Kanama LS ja kogujatee ehitusobjekti metsateatis

Tere. Esitasin raadamise metsateased joonisel sinisega märgitud aladel. Teistel aladel Metsaseadus ei kohaldu ja metsateast esitada ei ole vaja.

Materjali käitlemisel lähtuda Transpordiame ngimusest: Raadamise ja üksikpuude langetamise tulemusena saadav metsamaterjal on riigi vara ja tuleb üle anda Riigimetsa Majandamise Keskusele (RMK). Enne raie algust tuleb RMK tööjuhiga kokku leppida, milliseid metsamaterjali sormente toodetakse ja kuhu raiutud metsamaterjal kokku veetakse. Metsatease esitab tööde eel RMK. Metsamaterjal, mis ei ole käideldav – selle uliseerimise teostab Töövõtja. Lugupidamisega S en Soomets

From: "Sven Soomets" <[email protected]> Sent: 08/05/2024 13:47:59 To: <[email protected]>, "Aivar Laud" <[email protected]>, "Anu Laas" <[email protected]> Cc: Subject: FW: Kanama LS ja kogujatee ehitusobjekti metsateatis

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Sven Soomets RMK Edela reg Põhja varumisjuht +372 50 52 296 [email protected]

From: Ma Kärmas <[email protected]> Sent: Wednesday, May 8, 2024 1:18 PM To: Sven Soomets <[email protected]> Subject: Kanama LS ja kogujatee ehitusobjek metsateas

Tere, Oleme võitnud Kanama LS ja kogujatee projekteerimise ja ehitushanke. Seoses sellega palume esitada metsateatis projektis ettenähtud raadamistööde teostamiseks. Lugupidamisega / Best regards Matti Kärmas +372 5331 1084 [email protected] GRK Eesti AS Sära tee 7 Peetri, 75312 www.grk.ee

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 1/24

Töö nr P22014-2

RIIGITEE NR 4 TALLINN - PÄRNU - IKLA KM 15,0 - 28,5

TOPI-ÄÄSMÄE LÕIGU TEEPROJEKTIDE KOOSTAMINE

Saue vald, Harjumaa

Kanama liiklussõlm

Teedeosa seletuskiri

Tellija: Transpordiamet

Valge tn 4, 11413 Tallinn

reg.nr 70001490

tel 620 1200

e-post: [email protected]

Projekteerija: Reaalprojekt OÜ

Teemeistri 2, 10916 Tallinn

reg.nr 10765904

tel 6081100, faks 6081101

e-post: [email protected]

Projektijuht : T. Agasild

Projekteerija: A. Solovjov

2023

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 2/24

SISUKORD

1 ÜLDOSA .......................................................................................................................... 3

2 PROJEKTLAHENDUS .................................................................................................. 4

2.1 Üldandmed ............................................................................................................................... 4

2.2 Plaanilahendus .......................................................................................................................... 5

2.2.1 Põhimaantee T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla ............................................................................................ 5

2.2.2 Põhimaantee T11 – Tallinna ringtee .................................................................................................. 6

2.2.3 Projekteeritud rambid ........................................................................................................................ 6

2.2.4 Valitud tee ristlõike parameetrid ....................................................................................................... 7

2.2.5 Jalgratta- ja jalgteed .......................................................................................................................... 7

2.2.6 Bussipeatused .................................................................................................................................... 7

2.3 Vertikaalplaneering .................................................................................................................. 7

2.4 Muldkeha .................................................................................................................................. 9

2.5 Katend .................................................................................................................................... 10

2.5.1 Katendi materjalide minimaalsed nõuded ....................................................................................... 11

2.5.2 Tugipeenrad ..................................................................................................................................... 12

2.5.3 Äärekivid ......................................................................................................................................... 12

2.6 Veeviimarid ............................................................................................................................ 12

2.7 Konstruktsioonid .................................................................................................................... 14

2.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ...................................................................................... 14

2.8.1 Liiklusohutuse parandamiseks tehtavad tööd .................................................................................. 14

2.8.2 Liiklusmärgid .................................................................................................................................. 14

2.8.3 Muutuvteabega liiklusmärgid .......................................................................................................... 15

2.8.4 Teekattemärgised ............................................................................................................................ 15

2.8.5 Ehitusaegne liikluskorraldus ........................................................................................................... 16

2.8.6 Põrkepiirded .................................................................................................................................... 17

2.8.7 Nähtavus .......................................................................................................................................... 17

2.9 Tehnovõrgud .......................................................................................................................... 18

2.10 Keskkonnakaitse ..................................................................................................................... 18

2.10.1 Keskkonnamõju hinnangu kokkuvõte. ............................................................................................ 18

2.10.2 Müraseinad ...................................................................................................................................... 20

2.10.3 Ulukitarad ........................................................................................................................................ 21

2.11 Maastikukujundustööd ........................................................................................................... 24

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 3/24

1 ÜLDOSA

Käesolev töö on koostatud Transpordiameti tellimusel. Projekti koostamise aluseks on

riigihange „Riigitee nr 4 Tallinn - Pärnu - Ikla km 15,0 - 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide

koostamine“ (viitenumber 243798) (edaspidi projekt).

Projekt ala on jaotatud viieks erinevaks lõiguks:

Tee number KM (algus - lõpp) Lõigu lühinimetus Reaalprojekt OÜ töö number

T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla 15,0-17,7 Topi-Kanama P22014-1

T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla 17,7-19,0 Kanama sõlm P22014-2

T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla 19,0-23,0 Kanama-Jõgisoo P22014-3

T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla 23,0-26,7 Jõgisoo-Ääsmäe P22014-4

T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla 26,7-28,5 Ääsmäe sõlm P22014-5

Käesolevas kaustas on lahendatud T4 Tallinn - Pärnu - Ikla km 17,7 - 19,0 ehk Kanama

liiklussõlme teede osa. Seletuskirja üldosa ja olemasoleva olukorra kirjeldus asub projekti

üleses ühises üldosa seletuskirjas P22014_EP_AA-seletus.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 4/24

2 PROJEKTLAHENDUS

Plaanilahendusena on tegu täiendatud ristikhein tüüpi liiklussõlmega, kus pöörded toimuvad

põhiteest eraldatud paralleelsetel kogujateede kaudu.

2.1 Üldandmed

Põhimaantee nr 4 projekteerimisel on arvestatud järgmiste parameetritega:

Projekteerimise lähtetase – rahuldav;

Suurim lubatud piirkiirus – 120 km/h

Sõiduradade arv – 2+2;

Viadukti kõrgusgabariit– minimaalselt 5,2m;1

Jalg- ja jalgrattateede ristlõige – minimaalselt 2,5 m;

Põhimaantee ristlõige on valitud vastavalt „Riigiteede ristlõike valimise juhendile (27.07.2022).

Põhimaantee nr 11 projekteerimisel on parameetritega:

Projekteerimise lähtetase – rahuldav

Projekt lähtub varem koostatud „Põhimaantee nr 11 (E265) Tallinn ringtee km 30,1-34,5

Kanama - Valingu põhiprojekt II etapp km 30,1-31,0 (Reaalprojekt OÜ, Novarc Group AS, töö

nr 1342-P17001a-2)“ projektist (edaspidi Kanama-Valinu projekt) . See tähendab, et

põhimaanteed nr 11 on projekteeritud mahus, mis on vajalik uue viadukti lahendusega kokku

viimiseks. Käesoleva projektiga ei ole muudetud põhimaantee nr 11 telje plaanilist paiknemist,

pikiprofiililist, viraaži kallete tekkimist ja üleminekuid. Samuti ei ole muudetud tee

põikkaldeid.

1 * 5,2m gabariit on valitud tulenevalt Tellija soovist säilitada olemasolevad T4 ja T11 profiilid. Samuti on Topi

viadukti kõrgusgabariit 5,2m.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 5/24

Suurim lubatud piirkiirus – 70 km/h (vastavalt Kanama-Valinu põhiprojektile.)

Sõiduradade arv viaduktil – läbivalt 2+2 ja ning pöörderajad.

Põhimaanteede vahelised rambid.

Kanama-Valingu projektiga on ümberehitatud silmusrambid Tallinn – Narva ja Pärnu – Keila.

Nimetatud rampide puhul on ümberprojekteeritud hargnemine põhimaanteelt number 4.

Liitumise asukoht põhimaanteega nr 11 säilib vastavalt varem projekteeritud asukohale.

Täiendavalt on käesolevas töös projekteeritud uued silmusrambid Keila – Tallinn ja Narva –

Pärnu suunale.

2.2 Plaanilahendus

Käesolevas töös on plaanilahenduse koostamiseks kasutatud Rootsi telgede nimetamise

põhimõtet, kus on kasutusel kahekümnekohaline kodeerimissüsteem.

Käesoleva projekti suhtes on oluline välja tuua, et projekteeritud telje number paikneb koodi

kohtadel 15 kuni 17. Näiteks kood:

T-31----C-N11C101--- tähistab tee telge 101

T-31----C-N11C133--- tähistab tee telge 133.

Viited kodeerimisele on leitavad teede osa joonistelt.

Asendiplaani joonisel on väljatoodud nii telgede nimetused, telgede parameetrid, kui ka piketid.

Liikluskorralduse ja vertikaalplaneeringu joonisel on välja toodud vaid telgede nimetused ja

piketaaž.

2.2.1 Põhimaantee T4 - Tallinn - Pärnu - Ikla

Tänases olukorras on Kanama viadukti all 3+3 tee ristlõige, kus lubatud sõidukiirus on 90 km/h

ja olemasolevate põimumisradade pikkused ei vasta normile.

Projekteeritud olukorras on aga viadukti all 2+2+2+2 ristlõige, kus põhimaantee paikneb

sõidutee keskel ning kus on projektkiirus 120 km/h. Paralleelselt põhimaanteega on kavandatud

kogujateed, kus lubatud sõidukiirus on 70 km/h.

Selleks, et keerata Tallinn-Pärnu maanteelt Tallinna ringtee suunas tuleb esmalt aeglustusraja

kaudu liikuda paralleelsetele kogujateedele ja sealt edasi sooritada soovitud manööver.

Vastupidises suunas tuleb liituda 70 km/h liikuvatel liikumisvoogudel kogujateel ning seejärel

kiirendada kiirendada ja liituda põhimaantee liiklusvooluga.

Selleks et Kanama viadukti alla luua vabaruumi on kitsendatud põhitee niitide vahelist

eraldusriba olemasolevalt 10-14meetrilt 5 meetrini. Teede kokku viimine on lahendatud

vastavalt tellija soovile 1:100-le või laugemalt (normide kohane 1:50-le). Projekteeritud

lahenduse korral on sõiduradade kitsendamiseks kasutatud plaaniraadiuseid 5000m.

Põhimaantee kiirendusrada 112 ja 101 on omavahel kokkuviidud 1:50-le.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 6/24

Põhimaantee aeglustusrada teljelt 102 – 131-le on lahendatud erilahendusena nii, et

põhimaanteelt mahapöörajal tuleks läbida aeglustuskurv, mis tagaks sõidukite kiiruse

vähendamist enne teljel 131 paiknevat bussipeatust.

2.2.2 Põhimaantee T11 – Tallinna ringtee

Tallinna ringtee suunas säilib tee telg vastavalt varem projekteeritud Kanama – Valingu

projektile.

Peamiseks täienduseks antud suunas on uus 3+3 ristlõikega viadukt, mis asendab tänase 2+2

ristlõikega viadukti. Täiendavalt on projekteeritud uued rambid Keila-Tallinn ja Jüri – Pärnu

suunas. Tallinna ringteele peale ja maha suunduvate rampide vaheline kaugus on viidud

üksteisest maksimaalsele võimalikule kaugusele.

Selle tulemusel tekib põhimaanteele T11 rampide vahele kaks põimumisala.

Suunal Keila – Paldiski on põimumisala pikkuseks 350m ja suunal Paldiski – Keila on

põimumisala pikkuseks ca 380m. Vastavalt kehtivatele projekteerimisnormidele on esimese ja

teise klassi maantee erandlik põimumisala 350 kuni 550m. Tasemel rahuldav põimumisala

pikkus on vastavalt 550 kuni 770 meetrit. Seda pole võimalik antud situatsioonis tagada.

2.2.3 Projekteeritud rambid

Rampide parameetrite kirjeldamisel on kasutatud telgede nummerdamist vastavalt varem

väljatoodud põhimõtetele. Rampide parameetrid on valitud vastavalt projekteerimisnormide

eelnõule.

Ramp (telje nr)

asukoht PK Projektkiirus Klotoid

1 Ringikõverik, R (m)

Klotoid 2

Märkused

111

5+12 - 6+31

70

- 210 - Ramp ühendab 131 ja 134

rambid Põimumisala pikkus 270m

6+53 - 7+07 - 210 -

9+35 - 10+05 - 210 -

10+07 - 11+40 - 210 -

112

6+43 - 7+63

70

- 210 - Ramp ühendab 133 ja 132

rambid Põimumisala pikkus 340m

7+90 - 8+62 - 210 -

11+59 - 12+23 - 210 -

12+33 - 12+62 - 210 -

121

1+66 - 3+38

40

L=50 50 L=50 Viraaž 4%

3+54 - 3+97 - 500 - -

4+07 - 5+95 L=50 55 L=50 Viraaž 4%

7+70 - 9+69 L=50 70 L=80 Viraaž 4%

122

1+81 - 3+43

40

L=50 50 L=50 Viraaž 4%

3+67 - 3+99 - 990 - -

4+55 - 6+43 L=50 50 L=50 Viraaž 4%

8+74 - 10+40 L=70 65 L=50 Viraaž 4%

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 7/24

131 70 L=110 180 L=110 Viraaž 4%

132 70 - 190 A=85 Viraaž 4%

133 70 A=110 250 A=180 -

134 4+20 - 5+18

70 - 210 -

Viraaž 4% 5+29 6+62 - 255 A=110

2.2.4 Valitud tee ristlõike parameetrid

Allolevas tabeli on väljatoodud valitud tee ristlõike parameetrid.

Tugipeenar põrkepiirega Tugipeenar

Kindlustatud peenar

paremal

Kindlustatud peenar vasakul Sõiduraja laius Eraldusriba

R=50m rambid 1,25 0,50 1,00 0,60 4,80 -

Muud rambid 1,25 0,50 0,50 1,00 4,40 -

T4 põimumisala 1,25 0,50 0,50 0,50 3,50 -

Põhitee 1,25 0,50 2,50 1,00 3,50 5,00 (>10,00)

Põhitee lisarajaga 1,25 0,50 1,00 1,00 3,5 (3,75) 5,00

2.2.5 Jalgratta- ja jalgteed

Jalgratta ja jalgteid Kanama sõlme piirkonnas ei ole projekteeritud. Uude asukoht nihutatud

„Kanama“ bussipeatuste juurest on projekteeritud uued jalgteed olemasoleva Kanama

jalakäijate tunnelini.

Põhiprojekti/Tööprojekti koostajal tuleb koostada uude bussipeatusesse viiva rambi ja

tugimüüride põhiprojekt ning lahendada rambi kokkuviimine olemasoleva tunneliga. Lahendus

kooskõlastada Transpordiametiga

2.2.6 Bussipeatused

Olemasolevad „Kanama „ bussipeatused on nihutatud uude asukohta. Tallinn-Pärnu suunaline

bussipeatus on nihutatud ~110m Pärnu poole ja Pärnu-Tallina suunaline bussipeatus on

nihutatud ~120m Tallinna poole. Bussid liiguvad peatustesse läbi uute projekteeritud

põimumiseks mõeldud rampide kaudu.

2.3 Vertikaalplaneering

Vertikaalgeomeetria valikul on lähtutud projekteerimisnormide eelnõus väljatoodud

vertikaalparameetritest, mille väärtused on väiksemad, kui kehtivatest maanteede

projekteerimisnormides.

Põhimaantee 4 osas lähtutakse käesoleva projektiga olemasoleva maantee profiilist.

Põhimaantee 4 mõlema sõidusuuna pikiprofiili kalded on vahemikus 0,0-0,62. Paremale niidile

on projekteeritud kumerad vertikaalkõverad raadiustega 12 000m ja 15 000m, mis vastavad

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 8/24

projekteerimiseelnõu tabelis 16 väljatoodud soovitatavale minimaalsele kumera püstkõvera

raadiusele 12000m kiirusel 120km/h.

Põhimaantee 11 pikiprofiili kalded lähtuvad varem projekteeritud Kanama-Valingu lõigust ja

on vahemikus 0,02-3,68%. Maanteele on projekteeritud kumer vertikaalkõver raadiusega

10 000m ja nõgusad vertikaalkõverad raadiustega 3 500m ja 8 000m. Sõidu kiiru põhimaanteel

11 on Kanama - Valingu projektis piiratud 70 km/h.

Projekteeritud uue kogujatee (111) pikiprofiili koostamisel lähtud maantee 4 ja olevate rampide

kõrgustest. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----C-

N11C111---

Projekteeritud uue kogujatee (112) pikiprofiili koostamisel lähtud maantee 4 ja olevate rampide

kõrgustest. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----C-

N11C112---

Rambi 121 pikiprofiili koostamisel lähtud kogujatee 111, olemasolevate rampide ja maantee 11

kõrgustest. Rambi kallete valikul on säilitatud Kanama-Valingu projektiga rajatud 4% kladega

rambi osa ning vastavalt sellele on projekteeritud ka uus rambi osa. Telje pikiprofiililiste

parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----C-N11C121---.

Rambi 122 pikiprofiili koostamisel lähtud rambi 112, olemasolevate rampide ja maantee 11

kõrgustest. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----C-

N11C122---.

Rambi 131 osas pikiprofiili koostamisel lähtud projekteeritud teede telgedest 102, 111 ja

olemasolevast Pärnu – Jüri suunalisest rambist. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud

pikiprofiili joonisel T-31----C-N11C131---.

Rambi 132 pikiprofiili koostamisel lähtud olemasoleva rambi kõrgustest, mis on kokkuviidud

telgedega 112 ja 101. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31-

---C-N11C132---.

Rambi 133 pikiprofiili koostamisel lähtud olemasolevate rampide kõrgustest. Telje

pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----C-N11C133---.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 9/24

Rambi 134 pikiprofiili koostamisel lähtud olemasoleva rampide kõrgustest ja on viidud kokku

teljega 111 ja 102. Telje pikiprofiililiste parameetritega on esitatud pikiprofiili joonisel T-31----

C-N11C134---.

2.4 Muldkeha

Mullatöödena on projektis ette nähtud olemasoleva oleva muldkeha väljakaevamine

projekteeritud katendikonstruktsiooni mahutamiseks, kasvupinnase eemaldamine laiendustelt,

uue muldkeha rajamine laiendustele, uute kraavide kaevamine, olemasolevate kraavide

puhastamine.

Ehitustööde käigus likvideeritakse olemasolevad silmusrambid (tee number 3526 ja 3528).

Maapind planeeritakse tasaseks võrreldes ümbritseva maapinnaga.

Ehituseks sobilike ja sobimatute mahtude hinnang eelprojektistaadiumis on väga ebatäpne

tulenevalt geoloogiliste tööde sammust 200m. Sellest tulenevalt ei jaota projekteerija

eelprojekti käigus väljakaevatavat pinnast ehituseks sobilikeks ning sobimatuteks. Juhul, kui

ehitaja leiab, et väljakaevatavad pinnased on ehituseks sobilikud, võib neid kasutada juhul, kui

on teinud vajalikud laboratoorsed katsed ja saanud järelevalvelt kinnituse pinnaste

kasutamiseks.

Dreenkihi ja killustikaluse vahele on ette nähtud paigaldada eraldav geotekstiil, mille

minimaalsed nõutud näitajad peavad vastama NGS 3. klassile vastavalt Muldkeha ja dreenkihi

projekteerimise, ehitamise ja remondi juhise tabelile 1.

Muldkeha laiendamine rajada astmeliselt, astme minimaalne pikkus 1 m, maksimaalne paksus

0,3 m ja põhjakalle 10% välja poole.

Teepeenarde ja muldkehade nõlvade kaitsmiseks uhtumise eest on üle 4m kõrgustel mulletel

erosioonimattide paigaldamine.

Erosioonitõkkematid paigaldada vahetult peale muruseemne külvi.

Nõuded erosioonitõkkemattidele:

100% kookoskiud

Siduselemendiks PP-võrk

Tihedus: 350 g/m2

Erosioonitõkkematt tuleb paigaldada vastavalt tootja või tarnija soovitustele ja juhistele.

Nõlvade kindlustamine detailiseerida projekti järgmises etapis.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 10/24

2.5 Katend

Katendi osas on koostatud katendi projekt, mille alusel on Tellija valinud välja ja

kooskõlastanud katendi lahenduse. All järgnevalt on esitatud vaid väljavalitud

katendilahendused (kooskõlastatud e-mailiga 23.01.2022).

Maantee 4 Kanama sõlmes

Tüüp I - katend 001

Killustikmastiksasfalt SMA 16 h = 4cm(arvutustes 3cm)

Tihe kuum asfaltbetoon AC20 bin 70/100 h = 5cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 9cm

Killustikalus tardkivimikillustikust fr 16/32 h = 16cm

Killustikalus settekivimikillustikust fr 32/63 h = 18cm

Eraldav geotekstiil NGS 3

Tm_115 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 30cm

Olev mulle Tm_105(mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv)

Maantee 11 Kanama sõlmes

Tüüp II - katend 005

Killustikmastiksasfalt SMA 16 h = 4cm(arvutustes 3cm)

Tihe kuum asfaltbetoon AC 20 bin 70/100 h = 5cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 7cm

Killustikalus tardkivimikillustikust fr 16/32 h = 16cm

Killustikalus settekivimikillustikust fr 32/63 h = 18cm

Eraldav geotekstiil NGS 3

Tm_115 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 30cm

Olev mulle Tm_105(mõõdukalt ühtlaseterine keskliiv)

Maantee 11 Viadukti katend

Tüüp IIa - katend 004

Killustikmastiksasfalt SMA 16 h = 4cm(arvutustes 3cm)

Tihe kuum asfaltbetoon AC 20 bin 70/100 h = 5cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 7cm

Rajatise projektist tulenevad kihid …

Kanama sõlme rambid ja põimumisalad

Tüüp III – katend 002

Killustikmastiksasfalt SMA 16 h = 4cm(arvutustes 3cm)

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 bin 70/100 h = 4cm

Poorne asfaltbetoon AC 32 base 70/100 h = 7cm

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 11/24

Kompleksstabiliseerimine KS 32 h = 14cm

Killustikalus fr 16/32 h = 15cm

Tm_115 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 30cm

Tm_105 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 45cm (arvutustes 41cm)

Olev aluspinnas D(tolmne saviliiv)

Kanama sõlme mahasõidud

Tüüp IV- katend 006

Tihe kuum asfaltbetoon AC 16 bin 70/100 h = 6cm

Killustikalus settekivimikillustikust fr 32/63 h = 25cm

Tm_150 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 20cm

Olev aluspinnas D(tolmne saviliiv)

Jalgteed

Tüüp V - katend 008

Tihe kuum asfaltbetoon AC 8 bin 70/100 h = 5cm

Ridakillustikust alus fr 4/32 h = 20cm

Tm_105 [uCSa - ühtlaseterine jämeliiv Cu 2…3] min h = 20cm

Olev aluspinnas D(tolmne saviliiv)

Märkus 1:

Väljaspool katendi töötsooni, sügavusel alates 1,5m katte pinnast, või oleva muldkeha

laiendamisel on lubatud kasutada objektilt väljakaevatavat liiv või kruuspinnast, mille tolmu ja

savi sisaldus on alla 15% ja orgaanika sisaldus kuni 5%.

2.5.1 Katendi materjalide minimaalsed nõuded

Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded on toodud alljärgnevas tabelis. Muldes ja

katendis kasutatavad täitematerjalid peavad vastama Elastsete teekatendite projekteerimise

juhendile MA 2017-003, Maanteeameti peadirektori 29.03.2017. a käskkiri nr 0088, L2.T3.

KAP arvutuslehe kohustuslik lisa - materjalide klassifikatsioon, esitatud nõuded ja

arvutusparameetrid lisale.

Elastsusmoodul, mõõdetuna Inspector-tüüpi seadmega peab olema killustikaluse peal sõiduteel

170 MPa ja kõnniteel/kergliiklusteel 140 MPa, tugipeenral aga 130 Mpa.

Kihi nimetus

Kihi

paksus,

cm

Katendi

tüüp Juhend (1)

Juhendi

tabel või

punkt

AKÖL 20

Sõiduteed

SMA 16 4 1;2 EVS_901- Tabel 20 ≥12 000

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 12/24

3;2021

SMA 16 4 3 EVS_901-

3;2021 Tabel 20

6 000 –

11 999

AC 20 bin 70/100 5 1;2 EVS_901-

3;2021 Tabel 8 ≥12 000

AC 20 bin 70/100 4 2 EVS_901-

3;2021 Tabel 8

6 000 –

11 999

AC 32 base 70/100 7;9 1;2 EVS_901-

3;2021 Tabel 9 ≥12 000

AC 32 base 70/100 7 3 EVS_901-

3;2021 Tabel 9

6 000 –

11 999

AC 8 surf 70/100 (45%

tardkivimikillustikku) 5 4

EVS_901-

3;2021 Tabel 7

AKÖL

<900

Killustikalus fr 16/32,

kiilumismeetodil 16 1;2 K

Tabel 1 Nr. 1

Killustikalus fr 32/63,

kiilumismeetodil 18 1;2 K

Tabel 1 Nr. 2

Killustikalus fr 16/32 15 3 K Tabel 1 Nr. 3

Killustikalus fr 4/32 20 4 K Tabel 1 Nr. 6

Märkused:

(1) A – EVS 901-3:2021 TEE-EHITUS Osa 3: Asfaltsegud

K – „Killustikust katendikihtide ehitamise juhis“ (kinnitatud Maanteeameti peadirektori

26.01.2022 käskkirjaga nr 1.1-7/22/43)

2.5.2 Tugipeenrad

Tugipeenrad on ette nähtud kindlustada killustikuseguga pos 5 või pos 6 („Tee ehitamise

kvaliteedinõuded“ lisa 10).

2.5.3 Äärekivid

Projektis on kasutatud järgmisi äärekive:

• Tardkivist äärekivi 15x30 ohutussaare servas, kõrgus kattelt:

o 12 cm – bussipeatuste ooteplatvormid

2.6 Veeviimarid

Sajuveed on asfaltkatetelt ära juhitud piki- ja põikkalletega. Silla pealesõitude kõrgete mullete

puhul pole kraavid vajalikud ning sademevesi imbub teega külgneval alal pinnasesse. Madalate

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 13/24

mullete ja süvendisse projekteeritud teede äärde on projekteeritud pikikraavid, Teedega

ristumistel on projekteeritud truubid.

Projektiga seotud olemasolevad kraavid ja truubid on ette nähtud puhastada või ümberehitada.

Kõik olemasolevad puhastatavad ja projekteeritud vete ärajuhtimise lahendused on kujutatud

projekti asendiplaani joonistel.

Truupide sisse- ja väljavoolu juures tuleb kindlustada mulde nõlvad (vajadusel täiendavalt ka

suudmikel kraavide põhjad) munakivisillutisega (geotekstiilil) – antud tööd kuuluvad

lahutamatutena truubi ehituse juurde ning ei leia kajastamist eraldi mahtudes. Truupide

ehitamisel jälgida, et tagasitäite tihendusaste peab olema vähemalt 98%.

Truubid on soovitav ehitada suvisel ajal, kui vooluhulgad kraavis on minimaalsed. Aluse

ehitamise, truubi paigaldamise ja tagasitäite rajamise ajaks tuleb sulgeda vee voolamine

kraavis, vajadusel teha veetõrjet kaeviku kuivana hoidmiseks.

Sademevete juhtimist on detailsemalt käsitletud sademevee kanalisatsioon ja drenaaži

eriosakaustas (VK kaustas)

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 14/24

2.7 Konstruktsioonid

Kanama liiklussõlme projekti koosseisus koostatakse Kanama viaduktide eelprojekt. Eelprojekt

asub rajatiste kaustas (TS kaustas).

2.8 Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid

2.8.1 Liiklusohutuse parandamiseks tehtavad tööd

1. Maanteel nr 4 Tallinn-Pärnu-Ikla Kanama sõlme piirkonnas aeglustusradade eraldamine

läbivatest sõiduradadest

2. Põimumisalade pikenemine sõlmepiirkonnas

3. Maanteel nr 11 kahe läbiva sõiduraja projekteerimine

4. Vasakpöörde rampide pikikallete vähendamine

5. Kinnistutele viivate mahasõitude sulgemine

6. Kogujateede rajamine.

2.8.2 Liiklusmärgid

Lõigule on projekteeritud liiklusmärgid vastavalt standardile EVS 613:2001/A1:2008/A2:2016

”Liiklusmärgid ja nende kasutamine” ja normdokumendile “Teetähistussüsteem ja selle

rakendamise kord” ja „Riigiteede liikluskorralduse juhisele“. Liikluskorraldusvahendid

paigaldada vastavalt „Riigiteede liikluskorralduse juhisele“.

Kogu sõlme ulatuses on ette nähtud paigaldada uued liiklusmärgid.

Liiklusmärkidel kasutada II klassi (nn. HI) valguspeegeldavat kilet.

Liiklusmärkide paigaldamisel tuleb lähtuda sellest, et kupitsaid märkidele üldiselt ei rajata,

vajadusel tuleb paigaldada pikemad märgipostid, oleks tagatud märkide nõuetekohane

nähtavus.

Märkide paigalduskõrgus üldiselt vastavalt EVS 613:2001. Erandina on märkide 651

paigalduskõrgus 1,5m ja ülekäigurajaga ühel ohutussaarel asuvate märkide 421 paigalduskõrgus

1,75m. Projekteeritud liiklusmärkide serva kaugus teepeenra välisäärest on minimaalselt 0,5m.

Liiklusmärkide alusena kasutada kuumtsingitud alust, tekstilistel märkidel alumiiniumust alust.

Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.

Arvestades sahkamiskoormusega, kasutada tsingitud poste läbimõõduga 64mm (seina

paksusega 2mm). Postide valikul tuleb tuulekoormused arvutada vastavalt EVS-EN 12899:2007

„vertikaalsed liikluskorraldusvahendid“ tabelitele. Vähimad arvutuslikud koormusklassid ja

osavarutegurid märkidel peavad vastama minimaalselt järgmistele tingimustele: tuulerõhk WL4

(tabel 8); dünaamiline lumekoormus DSL2 kõrvalmaanteel (tabel 9); punktkoormus PL2 (tabel

10); osavarutegur PAF2 – kuni 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel ja PAF 1

– kaugemale kui 2m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel (tabel 6); ajutine

paindesiire TBD4 (tabel 11); ajutine väändesiire TDT4 (tabel 12).

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 15/24

Paigaldatavad märgikomplektid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.

2.8.3 Muutuvteabega liiklusmärgid

Muutuvteabega liiklusmärkide ja teekaamerate asukohad on Tellijaga kooskõlastatud ja kantud

liikluskorralduse joonisele.

Teeseadmete side ja elektrivarustuse lahenduse osa asub elektriosa kaustas.

Põhiprojekti staadiumis tuleb teeseadmete tehniliste nüansside täpsustamiseks küsida Tellijalt

täpsustatud tehnilised tingimused muutuvteabega liiklusmärkide jt eriseadmetele ja nende

paigutamisele.

Mõisted

• Dünaamiline liiklusjuhtimine (Dynamic Traffic Management) – liikluse juhtimine läbi ITS

lahenduste.

• ITS (Intelligent Transport Systems) – intelligentsed transpordisüsteemid on nüüdisaegsed

rakendused, mis kasutavad info- ja sidetehnoloogiat transpordis ning mille abil osutatakse

uuenduslikke transpordisüsteemi (eelkõige liikluse) korraldamisega seotud teenuseid

mitmesugustele kasutajatele.

Seadmed

• VMS (Variable Message Sign) märk – valgusdiood (LED) tehnoloogial põhinev muutuva teabega

elektriline liiklusmärk või infotabloo.

• VMS infotabloo – muutuva teabega liiklusmärgi ja tekstilise infotabloo kombinatsioon, mille abil

on võimalik operatiivselt hoiatada liiklejaid tee- ja ilmastikuoludest, liiklusõnnetusest,

teetöödest, teel olevatest takistusest vms, ning edastada liiklejatele mistahes liiklusega seotud

teavet.

• VSL (Variable Speed Limit) märk – muutuva teabega liiklusmärk „Suurim kiirus“, millel on

võimalik kuvada erinevaid kiiruspiiranguid vastavalt liiklus-, tee- või ilmastikuoludele.

• VWS (Variable Warning Sign) märk – muutuva teabega hoiatusmärk, millel on võimalik kujutada

erinevaid hoiatusmärke.

• VWS ja VSL märgi kombinatsioon – muutuva teabega hoiatusmärgi ning VSL märgi

kombinatsioon, mille abil on võimalik kuvada erinevaid kiiruspiiranguid vastavalt liiklus-, tee-

või ilmastikuoludele ning vajadusel hoiatada liiklejaid või põhjendada kehtestatud piirkiirust.

• CAM (Traffic Camera) – liikluskaamera.

• TMS (Traffic Monitoring System) – liiklusloendusseade.

• RWS (Road Weather Station) – teeilmajaam; tehniline seade, mis mõõdab, arvutab, edastab ja

säilitab paigalduskoha ilmastiku ja teekatte seisundi parameetreid, komplekti kuulub

teekaamera teekatte seisundi jälgimiseks.

Näha ette projektis uue vundamendi ehitamine. Ehitaja võib ära jätta, kui on võimalik vana

vumdament ümber tõsta.

2.8.4 Teekattemärgised

Eelprojektis on näidatud põhimõtteline liikluskorraldus. Detailne liikluskorraldus lahendatakse

põhiprojekti koostamise staadiumis.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 16/24

2.8.5 Ehitusaegne liikluskorraldus

Eelprojektiga ei ole võimalik koostada ega kirjeldada ehitusaegset liikluskorraldust kuna see

sõltub töövõtjast ning tema poolt valitavast ehitustehnoloogijast, tööde järjekorrast jne.

Ehitusaegse liikluskorralduse koostamise eest vastutab Töövõtja.

Kõik projekti koosseisu kuuluvad tööd teostada põhimaanteedel ja põhimaantee rampidel

liiklust sulgemata. Kui Töövõtjal on vaja projekti koosseisu kuuluvaid töid teostada suletud

liiklusega, peab ehitusaegne liikluskorraldus nägema ette skeemi võimalikuks ümbersõiduks (sh

ühistransport, jalakäijad ja teised kergliiklejad).

Enne ehitustööde alustamist kohustub Töövõtja koostama ehitusaegse liikluskorraldusskeemi.

Ehitusaegne liikluskorraldusskeem tuleb kooskõlastada Transpordiameti liikluskorralduse

spetsialistiga. Juhul, kui tegemist on teede sulgemisega, tuleb teavitada ja/või kooskõlastada

kohaliku omavalitsusega.

Ehitusaegne liikluskorraldus ehitusobjektil peab vastama kooskõlastatud skeemile.

Ehitustööde tegemise ajaks on vajalik objekt nõuetekohaselt märkide ja viitadega tähistada.

Ehitustöödega mõjutatav piirkond peab kogu tööperioodi vältel olema tähistatud ja vastavalt

vajadusele ka valgustatud nii, et tööde teostamine ei ohustaks piirkonda läbivate või seal töid

teostavate inimeste elu, tervist ega vara.

Töövõtja peab arvestama kõigi projekti teostamiseks vajalike liikluse sulgemisest,

ümbersuunamisest ja endise liiklusolukorra taastamisest (nt olemasolevate liiklusmärkide

eemaldamine, ajutiste liiklusmärkide paigaldamine jne) tulenevate kulutustega. Kasutatavate

liiklusmärkide kuju ja paigaldus peab vastama kehtivale korrale. Töövõtja peab arvestama kõigi

projekti teostamiseks vajalike tööpiirkonna tähistamisest tulenevate kulutustega. Töövõtja

vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud

kahjude hüvitamise eest.

Põhimõtteline liiklusskeem vana viadukti lammutamise ja uue viadukti ehitamise ajal. Liiklus

ümbersuunata rampide otsesse rajatavate ringristmikele.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 17/24

2.8.6 Põrkepiirded

Põrkepiirete projekteerimisel on lähtutud projekteerimisnormidest ning passiivse ohutuse

tagamise juhisest. Paigaldatavad põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2.

Terminalid peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 4.

Kõikidel sõidutee piiretel peab kokkupõrketugevuse tase (ASI) olema A (EVS-EN 1317-2

kokkupõrke tugevuse tase A).

2.8.7 Nähtavus

Projekteeritud lahenduses on tegu eritasandilise liiklussõlmega, kus liikumissuunad on

üksteisest eraldatud. Vastavalt projekteerimisnormide eelnõule (8) Suundristmikul ja

liiklussõlme rambil tuleb projektlahendusega tagada nähtavus peateele kooskõlas lisa 2

joonisega 10. Vajalikud nähtavustingimused on tagatud.

Joonis 10. Nähtavus suundristmikul ja liiklussõlme liitumisalal

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 18/24

2.9 Tehnovõrgud

Käesolevas projektis on lahendatud välisvalgustuse ja sademevee juhtimise osa ning

tehnovõrkude ümbertõstmine mahus, mis on vajalik projekti realiseerimiseks.

Liiklusohutusauditisse minevas kaustas antud osasid ei esitata kuna need ei ole

liikluohutusauditis hinnatavad osad.

2.10 Keskkonnakaitse

2.10.1 Keskkonnamõju hinnangu kokkuvõte.

Riigihanke raames koostati „Kanama liiklussõlme rekonstrueerimise projekti keskkonnamõjude

eelhinnang“ (Hendrikson & KO, Töö nr 21004220, 2023)

Keskkonnamõjude eelhinnang aruande koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja keskkonnaministri

16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ esitatud tingimustest.

Eelhinnangus jõuti tulemusele, et käesoleva projekti puhul ei ole keskkonnamõju hindamine

(KMH) vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele

ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb

tagada korrektsete töömeetoditega.

Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all

kirjeldatud meetmeid:

• Võõrliigi sosnovksi karuputke kolooniate (vt joonis 4.3, ptk 4.2) juures tuleks vältida

karuputke leviku soodustamist. Järgida Keskkonnaameti 21.11.2017 kirjas nr 7-

9/17/6992 andnud soovitusi:

o Karuputke koloonia pinnase koorimisel tuleks pinnas võimalusel paigutada tee

äärde kindlasse kohta ehitustööde lõpufaasis (mullatööd) või viia täiesti uude

kokkulepitud kohta (nt lähimasse teadaolevasse kolooniasse riigimaal).

o o Kõige kindlam oleks enne tööde algust objektil koostöös Keskkonnaameti

spetsialistiga eemaldada kõigepealt karuputke seemnete ja juurtega pinnas, et see

ei läheks segamini ülejäänud pinnasega ja laotada Keskkonnaameti spetsialisti

poolt ette näidatud kohta. Nii saab vältida karuputke levimist täiesti uutesse

kohtadesse.

• Enne tööde algust tuleb võtta ühendust Keskkonnaametiga ning leppida kokku täpsed

meetmed võõrliigi leviku tõkestamiseks.

• Enne tööde algust kinnismälestise kaitsevööndi alal (vt joonis 4.4, ptk 4.3) peab tööde

teostaja Muinsuskaitseametiga kooskõlastama kaitsevööndis ehitusteatise kohustusega

või ehitusloakohustusliku ehitise ehitamise (MuKS §58 lg 1).

• Pinnasetöödel projektala ulatuses, st ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndi ala

tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 19/24

tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile (vt

täpsemalt ptk 4.3).

• Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on suur, tuleb tähelepanu pöörata teedelt ära

juhitava veega kaasneva reostuskoormuse vähendamisele. Seda on võimalik teha, nähes

projektiga ette looduslähedased lahendused sademevee puhastamiseks. Teedelt

kogunevat sademevett ei tohiks (ka torude, sirgete kraavidega) juhtida otse suublasse

või pinnasesse. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada

märgalade kaudu, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid aineid.

Efektiivselt seovad raskmetalle ka mõned märgalataimed, näiteks harilik pilliroog.

Teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga,

võimalusel looklevad. Teekraave ei tohiks ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada

lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta

filtreerub ja puhastub. Kaldaäärne roht- ja puittaimestikuga tsoon on suuteline

akumuleerima suure osa veega kantavast settest ja puhverdama osa sinna valguvatest

saasteainetest, sh raskmetallidest. Kirjeldatud lahendust toetab ka veeseadus – vastavalt

veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest

vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,

vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda

eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.

• Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldustoimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei

tohi võimalusel paikneda majapidamiste lähedal. Ehitustegevus peab olema korraldatud

selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel

sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja

bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandada

töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

• Saue linna territooriumil asuva Tule tn 43 kinnistu eluhoone kaitseks (eluhoone

hinnanguline asukoht peatee kilomeetripunkti 18,4 joonel) on soovituslik rajada

müratõkkesein pikkusega ca 135 m ning minimaalse kõrgusega teepinnast (katte servas)

3,5 m. Müratõke on täiendavalt soovitatav ühendada piirkonnas juba rajatud (km 18,5 –

Kohvi tn 2/Kakao tn 1 müratõke) müratõkkeseinaga. (Vt täpsemalt: Riigitee nr 4 Tallinn

– Pärnu – Ikla km 15,0-28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektid: müra modelleerimine.

Hendrikson &Ko OÜ, Töö nr 22004220)

• Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel.

Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda

majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 20/24

• Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

• Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile

ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka

optimaalse võimsusega.

• Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

• Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

• Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole

jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“

tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Saue valla jäätmehoolduseeskirjas olevate

nõuetega.

• Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.

Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.

Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,

tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine

väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.

• Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.

Uuringu aruanne on esitatud käesoleva projekti lisas.

2.10.2 Müraseinad

Käesolevas projektis on müraseinad projekteeritud vastavalt mürauuringust saadud sisendile ja

Tellija poolsetele otsustele müraseinte asukoha valiku osas. Detailsemalt on müraseinte kohta

käiv välja toodud müraseinte kataloogis.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 21/24

2.10.3 Ulukitarad

Vastavalt ulukiuuringule „Kogu projekteeritav 2+2 sõidureaga maanteelõik tuleb mõlemalt

poolt ulukiaedadega piirata (sh liiklussõlmed) ning näha ette tagasihüppekohad maanteele lõksu

sattunud loomade väljapääsuks.“ Sobiva tehnilise lahendusega ulukitara rajamine takistab

loomade maanteele sattumist ning koos lisastruktuuridega (tagasihüppekohad jm) välistab

parimal juhul täielikult loomaõnnetuste toimumise ja sellega kaasneva majandusliku kahju ning

ohu inimese tervisele ja elule.

Arvestades piirkonnas levinud loomaliike, on vajalik ulukitara maapealse osa kõrguseks

arvestada soovituslikult 2,6-2,8 m, minimaalselt 2,2 m. Ulukitara peab olema oma omadustelt

selline, et see peaks vastu ilmastikutingimustele ja ka võimalikele loomade rünnetele. Nõuded

ulukitara omadustele, mis tagavad tara vajalikud omadused on kirjeldatud Teetööde tehnilises

kirjelduses (Maanteeameti peadirektori 06.12.2016.a käskkiri nr 0234). Muuhulgas peavad

ulukitara materjalid vastu pidama vähemalt 10 aastat. Ulukitarade võrk peab olema punutud

traatvõrk, mis on alumises pooles või kolmandikus tihedama või allapoole tiheneva

võrgusilmaga. Horisontaalsete võrgutraatide vahekaugus: allosas – 50–150 mm, ülaosas 150–

200 mm.

Tara kinnitatakse 3-5 m vahekaugusega paigutatud postide metsapoolsele küljele kasutades

kinnitustüübleid, mis on kergesti vahetatavad või tagasi kinnitatavad, juhuks, kui tarade vahele

teele sattunud loom tara maha hüppab. Ulukitara põhimõttelist lahendust illustreerib Joonis

2.10.3-1.

Joonis 2.10.3-1 Ulukitara lahendus ja mõõtmed

Loomatara toimimise huvides on üldiselt vajalik hoida tara terve ja katkematu ning samuti

pöörata tähelepanu tara lahendustele tara katsetuste (nt ristuvad teed) ja teeäärsete muude

objektide (müratõkkerajatised, truubid, sillad, kraavid jms) piirkondades.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 22/24

Võimalike müraseintega peavad ulukitarad olema ühendatud selliselt, et need rajatised

moodustaksid loomadele ühtse liikumisbarjääri, mis ei võimalda loomade liikumist maanteele.

Sildade/truupide puhul peab loomatara olema läbipääsuni juhtiv, kuid truupide pihul viidud üle

truubi katkematult ning sildade puhul ühendatud silla konstruktsiooniga selliselt, et loomad

juhitakse sillaalusele, kuid nende liikumine maanteele on takistatud.

Mahasõitudel, kus loomatara tuleb katkestada, on vajalik kasutada ulukite teele sattumise

vältimiseks nn ulukireste (cattle guard) vm sarnaseid lahendusi. Ulukirest on sõiduteega samas

tasapinnas sõidutee teljega risti paigaldatud ümara ristlõikega torudest moodustatud terasest

rest, mis takistab loomade liikumist, kuid võimaldab sõidukite liikumist teed mööda (Joonis

2.10.3-2, A). Loomarest peaks katma tee vähemalt 3 m pikkuselt, et loomad sellest üle ei

hüppaks. Loomaresti äärtesse paralleelselt mahasõidu teljega paigaldada mõlemale poole teed

ulukitara ulatuses kogu resti pikkuselt, et takistada loomade sattumist tara maantee tarastatud

alale (Joonis 2.10.3-2, B).

Joonis 2.10.3-2 Ulukiresti näide (A) ja skemaatiline lahendus (B, sinisega tähistatud ulukitara)

Ristumised kraavidega tuleb lahendada selliselt, et loomade liikumine piki kraavi oleks

takistatud, samas säiliks veevool ja ka tara ei korjaks enda taha veevooluga liikuvat prahti

(oksad, lehed jms). Põhimõtteline lahendus on näidatud Joonisel 2.10.3-3, kus on toodud näide

tara küljes vabalt rippuvate tõketega. Kraavide ületuskohad võib lahendada ka selliselt, et

tõketeks on vertikaalselt rippuvad latid, mis ulatuvad vee tasapinnani ja on sealjuures samuti

vabalt liikuvad.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 23/24

Joonis 2.10.3-3 Loomatara põhimõtteline lahendus kraavide ületusel

Enne maanteelõigu tarastuse lõppemist on vajalik autojuhtide hoiatamine teel sattuvate

metsloomade ohust. Seetõttu on vajalik paigaldada hoiatusmärgid ja teekatte markeering

„loomad teel“ ca 150-250 m enne tarade lõppu.

Ulukitarade asukohad on märgitud joonistel.

Riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 15,0 – 28,5 Topi-Ääsmäe lõigu teeprojektide koostamine

Kanama liiklussõlm Saue vald, Harju maakond

REAALPROJEKT OÜ ; töö nr P22014-2

P22014-2_EP_TL_Seletuskiri lk 24/24

2.11 Maastikukujundustööd

Peale mullatööde lõppemist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad

planeerida ning tihendada. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad tuleb katta üldjuhul 10cm

paksuse kasvumulla kihiga. Planeerida ja haljastada tuleb ka likvideeritavate rampide endised

asukohad. Projektiga on ette nähtud kasutada kasvualuse rajamiseks olemasolevat kooritavat

kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme

peab olema kvaliteetne. Kasvumulla huumuse sisaldus peab olema vähemalt 3%. Kasvumuld

peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0), ei tohi sisaldada taimede kahjulikke jäätmeid ning on

tihendatav nii, et ei tekiks vajumisi ja vee lohkusid. Ei tohi kasutada külmunud pinnast.

Olemasoleva ja taastatava haljasala piir tuleb ühtlustada, tasandada niidukõlbulikuks.

Kasvumuld ei tohi sisaldada kive, killustikku jms. Teede vahelisel alal tuleb haljasala taastada

ning olemasolev kraav säilitada. Antud tööde maht täpsustada järgmises projekteerimisetapis.