Seisukoha küsimine Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Nimekirja alusel 18.07.2024 nr 6-3/24/6111-11

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse

keskkonnamõju hindamise programmi avalikustamisest teavitamine

Anname teile teada, et avalikustamisel on Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa

taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programm

KMH programmiga saab tutvuda 29.07.2024-18.08.2024 Keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS

aadressil https://kotkas.envir.ee (alalehel valida „KMH avalik väljapanek“).

Seoses keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) muudatustega1

toimub KMH programmi avalikustamisega samaaegselt ka asjaomastelt asutustelt seisukoha küsimine.

Siinkohal tuleb täpsustada, et kui pooleliolevate KMH-de korral minnakse KeHJS-i muudatuste

jõustumise järel alates järgmisest menetlusetapist üle uuele KeHJS-i redaktsiooni alusel sätestatud

korrale, siis arvestades haldusmenetluse seaduse § 5 lg 2 põhimõtet, juba varem tehtud etappe üle

kordama ei pea. Eelnevast tulenevalt asjaomastelt asutustelt käesoleva KMH programmi kohta uuesti

seisukohti ei küsita.

KMH programmi avalik arutelu toimub 29.08.2024 kell 17.00 Risti Põhikoolis2.

Kontaktandmed:

- Otsustaja on Keskkonnaamet (aadress Tallinna 22, 93819 Kuressaare), kontaktisikud on

Mihkel Annusver (keskkonnaloa menetlus), tel 5194 1054 /Elviira Vanatare (KMH menetlus),

tel 511 9817, e-post [email protected].

- Arendaja on Piibenõmme OÜ (aadress Roheline aas 22-2, 10150 Tallinn), kontaktisik on

Margus Kõuhkna, tel 506 8473, e-post [email protected]

- Keskkonnamõju hindaja on Alkranel OÜ (aadress Riia 15b, 51010 Tartu), juhtekspert on

Tanel Esperk, tel 5365 6297, e-post [email protected].

Taustainfo:

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas Risti-Muru II liivakarjääris

maavara (ehitus- ja täiteliiv) kaevandamine3. Kaevandatavat ehitus- ja täiteliiva on plaanis kasutada

taristuobjektide ehitamisel nt rööbastee ehitustööd (Risti-Turba raudtee ehitustööd; Rail Baltic), lisaks

üldehituses ja ehitussegudes.

1 21.06.2024 jõustus uus KeHJS redaktsioon 2 Lõuna 4, Risti alevik, Läänemaa, 90901 3 Risti-Muru II liivakarjäär asub Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas katastriüksusel Piirsalu metskond 1

(katastritunnus: 68001:003:0279)

2 (2)

Joonis 1. Kavandatava tegevuse piirkond (mäeeraldised, teenindusmaad (peale 01.11.2023) ja peamine

väljaveotee (maanteele nr 9)). Aluskaart: Maa-amet, 2024.

KMH viiakse läbi keskkonnaloa (tegevusloa) andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste

määramiseks. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale,

tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või

vältimiseks. Keskkonnamõju hindab KMH juhtekspert ja eksperdirühm koos arendajaga.

KMH protsess koosneb mitmest etapist. Esmalt koostatakse KMH programm ning hiljem KMH

aruanne. Programm on KMH lähteülesanne, milles pannakse paika raamistik ja ulatus, mis osas KMH

korraldatakse, milliseid mõjusid hakatakse hindama, samuti lisauuringute vajadus, eksperdirühma

koosseis jne. KMH programmi käigus ei hinnata mõjusid, vaid see on aluseks KMH aruande

koostamisele. KMH tulemused võtab kokku KMH aruanne. KMH protsess on avalik ja kõigil on

võimalik esitada ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi KMH programmi ning KMH aruande kohta ning

saada nendele vastused. Esitatud ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi analüüsitakse ning asjakohaste

märkuste alusel täiendatakse KMH programmi ning aruannet. Lisateavet KMH protsessi kohta leiab siit.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Elviira Vanatare 511 9817

[email protected]

Piibenõmme OÜ [email protected]

19.03.2024 nr DM-120562-36

Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise algatamine ja keskkonnaloa uuendatud taotluse menetluse jätkamine

Austatud Margus Kõuhkna Teatame, et oleme jätkamas Piibenõmme OÜ (registrikood 10799621, aadress Roheline aas 22- 2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond); edaspidi ka arendaja) algselt 22.06.2022 esitatud Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlust 01.11.2023 esitatud parandatud taotluse alusel (taotlus registreeritud KOTKAS-es 01.11.2023 numbriga DM- 120562-31) ja algatanud kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise (KMH) eelnimetatud taotlusele.

1. Keskkonnaloa taotluse läbivaatamine Piibenõmme OÜ (registrikood 10799621, aadress Roheline aas 22-2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond) on 22.06.2022 esitanud Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse (registreeritud KOTKAS-es 22.06.2022 numbriga DM-120562-1), mille kohaselt oli taotletava karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala 28,99 ha ja mäeeraldise pindala 22,10 ha. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 1 p 28 sätestab olulise keskkonnamõjuga tegevusena pealmaakaevandamine suuremal kui 25 hektari suurusel alal. Antud paragrahv oleks olnud kohane ka 22.06.2022 esitatud taotlusele. 05.09.2022 esitas Piibenõmme OÜ parandatud keskkonnaloa taotluse (taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 05.09.2022 numbriga DM-120562-3). Uue taotluse kohaselt sai taotletava karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindalaks 24,85 ha ja mäeeraldise pindala jäi samaks (22,10 ha). Seega taotletaval alal ei ole vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 28 keskkonnamõju hindamise (KMH) läbiviimine kohustuslik. Keskkonnaamet teavitas 23.09.2022 kirjaga DM-120562-6 ja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlusse võtmisest. Keskkonnaamet teavitas 23.09.2022 kirjaga nr DM-120562-6 keskkonnaloa taotluse esitamisest

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

ja avatud menetluse algatamisest keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 46 lg 1 p-des 1 ja 2 nimetatud isikuid. Keskkonnaamet edastas 23.09.2022 kirjaga DM-120562-5 taotluse ka kohalikule omavalitsusele arvamuse avaldamiseks. Edasise menetluse käigus koostas Keskkonnaamet eelhinnangu, mille kohta küsiti osapoolte arvamusi 19.06.2023 kirjaga number DM-120562-24 ning täiendavalt 27.07.2023 kirjaga number DM-120562-27. Eelhinnangu tulemusena algatati kaevandamisega kaasnevate mõjude väljaselgitamiseks 16.08.2023 kirjaga nr DM-120562-30 Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele KMH. 01.11.2023 esitas Piibenõmme OÜ uue parandatud keskkonnaloa taotluse (taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS 01.11.2023 numbriga DM-120562-31). Parandustaotluse kohaselt tahetakse taotletava karjääri teenindusmaa pindala muuta tagasi 28,99 ha suuruseks.

KeHJS § 11 lg 71 sätestab, et sama tegevusloa taotluse menetluses algatatakse ainult üks KMH. Praktikas jätkub menetluse nr M-120562 käigus sama KMH menetlus, kuid parandustaotlusest tulenevalt muutub maa-ala suurus ja seeläbi ka juba algatatud KMH seadusest tulenev alus. Keskkonnaamet edastas 17.01.2024 kirjaga nr DM-120562-33 Piibenõmme OÜ-le menetlusega jätkamise variandid, eesmärgiga leida parim viis menetluse jätkamiseks. Piibenõmme OÜ vastas 18.01.2024 (kiri on registreeritud KOTKAS-es 19.01.2024 numbriga DM-120562-34), et soovib jätkata keskkonnaloa taotluse menetlust 01.11.2023 esitatud parandustaotlusega ja võtta tagasi käimasoleva KMH menetluse käigus esitatud KMH programmi (kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 08.01.2024 nr 6- 3/23/17380-3 all). Ettevõte palus Keskkonnaametil teha uus KMH algatamise otsus 01.11.2023 esitatud parandustaotluse alusel. Taotletava karjääri mäeeraldise teenindusmaa pindala on 01.11.2023 esitatud parandustaotluse kohaselt 28,99 ha. Seega alal on vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 28 ning MaaPS § 6 lg 1 alusel KMH läbiviimine kohustuslik. Eelnevat arvestades lõpetas Keskkonnaamet 06.03.2024 kirjaga DM-120562-35 taotlusele 16.08.2023 algatatud KMH menetluse (kiri registreeritud KOTKAS-es 06.03.2024 numbriga DM-120562-35). Käesoleva kirjaga algatatakse uus KMH menetlus 01.11.2023 esitatud parandustaotlusele korrektsel seadusest tuleneval alusel. Kavandatava tegevuse asukoht: Taotletav Risti-Muru II liivakarjäär asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas riigiomandis oleval Piirsalu metskond 1 kinnistul (katastritunnus: 68001:003:0279). Riigivara valitsejaks on Kliimaministeerium ja valitsema volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletava tegevuse eesmärk : Taotletava mäeeraldise pindala on 22,10 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindala on 28,99 ha. Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Risti-Muru liivamaardla (registrikaart nr 0575) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 8, 9 ja 11 plokke ning täiteliiva

2(6)

aktiivse tarbevaru 10 ja 12 plokke. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2021 ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 8 plokis 524 tuh m³, 9 plokis 541 tuh m³ ja 11 plokis 52 tuh m³. Täiteliiva aktiivse tarbevaru kogus on 10 plokis 424 tuh m³ ja 12 plokis 60 tuh m³. Ehitusliiva kaevandatav kogus on 1031,1 tuh m³ ja täiteliiva kaevandatav kogus on 428,9 tuh m³. Kaevandamise maksimaalne aastamäär taotluse seletuskirja kohaselt on 98 tuh m³ aastas. Taotletav kaevandamisloa kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandatud maavara kasutatakse teedeehituses ja ehitussegudes. Kaevandatud maa korrastatakse tehisveekoguks ja rohumaaks. Keskkonnaamet kontrollis keskkonnaloa taotluse vastavust maapõueseaduses (MaaPS), Keskkonnaseadustiku üldosa seaduses (KeÜS) sätestatud nõuetele. Taotlus vastab esitatud nõuetele.

2. Keskkonnamõju hindamise algatamine KeHJS § 11 lõike 2 kohaselt vaatab otsustaja tegevusloa taotluse läbi ning teeb otsuse kavandatava tegevuse KMH algatamise või algatamata jätmise kohta KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral õigusaktis sätestatud tegevusloa taotluse menetlemise aja jooksul. KeHJS § 9 lõike 1 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. MaaPS § 48 järgi annab kaevandamisloa Keskkonnaamet, mistõttu KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse tegemine kuulub Keskkonnaameti pädevusse. Amet lähtus otsuse tegemisel KeHJS § 11 lõikes 2 sätestatud tähtajast (otsus on tehtud taotluse menetlemise aja jooksul). Keskkonnamõju hinnatakse, kui taotletakse tegevusluba ning tegevusloa taotlemise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju (KeHJS § 3 lõike 1 punkt 1). Kavandatav tegevus, pealmaakaevandamine suuremal kui 25 ha suurusel alal on olulise keskkonnamõjuga (KeHJS § 6 lõige 1 punkt 28). Sellisel juhul algatatakse KMH ilma selle vajadust põhjendamata (KeHJS § 11 lõige 3). MaaPS § 6 lõike 1 kohaselt on kaevandamine maavara looduslikust seisundist eemaldamise ettevalmistamiseks tehtav töö, maavara looduslikust seisundist eemaldamine ning mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa piires kaevise vedu ja esmane töötlemine. Taotletava Risti-Muru II liivakarjääri teenindusmaa pindala on 28,99 ha, seega on vastavalt KeHJS § 6 lõike 1 punktile 28 ja MaaPS § 6 lõikele 1 KMH läbiviimine kohustuslik. Varem ei ole kavandatava tegevuse keskkonnamõju KMH või keskkonnamõju strateegilise hindamise käigus hinnatud, seetõttu tuleb läbi viia KMH (KeHJS § 11 lg 6). Arvestades eeltoodut ning tuginedes KeHJS § 3 lõike 1 punktile 1, § 6 lõike 1 punktile 28, § 7 punktile 2, § 9 lõikele 1, § 11 lõigetele 2 ja 3 ning MaaPS §-le 48 algatab Keskkonnaamet Risti-Muru II liivakarjäärile keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise. Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja selgitada KMH programmi koostamise käigus. Seejuures peab arvestama kõikide kohustustega, mis said sätestatud läbi Keskkonnaameti koostatud keskkonnamõju hindamise eelhinnangu (registreeritud KOTKAS-es 16.08.2023 numbriga DM-120562-30) algatatud KMH-le. KMH käigus tuleb muuhulgas hinnata:

3(6)

- mõju rohelisele võrgustikule ning välja töötada selle toimimise tagamiseks asjakohased leevendus- ja kompenseerimismeetmed; - mõju veerežiimile, sh põhjaveetasemele ja suublaks olevale veekogule. Hinnata tuleb mh tekkiva alanduslehtri suurust ja suublaks oleva veekogu vastuvõtuvõimet mõlema kavandatava lahenduse puhul; - mõju Natura 2000 alale ja piirkonnas levivatele kaitsealustele taimeliikidele; - koosmõju Risti-Muru ja Risti-Muru II liivakarjääriga; välja töötada Annamõisa metsise püsielupaigale avalduva ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise meetmed; - välja selgitada potentsiaalne keskkonnamõju juhul, kui toimub mäeeraldisel veetaseme isevoolne alandamine. KMH menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ning ei algatata piiriülest keskkonnamõju hindamist. KeHJS § 14 lõike 1 kohaselt keskkonnamõju hindab või hindamist juhib füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents, või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (https://kliimaministeerium.ee/keskkonnamoju-hindamine#kmh-litsents). Piibenõmme OÜ-l tuleb kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamiseks leida KMH juhtekspert, kes koostöös Piibenõmme OÜ-ga koostab KMH programmi (vt KeHJS § 13) ja KMH aruande (vt KeHJS § 20). Juhtekspert peab vajadusel selleks moodustama eksperdirühma (KeHJS § 14 lõiked 3 ja 4, § 13, § 17 lõige 2, § 20). Piibenõmme OÜ kannab KMH-ga seotud kulud (KeHJS § 8 lõige 2). Kui arendaja ei ole 18 kuu jooksul KMH algatamise otsusest arvates Keskkonnaametile KMH programmi esitanud, et kontrollida nõuetele vastavust, siis Keskkonnaamet jätab taotluse läbi vaatamata ja tagastab selle Piibenõmme OÜ-le (KeHJS § 18 lõige 7). Enne KMH programmi esitamist tuleb küsida asjaomaste asutuste seisukohta, korraldada programmi avalik väljapanek ja arutelu ning arvestada nende tulemusi KMH programmis (KeHJS § 15¹–17). Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus peatub, kuni on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded (KeHJS § 11 lõige 11) või ilmnenud KeHJS § 18 lõikes 7 sätestatud asjaolud. KMH algatamise otsuse eelnõud ei edastatud Piibenõmme OÜ-le arvamuste ja vastuväidete esitamiseks, kuna taotluses esitatud andmed on piisavad (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 40 lõike 3 punkt 2). Kavandatud tegevuse puhul on KMH kohustuslik. KMH läbi viimine keskkonnaloa taotluse menetluses ei anna arendajale õigustatud ootust keskkonnaloa saamiseks.

3. Avalikustamine ja kaasamine

4(6)

Keskkonnaamet avalikustab taotluse menetlusse võtmise ja KMH algatamise väljaandes Ametlikud Teadaanded www.ametlikudteadaanded.ee 14 päeva jooksul ning käesoleva kirjaga. Menetlusega seotud dokumendid on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-120562 juures. Taotlus vaadatakse läbi avatud menetluse käigus. Kooskõlas KeÜS § 46 lõikega 1 teavitab loa andja avatud menetluse korral keskkonnaloa taotluse esitamisest isikut, kelle õigusi keskkonnaloa andmisega või selle andmisest keeldumisega võidakse rikkuda või kelle kohustusi puudutada, sealhulgas kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikku. Huvitatud isikul ja isikul, kelle õigusi võib kavandatav tegevus puudutada, on õigus alates teadete avalikustamisest kuni määratud tähtajani esitada Keskkonnaametile keskkonnaloa taotluse või eelnõu kohta ettepanekuid ja vastuväiteid. Taotlus ja sellega seotud materjalid edastatakse arvamuse saamiseks kohalikele omavalitsustele. Ettepanekud või vastuväited taotluse menetluse kohta palume esitada kirjalikult (koos menetluse nr-ga M-120562) aadressile [email protected] hiljemalt kahe nädala jooksul teate laekumisest. Vajadusel korraldab Keskkonnaamet asja arutamiseks avaliku arutelu. Käesoleva kirja saajatel, kes soovivad edaspidi olla kaasatud keskkonnaloa menetlusse, palume sellest Keskkonnaametit teavitada kahe nädala jooksul kirja saamisest tavakirja, e-kirja või telefoni teel. Kui olete eelneva menetluse käigus selleks soovi avaldanud, siis uuesti seda tegema ei pea. Menetlusega seotud teavitusi ei saadeta, kui selleks ei ole soovi avaldatud. Kõik käesoleva kirja saajad saavad olema kaasatud KMH menetlusse ning neid teavitatakse vastavalt KMH programmi/aruande avalikustamise toimumisest ning KMH programmi/aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegemisest. KMH algatamisest teavitame ka 14 päeva jooksul väljaandes Ametlikud Teadaanded. KMH viiakse läbi keskkonnaloa andmise üle otsuse tegemiseks, sh loatingimuste määramiseks. Seetõttu keskkonnaloa taotluse menetlus on peatunud KMH tegemise ajaks. KMH protsess on avalik. Nagu kirja punktis 2 on välja toodud, koostab KMH juhtekspert koos arendajaga KMH programmi, moodustades selleks vajadusel eksperdirühma. Seejärel anname teada programmi avaliku väljapaneku ja arutelu toimumisest, kus kõigil huvilistel on võimalus programmiga tutvuda ning esitada asjakohaseid ettepanekuid. KMH programm on kavandatava tegevuse ja selle reaalsete võimaluste keskkonnamõju hindamise alus. Tulemused võtab kokku KMH aruanne, mis samuti avalikustatakse. KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse ja selle alternatiivide mõju keskkonnale, tuuakse välja selle olulisus ning võimalikud leevendusmeetmed negatiivse mõju vähendamiseks või vältimiseks. KMH menetlusega seotud edasised dokumendid on leitavad Keskkonnaameti avalikust dokumendiregistrist https://adr.envir.ee/ (otsingus kasutada pealkirja märksõna "Risti-Muru II"). Keskkonnaloa andmise kohta teeme otsuse 365 päeva jooksul pärast seda, kui on teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

5(6)

Kontaktandmed Arendaja: Piibenõmme OÜ (registrikood 10799621, aadress Roheline aas 22-2, Kesklinna linnaosa, Tallinn, Harju maakond), kontaktisik Margus Kõuhkna, telefon: +3725068473, e-post: [email protected] Otsustaja (keskkonnaloa andja): Keskkonnaamet (aadress Roheline 64, 80010 Pärnu linn, Pärnu maakond), kontaktisikud: Mihkel Annusver (küsimused maapõue teemadel), e-post: [email protected], tel: 5194 1054, Elviira Vanatare (küsimused KMH teemadel), e-post: [email protected], tel 511 9817.

4 .Lisateave Keskkonnaloa taotlemine: KeÜS § 41 lõige 1 punktid 1-4, § 49 lõige 1, MaaPS § 49 KMH algatamise teade: KeHJS § 12 lõige 1 Edasisest menetlusest teavitamine: KeÜS § 46 lõige 2, § 47 lõige 5 Arvamuse esitamine: KeÜS § 43 § 48 lg 4, HMS § 49 lõiked 1 ja 3 Taotluse avalikustamine: KeÜSi § 47 lõiked 2, 2¹ ja lõige 4, § 43 lõiked 1-3, § 46 lõige 1 Teie taotlus on registreeritud keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/), menetluse nr M-120562 juurde.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo

Mihkel Annusver 5194 1054 (maapõu) [email protected]

Elviira Vanatare 511 9817 (keskkonnakorraldus) [email protected]

6(6)

KMH programmi lisa 2. Risti-Muru II liivakarjääri ümbruskonna looduskaitseväärtused (asutusesiseseks kasutamiseks, mh II kaitsekategooria

liigi andmed), alus EELIS 05.12.2023. a ja Maa-amet, 2023 (ajakohasust kontrollitud 2024. a märtsis).

Risti-Muru II liivakarjääri maavara

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju

hindamine PROGRAMM

(EELNÕU)

Tellija: Piibenõmme OÜ

Otsustaja: Keskkonnaamet

KMH läbiviija: Alkranel OÜ

Juhtekspert: Tanel Esperk

(KMH litsents nr KMH0157)

2024

2

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Publitseerimise üldandmed:

 Koostatud – 24.04.2024. a.

 Tellija - Piibenõmme OÜ.

 Programmi koostajad (Alkranel OÜ);

o Tanel Esperk.

o Elar Põldvere.

o Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) - keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Sisukord

1. Üldist .................................................................................................................................. 4

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja täpne asukoht ......................................... 4

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus .............. 7

3.1. Alternatiiv I – kavandatav tegevus .............................................................................. 7

3.2. Null-alternatiiv .......................................................................................................... 10

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus .................................................................... 12

4.1. Taristu ja lähimad elamud ......................................................................................... 12

4.2. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid ................................................................. 13

4.3. Pinnas ja geoloogia ning pinna- ja põhjavesi ............................................................ 14

4.4. Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid (sh Natura 2000 alad) ja muud

loodusväärtused .................................................................................................................... 15

5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentidega ............ 18

6. Teave KMH fookusvaldkondade kohta, sh mõjuala suurus, mõjutatavad

keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad ...................................................................... 21

6.1. Natura 2000 ala ......................................................................................................... 21

6.2. KMH teiste fookusvaldkondade määratlemine ......................................................... 22

6.3. KMH aruandes käsitletavate KMH fookusvaldkondade kokkuvõte ......................... 27

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute kirjeldus ............................... 28

8. KMH protsessi orienteeruv ajakava ................................................................................. 31

9. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta ............................................................. 31

10. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või

kellel võib olla põhjendatud huvi kavandatava tegevuse vastu ............................................... 33

Kasutatud materjalid ................................................................................................................ 34

KMH PROGRAMMI LISAD:

KMH programmi lisa 1. Risti-Muru II liivakarjääri KMH algatamise otsus

(Keskkonnaamet 19.03.2024. a nr DM-120562-36).

KMH programmi lisa 2. Risti-Muru II liivakarjääri ümbruskonna

looduskaitseväärtused (asutusesiseseks kasutamiseks, mh II kaitsekategooria liigi

andmed), alus EELIS 05.12.2023. a ja Maa-amet, 2023 (ajakohasust kontrollitud

2024. a märtsis).

4

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

1. Üldist

Keskkonnamõju hindamise (KMH) programm on dokument, milles kirjeldatakse

kavandatavat tegevust, määratakse ära selle tegevusega kaasnev võimalik keskkonnamõju

ning pannakse paika KMH aruande eeldatav sisu ja ulatus. Samuti kirjeldatakse KMH

metoodikat, tegevust ja ajakava. Keskkonnamõju hindamise programm on alusdokumendiks

KMH läbiviimisel ja aruande koostamisel.

Keskkonnamõju on tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju inimese tervisele

ja heaolule, elu- ja looduskeskkonnale, kultuuripärandile või varale. Keskkonnamõju on

oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada

keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi

või vara.

2. Kavandatava tegevuse eesmärk, lühikirjeldus ja täpne asukoht

Kavandatava tegevuse eesmärk on maavara (ehitus- ja täiteliiv) kaevandamine Risti-Muru II

liivakarjääris. Risti-Muru II mäeeraldisest põhja suunas paikneb tegutsev Risti-Muru

liivakarjäär, kus kaevandamiseks on kehtiv kaevandamise luba (nr L.MK/321097 kehtivusega

kuni 15.11.2026; väljastatud 14.11.2011, vt ka ptk 3.2).

Piibenõmme OÜ esitas 22.06.2022. a Keskkonnaametile Risti-Muru II liivakarjääris maavara

kaevandamiseks keskkonnaloa taotluse, mis on registreeritud Keskkonnaameti

dokumendihaldussüsteemis 05.09.2022. a dokumendina nr DM-120562-3. Keskkonnaamet

algatas keskkonnamõju hindamise Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa

taotlusele 16.08.2023. a kirjaga nr DM-120562-30. Antud kirja koosseisus on esitatud mh

kavandatava tegevuse KMH eelhinnang. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et kavandatava

tegevusega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, mistõttu Keskkonnaamet algatas Risti-

Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele keskkonnamõju hindamise.

Kuna Piibenõmme OÜ esitas taotluse 01.11.2023 mäeeraldise teenindusmaa pindala

suurendamiseks (ca 4 ha võrra) kuni 28,99 ha, siis Keskkonnaamet tühistas varasema otsuse

ning algatas uue taotluse alusel Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele

keskkonnamõju hindamise (KMH programmi lisa 1). Keskkonnauuringute vajadus tuleb välja

selgitada KMH programmi koostamise käigus. Seejuures peab arvestama kõikide

kohustustega, mis said sätestatud läbi Keskkonnaameti koostatud keskkonnamõju hindamise

eelhinnangu (registreeritud KOTKAS-es 16.08.2023 numbriga DM-120562-30). KMH

käigus tuleb muuhulgas hinnata:

 mõju rohelisele võrgustikule ning välja töötada selle toimimise tagamiseks

asjakohased leevendus- ja kompenseerimismeetmed;

 mõju veerežiimile, sh põhjaveetasemele ja suublaks olevale veekogule. Hinnata tuleb

mh tekkiva alanduslehtri suurust ja suublaks oleva veekogu vastuvõtuvõimet mõlema

kavandatava lahenduse puhul (st välja selgitada potentsiaalne keskkonnamõju juhul,

kui toimub mäeeraldisel veetaseme isevoolne alandamine);

 mõju Natura 2000 alale ja piirkonnas levivatele kaitsealustele taimeliikidele;

 koosmõju Risti-Muru ja Risti-Muru II liivakarjääriga; välja töötada Annamõisa

metsise püsielupaigale avalduva ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise,

vähendamise ja leevendamise meetmed.

5

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi

KeHJS) § 11 lg 11 peatub Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse menetlus kuni on

teavitatud KMH aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsusest väljaandes Ametlikud

Teadaanded või ilmnenud KeHJS § 18 lg 7 sätestatud asjaolud.

Taotletavas liivakarjääris kaevandatavat ehitus- ja täiteliiva on plaanis kasutada

taristuobjektide ehitamisel (nt rööbastee ehitustööd (Risti-Turba raudtee ehitustööd; Rail

Baltic)), lisaks üldehituses ja ehitussegudes. Seejuures sobib materjal ka kuivliiva tootmiseks

(kuivliiva kasutatakse lisaks betooni- ja ehitussegudele ka libedustõrjeks, aianduses,

kineetilise liiva valmistamiseks ja filtriliivana; Teede Tehnokeskus, 2022). Taotletava alaga

vahetult piirnevas Risti-Muru liivakarjääris on kaevandatud alates 2011. aastast. Seega on

piirkonda rajatud kaevandamiseks vajalik taristu ning mäeeraldisele on tagatud hea

juurdepääs.

Taotletav Risti-Muru II liivakarjäär paikneb Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu

külas riigile kuuluval katastriüksusel Piirsalu metskond 1 (tunnus 68001:003:0279),

katastriüksuse pindala on 2164,50 ha. Taotletava Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldise

teenindusmaa pindala on 24,85 ha, sh mäeeraldise pindala 22,10 ha. Nii taotletav mäeeraldis

kui ka mäeeraldise teenindusmaa koosnevad kahest eraldiseisvast lahustükist, mille vahel

kulgeb Muru tee (tee nr. 6800061). 01.11.2023. a taotleti tegevuse teenindusmaa pindala

suurendamist 4,14 ha võrra, ennistamaks teenindusmaa suuruseks enne vahepealset KMH

algatamist (august, 2023) märgitud pindala, et mäe-eraldise teenindamiseks oleks ruumi

enam, võimaldamaks lihtsustada ka katendiga seonduvaid tegevusi. Keskkonnaamet jätkab

menetlust oma 19.03.2024 kirjaga nr DM-120562-36 uuendatud taotluse alusel.

Joonisel 2.1 on esitatud kavandatava tegevuse üldasukoht ning joonisel 2.2 ala detailsem

vaade, koos olemasoleva Risti-Muru karjääriga. Risti-Muru II liivakarjäär asub linnulennult

Haapsalust ca 35 km kaugusel kirdes, Piirsalust ca 5,6 km kaugusel kirdes, Turbast ca 5 km

kaugusel edelas, Ellamaa külast ca 1,8 km kaugusel läänes.

Joonis 2.1. Kavandatava tegevuse üldasukoht – Piirsalu metskond 1 (68001:003:0279) sinisega, Risti-

Muru II liivakarjäär punane ring. Alus: Maa-ameti kaardirakendus, 2023.

6

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Joonis 2.2. Kavandatava tegevuse piirkond (mäeeraldised, teenindusmaad (peale 01.11.23. a) ja peamine väljaveotee (maanteele nr 9)). Aluskaart: Maa-amet,

2024.

7

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

3. Kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete

võimaluste lühikirjeldus

KMH ekspertrühm leiab, et käesoleval juhul on kavandatava tegevuse reaalseteks

alternatiivideks kavandatav tegevus ja null-alternatiiv ehk kavandatava tegevuse mitte

elluviimine. Kavandatavat tegevust (alternatiiv I) ja null-alternatiivi on iseloomustatud

allpool.

Kavandatavale tegevusele puuduvad asukohaalternatiivid, kuna kavandatava karjääri asukoht

on seotud Risti-Muru maardlaga ja seal arvele võetud maavaravaruga. Käesolev KMH ei ole

algatatud alternatiivsete kaevandamisalade leidmiseks, vaid Risti-Muru II liivamaardlas

kaevandamisega kaasnevate mõjude hindamiseks. Seega ei analüüsita KMH käigus

kaevandamistegevust väljaspool Risti-Muru maardlat.

Kaevandamise tehnoloogia osas kasutatakse Eestis praktikas kasutatud tehnoloogiat

(ekskavaatoriga maavara otse looduslikust tervikust ammutamine) ja sellele sisulised

alternatiivid puuduvad. Veetaseme alandamist loa taotleja ei kavanda, kuid tehnilise

variandina käsitletakse loa menetluse KMH analüüsis ka lahendust, kus veetaset alandatakse

osaliselt ja isevoolselt (vt ka ptk 2).

KMH programmi koostamise ajal ei selgunud asjaolusid (piiranguid), mis viitaksid selgele

vajadusele juba programmi etapis lisada hindamisse väiksemalt maa-alalt kaevandamise

alternatiiv. Küll aga võib KMH aruande koostamise etapis mõjude analüüsimisel selguda uusi

asjaolusid, mis võivad seada piiranguid kaeveala suurusele. Sel juhul töötatakse välja

vastavad vajalikud leevendavad meetmed ja seatakse vajadusel piirangud kaeveala suurusele.

3.1. Alternatiiv I – kavandatav tegevus

Taotletava alaga vahetult piirnevas Risti-Muru liivakarjääris on kaevandatud alates 2011.

aastast. Rajatud on kaevandamiseks vajalik taristu ning mäeeraldisele on tagatud hea

juurdepääs. Risti-Muru liivakarjääris kaevandatakse ainult ehitusliiva. Taotletavas

liivakarjääris kaevandatavat ehitus- ja täiteliiva on plaanis kasutada taristuobjektide

ehitamisel (nt rööbastee ehitustööd (Risti-Turba raudtee ehitustööd; Rail Baltic)), lisaks

üldehituses ja ehitussegudes. Seejuures sobib materjal ka kuivliiva tootmiseks (kuivliiva

kasutatakse lisaks betooni- ja ehitussegudele ka libedustõrjeks, aianduses, kineetilise liiva

valmistamiseks ja filtriliivana). Kuna nõudlus maavara järele piirkonnas on olemas, sh

vajadus täiteliiva järele, siis taotletaksegi olemasolevast karjäärist vahetult lõuna

suunda jäävas Risti-Muru II karjääris kaevandamiseks keskkonnaluba. 2021-2022. a

viis Mäebüroo Nord OÜ taotletaval alal läbi ka geoloogilise uuringu.

Taotletav mäeeraldis hõlmab täielikult Risti-Muru liivamaardla (registrikaart nr 0575)

ehitusliiva aktiivse tarbevaru 8, 9 ja 11 plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 10 ja 12

plokke. Keskkonnaloa taotluse kohaselt on seisuga 31.12.2021 ehitusliiva aktiivse tarbevaru

kogus 8 plokis 524 tuh m3, 9 plokis 541 tuh m3 ja 11 plokis 52 tuh m3. Täiteliiva aktiivse

tarbevaru kogus on 10 plokis 424 tuh m3 ja 12 plokis 60 tuh m3. Ehitusliiva kaevandatav

kogus on 1031,1 tuh m3 ja täiteliiva kaevandatav kogus on 428,9 tuh m3.

Kavandatavaks tegevuseks on maavara (liiva) kaevandamine Risti-Muru II

liivakarjääris. Kaevandatavat ehitusliiva (kasutusala kood 1203) saab kasutada

8

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

teedeehituses, sh rööbasteed, üldehitustöödel, ehitussegudes jm. Madalakvaliteedilist

täiteliiva (kasutusala kood 1207) saab kasutada täitematerjalina või mäeeraldise ala

korrastamisel. Maavara keskkonnaloa taotluse kohaselt on mäeeraldistes asuva maavara

kogused toodud tabelis 3.1. Maavara kaevandamise keskmiseks aastamääraks taotletakse 61

tuhat m3. Maavara keskkonnaluba taotletakse 15 aastaks.

Tabel 3.1 Taotletava mäeeraldise piirides oleva maavara kasutusala ja varu kogus (allikas: Risti-Muru

II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse seletuskiri, OÜ J.Viru Markšeideribüroo, 2023).

Ploki nr Pindala

ha

Taotletav

maavaravaru tuh m3

Nõlvatervikutesse

jääv varu tuh m3

Kaevandatav varu

tuh m3

Ehitusliiv

Plokk 8 (veepealne) 20,57 524 13 511

Plokk 9 (veealune) 9,66 541 65,4 475,6

Plokk 11 (veepealne) 1,53 52 7,5 44,5

Täiteliiv

Plokk 10 (veealune) 10,91 424 28,2 395,8

Plokk 12 (veealune) 1,53 60 26,9 33,1

Kokku ehitusliiv 1117 85,9 1031,1

Kokku täiteliiv 484 55,1 428,9

Kokku 1601 141 1460

Looduslik materjal taotletava Risti-Muru II liivakarjääri piires on esindatud ehitusliiva ja

täiteliivana. Loodusliku materjali kvaliteet on määratud kokku 46 prooviga. Liiva fraktsiooni

(<31,5 mm) sisaldus koos peenosistega on 100%. Looduslikus materjalis peenosiste (<0,063

mm) sisaldus varieerub vahemikus 1,4 kuni 14,2% (keskmine 4,0%). Kogu taotletava Risti-

Muru II liivakarjääri piires leviv looduslik materjal vastab kaalutud keskmiste näitajate

poolest ehitusliiva nõuetele. Katendi maht taotletava mäeeraldise piires on kokku 68 tuh m3.

Kasuliku kihi paksus on mäeeraldisel 4,9-9,5 m (keskmine 6,6 m). Kasuliku kihi keskmine

paksus ülevapool keskmist põhjaveetaset on 2,1 m ja allpool keskmist põhjaveetaset 4,6 m.

Maavara on võimalik väljata kahe astmega ehk eraldi veealune ja veepealne materjal.

Maa-ala on täisulatuses kaetud metsaga. Maapinna reljeef jääb teenindusmaa piires

absoluutkõrguste vahemikku 46 kuni 52 m. Maapinna reljeef on tasane, kuid kerge tõusuga

kagu suunas.

Kaevandamise tehnoloogia. Kaevandustegevus koosneb üldjoontes kaeveala

ettevalmistamisest, maavara kaevandamisest, kaevandatud materjali väljaveost ning

kaevandatud ala korrastamisest.

Kaeveala ettevalmistamine

Enne kaevandamist tuleb raiuda alal kasvavad puud ja juurida kännud. Järgnevalt tuleb

eemaldada katend. Risti-Muru II liivakarjääris on katendi paksus vahemikus 0,2-0,4 m

(keskmine 0,3 m). Katendi maht on kokku 68 tuh m3 ja see jaguneb kahe ploki vahel

järgmiselt: plokk 8 aT lasumis – 63 tuh m3; plokk 11 aT lasumis – 5 tuh m3.

Katend eemaldatakse buldooseri ja/või ekskavaatoriga ning ladustatakse ajutiselt mäeeraldise

teenindusmaale. Mullale vastav materjal paigutatakse muust katendist eraldi. Osa katendit (ca

5-10 tuh m3) on hiljem võimalik kasutada Risti-Muru II karjääri korrastamisel. Ülejäänud

katendist üritatakse turustada või kasutatakse Risti-Muru karjääri korrastamiseks.

Kokkulepete saavutamisel on katendit võimalik kasutada ka lähedal asuva Nurga Puukooli jt

piirkonna ettevõtmiste tegevustes.

9

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Maavara kaevandamine

Maavara veepealne ja veealune kaevandamine. Maavaravaru kaevandamiseks kasutatakse

ekskavaatorit, vajadusel ka pinnasepumpa. Liiva laadimine toimub ekskavaatori või

kopplaaduriga. Paljandustöödel ja/või kaevandamisel kasutatakse abimehhanismina ka

buldooserit.

Karjäärivee ärajuhtimine

Kuigi ca 64% liivavarust paikneb allpool keskmist uuringuaegset veetaset (47,5 m) on

kaevandamise hüdrogeoloogilised tingimused rahuldavad. Kasuliku kihi keskmine paksus

üleval pool keskmist põhjaveetaset on 2,1 m ja allpool keskmist põhjaveetaset 4,6 m.

Vajadusel on võimalik veetaset isevoolselt alandada juhtides vett mäeeraldise teenindusmaa

läänenurgas asuvasse kraavi, mille põhja kõrgus on 44,98 m. Keskkonnaloa taotlemise faasis

veetaseme alandamist ei planeerita ja selle vajadus ning täpsemad võimalused, parameetrid

jmt määratakse kaevandamise projektiga. Täpsemalt käsitletakse teemat KMH aruandes.

Materjali väljavedu

Toodangu laadimisel saab kasutada ekskavaatorit või kopplaadurit. Maavara väljavedu

karjäärist toimub autotranspordiga. Mäeeraldisele on tagatud hea juurdepääs Muru tee (tee nr

6800061) ja Lepaste tee kaudu.

Arvestades hetkel väljakujunenud väljaveoteid (vt joonis 2.2 ptk 2) hakkab põhimahus

karjääriveokite liikumine toimuma karjäärist mööda Muru teed (6800061) ida suunas. Muru

tee teekatteks on kruuskate. Sealt edasi toimuks väljavedu suunal: Lepaste tee (5180356;

pinnatud kruusatee) – Ellamaa jaama tee kõrvalmaantee (11169; mustkate) – Ääsmäe-

Haapsalu-Rohuküla (nr 9) põhimaantee. Põhimaantee jääb taotletavast liivakarjäärist umbes

2,6 km kaugusele itta.

Kaevandatud ala korrastamine

Liivakarjääris kaevandamise ja varu ammendamisega kaasneb kaevandatud maa korrastamine

ja tagastamine valdajale. Kaevandatud maa korrastamine jaguneb tehniliseks ja bioloogiliseks

korrastamiseks. Tehniline korrastamine on kaevandatud maa tasandamine ning silumine,

vajadusel ekraankihi ja viljaka kihiga katmine, maa- ja metsaviljeluseks vajalike teede,

kraavide, sildade ja teiste rajatiste ehitamine ning muud sellekohased tööd. Bioloogiline

korrastamine koosneb agrotehnilistest, fütomelioratiivsetest ning muudest töödest, mis

tagavad korrastatud ala viljakuse, taimestiku ja loomastiku taastumise.

Korrastamistöödega alustatakse tehnoloogiliselt esimesel võimalusel, milleks on mäeeraldise

nõlvade kujundamine paralleelselt kaevandamisega (veepealses osas nõlvusega 1:2, veealuses

osas nõlvusega 1:5). Kaevandamisega rikutud maa, mis kattub mäeeraldisega korrastatakse

tehisveekoguks, kuna maavaravaru paikneb mh veetasemest sügavamal. Mäeeraldise

veepealsed nõlvad ja väljapoole mäeeraldist jääv teenindusmaa on võimalik korrastada

rohumaaks (pindala 3,82 ha; põhjaosa (uus Piibenõmme tee asukoht)) ja metsamaaks (pindala

5,02 ha). Veekogude ümbrus kaetakse kasvukihiga ning olenevalt reljeefist külvatakse sinna

heintaimede seemnesegu. Kahe eraldiseisva mäeeraldise lahustüki tõttu kujuneb alale kaks

tehisveekogu valdava sügavusega üle 2 m. Lahustükkide vahel, väljaspool mäeeraldise

teenindusmaad, säilib olemasolev Muru tee. Teenindusmaa põhjaosale tõstetakse ümber

Piibenõmme tee. Kasutusest välja jääva teenindusmaa osas toimub taas metsastatamine.

Täpsed korrastamistööd ja selleks kuluvad mahud määratakse korrastamisprojektiga.

10

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Projektile määrab lähtetingimused Keskkonnaamet arvestades kohaliku omavalitsuse

ettepanekuid.

3.2. Null-alternatiiv

Null-alternatiivi korral toimub kaevandamine ainult Risti-Muru karjääris ehk jätkub senine

tegevus. Põhimahus toimub kaevandamine samadel alustel nagu alternatiiv I korral, sh

kasutatakse juba olemasolevat tehnikat. Karjäär töötab kuni olemasolev keskkonnaluba

(L.MK/321097; loa omaja Piibenõmme OÜ) kaotab kehtivuse ehk kuni 15.11.2026. Vastavalt

maavaravarudele on võimalik olemasolevat keskkonnaluba pikendada.

Risti-Muru liivakarjäär asub Lääne maakonnas Lääne-Nigula vallas Piirsalu külas

Piibenõmme (68001:003:0390) kinnistul. Juurdepääs mäeeraldisele on Piibenõmme tee

kaudu, millel on ühendus Muru teega. Paljandustööd on karjääri territooriumil osaliselt

tehtud. Paljandustööd liiguvad koos kaevandamisega ja hetkel on paljandatud mäeeraldise

lõunaosa, põhjapoolne ala on paljandamata. Mäeeraldiselt on katendit vaja eemaldada veel ca

10,38 ha suuruselt alalt (keskkonnaloa nr l.mk/321097 muutmise taotlus Risti-Muru

liivakarjäär seletuskiri, 2022).

Null-alternatiivi osas tulebki arvestada, et 2023. a oli menetluses protsess, kus loa omaja

taotles senise loa muutmist ehk mäeeraldise laiendamist. Olemasolev mäeeraldis hõlmas

ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokki 4 ja 5. Taotlusega sooviti liita olemasoleva

mäeeraldisega lõunapoolne teenindusmaa riba, kus asuvad veepealne aktiivne tarbevaru

plokk 6 ja veealune aktiivne tarbevaru plokk 7. Algselt eraldati see 0,57 ha riba Piibenõmme

kinnistut läbiva ja avalikus kasutuses oleva Piibenõmme tee ümbertõstmise jaoks. 2022. a

teostatud geoloogilise uuringuga Risti-Muru II uuringuruumis moodustati vahetult Risti-

Muru liivakarjääri lõunapiirile Piibenõmme tee ümbertõstmiseks uus ala (passiivse varu

plokid 15, 16 ja 17). Vastavale menetlusele on sarnaselt Risti-Muru II kavale kaalutud ka

KMH vajalikkust Keskkonnaameti poolt, kuid vastavat vajadust ei tuvastatud. 28.07.2023. a

sätestas Keskkonnaamet kirjas nr DM-120643-17, et Risti-Muru liivakarjääri mäeeraldise

maavara kaevandamise keskkonnaloa taotluse menetlemisel arvestada järgmiste

keskkonnameetmetega:

 Kaevandamistegevused on keelatud 01. märtsist kuni 15. maini, et ei häiritaks metsise

mängu.

 Katendivallid tuleb ladustada vähemalt 3 meetri kõrgustes aunades mäeeraldise

teenindusmaale vahetult mäeeraldise põhjapoolsele piirile.

2024. a seisuga on Keskkonnaamet teavitanud keskkonnaloa (L.MK/321097) muutmisest

24.01.2024 kirjaga nr DM-120643-30 ja muutnud tingimusi 24.01.2024 kirjaga nr DM-

120643-31. Keskkonnaamet otsustas muuta Piibenõmme OÜ (registrikood 10799621) Risti-

Muru liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaluba nr L.MK/321097 kehtivusega kuni

15.11.2026 järgmiselt:

 määrata olemasolevale mäeeraldisele lisaks lõunapoolne teenindusmaa riba, kus

asuvad veepealne aktiivne tarbevaru plokk 6 ja veealune aktiivne tarbevaru plokk 7;

 määrata maavara keskmiseks tootmismahuks aastas 122 tuh m³

 määrata mäeeraldise koosseisus olevate plokkide 4-7 aT aktiivse tarbevaru kogused ja

kaevandatava varu kogused seisuga 31.12.2023:

o plokk 4 aT (ehitusliiv): 163.05 tuh m³

o plokk 5 aT (ehitusliiv): 325.86 tuh m³

o plokk 6 aT (ehitusliiv): 11 tuh m³

11

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

o plokk 7 aT (ehitusliiv): 17 tuh m³

Kaevandatava varu kogused maavara liikide kaupa:

o ehitusliiv: 485.80 tuh m³.

Keskkonnaloale nr L.MK/321097 määratleti (arvestades tingimuste ajakohastamise vajadust)

järgnevad kõrvaltingimused:

1. Vastavalt Piibenõmme liivakarjääri tee projektile tagada mäeeraldisest ümbersõit;

2. Kooritav kasvukiht ladustatakse mäeeraldise teenindusmaale vähemalt 3 meetri

kõrgustes aunades. Katendivallid tuleb ladustada vahetult mäeeraldise teenindusmaa

põhjapoolsele piirile;

3. Kaevandatud maavara väljaveo korraldamisel arvestada ehitusseadustikus ja

asjaõigusseaduses sätestatud tingimusi ja kohaliku omavalitsuse korraldustest

tulenevaid tee kasutamise piiranguid;

4. Kaevandamistegevused on keelatud 01. märtsist kuni 15. maini, et ei häiritaks metsise

mängu.

Kui maavaravaru on olemasoleva Risti-Muru karjääri aladelt ammendatud korrastatakse ala

(veekoguks ja rohumaaks) vastavalt korrastamisprojektile, mille alusparameetrid määratleb

sarnaselt alternatiiv I-le Keskkonnaamet.

12

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

4. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

4.1. Taristu ja lähimad elamud

Risti-Muru II liivakarjäär asub Piirsalu külas, Piirsalu metskond 1 (68001:003:0279)

kinnistul. Risti-Muru II liivakarjääri ala külgneb põhjast Piibenõmme (68001:003:0390)

kinnistuga. Taotletav ala asub Haapsalust ca 35 km kaugusel kirdes, Piirisalust ca 5,6 km

kaugusel kirdes, Turbast ca 5 km kaugusel edelas, Ellamaast ca 1,8 km kaugusel läänes.

Risti-Muru II mäeeraldise maa alale ei jää elektriliine ega sidekaableid. Taotletava karjääri

ala kagunurgas paikneb Muru tee. Tegemist on 3 m laiuse ning kruuskattega teega. Muru tee

kulgeb taotletava mäeeraldise teenindusmaa lahustükkide vahel ja vastavalt loataotlusele

säilib tee olemasolevas asukohas.

Lähim põhimaantee Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla (nr 9) jääb taotletavast liivakarjäärist umbes

2,6 km kaugusele itta. Ääsmäe-Haapsalu-Rohuküla maantee aasta keskmine ööpäevane

liiklussagedus oli taotletava mäeeraldise lähialal 2022. a 5057 sõidukit/ööpäevas (Maa-ameti

Teeregistri kaardirakendus, 2023). Kavandatava Risti-Turba raudtee lähim asukoht jääb ca

2,6 km kaugusele ida suunda. Rail Balticu kavandatav trass jääb taotletavast mäeeraldisest ca

35 km kaugusele idasuunda.

Lähimad elamud asuvad kavandatavast mäeeraldise põhjapoolsest küljest üle 700 m kaugusel

(hetketeadmiste kohaselt on elamu mahajäetud ja elamiskõlbmatu). Seejuures jääb taotletava

mäeeraldise ja lähimate majapidamiste vahele olemasolev Risti-Muru karjäär. Teised

eluhooned (tabel 4.1) jäävad enam kui 1 km kaugusele.

Tabel 4.1. Taotletavale mäeeraldisele lähimad eluhoonetega kinnistud.

Katastriüksus

(lähiaadress)

Katastriüksuse

tunnus

Sihtotstarve Pindala Lähim hoone

mäeeraldise piirist

Piibenõmme 72601:001:1345 Maatulundusmaa 5,65 ha ca 730 m põhjas

Rätsepa 51801:001:0066 Maatulundusmaa 7,14 ha ca 1055 m kirdes

Tagapere 51801:001:0194 Maatulundusmaa 4,56 ha ca 1120 m idas

Tarsani 51801:001:0376 Maatulundusmaa 13118 m² ca 1010 m põhjas

Tuulepesa 51801:001:0341 Maatulundusmaa 9135 m² ca 1010 m põhjas

Rehemetsa 51801:001:0073 Maatulundusmaa 5,06 ha ca 1020 m põhjas

Vanaõue 51801:001:0078 Elamumaa 11117 m² ca 1100 m põhjas

EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) – põhjaveehaarete andmetel asuvad

kavandatavale karjäärile lähimad puurkaevud mäeeraldisest:

 kirdes, ca 1,4 km kaugusel – Ellamaa farmi puurkaev (PRK0001353) Trumbi

kinnistul (72601:001:0130);

 idas, ca 1,8 km kaugusel – puurkaev (PRK0064467) Sireli kinnistul

(51801:001:0389).

Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldise alast ca 2,3 km läänes asub Piirisalu taktikaala koos

lasketiiruga. Piirsalu lasketiiru piiranguvöönd Tormimaru maaüksuse (68001:003:0277)

välispiirist on 2000 m, Piirsalu linnaku piiranguvöönd Kõuemaru maaüksuse

(68001:003:0278) välispiirist on 2000 m. Taotletava mäeeraldiseni eelnimetatud

piiranguvööndid ei ulatu.

13

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

4.2. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid

Taotletava mäeeraldise alal, selle teenindusmaal ja läheduses puuduvad kultuurimälestised ja

muinsuskaitsealad. Lähimad arheoloogiamälestised on ca 1,8 km kaugusel kagus asuv Linnus

(kultuurimälestiste register nr 18592) ja 1,9 km kaugusel asuvad kivikalmed

(kultuurimälestiste register nr 18589; 18590; 18591).

Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldise alale ei jää pärandkultuuriobjekte. Lähimad

pärandkultuuriobjektid (joonis 4.1) on (EELIS, 18.10.2023; Maa-amet, 2023):

 ligikaudu 130 m põhjas Piibenõmme talukoht (registreerimisnumber 680:TAK:017).

Maastikul on säilinud märgid. Jääb Risti-Muru liivakarjääri alale;

 ligikaudu 250 m kirdes Sealõpe talukoht (registreerimisnumber 680:REE:007). Tüüp

määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%;

 ligikaudu 500 m lõunas Tagaveski heinaküün (registreerimisnumber 680:HEK:003).

Tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%;

 ligikaudu 500 m lõunas kelder (registreerimisnumber 680:KEL:001). Objektist või

tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud 20-50%.

Joonis 4.1. Kavandatava tegevuse ja seda ümbritseva ala pärandkultuuriobjektid. Alus: Maa-amet,

2023.

14

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

4.3. Pinnas ja geoloogia ning pinna- ja põhjavesi

Risti-Muru II maardla asub Lääne-Eesti madaliku maastikurajoonis. Lääne-Eesti madalik on

pindalalt suurim ja loodusoludelt mitmekesiseim Eesti maastikurajoon. Maastikurajooni

kujunemisele on kõige rohkem mõju avaldanud rajooni paiknemine kunagise Läänemere

liustikuvoolu toimele allunud paelaval ning jääpaisjärve- ja merevee pikaajalised ja korduvad

üleujutused (Arold, 2005). Maapinna reljeef jääb mäeeraldise ja teenindusmaa piires

absoluutkõrguste vahemikku 46 kuni 52 m. Maapinna reljeef on tasane, kuid kerge tõusuga

kagu suunas.

Risti-Muru maardla ja Risti-Muru II uuringuruumi teenindusala paikneb kirde-edela

suunalise jäätekkelise servamoodustise nõlval, kasulikuks kihiks on kasvukihi all valdavalt

keskmiseteraline liiv, mille lamamiks oli ülipeeneteraline savikas liiv või savi. Aluspõhjaks

on Pirgu lademe lubjakivi, mergel. Maardla kasulikuks kihiks on kuni 9,5 m paksune harva

peent kruusa (üle 5 mm) sisaldav liiv, mis sisaldab peenosakesi (alla 0,063 mm) 1,4-14,2%

(keskmine 4,0%). Liiva terasuurus varieerub jämedateralisest kuni väga peeneteraliseni,

reeglina tera muutub peenemaks sügavusega. Üldiselt on materjal ühtlase kvaliteediga.

Kasuliku kihi paksus väheneb põhja ja kirde suunas (Valling, 2022).

Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse (2023) andmetel esinevad taotletava Risti-Muru II

liivakarjääri alal peamiselt gleistunud keskmiselt leetunud leedemuld (LIIg), (LIIg(LG)),

gleistunud keskmiselt leetunud huumuslik leedemuld (L(k)IIg), nõrgalt leetunud leedemuld

(LI), nõrgalt leetunud muld ja gleistunud nõrgalt leetunud muld (LkI; LkIg), leede-gleimuld

(LG), vt ka joonis 4.2.

Joonis 4.2. Kavandatava tegevuse ja seda ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet, 2023.

2022. a teostas Mäebüroo Nord OÜ Risti-Muru II uuringuruumis (taotletaval alal)

geoloogilise uuringu. Uuringu alusel varieerub avatud veetaseme sügavus maapinnast

vahemikus 1,3 kuni 3,8 m ning jääb absoluutkõrguste vahemikku 45,0 kuni 49,6 m.

15

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Keskmine põhjaveetase puuraukude andmete järgi on absoluutkõrgusel 47,5 m. Maardla

maavaravaru paikneb nii ülevalpool kui ka allpool pinnaseveetaset.

Maa-ameti põhjaveekaitstuse kaardirakenduse alusel (2023) asub Risti-Muru II liivakarjäär

keskmiselt kaitstud põhjaveega alal (keskmine reostusohtlikkus). Keskmiselt kaitstud

põhjaveega piirkonnaks loetakse alasid kus põhjaveekihil lasub 10-20 m paksune moreenikiht

või 2-5 meetri paksune savi- või liivsavikiht.

Risti-Muru II liivakarjäärist u 1 km kaugusele loodesse jääb Mustjärve raba ja u 2 km

kaugusele loodesse Mustjärv (VEE2040000). Lisaks jääb Risti-Muru II liivakarjääri

ümbrusesse mitmeid väiksemaid seisuveekogusid (lähim ca 50 m mäeeraldisest). Olemasoleva Risti-Muru liivakarjääri kaguosas on kaevandamise tulemusel tekkinud

veekogu. Tulenevalt looduskaitseseaduse § 37 lõikest 4 ei laiene kalda piiranguvööndis

maavara kaevandamise piirangud kaevandamise tulemusel tekkinud tehisveekogule, kuni

kaevandatud maa korrastamise kohustuse täidetuks tunnistamiseni.

Kavandatav Risti-Muru II liivakarjäär (joonis 4.3) jääb maaparandussüsteemidega kaetud

alale (MURU 1 (TP-602); maaparandussüst. kood 4110210010060, pindala 473,2 ha).

Seejuures kulgeb Risti-Muru II liivakarjäärist läänes, põhjas ja idas maaparandusehitise

eesvool MURU 1 (TP-602), valgalaga alla 10 km2.

Joonis 4.3. Kavandatava tegevuse (mäeeraldis - punane katkend joon) ja seda ümbritseva ala

maaparandussüsteemid (pruun viirutus), eesvoolud (sinised jooned). Alus: Maa-amet, 2023.

4.4. Taimestik ja loomastik, looduskaitsealused objektid (sh Natura 2000 alad) ja muud loodusväärtused

Taimestik ja loomastik

Risti-Muru II liivakarjääri ala on täisulatuses kaetud metsaga. Metsaportaali (2023) andmetel

on piirkonnas valdavad puuliigid: mänd, kuusk, kask. Kasvukohatüüpidest on levinud pohla,

16

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

jänesekapsa-mustika, jänesekapsa-pohla. Tulenevalt metsamassiivide paiknemisest ja

hõredast asustust esineb piirkonnas erinevaid vastavatele metsakooslustele iseloomulikke

liike. Rohevõrgustikku on täpsemalt käsitletud ptk 5.

Looduskaitsealused objektid ja muud loodusväärtused

EELISe (märts 2024) andmetel Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldisel ja selle lähialal

vääriselupaiku ei paikne. Lähim vääriselupaik – VEP nr 206199 (VEP206199; märgalade

männikud ja kaasikud) asub mäeeraldisest ca 750 m kaugusel läänes (joonis 4.4).

Taotletavale mäeeraldisele ja selle teenindusmaale ei jää kaitstavaid loodusobjekte ega

Natura 2000 alasid (viimaste kohta täpsem info, vt ptk 6.1). Risti-Muru II liivakarjäärist 1,2

km loodes asub Mustjärve raba hoiuala (KLO2000152; pindalaga 303,7 ha; joonis 4.4).

Mustjärve raba hoiuala kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud

elupaigatüüpide - huumustoiteliste järvede ja järvikute (3160), rabade (7110*), oosidel ja

moreenikuhjatistel kasvavate okasmetsade (sürjametsade) (9060), soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080), siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse.

Taotletavast mäeeraldisest ca 100 m kaugusel läänes asub projekteeritav metsaelupaikade

looduskaitseala (joonis 4.4). Taotletavast Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldisest jäävad 500

m (vt ka lisa 2) raadiusesse järgnevad kaitsealuste liikide leiukohad:

 II kaitsekategooria loomaliik metsis (Tetrao urogallus), kaitsealuse liigi leiukoht

KLO9102172 – külgneb lõunast;

 Annamõisa metsise püsielupaik (KLO3000645) – külgneb lõunast (teenindusmaaga).

Maismaa pindala on 780,1 ha;

 III kaitsekategooria taimeliik helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum),

kaitsealuse liigi leiukoht KLO9401433 – ca 300 m läänes;

 III kaitsekategooria taimeliik harilik ungrukold (Huperzia selago), kaitsealuse liigi

leiukoht KLO9341827 – ca 465 m läänes;

 III kaitsekategooria liik roomav öövilge (Goodyera repens), kaitsealuse liigi leiukoht

KLO9341807 – ca 465 m läänes.

Metsis kuulub Eestis II kaitsekategooria kaitsealuste linnuliikide hulka. Metsisele on suurteks

ohuteguriteks: elupaikade killustumine, kuivenduse mõjul elupaikade kvaliteedi langus,

kisklus. Eestis on keskmiseks ohuteguriteks: sobivate potentsiaalsete elupaikade otsene kadu

ja häirimine inimese poolt. (Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015) Annamõisa

metsise püsielupaiga kaitse-eesmärk on metsise kaitse. 2023. a KMH eelhinnangu

(Keskkonnaamet) alusel on püsielupaik tsoneeritud kolmest lahustükist koosnevaks

Annamõisa metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndiks (245 ha), Kopliotsa sihtkaitsevööndiks

(33 ha; sihtkaitsevöönd moodustab 36% püsielupaigast) ja Annamõisa metsise püsielupaiga

piiranguvööndiks (502 ha, 64% püsielupaigast). Lähikonnas on 3 metsise mängu, neist 2

asuvad karjäärile lähemal: Annamõisa 1 (EELISe ID-ga - 168 840 725) ja Annamõisa 2 (-1

195 677 616). Eesti Ornitoloogiaühingu poolt 2021. a koostatud metsise elupaikade ekspertiis

on hinnanud need mängud Nõva tuumalasse kuuluvaks, mis tähendab, et elupaiga ja liigi

seisundit ei tohi kahjustada ja terviklikkust vähendada.

Helleri ebatähtlehik on helviksammal, mis kasvab vanas varjulises metsas. Liik kasvab

kõdupuidul (valdavalt mänd). Keskkonnaregistris piiritletud Helleri ebatähtlehiku kasvukohas

või punktobjekti puhul 30 m raadiuses elupaigast uuendusraie keelatud juhul kui raiet

soovitakse teostada sellises ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles kasvukohas.

17

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Hariliku ungrukold on sõnajalgtaim, mis kasvab varjukates kuuse- ja segametsades.

Hoolimata varjulembusest on ta tundlik konkurentsi suhtes ning ei saa kasvada

suurekasvuliste rohttaimede poolt domineeritud koosluses. Hariliku ungrukolla puhul vältida

taime kogumite kahjustamist metsatööde käigus.

Roomav öövilge on katteseemnetaim, mis kasvab küpsed okas- ja segametsad, kusjuures ta

on vähevaliv nii pinnase pH kui niiskuse osas, kuid okaspuude lähedus on pigem oluline.

Keskkonnaregistris piiritletud kasvukohas uuendusraie keelatud.

Joonis 4.4. Kaitstavate loodusobjektide (va kaitsealused liigid) ja vääriselupaikade paiknemine

kavandatava tegevuse (teenindusmaa seis peale 01.11.23. a) piirkonnas (2 km). Alus: Maa-amet,

2023; EELIS, märts 2024.

18

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

5. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimis- ja

arengudokumentidega

Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) alusel jääb taotletav Risti-Muru II liivakarjääri

mäeeraldis rohelise võrgustiku koosseisu (Piirsalu piirkondliku tähtsusega tugiala, tähis T3).

Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilimiseks on maakonnaplaneeringus toodud

tingimused (lühendatult, asjakohased):

 rohelise võrgustiku alal asuva metsamajandus- ja põllumajandusmaa olemasolevat

sihtotstarvet (maatulundusmaa) muutes hinnatakse selle mõju rohelise võrgustiku

toimimisele;

 rohelise võrgustiku ruumilist paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatakse

omavalitsuste üldplaneeringutes;

 rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse (haruldased taimekooslused,

vääriselupaigad, pool-looduslikud kooslused jm);

 looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku aladel ei tohi langeda alla 90%;

 rohelise võrgustiku aladel on keskkonnasäästlik majandustegevus lubatud ja

soovitatav kui seadustest ja kaitseala kaitse-eeskirjadest ei tulene teisiti;

 kui majandustegevus on vältimatult vajalik, tuleb hinnata kavandatu mõju rohelise

võrgustiku toimimisele ja rakendada rohelise võrgustiku toimimist tagavaid

abinõusid;

 rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide

häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu;

 rohelise võrgustiku tugialal tuleb reeglina vältida maavarade ja maa-ainese

kaevandamist;

 juhul, kui rohelise võrgustiku aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas,

tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid rohelisele võrgustikule. Vajadusel tuleb

kaevandamisloale lisada tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks;

 maardlad, mis jäävad rohelise võrgustiku aladele ja kus maavara veel ei kaevandata,

toimivad kuni maavara kaevandamiseni rohelise võrgustiku osana. Enne kaevandama

asumist tuleb kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise

võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud ala

rekultiveerida ja taastada rohelise võrgustiku osana.

Lääne maakonnaplaneeringu 2030+ ruumiliste väärtuste kaardil on taotletava Risti-Muru II

liivakarjääri ja olemasoleva Risti-Muru liivakarjääri ala märgitud maardlana.

Maakonnaplaneering on kehtestanud järgmised maardlate ja maavaravaru kaevandamisest

mõjutatud alade kasutustingimused (lühendatult, asjakohased):

 rohelise võrgustiku aladel – juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine

majanduslikult otstarbekas, tuleb eelnevalt kaaluda kaasnevaid mõjusid väärtuslikele

maastikukomponentidele;

 kasutuselevõetud maardlates tuleb varud maksimaalselt ammendada;

 enne kaevandustegevuse loa taotlemist on soovitav viia läbi avalik protsess kohaliku

elanikkonna ja teiste puudutatud huvigruppide kaasamiseks, leidmaks vajalikud

kokkulepped ja kompromissid. Ennetav koostöö aitab vähendada hilisemate kaebuste

ja probleemide tekkimise võimalusi;

 maardlate kasutuselevõtul tuleb kavandada maardlatele ligipääsuteed, mis vastavad

maardla kasutamisega kaasnevale liikluskoormusele.

19

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldis ega selle lähiala ei jää Lääne maakonnaplaneeringu

2030+ kohaselt väärtuslikele maastikele.

Lääne-Nigula valla üldplaneeringu (2022) kaardi kohaselt on olemasolev Risti-Muru

liivakarjäär märgitud mäetööstusemaana. Mäetööstusmaa juhtotstarve on üldplaneeringus

määratud kehtivatele mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele. Taotletav Risti-Muru II

jääb liivamaardla alale. Nii olemasolev kui ka kavandatav liivakarjääri ala jääb

rohevõrgustiku tugialale. Uute karjääride avamisel on oluline hinnata võimalike mõjude

esinemist looduskaitselistele objektidele.

Üldplaneering seab rohevõrgustikul järgmised täiendavad tingimused:

 rohelise võrgustiku tugialadel tuleb vältida elupaikade seisundi halvenemist, liikide

häirimist ning tegevust, mis ohustab piirkonna ökoloogilist tasakaalu;

 rohelise võrgustiku tugialade terviklikkus säilitatakse;

 looduslike alade osatähtsus rohelise võrgustiku tugialadel ei tohi langeda alla 90%.

Kaardistatud rohestruktuuride säilimine tagatakse seatud konkreetsete tingimuste

jõustamisega läbi projekteerimistingimuste, detailplaneeringute ja läbi teiste ruumiloome

otsustusprotsesside. Kui konkreetse juhtumi korral on näha, et tingimust ei ole võimalik täita,

tuleb teha kaalutlusotsus vajadusel kaasates otsuse tegemisse elustikueksperdi(d).

Kaevandamistegevuse korraldamisel rohevõrgustiku alal tuleb arvestada rohelise võrgustiku

eesmärke. Kaevandamistegevus peab olema keskkonnasõbralik, st kaevandamisega ei tohi

kaasneda pöördumatuid keskkonnakahjusid, sh negatiivset mõju kohalikule veerežiimile,

inimese tervisele ja heaolule. Ehitusmaavarade kaevandamisel tuleb järgida müra, tolmu ja

võimalike maavõngete tekitamisel keskkonnanorme, halveneda ei tohi joogivee, õhu, ja

ümbritseva pinnase kvaliteet. Kaevandamisloa menetluses hinnata kaevandamisest tingitud

transpordi mõju teede võrgule ja asustusele.

Tingimused kaevandatud alade korrastamisel:

 kaevandamisest mõjutatud alade kaevandamisloa andmise ja korrastamisprojekti

tegemisel tuleb kaasata kohalikku omavalitsust ja kogukonda, et ühiselt otsustada

milline oleks maa-ala edasised korrastamistingimused;

 kaevandatud ala korrastamine peab toimuma võimalikult kiiresti peale

kaevandamistegevuse lõppemist. Eesmärk on, et maa saaks kiirelt oma uue

kasutusotstarbe (mets, suplemis- ja kalastamiskõlblik veekogu, terviserajad, parkmets

jms);

 võimalusel näha ette etapiviisiline korrastamine, kus maavaravaru ammendumisel

tehakse ala korda, vaatamata sellele, et lähialal kaevandustegevus jätkub.

Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring (2017).

Maakondade lõikes on liiva ja kruusa varud kokkuvõtvalt alljärgnevad.

Rapla maakonnas on liiva ja kruusa varud kriitilised nii madala kui kõrge savi- ja

tolmusisalduse arvestuses optimaalse veokauguse tõttu. Seda ei paranda oluliselt ka

potentsiaalsete kaevandamiskohtade lisandumine.

Pärnumaa – varustuskindlus nii madala kui kõrge savi- ja tolmusisalduse arvestuses

teeninduspiirkonna osas on kriitiline. Liiva ja kruusa varustuskindlus on erineva kvaliteediga

maavara osas erinev, madalama peenosise sisaldusega maavara on vähem. Seega on juurde

20

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida

liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%.

Kuna kavandatava Rail Balticu trassi asukoha piirkondades on maavaravarud kriitilised

(2017. a seis) ja Risti-Muru II karjäär paikneb trassist aktsepteeritaval veokaugusel (uuringu

kohaselt ei tohiks veokaugus ületada 50 km), siis sobilike tingimuste korral saab ka Risti-

Muru liivamaardla varusid Rail Balticu ehitusel kasutada.

Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050 (2017) – maapõueressursside ülemäärane ja

raiskav kasutamine peab olema välistatud, mistõttu tuleb teha võimalikult väikeste kadude ja

jäätmetega võimalikult kõrge lisandväärtusega tooteid. Maapõueressursside kasutamine on

suunatud riigi majanduskasvu edendamisele, seejuures kompenseeritakse mõjud keskkonnale

ja tagatakse hüved tegevusest otseselt mõjutatud isikutele ning kohalikele omavalitsustele.

Olulisemad dokumendis esitatud põhimõtted/arengusuunad kavandatava tegevuse ja selle

KMH kontekstis on:

 maapõueressursse tuleb kasutada tõhusalt, välistades ülemäärase ja raiskava kasutuse;

 maapõueressursside kasutamisel suurendatakse pidevalt ressursitootlikkust ja

vähendatakse jäätmeteket;

 kasutatava maapõueressursiga kaasnev maapõueressurss, kas kasutatakse või

säilitatakse kasutamiskõlblikuna võimalikult esialgses kvaliteedis.

Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 (2007) – eesmärgiks on määratleda pikaajalised

arengusuunad looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes samas keskkonna

valdkonna seostest majandus- ja sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale

looduskeskkonnale ja inimesele. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 seab eesmärgiks

maavarade keskkonnasõbraliku kaevandamise, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning

maapõueressursi efektiivse kasutamise minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega.

Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist

väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu ja seismiliste efektide vältimist

ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine

tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate

maavarade ärakasutamist.

Energeetika ja maavarade programm 2024-2027 – ütleb, et maapõue ja seal leiduvaid

loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval

moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalseid, majanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku

aspekte. Eesmärk, Eestis on tagatud maapõueressursside teaduspõhine riigi majanduskasvule

suunatud ressursitõhus haldamine ja kasutus. Maapõueressurssidega seonduvalt:

 tagatakse ringmajanduse põhimõtetest lähtuvalt ressursside võimalikult suure

lisandväärtusega ning säästlik kasutamine minimaalsete kadude ja jäätmetega;

 maapõuealase info korraldatud parimal moel ja on põhjendatud ulatuses avalikult

kättesaadav.

Kavandatav tegevus on üldiselt strateegiliste planeerimis- ja arengudokumentidega

kooskõlas. Täpsemalt hinnatakse vastavusi vajadusel üle KMH aruande koostamise raames.

21

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

6. Teave KMH fookusvaldkondade kohta, sh mõjuala suurus,

mõjutatavad keskkonnaelemendid ja eeldatavad mõjuallikad

Mõjuala suurus

Mõjuala on Risti-Muru II karjääri mäeeraldise osas piiritletav aladega, mis jäävad

mäeeraldise naabrusesse (mitte ainult vahetult piirnevad alad) ning mõjuala osaks on ka

väljaveoteed. Suures osas on tegemist olemasoleva liivakarjääri lähedase alaga, seega on

välja kujunenud ka peamine maavara väljaveotee (vt täpsemalt ptk 3). Lähimad elamud

asuvad taotletavast karjäärist põhja pool üle 700 m kaugusel. Risti-Muru II mäeeraldisel

kavandatud tegevusel võib olla koosmõju Risti-Muru liivakarjääri mäeeraldisel toimuva

kaevandamisega. Täpsemalt hinnatakse mõjuala ulatust KMH aruande koostamise käigus.

Seejuures võib sõltuvalt valdkonnast mõjuala ulatus varieeruda.

6.1. Natura 2000 ala

Kavandataval Risti-Muru II mäeeraldisel ei paikne Natura 2000 alasid. Küll aga piirneb

mäeeraldis ja selle teenindusmaa lõunast Mustjärve raba loodusalaga (RAH0000479).

Loodusala kaitse-eesmärgid on järgnevad:

 I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad (9010*),

rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel

(sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*).

Mäeeraldisest ca 90 m kaugusele läände jääb vanade loodusmetsade (9010*) levikuala.

Teised loodusala elupaigatüübid kaevandamisalast kaugemal kui 1 km (joonis 6.1).

Varasemalt (16.08.2023) teostas Keskkonnaamet Natura eelhinnangu. Eelhinnangus

tõdetakse, et veealuse maavara kaevandamiseks ei alandata Risti-Muru II liivakarjääri alal

veetaset, kuid veealuse varu kaevandamine mõjutab siiski piirkonna veerežiimi, kuna karjääri

veetase alaneb väljatud maavara mahu võrra. See hulk pinnavett voolab karjääri tagasi

ümbritsevalt alalt ning võib seega mõjutada ümbritseva ala veerežiimi. Maavara

kaevandamine Mustjärve raba loodusala kaitse-eesmärgiks seatud vanade loodusmetsade

elupaigatüüpide läheduses (lähim 90 m kaugusel) võib avaldada ebasoodsat mõju

elupaigatüübi seisundile ja edasisele arenemisele potentsiaalsest elupaigatüübist

elupaigatüübi kriteeriumitele vastavaks elupaigaks. Vanad loodusmetsad (9010*) on

piirkonnas kasvukohaks ka kauni kuldkinga, laialehise nestiku (II kaitsekategooria), roomava

öövilke, ungrukolla ja Helleri ebatähtlehiku (III kaitsekategooria) kasvualaks.

Natura eelhindamise järeldus oli järgmine: Loodusdirektiivi artikli 6 lõikes 3 on sätestatud, et

iga kava või projekti, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks

otseselt vajalik, kuid mis tõenäoliselt avaldab alale olulist mõju eraldi või koos muude

kavade või projektidega, tuleb asjakohaselt hinnata seoses tagajärgedega, mida see ala

kaitse-eesmärkidele avaldab.

Natura eelhindamise käigus on tuvastatud, et taotletav kaevandamine ei ole otseselt seotud

Natura 2000 ala (Mustjärve raba loodusala) kaitsekorraldusega ega selleks otseselt vajalik

ning see võib tõenäoliselt avaldada aladele olulist mõju, pidades silmas alade kaitse

eesmärke. Kuna kavandatava tegevuse tõenäolist olulist mõju ei saa eelhinnangu kohaselt

22

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

välistada, tuleb menetluse järgmises etapis hinnata tegevuse mõju (kas eraldi või koos muude

kavade või projektidega) alade kaitse-eesmärkidele ning teha kindlaks, kas see mõjutab

Natura 2000 alade terviklikkust, võttes arvesse võimalikke leevendusmeetmeid.

Loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 kohane Natura asjakohane hindamine tuleb läbi viia

keskkonnamõjude hindamise raames.

Joonis 6.1. Mustjärve raba loodusala ja sellel elupaigatüüpide paiknemine kavandatava Risti-Muru II

karjääri (teenindusmaa seis peale 01.11.23. a) suhtes. Alus: Maa-amet, 2024; EELIS, märts 2024.

Eelnevat arvestades viiakse KMH aruande koostamise käigus läbi Natura asjakohane

hindamine. Natura asjakohasel hindamisel lähtutakse vähemalt Euroopa Komisjon (2021)

juhendist „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“.

6.2. KMH teiste fookusvaldkondade määratlemine

Eeldatavad mõjuallikad ja mõjutatavad keskkonnaelemendid

Müra ja vibratsioon, õhukvaliteet, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Kavandatava tegevusega ei kaasne soojuse, kiirguse ega lõhna eraldumist.

Kaevandamiseks on plaanis kasutada peamiselt koppekskavaatorit ning materjali laadimiseks

kopplaadurit ja ekskavaatorit. Müraallikast eemaldudes müratase alaneb. Lisaks karjääris

töötavatele masinatele tekib müra karjäärist materjali väljaveoks kasutatavate veokite

23

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

liikumisega. Lähimad elamud asuvad taotletava karjääri mäeeraldise piirist enam kui 700 m

kaugusel. Arvestades tegevuse iseloomu ja kaugust elamutest ning analoogsetes karjäärides

läbi viidud müra modelleerimise tulemusi, siis ei ole ette näha lähimate elamute juures

kaevandamistegevusest tingitud mürataseme piirväärtuste ületamist. Tõenäoliselt ei ületa ka

karjääriveokite liikumisest lähtuv müra väljaveoteele lähimate elamute juures lubatud

piirväärtusi. Siiski arvestades ka võimalikku koosmõju tegutseva karjääriga ning

analüüsitakse teemat täpsemalt KMH aruandes.

Maavara kaevandamisel ja laadimisel loodusliku niiskuse juures ei eraldu märkimisväärselt

tolmu ning see langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Tolmu levikut

mäeeraldiselt aitab vähendada ka mäeeraldist ümbritsev mets ja teenindusmaal või

mäeeraldise piirialadel paiknevad katendivallid. Lähimad elamud asuvad taotletava karjääri

mäeeraldise piirist enam kui ca 700 m kaugusel. Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette

näha tolmu levikut lähimate majapidamisteni. Maavara transpordiga võib kruuskattega

väljaveoteedel kuival aastaajal tekkida tolmu samaväärselt teiste piirkonnas liikuvate

sõidukitega, sh olemasoleva karjääri veokid. Tolmuleviku tõkestamiseks kasutatakse

vajadusel teepinna niisutamist või keemilist töötlemist, mis on tavapärane praktika ja mida ka

Risti-Muru II karjääri puhul vajadusel tehakse. Eelnevaid asjaolusid ja ka 2023. a KMH

eelhinnangus toodut arvestades ei ole olulist mõju seoses tolmu tekkega ette näha. Teemat ei

käsitleta täpsemalt KMH aruandes.

Liivakarjääris ei toimu lõhkamistöid, mis võiks põhjustada vibratsiooni. Mäeeraldisel

kasutatava karjääritehnika töötamisel ei teki samuti sellisel määral vibratsiooni, mis võiks

avaldada ebasoodsat mõju ümbritsevale keskkonnale. Seetõttu ei käsitleta KMH-s

vibratsiooniga seotud mõjusid.

Hämaral ja pimedal ajal kavandatakse tööala valgustada seal töötava tehnika (ekskavaatori,

laaduri, autode tuled) abil. Seetõttu ei kavandata kaevandamise käigus karjääri eraldiseisva

valgustuse paigaldamist ning pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks

oluline valgusereostus. Teemat ei käsitleta täpsemalt KMH aruandes.

Jäätmeteke

Jäätmeseaduse (JäätS) § 71 lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on

tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning

kaevandamise töö tulemusena. Selle kohaselt võib Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldisel

kirjeldatud tegevuse tulemusel kaevandamisjäätmeteks kvalifitseerida kooritud katendi 68 tuh

m3, mis ei ole taotletud (oodatud) lõpp-produkt. Keskkonnaministri määruse nr 70 „Jäätmete

liigitamise kord ja jäätmenimistu“ lisast lähtuvalt on katendi jäätmeliik 01 01 02

(mittemaaksete maavarade kaevandamisjäätmed). Samas keskkonnaameti kirja 18.04.2022 nr

12-1/22/5078-2 kohaselt ei kuulu katend jäätmekava eriosa alla kui taotlusmaterjali

seletuskirjast selgub, et katend kasutatakse ära täies mahus kaevandatud maa korrastamisel

ja/või see võõrandatakse maapõueseaduses ette nähtud korras. Vastavalt taotlusmaterjalidele

kavandatakse Risti-Muru II karjääri puhul kogu katend kas kasutada ala korrastamiseks või

võõrandada, kuid enne seda seisab see tõenäoliselt puistangutes üle kolme aasta.

Katend on võrdsustatav saastumata pinnasega, sest kaevandataval alal ei ole fikseeritud

jääkreostust ning JäätS § 1 lõike 33 kohaselt on saastumata pinnas seaduse tähenduses pinnas,

mis eemaldatakse kaevandamise käigus maapinna ülemisest kihist ja mida ei loeta saastunuks

vastavalt Eesti või Euroopa Liidu õigusaktidele. JäätS § 4 alusel on katend käsitletav

püsijäätmena, sest materjal on inertne, ei lagune ega lahustu looduslikus keskkonnas,

24

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

keskkonnale ohtlike ainete sisaldus ei ületa selles looduslikku fooni ning see ei sütti ega põle.

Samuti ei ole katend biolagunev ega mõjuta ebasoodsalt muid sellega kokkupuutesse

sattuvaid aineid viisil, mis põhjustaks keskkonna saastumist või kahju inimese tervisele.

Katendi leostuvus veekeskkonnas, ohtlike ainete sisaldus ning nõrgvee ökotoksilisus ei

põhjusta täiendavat keskkonnakoormust, seda eriti põhja- ja pinnavee kvaliteedinõudeid

silmas pidades.

JäätS § 352 kohaselt loetakse jäätmehoidlaks iga ehitist või ala, mida kasutatakse tahkel,

vedelal või suspensiooni kujul olevate kaevandamisjäätmete kogumiseks või ladestamiseks

sh ka rohkem kui kolmeks aastaks saastamata pinnase ladestamise ala. Kuna katend seisab

tõenäoliselt vallides üle kolme aasta, tuleb mäeeraldise teenindusmaale moodustatud

katendivallide alust ala käsitleda kui jäätmehoidlat. Antud ala vastab JäätS § 352 kohaselt B-

kategooria jäätmehoidlale. Välistatud on jäätmehoidlast õhku või vette eralduvate

saasteainete teke ja levik, kuna tegemist on saastumata materjaliga. Samuti on välistatud

tuule- ja vee-erosiooni mõjul materjali laialikandumise oht, sest vallid haljastuvad

vegetatsiooniperioodil 1−3 kuu jooksul. Vallide pealispinnad silutakse, et tagada nende

stabiilsus. Vallid ehk jäätmehoidla likvideeritakse mäeeraldise korrastamisel, mil vallidesse

ladustatud materjal kasutatakse vajalikul määral karjääri külgede ja põhja katmiseks ning

teenindusmaa silumiseks. See osa katendist, mida korrastamisel ei vajata, on võimalik

vastavalt maapõueseaduse § 99 lõikele 1 võõrandada. Vallide alune ala silutakse ja

korrastatakse koos ülejäänud alaga.

Olmejäätmeid moodustub karjääris tegevuse käigus väga väikeses mahus. Need kogutakse

konteinerisse ning antakse üle jäätmekäitlejale. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali

kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Seejuures

hooldatakse ja vajadusel remonditakse karjääritehnikat regulaarselt vastavates töökodades

(väljaspool karjääri). Mäeeraldise teenindusmaa piires on keelatud prügi maha panek.

Eelnevaid asjaolusid arvestades ei ole ette näha olulisi mõjusid seoses jäätmetekkega ning

seetõttu täpsemalt KMH käigus ei hinnata.

Veerežiim, põhja- ja pinnavee kvaliteet

Piirkonna pinnase niiskusrežiim on mõjutatud olemasolevatest maaparandussüsteemidest (sh

kraavitus). Risti-Muru II liivakarjääris asub maavara põhjaveetasemest nii kõrgemal kui ka

madalamal. Põhjaveetasemest kõrgemal oleva maavaravaru kaevandamine ei avalda

täiendavat mõju piirkonna pinna- ja põhjavee tasemele ega veerežiimile. Veealuse varu

kaevandamiseks ei kavandata mäeeraldisel veetaset alandada. Kuigi karjääri rajamisega

põhjaveetaset spetsiaalselt ei alandata (vee väljapumpamist ei toimu), siis pinnase

eemaldamine ja veekogu teke võib siiski põhjustada tõenäoliselt lokaalset ja ajutist veetaseme

mõningast alanemist karjääri vahetus läheduses. Siinkohal tuleb ka arvestada, et kavandatav

mäeeraldis paikneb põndakul, millelt seni on vesi madalamale alale valgunud. Seetõttu on

vaja anda hinnang põhja- ja pinnavee (kraavid) tasemete muutusele seoses kavandatava

tegevusega.

Kavandatava tegevusega kaasnev ebasoodne mõju põhjavee kvaliteedile (vee keemilisele

koostisele) on vähetõenäoline. Võimalik mõju põhja- ja pinnaveele on seotud

kaevandamiseks kasutatavate masinate avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika sisaldab

ja kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on võimalik, et esineb nende lekkeid.

Kasutades tehniliselt korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus

väike ja lekked kiiresti avastatavad. Masinate suuremahulisi hooldusi ja remonttöid ei

25

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

plaanita karjäärialal teha. Avariide likvideerimise viisid planeeritakse kaevandamise

projektis.

Lähimad elamud asuvad kavandatavast mäeeraldise põhjapoolsest küljest üle 700 m kaugusel

ja põhjavee (pinnasevee) liikumise suunda arvestades ülesvoolu. Eelnevat arvestades ei ole

ette näha ebasoodsat mõju piirkonna elanike joogiveevarustuseks kasutatava põhjavee

tasemele või kvaliteedile.

Kuigi keskkonnaloa taotluse alusel ei kavandata karjääris veetaseme alandamist on KMH

algatamisotsuses märgitud, et KMH käigus tuleb välja selgitada potentsiaalne keskkonnamõju

juhul, kui toimub mäeeraldisel veetaseme isevoolne alandamine. Isevoolse alandamisega

kaanevaid mõjusid piirkonna pinna- ja põhjavee tasemele, veerežiimile ja veekvaliteedile

hinnatakse KMH aruande käigus, koostöös OÜ-ga J.Viru Markšeideribüroo ja käesolevast

tegevusest huvitatud isikuga.

Maastik ja elusloodus (sh kaitstavad loodusobjektid, mets (mh vääriselupaigad) ning

rohevõrgustik)

Risti-Muru II liivakarjääri mäeeraldis ega selle lähiala ei jää Lääne maakonnaplaneeringu

2030+ kohaselt väärtuslikele maastikele. Seega ei ole ebasoodsat mõju ette näha.

Maavara kaevandamisega kaasneb mäeeraldise piires mäetööde käigus maastiku muutus ja

olemasoleva taimkatte hävinemine. Kaevandamise lõpetamisel rajatakse mõlemale

lahustükile veekogu. Veekogude ümbrus taimestatakse rohumaaks ja metsamaaks.

Liivakarjääri laiendatav ala asub rohevõrgustiku tugialal. Seega on vajalik KMH aruande

koostamise käigus hinnata mõjusid elustikule ja rohevõrgustiku toimimisele.

Kuna kavandataval mäeeraldisel looduskaitselisi objekte ei paikne ei ole ette näha ka otsest

ebasoodsat mõju. Samas külgneb mäeeraldise lõunapiiriga metsise Annamõisa püsielupaik.

Karjäär on planeeritud tervikliku ja seni vähem raiutud metsamassiivi põhjaossa. KMH

eelhinnangu (2023) alusel kaoks karjääri realiseerumisel sellest massiivist ca viiendik kuni

neljandik. Samas kattub selle massiivi lõunapoolne osa (kavandatavast karjäärist u 500 m

kaugusel) metsise mängualaga, mistõttu väheneb karjääri rajamise tulemusena puhver mängu

ja suuremate inimmõjudega alade vahel. Metsis on ka müra suhtes tundlik lind ja seda

eelkõige mängu- ja sigimisperioodil. Inimeste liikumisel metsise kesksetes elupaikades on

metsisele selge negatiivne mõju, eriti oluline on metsise elupaikadesse külastajate

suunamisest ja metsamaastikku uute teede rajamisest hoidumine. Eestis on kõige olulisemaks

häiringuks metsamajandus, mis häirimise pika kestvuse ja sageduse tõttu takistab metsise

loomulikku elupaigakasutust, pesitsusaegsed raied seavad ohtu ka pesad ja pesakonnad.

Karjääri rajamine ja kasutus on samas veelgi suurema ja pikemaajalisema mõjuga.

Püsielupaigas ja selle ümbruses toimivad või on kavandatud veel mitmed mõjutegurid

(olemasolev karjäär, lageraied, Piirsalu lasketiir, Riisipere-Haapsalu-Rohuküla raudteetrass) –

kõigi tegurite kumulatiivse mõju tõttu võib metsise ja tema elupaiga seisund halveneda.

Kavandatavale karjäärile lähim metsisemäng jääb enam kui 500 m kaugusele, olles karjäärist

eraldatud metsamassiiviga. Arvestades, et kavandatakse liivakarjääri rajamist, kus ei toimu

tugevat müra (nt lõhkamine vms) põhjustavaid tegevusi ja lähtuvalt ka kaugusest, siis ei ole

ette näha karjäärist lähtuvat ja metsisele olulist häiringut põhjustava müra jõudmist metsise

mängualale. Arvestades teistes liivakarjäärides (nt Kauoja liivakarjäär; Alkranel OÜ, 2020)

tehtud müra modelleerimise tulemusi, siis jääb müratase metsise mänguala piiril tõenäoliselt

alla 40 dB ning määravaks saab looduslik mürafoon. Samas on teada, et metsise

26

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

mänguasurkonna jaoks kõige tähtsam ja aktiivseimalt kasutatav elupaik jääb mängukeskmest

reeglina 1 km raadiusesse ja aastaringselt vajalik elupaik ulatub mängukeskmest 3 km

raadiusesse. Lisaks on oluline elupaikade sidusus, sest kuked liiguvad ka erinevate mängude

vahel.

Eelnevaid asjaolusid arvestades on vajalik hinnata karjääri rajamisega metsisele kaanevaid

mõjusid. Lähtuvalt mõju hindamise tulemustest välja töötada Annamõisa metsise

püsielupaigale avalduva ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja

leevendamise meetmed.

Teiste kaitsealuste liikide leiukohad jäävad kavandatavast karjäärist enam kui 300 m

kaugusele. Piirkonda on rajatud maaparandussüsteem, mis reguleerib pinnase niiskusrežiimi.

Kuna karjääris kaevandamiseks ei kavandata veetaseme alandamist, siis tõenäoliselt ei kaasne

olulist ebasoodsat mõju kaitsealuste liikide soodsa seisundi säilimisele. Eelnev kehtib ka

lähima (ca 750 m kaugusel) vääriselupaiga kui ka projekteeritava metsaelupaikade kaitseala

(ca 100 m kaugusel) elupaikade suhtes. Siiski hinnatakse KMH aruandes mõjusid täpsemalt

ja seda eelkõige lähtuvalt asjaolust, et kaevandamise tulemusena eemaldatakse piirkonnas

põndak, millelt vesi on senini madalamate alade (sh kaitsealuste liikide leiukohtade) suunas

voolanud. Lisaks kuigi keskkonnaloa taotluse alusel ei kavandata veetaseme alandamist on

KMH algatamisotsuses märgitud, et KMH käigus tuleb välja selgitada potentsiaalne

keskkonnamõju juhul, kui toimub mäeeraldisel veetaseme isevoolne alandamine. Isevoolse

alandamisega kaanevaid mõjusid piirkonna looduskaitselistele objektidele hinnatakse KMH

aruande käigus.

Risti-Muru II liivakarjäärist 1,2 km loodes asub Mustjärve raba hoiuala. Arvestades kaugust

ja tegevuse iseloomu, siis ei ole ette näha ebasoodsat mõju hoiuala kaitse-eesmärkide

täitmisele.

Mõju inimese tervisele, heaolule ja varale

Kavandatava tegevuse mõju inimese tervisele, heaolule ja varale võib avalduda eelkõige läbi

muutuste veevarustuses ja -kvaliteedis, välisõhu kvaliteedis, kaasneva müra ja vibratsiooni

tõttu. Vastavaid teemasid on käsitletud eelnevate valdkondade juures.

Mõju kultuuripärandile

Taotletava mäeeraldise alal, selle teenindusmaal ja läheduses puuduvad kultuurimälestised ja

muinsuskaitsealad. Samuti puuduvad mäeeraldise alal ja teenindusmaal

pärandkultuuriobjektid. Lähim pärandkultuuriobjekt – Piibenõmme talukoht jääb ca 130 m

kaugusele põhja suunas. Maa-ameti kaardirakenduse (2023) alusel jääb nimetatud

pärandkultuuriobjekt tegutseva Risti-Muru liivakarjääri alale. Reaalselt paikneb Piibenõmme

hoonestatud kinnistu aga Risti-Muru liivamaardla alalt väljas ehk kavandatavast karjäärist ca

650 m kaugusel põhja suunas. Arvestades eelnevaid asjaolusid, siis ei ole ette näha olulist

ebasoodsat mõju kultuuripärandi säilimisele ning täiendavalt KMH aruandes mõjusid ei

hinnata.

Mõju taristule

Mõju taristule väljendub liiklusintensiivsuse kasvu näol väljaveoks kasutatavatel teedel.

Keskkonnamõju hindamisel analüüsitakse ja hinnatakse kavandatavast tegevusest tulenevat

mõju väljaveoks kasutatavatel teedel (riigi- ja kohalikud teed), sh välisõhule (müra), teede

seisukorrale, liiklusohutusele ning vajadusel pakutakse välja leevendusmeetmed. Kuna

kavandatava Risti-Muru II karjääri väljaveotee kattub valdavas osas olemasolevast Risti-

27

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Muru liivakaräärist materjali väljaveoteega, siis hinnatakse KMH aruandes ka vastavat

koosmõju. Lisaks käsitletakse KMH aruandes Piibenõmme tee asukoha osalist muutmist.

Mõju kliimamuutusele

Kavandatava tegevuse mõju kliimale avaldub kaevandamis- ja transpordimasinate

kasutamisel kaasnevate õhuheitmete tekkel. Olulisemad siseriiklikud kliimaalased

arengukavad: „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“ ja „Kliimamuutustega kohanemise

arengukava aastani 2030“ liivakarjääre ja neist tingitud süsinikheiteid ei käsitle. Süsinikheite

vähendamise seisukohast peetakse olulisemaks teisi sektoreid. Seetõttu pole põhjust eeldada,

et liiva kaevandamisest tulenevate süsinikheidete mõju kliimale oleks oluline. Tegevuse

raames toimub metsa raadamine. Samas on Kliimaministeerium välja töötamas raadamistasu

selliste toimingute kompenseerimiseks. Tasu suurus on määratletud raadamise kliimamõjuga,

mida hinnatakse läbi biomassi talletatud ja raadamise tõttu ka tulevikus sidumata jäävate

süsinikukoguste. Tasu täpse suuruse ja hindamise metoodika kinnitab kliimaminister oma

määrusega (https://kliimaministeerium.ee/uudised/raadamistasu-rakendamine-pidurdab-

metsade-havimist-ja-aitab-panustada-looduse-taastamisse, 2023). Seega vastava valdkonna

regulatsioonid aitavad ohjata asjakohaste tegevuste kliimamõjusid ning täiendavalt KMH

aruandes vastavaid mõjusid või nende kompensatsioonivõimalusi ei hinnata.

Koosmõju

Kumulatiivse mõju all mõistetakse ühesuguse toimega tegurite koosmõju. Kavandatava Risti-

Muru II karjääri kõrval tegutseb Risti-Muru liivakarjäär. Vastavalt loa materjalidele on

tõenäoline, et olemasoleva karjääri varud ammenduvad lähiaastatel. Seega esineb karjääride

tegutsemisega kaasnev koosmõju (nt müra, tolm) vaid lühiajalises perspektiivis. Võimalikke

valdkondi, kus võib esineda koosmõju on käsitletud eelnevates alamjaotistes. Täpsem

koosmõju analüüs esitatakse KMH aruandes.

Riigipiiriülene mõju

Tulenevalt asukohast ja tegevuse iseloomust ei ole kavandatava tegevusega riigipiiriülest

keskkonnamõju ette näha.

6.3. KMH aruandes käsitletavate KMH fookusvaldkondade kokkuvõte

Juhindudes ptk 6.1 ja 6.2 esitatust on kokkuvõtvalt KMH aruandes käsitletavateks

mõjuvaldkondadeks, lähtuvalt mh kavandatava tegevuse iseloomust, sisust, KMH

algatamisotsustest, vähemalt järgmised valdkonnad:

 Mõju pinna- ja põhjaveele (sh piirkonna veerežiimile ja -kvaliteedile,

maaparandussüsteemidele);

 Mõju Natura 2000 võrgustiku alale (Mustjärve raba loodusala);

 Mõju elustikule, sh:

− kaitstavad loodusobjektid ja vääriselupaigad;

− rohevõrgustiku toimimine ja sidusus;

 Mõju inimese heaolule ja tervisele ning sotsiaal-majanduslikule keskkonnale, sh:

− loodusvarade säästlik kasutamine;

− müra ning liikluskorraldus (sh Piibenõmme tee asukoha osaline muutus) ja

teede seisukord materjali väljaveol;

− korrastamise järgne maakasutus.

28

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Nimetatud valdkondi käsitletakse KMH protsessi ajal sellises ulatuses ja detailsuse astmes,

mis võimaldab anda hinnangu olulise keskkonnamõju kohta ning seada vajalikke leevendus-

ja seiremeetmeid.

Kui KMH protsessi käigus selgub, et kavandatava tegevusega põhjustatavad ning eeldatavate

oluliste ebasoodsate mõjude ulatus on suurem või avaldumisparameetrid laiemad, siis

käsitletakse neid aspekte koostatavas KMH aruandes.

Aruande eelnõu loogilise ülesehituse tagamiseks võidakse teha muudatusi KMH aruande

eelnõu põhiosade struktuuris ehk teemade järjestuses.

7. KMH hindamismetoodika kirjeldus, sh vajalike uuringute

kirjeldus

KMH viiakse läbi keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

kohaselt. Töö koostamisel juhindutakse erinevatest ja asjakohastest allikatest, sh:

 Keskkonnamõju hindamine. Käsiraamat (Põder, 2017);

 Keskkonnamõju hindamise menetluse läbiviimise juhend (Keskkonnaministeerium,

september 2017);

 Natura hindamisega seotud juhendmaterjal (vt ptk 6.1).

KMH aruande koostamisel võetakse aluseks vähemalt KMH algatamisotsus ja otsustaja poolt

nõuetele vastavaks tunnistatud KMH programm. KMH aruanne koosneb vähemalt

järgnevatest osadest (keskkonnaministri 01.09.2017 määruse nr 34 alusel):

 kavandatava tegevuse eesmärk, vajadus ja täpne asukoht;

 kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste kirjeldus, sh

keskkonnakasutuse kirjeldus;

 olemasoleva olukorra kirjeldus, sh eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

 keskkonnamõju hindamise metoodika kirjeldus;

 kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaasnevate tagajärgede

hindamine ja keskkonnamõjude analüüs (sh kirjeldus). Käsitletakse kaudseid ja

kumulatiivsed mõjusid, loodusvarade kasutamise otstarbekust ja vastavust säästva

arengu põhimõtetele ning vajadusel tuuakse välja ebasoodsa keskkonnamõju vältimise

või vähendamise meetmed ja nende efektiivsus;

 keskkonnameetmete, sh seiremeetmete kirjeldus;

 kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivide võrdlus ning paremusjärjestus;

 avalikkuse kaasamise ning avalikustamisega seotud ettepanekute, vastuväidete ja

küsimuste ülevaade;

 aruande (sh hindamistulemuste) kokkuvõte;

 teave KMH koostamisel kasutatud allikate kohta;

 lisad (KMH programm, skeemid, kaardid jms).

KMH-ga hõlmatakse kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiividega kaetud alad ning

ka neid ümbritsevad või seotud alad, hinnates sh erinevate mõjude ruumilist ulatust ning

nende olulisust. KMH aruandes antakse avalduvate mõjude ülevaade, sh nende maht, ulatus,

kestvus ja kumuleeruvus.

KMH käigus hinnatakse kavandatava tegevuse elluviimisest tulenevat võimalikku olulist

keskkonnamõju. Seejuures hinnatakse nii lühi- kui ka pikaajalist mõju (ehitusaegsed ning

29

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

kasutusperiood). KMH aruandes tuuakse välja leevendavad meetmed tegevustega kaasneva

võimaliku ebasoodsa (negatiivse) keskkonnamõju vältimiseks, vähendamiseks või soodsa

(positiivse) mõju suurendamiseks.

Keskkonnamõju hindamisel kasutatakse nii kvantitatiivset kui ka kvalitatiivset (võrdlevat)

analüüsimeetodit, mille järgi tegevusi ja leevendusmeetmeid analüüsitakse erinevate

keskkonnaelementide lõikes (näiteks vastavus konkreetsele normile). Kui

keskkonnaelementide lõikes eesmärke või indikaatoreid ei eksisteeri, kasutatakse üksnes

subjektiivset kogemuslikku (KMH eksperdirühma liikmete arvamused, eksperthinnangud)

kui ka objektiivset hinnangut (uuringute jms tulemused). Keskkonnamõju hindamisel

lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad kavandatud

tegevuse elluviimisel. Selleks on oluline tuua välja tegevusega kaasnevaid tagajärgi (aspekte),

mis võivad viia muutusteni keskkonnaelementides.

KMH metoodika seisneb kavandatava tegevuse (sh alternatiivsete lahenduste)

prognoositavate keskkonnamõjude võrdlemises õigusaktides kehtestatud piirnormidega ja

soovituste andmises optimaalse ehk parima variandi rakendamiseks. KMH aruande

koostamisel kasutatakse eeldatavalt vähemalt Maa-ameti kaardirakendusi ja EELISe (Eesti

looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) andmeid, erialakirjandust, varasemalt kogutud

uuringuandmeid, analoogiaid, strateegilisi dokumente ja Eesti Vabariigi õigusakte ning muud

saadaval olevat (asjakohast) informatsiooni, mis võimaldab tagada järelduste adekvaatsuse.

Konsulteeritakse erinevate ja asjakohaste asutuste, organisatsioonidega ja isikutega. KMH

raames teostatakse välisvaatlusi.

Töö käigus kasutatakse vähemalt järgmisi töid ja uuringuid:

 Eesti Geoloogiakeskus OÜ, 2010. Risti-Muru liivamaardla Risti-Muru I uuringuruumi

geoloogiline uuring Läänemaal (varu seisuga 01.07.2010. a);

 Lääne maakonnaplaneering 2030+ (2018) ja selle KSH aruanne;

 Lääne-Nigula valla üldplaneering (2022) ja selle KSH aruanne;

 Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava

2022‒2031, 2022;

 Mäebüroo Nord OÜ, 2022. Aruanne Risti-Muru maardla Risti-Muru II uuringuruumis

tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2021. a);

 Risti-Muru ja Risti-Muru II karjääride keskkonnaloa taotluse materjalid ja KMH

eelhinnangud (2023).

KMH programmi koostamise etapis teadaoleva info põhjal teostatakse KMH käigus

vähemalt metsisele avalduda võivate mõjude uuring ja eksperthinnang (Jaanus Remm,

Rewild OÜ). Valdkondliku mõju hindamise käigus kasutatakse järgmisi

hindamismetoodikaid:

 Mõju pinna- ja põhjaveele (sh piirkonna veerežiimile ja -kvaliteedile,

maaparandussüsteemidele) – karjääri kaeveetappide (variantide) täpsustamine

koostöös OÜ-ga J.Viru Markšeideribüroo ja käesolevast tegevusest huvitatud isik.

Tuginedes olemasolevale teabele ja analoogiatele antakse eksperthinnang KMH

ekspertgruppi kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt;

 Natura 2000 alade (Mustjärve raba loodusala) asjakohane hindamine. Mõjude eelduste

puudumise kinnitamise puhul tuginetakse analoogiatele ning tehakse koostööd

tegevuse alusmaterjalide loojatega (OÜ J.Viru Markšeideribüroo ja käesolevast

tegevusest huvitatud isik). Olemasolevate andmete ja KMH käigus veekeskkonnale

30

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

avalduva mõju hinnangute alusel antakse eksperthinnang KMH ekspertgruppi

kuuluvate vastavate ekspertgrupi liikmete poolt;

 Mõju elustikule (sh kaitstavad loodusobjektid, rohevõrgustiku toimimine) –

olemasolevate andmete, välivaatluste ja ka KMH protsessi käigus teostatava metsisele

avalduda võiva mõju hinnangu tulemuse alusel antakse eksperthinnang. Samuti

antakse eksperthinnang seoses võimalikust veerežiimi muutustest tulenevast mõjust

piirkonna elupaikadele ja kaitsealustele liikidele. Vajadusel suheldakse loomade

liikumise osas jahiseltsiga;

 Mõju sotsiaal-majanduslikule keskkonnale (sh loodusvarade säästlik kasutamine,

müra, liikluskorraldus, korrastamisjärgne maakasutus) – olemasolevate andmete,

KMH programmi koostamise ajal laekuvate seisukohtade ja välivaatluste ning

analoogiate alusel antakse eksperthinnang;

 Kõigi eelnevalt toodud valdkondade puhul hinnatakse koosmõju Risti-Muru

liivakarjääriga, arvestades samas selle võimalikku peatset (2026. a november)

ammendumist.

Saadud hinnangute ja uuringute tulemuste põhjal hinnatakse mõju olulisust ning

leevendusmeetmete seadmise vajalikkust. Samuti esitatakse tegevuse võimaliku mõju

seirekava.

Alternatiivide võrdlemise tulemusena valitakse eelistatud tegevuslahendus. Alternatiivide

võrdlemiseks kasutatakse üldtunnustatud võrdlusmetoodikaid, millest soovituslikud oleksid

intervallskaala või multikriteeriumanalüüs (vt Põder, 2017). Sobiliku võrdlusmeetodi otsustab

KMH aruannet koostav ekspertrühm.

31

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

8. KMH protsessi orienteeruv ajakava

KMH protsessi orienteeruv läbiviimise ajakava on toodud tabelis 8.1. KMH programmi ja

aruande eelnõu avalikustamine toimub vastavalt KeHJS-s sätestatule.

Tabel 8.1. KMH protsessi läbiviimise orienteeruv ajakava.

Tööde nimetus Ligikaudne lõpptähtaeg

KMH algatamine August 2023

KMH programmi koostamine September – detsember 2023

KMH programmi esitamine otsustajale (menetlus enne KMH

programmi avalikku väljapanekut)

Jaanuar – aprill 2024

KMH programmi avalik väljapanek ja avalik arutelu Juuli – august 2024

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute analüüsimine ja

vajadusel programmi täiendamine

September 2024

KMH programmi esitamine otsustajale (nõuetele vastavaks

tunnistamise menetlus)

Oktoober - november 2024

KMH aruande koostamine ning esitamine otsustajale (menetlus

enne KMH aruande avalikku väljapanekut)

November 2024 – mai 2025

KMH aruande avalik väljapanek ja avalik arutelu Juuli – august 2025

Avalikustamise käigus tehtud ettepanekute analüüsimine ja

vajadusel aruande täiendamine

August 2025

KMH aruande esitamine otsustajale (nõuetele vastavaks

tunnistamise menetlus)

September – november 2025

9. Andmed arendaja, otsustaja ning eksperdi kohta

Arendaja (Piibenõmme OÜ):

 Aadress: Roheline aas 22-2, 10150 Tallinn.

 Kontaktisik: Margus Kõuhkna.

 Tel.: 506 8473.

 E-post: [email protected].

Otsustaja (Keskkonnaamet):

 Aadress: Roheline 64, 80010 Pärnu.

 Kontaktisik: Elviira Vanatare (keskkonnakorralduse spetsialist) ja Mihkel Annusver

(spetsialist maapõuebüroos).

 Tel: 662 5999.

 E-post: [email protected].

KMH läbiviija (Alkranel OÜ):

 Aadress: Riia 15b, 51010 Tartu.

 Juhtekspert: Tanel Esperk.

 Tel: 736 6676; 5365 6297.

 E-post: [email protected].

KMH ekspertrühma koosseis:

 Tanel Esperk (OÜ Alkranel) – KMH juhtekspert (litsents nr KMH0157). MSc, TÜ

keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: inimeste heaolu ja tervis

ning sotsiaal-majanduslik keskkond; elustik, sh Natura hindamine ja rohevõrgustiku

toimimine;

32

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

 Elar Põldvere (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia.

Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: pinna- ja põhjavesi; elustik, sh Natura

hindamine;

 Alar Noorvee (OÜ Alkranel) – litsenseeritud keskkonnaekspert (litsents nr

KMH0098). PhD, TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs:

pinna- ja põhjavesi;

 Kätlin Pitman (OÜ Alkranel) – keskkonnaspetsialist. PhD, EMÜ tehnikateadus ja

MSc, TÜ keskkonnatehnoloogia. Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: inimeste

heaolu ja tervis ning sotsiaal-majanduslik keskkond; elustik, sh Natura hindamine ja

rohevõrgustiku toimimine.

Lisaks ekspertrühmale kaasatakse KMH protsessi valdkondliku uuringu (metsis, vt ptk 7)

teostaja, OÜ J.Viru Markšeideribüroo ja tegevuse arendaja ning vajadusel ka teisi Alkranel

OÜ keskkonnaspetsialiste ja –konsultante.

33

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

10. Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi

kavandatava tegevuse vastu

Isikud ja asutused (sh asjaomased asutused), keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada, on esitatud tabelis 9.1. Tabelis toodud isikute teavitamine toimub kas e-kirja või

kirja teel (ametiasutused, naaberkinnistute omanikud) või ajalehe, portaali Ametlikud

Teadaanded ja üldkasutatavasse kohta või hoonessse paigaldatud teate vahendusel (laiem

avalikkus). Teavitamist korraldab (mh isikud lõplikult määratleb) Keskkonnaamet.

Tabel 9.1. KMH programmi koostaja hinnangul kavandatavast tegevusest eeldatavalt huvitatud isikud

ja asutused.

Isik või asutus Kaasamise põhjendus

Lääne-Nigula Vallavalitsus Kavandatav tegevus asub haldusalas. Asjaomane

asutus*.

Saue Vallavalitsus Kavandatav tegevuse transpordiga seos. Asjaomane

asutus*.

Keskkonnaamet Kaitseala valitseja. Asjaomane asutus*.

Põllumajandus- ja Toiduamet Kavandatava tegevuse naabruses esinevad

maaparandussüsteemid. Asjaomane asutus*.

Riigimetsa Majandamise Keskus Kavandatava tegevuse maa-alal ja mõjualas

riigimetsa haldaja. Asjaomane asutus*.

Terviseamet Piirkonna inimeste tervise ja heaolu järelevalvaja (sh

müra jm). Asjaomane asutus*.

Transpordiamet Riigimaanteede korrashoid ja hooldus, väljaveoteed.

Asjaomane asutus*.

Maa-amet Riigi maapoliitika arendamine ja elluviimine

(riigimaa kasutusega seotud lepingud). Asjaomane

asutus*.

Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeerium ja/või

Kliimaministeerium

Riigi ressursipoliitika arendamine ja elluviimine.

Asjaomane asutus*.

Valitsusvälised organisatsioonid ja

keskkonnaühendused

KeHJS § 16 lg 3

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga

piirnevate kinnisasjade omanikud

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Isikud, kelle valduses olevat kinnisasja

kavandatud tegevus mõjutab määral, mis

ületab oluliselt tavapärast mõju

KeHJS § 16 lg 3, KeÜS § 46lg 1

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud

isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

Piirkonna keskkonnaseisundist huvitatud isikud,

KeHJS § 16 lg 3 (muud menetlusosalised) * - asjaomane asutus - annab KMH programmile ja aruandele seisukohad ja kooskõlastab KMH aruande.

34

Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH. Programm (eelnõu). OÜ Alkranel, 2024.

Kasutatud materjalid

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka dokumendis esitatud ehk juba teostatud

viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Alkranel OÜ, 2020. Müra leviku modelleerimine liiva kaevandamisel taotletavas

Kauoja liivakarjääris;

 Arold, I. Eesti maastikud. Tartu Ülikooli Kirjastus, 2005;

 EELIS (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur), oktoober-detsember, 2023 ja

märts, 2024;

 Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030, 2007;

 Energeetika ja maavarade programm 2024-2027. Kliimaministeerium, 2024

(Kinnitatud kliimaministri 23.02.2024 käskkirjaga nr 1-2/24/81);

 J.Viru Markšeideribüroo OÜ, 2022. Keskkonnaloa nr l.mk/321097 muutmise taotlus

Risti-Muru liivakarjäär seletuskiri;

 J.Viru Markšeideribüroo OÜ, 2022. Risti-Muru II liivakarjääri keskkonnaloa taotluse

seletuskiri;

 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050, 2017.

https://envir.ee/kliimapoliitikapohialused- aastani-2050;

 Lääne maakonnaplaneering 2030+, 2018;

 Lääne-Nigula valla üldplaneering, 2022;

 Maa-ameti kaardirakendused, 2023;

 Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050, 2017.

https://envir.ee/ringmajandus/maapou/maapouepoliitika-pohialused-aastani-2050;

 Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015.

 Mustjärve raba hoiuala ja Annamõisa metsise püsielupaiga kaitsekorralduskava

2022‒2031, 2022;

 Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring, 2017;

 Sinisalu, R. Risti-Muru liivamaardla Risti-Muru I uuringuruumi geoloogiline uuring

Läänemaal (varu seisuga 01.07.2010. a.). OÜ Eesti Geoloogiakeskus, 2010;

 Teede Tehnokeskus, 2022. Kuivliiva uuring;

 Valling, V. Aruanne Risti-Muru maardla Risti-Muru II uuringuruumis tehtud

geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2021. a). Mäebüroo Nord OÜ, 2022.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Lääne-Nigula Vallavalitsus

[email protected]

07.05.2024 nr 6-3/24/6111-3

Seisukoha küsimine Risti-Muru II liivakarjääri

maavara keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju

hindamise programmi kohta

Piibenõmme OÜ esitas Keskkonnaametile1 keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 151 kohase menetluse läbiviimiseks Risti-Muru II liivakarjääri maavara

keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi eelnõu (koostaja Alkranel OÜ;

versioon 24.04.2024).

KeHJS § 151 kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast

avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda

kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu).

KeHJS 151 lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates

seisukohad Risti-Muru II liivakarjääri maavara keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse

ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata Teie pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma

koosseisulist piisavust. Juhul kui Teie hinnangul käesoleva KMH menetlusega kokkupuude puudub, siis

andke teada, et Teid asjaomase asutusena edaspidi selles KMH protsessis ei kaasataks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Lisad:

1. KMH programm (Risti_Muru_II_KMH_programm_2024_04_24.pdf)

2. KMH programmi lisa 1 (KMH_prog_lisa_1_KMH_algastamisotsus.pdf)

3. KMH programmi lisa 2

(KMH_programmi_lisa_2_AK_Risti_Muru_II_ymbruskonna_kaitsealused_liigid.pdf)

Sama: Saue Vallavalitsus ([email protected]), Põllumajanduse- ja Toiduamet ([email protected]),

Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected]), Terviseamet ([email protected]),

Transpordiamet ([email protected]), Maa-amet ([email protected])

Elviira Vanatare 511 9817, [email protected]

1 Kiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 25.04.2024 nr 6-3/24/6111-2 all