Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 4 (E67)

Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-

120,6 asuva Are–Nurme lõigu

ehitamiseks“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/362

Tee ehitusloa andmise kuupäev 10.05.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Enne kinnisasjal ehitustöödega alustamist peab olema sõlmitud kinnisasja omanikuga kokkulepe ehitustööde teostamiseks või ehituseks vajaliku maa omandamiseks.

2. Tööde teostamisel lähtuda Eesti Lairiba Arenduse SA (ELA SA) kooskõlastuses nr

KK2297 toodud nõuetest.

3. Enne Telia Eesti AS sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik

sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille

osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Tööde teostamisel

lähtuda Telia Eesti AS projekti kooskõlastuses nr 36709501 esitatud kooskõlastuse

tingimustest.

4. Tööde teostamisel lähtuda Elering AS kooskõlastuses nr 12-9/2023/482 toodud nõuetest.

5. Elektrilevi OÜ elektripaigaldise ümberpaigutamiseks kooskõlastada tööjoonised

täiendavalt. Elektrivõrgu ümbertõstmiseks esitada taotlus ümberehituseks ning sõlmida

projekteerimise ja ehitustööde teostamiseks leping.

6. Ehitustöödega mitte alustada varem, kui äralõiked Maa-ameti volitusalas olevatest

kinnisasjadest on välja jagatud ning Kliimaministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud

korras üle antud.

7. Tee-ehitustööde käigus lõhutud katastriüksuste piirimärkide taastamine on ehitaja

kohustus.

8. Ehitada kaks mahasõitu Tammiku katastriüksuse (14901:001:0074) lahustükkidele.

9. Ehitada Tammiku katastriüksuse (14901:001:0074) põikkraavidele ühendused põhiteega

2

paralleelselt kulgeva kraaviga.

10. Ehitada Kummi katastriüksusel (80901:001:0721) kruusast kogujatee pikendus kuni ol.ol

mahasõiduni.

11. Ehitada kogujatee paralleelselt olemasoleva põhitee trassiga Parisselja praegusest

bussipeatusest Metsataguse teeni.

12. Pärna katastriüksusel (14901:001:0248) ei ole puude langetamine lubatud.

13. Ehitada kaks mahasõitu, üks Vana Tallinna mnt 38 (73001:001:1147) ja teine Ahto

kinnistule (73001:001:1416).

14. Rajada likvideeritava mahasõidu asemele asendus mahasõit Männiku kinnistule

kogujateelt nr KT-1100-P06 asukohaga ca PK 0+60.

15. Tori valla, Nurme silla piirkonna arheoloogiatundlikul alal arvestada võimaliku kiviaja

kultuurkihiga. Kaevetöödel, mis toimuvad määratletud arheoloogiatundlikul alal ja

väljaspool olemasoleva tee kehandit (sh ka teekehandist sügavamal), tagada arheoloogiliste

uuringute läbiviimine kaasates vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, §

68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

16. Riigiteel nr 19123 asuva parema poole bussipeatuse ühendamiseks Nurme silla piirkonna

kergliiklusteega rajada parempoolsest bussipeatusest vasakpoolse bussipeatuseni

kindlustatud peenar laiusega 0,75 m, kindlustamata peenra arvelt, vahemik orienteeruvalt

PK 4+25 – PK 5+90.

17. Rajada täiendav ühendus Nurme jalakäijate tunnelist tulevalt kergliiklusteelt Nurme tankla

suunas.

18. Rajada likvideeritava mahasõidu asemele asendus mahasõit Aru ja Ado-Metsa kinnistute

detailplaneeringuga planeeritud mahasõidu asukohta.

19. Kohalikul teel nr 7300140 Vana-Tallinna maantee vahetada km 4,787 asuv olemasolev

truup, uue truubi vastu, läbimõõt D=300mm. Kogu kinnistu ulatuses puhastada nõva.

20. Elbu väike konnakotka elupaigas tohib raadamise teostada ajavahemikul 1. septembrist

kuni 14. märtsini, et mitte nurjata konkreetse aasta pesitsust.

21. Looduskaitseseaduse kohaselt on kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal keelatud.

Keelatud on ka kaitsealuste taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

hävitamine. Selleks, et tagada looduskaitseseaduse nõuete täimine, tuleb enne

ehitustöödega alustamist kontrollida kaitstavate taime ja loomaliikide võimalik olemasolu

projektialal. Kuna vastavad andmed ei ole I ja II kategooria liikide kohta avalikult

kättesaadavad, tuleb selleks pöörduda Kekskonnaameti poole. Juhul, kui projektialal on

vahepealse aja jooksul registreeritud kaitsealuse liigi elupaik või püsielupaik, tuleb sellest

teada anda Transpordiametile, kes koostöös Keskkonnaametiga korraldab vajalikud

tegevused liikide kaitse tagamiseks.

22. Metsalinnustikule avalduva mõju leevendamiseks tuleb raadamist (raietöid) vältida

linnustiku pesitsusperioodil 15. aprillist 31. juulini.

23. Lähtudes veeseaduse § 196 lg 2 on veekogusse uute truupide paigaldamiseks, kui nende

kogumaht ületab 5 m3; tee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamisel avalikult

kasutataval veekogul või avalikul veekogul; veekogu süvendamisel (setendi

eemaldamisel), kui maht on 5-100 kuupmeetrit; keemilise taimekaitsevahendi kasutamisel

veekaitsevööndis (nt sildadel ja truupidel) vajalik veekeskkonnariskiga tegevuse

registreerimine Keskkonnaametis. Vooluveekogu (sh peakraavi) sängi muutvateks töödeks

on vaja taotleda veeluba. Kui kavandatavate tegevuste käigus toimuvad tegevused, millest

osa vajab veeluba veeseaduse (VeeS) § 187 p 17 kohaselt ja teised veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel, siis tuleb esitada Keskkonnaametile

ühine taotlus veeloa saamiseks.

24. Kui ehitatav sild või truup ei asu avalikul või avalikult kasutataval veekogul, tuleb seda

käsitleda tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab

veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut (VeeS § 196 lg 2 p 5) või veeluba (VeeS §

3

187 p 10).

25. Sildade ja truupide paigaldamiseks (sh truubi remont) tee koosseisu kuuluva silla või truubi

ehitamisel avalikul või avalikult kasutataval veekogul tuleb veekeskkonnariskiga tegevuse

registreering taotleda ka siis, kui allapoole veepinda jääv kogumaht ühe veekogu piires

arvutatuna jääb alla 5 m3 ja sellisel juhul kui maht ulatub üle 100 m3. Juhul kui, üks

tingimus on täitmata, st kui tegemist ei ole näiteks avaliku või avalikult kasutatava

veekoguga (nt teega ristuvad maaparandussüsteemide eesvoolud), tuleb seda käsitleda

tahke aine paigutamisena veekogusse, mis vastavalt mahule vajab registreeringut või luba.

26. Kui silla või truubi paigaldamisel või remondil on vajalik selles kohas ka veekogu

süvendada, siis antakse luba ainult VeeS § 196 lg 2 p 4 alusel. Kui tegemist ei ole avaliku

veekoguga, siis sellel juhul tuleb taotleda sõltuvalt mahust registreering (VeeS § 196 lg 2

p2 või § 187 p 8). Nii süvendamisel kui truupide paigutamisel kohaldub keskkonnamõjude

hindamise kohustus, kui tahkete ainete maht ühe veekogu piires on 2000 m3 ja

süvendamismaht 500 m3 (KeHJS § 6 lg 1 p 17 ja p 171).

27. Ehitustööde käigus ja veekogude ületamisel ja ehituskeeluvööndis (metsamaal ulatub

ehituskeeluvöönd piiranguvööndi piirini – LKS § 38 lg 2) tuleb vältida kallaste

kahjustamist, erosiooniohu tekkimist ning pinnase ja reostuse sattumist veekogusse.

Ehitusmasinate ja veokitega veekogus sõitmine ei ole lubatud.

28. Juhul, kui tööde käigus on vajalik puu- või põõsarinde raie vooluveekogude

veekaitsevööndis (10 m), tuleb veeseaduse § 119 punkti 2 kohaselt saada selleks nõusolek

Keskkonnaametilt.

29. Setete sissekande vähendamiseks Elbu ojasse, Angojasse ja Torni ojasse tuleb ehitustööd

vooluveekogude sängide õgvendamiseks teostada kuival aastaajal jõe madalseisu ajal, sest

siis on jõe vooluhulk väike ning aeglase voolu tõttu on heljumi edasikanne minimaalne.

Tagada tuleb võimalikult vähene heljumi edasivool ojades.

30. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad, tee-ehitusmasinate parkimiskohad, jäätmete ladustamiskohad jms ei tohi

olla rajatud veekogude veekaitsevöönditesse ega puurkaevude sanitaarkaitsealale. Sobivad

alad peavad olema kinnitatud ehituse järelevalveinseneri poolt.

31. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida

tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

32. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel veekogusse ning kandumisel ladustamisalast

väljapoole (nt õhu, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnase- või veereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

33. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad jms ei tohi olla rajatud

kohtadesse, kust on võimalik saasteainete sattumine otse pinnasesse.

34. Ehitusmaterjalide, jäätmete ja muude tööks vajalike materjalide ladustamiskohad peavad

olema sellised, kust on välistatud nende laialikandumine ja sattumine pinnasesse.

35. Ehitustöödel tuleb kasutada töökorras ja hooldatud transpordi- ja ehitusmasinaid. Vältida

tuleb sõidukitest ja masinatest kütte- ja määrdeainete ning muude ohtlike ainete lekkimist

keskkonda.

36. Ehitustegevuse ajal tuleb vältida tee-ehitusmasinate hoidmist, hooldamist (sh pesemist) ja

tankimist aladel, kus neist võib pinnasesse lekkida ohtlike aineid.

37. (Ehitus)materjalide ja jäätmete sattumisel pinnasesse ning ladustamisalast väljapoole (nt

kandumine tuule, vee või autorataste mõjul) tuleb laialikandunud materjal ja jäätmed

koheselt kokku koguda ning pinnasereostuse tekkimisel see koheselt likvideerida.

38. Ehitusetapis pinnase kahjustamise ulatuse piiramiseks tuleb võimalusel vältida tegevust

väljaspool teetrassi ja teemaad (sh ehitusmaterjalide ja jäätmete ladustamine, sõidukite ja

tee-ehitusmasinatega liikumine, nende hoiustamine ja hooldamine, ehitusaegsete rajatiste

püstitamine vms).

39. Ehitustöödel tuleb lähtuda olemasolevate pinnavormide säilitamisest maksimaalses

4

võimalikus ulatuses.

40. Kooritav kasvupinnas tuleb pinnase kohaliku loodusliku väärtuse säilitamiseks võimalikult

suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal.

41. Mullatööde teostamisel tuleb kasutada olemasoleva muldega võimalikult sarnast materjali

vältimaks hilisemaid külmakerkelisi erinevusi.

42. Ehitustööde teostamisel tuuliste ilmadega tuleb tuule- ja mullaerosiooni vältimiseks/

vähendamiseks rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt ohustatud alade

niisutamine).

43. Pinnasetööde lõppedes tuleb ala heakorrastada ja haljastada.

44. Erosiooni vältimiseks teetammidelt tuleb tammide nõlvad kindlustada erosiooni vastu

sobilike erosioonitõkke meetmetega (erosioonitõkkematid).

45. Ehitamisel üle jäävat kasvupinnast käsitatakse kaevisena ning selle kasutamine toimub

vastavalt maapõueseaduse nõuetele (§ 96).

46. Maapõuest võetava materjali kasutamise kavandamisel on vajalik arvestada, et ehitamisel

üle jääva kaevise tarbimine ning võõrandamine saab toimuda vastavalt maapõueseaduse §-

le 97. Ehitamisel üle jääva kaevise võõrandamine või selle väljaspool kinnisasja tarbimine

on lubatud ainult Keskkonnaameti loal.

47. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmeseadusest ja kohalike omavalitsuste

jäätmehoolduseeskirjadest tulenevatest nõuetest.

48. Kõik tekkivad jäätmed tuleb koguda liigiti. Kogumisel tuleb vältida erinevate jäätmeliikide

omavahelist segunemist.

49. Jäätmete kogumiseks ning ajutiseks ladustamiseks kogumiskonteinerite kasutamisel tuleb

tagada, et need on lekkekindlad, sobivad jäätmete füüsikalis-keemilistele omadustele ning

on vastupidavad teisaldamisele ja transpordile.

50. Jäätmete kogumisel ja ajutisel ladustamisel peab olema välistatud jäätmete keskkonda

sattumine kokkupuutel sademetega, tuulega või jäätmetes toimuvate reaktsioonide

tulemusena.

51. Lahtiselt hoitavate jäätmete kogumisel tuleb eelistada kõvakattega pinda. Vajadusel tuleb

maapind ja/või jäätmed katta ilmastiku- ja lekkekindla kattega, et vältida jäätmete või neist

välja leostuvate saasteainete keskkonda sattumist. Katte kasutamisel tuleb jälgida, et see ei

tekitaks kokkupuutel jäätmetega soovimatuid reaktsioone.

52. Vältida tuleb jäätmete pikaajalist ajutist ladustamist tekkekohal. Kogumiskonteinerite

täitumisel/koormatäie jäätmete kogumisel tuleb suunata need käitlusesse. Maksimaalselt

on jäätmeid enne taaskasutusse suunamist lubatud ladustada kolm aastat ning enne

kõrvaldamist aasta (JäätS § 28 lg 7). Kui jäätmeid on kavas taaskasutada nende tekkekohal

ning ajavahemik jäätmete tekke ja taaskasutamise vahel on pikem kui 9 kuud, peab

jäätmete ladustamine toimuma selleks kohandatud laoplatsil (keskkonnaministri

21.04.2004 määruse nr 21 § 41 lg 11).

53. Jäätmehoolduse korraldamisel tuleb juhinduda jäätmehierarhia põhimõttest: eelistada

jäätmetekke vältimist, mille järgselt jäätmete korduskasutuseks ettevalmistamist, seejärel

ringlussevõttu ning järgnevalt muud taaskasutust. Kõrvaldamisele on lubatud suunata

jäätmed viimases järjekorras. Jäätmete taaskasutamisele suunamisel tuleb eelistada

ringlussevõttu.

54. Tekkivad jäätmed, mis sobivad ja mis on lubatud tekkekohal taaskasutamiseks, tuleb

võimalikult suures ulatuses taaskasutada objektil kohapeal. Jäätmete tekkekohal

taaskasutamisel tuleb juhinduda asjakohastes õigusaktides sätestatud nõuetest

(Jäätmeseadus, keskkonnaministri 21.04.2004 määrus nr 21). Kui tekkekohal

taaskasutatavate jäätmete kogus ületab 5 tonni aastas, on tegevuseks vajalik taotleda

jäätmeluba. Jäätmekäitleja registreerimist käsitleb jäätmeseaduse 9. jagu.

55. Jäätmeid on lubatud käitlemiseks anda üle vaid selleks vastavat keskkonnakaitseluba

omavale jäätmekäitlejale. Jäätmekäitleja valikul on soovitav rakendada läheduse

põhimõtet, et vähendada jäätmete transportimisest tulenevat keskkonnamõju.

5

56. Teostada tuleb pidevat järelevalvet jäätmehoolduse üle. Soovitav on määrata selleks

vastutav(ad) isik(ud) ja koostada vastav kord.

57. Hoiduda jäätmete ladustamisest vooluveekogude piiranguvööndis.

58. Lähtuda Tori valla jäätmehoolduseeskirjast.

59. Ehitustööde käigus ei tohi mälestist ohustada, rikkuda ega hävitada (MuKS § 33 lg 1).

60. Mälestise kaitsevööndis tuleb ehitustööde tegemisel järgida MuKS §-s 58 sätestatud

nõudeid ning arvestada arheoloogilise väärtusega leiu ilmsikstuleku võimalusega.

61. Tegevus mälestise kaitsevööndis tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.

62. Kui ehitustööde käigus teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja

kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või

selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd

peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest

Muinsuskaitseametit.

63. Tolmavaid ehitusmaterjale ja jäätmed tuleb nende käsitlemisel (veol, laadimisel,

teisaldamisel, ajutisel ladustamisel jms) vajadusel niisutada, et vältida/vähendada tolmu

teket ja levikut.

64. Kergesti tolmavate materjalide veoks tuleb kasutada kinniseid veokeid või katta koorem

tolmu levikut takistava kattega.

65. Ehitustööde teostamisel ning ehitusmaterjalide ja jäätmete käsitlemisel tuleb jälgida

ilmastikutingimusi. Piirkondades, kus ehitusobjektist 100 m raadiuses avatud aladel (st

kohtades, kus nt elamuala ja ehitusala vahel ei ole kõrghaljastust või teisi ehitisi või rajatisi,

mis õhusaasteainete levikut takistavad/vähendavad) asuvad majapidamised ning

tegutsevad ettevõtted, tuleb vältida tolmu tekitavate tööde ning materjalide käsitlemist

nende suunas puhuva tugeva tuulega (alates 10 m/s). Alternatiivina on see lubatud juhul,

kui rakendatakse meetmeid, millega välditakse neile tolmu kandumist (nt tolmavate

materjalide niisutamine).

66. Tuule- ja mullaerosiooni ning sellega kaasneva tolmu tekke ja leviku vältimiseks tuleb

rakendada erosiooni tõkestavaid meetmeid (nt erosioonitundlike alade niisutamine).

67. Ehitusplatsile viivatel katteta teedel ja ehitusplatsidel tuleb vajadusel (kuival, sademeteta

perioodil) teostada tolmutõrjet.

68. Tööks tuleb kasutada vaid veokeid, masinad ja seadmeid, mis on töökorras ja vastavad

kõikidele kehtivatele normidele.

69. Ehitusobjekti kõvakattega alad ning tööks kasutatavad veokid, masinad ja seadmed tuleb

perioodiliselt puhastada neile kogunevast tolmust.

70. Vältida tuleb ehitusmasinate pikemaajalist põhjendamatut tühikäigul töötamist (seismist).

71. Liiklusest tuleneva õhusaaste vähendamiseks tuleb vajadusel kehtestada kiirusepiirangud

ehitusobjektile viivatel teedel, ehitusobjektil ja selle piirkonnas.

72. Tööde läbiviimisel tuleb järgida kõiki töödele kehtestatud riiklikke ja konkreetsest

töökeskkonnast tulenevaid ohutusnõudeid ning ehitusobjektil kehtivaid liiklusreegleid.

73. Ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada kehtivate müra normtasemetega

(Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“) ja korraldada tööd viisil, et on

tagatud normidest kinnipidamine.

74. Impulssmüra põhjustavaid töid (nt lõhkamine, rammimine jne) on lubatud teha vaid

tööpäevadel kella 7.00-19.00.

75. Väga mürarikaste tööde teostamist ja tehnoloogiate (seadmete müraemissiooniga LW=115-

120 dB) kasutamist elamute piirkonnas (eeskätt Põhja-Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi

alevis, Halinga, Tarva ja Kangru külades ning Tori vallas Eavere külas) tuleb vältida öisel

ajal ning soovitavalt ka puhkepäevadel.

76. Peamine ehitustöödega seotud veokite liiklemine elamute piirkonnas (eeskätt Põhja-

Pärnumaa vallas Pärnu-Jaagupi alevis, Halinga, Tarva ja Kangru külades ning Tori vallas

Eavere külas) tuleb sättida päevasele ajale.

6

77. Töökeskkonna müra tasemed peavad olema kooskõlas töötervishoiu ja tööohutuse

seadusest tulenevate nõuetega.

78. Ehitustööde korraldamisel ja läbiviimisel tuleb kinni pidada sotsiaalministri 17.05.2002

määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtustest.

79. Ehitustöödel kasutatavad seadmed, masinad ja muud vibratsiooniallikad peavad olema

töökorras.

80. Kohtades, kus elamud paiknevad teostatavatest ehitustöödest kuni 30 m raadiuses, on

soovitav vältida vibratsiooni tekitavate tööde teostamist õhtusel ja öisel ajal ning

puhkepäevadel.

81. Enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku mõjualasse (teostatavatest

ehitustöödest 30 m raadiuses) jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude

jms) tehniline seisukord.

82. Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks

määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba

antakse

Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee

km 108,5-120,6 Are–Nurme lõigul 2+2

sõidurajaga maantee ehitamine, sh:

- Are eritasandiline ristmik;

- Nurme eritasandiline ristmik;

- Kalme-Angoja riste;

- Kurena riste;

- Ökodukt;

- Ernitsa–Are kogujatee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 108,5-

109,8);

- Tallinna–Pärnu–Ikla tee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 114,9-

115,2);

- Nurme–Raba kogujatee (põhi-

maanteest paremal pool lõigus km

114,1-119,8);

- Kummi–Nurme kogujatee (põhi-

maanteest vasakul lõigus km 117,9

kuni Nurme liiklussõlmeni);

- Nurme–Papsaare tee (põhimaanteest

paremal pool lõigus km 119,8-120,3);

- Nurme – Vana-Tallinna mnt

kogujatee (põhimaanteest vasakul

pool lõigus km 119,6-120,1);

- Nurme liiklussõlm – Vana-Tallinna

mnt (põhimaanteest vasakul pool

lõigus km 119,9-120,0).

- Vana-Tallinna maantee mustkatte

ehitus km 2,95-5,80;

- Kogujatee (põhimaanteest paremal

pool lõigus km 108,5-109,1)

7

- Kamariku tee mustkatte ehitus lõigus

km 0,00-0,52;

- Parisselja tee mustkatte ehitus lõigus

km 0,25-0,65;

- Parissselja tee – Männiku-Tammiku

tee mustkatte ehitus lõigus km 0,00-

0,46;

- Männiku-Tammiku tee mustkatte

ehitus lõigus km 0,182-0,913;

- Are–Elbu tee mustkatte ehitus lõigus

km 1,53-2,26

2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi SKEPAST&PUHKIM OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 11255795

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Laki põik 2, 12915 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 664 5808

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla

km 108,5 – 120,6 Are-Nurme lõik

Põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 2017-0074-1

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

12.04.2024 kiri nr 6.2-

2/3022-1

/…/

Projekti eesmärk on Tori vallas asuva olemasoleva 1+1 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse vastavusse

viimine teemaplaneeringuga kavandatud I klassi maanteele, kiirusrežiimiga 120 km/h. Are–Nurme lõigu

rekonstrueerimine sisaldab uute teerajatiste, teede (sh Are õgvenduse), kogujateede ja kergliiklusteede rajamist,

tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad ristmikud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite

asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Projekti

koosseisus on lisatud kaust 5 Põllumajandusdrenaaž (Riigitee E67 E67 Tallinn-Pärnu-Ikla km 99,5-120,6 Libatse-

Nurme Maaparandusliku osa toimik 1 Are-Nurme lõik, töö nr 2023034. Projekti koostaja IB Urmas Nugin OÜ

vastutav spetsialist Raul Tihane.) Töö nr 2023034 on PTA poolt kooskõlastatud 28.08.2023 nr 6.2-2/37439.

Projektiga on kaasatud järgmised maaparandussüsteemid: Parisselja 6115030020150/001; Kaldoja

6115050020080/ 001; Elbu-Angoja 6115050020050/001; Elbu-Angoja 6115050020060/001; Elbu- Angoja

6115030020070/001; Toobiski 6115030020090/001; Toobiski 6115030020070/002; Keskuse II

6115030020070/003; Keskuse II 6115030020010/001; Keskuse II 6115030020050/001; Räägu

6115030020030/001; Räägu 6115030020020/001; Räägu 6114870010350/001; Räägu 6114870010340/001;

Räägu 6114870010320/001; Räägu 6114870010290/001; Räägu 6114870010270/001; Ülejõe

6114870010270/002; Ülejõe 6114870010250/001; Ülejõe 6114870010201/001.

Maaparandusseaduse § 50 lõige 1 järgi kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud

ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel

ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse

ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetleja PTA-ga.

Põllumajandus ja Toiduamet on tutvunud riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 asuva Are- Nurme lõigu

tee ehituse ümberehitamise projektiga ja projekti koosseisu kuuluva maaparanduse osaga ning kooskõlastab

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik“ (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2017-

0074-1) esitatud kujul. Transpordiametil pärast projekti realiseerumist ja teelõigu Are-Nurme valmimist esitada

PTA-e taotlus teelõigu aluse maa väljaarvamiseks maaparandusehitiste registrist.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Peale projekti realiseerumist ja teelõigu Are–Nurme valmimist

esitada PTA-e taotlus teelõigu aluse maa väljaarvamiseks

maaparandusehitiste registrist

2 Muinsuskaitseamet

10.04.2024 kiri nr 5.1-

17.6/646-1

/…/

Muinsuskaitseamet tutvus projekti dokumentatsiooniga ning saadab käesolevaga järgnevad täiendused:

• Projekti asendiplaanile märkida Nurme silla ümbruse arheoloogiatundliku ala ulatus. Info vastava kaardikuvaga

on saadaval valla üldplaneeringus ning Muinsuskaitseamet saadab selle ka eraldi kaardikihina.

• Projekti seletuskirja täiendada eraldiseisva Muinsuskaitse peatükiga, milles on järgnev info:

• Projekti alale jääb Tori valla, Nurme silla piirkonna arheoloogiatundlik ala võimaliku kiviaja kultuurkihiga.

• Kiviaja küttide-kalurite-korilaste asustus koondus peamiselt veekogude (järved, jõed, mererand) kallastele,

mistõttu tuleb sellistel aladel kaevetöid tehes arvestada kunagiste elupaikade avastamise võimalusega. Kiviaja

asustusjäljed on raskesti ära tuntavad, sest sageli viitavad kunagisele asula- või laagripaigale vaid 1–5 cm suurused

töödeldud või töötlemata kivikillud, luutükid ja kergesti purunevad savinõude katkendid. Tori vallas paiknevad

potentsiaalsed kiviaja elupaigad Pärnu jõe ning selle harujõgede kallastel. Vastavad alad on kantud ka

arheoloogiatundlike alade kaardile. Valdav osa Tori valla arheoloogiatundlikest aladest ongi seotud jõgede

kallastel paiknenud asustusega.

• Eelnevale tuginedes soovitab Muinsuskaitseamet tungivalt kõigil kaevetöödel, mis toimuvad määratletud

arheoloogiatundlikul alal ja väljaspool olemasoleva tee kehandit (sh ka teekehandist sügavamal), tagada

Põhjendus:

Transpordiameti arvestab Muinsuskaitseameti toodud

tingimustega täiendades seletuskirja ja pannes kohustuseks Nurme

silla piirkonnas kaasata arheoloogiliste uuringute läbiviimiseks

pädev isik või ettevõtja.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2.Täiendada ehitusluba ja lisada ehitusloale kõrvaltingimusena

järgmine tingimus: Tori valla, Nurme silla piirkonna

arheoloogiatundlikul alal arvestada võimaliku kiviaja

kultuurkihiga. Kaevetöödel, mis toimuvad määratletud

arheoloogiatundlikul alal ja väljaspool olemasoleva tee kehandit

(sh ka teekehandist sügavamal), tagada arheoloogiliste uuringute

läbiviimine kaasates vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS

§- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

2

arheoloogiliste uuringute läbiviimine (meetodiks arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise

kultuurkihi ilmnemisel arheoloogilised väljakaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile

oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab

olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

• Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §- d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-

d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist „Erialane pädevus“ →

„Pädevustunnistused“ → „Filtreerimine - Omandatud eriala/kvalifikatsioon, kraad: Arheoloog“.

• Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti, kuna vastava

pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et seadusest tulenevalt (MuKS §

47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning

uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva alates uuringuteatise esitamisest.

Täiendada projekti vastavalt eeltoodud märkustele ja esitada uuesti kooskõlastamiseks.

Projekti üldosa seletuskirja ja plaanijoonist on vastavalt

ettepanekutele täiendatud, projekti uuesti kooskõlastamiseks ei

esitata.

3 Maa-amet

12.04.2024 kiri nr 6-

3/24/4766-2

/…/

Projektiga on äralõiked kavandatud järgmistest kinnisasjadest, mille riigivara valitseja on Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus on Maa-amet: Heki (tunnus 14901:001:0568), Puju (tunnus

14901:001:0565), Lodja (tunnus 14901:001:0572), Ojalauda (tunnus 14901:001:0128), Ojalauda (tunnus

14901:001:0129), Ojalauda (tunnus 14901:001:0175). Transpordiamet on 29.01.2024 esitanud taotluse nr 8-

4/24/1413-1 nimetatud kinnisasjade jagamiseks ja jagamise tulemusel tekkiva riigitee teenindamiseks ja

ehitamiseks vajaliku katastriüksuse üleandmist Kliimaministeeriumi valitsemisele. Maa-amet on 12.03.2024

kirjaga nr 7-2/24/1315-4 teavitanud Transpordiametit, et nõustub Lodja, Ojalauda, Puju ja Heki kinnisasjade

jagamisega ja jätkab menetlust taotletud maa-alade üleandmiseks.

01.11.2023 kirjaga nr 6-13/23/15332-2 oleme nõustunud projekti lahendusega ning selgitanud, et teeprojekti

kohaste ehitustöödega ei saa alustada enne, kui kavandatud äralõiked Maa-ameti volitusalas olevatest kinnisasjast

on välja jagatud ning Kliimaministeeriumile riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud. Maa-amet nõustub

ehitusloa andmisega tingimusel, et arvestatakse, et Maa-ameti kinnisasjadele kavandatud teid on võimalik rajada

alles pärast kui tee ehitamiseks vajalik ala on riigivaraseaduses sätestatud korras üle antud.

Otsus:

1. Lugeda ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt kooskõlastatuks.

2. Maa-ameti poolt nimetatud kõrvaltingimus on toodud ehitusloa

eelnõu punktis 6. Puudub vajadus ehitusloa eelnõu muutmiseks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Keskkonnaamet

15.04.2024 kiri nr 6-

2/24/7286-2

/…/

Käesolevale projektile on koostatud ka keskkonnamõjude hindamine (KMH)3 , mille aruande Transpordiamet

13.01.2023 otsusega nr 1.1-2/23/5 nõuetele vastavaks tunnistas. Keskkonnaamet on projektiga seotud märkused

ja seisukohad edastanud KMH menetluse käigus ning nendega on piisaval määral arvestatud. Projekti koostamisel

ja elluviimisel tuleb arvestada KMH aruande tulemustega ja seatud keskkonnameetmete ning kasutusaegsete

seiretingimustega. Ehitusloa eelnõu ja seatud kõrvaltingimuste osas täiendavad märkused puuduvad.

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andja on nõus ehitusloa eelnõuga.

2 Tori Vallavalitsus

/…/

Juhime tähelepanu, et varasemates kirjades on Tori vald soovinud, et:

1. lahendatakse bussipeatustele juurdepääs kergliiklusteega. Nurme liiklussõlmes seda tehtud ei ole. Sealt liiguvad

bussile ja bussilt koju Eametsa külas ja Nurme külas õppivad lapsed ning piirkonnas töötavad ja elavad täisealised.

2. Samuti käivad Nurme liiklussõlme läheduses tootmisalal töötavad inimesed ja parkivad kaugsõidu autojuhid

tanklas teenuseid kasutamas näiteks söömas. Kergliiklejale mõeldud tunnelist välja tulles peab teekonna

lühendamiseks lahendama tanklale juurdepääsu näiteks trepiga.

3. Are liiklussõlmes ei ole lahendatud Elbu tee ääres kergliiklusteelt liikumine tulevase tankla ja kaupluse poole,

mis on planeeritud Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringuga. Puudub teine juurdepääsutee. Olemasoleva

lahenduse puhul on vaja kergliiklejal tanklasse siseneda ringteed mööda. Samuti pole võimlik parkida autot tankla

juurde ja liikuda bussipeatusesse ilma ringteel jalgsi liikumata.

Põhjendus:

1. Transpordiamet arvestab ettepanekuga, kavandades

bussipeatusesse liikumiseks laiema kindlustatud peenra.

2. Täiendav ühendus tunnelist tulevalt kergliiklusteelt Nurme

tankla suunas on vajalik jalakäijatele ohutu, turvalise ja loogilise

ühenduse loomiseks.

3. Aru ja Ado-Metsa kinnistul on olemasolevad mahasõidud

riigiteelt nr 19219. Aru kinnistul olemasoleva juurdepääsu

asemele on projekteeritud mahasõit tulevaselt ringristmikult.

Sealt kaudu on lahendatud üks juurdepääsudest Aru ja Ado-Metsa

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

3

Palun lahendada juurdepääsude teemad. detailplaneeringu alale. Ado-Metsa kinnistul asuva olemasoleva

mahasõidu asemele rajada ehituse käigus asendus mahasõit.

Otsus:

Täiendada ehitusluba, lisada ehitusloa kõrvaltingimustena

järgmised tingimused:

1. Riigiteel nr 19123 asuva parema poole bussipeatuse

ühendamiseks Nurme silla piirkonna kergliiklusteega rajada

parempoolsest bussipeatusest vasakpoolse bussipeatuseni

kindlustatud peenar laiusega 0,75 m, kindlustamata peenra arvelt,

vahemik orienteeruvalt PK 4+25 – PK 5+90

2. Rajada täiendav ühendus tunnelist tulevalt kergliiklusteelt

Nurme tankla suunas.

3. Rajada asendus mahasõit Aru ja Ado-Metsa kinnistute

detailplaneeringuga planeeritud mahasõit.

3 Telia Eesti AS

e-kiri 09.04.2024

kiri nr 8-1/21-200/5964-2

(TRAM dokumendiregister)

/…/

Ehitusloa väljastamisel arvestada Telia eelprojekti kooskõlastusega „projekti kooskõlastus NR38484854“. Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse avaldaja on nõus ehitusloa tingimuste

eelnõuga.

4 Elering AS

11.04.2024 e-kiri 12-

9/2024/236

Kooskõlastatud tingimustel:

1. Projektialale ulatuvad Elering AS 110 kV Sindi – Audru L033 / 330 kV õhuliini Sindi – Harku L503

kaitsevöönd, mis on 40 m liini telgjoonest mõlemale poole;

2. Tööde teostamisel lähtuda lubatud kaugustest ja liinirajatiste kaitsevööndis tegutsemise korrast. Valdaja

peab kinni pidama Ehitusseadustiku §70. (Ehitise kaitsevöönd), Ehitusseadustiku §77. (Elektripaigaldise

kaitsevöönd) ja määrusest "Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele

esitatavad nõuded" (Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud tõkestada juurdepääsu elektripaigaldisele,

põhjustada oma tegevusega elektripaigaldise saastamist ja korrosiooni ning tekitada muul viisil olukorda, mis võib

ohustada inimest, vara või keskkonda, samuti korraldada kõrgepingepaigaldise õhuliini kaitsevööndis

massiüritusi, ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja

maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid, sõita masinate ja mehhanismidega õhuliinide

kaitsevööndis, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri);

3. Projektialal arvestada maa-ala kohta kehtestatud planeeringuid ja servituudialasid;

4. Vastavalt Ehitusseadustiku § 70. lõige 2 punkt 3 ja 4-le, peab õhuliinile säilima juurdepääsu võimalus;

Otsus:

1. Lugeda, et arvamuse andja on nõus ehitusloa eelnõuga.

2. Ehitustööde läbiviimisel arvestada kooskõlastuse tingimustega.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

4

5. Maa-aluseid kommunikatsioone ja statsionaarseid kraave võib rajada õhuliini kaitsevööndises piki liini

mitte lähemale kui 10 m ja risti liini mitte lähemale kui 25 m masti vundamendist, s.h tõmmitsast või mõnest

muust elemendist;

6. Õhuliini kaitsevööndis võib paigaldada kaableid kaitsetorusse min. 1,0 m sügavusele;

7. Kaevetööd õhuliini masti mistahes lähimale elemendile lähemal kui 10 m ei ole lubatud;

8. Ehitusmaterjalide ja pinnase ladustamine on keelatud Elering AS õhuliini kaitsevööndi teljele lähemale

kui kui 22 m;

9. Kaevetöödel ei tohi vigastada olemasoleva õhuliini konstruktsioone ega halvendada vundamentide

kandevõimet, läbikaevatud maandurid tuleb taastada;

10. Pinnase kõrguste planeerimisel tuleb arvestada metallmastide läheduses mastide vundamentide

kõrgustega, ehk vundamendi betoonosa peab olema 0,3 m ulatuses maast väljas;

11. Maantee ehitamisel arvestada, et tee ristumisel õhuliiniga peab olema tagatud 8,5 meetrine gabariit

riigimaantee ja õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C;

12. Sõidutee planeerida mitte lähemale kui 10 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti vundament);

13. Parkla, jalgtee ja kergliiklusteede rajamisel õhuliini juhtmete alla võtta arvesse, et Elering AS ei vastuta

õhuliinist tulenevate ohtude eest (nt. jäite kukkumine). Võimalusel kaaluda parklate rajamist selliselt, et juhtmete

alla parkimiskohti ei jääks;

14. Õhuliin ei tohi kulgeda üle suure hulga inimeste kogunemisega seotud spordirajatiste, mänguväljakute ja

puhkealade (bussipeatuse);

15. Tänavavalgustuse võib planeerida liini äärmisest juhtmest minimaalselt 5 meetri kaugusele. Valgusti

konstruktsiooni ning liini lähima faasijuhtme vahel peab toodud õhkvahemik säilima ka juhul kui konstruktsioon

kukub liini suunas (juhtme temperatuuri +60° juures);

16. Jalgtee ja kergliiklustee planeerida mitte lähemale kui 5 meetrit õhuliini elementidest (mast, tõmmits, masti

vundament);

17. Tööde teostamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade, teisaldatava lasti ja inimeste

lähenemine elektripaigaldise osadele lähemale kui 5 m;

18. Objektil või selle lähiümbruses olemasolevate elektripaigaldiste vigastamise ohu korral ehitustegevuse

tõttu, näha ette kaitsmise meetmed ning lahendused;

19. Ehitustööde teostamise ja hiljem hooldamise käigus on keelatud mehhanismide, masinate, nende osade,

teisaldatava lasti ja inimeste lähenemine pingestatud juhtmetele lähemale kui 3 m juhtme all ja 5 m juhtme kõrval

110 kV õhuliini korral ning 5 m juhtme all ja 5 m juhtme kõrval 330 kV õhuliini korral;

20. Projekti kooskõlastamiseks esitada projekti tehnovõrkude graafiline osa (asendiplaan koos lõigete ja

ristumise lahendusega) ning seletuskiri vastava osaga digitaalsel kujul (dwg). Failid saata aadressile

[email protected];

21. Kaeve- ja tõstetööd liinirajatiste kaitsevööndis on lubatud ainult pärast vormikohase taotluse esitamist ning

selle kooskõlastamist ja kaitsevööndis töötamise loa väljastamist Elering AS-i poolt. Taotluse vorm, esitada e-

posti aadressile [email protected].

5 Kliimaministeerium - Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

6 MTÜ Pärnumaa

Ühistranspordikeskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

5

7 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

8 Riigimetsa Majandamise

Keskus

- Põhjendus:

*Vt märkus.

Otsus:

1. Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Ado-Metsa

14901:001:0197

On vaja mahasõitu ka Ado-Metsa (14901:001:0197) kinnistule Are-Elbu teelt.

Mahasõit on praegu olemas ja seda plaanil veidi nihutati vastu Aru kinnistu piiri seoses Elbu küla Aru

ja Ado-Metsa detailplaneeringuga (kehtestatud 20.10.2022) ja mis arvestas selleaegset Are-Nurme

lõigu eelprojekti ning sai ka Transpordiameti heakskiidu. Praegu on joonisel see mahasõit lihtsalt

likvideeritud ja Ado-Metsa kinnistu jääb ilma ligipääsuta kui Are - Elbu tee antud projekti järgi

ehitatakse.

Põhjendus:

Aru ja Ado-Metsa kinnistul on olemasolevad mahasõidud riigiteelt nr 19219. Aru

kinnistul olemasoleva juurdepääsu asemele on projekteeritud mahasõit tulevaselt

ringristmikult. Sealt kaudu on lahendatud üks juurdepääsudest Aru ja Ado-Metsa

detailplaneeringu alale. Ado-Metsa kinnistul asuva olemasoleva mahasõidu

asemele rajada ehituse käigus asendus mahasõit.

Otsus:

Täiendada ehitusluba, lisada ehitusloa kõrvaltingimusena järgmine tingimus:

1. rajada asendus mahasõit Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringuga

kavandatud asukohta

Räägu-Kõrtsi

14901:001:0105

Seoses Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu tee ehitusega tekkis küsimus, et kas

Räägu-Kõrtsi juures Vana-Tallinna mnt alla jääv truup jääb alles? See truup on väga oluline, sest

muidu ei kuiva hoov enne jaanipäeva ära.

Otsus:

Täiendada ehitusluba, lisada ehitusloa kõrvaltingimusena järgmine tingimus:

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

6

1. kohalikul teel nr 7300140 Vana-Tallinna maantee vahetada km 4,787 asuv

olemasolev truup, uue truubi läbimõõt D=300mm. Kogu kinnistu ulatuses

puhastada nõva.

Aru

14901:001:0083

Ado-Metsa

14901:001:0197

/…/

Käesolevaga soovib Sunare OÜ (registrikood 16480373; edaspidi Sunare) juhtida Transpordiameti

tähelepanu asjaolule, et Sunare omandis on: 1) Aru, registriosa nr 1964306 (katastritunnus

14901:001:0083); ning 2) Ado-Metsa, registriosa nr 17680350 (katastritunnus 14901:001:0197)

kininnistud, mis piirnevad planeeritava (ehitus)tegevusega ning mille osas on kehtestatud Aru ja

AdoMetsa detailplaneering. Aru ja Ado-Metsa detailplaneering on kehtestatud Tori vallavolikogu

otsusega nr 109, 20. oktoober 2022 ning see on kättesaadav järgmiselt veebilehelt:

https://www.torivald.ee/elbu-kula-aru-ja-adometsa-dp. Transpordiamet on eelviidatud

detailplaneeringu ka kooskõlastanud. Kooskõlastus kättesaadav järgmiselt veebilehelt:

https://www.torivald.ee/documents/17490526/32111751/Transpordiameti+kooskõlastus.pdf/8e0c55f2-

d192-49ad-b75d-4e8e41107fb1?version=1.0

Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringuga on tagatud Ado-Metsa kinnistule planeeritava supermarketi ja

hotelli ning Aru kinnistule planeeritava elektriautode laadimistaristu, tankla kui ka veoautode ja busside

parkla ligipääs 19219 Are-Elbu teelt läbi planeeritud transpordimaa krundi. Aru ja Ado-Metsa

detailplaneeringuga määratud ligipääsutee asukoha väljavõte nähtav alljärgneval joonisel:

Transpordiameti poolt edastatud dokumentatsiooni kohaselt ei ole tagatud Sunare OÜ kinnistutele

juurdepääs kooskõlas kehtiva Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringuga (joonis lisatud all).

Eeltoodust tuleneval palub Sunare viia Riigitee 4 (E67) Tallinna-Pärnu-Ikla tee km 108,5-120,6

asuva Are-Nurme lõigu projekt viia vastavusse kehtiva Aru ja Ado-Metsa detailplaneeringuga.

Põhjendus:

Aru ja Ado-Metsa kinnistul on olemasolevad mahasõidud riigiteelt nr 19219. Aru

kinnistul olemasoleva juurdepääsu asemele on projekteeritud mahasõit tulevaselt

ringristmikult. Sealt kaudu on lahendatud üks juurdepääsudest Aru ja Ado-Metsa

detailplaneeringu alale. Ado-Metsa kinnistul asuva olemasoleva mahasõidu

asemele rajada ehituse käigus asendus mahasõit.

Otsus:

Täiendada ehitusluba, lisada ehitusloa kõrvaltingimusena järgmine tingimus:

1. rajada asendus mahasõit Aru ja Ado-Metsa kinnistute detailplaneeringuga

kavandatud asukohta

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

7

Männiku

14901:001:0040

Täpsustaks igaks juhuks veel üle kinnistu 14901:001:0040 Männiku Parisselja küla Tori vald mõningad

küsimused.

Maantaameti antmetel ei vaja männiku kinnistu müratõkke valli/seina. Ma saan aru ,et mudelprognoosi

järgi vastab seal müra tase nõuetele. Kui aga tulevikus selgub ,et müra tase ületab lubatu piiri siis kas

manateeamet võtab midagi ette selle olukorra likvideerimiseks.

Ja kas truupide ning sissesõidu teed said projektile märgitud naga me kontoris rääkisime.

Põhjendus:

Läbiviidud liiklusmüra uuringu (Kajaja Acoustics Oü, 2022) alusel ei ole Männiku

kinnistu eluhoonete teepoolsel küljel müra piirväärtus ületatud ning

leevendusmeetmeid riigitee nr 4 Are-Nurme teelõigu ehituse käigus ei kavandata.

Transpordiametil on müraallika valdajana atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel (üle

3 miljoni auto aastas liiklussagedusega maanteelõikudel) kohustus koostada

strateegiline mürakaart ning selle alusel välisõhus leviva müra vähendamise

tegevuskava. Kui kinnistuga piirneval maanteelõigul ületab liiklussagedus 3

miljoni sõiduki aastas (8200 ööpäevas) piiri, arvatakse see eelnimetatud

dokumentide koosseisu. Piirväärtuste ületamise korral kavandatakse müra

vähendamise tegevuskavaga vajalikud leevendusmeetmed.

Hooneni viiva tee juures olev mahasõit säilitatakse. Kinnistu teises otsas olev

juurdepääs likvideeritakse tee-ehituse käigus, selle asemele rajada asendus

mahasõit.

Otsus:

1. Likvideeritava mahasõidu asemele rajada asendus mahasõit Männiku kinnistule.

Orienteeruv asukoht on näidatud all oleval skeemil

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamiseks“

lisa 2

8

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Sauna 14901:001:0213

Aivo 14901:002:0219

Peetri 14901:002:0188

Lillemaa 14901:001:0239

Eestõnise 14901:002:0094

Ado-Antsu 14901:001:0067

Ado-Antsu 14901:002:0083

Sireli 14901:001:0261

Mardi 14901:001:0586

Pärna 14901:001:0247

Pärna 14901:001:0248

Madise 14901:001:0588

Tallipõllu tee 14 73001:001:1176

Saksa 73001:001:0501

Raja 14901:001:0026

Aadu 14901:001:0112

Möldrimetsa 14901:001:0326

Tõnise 14901:001:0231

Tõnisete 14901:001:0077

Oti 14901:001:0325

Madise 14901:001:0263

Peetre 73001:001:0220

Teevahe 14901:001:0137

Nurmeveski 73001:001:1527

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Ees-Angoja 14901:001:0478

Rukkipõllu 14901:001:0361

Ado-Antsu 14901:001:0068

Kalme 14901:001:0130

Farmeri 14901:001:0334

Pärivere 14901:001:0135

Tiksu 14901:001:0101

Illu-Toa 14901:001:0140

Jaani 14901:001:0082

Männiku 14901:001:0404

Anni 14901:001:0374

Uuetoa 14901:001:0189

Tallipõllu tee 12 73001:001:1175

Logistika 73001:001:0541

Sirtsu 14901:001:0154

Turbatööstuse 14901:001:0188

Juhani 73001:001:0272

Raba 73001:001:0273

Liiva 14901:001:0143

Sirtsu 14901:001:0155

Põikoja 14901:001:0438

Vana-Tallinna mnt 38 73001:001:1147

Ado-Metsa 14901:001:0198

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Tõnise 14901:001:0231

Lille 80901:001:0752

Johannese 14901:001:0055

Karikakra 14901:001:0058

Tõemaa 14901:001:0379

Laane 14901:001:0147

Suikeoja 14901:001:0103

Üle 14901:001:0136

Rabaääre 14901:001:0363

Veski 14901:001:0196

Torni 14901:001:0187

Tallipõllu tee 10 73001:001:1174

Ärikeskuse 73001:001:1547

Liini 80901:001:0720

Männi 14901:001:0124

Käära 14901:001:0071

Käära 14901:001:0072

Kummi 73001:001:1386

Kruusa 14901:001:0113

Künka 14901:001:0060

Liivapõllu 14901:001:0142

Vana-Tallinna mnt 4 73001:001:0756

Kamariku 14901:001:0044

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Halinga metskond 39 80901:001:0981

Räägumõisa 14901:001:0110

4 Tallinn-Pärnu-Ikla tee 80901:001:1038

Ahto 73001:001:1417

Koolisalu 73001:001:0691

Koolimetsa 73001:001:0690

Uus-Kooli 73001:001:0764

Sireli tee 22 73001:001:1315

Reinu 73001:001:0791

Vana-Tallinna mnt 8 73001:001:0790

Lausa 73001:001:0266

Vana-Tallinna mnt 6 73001:001:0265

Tallipõllu tee 10 73001:001:1171

Angoja 14901:001:0477

Kopra 14901:001:0409

Soo 14901:001:0407

Kärneri 14901:001:0107

Ado-Metsa 14901:002:0390

Tammiku 14901:001:0074

Tammiku 14901:001:0076

Tammiku 14901:002:0090

Mardisalu 73001:001:0742

Peetri 73001:001:1531

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa

eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

KORRALDUS

10.05.2024 nr 1.1-3/24/362

Tee ehitusloa andmine riigitee 4 (E67) Tallinna–

Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme

lõigu ehitamiseks

Transpordiamet annab tee ehitusloa riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva

Are–Nurme lõigu ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6 võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6

asuva Are–Nurme lõik paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnus 80901:001:0310;

73001:001:0154) Pärnu maakonnas Tori vallas Are alevikus ning Parisselja, Kurena ja Nurme

külades. Teedevõrgu terviklikkuse tagamiseks on ehitusprojekti haaratud munitsipaalomandis

kinnisasjad: Vana-Tallinna maantee (73001:001:1506; 73001:001:0314; 73001:001:0372;

73001:001:1505; 14901:001:0584; 14901:001:0520); Parisselja tee (14901:001:0507); Kalme-

Angoja tee (14901:001:0509); Kamariku tee (14901:001:0508; 14901:001:0044 ); Männiku-

Tammiku tee (14901:001:0510).

Põhimaantee ning selle toimimiseks vajalike teede ja rajatiste ehitamiseks on vajalikud äralõiked

kinnisasjadest katastriüksuse tunnusega: 14901:001:0438; 14901:001:0044; 14901:001:0247;

14901:001:0213; 14901:002:0219; 14901:001:0107; 14901:002:0188; 14901:001:0248;

14901:002:0090; 14901:001:0076; 14901:002:0094; 14901:001:0074; 14901:002:0390;

14901:001:0067; 14901:002:0083; 14901:001:0261; 14901:001:0586; 14901:001:0263;

14901:001:0040; 14901:001:0588; 14901:001:0478; 14901:001:0361; 14901:001:0083;

14901:001:0197; 14901:001:0113; 14901:001:0068; 14901:001:0060; 14901:001:0198;

14901:001:0426; 14901:001:0130; 14901:001:0334; 14901:001:0326; 14901:001:0124;

14901:001:0135; 14901:001:0101; 14901:001:0140; 14901:001:0082; 14901:001:0112;

14901:001:0404; 14901:001:0374; 14901:001:0189; 14901:001:0231; 14901:001:0239;

14901:001:0055; 14901:001:0058; 14901:001:0379; 14901:001:0147; 14901:001:0103;

80901:001:1336; 80901:001:1340; 14901:001:0072; 14901:001:0071; 14901:001:0136;

14901:001:0137; 14901:001:0363; 14901:001:0572; 14901:001:0188; 14901:001:0196;

14901:001:0187; 14901:001:0105; 14901:001:0128; 14901:001:0129; 14901:001:0175;

80901:001:0981; 14901:001:0507; 14901:001:0110; 80901:001:0721; 73001:001:0742;

73001:001:1147; 73001:001:1417; 73001:001:0220; 73001:001:0691; 73001:001:0690;

73001:001:0764; 73001:001:1315; 73001:001:0791; 73001:001:0790; 73001:001:0266;

2

73001:001:0265; 80901:001:0752; 73001:001:0756; 73001:001:1176; 14901:001:0510;

73001:001:0273; 73001:001:1175; 73001:001:0272; 73001:001:1174; 73001:001:1171;

73001:001:1531; 73001:001:0501; 73001:001:0541; 73001:001:1547; 14901:001:0477;

14901:001:0565; 14901:001:0142; 14901:001:0155; 14901:001:0077; 14901:001:0154;

14901:001:0143; 14901:001:0568; 14901:001:0499; 14901:001:0325; 14901:001:0026;

80901:001:0720; 80901:001:1341.

Transpordiamet on alustanud 29.11.2023. a teemaa omandamise menetluse ja teavitanud sellest

kirjalikult puudutatud isikuid.

Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme teelõigu ümberehitus

2+2 sõidurajaga maanteeks vastab Pärnu maakonnaplaneeringut täpsustavale teemaplaneeringule

„Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn – Pärnu – Ikla (Via Baltica) trassi asukoha täpsustamine km 92,0

– 179,0“, kehtestatud Pärnu maavanema 01.10.2012 korraldusega nr 529.

Lähtudes ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 13 lõikest 2 ja 4 on

eelnimetatud planeeringut täpsustatud projekteerimistingimustega. Projekteerimistingimustega

on täpsustatud ehitusseadustiku § 27 lõikes 4 toodud tingimusi, mida ei olnud võimalik määrata

maakonnaplaneeringu täpsusastmes (projekti koostamiseks vajalikud uuringud, teede ja rajatiste

täpsustatud asukohad, juurdepääsud kinnisasjadele, olemasoleva teedevõrgu ümberehitus,

bussipeatused, rajatised, sh ulukirajatised, müratõkkerajatised, keskkonnamõjude leevendamise

meetmed, kergliiklusteed, kogujateed, parklad, teevalgustus, tehnovõrkude ümberehitus).

Transpordiameti 11.01.2024 korraldusega nr 1.1-3/24/38 on antud projekteerimistingimused

riigitee 4 Tallinn–Pärnu–Ikla km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamise põhiprojekti

koostamiseks.

Tee ehitustööd toimuvad aastatel 2024-2027 vastavalt Skepast&Puhkim OÜ tööle nr 2017-0074-

1 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn-Pärnu-Ikla km 108,5-120,6 Are-Nurme lõik“. Projekti

asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 31.12.2026 nähtavad lingilt:

https://pilv.mkm.ee/s/ik6f7D5OfzhMIpn.

Projekti eesmärk on Tori vallas asuva olemasoleva 1+1 sõidurajaga maanteelõigu liikluslahenduse

vastavusse viimine teemaplaneeringuga kavandatud I klassi maanteele, kiirusrežiimiga 120 km/h.

Are–Nurme lõigu rekonstrueerimine sisaldab uute teerajatiste, teede (sh Are õgvenduse),

kogujateede ja kergliiklusteede rajamist, tee katendi ning muldkeha remonti (sh olemasolevad

ristmikud, vete äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta

liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. Põhimaantee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu

I klassi maantee ehitusprojektiga nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee

rajamist, mis KeHJS § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus.

3

Tuginedes eeltoodule, algatati Maanteeameti1 keskkonnatalituse juhataja 29.11.2019 otsusega nr

15-7/19/500 põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 99,0-120,6 Libatse–Nurme lõigu

põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH).

Riigitee 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu ehitamise

põhiprojektiga kavandatavate tegevuste mõju on hinnatud KMH aruandes (Skepast&Puhkim OÜ

töö nr 2017-0074 „Põhimaantee nr 4 (E67) Tallinn–Pärnu–Ikla km 98,0 – 120,6 Libatse – Nurme

lõigu põhiprojekti keskkonnamõju hindamine“), mis tunnistati nõuetele vastavaks

Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 13.01.2023 otsusega nr 1.1-2/23/52.

Võttes aluseks KeHJS § 24 lõike 1, lähtub Transpordiamet ehitusloaga kõrvaltingimuste seadmisel

KMH aruandest, aruande lõppjäreldustest ja keskkonnameetmetest. KMH aruandest tulenevad

keskkonnameetmed on kantud käesoleva korralduse lisaks 1 olevale ehitusloale.

Vastavalt EhS § 42 lõikele 7 esitab pädev asutus ehitusloa eelnõu vajaduse korral

kooskõlastamiseks asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse

esemega ja arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või

ehitamine puudutada.

Kavandatava ehitisega seonduvaid küsimusi on arutatud projekteerimistingimuste menetluses ning

selles väljendatud seisukohti on projekteerimisel arvestatud või põhjendatud arvestamata jätmist.

Projekteerimistingimused viidi läbi selge ja üheselt arusaadava riigitee plaanilahendusega.

Muuhulgas on seoses kavandatava tee laiendamisega 2+2 projektlahendusega maanteeks ning

osaliselt uuele trassile minekuga tekkinud vajadus viia läbi võõrandused piirnevatest

kinnisasjadest. Sellest lähtuvalt on projekti koostamise käigus koostatud krundijaotuskavad,

tutvustatud ja selgitatud projektlahendust, käimas on kinnisasjade võõrandamise protsess vajaliku

teemaa ulatuses.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

1 1.jaanuarist 2021 moodustus Veeteede Ameti, Maanteeameti ja Lennuameti liitmisel Transpordiamet

Vabariigi Valitsuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse alusel (Lennuameti, Maanteeameti ja

Veeteede Ameti ühendamine), RT I, 10.12.2020, 1. 2 https://transpordiamet.ee/pohimaantee-nr-4-e67-tallinn-parnu-ikla-km-990-1206-libatse-nurme-loigu-

pohiprojektiga-2

4

Tee ehitusloa aluseks oleva teeprojekti on kooskõlastanud Elektrilevi OÜ (projekti kooskõlastus

nr 0476087528), Telia Eesti AS (kooskõlastus nr38484854); Elering AS (kooskõlastus nr 12-

9/2023/482) ja ELA SA (kooskõlastus nr KK2297).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 42 lõike 2, EhS § 101 lõiked 2 ja

3, liiklusseaduse § 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82

„Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti

13, § 9 ja § 24 lõike 1, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–

Nurme lõigu ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

3. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse lääne osakonna ehituse üksus.

4. Edastada tee ehitusloa andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse

kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuulub järgnev lisa:

1. Riigitee 4 (E67) Tallinna–Pärnu–Ikla tee km 108,5-120,6 asuva Are–Nurme lõigu

ehitamiseks tee ehitusluba.

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus