Sõbessoo järv. Foto: Uudo Timm.

Keskkonnaamet 2024

Jalase maastikukaitseala

(loodusala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

9.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/173

2

Sisukord

EESSÕNA ..................................................................................................................... 6

1. SISSEJUHATUS ...................................................................................................... 7 1.1. ALA ISELOOMUSTUS .............................................................................................. 7 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS ......................................................................... 10 1.3. HUVIGRUPID............................................................................................................ 12 1.4. KAITSEKORD ........................................................................................................... 12 1.5. UURITUS JA SEIRE ................................................................................................. 14

1.5.1. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ................................. 15

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID .......................................... 17 2.1. ELUSTIK .................................................................................................................... 17

2.1.1. LOODUSALA EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID .............................. 26 2.1.1.1. EESTI SOOJUMIKAS (Saussurea alpina subsp. esthonica)......... 26

2.1.1.2. KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus) ............................ 26

2.1.1.3. PALU-KARUKELL (Pulsatilla patens) .......................................... 26

2.1.1.4. SOOHIILAKAS (Liparis loeselii) .................................................... 27

2.1.1.5. PÜST-LINALEHIK (Thesium ebracteatum) .................................. 27

2.1.2. SISERIIKLIKUKS EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID ...................... 28

2.1.2.1. PÜSTKIVIRIK (Saxifraga adscendens) .......................................... 28

2.1.2.2. JUMALAKÄPP (Orchis mascula) ................................................... 28

2.1.2.3. KOLDJAS SELAGINELL (Selaginella selaginoides) ................... 29

2.1.2.4. KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera) ................................................... 29

2.1.2.5. LÕHNAV KÄORAAMAT (Gymnadenia odoratissima) ................ 30

2.1.2.6. MÜÜR-RAUNJALG (Asplenium ruta-muraria) ............................ 30

2.1.2.7. PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes) ............................ 30

2.1.2.8. RUSSOWI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza russowii) .......................... 31

2.1.2.9. SILE TONDIPEA (Dracocephalum ruyschiana) ............................ 31

2.1.2.10. TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata) ................................................. 32

2.1.2.11. TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp.

cruenta) ........................................................................................................... 32

2.1.2.12. KROONLIUDIK (Sarcosphaera coronaria) ................................. 32

2.1.2.13. LAANERÄHN (Picoides tridactylus) ............................................. 32

2.1.2.14. LAULULUIK (Cygnus cygnus) ...................................................... 32

2.1.2.15. METSIS (Tetrao urogallus) ............................................................ 33

2.2. KOOSLUSED ............................................................................................................. 33 2.2.1 METSAD ................................................................................................... 40

2.2.1.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*) ............................................. 40

2.2.1.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*) .................................. 40

2.2.1.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050) ................................. 40

2.2.1.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*) ......................... 41

3

2.2.1.5. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*) ................................... 41

2.2.2. SOOD ........................................................................................................ 42

2.2.2.1. RABAD (7110*) ning RIKUTUD KUID

TAASTUMISVÕIMELISED RABAD (7120) ............................................. 42

2.2.2.2. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140) ................................................ 42

2.2.2.3. NOKKHEINAKOOSLUSED (Rhynchosporion) TURVASTUNUD

NÕGUDES (7150) .......................................................................................... 43

2.2.2.4. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160) ............................................ 43

2.2.2.5. NÕRGLUBJA-ALLIKAD (7220*) .................................................. 43

2.2.2.6. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230) ........................................... 44

2.2.3. MAGEVEEKOGUD ................................................................................ 44 2.2.3.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160) ......... 44

2.2.4. PALJANDID JA KOOPAD .................................................................... 45

2.2.4.1. PLAATLOOD (8240*) ...................................................................... 45

2.2.5. NIIDUD ..................................................................................................... 45

2.2.5.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED

ORHIDEEDE KASVUALAD; 6210*) ......................................................... 45

2.2.5.2. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*) .... 46

2.2.5.3. LOOD (ALVARID; 6280*) .............................................................. 46

2.2.5.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410) ............................................ 46

2.2.5.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510) 46

2.2.5.6. PUISNIIDUD (6530*) ....................................................................... 47

2.3. MAASTIK ................................................................................................................... 47 2.3.1. KÜLAMAASTIK ..................................................................................... 50

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS ...................................................................................... 51

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA

EELARVE .................................................................................................................. 53 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ..................................................................................... 53

4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE .................................................................... 53 4.1.1.1. RIIKLIK SEIRE ............................................................................... 53

4.1.1.2. MAASTIKUKAITSEALA JA LOODUSALA KAITSE-

EESMÄRGIKS OLEVATE LIIKIDE INVENTUUR ................................ 53

4.1.1.3. INVENTEERIMATA ALADE POOL-LOODUSLIKE

KOOSLUSTE INVENTUUR ........................................................................ 53

4.1.1.4. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTEERIMINE ................................ 54

4.1.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED ................. 54

4.1.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE JA LIIKIDE

ELUPAIKADE HOOLDAMINE JA TAASTAMINE ............................... 54

4.1.2.2. VEEREŽIIMI TAASTAMINE ........................................................ 55

4.1.3. LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED .... 55

4.1.4. TÄHISTAMINE ....................................................................................... 58

4

4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD ....................................................................... 59 4.1.5.1. KAITSE-EESMÄRKIDE JA LOODUSALA PIIRIDE

MUUTMINE .................................................................................................. 59

4.1.5.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ............................................. 60

4.2. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ......................... 61

Kasutatud kirjandus .................................................................................................. 65

5

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

KeA – Keskkonnaamet

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine

ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

6

EESSÕNA

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate

loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab

soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest,

kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Jalase loodusala (maastikukaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)

eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning

alal läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi,

elupaiga vm väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30

aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks

vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse

kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja

rahastamiseks.

KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist.

KKK koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Lissel

Tanni (53097987, [email protected]).

7

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Loodusala nimi ja kood Jalase loodusala (EE0020313) (Joonis 1)

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Jalase maastikukaitseala (KLO4000590),

Iietse künnapuu (KLO1000157)

Kaitseala pindala 2724,6 ha

Asukoht ja piirid Rahvusvahelise tähtsusega alad

(keskkonnaportaal.ee)

Kaitsekord Looduskaitseseadus

Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a

määrus nr 27 „Jalase maastikukaitseala

kaitse-eeskiri”

Koostaja nimi Lissel Tanni

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava koostamise

kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine”

Jalase maastikukaitseala asub Rapla maakonnas Rapla vallas Jalase, Koikse, Lipstu ja

Palamulla külas ning Märjamaa vallas Kõrvetaguse, Ohukotsu, Riidaku ja Ülejõe külas.

Jalase maastikukaitseala pindala on 2724,6 ha. Kaitseala on tsoneeritud üheks

piiranguvööndiks ja viieks sihtkaitsevööndiks. Alale jääb üksikobjekt Iietse künnapuu.

Jalase maastikukaitseala territoorium on olnud kaitse all alates 1937. aastast, kui kaitse

alla võeti osa Lipstu nõmmest1. 1964. aastal võeti lisaks kaitse alla Sõbessoo (Jalase)

järv2 ning 1990. aastal Jalase küla ja selle ümbrus3. Jalase maastikukaitseala moodustati

2003. aastal4 ning praegune kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a

määrusest nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”5.

Jalase loodusala kaitse-eesmärgid tulenevad Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a

korraldusest nr 6156. Natura 2000 loodus- ja linnualade võrgustik on loodud selleks, et

kaitsta Euroopa väärtuslikke ja ohustatud looma-, linnu- ja taimeliike ning nende

elupaiku ja kasvukohti. Loodusala pindala on 2743,2 ha7. 29.03.2018 vastu võetud

Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskirja seletuskirjas tehti ettepanek muuta Jalase

loodusala piire ning viia need vastavusse kaitseala piiriga.

1 Vabariigi Valitsuse 3. detsembri 1937. a otsusega nr 794 „Maa-ala looduskaitse alla võtmise kohta” 2 Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 18. augusti 1964. a otsusega nr 92 „Looduskaitse kohta Rapla

rajoonis” 3 Rapla Maakonnavalitsuse 18. septembri 1990. a määrusega nr 158 „Jalase küla kaitseala moodustamine

ja põhimääruse kinnitamine” 4 Vabariigi Valitsuse 17. juuni 2003. a määrusega nr 180 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 5 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrusest nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 6 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse

kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 7 EELIS seisuga 05.02.2024

8

Joonis 1. Jalase maastikukaitseala ja loodusala piirid, vööndid ja Iietse künnapuu

(aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga juuni 2023).

9

Jalase MKA on osa Harju lavamaast, mida iseloomustab maapinnalähedane

paealuspõhi, karstinähtuste esinemine ning valdavalt tasane pinnamood. Kõrgemad

paelavad vahelduvad sootasandikega, niiskustingimused on varieeruvad ja see toob

kaasa mullastiku ning taimestiku mosaiiksuse. Maastikukaitseala lasub

kõrgusvahemikus 44‒59 meetrit merepinnast ning kõrgeim punkt asub Sõbessoo

põhjaosas.

Positiivsete pinnavormidena võib eristada paealasid, mida kohalikult nimetatakse

nõmmedeks (Oodava, Abrumetsa, Lipsu), ning mis kerkivad ümbruskonnast mõne

meetri võrra kõrgemale. Nõmmede alal on pinnakate õhuke (kuni 30 cm) või puudub

sootuks. Aluspõhja moodustavad Alam-Siluri ajastu Raikküla lademe tihti korallide- ja

stromatopooriderikkad lubjakivid. Kohtades, kus aluspõhjakivimid on rohkem

karstunud, esineb kuni 1,5 m sügavusi karstilõhesid ja madalaid niiskeid lohkusid

(abru). Abrumetsas leidub mitukümmend ovaalse põhiplaaniga nõgu, mida saab

niiskustingimuste alusel tüpiseerida ka kui 1) püsikuivad, 2) sesoonselt kuivad, 3)

soostunud abrud 8 . Abrumetsa ja Lipstu nõmme läänenõlvas on kohati murrutatud

rannaastangud. Ligikaudu 8000 aasta eest markeerisid need astangud (absoluutkõrgus

50‒52 m) ühtlasi Balti jääjärve rannajoont.

Kaitseala pinnavesi valgub Kasari, Ohukotsu, Kodila ja Vigala jõkke. Sõbesoo vesi

valgub põhjaosas Ohukotsu ja Vardi jõgede kaudu Kasari jõkke. Illesoo vesi läheb

Kõrvetaguse peakraavi kaudu Ohukotsu jõkke. Kõrvetaguse ja Parka rabade vesi

valgub lõuna poole Kabala oja kaudu ning Sõbesoo lõunaosa vesi valgub Jalase

peakraavi ning sealt Kodila jõkke. Lõunaosade veed suubuvad Vigala jõkke. Ala

suuremad seisuveekogud on Sõbessoo laukad, suurim neist Jalase järv (S=2,4 ha).

Mitmel pool segunevad soovesi ja paelõhedega kontaktis olnud pinnavesi, mistõttu

Jalase järv ja Sõbessoost lähtuvad kraavid ei sisalda klassikalist „pehmet” soovett.

Allikatest on suuremad Lepparu ja Lootsi allikad Abrumetsa lõunajalamil. Jalase küla

keskel, Vainupealsel, avaneb samuti allikaid, suurim neist – Suurekivi allikas – toidab

väljavoolule ehitatud kaevu. On märgitud, et varasemalt oli Vainupealne kevaditi üle

ujutatud9. Kuivendustööde järgselt on veetase pinnases alanenud, üleujutusi on vähem.

Rööpselt allikatega esineb küla maadel ka kurisuid (neeluauke), mis liigvett ära juhivad.

Kõige lubjarikkama veega allikas ongi Suurekivi allikas, siin avaneval põhjaveel on

ilmselt kõige pikem maa-alune viibeaeg. Ürglooduse raamatu andmetel asuvad

loodusalal ka Tulimurru ja Abru allikad, kuid keskkonnaregistris ei ole neid

registreeritud.

Jalase MKA koosseisu jääb kolm märgala: 767 ha suurune Sõbessoo (turbakihi paksus

kuni 6,2 m), 330 ha suurune Kõrvetaguse raba (turbakihi paksus 2,2 m) ja 328 ha

suurune Illesoo (turbakihi paksus 7,2 m). Vana rahvapärane nimetus – Mullasoo – on

kasutuses kaitseala lõunaosas asuva kõdusoometsa puhul. Kõrvetaguse raba

nimetatakse ka Parka rabaks. ELF sooinventuuri kaardil ja ürglooduse kaardikihil

jaotatakse Kõrvetaguse soo kaheks Kõrvetaguse ja Parka rabaks.

Suurema osa Jalase maastikukaitsealast moodustavad metsakooslused. Metsamaaga on

kaetud 1741,2 ha kaitsealast. Sihtkaitsevöönditesse jääb kokku 1292 ha metsamaad.

8 Heinsalu, Ü. 1997. Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn: 76‒98 9 Heinsalu, Ü. 1997. Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn: 76‒98

10

Natura 2000 metsaelupaigad katavad Jalase loodusalast umbes 730 ha, kusjuures

sihtkaitsevööndisse jääb 647,6 ha Natura metsaelupaigatüüpe.

Alal on registreeritud 44 kaitsealuse liigi leiukohad (Tabel 2).

Jalase loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas

nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud (3160) 10 ,

kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused

(6410), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad

(*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220),

liigirikkad madalsood (7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad

laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0).

Loodusalal kaitstavateks liikideks on II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku

kaitstakse, kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii),

palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica) ja

püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Maastikukaitsealal kaitstakse lisaks kaitsealuseid linnuliike, kelleks on laululuik

(Cygnus cygnus), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus), ja nende

elupaiku, kaitsealuseid taimeliike, milleks on püstkivirik (Saxifraga adscendens),

müür-raunjalg (Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes),

täpiline sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp

(Dactylorhiza russowii), sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat

(Gymnadenia odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis

mascula), tõmmu käpp (Orchis ustulata), koldjas selaginell (Selaginella selaginoides),

ja nende elupaiku ning kaitsealust seeneliiki kroonliudik (Sacrosphaera coronaria) ja

tema elupaika.

1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS

Jalase loodusala pindala on 2739,6 ha, sellest 8,1 ha-l on tegemist veealaga.

Omandivormi järgi jaguneb loodusala järgmiselt: riigiomand 2160,9 ha (79%), eramaa

572,7 (21%) ja munitsipaalomand 1,8 ha (Joonis 2). 4,2 ha ulatuses on maaomand

selgitamisel. Maastikukaitseala pindala on 2724,6 ha, sellest eraomandis on 567,3 ha,

riigiomandis 2151,4 ha, munitsipaalomandis 1,7 ha ning selguseta ala 4,2 ha.

Loodusala maa peamine sihtotstarve on maatulundusmaa (2693,6 ha; 98%), vähemal

määral transpordimaa (11,2 ha). Veel paikneb loodusalal 25,6 ha kaitsealust maad,

4,2 ha elamumaad ning 0,8 ha ühiskondlike ehitiste maad. Kaitsealale jääb 25 talu,

mille õuealade kogupindala on 11,5 ha.

10 Elupaigatüübi nimetuse järel sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi koodinumber

vastavalt loodusdirektiivi I lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid.

11

Joonis 2. Maaomandi jaotumine Jalase loodusalal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).

12

1.3. HUVIGRUPID

Jalase maastikukaitsealaga seostuvaid huvigruppe võib liigitada järgmiselt:

• Keskkonnaamet ‒ kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

• Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) ‒ praktiliste looduskaitsetööde

teostamine riigimaadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja ning ala külastuse

korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.

• Maaomanikud ja kohalikud elanikud – huvitatud oma elukeskkonna

säilitamisest ja paranemisest. Jalase loodusalal paikneb 114 eraomandis olevat

kinnistut.

• Kohalikud omavalitsused ja kaitseala külastajad – huvitatud kaitseala

loodusväärtustest ja matkaraja säilimisest.

• Jahiseltsid – Kaitseala jaguneb kahe jahipiirkonna, Raikküla ja Rapla vahel.

• Muinsuskaitseamet ‒ tulenevalt Jalasel asuvatest kultuurimälestistest, peab

Muinsuskaitseametiga amet kooskõlastama mitmeid tegevusi (sh. mullatööd, puude

mahavõtmine).

1.4. KAITSEKORD

Jalase MKA kaitsekord kehtestati 29. märtsil 2018. aastal Vabariigi Valitsuse

määrusega nr 2711. Kaitse-eeskirja kohaselt jaguneb Jalase MKA vastavalt kaitsekorra

eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele viieks sihtkaitsevööndiks ja üheks

piiranguvööndiks.

Üldine kaitsekord

Inimestel on lubatud viibida ning korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi kogu

kaitsealalt, välja arvatud liikumiskeelu ajal, mis kehtib Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis

1. veebruarist kuni 30. juunini.

Lõkke tegemine on kaitsealal lubatud õuemaal ning kohas, mis on kaitseala valitseja

nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud. Telkimine on kaitsealal lubatud

piiranguvööndites ning kohas, mis on kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette

valmistatud ja tähistatud. Muul juhul on telkimine ja lõkke tegemine lubatud kaitseala

valitseja nõusolekul.

Kaitsealal on lubatud sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine teedel, jalgrattaga ka

radadel. Sõidukiga ja maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud

järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel, kaitseala valitseja nõusolekul teostaval tegevusel, kaitse-eeskirjaga lubatud

töödel, sealhulgas metsa- ja põllumajandustöödel, ning liinirajatiste hooldustöödel.

Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis

1. veebruarist kuni 31. augustini. Kaitsealal on lubatud kalapüük.

11 Vabariigi Valitsuse 29. märtsi 2018. a määrus nr 27 „Jalase maastikukaitseala kaitse-eeskiri”.

13

Kaitsealal on keelatud ujuvvahendiga sõitmine.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute

piire ja kõlviku sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha

maakorraldustoiminguid, kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut, lubada

ehitada ehitusteatise kohustusega või ehitusloakohustuslikku ehitist, anda

projekteerimistingimusi ja ehitusluba, rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui

viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda veeluba, ehitusluba ega esitada ehitusteatist,

ning jahiulukeid lisasööta.

Kaitsekord sihtkaitsevööndites

Kaitsealal on Abrumetsa, Kõrvetaguse, Lipstu nõmme, Oodava ja Sõbessoo

sihtkaitsevöönd. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujunevate

koosluste säilitamiseks. Sihtkaitsevööndis on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituste

korraldamine selleks ettevalmistatud ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistatud kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis lubatud rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine ning rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata ja

kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas. Samuti on valitseja nõusolekul lubatud

kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus, poollooduslike

koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik tegevus, koosluste kujundamine

vastavalt kaitse-eesmärgile, olemasolevate ehitiste hooldustööd, tee või tehnorajatiste

püstitamine kaitseala tarbeks, tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks

ning olemasolevate maaparandussüsteemide hoiutööd ja loodusliku veerežiimi

taastamine.

Sihtkaitsevööndis on keelatud, arvestades määrusega sätestatud erisustega,

majandustegevus, loodusvarade kasutamine ning inimeste viibimine Kõrvetaguse

sihtkaitsevööndis 1. veebruarist kuni 30. juunini, välja arvatud järelevalve- ja

päästetöödeks, kaitseala valitsemise ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel ning

kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

Sihtkaitsevööndis on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks niitmine või karjatamine ning puu- ja põõsarinde

harvendamine. Sookoosluste taastamiseks Kõrvetaguse ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis

on vajalik kraavide sulgemine ning puu- ja põõsarinde harvendamine.

Kaitsekord piiranguvööndis

Kaitsealal on Jalase piiranguvöönd. Piiranguvöönd on kaitseala osa, mis ei kuulu

sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus, arvestades

määrusega sätestatud erisusi ja kuni 100 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks

ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul tähistamata kohas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud rohkem kui 100 osalejaga

rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata ja kaitseala valitseja nõusolekul

tähistamata kohas, ehitiste püstitamine, turberaie langi pindalaga kuni kaks hektarit,

välja arvatud puistutes, kus laialehiste puude osakaal on vähemalt 50%, lageraie hall-

lepikutes langi pindalaga kuni üks hektar.

14

Piiranguvööndis on keelatud uue maaparandussüsteemi rajamine, maavara

kaevandamine, veekogude veetaseme ja kaldajoone muutmine, välja arvatud kaitseala

valitseja nõusolekul tiikidel, puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute rajamine,

biotsiidi, taimekaitsevahendi ja väetise kasutamine, välja arvatud õue- ja põllumaal,

puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt, kuid kaitseala valitseja võib lubada

puidu kokku- ja väljavedu kui pinnas seda võimaldab.

Piiranguvööndis on vajalik poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja

liigikoosseisu tagamiseks niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja põõsarinde

harvendamine.

1.5. UURITUS JA SEIRE

Suur osa vanemaid andmeid Jalase maastikukaitseala kohta pärinevad Ülle Tamla ja

Aino Valgma 1997. aastal ilmunud raamatust „Jalase küla aja ja looduse lood”, kus

kirjeldatakse täpsemalt ka Jalase küla metsi, käpalisi, botaanilisi väikekaitsealasid,

maastikku ning metsa- ja soomaastiku tsoneeringut ja kaitserežiimi aluseid. Mitmed

kaitseala loodusobjektid, näiteks väiksemad Karukella loo, Huntaukude ja Tiidu-

Tõnikse karstialad ning Tulimurru, Vainupealse, Keetallika ja Latsi allikad, on

registreeritud ja kirjeldatud Eesti ürglooduse raamatus.

Jalase maastikukaitsealal on olnud mitmeid seirepunkte nii looma-, kui taimeliikide

seireks. Hetkel jääb Jalase maastikukaitsealale 18 kasutuses olevat mõõtekohta või

seirejaama. Varasemalt on lisaks tabelis 1 toodud seireprogrammidele läbi viidud ka

kaitstavate soontaimede seiret ja metsaelupaikade seiret.

Tabel 1. Riiklik seire Jalase maastikukaitsealal.

Seireprogrammi

nimetus

Seirejaama

nimetus

Seirejaama

KR kood

Märkus

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Sõbessoo

madalsoo

SJB3553000 seirejaam või seireala koos andmetega

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Parka raba SJB3538000 seirejaam või seireala koos andmetega

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Kõrvetaguse

madalsoo

SJB3537000 seirejaam või seireala koos andmetega

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Parkasoo SJB3536000 seirejaam või seireala koos andmetega

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Kõrvetaguse

raba

SJB3535000 seirejaam või seireala koos andmetega

Haudelindude

kooslused (madalsood

ja rabad)

Sõbessoo SJB2796000 seirejaam või seireala koos andmetega

15

Röövlindude koosluste

seire

Kuusiku SJB4154000 seirejaam või seireala

Kahepaiksete

koosluste seire

LF64 SJB2686000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km

UTM ruudustiku alusel.

Kahepaiksete

koosluste seire

LF53 SJB2682000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km

UTM ruudustiku alusel.

Kahepaiksete

koosluste seire

LF54 SJB2681000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km

UTM ruudustiku alusel.

Kahepaiksete

koosluste seire

LF63 SJB2661000 Seirejaama geomeetria on loodud 10*10 km

UTM ruudustiku alusel.

Ulukite jäljeloendus 1019 SJB2454000 Rapla valla (seirekoha tekstiline nimetus)

Ulukite jäljeloendus 1017 SJB2452000 Raikküla I (seirekoha tekstiline nimetus)

Metsakanaliste

koosluse seire

95 SJB0680000 seirejaam või seireala koos andmetega

Kaitstavate sammalde

liigiseire

Jalase 1.3 SJA7731003 mõõtekoht

Kaitstavate sammalde

liigiseire

Jalase 1.2 SJA7731002 mõõtekoht

Kaitstavate sammalde

liigiseire

Jalase 1.1 SJA7731001 mõõtekoht

Kaitstavate sammalde

liigiseire

Jalase SJA7731000 seirejaam või seireala

Elupaigad määrati Jalase MKA-l 2002. ja 2003. aastal Natura pilootprojekti raames.

Eestimaa Looduse Fondi eestvedamisel inventeeriti Jalase MKA-l 2010. aastal

sooalasid. 2023. suvel toimus Jalase MKA piiranguvööndi metsaelupaikade inventuur.

Poollooduslikke kooslusi on 2012., 2015., 2019. ja 2020 aastal inventeerinud

Pärandkoosluste Kaitse Ühing, 2016. ja 2020. aastal Aivar Hallang, 2017. aastal Sirje

Azarov ning 2019. ja 2021. aastal Marje Talvis.

2020. aastal toimus alal loometsade seente inventuur, mille viis läbi Indrek Sell, samuti

toimus 2020. aastal püstkiviriku inventuur. 2021. aastal viidi läbi tedre mängude seiret.

2023. aastal toimus kaitseala piiranguvööndis metsaelupaikade inventuur, mille viis

läbi Marje Talvis, kus inventeeriti lisaks metsaelupaikadele ka osad elupaigad 6280*,

6530*, 7110* ja 7230.

1.5.1. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Nii loodusala kui kaitseala kaitse-eesmärgiks olevate liikide osas on vajalik läbi viia

soohiilaka (Liparis loeselii) ja eesti soojumika (Saussurea alpina subsp. esthonica)

inventuur. Soohiilakat ei ole varasemalt Jalasel registreeritud, küll aga leidub palju liigi

kasvuks sobivaid kooslusi, mistõttu on liigi levimine alal tõenäoline. Lisaks on Jalase

MKA-l registreeritud 107 ha suurune eesti soojumika kasvukoht, kus 1999. aastal

hinnati taime arvukuseks üle 10 000 isendi. Hilisemad andmed alalt puuduvad.

16

Samuti on vajalik uuendada kaitseala kaitse-eesmärgiks määratud vanade andmetega

liikide arvukuse andmeid. Nendeks liikideks on taimeliikidest sile tondipea

(Dracocephalum ruyschiana), kärbesõis (Ophrys insectifera), lõhnav käoraamat

(Gymnadenia odoratissima), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii) ja täpiline

sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta) ning seeneliikidest kroonliudik

(Sacrosphaera coronaria). Samuti tuleb inventuur läbi viia 2010. aastal ELFi

sooinventuuri käigus leitud koldja selaginelli leiukohtades. Linnuliikidest on vaja

uuendada laanerähni (Picoides tridactylus) elukohtade andmeid. Jalase

maastikukaitseala Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis on suur kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus) leiukoht, mida pole tervikuna läbi käidud ja arvukust

hinnatud.

Kuigi liik pole seatud kaitseala kaitse-eesmärgiks tuleks võimalusel Kõrvetaguse

madalsoos üle kontrollida alpi võipätaka (Pinguicula alpina) leiukohad.

Lisaks liigiinventuuridele, on oluline kaardistada ka elupaiku. Nii loodusala kui

maastikukaitseala kaitse-eesmärkideks on kaks elupaigatüüpi, mida alal registreeritud

ei ole. Nendeks on elupaigatüübid: allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja allikad

(7220*).

17

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

2.1. ELUSTIK

Jalase maastikukaitseala üks eesmärkidest on kaitsta soo- ja metsaökosüsteeme,

elustiku mitmekesisust, ohustatud ja kaitsealuseid liike. Maastikukaitsealal esineb

arvukalt piirkonnale ja seal leiduvatele kooslustele omaseid kaitsealuseid taimeliike,

mille leiukohtasid on arvukalt registreeritud. Kaitsealalt on leitud umbes pool kõikidest

Eesti samblaliikidest.

Jalase loodusala kaitse-eesmärgiks on kaitsta järgmisi nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

II lisas nimetatud liike ja nende kasvukohti: kaunis kuldking (Cypripedium calceolus),

soohiilakas (Liparis loeselii), palu-karukell (Pulsatilla patens), eesti soojumikas

(Saussurea alpina ssp. esthonica) ja püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Jalase maastikukaitsealal kaitstakse lisaks loodusalal kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele veel järgmisi liike: püstkivirik (Saxifraga adscendens), müür-raunjalg

(Asplenium ruta-muraria), pruun raunjalg (Asplenium trichomanes), täpiline sõrmkäpp

(Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta), Russowi sõrmkäpp (Dactylorhiza russowii),

sile tondipea (Dracocephalum ruyschiana), lõhnav käoraamat (Gymnadenia

odoratissima), kärbesõis (Ophrys insectifera), jumalakäpp (Orchis mascula), tõmmu

käpp (Orchis ustulata) ja koldjas selaginell (Selaginella selaginoides) ning seeneliik

kroonliudik (Sacrosphaera coronaria). Lisaks kaitstakse maastikukaitsealal

kaitsealuseid linnuliike ja nende elupaiku. Need liigid on laululuik (Cygnus cygnus),

laanerähn (Picoides tridactylus) ja metsis (Tetrao urogallus).

Tabel 2. Jalase maastikukaitseala kaitseväärtuste koondtabel (liigid) Kaitseväärtus12 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Loodusala eesmärgid

Eesti soojumikas

(Saussurea alpina subsp.

esthonica)

LKS – II, MKA – jah,

LoD – II ja IV, LoA – jah

4 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 115 ha

arvukuse andmed

puudulikud

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 115 ha

arvukuse andmed

on täpsustunud

kasvukohad

osaliselt

piiranguvööndis

avatud niiskete

koosluste

kuivendamine

(soode taastamise

tulemusena on

oodata seisundi

paranemist)

võsastumine

arvukus ei ole

teada

tegevuste

kooskõlastamisel

tingimuste seadmine

loodusliku

veerežiimi

säilitamine

võsa eemaldamine

liigi inventuur

kasvukohtades,

ettepanek vajalikeks

töödeks

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

115 ha-l

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane. Ühel

kasvukohal

loendati 1999. a

üle 10 000 taime,

teised kasvukohad

leiti ELFi

sooinventuuri

käigus 2010. a.

Neil kasvukohtadel

arvukuse info

puudub.

Kaunis kuldking

(Cypripedium calceolus)

LKS – II, MKA – jah,

LoD ‒ II ja IV, MKA –

jah

3 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 40 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 108

taime/puhmikut

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 40 ha

arvukus on

vähemalt 108

taime

üks elupaik asub

piiranguvööndis,

kus raie on lubatud

kokku- ja

väljveoteede

servades tallamine

metsaelupaikade

range kaitse

tagamine

metsatöödel

tingimuste

seadmine, mitte

lubada raiejäätmete

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

40 ha-l

arvukus on

vähemalt 108

taime

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane.

12 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; MKA (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või

ei ole loodusala kaitse-eesmärk

19

kuhjamist liigi

kasvukohale

arvukus vajab

täpsustamist

arvukuse andmed

on täpsustatud

Palu-karukell (Pulsatilla

patens)

LKS ‒ II, MKA – jah;

LoD II ja IV; LoA – jah

5 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 104 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 86

puhmikut; ühes

kasvukohas

ajakohased

andmed arvukuse

kohta puuduvad ja

kaks kasvukohta

on piiritletud

punktobjektina

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 104 ha

arvukus on Lipstu

nõmme

kasvukohas

suurenenud

vähemalt 100

puhmikuni ja

teistes

kasvukohtades on

kokku vähemalt

29 puhmikut

kõikides

kasvukohtades on

olemas arvukuse

andmed ja nad on

piiritletud

pindobjektina

kasvukohtade

võsastumine

puudulikud

arvukuse andmed

võsa eemaldamine

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

104 ha-l

arvukus on Lipstu

nõmme

kasvukohas

suurenenud

vähemalt 100

puhmikuni ja

teistes

kasvukohtades on

kokku vähemalt

29 puhmikut

kõikides

kasvukohtades on

olemas arvukuse

andmed ja nad on

piiritletud

pindobjektina

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane.

Soohiilakas (Liparis

loeselii)

LKS ‒ II, MKA – jah;

LoD II ja IV; LoA – jah

liigile sobivaid

kasvukohti alal

leidub, kuid

andmed liigi

liigile sobivate

kasvukohtade ja

liigi esinemise

kaardistamine

kasvukohad pole

teada

kuivendamine

inventuur

liigile sobivad

kasvukohad ja

liigi esinemine on

kaardistatud

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

20

esinemise kohta

puuduvad

võsastumine

loodusliku

veerežiimi

säilitamine

võsa eemaldamine

Püst-linalehik (Thesium

ebracteatum)

LKS ‒ II, MKA – jah;

LoD II ja IV; LoA – jah

10 kasvukohta

pindalaga 1,7 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 245 taime

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 1,7 ha

arvukus on

vähemalt 245

taime

võsastumine võsa eemaldamine,

poollooduslike

koosluste

hooldamine

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

1,7 ha-l

arvukus on

vähemalt 245

taime

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Siseriiklikud eesmärgid

Püstkivirik (Saxifraga

adscendens)

LKS‒ I; MKA – jah; LoA

‒ ei

4 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 4,5 ha;

Lipstu nõmme

kasvukohas on

aastatel 2004‒

2023 arvukus 18‒

1500 taime;

Abrumetsa

kasvukohtades on

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 72 taime

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 4,5 ha

arvukus Lipstu

nõmme

kasvukohas on

vähemalt 1000

taime, Abrumetsa

kasvukohtades on

arvukus tõusnud

vähemalt 200

taimeni

võsastumine

tahtmatu tallamine

ajutiste

ebaseaduslike

ehitiste

püstitamine Lipstu

nõmmele

võsa eemaldamine

teavitamine, mitte

suunata külastajaid

Lipstu nõmmele

järelevalve

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

4,5 ha-l

arvukus Lipstu

nõmme

kasvukohas on

vähemalt 1000

taime, Abrumetsa

kasvukohtades on

arvukus tõusnud

vähemalt 200

taimeni

Punase nimestiku

kategooria:

väljasuremisohus.

Jumalakäpp (Orchis

mascula)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

6 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 3,2 ha;

viimaste vaatluste

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 3,2 ha

poollooduslike

koosluste ja

kasvukohtade

võsastumine

poollooduslike

koosluste

hooldamine:

niitmine ja

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

3,2 ha-l

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane.

21

alusel arvukus

kokku 21 taime

arvukus on

vähemalt 21

taime

karjatamine;

kasvukohtadest võsa

eemaldamine

arvukus on

vähemalt 21

taime

Koldjas selaginell

(Selaginella selaginoides)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

4 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 43,2 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 3000

taime; osaliselt

arvukuse andmed

puudulikud

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 43,2 ha

arvukus on

vähemalt 3000

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

kuivenduskraavid

elupaiga sees ja

lähedal

arvukuse andmed

on puudulikud

kuivenduskraave ei

tohi süvendada,

loodusliku

veerežiimi

taastamine

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

43,2 ha-l

arvukus on

vähemalt 3000

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

väljasuremisohus.

Kärbesõis (Ophrys

insectifera)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

6 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 8,9 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 36 taime;

osaliselt arvukuse

andmed

vananenud või

puudulikud

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 8,9 ha

arvukus on

vähemalt 36

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

kuivenduskraavid

elupaiga sees ja

lähedal

poollooduslike

koosluste

võsastumine

arvukuse andmed

vananenud või

puudulikud

kuivenduskraave ei

tohi süvendada,

loodusliku

veerežiimi

taastamine

poollooduslike

koosluste

hooldamine:

niitmine ja

karjatamine; võsa

eemaldamine

kasvukohtades

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

8,9 ha-l

arvukus on

vähemalt 36

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane.

22

Lõhnav käoraamat

(Gymnadenia

odoratissima)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

3 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 24,2 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 320 taime;

osaliselt arvukuse

andmed

vananenud või

puudulikud

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 24,2 ha

arvukus on

vähemalt 320

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

kuivenduskraavid

elupaiga sees ja

lähedal

võsastumine

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

kuivenduskraave ei

tohi süvendada,

loodusliku

veerežiimi

taastamine

võsa/mändide

eemaldamine

kasvukohtades

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

24,2 ha-l

arvukus on

vähemalt 320

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Müür-raunjalg

(Asplenium ruta-

muraria)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

5 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 1,8 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 220

puhmikut;

arvukuse andmed

vananenud või

puudulikud

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 1,8 ha

arvukus on

vähemalt 220

puhmikut

arvukuse andmed

on täpsustunud

võsastumine

puurinde

tihenemine Jalase

piiranguvööndi

kasvukohas

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

võsa eemaldamine

kasvukohtades,

poollooduslike

koosluste

hooldamine

puurinde

harvendamine

karstilõhe kohalt

inventuur

ümbruskonnas

karstilõhede juures

(võimalik

kasvukoht)

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

1,8 ha-l

arvukus on

vähemalt 220

puhmikut

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

23

Pruun raunjalg

(Asplenium trichomanes)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

2 kasvukohta,

mille pindala on

kokku 0,7 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 5 puhmikut

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,7 ha

arvukus on

vähemalt 5

puhmikut

võsastumine

puurinde

tihenemine Jalase

piiranguvööndi

kasvukohas

võsa eemaldamine

kasvukohtades

puurinde

harvendamine

karstilõhe kohalt

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

0,7 ha-l

arvukus on

vähemalt 5

puhmikut

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Russowi sõrmkäpp

(Dactylorhiza russowii)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

neli kasvukohta,

mille pindala on

kokku 25,3 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 76 taime;

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 25,3 ha

arvukus on

vähemalt 76

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

kuivenduskraavid

Jalase

piiranguvööndis

võsastumine

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

kuivenduskraave ei

tohi süvendada,

loodusliku

veerežiimi

taastamine

võsa eemaldamine

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

25,3 ha-l

arvukus on

vähemalt 76

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Sile tondipea

(Dracocephalum

ruyschiana)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

kümme

kasvukohta, mille

pindala on kokku

6,9 ha; viimaste

vaatluste alusel

arvukus kokku u

5000 puhmikut;

arvukuse andmed

osades

kasvukohtades

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 6,9 ha

arvukus on

vähemalt 5000

puhmikut

arvukuse andmed

on täpsustunud

osad kasvukohad

on väikesed ja

killustatud.

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

noorema puistu

harvendamine

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

6,9 ha-l

arvukus on

vähemalt 5000

puhmikut

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

24

vananenud või

puuduvad

Tõmmu käpp (Orchis

ustulata)

LKS ‒ II kat;MKA – jah;

LoA – ei

kolm kasvukohta,

mille pindala on

kokku 6,9 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus

kokku 17 taime;

arvukuse andmed

osades kohtades

vananenud või

puuduvad

liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 6,9 ha

arvukus on

vähemalt 17

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

võsastumine

arvukuse andmed

vananenud või

puuduvad

võsa eemaldamine

inventuur

liigile sobilikud

kasvukohad on

säilinud vähemalt

6,9 ha-l

arvukus on

vähemalt 17

taime

arvukuse andmed

on täpsustunud

Punase nimestiku

kategooria:

väljasuremisohus.

Täpiline sõrmkäpp

(Dactylorhiza

incarnata subsp. cruenta)

LKS ‒ II kat; MKA – jah;

LoA – ei

üks kasvukoht,

mille pindala on

0,1 ha; viimase

vaatluse alusel

arvukus kokku 2

taime

liigile sobiliku

kasvukoha

pindala on

vähemalt 0,1 ha

arvukus on

vähemalt 2 taime

olemasolev

kuivenduskraav

võsastumine

mitte süvendada

kuivenduskraavi,

taastada looduslik

veerežiim

puude eemaldamine

kasvukohast

liigile sobilik

kasvukoht on

säilinud vähemalt

0,1 ha-l

arvukus on

vähemalt 2 taime

Punase nimestiku

kategooria:

ohulähedane.

Kroonliudik

(Sarcosphaera coronaria)

LKS ‒ II; MKA – jah;

LoA – ei

kaks kasvukohta,

kus liik esineb;

andmed on

vananenud

liigi esinemine

vähemalt kahes

kasvukohas

andmed on

täpsustunud

korjamine

vananenud

andmed liigi

olemasolust ja

leiukohtadest

teavitamine

inventuur

liik esineb

vähemalt kahes

kasvukohas

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Laanerähn (Picoides

tridactylus)

LKS ‒ II; MKA – jah

kolm elupaika,

mille pindala on

kokku 51,3 ha;

viimaste vaatluste

alusel arvukus 3

isendit

liigile sobilike

elupaikade

pindala on kokku

vähemalt 51,3 ha

puuduvad ei planeerita liigile sobilikud

elupaigad on

säilinud vähemalt

51,3 ha-l

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

25

arvukus on

vähemalt 3

isendit

arvukus on

vähemalt 3

isendit

Laululuik (Cygnus

cygnus)

LKS ‒ II; MKA – jah

üks pesitsuskoht liik pesitseb

vähemalt ühes

kohas

häirimine

pesitsusajal

teavitamine liik pesitseb

vähemalt ühes

kohas

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

Metsis (Tetrao urogallus)

LKS ‒ II; MKA ‒ jah

üks kolme

mänguga elupaik,

mille pindala on

677 ha, viimase

vaatluse alusel oli

ühes mängus 1

kukk

liigile sobiliku

elupaiga pindala

on vähemalt

677 ha

alal on kolm

mängupaika, igas

mängupaigas

mängib vähemalt

üks kukk

looduslikud

vaenlased

(väikekiskjad,

röövlinnud,

metssead)

häirimine

pesitsusajal

väikekiskjate

arvukuse

reguleerimine,

vajadusel

metssigade

arvukuse

reguleerimine

liikumispiirangust

teavitamine,

liikumispiirangutega

ala tähistamine

liigile sobilik

elupaik on

säilinud vähemalt

677 ha-l

alal on kolm

mängupaika, igas

mängupaigas

mängib vähemalt

üks kukk

Punase nimestiku

kategooria:

ohualdis.

2.1.1. LOODUSALA EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID

2.1.1.1. EESTI SOOJUMIKAS (Saussurea alpina subsp. esthonica)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah

Jalase MKA-l on registreeritud neli eesti soojumika kasvukohta, mille pindala on kokku

115 ha. Üks 107,4 ha suurune kasvukoht registreeriti juba 1994. aastal ning siis hinnati

liigi arvukuseks alal üle 10 000 taime. Hilisemad andmed liigi arvukuse kohta selles

kasvukohas puuduvad. Teised kasvukohad kaardistati ELFi sooinventuuri käigus

2010. aastal (4,5 ha, 2,4 ha ja 0,9 ha), arvukuse andmed nende kohta aga puuduvad.

Kasvukohad kattuvad suures osas elupaigatüübi liigirikkad madalsood (7230)

esinemisalaga, kuid neid jääb samuti elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140) ning

vähesel määral ka elupaigatüübile siirdesoo- ja rabametsad (91D0*).

2.1.1.2. KAUNIS KULDKING (Cypripedium calceolus)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah

Jalase MKA-l on kaardistatud kolm kauni kuldkinga kasvukohta, millest suurem, 30 ha

suurune ala jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Esmakordselt leiti liik sealt

1994. aastal. 2008. aastal loendati seal 119 taime. 2013. aastal läbi viidud soontaimede

liigiseire käigus hinnati antud populatsioon stabiilseks ning 2 ha suuruselt alalt leiti 200

taime. 2021. aastal leiti kasvukoha kahest punktist möödaminnes kokku vaid 7 taime.

Vajaks põhjalikumat kasvukohtade inventuuri, et teada saada liigi täpne arvukus

kaitsealal. Kogu Abrumetsa ulatuses leidus kaunist kuldkinga hajusalt veelgi. Tegemist

on hõreda metsaga, mis on määratud elupaigaks vanad loodusmetsad (9010*). 1995.

aastal kaardistati Jalase piiranguvööndis 7 ha suurune ala, kuid liigi arvukust seal ei

hinnatud. 2022. aastal ei leitud varem teadaolnud leiukohast taimi ning varasem

leiukoht asendati uue, 9 ha suuruse leiukohaga, kust leiti üle 100 taime. Kasvukoht

kattub osaliselt metsaelupaikadega, seega on nendel aladel edaspidi kasvukoha kaitse

tagatud. 2023. aastal kaardistati Sõbessoo sihtkaitsevööndis lisaks üks 0,03 ha suurune

kasvukoht, kust leiti üks puhmik. Kasvukoht jääb elupaigatüübile vanad loodusmetsad

(9010*).

2.1.1.3. PALU-KARUKELL (Pulsatilla patens)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah

Jalase MKA-l on kaardistatud viis palu-karukella kasvukohta, millest suurim (98,8 ha)

hõlmab kogu Lipstu nõmme sihtkaitsevööndit. Kasvukoht registreeriti esmakordselt

2001. aastal. 2019. aastal kaardistati alal üle 40 kogumiku ning 2022. aastal

57 kogumikku. Elupaiga avatum osa jääb suures osas elupaigatüübile plaatlood

(8240*), mida ümbritsevad erinevad metsaelupaigad. 2022. aastal tehti Lipstu nõmmel

liikide elupaiga taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist. 2023. aastal tehti

taastekkinud võsa eemaldamist ja seda on kavas ka 2024. aastal teha.

Ülejäänud neli kasvukohta asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis, kus elupaigatüübil

lood (6280*) paikneb ka kõige vanem elupaik (3,1 ha). Liik kaardistati seal

esmakordselt 1994. aastal, seejuures märgiti, et alal on sajad taimed. 2008. aastal

määrati arvukuseks 500 taime. Viimaste andmete kohaselt 2013. aastal on alal liik alles,

kuid täpsem info arvukuse kohta puudub. Teistelt Abrumetsa kasvukohtadelt leiti

aastatel 2008–2019 kokku 29 taime. Üks 2 ha suurune kasvukoht jääb elupaigatüübile

27

lood (8240*) ja teised valgusküllasesse loometsa elupaigatüübile vanad loodusmetsad

(9010*).

2.1.1.4. SOOHIILAKAS (Liparis loeselii)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah

Soohiilakas on Eestis oma leviku põhjapiiril, kasvades meist loode pool vaid

Ahvenamaa saartel ja nende naabruses Rootsi rannikul. Lubjalembese liigina on

soohiilakas levinud rohkem Lääne-Eestis, kuid üksikuid leiukohti on teada ka mujal

Eestis. Kokku on Eestis umbes poolsada enam-vähem elujõulist populatsiooni, kuid

enamasti on neis leitud vaid üksikuid taimi, sest taimed on raskesti märgatavad ning

igal aastal maapealset osa ei moodusta. Soohiilakas on II kaitsekategooria liik, mille

seisundit on Eesti punase nimestiku järgi hinnatud ohualtiks. Soohiilaka kasvukohti

ohustab liigi kaitse tegevuskava järgi peamiselt kuivendamine ja võsastumine.

Soohiilaka kasvukohad Jalase loodusalal vajavad täpsustamist. Esinduslikke ja

sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on tõenäoline.

2.1.1.5. PÜST-LINALEHIK (Thesium ebracteatum)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoD II ja IV; LoA – jah

Kokku on Jalase maastikukaitsealal registreeritud kümme püst-linalehiku kasvukohta,

millest kahel ei leitud viimase vaatluse käigus ühtegi isendit. Ajalooliselt kõige suurem

püst-linalehiku kasvukoht Jalase maastikukaitsealal asub Jalase piiranguvööndis.

Esmakordselt registreeriti kasvukoht 1997. aastal ning leiti u 40 000 taime. Aja jooksul

on liigi arvukus alal vähenenud ning 2013. aastal registreeriti alalt 20 taime. Kasvukoht

jääb poollooduslikule kooslusele, seetõttu on piiranguvööndi kaitsekord liigi kaitseks

sobiv. Ilmselt on liigi arvukuse vähenemise põhjuseks asjaolu, et kasvukohti pole

niidetud. Liigi kasvukohti on vaja edaspidi hinnata ja otsustada lähtuvalt mis

elupaigatüüp sihtkaitsevööndis on, kas liigi kasvukohta on võimalik taastada/hooldada.

Kõigil kasvukohtadel on liigi arvukus ajas vähenenud. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis

leiti kahelt kasvukohalt esmakordselt liiki 2013. aastal. Ühelt kasvukohalt leiti 130

taime, teisest 100. Teises kasvukohas tehti vaatlus ka 2021. aastal ning siis leiti vaid 5

taime. Kasvukohad jäävad metsaalale.

Abrumetsa sihtkaitsevööndisse jääb neli püst-linalehiku kasvukohta. Esmakordselt

registreeriti liigi kasvukoht alal 1999. aastal, kuid 2013. aastal antud kohas liiki ei

leitud. Teistel kasvukohtadel on 2021. aastal registreeritud 2 ja 6 taime ja 2019. aastal

registreeritud 7 taime. Kasvukohad jäävad elupaigatüüpidesse lood (6280*) ja plaatlood

(8240*), üks kasvukoht jääb vanadesse loodusmetsadesse (9010*).

Oodava sihtkaitsevööndis on registreeritud kaks püst-linalehiku kasvukohta. Esimeses,

2005. aastal registreeritud kasvukohas viimaste andmete (2013. aasta) kohaselt liiki ei

leitud. Teisest 2013. aastal 150 taimega registreeritud kasvukohast leiti 2020. aastal 60

taime. Kasvukoht jääb osaliselt tee serva ja osaliselt elupaigatüübile plaatlood (8240*).

Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeriti 2013. aastal üks kasvukoht 15 taimega,

kasvukoht jääb elupaigatüübile siirde- ja õõtsiksood (7140).

28

2.1.2. SISERIIKLIKUKS EESMÄRGIKS OLEVAD LIIGID

2.1.2.1. PÜSTKIVIRIK (Saxifraga adscendens)

LKS‒ I; MKA – jah; LoA ‒ ei

Jalase MKA-l on registreeritud neli püstkiviriku kasvukohta. Kuna kõik kasvukohad

jäävad riikliku seire aladele, on kõikide kasvukohtade kohta olemas erinevate aastate

arvukuse andmed, arvukus kõigub lähtuvalt aastast. Seirel on loendatud peamiselt

generatiivseid (õitsevaid) isendeid, kuid aladel leidub rohkesti ka vegetatiivseid

isendeid. Eraldi liigi inventuure kavaga planeerida pole vaja, kuna andmed tulevad

riiklikust seirest.

Kõige esinduslikum kasvukoht on Lipstu nõmme sihtkaitsevööndi kasvukoht, mis jääb

lagedale leesikaloole, taimi kasvab kasvab ka karstilõhede ümbruses. Kasvukoha

pindala on praegu 1,8 ha. 2004. aastal loendati 0,5 hektarilt 150 taime. 2008. aastal

loendati 214 taime, 2016. aastal erinevatel aegadel 245 ja 500 taime ning 2019. aastal

211 ja 480 taime. 2019. aasta seirearuandes toodi välja, et alale oli paigaldatud püstkoda

ning osa taimi olid selle all. 2020. aastal leiti alalt aga koguni 1500 taime, kuid märgiti,

et metsaäärsel alal on tihenemas kasepuistu. 2022. aastal viidi Lipstu nõmmel liikide

elupaiga taastamistöö raames läbi raiet ja võsa eemaldamist ning 2023. aastal uuesti

lehtpuuvõsa eemaldamist. 2023. aastal loendati alalt vaid 18 taime ning märgiti, et

taimed on kidurad. Inventuuril leitud väike püstkivirike hulk võis olla mõjutatud

varasest ja kuivast kevadest. Lisaks teostati 2023. aastal inventuur suhteliselt hilisel

vegetatsiooniperioodil. Lipstu nõmmel tehtud hooldustöödest tulenevalt on tulevikus

oodata kasvukoha seisundi paranemist, sest hetkel on valgustingimused püstkivirikule

igati soodsad.

Ülejäänud kolm kasvukohta (kokku 2,7 ha) asuvad Abrumetsa sihtkaitsevööndis ning

paiknevad alal viie lahustükina. Neist suurimas kasvukohas (2 ha) loendati 1999. aastal

500 taime, kuid nii suurt arvukust pole hiljem täheldatud. Samas kohas on aastatel

2008‒2020 arvukus kõikunud 2‒109 taime vahel, viimasel vaatlusel 2020. aastal

loendati seal 54 taime. Teised kaks kasvukohta on pindalalt väikesed, ühelt loendati

2008. aastal 3 taime ja 2020. aastal 6 taime ning teiselt 2008. aastal 3 taime, 2019. aastal

74 taime ja 2020. aastal 12 taime. Viimasel vaatlusel 2020. aastal loendati seega

kõikidelt Abrumetsa kasvukohtadelt kokku 72 taime. Karukellaloo kasvukohas on

2024. aastal kavas eemaldada kuused ja noored puud-põõsad.

2.1.2.2. JUMALAKÄPP (Orchis mascula)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Jalase MKA-l on registreeritud kuus jumalakäpa kasvukohta, millest kolm jäävad

Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse, kaks Oodava sihtkitsevööndisse ning üks

Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Kasvukohtadeks on poollooduslikud kooslused ja

hõredamad metsad.

Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse jääb 3 ha suurune kasvukoht, kust esmakordselt leiti

jumalakäppa 2016. aastal, kuid arvukust ei hinnatud. 2019. aastal leiti samalt alalt

12 taime. Teised kasvukohad kaardistati 1987. aastal kuid 2019. aastal neilt aladelt liiki

ei leitud. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames

raiet ja võsa eemaldamist.

29

Oodava sihtkaitsevööndi 0,1 ha suuruselt kasvukohalt leiti liiki esmakordselt

2015. aastal, kui registreeriti 4 taime, ning 0,05 ha suurusel kasvukohal 5 taime.

Arbumetsa sihtkaitsevööndis registreeriti liik esmakordselt 2008. aastal, kui alalt leiti

9 taime. 2020. aastal taimi ei leitud.

2.1.2.3. KOLDJAS SELAGINELL (Selaginella selaginoides)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Jalase MKA-l on kaardistatud neli liigi kasvukohta. Esinduslikeim neist (16,5 ha) asub

Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis Kõrvetaguse rabas. Tegemist on liigirikka madalsooga,

kus kasvab paakspuu, kadakas ja kask, osa kasvukohast jääb ka loometsa. Peamiselt

soo servadesse jääv kasvukoht on valgusrikas ja liigniiske. Tegemist on 16,5 ha suuruse

alaga, kus 1999. aastal registreeriti 321 taime, 2004. aastal aga üle 10 000 taime.

Edaspidi on taime arvukus alal langenud, 2017. aastal leiti alalt vaid 100 taime, 2018.

aastal aga soontaimede liigiseire käigus 3000 taime ning kasvukoht hinnati

esinduslikuks.

Teised kolm kasvukohta (4,7 ha, 19,6 ha, 2,4 ha) asuvad samuti Kõrvetaguse

sihtkaitsevööndis ning kattuvad liigirikaste madalsoode ja metsaelupaikadega,

kasvukohad kaardistati ELFi sooinventuuri käigus. Üks elupaik ulatub ka Jalase

piiranguvööndisse jäävasse madalsoosse, kus kehtiva kaitsekorra alusel pole kaitse

täielikult tagatud, kuna kraavide hooldustööd on lubatud. Ühe kasvukoha kohta on

2010. aastal öeldud, et liiki leidub alal laialdaselt, kuid arvukuse andmed puuduvad

kõigi kolme kasvukoha kohta.

2.1.2.4. KÄRBESÕIS (Ophrys insectifera)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Jalase MKA-l asub kuus kärbesõie kasvukohta. Kõige suurem, 6,3 ha suurune

kasvukoht jääb madalsoosse nii Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse kui ka Jalase

piiranguvööndisse. Kärbesõit leiti seal alalt nii 1994. kui ka 2005. aastal, kuid täpsemad

andmed liigi arvukuse kohta sellest ajast puuduvad. 2016. aastal soontaimede liigiseire

raames kaardistati alal 3 taime ning märgiti, et arvukus on väike ning taimed on

äbarikud, vajalik on raiuda välja kuuski ja mände, kuid lehtpuid ei tohi puutuda.

Piiranguvööndisse jääv ala pole täielikult kaitstud, kuna alal ja selle kõrval paiknevad

kuivenduskraavid, mida piiranguvööndis võib hooldada.

Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis on lisaks veel kaks kasvukohta. 2,4 ha suuruses

madalsoosse jäävas kasvukohas 2010. aastal ELFi sooinventuuri käigus arvukust ei

kaardistatud, teises 0,2 ha suuruses kasvukohas leiti 2018. aastal 7 taime. Kaks

kärbesõie kasvukohta on registreeritud Oodava sihtkaitsevööndis. Ühel loometsa

lagendikul leiti 2013. aastal 10 taime ning Oodava nõmmel 2005. aastal 15 taime.

Abrumetsa sihtkaitsevöönditesse jääb üks kärbesõie kasvukoht. Sealt leiti loometsa

häilust 2013. aastal 1 taim.

30

2.1.2.5. LÕHNAV KÄORAAMAT (Gymnadenia odoratissima)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Lõhnava käoraamatu kasvukohti on Jalase MKA-l kolm, need on kaardistatud

soontaimede liigiseire ja ELFi sooinventuuri raames. Suurim neist (24,2 ha) asub

madalsoos Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ja Jalase piiranguvööndis. 2005. aastal

loendati seal 230 taime, 2010. aastal märgiti, et taimi on ohtralt ning 2015. aastal

märgiti arvukuseks 320 taime. Piiranguvööndisse jääval alal pole kaitse täielikult

tagatud, kuna seal on lubatud kuivenduskraavide hooldamine. Kasvukohas on mändide

tihedus liiga suur ja neid tuleks hõrendada.

Kaks kasvukohta jääb Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Parka soos kraavi kallastel

olev kasvukoht registreeriti soontaimede liigiseire käigus juba 1999. aastal, kuid

arvukust seal pole määratud ning tegemist on punktobjektiga. Teine 19,6 ha suurune

madalsoosse jääv kasvukoht registreeriti 2010. aastal ELFi sooinventuuri käigus,

arvukust ei määratud.

2.1.2.6. MÜÜR-RAUNJALG (Asplenium ruta-muraria)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Müür-raunjala kasvukohti on Jalase MKA-l registreeritud viis, nende pindala on kokku

1,8 ha ja puhkmikuid on viimaste vaatluste alusel kokku 220. Liik kasvab alal peamiselt

looaladele jäävates karstilõhedes ja nende servades ning paljanduvatel paeplaatidel.

Kasvukohti ohustab nende võsastumine. Kõige ulatuslikum kasvukoht (1,7 ha) jääb

Lipstu nõmme ja Sõbessoo sihtkaitsevööndisse, kus liiki kasvab ohtralt. Esimest korda

kaardistati taimi seal juba 1987. ja 1996. aastal. 2002. aastal loeti alal kokku 400

puhmikut ja 2008. aastal 500 puhmikut. Hilisem arvukus on aga madalam, 2022. aastal

loeti kokku 100 puhmikut. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga

taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist.

Kolm kasvukohta jäävad Arbumetsa sihtkaitsevööndisse. Esmakordselt leiti sealt liiki

1999. aastal. Viimati registreeriti samas kasvukohas 100 taime 2008. aastal. Kasvukoht

jääb elupaigatüübile lood (6280*). 2019. aastal registreeriti üks uus kasvukoht, kus

karstilõhest leiti viis väikest taimepuhmast, ning 2021. aastal veel üks 15 puhmaga

väike kasvukoht. Üks kasvukoht jääb Jalase piiranguvööndisse loometsa serva,

2019. aastal liiki sealt aga ei leitud, märgiti, et puurinnet tuleb harvendada.

2.1.2.7. PRUUN RAUNJALG (Asplenium trichomanes)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Pruuni raunjalga on Jalase maastikukaitsealal registreeritud soontaimede liigiseire

käigus kahes kasvukohas. Jalase piiranguvööndist loometsast karstilõhe servast leiti

2003. aastal üks puhmik, sama arvukus kaardistati ka 2008. ja 2013. aastal. Lisaks

märgiti, et populatsioon on hääbumas ning karstilõhe kohal on vajalik harvendada

puurinnet. 2019. aastal kasvukohast liiki ei leitud. Lipstu nõmme ja Sõbessoo

sihtkaitsevööndisse Lehmlõuke karstialale jääb aga esinduslikum kasvukoht.

2008. aastal kaardistati seal 13 puhmikut ning märgiti, et tegemist on hea

populatsiooniga. 2013. aastal leiti seal koguni 20 puhmikut, populatsioon oli kasvamas

ja laienemas. 2016. aastal märgiti, et liiki leidub hajusalt ning 2022. aastal leiti viis

31

puhmikut. 2022. ja 2023. aastal tehti Lipstu nõmmel liikide elupaiga taastamistöö

raames raiet ja võsa eemaldamist.

2.1.2.8. RUSSOWI SÕRMKÄPP (Dactylorhiza russowii)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Russowi sõrmkäppa on kaitsealal registreeritud neljas kohas kokku 25,3 ha-l, viimaste

vaatluste alusel on arvukus kokku 76 taime. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis on kolm

kasvukohta. Vanim neist (0,1 ha) on registreeritud juba 1999. aastal Parka rabas

allikalises madalsoos. 2018. aastal loeti seal 11 taime. 2010. aastal kaardistati uus

19,6 ha suurune kasvukoht, kuid arvukust seal pole määratud. Alale jäävad madalsood

ja metsaelupaigad. Kolmas kasvukoht (4,7 ha) jääb aga osaliselt Jalase

piiranguvööndisse, tegemist on mitte väga heas seisus, kuid püsiva kasvukohaga, metsa

servas on liigi seisund parem kui lagesoos. Kasvukohta mõjutavad tugevalt

olemasolevad kuivenduskraavid. 2005. aastal loeti seal kokku 60 taime, 2010. aastal

märgiti, et alal on üksikud taimed, 2016. aastal loeti aga kokku 65 taime. Lisaks on üks

kasvukoht (0,9 ha) Sõbessoo sihtkaitsevööndis liigirikkas madalsoos. See kaardistati

2010. aastal, kuid arvukus on määramata.

2.1.2.9. SILE TONDIPEA (Dracocephalum ruyschiana)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Sileda tondipea kasvukohti on registreeritud Oodava, Abrumetsa ja Lipstu nõmme

sihtkaitsevööndites. Kokku on kaitsealal 10 leiukohta.

Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis on registreeritud kolm liigi leiukohta. Ühes

kasvukohas (2,0 ha) registreeriti 1987. aastal 13 puhmikut, 2022. aastal loendati samast

kasvukohast aga koguni 3000 puhmikut. Teist kasvukohta hinnati 1987. aastal

elujõuliseks, kuid arvukust ei määratud, hilisemad andmed puuduvad. Kolmandat

kasvukohta hinnati 1987. aastal ka elujõuliseks, kuid arvukuse andmed puuduvad. Liik

vajab inventuuri, et välja selgitada liigitööde vajadus ja uuendada liigiandmeid

andmebaasides.

Sõbessoo sihtkaitsevööndis registreeritud kasvukohast leiti 2013. aastal 41 puhmikut,

teisest 200 puhmikut ning kolmandast 60 puhmikut.

Oodava sihtkaitsevööndi ühest kasvukohast (0,4 ha) leiti 2013. aastal 20 puhmikut,

samas kohas loeti 2020. aastal kokku 260 puhmikut. Teisest kasvukohast leiti

2020. aastal üle 100 puhmiku.

Kõige suuremas kasvukohas (3,1 ha) Abrumetsa sihtkaitsevööndis leiti esmakordselt

liiki 2004. aastal, kui registreeriti 100 puhmikut, sama kasvukoha kohta on 2014. aastal

märgitud, et liiki leidus kasvukohal ohtralt, 2021. aastal on märgitud, et liigi arvukus

püsib sadade taimede juures ning kogu alal on liiki hajusalt eri suuruses puhmikutes.

2022. aastal loendati seal aga 750 puhmikut. Teisest Abrumetsa sihtkaitsevööndi

kasvukohast leiti 2005. aastal 600 puhmikut ning kasvukoha elujõulisust peeti heaks.

Edasised andmed puuduvad.

32

2.1.2.10. TÕMMU KÄPP (Orchis ustulata)

LKS ‒ II;MKA – jah; LoA – ei

Jalase MKA-l asub kolm tõmmu käpa kasvukohta. Lipstu nõmme sihtkaitsevööndis

olevalt kasvukohalt leiti 2020. aastal 6 taime. 2022. ja 2023. aastal teostati Lipstu

nõmmel liikide elupaiga taastamistöö raames raiet ja võsa eemaldamist. Oodava

sihtkaitsevööndi kasvukohast, mis koosneb kolmest eraldatud lahustükist, leiti

2020. aastal kokku 11 taime. Vanim ning kõige suurem (6,7 ha) tõmmu käpa kasvukoht

on 6,6 ha suurune ala Abrumetsa sihtkaitsevööndis. Liik on seal kaardistatud 1994.

aastal, kuid arvukuse kohta info puudub. 2021. aastal alalt liiki ei leitud, kui põhjuseks

peeti seda, et põuane suvi pärssis liigi arengut. Liigi kasvukoht asub poollooduslikul

kooslusel, mida ei hooldata.

2.1.2.11. TÄPILINE SÕRMKÄPP (Dactylorhiza incarnata subsp. cruenta)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Täpilist sõrmkäppa leidub Jalase MKA-l vaid Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis,

Kõrvetaguse raba servas asuvast metsas. Kasvukoht kaardistati 1999. aastal,

2018. aastal leiti alalt kaks taime.

2.1.2.12. KROONLIUDIK (Sarcosphaera coronaria)

LKS ‒ II; MKA – jah; LoA – ei

Jalase MKA-l on kroonliudikut leitud kahest kohast: Abrumetsa sihtkaitsevööndist ja

Oodava sihtkaitsevööndist Oodava nõmmelt. Mõlemal leiukohal on liik määratud Erast

Parmasto kaasabil 2004. aastal. Kasvukohtadeks sobivad metsad, õued, teeservad ja

prahipaigad. Peamiseks ohuteguriks kaitsealal on korjamine (uudishimust,

kollektsioneerimise eesmärgil).

2.1.2.13. LAANERÄHN (Picoides tridactylus)

LKS ‒ II; MKA – jah

Laanerähni on Jalase MKA-l registreeritud kolmes elupaigas. Üks neist jääb Abrumetsa

sihtkaitsevööndisse ning kaks Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse. Elupaigad kattuvad

metsaelupaikadega. 2008. aastal leiti Abrumetsa sihtkaitsevööndist laanerähni paari

territoorium, mida kasutati ka 2009. aastal. 2015. aastal on alal registreeritud üks isane

laanerähn. Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis registreeriti 2011. aastal mõlemas elupaigas

üks lind. Ühe elupaiga seisundit on hinnatud väga heaks. Kaitseala piirilt väljaspool on

2011. aastal registreeritud laanerähni territoorium, mis on heas seisus. Seega, võib

oletada, et laanerähnile sobilikke territooriume on alal veelgi ja liigi seisund alal on

soodne.

2.1.2.14. LAULULUIK (Cygnus cygnus)

LKS ‒ II; MKA – jah

Laululuike on leitud Sõbessoo sihtkaitsevööndis, kus 2008. aastal registreeriti üks

pesa ehitav paar. 2019. aastal nähti alal ühte laululuike 13.

13 Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2019. aasta aruanne.

33

2.1.2.15. METSIS (Tetrao urogallus)

LKS ‒ II; MKA – jah

Metsis on vanade metsade liik. Nii elupaik kui ka mängupaigad asuvad Jalase MKA-l

kooslustes, mis on määratud loodusdirektiivi elupaikadeks (7110*; 91D0*; 9050;

9010*; 7230 jm). Kaitsealale jääv metsise elupaik on 677 ha suurune. Sellest alast kolm

on sobilikud metsise mängupaigaks, mis moodustavad kokku 232 ha. 2017. aastal antud

hinnangu kohaselt on metsise arvukus alal stabiilne. Kõrvetaguse 3 mängupaik jääb

tervenisti Abrumetsa sihtkaitsevööndisse, Kõrvetaguse 2 jääb tervenisti Kõrvetaguse

sihtkaitsevööndisse ning Kõrvetaguse 1 jääb osaliselt Kõrvetaguse sihtkaitsevööndisse

ja osaliselt Jalase piiranguvööndisse.

Kõrvetaguse 1 – 1998‒1999. a. 4‒7 kukke, 2011. aastal loendati 1 kukk, kuid

hinnanguliselt osaleb mängus 2 kukke. 2016. aastal loendati 2 kukke, 2021. aastal 1

kukk.

Kõrvetaguse 2 – 1998‒1999. a. 4‒7 kukke, 2011. aastal loendati 1 kukk, kuid

hinnanguliselt osaleb mängus 3 kukke. 2016. aastal loendati 2 kukke, 2021. aastal 0‒1

kukke.

Kõrvetaguse 3 – 1998‒1999. a. 1‒3 kukke, 2011. aastal loendati 0 kukke ning

hinnanguliselt ei osalegi mängus ühtegi kukke. 2017. aastal loendati 1 kukk,

2021. aastal 0‒1 kukke.

2.2. KOOSLUSED

Jalase loodusala kaitse-eesmärkideks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad

elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad – 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid – *6280), sinihelmikakooslused (6410), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused

(7150), allikad ja allikasood (7160), nõrglubja-allikad (*7220), liigirikkad madalsood

(7230), plaatlood (*8240), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad

(*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Jalase maastikukaitsealal paiknevaid elupaiku ja

nende seisundit kirjeldab tabel 3.

Jalase maastikukaitsealal kaitstakse lisaks elupaigatüüpi kuivad niidud lubjarikkal

mullal (6210).

Jalase maastikukaitsealal korraldab RMK hooldus- ja taastamistöid nii sooaladel,

poollooduslikel kooslustel kui ka liikide elupaikades. 2022. ja 2023. aastal teostati

Lipstu nõmme ja Sõbessoo sihtkaitsevööndis Lipstu nõmmel noorte lehtpuude ja

okaspuude ning peenvõsa ja uuenduse eemaldamine, et tagada nõmme avatus päikesele

ning sobivus kaitsealuste taimeliikide elupaigana. 2024. aastal jätkatakse kännu- ja

juurevõsude ning loodusliku uuenduse eemaldamisega. Tööala suurus Lipstu nõmmel

on 3,2 ha. Samuti planeeritakse töid Abrumetsa sihtkaitsevööndis Jalase loopealsel

kaitsealuste taimeliikide elupaikade ja looniidu koosluste säilitamiseks. Loopealselt

eemaldatakse noored okas- ja lehtpuud, madalad järelkasvupuud, peenvõsa ja uuendus.

34

Lisaks nähakse ette kiduramate ja nooremate põõsaste, sh ka nooremate

kadakapõõsaste eemaldamine. Tööala suurus on 7,95 ha.

Lisaks planeerib RMK soode veerežiimi taastamistöid Jalase maastikukaitseala

Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ning Jalase piiranguvööndis.

Taastamistööde eesmärgiks on luua läbi kuivenduskraavide sulgemise eeldused ja

aidata kaasa rabadele (7110*), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikastele madalsoode

(7230), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) ning soostuvatele ja soo-lehtmetsade

(9080*) iseloomuliku taimestiku liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele ning

taastumisele, arvestades võimalusel kaitsealuste liikide elupaikade eelistustega. Lisaks

aidata kaasa huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) säilimisele ning rikutud, kuid

taastumisvõimeliste rabade taastumisele (7120).

Jalase maastikukaitsealal asub neli vääriselupaika, mille pindala kokku on 2,5 ha. Kolm

vääriselupaika on loometsa tüüpi ning jäävad Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse. Üks

on männikute ja männisegametsade tüüpi ning jääb Abrumetsa sihtkaitsevööndisse.

Tabel 3. Jalase maastikukaitseala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus14

Seisund15

(pindala/esindus

likkus)

Kaitse eesmärk16 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus17 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)18

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160) KE – jah, LoA –

jah, LoD – I

2,5 ha / A

(Jalase järv)

elupaigatüübi

säilitamine 2,5 ha (A)

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 2,5 ha

SDF-is 2,4 ha

järv võeti kaitse

alla juba

1964. Aastal, asub

skv-s

0,086/0,091

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*) KE – ei, LoA –

jah, LoD – I

0,3 / C elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,3 ha (C

→B)

niitmise

puudumine

taastamine ja

seejärel

hooldamine 0,3 ha

heas seisus elupaika

on säilinud 0,3 ha

SDF-is 1,1 ha;

parandada:

valemäärang,

tegemist on

elupaigatüübiga

7230

0,01‒

0,006/0,0097

Liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal

(6270*) KE – jah, LoA

– jah, LoD – I

kokku 4,8 ha:

• 4,4 ha / B

• 0,4 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 4,4 ha (B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,4 ha

(C→B)

niitmise

puudumine

hooldamine 1,2

ha19

taastamine ja

seejärel

hooldamine 3,6 ha

heas seisus elupaika

on säilinud 4,8 ha, sh

3,6 ha taastatud

SDF-is 2,7 ha,

parandada

0,16‒

0,096/0,1778

14 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 15 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 16 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 17 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 18 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 19 PLK-de hooldus ja taastamiste mahud on võetud 2023. a hooldustoetuste kihi järgi.

36

Lood (alvarid) (6280*)

LoA – jah, KE – jah,

LoD – I

5,9 ha / B elupaigatüübi

säilitamine 5,9 ha (B)

karjatamise

puudumine

taastamine ja

seejärel

hooldamine 5,9 ha

heas seisus elupaika

on säilinud 5,9 ha

asub skv-s SDF-is 3,7

ha, parandada

0,059/0,062

Sinihelmikakooslused

(6410) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

kokku 3,8 ha:

• 0,6 ha / C

• 3,2 ha /

määramata

elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,6 (C→B)

andmete täpsustamine

3,2 ha

niitmise

puudumine

puudulikud

andmed

taastamine ja

seejärel

hooldamine 3,8 ha

inventuur

heas seisus elupaika

on säilinud 3,8 ha

andmed on täpsustatud

3,2 ha

SDF-is 8,9 ha;

parandada:

varasem

valemäärang

3,2 ha on inventuur

toimunud, aga

esinduslikkust pole

märgitud (Sirje

Azarov)

0,38‒

0,19/0,444

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud

(6510) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

kokku 7 ha:

• 2,9 ha / B

• 4,1 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 2,9 ha (B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 4,1 ha

(C→B)

niitmise

puudumine

taastamine ja

seejärel

hooldamine 7 ha

heas seisus elupaika

on säilinud 7 ha

SDF-is 1 ha;

parandada

0,4 ha asub skv-s

0,175/0,318

Puisniidud (6530*)

LoA – jah, KE – jah,

LoD – I

kokku 5,7 ha:

• 3,7 ha B

• 2 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 3,7 ha (B)

seisundi parendamine

2 ha (C→B)

niitmise

puudumine

hooldamine 2,3 ha

taastamine ja

seejärel

hooldamine 3,4 ha

heas seisus elupaika

on säilinud 5,7 ha, sh

3,4 ha taastatud

SDF-is 10,1 ha;

parandada:

varasem

valemäärang

2 ha asub skv-s

0,285‒

0,1425/0,285

Rabad (7110*) LoA –

jah, KE – jah, LoD – I

kokku 316,1 ha:

• 278,2 ha / A

• 37,9 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 278,2 ha (A)

seisundi parendamine

37,9 ha (C→B)

veetaseme

alandamine;

vanad

kraavid, mis

endiselt

töötavad

sooelupaikade

taastamine

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 316,1 ha

SDF-is 248,5 ha;

parandada

316,1 ha asub skv-

s

0,2359/0,289

2

37

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised

rabad (7120) LoA –

jah, KE – jah, LoD – I

51 ha / C 51 ha elupaigatüübi

teisenemine looduslikus

seisundis rabadeks

(7110*) või siirdesoo- ja

rabametsadeks (91D0*)

veetaseme

alandamine;

vanad

kraavid, mis

endiselt

töötavad

sooelupaikade

taastamine

looduslikule

arengule jätmine

elupaigatüüpi ei esine

sõltuvalt asukohast on

51 ha kujunemas

elupaigatüübiks 7110*

või 91D0*

SDF-is 169 ha;

parandada

51 ha asub skv-s

0,2982‒

0,19245/2,31

8

Siirde- ja õõtsiksood

(7140) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

kokku 22,7 ha:

• 13 ha / A

• 6,7 ha / B

• 3 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 19,7 ha

(A+B)

seisundi parendamine

3 ha (C→B)

veetaseme

alandamine;

vanad

kraavid, mis

endiselt

töötavad

sooelupaikade

taastamine

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 22,7 ha

SDF-is 69,7 ha;

parandada:

varasem

valemäärang

22,7 ha asub skv-s

0,05675/0,07

028

Nokkheinakooslused

(7150) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

ei kaardistata

eraldi

- - looduslikule

arengule jätmine

- SDF-is 0 ha

kuulub rabade

(7110*) koosseisu,

eraldi ei käsitleta

-

Allikad ja allikasood

(7160) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

ei ole alal

kaardistatud

ekspertiis elupaigatüübi

esinemise

väljaselgitamiseks

andmed

puuduvad

ekspertiis elupaigatüübi

esinemine/mitteesine

mine on välja

selgitatud

SDF-is 0,001 ha -

Nõrglubja-allikad

(7220*) LoA – jah, KE

– jah, LoD – I

ei ole alal

kaardistatud

ekspertiis elupaigatüübi

esinemise

väljaselgitamiseks

andmed

puuduvad

ekspertiis elupaigatüübi

esinemine/mitteesine

mine on välja

selgitatud

SDF-is 0 ha -

Liigirikkad madalsood

(7230) LoA – jah, KE –

jah, LoD – I

kokku 156,2 ha:

• 5,9 ha / A

• 79,1 ha / B

• 71,2 ha / C

elupaigatüübi

säilitamine 85 ha (A+B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 71,2

(C→B)

veetaseme

alandamine;

vanad

kraavid, mis

endiselt

töötavad

sooelupaikade

taastamine

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on 156,2 ha

SDF-is 138,3 ha;

parandada

147 ha asub skv-s

0,589/0,9081

Plaatlood (8240*) LoA

– jah, KE – jah, LoD – I

kokku 29,4 ha:

• 22,3 ha / B

• 7,1 ha /

määramata

elupaigatüübi

säilitamine 22,3 ha (B)

andmete täpsustamine

7,1 ha (skv)

puudulikud

andmed

võsa eemaldamine

andmete

täpsustamine

heas seisus elupaika

on säilinud 29,4 ha

elupaigatüübi seisund

on määratud 7,1 ha

29,3 ha asub skv-s 49/49

38

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0)

LoA – jah, KE – jah,

LoD – I

kokku 234,2 ha:

• 49,5 ha / A

• 46,1 ha / B

• 1,1 ha / C

• 134,2 ha /

määramata

elupaigatüübi

säilitamine 95,6 (A+B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 1,1 ha

(C→B)

seisundi määramine

134,2 ha (skv)

looduslikule

arengule jätmine

elupaigatüübi

seisundi

määramine

heas seisus elupaika

on säilinud 234,2 ha

elupaigatüübi seisund

on määratud 134,2 ha

225 ha asub skv-s 0,5323‒

0,4684/0,596

778

Vanad loodusmetsad

(9010*) LoA – jah, KE

– jah, LoD – I

kokku 293,7 ha:

• 41,4 ha / B

• 72,1 ha / C

• 180,2 ha /

määramata

elupaigatüübi seisundi

säilitamine 41,4 ha (B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 72,1 ha

(C→B)

andmete täpsutamine

180,2 ha (skv)

puudulikud

andmed

looduslikule

arengule jätmine

elupaigatüübi

seisundi

määramine

heas seisus elupaika

on säilinud 293,7 ha

andmed on täpsustatud

180,2 ha

240,4 ha asub skv-

s

0,41957/0,50

725

Vanad laialehised

metsad (9020*) LoA –

jah, KE – jah, LoD – I

0,6 ha / C elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,6 (C→B)

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika

on säilinud 0,6 ha

0,0084/0,008

6

Rohunditerikkad

kuusikud (9050) LoA –

jah, KE – jah, LoD – I

kokku 152,5 ha:

• 25,4 ha / B

• 9,6 ha / C

• 117,5 ha /

määramata

elupaigatüübi seisundi

säilitamine 25,4 ha (B)

elupaigatüübi seisundi

parendamine 9,6 ha

(C→B)

andmete täpsustamine

117,5 ha (skv)

puudulikud

andmed

looduslikule

arengule jätmine

andmete

täpsustamine

heas seisus elupaika

on säilinud 152,5 ha

andmed on täpsustatud

117,5 ha

127 ha asub skv-s 1,7135/2,075

1

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

LoA – jah, KE – jah,

LoD – I

kokku 98,8 ha:

• 28,3 ha / B

• 28,9 ha / C

• 41,6 ha /

määramata

elupaigatüübi

säilitamine 28,3 ha (B)

puudulikud

andmed

looduslikule

arengule jätmine

andmete

täpsustamine

heas seisus elupaika

on säilinud 98,8 ha

andmed on täpsustatud

41,6 ha

55,2 ha asub skv-s 0,2823‒

0,247/0,2707

39

elupaigatüübi seisundi

parendamine 28,9 ha

(C→B)

andmete täpsustamine

41,6 ha (skv)

2.2.1 METSAD

2.2.1.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Vanade loodusmetsade elupaigatüüp esindab vähese inimmõjuga või üldse ilma

inimmõjuta metsakooslusi. Neis metsades on arvestataval määral surnud ja kõdupuitu.

Samuti on vanad loodusmetsad elupaigaks paljudele ohustatud liikidele20.

Jalase loodusalal on kokku 293,7 ha vanu loodusmetsi, millest 81,9% paiknevad

sihtkaitsevööndis ning on range kaitse all. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on

esitatud ettepanek range kaitse tagamiseks. 14,1% metsadest (41,4 ha) on

B-esinduslikkusega ning 24,5% metsadest (72,1 ha) C-esinduslikkusega, ülejäänud

metsades pole esinduslikkust hinnatud. Tegemist on peamiselt kuuse ja männi

enamusega puistutega.

2.2.1.2. VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah

Vanad laialehised metsad on Eestis haruldased – tegemist on jäänukitega

aastatuhandete tagusest soojemast ja niiskemast kliimaperioodist. Sellistes metsades on

alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid, lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse

palju eri liike, sealhulgas haruldasi ja ohustatud samblikke, seeni, putukaid ja linde. Ka

mullaelustik on sellistes kasvukohtades väga mitmekesine.

Jalase loodusalal on vanu laialehised metsi kokku 0,6 ha, mille esinduslikkus on

hinnatud C-ks (arvestatav).

2023. aasta suvel toimus Jalase MKA piiranguvööndis metsaelupaikade inventuur.

Varasemad valemäärangud 9020* kohta muudeti ära. Piiranguvööndis olevate

metsaelupaikade osas on esitatud ettepanek range kaitse tagamise21. Piiranguvööndisse

jäävate Natura 2000 võrgustiku alade metsaelupaikade kaitseks on 2024. aasta seisuga

Kliimaministeeriumis koostatud ettepanek looduskaitseseaduse muutmiseks.

2.2.1.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050)

LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah

Elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud hõlmab hea veevarustusega ja toitainerikka

pehme mullahuumusega alasid maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes,

nõgudes, nõlvade jalameil ja soo servades. Selliseid metsi on ajalooliselt väga palju

majandatud, seetõttu on neid puutumatutena, st loodusliku struktuuri ja liigilise

koosseisuga, säilinud vähe. Puurindes valitseb kuusk, kuid kaasneda võivad laialehised

liigid (saar, pärn, jalakas, vaher), mille osatähtsus on paiguti üsna suur. Liigirikka

rohurinde moodustavad eelkõige kõrgekasvulised taimed22.

20 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 21 Ettepanek registreeritud Keskkonnaameti DHL süsteemis 07.02.2022 nr 7-4/22/2442 all 22 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

41

Jalase loodusalal levib elupaigatüüp rohunditerikkad kuusikud 152,5 hektaril.

Elupaigalaigud jagunevad kaitsealal 1‒10 ha suuruste lahustükkidena suhteliselt

ühtlaselt. Keskmine vanus on puistutel 99 aastat, kusjuures 3% puistute vanus on

rohkem kui 150 aastat. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on esitatud ettepanek

range kaitse tagamiseks.

2.2.1.4. SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA ‒ jah

Tegemist on laiamahulise elupaigatüübiga, millesse kuuluvad nii meie soostuvad

metsad, (päris)madalsoometsad kui ka lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal,

laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee

tase on muutlik: kevadeti on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale, suvel langeb

sügavamale. Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 sentimeetrini,

madalsoo- ja lodumetsades on keskmiselt või hästi lagunenud turvas sügavam.

Madalsoometsade väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem

mineraalaineid sisaldab lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise algstaadiumis

valitsevad puurindes paiguti kuusk ja arukask, madalsoometsades sookask ning

lodumetsades sanglepp koos sookasega23.

Jalase loodusalal on soostuvaid ja soo-lehtmetsi 98,8 hektaril, kusjuures

sihtkaitsevööndisse on tsoneeritud neist 55% (55,2 ha). Piiranguvööndis olevate

elupaikade osas on esitatud ettepanek range kaitse tagamiseks. 28,3 ha elupaikade

esinduslikkus on hinnatud heaks (B), 28,9 ha esinduslikkus on märgitud arvestatavaks

(C) ning ülejäänud 41,6 ha-l pole esinduslikkust hinnatud. Keskmine I rinde vanus

elupaikades on 101 aastat, kusjuures leidub ka mitu rohkem kui 150-aastast puistut.

2.2.1.5. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

See elupaigatüüp erineb siirdesoo ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest (7110*)

märgatavalt tihedama ja kõrgema puurindega (puude võrad katavad vähemalt 30%

taevast – liituvus 0,3 – ning puude keskmine kõrgus küündib üle nelja meetri) 24 .

Tegemist on soo servaaladel paikneva elupaigaga, mis moodustab soo ümber kaitsva

puhvri. Tänapäeval on elupaigatüüp suuremal või vähemal määral kuivendusest

mõjutatud ja seetõttu oma looduslikul kujul jäänud üpris haruldaseks.

Jalase loodusalal on 234,2 ha siirdesoo- ja rabametsi, millest 96% (225 ha) jääb

sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndis olevate elupaikade osas on esitatud ettepanek

range kaitse tagamiseks. 21% (49,5 ha) elupaikade esinduslikkus on hinnatud väga

heaks (A), 19% (46,1 ha) heaks (B), ning 1,1 ha puhul arvestatavaks (C). 134,2 ha pole

elupaiga esinduslikkust hinnatud. Siirdesoo- ja rabametsad paiknevad Sõbessoo ja

Kõrvetaguse sihtkaitsevööndites ning väiksemal osal Jalase piiranguvööndis

ümbritsedes Kõrvetaguse raba ning Sõbessood.

23 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 24 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

42

2.2.2. SOOD

Jalase maastikukaitsealal teostatakse soode kraavide likvideerimist, mis tõstab sooalade

esinduslikkust. 2021. aastal esitati taastamisala, kogupindalaga u 259,71 ha, et luua läbi

veerežiimi taastamise eeldused rabade (loodusdirektiivi elupaigakood 7110*), siirde- ja

õõtsiksoode (7140), liigirikaste madalsoode (7230), siirdesoo- ja rabametsade 91D0*)

ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) struktuuri ja iseloomuliku taimestiku

säilimiseks ning taastumiseks. Lisaks aidata kaasa huumustoiteliste järvede ja järvikute

(3160) säilimisele ning rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade taastumisele (7120).

Jalase maastikukaitseala soode veerežiimi taastamisala koosneb viiest lahustükist,

millest kolm asuvad Sõbessoos, üks Illesoos ja üks Kõrvetaguse rabas.

2.2.2.1. RABAD (7110*) ning RIKUTUD KUID TAASTUMISVÕIMELISED

RABAD (7120)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Rabad ehk kõrgsood on soode arengu viimane aste, kus taimede surnud osadest

ladestunud turvas on juba nii tüse, et taimede juured ei ulatu enam toiteainerikka veeni:

toitaineid toovad rabasse peamiselt sademed.

Jalase loodusalal asuvad Sõbessoo ja Kõrvetaguse raba, millest Sõbessoo on

kaardistatud tervenisti elupaigatüübiks rabad (7110*). Kohati on elupaik kuivenduse

tagajärjel rikutud ning see osa klassifitseerub rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade

(7120) hulka.

Rabasid on kaitsealal kokku kokku 316,1 ha, 278,2 ha-l on esinduslikkus hinnatud väga

heaks (A) ja 37,9 ha-l arvestatavaks (C). Rikutud, kuid taastumisvõimelisi rabasid on

kaitsealal 51 ha. Rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad muutuvad taastamise

tulemusena kas rabadeks võis siirdesoo- ja rabametsadeks. Kaitstavate soode

tegevuskavas on välja toodud, et Sõbessoole on taastamiskava projekt koostamisel ning

planeeritakse 33 ha rabade taastamist. Kõrvetaguse Illesoo on II prioriteedi taastamist

vajav ala, kus planeeritakse taastada 162 ha rabasid25.

2.2.2.2. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Siirdesoo on vaheaste madalsoo arengus kõrgsooks ehk rabaks. Kui mätta- ja

peenravahede taimed ammutavad siin enamiku toitaineid veel põhjaveest, siis mätastel

ja peenardel kasvavad taimed oma juurtega enam põhjaveeni ei ulatu ning toituvad

peamiselt sademeveest. Seetõttu kasvavad mättavahedes madalsoole omased tarnad ja

teised rohttaimed, mätastel aga lisaks turbasammaldele puitunud varrega

puhmastaimed nagu rabaski. Õõtsiksood on kujunenud veekogude kinnikasvamisel.

Taimede juurte ja vartega läbipõimunud ning osaliselt turvastunud õõtskamara alla jääb

muda või veekiht. Õõtskamaral kasvavad valdavalt madalsootaimed26.

25 Kaitstavate soode tegevuskava. https://envir.ee/media/1755/download 26 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

43

Jalase loodusalal asub siirde- ja õõtsiksoid kokku kokku 22,7 ha, millest 13 ha on väga

hea (A) esinduslikkusega, 6,7 ha hea (B) esinduslikkusega ja 3 ha arvestatava (C)

esinduslikkusega.

2.2.2.3. NOKKHEINAKOOSLUSED (Rhynchosporion) TURVASTUNUD

NÕGUDES (7150)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Kuigi nokkheinakooslusi kaitsealal kaardistatud ei ole, on see seatud loodusala

eesmärgiks. Nokkheinakooslused esinevad Eestis rabaälvestes, kujutades endist ühte

osa rabale (7110*) iseloomulikust taimkattekompleksist. Kuna väljaspool rabasid võib

meil nokkheinakooslusi leida vaid väga väikeste fragmentidena, ei ole seda

loodusdirektiivi elupaigatüüpi Eestis vajadust iseseisva tüübina käsitleda. Seega

kaitstakse nokkheinakooslusi läbi rabade kaitse ning selle elupaiga puhul eraldi kaitse-

eesmärki ja oodatavaid tulemusi kaitsekorraldusperioodi lõpuks välja ei tooda.

2.2.2.4. ALLIKAD JA ALLIKASOOD (7160)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

See elupaigatüüp hõlmab eelkõige allikasoid, kuid ka ümbritseva soota allikaid, mis on

olulised elupaigad mitmetele haruldastele liikidele. Allikad ja allikasood paiknevad

seal, kus põhjavesi voolab või immitseb maapinnale – nõlvade ning veerude jalamil või

veekogude kalda-alal27.

Elupaik on loodusala ja maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks, kuid kaitsealal ei ole

elupaika kaardistatud, kuna levikukaardi koostamiseks ei ole piisavalt andmeid. Osad

allikad (Tulimurru, Vainupealse, Keetaallikas, Latsi) on kantud ürglooduse raamatusse.

Vajalik on tellida inventuur/ekspertiis, mis hindaks allikate ja allikasoode võimalikkust

kaitsealal. Eestis on loendatud umbes 3000 allikat, neist 95% on väikesed. Suurest

arvust hoolimata on allikad üheks kõige enam ohustatud elupaigaks. Neid võib kergesti

rikkuda reostamisega ja sootuks hävitada maakuivendusega, mis ei pruugi üldsegi

toimuda allika lähinaabruses.

2.2.2.5. NÕRGLUBJA-ALLIKAD (7220*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

See elupaigatüüp hõlmab allikaid, kus moodustub nõrglubi – poorne, peamiselt

kaltsiumkarbonaadist koosnev sete. Nõrglubi ladestub, kui kaltsiumirikas põhjavesi

immitseb maapinnale ja aurustub. Aurumata jäänud vesi valgub taimede vahele ja mulla

ülakihtidesse, nii kujunevad nendegi allikate ümber allikasood: nõrglubjalasundit katab

hästi lagunenud turvasmuld. Oru veerudel on turvast tavaliselt alla meetri, lammil või

selle jalamil võib aga turbalasund küündida mitme meetrini. Taimkate sarnaneb

üldjoontes lubjarikaste madalsoode (7210), kohati ka allikasoode omale (7160)28.

Elupaik on loodusala ja maastikukaitseala eesmärgiks, kuid täpsemad leiuandmed

puuduvad. Andmebaasi EELIS andmetel allikaid kaitsealal pole ning varasemates

27 EELIS 28 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

44

inventuurides pole allikaid kaardistatud. Vajalik on tellida inventuur/ekspertiis, mis

hindaks nõrglubja-allikate võimalikkust kaitsealal.

2.2.2.6. LIIGIRIKKAD MADALSOOD (7230)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Madalsoo on soode esimene arenguaste, kus rohkem kui 30 cm tüsedusest turbakihist

hoolimata saavad taimed suurema osa toitaineid põhjaveest. See elupaigatüüp hõlmab

liigirikkamat osa madalsoodest, mis enamasti toituvad lubjarikkast põhjaveest29.

Jalase maastikukaitsealal on elupaigatüüpi liigirikkad madalsood (7230) kokku

156,2 hektaril. Valdavalt paiknevad liigirikkad madalsood Kõrvetaguse raba vahetus

läheduses, vähem leidub neid Sõbessoo ümbruses. Lisaks on elupaigatüüp määratud

kaasnevaks elupaigaks 0,3 ha suurusel 6270* elupaigal. Väga hea (A) esinduslikkusega

elupaiku on Jalase MKA-l kokku 5,9 ha, hea (B) esinduslikkusega 79,1 ha ning

arvestatava (C) esinduslikkusega elupaiku 71,2 ha. 18,6 hektaril ei ole esinduslikkust

hinnatud.

Kõrvetaguse Parka soos on planeeritud II prioriteedi vajadusena taastada 91 ha

elupaigatüüpi 723030.

2.2.3. MAGEVEEKOGUD

2.2.3.1. HUUMUSTOITELISED JÄRVED JA JÄRVIKUD (3160)

LoD I ‒ jah; KE ‒ jah; LoA – jah

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad eelkõige huumustoitelised (düstroofsed)

rabaveekogud – pruuniveelised järved ja rabalaukad, mille vesi on happeline (pH 4‒6)

ning rohke humiinaine tõttu üsna tume. Eestis arvatakse sellesse elupaigatüüpi ka eriti

happelise veega (atsidotroofsed) mineraalmaajärved, millel on tugev sissevool metsa-

või sooaladelt, ning pehme pruuni veega segatoitelised veekogud. Kõige rohkem leidub

meil rabajärvi ja –laukaid, kus kõrgem kaldaveetaimestik kas puudub või on liiga hõre,

veesiseseid soontaimi ei kasva ning ka ujulehtedega taimi on vähe, kuid nii kaldal kui

ka kaldavees kasvab rohkesti turbasamblaid31.

Jalase loodusalal asub Jalase järv, mis on määratud loodusdirektiivi elupaigaks

huumustoitelised järved ja järvikud (3160). Huumustoitelised järved ja järvikud on

esitatud nii loodusala kui kaitseala eesmärgiks. Jalase järv asub Sõbessoos ning selle

pindala on u 2,5 ha. Sõbessoo järv võeti kaitse alla juba 1964. aastal. Elupaiga

esinduslikkus on hinnatud A-ga (väga hea). Järvel tuleb lasta areneda loodusliku

protsessi raames ning vältida tema kahjustamist.

29 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 30 Kaitstavate soode tegevuskava. https://envir.ee/media/1755/download 31 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

45

2.2.4. PALJANDID JA KOOPAD

2.2.4.1. PLAATLOOD (8240*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Plaatloodusid eristatakse lubjakivide avamusaladel, kus väga õhuke mullakiht katab

paekivi vaid osaliselt. Sellest tulenevalt pole ka taimestik täielikult välja kujunenud

ning loopealsetele omased taimed kasvavad laiguti. Tegemist on äärmiselt kuiva

kasvukohaga, kuid ajuti, eelkõige kevaditi, võivad lohud siiski täituda veega. Lohkudes

ning paepragudes võib ka mullakiht olla tüsedam32.

Plaatloodusid on kaitsealal kokku kaardistatud 29,4 hektarit, millest 22,3 ha on väga

heas seisundis (A) ning 7,1 hektaril on esinduslikkus hindamata. Suurim 22,3 ha

suurune elupaik jääb Lipstu nõmme sihtkaitsevööndisse. 0,6 ha plaatloosid jääb Oodava

sihtkaitsevööndisse ning 6,5 ha Abrumetsa sihtkaitsevööndisse. Üks Abrumetsa

sihtkaitsevööndisse jääv 7,5 ha suurune plaatloo elupaigatüüp kattub loode (6280*)

elupaigatüübiga, kuid eelmise kaitsekorralduskavaga tehti ettepanek eemaldada loode

kasvukohatüüp ning asendada see plaatloo kasvukohatüübiga. Alale jäävad plaatlood

on väga liigirikkad:

2.2.5. NIIDUD

2.2.5.1. KUIVAD NIIDUD LUBJARIKKAL MULLAL (OLULISED

ORHIDEEDE KASVUALAD; 6210*)

LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad poollooduslikud liigirohked aruniidud kuivadel ja

poolkuivadel lubjarikastel muldadel, samuti sürjaniidud – mõlemad on olulised

käpaliste kasvukohtadena. Peamiselt Lääne-Eesti madalikul ja läänesaartel, aga ka

Põhja-Eesti lavamaal levinud kuivad aruniidud on tasase või nõrga lainja pinnamoega.

Sürjaniidud seevastu kasvavad eelkõige küngastel ja seljandikel põuakartlikel korese-

ja lubjarikastel muldadel. Nii taimestikult (madalakasvulised kuivust taluvad liigid) kui

ka ökoloogiliselt tingimustelt sarnanevad sürjaniidud looniitudele33.

Jalase loodusalal paikneb elupaik ühe laiguna Jalase piiranguvööndi lõunaosas. 0,3 ha

suurune elupaik asub eramaal ning selle esinduslikkust on hinnatud arvestatavaks (C),

kuid nüüdseks on esinduslikkus ilmselt veelgi langenud. Varasemalt alale registreeritud

1,1 ha suurune elupaik inventeeriti 2016. aastal ümber elupaigatüübiks 7230.

Elupaiga säilimiseks tuleks kinnikasvanud alad taastada ning ülejäänud niitu karjatada

või niita.

32 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 33 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

46

2.2.5.2. LIIGIRIKKAD NIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)

LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah

Elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või

parasniisketel muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Elupaigatüübiga (6210)

võrreldes kasvavad selles koosluses toitainete suhtes vähem nõudlikud taimeliigid.

Taimkate on, nagu niitudel üldse, kujunenud pikaaegse karjatamise või niitmise mõjul.

Et see püsiks, tuleb jätkata majandamist tavapärasel viisil, seejuures mitte väetades.

Niisugused niidud on levinud üle Eesti lubjavaeste liiv- ja liivsavimuldadega aladel34.

Jalase loodusalal on elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) kokku

4,8 hektaril. Piiranguvööndisse jääb 4,4 ha hea (B) esinduslikkusega elupaiku ning

sihtkaitsevööndisse üks, 0,4 ha elupaik, mille esinduslikkus on arvestatav (C).

Kaasnevaks elupaigatüübiks on liigirikkad niidud lubjavaesel mullal määratud kahel

6410 elupaigal, kokku 0,4 hektaril. Elupaigatüübile liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal on 0,3 hektaril määratud kaasnevaks elupaigatüübiks liigirikkad madalsood

(7230) ning 1,8 hektaril aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510).

2.2.5.3. LOOD (ALVARID; 6280*)

LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah

Lood ehk alvarid katavad väga õhukese mullakihiga (mõnes kuni paarikümne

sentimeetrini) ja tasase pinnamoega paepealseid alasid. Need on enamasti kuivad või

väga kuivad kasvukohad: muldkate kuivab suve jooksul sageli läbi. Kevadeti seevastu

võivad alvarid olla üsna märjad ning sealsed lohud ajuti täituda veega35.

Lood on kaitsealal kaardistatud 5,9 hektaril Abrumetsa sihtkaitsevööndis, elupaik jääb

riigimaale ning on esinduslikkusega hea (B).

2.2.5.4. SINIHELMIKAKOOSLUSED (6410)

LoD I – jah; KE ‒ jah; LoA – jah

Sinihelmikakooslused on kooslused, millest enamik on kujunenud tugeva inimmõju

(kuivendamise) tagajärjel, mistõttu pole neil looduskaitselist väärtust. Tähelepanu

vajavad siiski kuivendamata aladel leiduvad rohke sinihelmikaga kooslused.

Jalase loodusalal jäävad sinihelmikakooslused Jalase piiranguvööndi lõunaossa, kokku

3,8 hektarile. 0,6 ha esinduslikkus on hinnatud arvestatavaks (C) ja 3,2 ha osas on

seisund määramata.

2.2.5.5. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad vähesel määral kuni mõõdukalt väetatud rohumaad. Et

väetamine vähendab oluliselt liigirikkust, siis pole niisugustel niitudel Eestis

kaitseväärtust, kuid kohati võivad need olla olulised puhveraladena muude

väärtuslikumate elupaikade vahel ja ümber. Sellesse elupaigatüüpi kuuluvad ka rohkem

34 EELIS 35 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn.

47

kui kümne aasta eest sööti jäetud põllumaad, millel looduslik taimkate on enam-vähem

taastunud. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupu kasvamist niidul pole selle elupaiga

määratlemisel Eestis ainumääravamaks peetud36.

Jalase loodusalal on elupaika 7 ha, millest 2,9 ha esinduslikkus on hinnatud heaks (B),

ning 4,1 ha esinduslikkus arvestatavaks (C). Lisaks on elupaik kaasnevaks

elupaigatüübiks 1,8 ha suurusel liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) elupaigal.

2.2.5.6. PUISNIIDUD (6530*)

LoD I – jah; KE; jah; LoA – jah

Tegemist on pärandkooslustega, mis on liigirikka taimestikuga, kus avatud niidulapid

vahelduvad väikeste puudetukkade ja põõsastega. Sel moel loodud mitmekesised

valgus- ja niiskustingimused võimaldavad kõrvuti kasvada nii niidu- kui ka

metsataimedel. Puudest kasvab elupaigas sageli laialehiseid liike (tamme, saart, pärna,

vahtrat), rohurindes leidub palju haruldasi ja ohustatud niiduliike, sealhulgas käpalisi.

Eesti puisniidud on väga liigrikkad: ühelt ruutmeetrilt võib leida rohkem kui 70 liiki

soontaimi (Laelatu puisniidul on loendatud isegi 76 liiki). Väga liigirohke on ka

loomastik (putukad, linnud jt). Puisniidud on kujunenud võsa ja puude osalise raiumise,

niitmise ning karjatamise koosmõjul. Põhiline oht puisniitudele on võsa ja metsa

pealetung tavapärase majandustegevuse lakkamisel: puisniitude ilme ja taimkate

püsivad vaid siis, kui neid järjepidevalt niidetakse37.

Jalase loodusalal on puisniite kokku 5,7 ha, millest 3,7 ha on esinduslikkus hinnatud

heaks (B) ning 2 hektaril arvestatavaks (C).

2.3. MAASTIK

Jalase on põlisküla mainiti juba 13. sajandil kirjapandud Taani hindamisraamatus

(Iales), kus pandi kirja 14 adramaad (leibkonda). Seoses matmispaikade (kivikalmete)

ja muinaspõldude leidmisega on alust arvata, et küla oli olemas juba muinasajal, kaks

tuhat aastat tagasi, mis muudab Jalase ajaloolise külamaastikuna eriti väärtuslikuks.

Jalase maastikukaitsealale jääb mitmeid muinsuskaitseobjekte (Tabel 4), millest osa

kultuurimälestisi on 1997. aastal võetud riikliku kaitse alla. Need mälestised paiknevad

kõik looduskaitseala piiranguvööndis, lisaks kehtib igale enne 2008. aasta 19.

detsembrit mälestiseks tunnistatud mälestisele eraldi seda ümbritsev 50 m laiune

kaitsevöönd38 . Kultuurimälestiste kaitsevööndis kehtivad ka muinsuskaitseseaduses

sätestatud kitsendused. Muinsuskaitseametiga peaks seega kooskõlastama paljusid

tegevusi (sh. mullatööd, puude mahavõtmine). Teadaolevalt ei ole kultuurimälestiste

säilitamisega probleeme esinenud. Kultuurimälestised ja nende kaitsevööndid on

leitavad Maa-ameti Geoportaalist Kultuurimälestiste kaardirakendusest.

36 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 37 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Auratrükk Tallinn. 38 Muinsuskaitseseadus § 95

48

Tabel 4. Kultuurimälestised Jalase maastikukaitsealal

Reg. Nr Nimi Liik

12140 Ohvriallikas Suurkivi allikakaev arheoloogiamälestis, ajalooline

looduslik pühapaik

12139 Liukivi arheoloogiamälestis, ajalooline

looduslik pühapaik

12138 Kultusekivi "Linnupesadega kivi" arheoloogiamälestis

12137 Kultusekivi arheoloogiamälestis

12136 Kultusekivi arheoloogiamälestis

12135 Kultusekivi arheoloogiamälestis

12134 Kultusekivi Arheoloogiamälestis

12133 Kultusekivi Arheoloogiamälestis

12132 Kultusekivi Arheoloogiamälestis

12131 Kivikalme Arheoloogiamälestis

12130 Kivikalme Arheoloogiamälestis

12129 Kivikalme Arheoloogiamälestis

12128 Kivikalme Arheoloogiamälestis

12127 Ohvrikoht hiiemägi arheoloogiamälestis, ajalooline

looduslik pühapaik

12126 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12125 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12124 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12123 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12122 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12120 Asulakoht ja muistsed põllud Arheoloogiamälestis

12119 Asulakoht Arheoloogiamälestis

8393 Jalase külakooli hoone Ajaloomälestis

Ametlikele mälestistele lisaks on Jalase MKA-l 2006. aastal inventeeritud nn

pärandkultuuri objektid (Tabel 5). Pärandkultuuri objektid on valitud lisaks

kultuurimälestisetele. Nende objektide kaitse sõltub maaomaniku heast tahtest, otsest

kohustust pärandkultuuriobjekti hooldada ja säilitada ei ole. Maaomanikul on võimalik

SA Erametsakeskus kaudu taotleda pärandkultuuriobjektide hooldustoetust. Jalase

pärandkultuuriobjektid on lisatud Maa-ameti vastavasse kaardirakendusse.

Lisaks on koostamisel Rapla valla üldplaneering, mille kehtestamisega võib tulevikus

kaasneda täiendavaid piiranguid-kohustusi omanikele seoses kultuurimälestistega.

Tabel 5. Pärandkultuuri objektid Jalase maastikukaitsealal (tabel järgmisel lehel)

Reg. Nr Nimi Tüüp Märkused

654:TAK:014 Lepparu talukoht Põlised talukohad Vana talukoht Parka raba servas.

654:VKK:004 Abru vahtkonna kordon Vahtkondade kordonid Endine Abru vahtkonna kordon. Praegu kasutusel elamuna. Vana maja asemele ehitati 1936. a uus. Vanast kohast

säilinud vundament ja sepikoja vare. Lähedal asub lehisepuistu, mis rajati omal ajal võõrliikide propageerimiseks.

668:TAK:001 Talukoht Põlised talukohad

654:AED:015 Ijemetsa kiviaed Kiviaiad, tarad

654:AED:014 Hiiemetsa kiviaed Kiviaiad, tarad Aed Mäe talu ja riigimetsa vahel, mis moodustab nurga. Hiiemets jäi 1967. ja 1969. a tormidest puutumata.

Külaelanike andmetel olevat hiies olnud kiik ja kooskäimise koht.

654:MUP:005 Muinaspõllud Muinaspõllud Säilinud põllukivihunnikud.

654:KIV:001 Rebasekivi Pärimustega kivid, ohvri- ja

kultusekivid Suur rändrahn. Kivi all ammusest ajast rebase urud.

654:MUP:004 Loigu muinaspõllud Muinaspõllud Säilinud mitmed põllukivi nn põllekivi hunnikud. Talukohast säilinud majaase, õunapuud, kreegid, ilupõõsad.

668:TAK:003 Loigu talukoht Põlised talukohad

654:KON:010 Mättasauna Vanad kohanimed Vana talukoht. Säilinud elumaja ja kõrvalhoone vundament. Kaevu raske kuuskede alt leida. Õues veel kreegid,

mõned õunapuud, ilupõõsad.

654:TAK:015 Tänavotsa talukoht Põlised talukohad Tänavotsa talukoht. Heinaküün suhteliselt hästi säilinud, sest 1990ndatel prooviti küüni taastada ja vahetati osa

katusekive. Rehielamust on jäänud ainult vundament ja mõni palk. Eemal on vanem majaosa ja keldri koht.

654:MVP:002 Metsavennapunker Metsavendade punkrid Asub endise Andrekse metsatee ääres.

654:KON:011 Huntaugu Vanad kohanimed Vana ürgilmeline karstilehtritega mets. Idapool (u 100 m) muinaspõllud.

668:TVK:005 Turbavõtukoht Turbavõtukohad

668:TVK:004 Turbavõtukoht Turbavõtukohad

669:TAK:002 Aaviku talukoht Põlised talukohad

654:MEK:001 Maaraja siht Vanemate

metsakorralduste jäljed Siht kahe mõisa metsamaa vahel. Aastaid Kuusiku metskonnas piir Abru ja Ohukotsu vahtkonna

vahel.

2.3.1. KÜLAMAASTIK

Jalase maastikukaitseala moodustamise peamine põhjus oli mure traditsioonilise

külamaastiku ja elulaadi kadumise pärast. Sõjaeelsest 50-st majapidamisest on säilinud

pooled. Viimastel aastatel on elanikkond püsinud stabiilsena, loomapidamine on aga

hääbumas. Külas on säilinud 1920.‒30. aastate maastikumuster. Külaelanikud on

teadlikud Jalase erilisest staatusest ning ühiselt tegutsev kogukond on küla välisilmet

ka jõudumööda korras hoidnud. Jalase MKA kaitse-eesmärk on kaitsta

loodusmaastikke, kaitselauseid liike ja traditsioonilisi külamaastikke.

KKK-s nähakse ette vaid esmaseid tegevusi, mis seonduvad maastiku üldise

väljanägemisega (Vainupealse niitmine või karjatamine, viidad). Kui soovitakse

terviklikku alust külamaastiku korrashoiule, on kogukonnal võimalik koostada

maastikuhoolduskava. Viimaste osas on Eestis mõningane praktika (Hellamaa, Kassari,

Kahala järve ümbrus, Rasina, Võhandu ürgorg jt.), ilmunud on mitmeid käsiraamatuid

ja juhendeid. Kava peaks näitama ära kohad, kus: on vaja hoida avatud maastikku ja

vaateid; võiks istutada hekke või alleesid; võiks taastada kiviaia; võiks püstitada

väikevorme (milliseid) jne.

Kaitse eesmärk: Külamaastik on säilinud avatuna, poollooduslikud kooslused on

hooldatud.

51

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Jalase loodusalal on üks matkarada – Jalase loodusrada. Jalase loodusrada algab Jalase-

Ohukotsu teel asuvast puhkekohast. Esialgu kulgeb pinnasrada 1 km ulatuses läbi

Arbumetsa sihtkaitsevööndi mitmekesise metsaosa, siis 300 meetrit mööda põlluäärt,

kust algab 0,7 km pikkune laudtee, mis viib läbi Sõbessoo sihtkaitsevööndi Jalase järve

äärde (Joonis 3).

Rada on heas korras, osa raja laudteest on kaetud traadist libisemisvastase kaitsega.

Jalase järve äärde on paigaldatud supluskoha infotahvel ja päästerõngad. Kaitsealal

asub kaks suuremat infotahvlit. Raja alguses on laud ning välikäimla. Vastavalt

vajadusele on vajalik sildade ja purrete hooldamine.

Joonis 3. Jalase MKA matkarada, infotahvlite ja teeviitade asukohad (aluskaart:Maa-

ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).

52

Rada läbib ligi 100 meetri ulatuses eramaad. 2019. aastal saatis RMK

Keskkonnaametile kooskõlastamiseks matkaraja rekonstrueerimise plaani. Töötati

välja uus rajatrass, et matkarada ei läbiks eramaad. Loodusraja kavandatav osa paiknes

tervenisti riigimaal, Jalase maastikukaitseala Arbumetsa sihtkaitsevööndis ja Sõbessoo

sihtkaitsevööndis, kus kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud olemasolevate ehitiste

hooldustööd ja tootmisotstarbeta rajatise püstitamine kaitseala tarbeks. Kavandatud

rajalõik läbib kaitstavaid elupaigatüüpe rabad (7110*), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050) ja siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ning II

kaitsekategooria liigi sinisammal leiukohta. 2023. aastal koostöös RMK-ga läbi viidud

välitöödel selgus, et rajatrassi muutus ei ole võimalik, sest see kahjustaks oluliselt

kaitse-eesmärke. Seetõttu rajatrassi ei muudeta. Vajalik on teha maaomanikuga

kokkulepe matkaraja selle lõigu osas, mis läbib eramaad. Eramaale ei planeerita

tähiseid ega infostende.

Jalase maastikukaitsealal on üks tähis, mis tähistab Jalase maastikukaitseala ning kaks

tähist, mis tähistavad Sõbessoo sihtkaitsevööndit. Jalase MKA on halvasti tähistatud.

Eelmises kaitsekorralduskavas toodi planeeritavate tegevuste all välja, et kaitseala

tähistamine muutub vajalikuks pärast uue kaitse-eeskirja jõustumist. Uus kaitse-eeskiri

jõustus 2018. aastal, mistõttu on tähiste paigaldamine vajalik.

Visioon: Rajatud taristu on kogu ulatuses heas seisus, külastuskorraldus püsib

optimaalsel tasemel (puuduvad külastusest tingitud kahjud kaitsealustele liikidele ja

kooslustele) ja külastajate arvu olulist kasvu ei kavandata.

53

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD

TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. INVENTUURID JA SEIRE

4.1.1.1. RIIKLIK SEIRE

Kaitsealal jätkatakse riikliku seire läbiviimist järgmiste programmide raames:

1) haudelindude kooslused (madalsood ja rabad)

2) röövlindude koosluste seire

3) kahepaiksete koosluste seire

4) ulukite jäljeloendus

5) metsakanaliste koosluste seire

6) kaitstavate sammalde liigiseire

Riikliku seiret korraldab Keskkonnaagentuur, teostaja sõltub programmist (teostatakse

hanke korras). Riikliku seire läbiviimine on I prioriteedi tegevus.

4.1.1.2. MAASTIKUKAITSEALA JA LOODUSALA KAITSE-EESMÄRGIKS

OLEVATE LIIKIDE INVENTUUR

Jalase loodusalal leiduvatest kaitsealustest liikidest on hea ülevaade, kuid mitmete

liikide puhul puuduvad andmed arvukuse kohta või on andmed vanad ning neid on vaja

uuendada. Vajalik on nendes kaardistatud elupaikades hinnata liigi arvukust ja

seisundit, kus andmed on vananenud või puuduvad. Soohiilaka puhul arvatakse, et

esinduslikke ja sobivaid kooslusi on liigile piisavalt ja liigi kasvamine alal on

tõenäoline, samas ei ole liiki alal kunagi registreeritud. Liikide andmete uuendamine

on oluline, et hinnata kaitse edukust ning vajadust kaitsemeetmeid rakendada või

muuta.

Liigid, mille andmed vajavad täpsustamist: eesti soojumikas, palu-karukell,

soohiilakas, koldjas selaginell, kärbessõis, lõhnav käoraamat, müür-raunjalg,

Russowi sõrmkäpp, sile tondipea, tõmmu käpp, kroonliudik, kaunis kuldking.

Tegevus on vajalik tabelis 2 kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkideni jõudmiseks.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt

2030. aastaks.

4.1.1.3. INVENTEERIMATA ALADE POOL-LOODUSLIKE KOOSLUSTE

INVENTUUR

Mitmed Jalase loodusalal põhikaardil põllumaana tähistatud alad on kinnikasvanud.

Tegemist on valdavalt rähksete, koreserikaste õhukeste või keskmise tüsedusega

muldadega, mis asuvad põuakartlikul alal, mistõttu ei ole neil suurt tavapõllunduslikku

ega metsanduslikku väärtust. Sellistel aladel on suur potentsiaal niitude ja

karjamaadena, mistõttu tuleks antud alad üle inventeerida ning sobivusel

poollooduslikeks kooslusteks määrata, et neid hooldataks poollooduslike koosluste

54

hoolduskavade järgi. Ortofoto järgi tuvastati selliseid alasid, mis vajavad üle

inventeerimist, kolmel katastriüksusel: 65401:002:0640; 65401:002:0030 ja

65401:002:0067, kokku 17,2 hektaril.

Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt

2030. aastaks.

4.1.1.4. ELUPAIGATÜÜPIDE INVENTEERIMINE

Kaardistada nii Jalase loodusala kui kaitseala kaitse-eesmärgiks olevad elupaigad:

allikad ja allikasood (7160) ja nõrglubja-allikad (7220*). Varasemalt pole neid elupaiku

alal kaardistatud. Allikaid võib kergesti rikkuda reostamisega ning maakuivendusega,

mis ei pruugi toimuda allika vahetus läheduses. Seetõttu on allikate ja allikasoode

kaitseks oluline nende asukohad kaardistada.

Kuna kaitseala elupaigaandmestik kohati vananenud ja ebatäpne, on lisaks on vajalik

esmalt kameraalselt üle vaadata ja korrastada soo- ja metsaelupaikade andmestik ning

seejärel otsustada, millised alad tuleb täiendava inventuuri raames üle hinnata. Juba

praegu on teada, et andmestik on puudulik (seisund määramata) 134,2 ha siirdesoo- ja

rabametsade (91D0*), 180,2 ha vanade loodusmetsade (9010*) ja 117,5 ha

rohundirikaste kuusikute (9050) ja 41,6 ha soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) osas.

Lisaks on seisund määramata 3,2 ha sinihelmikakoosluste (6410) osas ja täielikult

plaatlood (8240*), need tuleb täiendavalt inventeerida. Plaatloode osas tuleb hinnata

elupaiga seisund, taastamisvõimalused ja sobivus liikidele.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet hiljemalt 2030.

aastaks.

4.1.2. HOOLDUS-, TAASTAMIS- JA OHJAMISTEGEVUSED

4.1.2.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE JA LIIKIDE ELUPAIKADE

HOOLDAMINE JA TAASTAMINE

Liikide elutingimuste parandamiseks tuleks:

1. Hoida kinni kasvamast Lipstu nõmme looala. Selleks tuleb 2022. ja 2023. aastal

võsast puhastatud ala veel vähemalt ühel aastal üle niita, et lehtpuude võsud

eemaldada.

2. Eemaldada noored okaspuud ja noor lehtpuuvõsa Abrumetsa nõmmedelt

(Karukellaloo ja Koralliloo), et säilitada soodsad tingimused sealsetele

taimeliikidele.

3. Taastada niitmine või karjatamine Vainupealse allikatega niidul.

4. Taastada niitmine või karjatamine püst-linalehiku kõige suuremas kasvukohas

Jalase külas.

5. Peale plaatloode inventeerimist eemaldada nendelt võsa.

6. Hiljemalt 2026. aastal kontrollida üle lagedamad alad Oodava ja Lipstu

nõmmel, hinnata seal kaitsealuste taimeliikide seisundit ning vajadusel

kavandada töid alade avatuna säilimiseks (noor puistu eemaldada).

7. Sinisambla kasvukohas teha väikeses mahus kraavi kaldal pinnase avamist ja

raiel tekkinud puitmaterjali eemaldamist.

55

Lisaks on Jalase loodusalal vajalik jätkata poollooduslike koosluste taastamist ja

hooldamist.

Taastamine ja seejärel hooldamine:

• 0,3 ha elupaigatüüpi 6210* ‒ kuivad niidud lubjarikkal mullal

• 3,6 ha elupaigatüüpi 6270* ‒ liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

• 5,9 ha elupaigatüüpi 6280* ‒ lood (alvarid)

• 3,8 ha elupaigatüüpi 6410 ‒ sinihelmikakooslused

• 7 ha elupaigatüüpi 6510 ‒ aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

• 3,4 ha elupaigatüüpi 6530* ‒ puisniidud

Hooldamine:

• 1,2 ha elupaigatüüpi 6270* ‒ liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

• 2,3 ha elupaigatüüpi 6530* ‒ puisniidud

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab riigimaal Riigimetsa Majandamise

Keskus ja eramaal Keskkonnaamet igal aastal, taastamistööd planeeritakse aastaks

2025.

4.1.2.2. VEEREŽIIMI TAASTAMINE

Jalase maastikukaitsealal on vajalik sooelupaikade seisundi parendamine

elupaigatüüpides rabad (37,9 ha), siirde- ja õõtsiksood (3 ha) ja liigirikkad madalsood

(71,2 ha). Lisaks on vaja parandada märgade metsade seisundit.

Riigimetsa Majandamise Keskus planeerib soode taastamist, mille eesmärgiks on luua

läbi kuivenduskraavide sulgemise eeldused ja aidata kaasa rabadele (7110*), siirde- ja

õõtsiksoodele (7140), liigirikastele madalsoodele (7230), siirdesoo- ja rabametsadele

(91D0*) ning soostuvatele ja soo-lehtmetsadele (9080*) iseloomuliku taimestiku

liigilise koosseisu ja struktuuri kujunemisele ning taastumisele, arvestades võimalusel

kaitsealuste liikide elupaikade eelistustega. Lisaks on eesmärk aidata kaasa

huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160) säilimisele ning elupaigatüübi rikutud,

kuid taastumisvõimelised rabad (7120) taastumisele rabadeks. Töid planeeritakse

Jalase maastikukaitseala Sõbessoo ja Kõrvetaguse sihtkaitsevööndis ning Jalase

piiranguvööndis.

Taastamisala kogupindala on u 259,7 ha, millest Sõbessoo loodenurga taastamisala

pindala on 17,2 ha, Sõbessoo kagunurga taastamisala pindala on 119,5 ha, Kõrvetaguse

taastamisala pindala on 50,5 ha ja Illesoo taastamisala pindala on 72,5 ha. Riigimetsa

Majandamise Keskus on 2021. aastal ette valmistanud Jalase maastikukaitseala

kraavide likvideerimise kavatsuse ja 2024. aastal valmis Jalase MKA soode veerežiimi

taastamistööde projekt.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus

aastaks 2030.

4.1.3. LOODUSÕPPE- JA PUHKEMAJANDUSLIKUD TEGEVUSED

Jalase loodusala loodusraja järjepidevaks hooldajaks on Riigimetsa Majandamise

Keskus. Lisaks raja regulaarsele korrashoiule on Jalase loodusrajale vaja lisada

56

infotahvleid, et tutvustada loodusalal olevaid liike ja elupaiku. Kaitsekorralduskavaga

plaanitakse uuendada kolme olemasolevat ala üldiselt kirjeldavat infotahvlit (suurt

infotahvlit). Raja alguses olevale infotahvlil tutvustatakse kaitseala üldiselt, sealhulgas

Iietse künnapuud. Juurde lisatakse kokku 6 infotahvlit, üks suur järve tutvustav

infotahvel Jalase järve loodusraja poolsesse külge ning 5, täpsemalt liike ja elupaiku

kirjeldavat infotahvlit loodusraja erinevatele lõikudele (väikest infotahvlit; Joonis 4).

Joonis 4. Planeeritavad infotahvlid jalase loodusalale (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).

Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus

2026. aastal.

57

58

4.1.4. TÄHISTAMINE

Jalase maastikukaitsealale on vaja lisada tähised:

• 1 tähis Kõrvetaguse sihtkaitsevööndi tähistamiseks. Tähisele on vaja lisada

viibimiskeelu piirangu aeg 1. veebruarist 30. juunini.

• 1 tähis Abrumetsa sihtkaitsevööndi tähistamiseks

• 1 tähis Sõbessoo sihtkaitsevööndi tähistamiseks

• 2 tähist Oodava sihtkaitsevööndi tähistamiseks

• 7 tähist Jalase MKA tähistamiseks

Tähised vajavad regulaarselt üle vaatamist, vajadusel asendatakse rikutud või

amortiseerunud tähis uuega.

Joonis 5. Jalase MKA tähised ja nende planeeritavad asukohad. (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, seisuga juuni 2023).

59

Tegevus kuulub II prioriteeti ning seda korraldab Riigimetsa Majandamise Keskus igal

aastal.

4.1.5. KAVAD JA EESKIRJAD

4.1.5.1. KAITSE-EESMÄRKIDE JA LOODUSALA PIIRIDE MUUTMINE

Käesoleva kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek lisada Jalase maastikukaitseala

kaitse-eesmärgiks liigid must hundiseenik ja sinisammal. Lisaks on Jalase

maastikukaitseala kaitse-eeskirja määruse seletuskirjas välja toodud, et pärast määruse

jõustumist tehakse Euroopa Komisjonile ettepanek muuta Jalase loodusala piire, mis

tuleb viia vastavusse siseriiklike piiriga. Loodusala piirimuudatuse ettepaneku Euroopa

Komisjonile teeb Kliimaministeerium.

Sinisammal on riikliku punase nimestiku kategooria järgi kriitilises seisundis olev liik.

Eestis on registreeritud liiki kolmes kasvukohas, millest Jalase maastikukaitsealale jääb

üks. Seetõttu on oluline liigi elupaika Jalase maastikukaitsealal kaitsta. 2016. aastal

koostatud sinisambla seirearuande kohaselt kasvab sammal Sõbessoo seireala kraavi

paremkaldal (lõunanõlval). 2022. aastal laiendati sinisambla kasvukohta sissevoolava

kraavi otsa, kus olevat probleemiks võsastumine ja kraavis asuv puidurägastik. Kuna

liigi kasvukohaks on kiirevoolulise kruusapõhjalise kraaviosa varjulisema nõlva avatud

pinnas võib ohuks olla veetaseme tõstmine kraavis.

Pildil sinisambla kasvukoht.

Must hundiseenik on riikliku punase nimestiku kategooria järgi väljasuremisohus.

Eestis on kokku seitse leiukohta, nendest kaks jäävad Jalase maastikukaitsealale.

2019. aastal registreeriti Jalase maastikukaitseala leiukohtadest kokku viis viljakeha

ning tegemist on ühe esinduslikuma kasvukohaga Eestis. Seetõttu on ka selle liigi

elupaikade kaitse ja liigi Jalase maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks seadmine oluline.

60

Kaitsekorralduskavaga tehakse ettepanek muuta Jalase maastikukaitseala kaitse

eesmärgiks olev elupaigatüüp 6210 (kuivad niidud lubjarikkal mullal), elupaigatüübiks

6210*(kuivad niidud lubjarikkal mullal – olulised orhideede kasvualad). Antud niitudel

on suur potentsiaal mitmete erinevate orhideede kasvuks. Vajalik on järjepidev

hooldamine.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldavad Keskkonnaamet ja

Keskkonnaministeerium aastaks 2030.

4.1.5.2. TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine on kava kohustuslik

osa, mistõttu on tegemist I prioriteedi tegevusega.

Tegevus kuulub I prioriteeti ning seda korraldab Keskkonnaamet üks kord kümne aasta

jooksul.

4.2. KAVANDATUD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 6) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine), kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 6. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne

või korduv

tegevus)

Inventuurid, seired, uuringud

1 Riiklik seire Seire KAUR I Igal aastal

2 Maastikukaitseala ja loodusala kaitse-eesmärgiks olevate

liikide inventuur Inventuur KeA I 203039

3 Inventeerimata alade poollooduslike koosluste inventuur 17,2 ha Inventuur KeA II 203040

4 Elupaigatüüpide inventeerimine 476,7 ha Inventuur KeA I 2030

39 Kaitse-eesmärgiks olevate liikide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030. 40 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030.

62

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) koosluse

hooldamine 0,3 ha Hooldamine RMK I Kord aastas

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*) koosluse taastamine 0,3 ha Taastamine RMK I 2025

7 Liigirikkad nidud lubjavaesel mullal (6270*) koosluse

hooldamine

1,2 ha Hooldamine RMK I Kord aastas

+ 3,6 ha

8 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) koosluse

taastamine 3,6 ha Taastamine RMK I 2025

9 Lood (alvarid) (6280*) koosluse hooldamine 5,9 ha Hooldamine RMK I Kord aastas

10 Lood (alvarid) (6280*) koosluse taastamine 5,9 ha Taastamine RMK I 2025

11 Sinihelmikakooslused (6410) koosluse hooldamine 3,8 ha Hooldamine RMK I Kord aastas

12 Sinihelmikakooslused (6410) koosluse taastamine 3,8 ha Taastamine RMK I 2025

13 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) koosluse

hooldamine 7 ha Hooldamine RMK I Kord aastas

14 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga (6510) koosluse taastamine 7 ha Taastamine RMK I 2025

15 Puisniidud (6530*) koosluse hooldamine 2,3 ha

Hooldamine RMK I Kord aastas + 3,4 ha

16 Puisniidud (6530*) koosluse taastamine 3,4 ha Taastamine RMK I 2025

17 Veerežiimi taastamine 259,7 ha Taastamine RMK I 2030

18

Elupaigatüüpide rabad (7110*), siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), liigirikkad

madalsood (7230), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad

(7120) ning siirde- ja õõtsiksood (7140) seisundi parendamine

pärast veerežiimi taastamistöid

193,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

63

19 Elupaigatüübi vanad loodusmetsad (9010*) seisundi

parendamine 72,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205041

20 Elupaigatüübi vanad laialehised metsad (9020*) seisundi

parendamine 0,6 ha

Koosluste

seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

21 Elupaigatüübi rohunditerikkad kuusikud (9050) seisundi

parendamine 9,6 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

22 Jalase loodusraja infotahvlite uuendamine 3 tk Infotahvlite

rajamine RMK/KeA II 2026

23 Infotahvlite lisamine Jalase loodusrajale 6 tk Infotahvlite

rajamine RMK/KeA II 2026

24 Loodusraja hooldamine 1 tk

Radade,

külastuskeskuste

ja puhkekohtade

rajamine

RMK II Igal aastal

41 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

64

29 Jalase loodusala tähiste lisamine 12 tk

Kaitsealuste

objektide

tähistamine,

tähiste

hooldamine

RMK II 2025

Kavad, eeskirjad

30 Kaitse-eesmärkide ja loodusala piiri muutmine Kaitsekorra

muutmine KeA/KliM I 2030

33 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

Kasutatud kirjandus

EELIS. (2010). Kasutamise aeg: 2023. a., allikas:

https://eelis.ee/default.aspx?state=2;572247461;est;eelisand;;&comp=objresult

=rahvala&obj_id=48218001

Heinsalu, Ü. (1997). Jalase omas maastikus. Jalase küla aja ja looduse lood. Tallinn:

76-98.

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade

elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical

OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2012). Jalase maastikukaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021.

Keskkonnaamet. (2015). Kaitstavate soode tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2015). Kauni kuldkinga kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2015). Metsise(Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2015). Tedre (Tetrao tetrix) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2018). Must-toonekure(Ciconia nigra) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2021). Püstkiviriku (Saxifraga adscendens) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet. (2022). Kanakulli (Accipiter gentilis) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaagentuur. (2019). Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire 2019. aasta

aruanne. Tartu.

Mesipuu, M. (2011). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

K O R R A L D U S

09. aprill 2024 nr 1-3/24/173

Jalase maastikukaitseala ja loodusala

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Jalase maastikukaitseala ja Jalase loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond