahe laoplatsi ehitustöödega

olemasoleva ja planeeritava maakasutusega ja sellega seotud tegevustega olulist ebasoodsat

koosmõju ei teki.

Soodevahe laoplatsi kuivendusveed voolavad Rae peakraavi kaudu Pirita jõkke (minimaalne

teekonna pikkus ~1,1 km), mis on kaitse all lõheliste kudemis- ja elupaigana ning seal esinevad

III kaitsekategooria liikide hingi ja võldase ning II kaitsekategooria nahkhiirte liikide

suurvidevlase, veelendlase, pargi-nahkhiire, kääbus-nahkhiire ja põhja-nahkhiire leiukohad.

Lisaks külgneb Pirita jõgi ida kaldal kaitsealaga Külma talu park ning Soodevahe laoplats asub

nõrgalt kaitsmata põhjaveega alal. Soodevahe laoplatsi ehitustööde läbiviimiseks on koostatud

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, sealhulgas kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ja

kavandatud vastavad meetmed keskkonnamõju vähendamiseks või ärahoidmiseks. Karuputke

leviala Kesva kinnistul (katastritunnusega 65301:002:0006) levimise vältimiseks on

ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskavas samuti meetmed välja töötatud. Jäätmekäitlus tagatakse

vastavalt jäätmeseadusele. Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Soodevahe laoplatsi

39

ehitustööde käigus tegevuse iseloomust tulenevalt teadaolevalt puudub. Piiriülene mõju

tegevusel samuti puudub ning tegevus ei paikne üleujutusriskiga piirkonnas.

Soodevahe ajutise laoplatsil ja ümbruskonnas Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad

puuduvad. Lähim Natura 2000 võrgustikku kuuluv ala Pirita loodusala jääb kavandatavast

tegevusest ~4,9 km kaugusele põhja suunda ning vee teekonna pikkus Rae kraavi ja Pirita jõe

kaudu on Pirita loodusalani ~8,7 km. Soodevahe laoplatsi ehitustööd ja sellega kaasnevad

mõjud jäävad Natura 2000 võrgustikku kuuluvast Pirita loodusalast piisavalt kaugele ja

võimalike riskide avaldumise tõenäosus on ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava rakendamisel

viidud miinimumini, seega on ebasoodsa mõju avaldumine (enne eelhinnangu koostamist)

Pirita jõe kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele välistatud. Eelhinnangu koostamisel on

arvestatud 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumise ja analüüsiga, mille põhjal on samuti

kavandatava tegevusega ebasoodsate mõjude tekkimine Pirita loodusalale välistatud.

Kokkuvõtvalt tulenevalt eelhinnangu tulemustest ei ole KMH algatamine vajalik, kuna

Soodevahe laoplatsi ehitustöödega kaasnev keskkonnamõju ei ole oluline ning tegevusega ei

ületata tegevuse mõjualas keskkonnataluvust ega ei seata ohtu inimese tervist, heaolu,

kultuuripärandit ja vara. Ajutise Soodevahe laoplatsi rajamise mõjud ilmnevad ehitustööde ajal.

Arvestades kavandatava tegevusega kaasnevate mõjude suurust, mõjualade ulatust ning mõjude

avaldumise tõenäosust ja aega, mõjude laadi, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust võib

hinnata kavandatava tegevusega kaasnevaid mõjusid tervikuna väheoluliseks, sest valdavalt on

mõjud ajutised ja lokaalsed ning keskkonnameetmetega leevendatavad. Mõju maakasutusele

on pöördumatu. Keskkonnameetmete rakendamisel viiakse keskkonnariskiga tegevuste

avaldumise tõenäosus miinimumini.

Eelhinnangu koostamisel kasutati 2023. aastal OÜ Consultare poolt koostatud Soodevahe külas

raudtee infrastruktuuri materjali ajutise laoplatsi keskkonnaalase info kogumist ja analüüsi, kus

on antud põhjalikud mõjuhinnangud Soodevahe laoplatsi ehitamise kui ka kasutamise ja

juurdepääsuteede kohta. Keskkonnaalane informatsioon oli enne eelhinnangu koostamist juba

varasemalt kokku kogutud ja põhjalikult analüüsitud, mistõttu kogu olemasolevat

informatsiooni käesolevas eelhinnangus ei korratud. Otsustajal on tegevusloa andmiseks

piisavalt teave. Täiendavate keskkonnauuringute vajadus puudub.

Ehitustööde läbiviimiseks on koostatud ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava, mille käigus on

põhjalikult kaardistatud keskkonnaga seotud riskid ning välja töötatud asjakohased

keskkonnameetmed, mis tagavad keskkonnakaitse antud piirkonnas ja tegevusel. Ebasoodsa

mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused on välja toodud

eelhinnangu peatükis 4.5. Vajaduse korral võib kasutada muid samaväärseid ja asjakohaseid

keskkonnameetmeid.

6. Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjalid

1. Ehitisregister: https://livekluster.ehr.ee/ui/ehr/v1

2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus:

https://www.riigiteataja.ee/akt/128092023010?leiaKehtiv

3. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aastal vastu võetud määrus nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/103062015002?leiaKehtiv

40

4. Keskkonnaportaal: https://keskkonnaportaal.ee/

5. Keskkonnaministri 16.08.2017. aastal vastu võetud määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011?leiaKehtiv

6. Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003?leiaKehtiv

7. Looduskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv

8. Tööprojekt DPS1 Ülemiste-Kangru. Soodevahe infrastruktuuri hoolduskeskuse I etapp

(OS05007), tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, konsultant: KMGInfra OÜ, alltöövõtja:

Reaalprojekt OÜ, 2024.

9. Rae valla üldplaneering: https://www.rae.ee/rae-valla-uldplaneering

10. Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine:

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-

maakonnaplaneering-rb/

11. Rail Baltic maakonnaplaneeringute KSH aruanne, KSH konsultandid Hendrikson &

Ko ja WSP Civils, 2017: https://maakonnaplaneering.ee/wp-

content/uploads/2021/08/RB_ksh_aruanne_heakskiidetud.pdf

12. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Soodevahe-Muuga“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruande eelnõu (seisuga 01.04.2024), OÜ Skepast&Puhkim.

13. Keskkonnaalase info kogumine ja analüüs. Soodevahe külas raudtee infrastruktuuri

materjali ajutine laoplats, tellija: Rail Baltic Estonia OÜ, koostaja: OÜ Consultare,

21.03.2023.

14. Maa-ameti geoportaali kaardirakendused:

https://geoportaal.maaamet.ee/est/Kaardirakendused-p2.html

15. Ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava (26.03.2024 – versioon 5, koostaja: Sven

Veisalu) ja selle lisad (keskkonnariskide register, ehitustegevusega seotud

mürarohkete tööde plaan, keskkonnariskide hindamise maatriks, meetmed,

regulatsioonid).

16. Keskkonnaameti 2019. aastal koostatud „Karuputke võõrliikide tõrje töö- ja

ohutusjuhend“: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/voorliigid/karuputk-

ja-selle-ohjamine

17. Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/114062013006?leiaKehtiv

18. Kemikaaliseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023005?leiaKehtiv

19. Hädaolukorra seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023033?leiaKehtiv

20. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015. aastal vastu võtnud määrus nr 73 „Ehitise

kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded“: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062015004?leiaKehtiv

21. Ruumiandmete seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023068?leiaKehtiv

22. Maapõueseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122023002?leiaKehtiv

23. Keskkonnaministri 15.06.2004. aastal vastu võetud määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli,

meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv

24. Eesti kalade süstemaatiline nimestik: https://bio.edu.ee/loomad/Kalad/kalalist2.htm

25. Kalapeedia ehk Eesti kalastiku entsüklopeedia: https://www.kalapeedia.ee/3820.html

26. Eesti imetajate süstemaatiline nimestik:

https://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist2.htm

27. Rail Balticu raudteetrassi lõigu „Ülemiste-Kangru“ ehitusprojekti keskkonnamõju

hindamise aruanne, OÜ Skepast&Puhkim, 2022.

28. Veeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023102?leiaKehtiv

29. Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038?leiaKehtiv

41

30. Maaeluministri 10.12.2018 vastu võetud määrus nr 64 „Eesvoolu kaitsevööndi ulatus

ja kaitsevööndis tegutsemise kord“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/104112020064?leiaKehtiv

31. Vabariigi Valitsuse 03.03.2006. aastal vastu võetud määrus nr 64 „Kaitsealuste parkide,

arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023046?leiaKehtiv

32. Keskkonnaministri 16.12.2016. aastal vastu võetud määruse nr 71 „Välisõhus leviva

müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa

1: https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1270/5202/0002/KKM_m29_lisa1.pdf#

33. VEKA puuraugud:

https://veka.keskkonnainfo.ee/veka.aspx?type=artikkel&id=214457803

34. Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. aastal vastu võetud korralduse nr 615 „Euroopa

Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“:

https://www.riigiteataja.ee/akt/304042017006?leiaKehtiv

35. Muinsuskaitseseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/107032023061?leiaKehtiv

Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Riigimetsa Majandamise Keskus Rae Vallavalitsus

19.04.2024 nr 16-12/24-05000-003

Rail Balticu Soodevahe OS05007 laoplatsi ning sellega seotud kraavide keskkonnamõju hindamise otsuse eelnõu ja eelhinnangu edastamine seisukoha saamiseks ja kooskõlastamiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2311271/17416 Rail Balticuga seonduvalt Soodevahe loaplatsi OS05007 ning sellega seotud kraavide ehitamiseks. Soodevahe laoplats jääb Rail Balticu raudteetrassi koridori riigi eriplaneeringu „Harju maakonnaplaneering Rail Baltic raudtee trassi koridori asukoha määramine“ alale. Koos ehitusloa taotlusega esitati OÜ Reaalprojekti (registrikood 10765904) koostatud tööprojekt „DPS1 ÜLEMISTE-KANGRU SOODEVAHE INFRASTRUKTUURI HOOLDUSKESKUSE I ETAPP (OS05007)“ ning ehitusobjekti keskkonnajuhtimiskava. Soodevahe laoplatsi OS05007 orienteeruv pindala on 13,5 ha ning kavandatavaks tegevuseks on materjalide lao ettevalmistamine. Soodevahe laoplats on plaanis rajada esimese etapina enne Soodevahe sõlmjaama rajamist, mille eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni.

Edastame käesolevaga asjaomastele asutustele keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² alusel seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu.

Palume edastada oma seisukoht ja kooskõlastus KMH menetluse algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 02.05.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ja kooskõlastust ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja selle materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbrit 2311271/17416.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Lisad: 1. Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide eelhinnang 2. Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Koopia: Rail Baltic Estonia OÜ

Kaisa Karu +372 667 2083 [email protected]

Keskkonnaamet Transpordiamet Maa-amet Põllumajandus- ja Toiduamet Terviseamet Riigimetsa Majandamise Keskus Rae Vallavalitsus

17.05.2024 nr 16-12/24-05000-012

Rail Balticu Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 17.05.2024 otsusega nr 16-12/24-05000-011 Rail Balticu Soodevahe laoplatsi OS05007 ja sellega seotud kraavide ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise (KMH).

Soodevahe laoplatsi OS05007 orienteeruv pindala on 13,5 ha ning kavandatavaks tegevuseks on materjalide lao ettevalmistamine. Soodevahe laoplats on plaanis rajada esimese etapina enne Soodevahe sõlmjaama rajamist, mille eesmärk on täita Rail Balticu põhitrassi ehitusaegset laofunktsiooni. Olemasolevate kraavide asukohti muudetakse vastavalt laoplatsile, rajatakse täiendavaid kraave alles jäävast maaparandussüsteemist vee ümberjuhtimiseks ja toimivuse tagamiseks. Ehitustööd teostatakse Harju maakonnas Rae vallas Soodevahe ja Rae külades.

KMH jäeti algatamata tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 2², 2³, 4 ja 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Arendaja on Rail Baltic Estonia OÜ (registrikood 12734109, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Veskiposti tn 2/1, 10138; kontaktisik Alar Tooming, e-post [email protected])

Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Kaisa Karu, e-post [email protected], telefon 667 2083).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ otsides dokumenti registreerimise numbriga 16-12/24-05000-011.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Kaisa Karu +372 667 2083 [email protected]