Dokumendi nr 16-7/24-02882-015 edastamine

HL menetluse algatamise eelnõu.pdf

EELNÕU

Tapurla kuivhüdrandi toru hoonestusloa menetluse algatamise ning keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (edaspidi TTJA) on vastavalt ehitusseadustiku

(EhS) § 1131-11320 pädev asutus, kes menetleb hoonestusloa taotluseid ning otsustab

hoonestusloa menetluse algatamise ja hoonestusloa andmise üle.

Asjaolud ja menetluskäik

1. JUMINDA POOLSAARE SELTS MITTETULUNDUSÜHING (registrikood 80288363;

aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla, Arturi, 74721; edaspidi ka taotleja) esitas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile 26.02.2024 hoonestusloa taotluse avaliku

veekogu koormamiseks 50 aastaks kuivhüdrandi toru paigaldamiseks Hara lahte (edaspidi

taotlus). Taotlusele on lisatud kavandatava tegevuse asukohaplaan. Taotlus ja sellega seotud

dokumendid on registreeritud TTJA dokumendiregistris

https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/ registreerimise numbriga 16-7/24-02882).

2. TTJA avaldas XX.XX.2024 teate ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehes Eesti

Päevaleht ja oma veebilehel hoonestusloa menetluse algatamise kavatsusest JUMINDA

POOLSAARE SELTS MITTETULUNDUSÜHING 26.02.2024 taotluse alusel. TTJA määras

avalikustamisel mereala nimetuseks Tapurla kuivhüdrandi toru. Konkureeriva taotluse

esitamise tähtaeg oli xx.xx.2024.

Asjaomaste asutuste seisukohad

3. TTJA edastas 04.03.2024 kirjaga nr 16-7/24-02882-005 hoonestusloa taotluse asjaomastele

asutustele arvamuse andmiseks ning palus seisukohta hoonestusloa menetluse algatamise või

algatamata jätmise osas. Seisukohta küsiti Keskkonnaametilt, Muinsuskaitseametilt,

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Transpordiametilt, Siseministeeriumilt ja Kuusalu

Vallavalitsuselt.

4. Muinsuskaitseamet märkis 13.03.2024 kirjas nr 1.1-7/405-1, et koormataval alal ei asu

mälestisi ega teadaolevaid kultuuriväärtusega objekte. Kui tööde käigus tuleb välja

arheoloogiline leid (näiteks veesõiduki jäänused), siis Muinsuskaitseseadusest (MuKS)

tulenevalt (MuKS § 31 lg 1, § 60) tuleb tööd katkestada, jätta leid leiukohta ja teatada sellest

Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseametil on õigus määrata vajaduse korral täiendavad

uuringud (MuKS § 31 lg 2, § 82 lg 1).

5. Transpordiametil (19.03.2024 kiri nr 7.2-4/24/3690-2) ei olnud vastuväiteid ega ettepanekuid

hoonestusloa menetluse algatamisele.

6. Regionaal- ja Põllumajandusministeerium märkis 28.03.2024 kirjas nr 14-3/1208-1, et

hoonestusloaga taotletav tegevus asub Harju maakonnaplaneeringuga (edaspidi MP) määratud

Lahemaa väärtuslikul loodus- ja puhkemaastikul. Kavandatav tegevus, kuivhüdrandi toru

paigaldamine, on MP-ga kooskõlas. Arvestades, et kehtiv Loksa valla üldplaneering on

kehtestatud enne MP-d, siis lähtuma peab ka MP seletuskirja ptk-s 3.1.1 seatud tingimustest.

7. Keskkonnaamet märkis 02.04.2024 kirjas nr 6-2/24/4231-2, et ei oma vastuväiteid Tapurla

kuivhüdrandi toru hoonestusloa menetluse algatamisele ning tõi välja omapoolsed märkused ja

tähelepanekud. Keskkonnaamet märkis, et kavandatava tegevuse elluviimisel tuleb teha

EELNÕU

kindlaks, et töid tehakse nii, et ranna erosiooni või hajuheidet ei tekiks. Samuti märkis

Keskkonnaamet, et antud tegevusele on vajalik koostada keskkonnamõju eelhindamine.

8. Siseministeerium ning Kuusalu Vallavalitsus oma seisukohti ei esitanud.

9. TTJA edastas enda poolt koostatud keskkonnamõjude eelhinnangu 09.04.2024 kirjaga nr 16-

7/24-02882-010, milles palus asjaomaste asutuste seisukohta vastavalt KeHJS § 11 lõikele 2²

ning Keskkonnaameti kooskõlastust vastavalt KeHJS § 11 lõikele 10.

10. Muinsuskaitseamet andis oma 11.04.2024 kirjaga nr 1.1-7/405-3 ja Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium oma 22.04.2024 e-kirjaga teada, et neil puuduvad vastuväited või

ettepanekud keskkonnamõju eelhindamise suhtes.

11. Siseministeerium edastas 23.04.2023 e-kirjaga Päästeameti tähelepanekud seoses Tapurla

kuivhüdrandi toru hoonestusloa taotlusega. TTJA edastas antud märkused taotlejale, kuna

märkused olid asjakohased ehitusprojektis, mitte hoonestusloa menetluses.

12. Keskkonnaamet tõi oma 22.04.2024 kirjas nr 6-2/24/4231-4 välja märkused, mille põhjal

palus KMH eelhinnangut täiendada ning palus endale koos KMH eelhinnanguga edastada ka

otsuse eelnõu.

13. TTJA saatis täiendatud KMH eelhinnangu ning otsuse eelnõu Keskkonnaametile

kooskõlastamiseks ning Riigimetsa Majandamise Keskusele arvamuse avaldamiseks

xx.xx.2024.

Õiguslikud alused ja põhjendused

14. EhS §11311 lõigete 1 ja 2 kohaselt tuleb pädeval asutusel hoonestusloa menetluse

algatamisest keelduda, kui: 1) hoonestusloa andmine on ilmselgelt võimatu (lõige 1); 2)

taotletav alal on algatatud mõni teine hoonestusloa menetlus (lõige 2 punkt 1); 3) taotlus on

vastuolus kehtiva planeeringuga (lõige 2 punkt 2); 4) taotletaval alal on algatatud planeering ja

planeerimismenetlus ei ole lõppenud (lõige 2 punkt 3); 5) kavandatava ehitise ehitamiseks on

vaja koostada eriplaneering (lõige 2 punkt 4); 6) esineb oluline negatiivne mõju inimese elule,

tervisele, keskkonnale või varale, mida ei ole võimalik piisavalt vältida ega leevendada (lõige

2 punkt 5); 7) hoonestusloa taotleja või temaga seotud isiku või kavandatava ehitisega kaasneb

oht riigi julgeolekule, elutähtsa teenuse toimepidevusele, riigiside toimimisele, riigikaitse

objektile või majandusele ning seda ei ole võimalik kõrvaldada (lõige 2 punkt 6); 8)

hoonestusloa taotleja suhtes esinevad EhS § 1135 lõike 4 punktides 3 ja 4 või § 1139 lõike 1

kolmandas lauses või § 11310 lõikes 9 ja lõike 12 teises lauses või § 11313 lõike 1 punktis 2, 4

ja 6 või lõikes 3 sätestatud asjaolu (lõige 2 punkt 7).

15. Koostatud keskkonnamõju eelhindamise tulemusena leiti, et keskkonnamõju hindamise

algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile,

maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele ega

kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Tapurla kuivhüdrandi toru rajamine ei

kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist

ette näha, kuna tegevus ei toimu kaitse-eesmärgiks olevate liikide või elupaikade alal ning ei

mõjuta neid.

16. Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi. Vajalikke

keskkonnauuringuid pole teada.

EELNÕU

17. Käesoleval juhul puuduvad hoonestusloa menetluse algatamisest keeldumise alused taotleja

hoonestusloa taotluse alusel.

18. Lähtudes eelnevast ning taotleja esitatud taotlusest, asjaomaste asutuste arvamustest ja

avalikustamise tulemustest on TTJA seisukohal, et Tapurla kuivhüdrandi toru merealal tuleb

algatada hoonestusloa andmise menetlus JUMINDA POOLSAARE SELTS

MITTETULUNDUSÜHING 26.02.2024 esitatud hoonestusloa taotluse alusel.

19. Muud menetluse käigus selguvad asjaolud

Ärakuulamine

20. TTJA saatis xx.xx.2024 kirjaga nr xx käesoleva otsuse eelnõu JUMINDA POOLSAARE

SELTS MITTETULUNDUSÜHING-le tutvumiseks ning arvamuse andmiseks.

21. JUMINDA POOLSAARE SELTS MITTETULUNDUSÜHING teatas xx.xx.2024 kirjaga nr

xx, et tal puuduvad otsuse eelnõu osas märkused.

OTSUS

Lähtudes eeltoodust ning ehitusseadustiku § 1134 lõigetest 1 ja 3; keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 punktist 1, § 6 lõike 2 punktist 22, § 7 punktist

2, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 22, 23, 8 ja 11; Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „

Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 lõike 8; otsustan:

1. Algatada hoonestusloa menetlus JUMINDA POOLSAARE SELTS

MITTETULUNDUSÜHING (registrikood 80288363) poolt 26.02.2024 esitatud hoonestusloa

taotluse alusel Tapurla kuivhüdrandi toru rajamiseks.

2. Hoonestusloa menetlusega hõlmatud Tapurla kuivhüdrandi rajamiseks vajaliku avaliku

veekogu koormatava ala pindala on 4 km2 ja koordinaadid on järgmised:

X: 6609258.084 Y: 588767.04

X: 6609247.289 Y: 588767.39

X: 6609230.677 Y: 588772.714

3. Jätta Tapurla kuivhüdrandi toru hoonestusloa menetluses keskkonnamõju hindamine

algatamata.

Isikul, kes leiab, et käesoleva haldusaktiga või haldusmenetluse käigus on rikutud tema õigusi

või piiratud tema vabadusi, on õigus esitada vaie Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(Endla tn 10a, 10122 Tallinn, e-post [email protected]) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras

30 päeva jooksul arvates haldusaktist teada saamisest või kaebus Tallinna Halduskohtule

(Tallinna Kohtumaja, Pärnu mnt 7, 15082 Tallinn, e-post [email protected])

halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks

tegemisest arvates.

Tapurla kuivhüdrandi toru KMH eelhinnang.pdf

Tapurla kuivhüdrandi toru rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon ..................................................................... 4

1.2. Teave eelnevalt hinnatud keskkonnamõjude kohta ................. Tõrge! Järjehoidjat pole

määratletud.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 4

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 4

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 5

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 5

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 5

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 5

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 6

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 6

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 6

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused6

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 6

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 7

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ...................................................................... 10

4. Natura eelhindamine ............................................................................................................ 10

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ................................................................................ 10

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus .................................................................. 10

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................. 10

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 13

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 13

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 13

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................... 13

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 13

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 14

6. Kokkuvõte ja järeldused ....................................................................................................... 14

6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ...................................................................... 14

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 15

1. Üldine teave 1.1. Hoonestusloa taotluse taustainformatsioon

JUMINDA POOLSAARE SELTS MITTETULUNDUSÜHING (registrikood 80288363,

aadress Harju maakond, Kuusalu vald, Tapurla küla, Arturi, 74721, e-post [email protected])

esitas 26.02.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress

Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post [email protected]) Ehitusseadustiku § 1133 kohase

hoonestusloa taotluse kuivhüdrandi toru paigaldamiseks Hara lahte.

Kuivhüdrandi toru ehitamine liigitub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Kavandatava tegevuse eesmärk on kuivhüdrandi toru paigaldamine Hara lahte. Rajatiseks on

kuivhüdrant, mida kasutatakse tuletõrje ametliku veevõtukohana Tapurla külas. Rajatise

tehnilised andmed: 20 m pikk, toru sügavus vees 1m, ehitistealune pindala 4,0 m2.

Vastavalt ehitusprojekti seletuskirjale nn vajalik mõningases ulatuses teostada süvendustöid

ning kõrkjate juurestiku eemaldamist. See ei ületa kokkuvõttes 100 m3 mahtu. Süvendustöödeks

peab taotlema luba keskkonnaotsuste infosüsteemis KOTKAS (https://kotkas.envir.ee/). Peale

vajalike konstruktsioonide paigaldamist teostatakse tagasitäide vastavalt paigaldusnõuetele

kasutades maksimaalselt olemasolevat kvaliteetset pinnast. Ülejääv pinnas (kaasa arvatud

süvendamisel tekkiv) tuleb ära vedada vastavuses Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale.

Tuletõrje kuivhüdrant on kavandatud eesmärgiga sadama territooriumil võimalike tulekahjude

kustutamiseks. Tapurla külas puudub ametlik aastaringselt kasutatav tuletõrje veevõtukoht.

Kuivhüdrandiga lahendaks seaduse järgi poole küla ametliku veevõtukoha probleemi (sh ka

Tapurla sadam).

Vesi võetakse sadama akvatooriumist kuivhüdrandi abil. Minimaalne veetase on sadama alal -

0,57m. Akvatooriumi põhja kõrgus on -2,27m ning miinimum veetaseme korral on veetase

vähemalt 1,7m. Imitoru peab olema täielikult täidetud veega v.a. viimased 8m enne hüdranti,

siis on nõue täidetud. Kustutusvee vooluhulk sõltub otseselt survest, mille tekitab päästeauto.

Joonis 1. Tapurla kuivhüdrandi joonis

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega

Kavandatav tegevus asub Loksa linna üldplaneeringu alal ning pole sellega vastuolus.

Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega. Teisi

teadaolevaid asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas

pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine

Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata muid ressursse kui neid, millest on valmistatud

kuivhüdrant ning toru. Kohapealseid ressursse ei kasutata.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Toru rajamisel leiab energiakasutus aset masinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel) ja teiste

seadmete elektritarbimise läbi.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked merevette; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine).

Ülejääv pinnas kui jääde (kaasa arvatud süvendamisel tekkiv) tuleb ära vedada vastavuses

Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket ei ole ette näha.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus

Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket merre. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada Päästeametit ja

Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete

alusel

Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Kavandatava kuivhüdrandi läheduses asub Tapurla sadam. Samuti asub kavandatav tegevus

Lahemaa rahvuspargi alal.

Vastavalt veeseaduse § 119 p-dele 5 ja 6 on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud

juhul, kui see on kooskõlas veeseaduse § 118 lg-s 1 nimetatud eesmärgiga ja

looduskaitseseaduses (LKS) sätestatud rannakaitse eesmärkidega ning pinnase kahjustamine ja

muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna erosiooni või hajuheidet. Kavandatava tegevuse

elluviimisel tuleb teha kindlaks, et töid tehakse nii, et ranna erosiooni või hajuheidet ei tekiks.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatav tegevus toimub meresetete pinnakattega maastikul, mille moodustavad klibu, liiv,

möll, saviliiv, liivsavi, savi, sapropeel. Tegu on õhukese pinnakattega alaga: pinnakatte paksus

on < 1m. Aluspõhjakivimiteks on liivakivid veeandvusega >2,0 l/s*m. Põhjavesi on antud

piirkonnas kaitstud, reostusoht on väike. Antud Hara mere laht kuulub Hara ja Kolga lahe

rannikuvee Harju alamvesikonda. Selle koondseisund on halb (2019 a. andmed).

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad

kütte- ja määrdeainete sattumise vette. Masinate, millel on silmaga nähtav õlileke, kasutamine

on keelatud. Töökohas peab olema varustus (õli)reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada,

reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade,

Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega

kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri-

või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte kavandatava tegevuse läheduses pole. Kavandatav

tegevus toimub Lahemaa rahvuspargi (KLO1000511) territooriumil. Samuti Lahemaa linnuala

(RAH0000089) ning Lahemaa loodusala (RAH0000601) alal, mis kuuluvad Natura 2000

võrgustikku. Planeeritud kuivhüdrant jääb Lahemaa rahvuspargi Lahemaa ja Mere

piiranguvööndisse, kus kehtib LKS-ga ja Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjaga (edaspidi

kaitse-eeskiri) sätestatud kaitsekord. Lahemaa piiranguvööndi osa on ühtlasi Läänemere ranna

ehituskeeluvöönd.

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, loodusdirektiivi

elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja

koondumispaikade kaitse.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korralduse nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 alap-de 24 ja 167 alusel on Lahemaa rahvuspark Natura 2000

võrgustiku ala – Lahemaa linnuala ja Lahemaa loodusala. Natura 2000 võrgustiku aladel tuleb

tagada linnu- ja loodusala kaitse-eesmärkidena loetletud liikide ja elupaikade kaitse ja säilimine

ning liikide soodne seisund nii riiklikul kui rahvusvahelisel tasandil.

Piiranguvöönd on kaitseala maa- või veeala, kus majandustegevus on lubatud, arvestades LKS

sätestatud kitsendusi. Kui kaitse-eeskirjaga ei sätestata teisiti, on piiranguvööndis keelatud

ehitise, kaasa arvatud ajutise ehitise püstitamine.

Lahemaa piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud ehitiste püstitamine. Mere

piiranguvööndis on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul sadamarajatise, lautri, paadisilla ja

veeliiklusrajatise püstitamine. Piiranguvööndis on keelatud ehitiste püstitamine ranna- või

kalda ehituskeeluvööndis, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul kaitse-eeskirja lg-tes 4 ja

5 sätestatud juhtudel. Ranna ehituskeeluvööndi ehituskeeld ei laiene tehnovõrgurajatisele ning

kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud sadamaehitisele

ja veeliiklusrajatisele. Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt

vajab kaitseala valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi

saavutamist või kaitseala seisundit.

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Põhja-Eestile iseloomulikku loodust ja kultuuripärandit, sealhulgas maastikuilmet,

pinnavorme, kaitsealuseid liike ja nende elupaiku, loodus- ja pärandkultuurmaastikke, maastiku

üksikelemente, põllumajanduslikku maakasutust ja traditsioonilist rannakalandust,

tasakaalustatud keskkonnakasutust, piirkonnale iseloomulikku asustusstruktuuri,

taluarhitektuuri ning rahvakultuuri, tagades nende säilimise, taastamise, uurimise ja

tutvustamise;

2) elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku

loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 2006, 22.07.1992, lk 7-50) nimetab I lisas. Need

on veealused liivamadalad (1110)3, liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(1150*), laiad madalad lahed (1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga

kivirannad (1220), väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (1630*), püsitaimestuga

liivarannad (1640), eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited ‒ 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited ‒ 2130*), rusked luited kukemarjaga (2140*), metsastunud luited

(2180), luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga

(2320), looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad ‒ 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*),

lood (alvarid ‒ 6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), puisniidud (6530*), rabad

(7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad

oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad ‒ 9060), puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad ‒ 9180*), siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) ning lammi-lodumetsad (91E0*);

3) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku

kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010, lk 7-25) nimetab I lisas. Need on kaljukotkas (Aquila

chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), must-toonekurg (Ciconia nigra),

merikotkas (Haliaeetus albicilla), kalakotkas (Pandion haliaetus), kassikakk (Bubo bubo),

tutkas (Philomachus pugnax), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo atthis),

nõmmekiur (Anthus campestris), hüüp (Botaurus stellaris), väikeluik (Cygnus columbianus

bewickii), laululuik (Cygnus cygnus), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), laanerähn e

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), sarvikpütt (Podiceps auritus), metsis e mõtus (Tetrao

urogallus), teder (Tetrao tetrix), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), herilaseviu (Pernis apivorus), sookurg (Grus grus), laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr

(Caprimulgus europaeus), värbkakk (Glaucidium passerinum), roo-loorkull (Circus

aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), nõmmelõoke (Lullula arborea), punaselg-õgija

(Lanius collurio), randtiir (Sterna paradisaea), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), händkakk (Strix

uralensis), rukkirääk (Crex crex) ja valge-toonekurg (Ciconia ciconia);

4) liike, mida Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ nimetab II ja III lisas.

Need on soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas penelope),

sinikael-part (Anas platyrhynchus), punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), sõtkas (Bucephala clangula), õõnetuvi (Columba oenas), kühmnokk-

luik (Cygnus olor), kalakajakas (Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas

(Larus ridibundus), tõmmuvaeras (Melanitta fusca), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius arquata), hahk (Somateria

mollissima), punajalg-tilder (Tringa totanus), kiivitaja (Vanellus vanellus) ja vaenukägu e

toonetutt (Upupa epops);

5) liike, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab II lisas. Need on harilik ebapärlikarp

(Margaritifera margaritifera), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), suur-

rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), tiigilendlane

(Myotis dasycneme), saarmas (Lutra lutra), suur-mosaiikliblikas (Euphydryas maturna), suur-

kuldtiib (Lycaena dispar), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio

crassus), jõesilm (Lampetra fluviatilis) ja lõhe (Salmo salar);

6) kaitsealuseid liike, milleks on limatünnik (Sarcosoma globosum), haruline võtmehein

(Botrychium matricariifolium), kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida), mõru vesipipar (Elatine

hydropiper), väike käopõll (Listera cordata), siberi piimikas (Mulgedium sibiricum),

mesimurakas e soomurakas (Rubus arcticus), põhjatarn e norra tarn (Carex mackenziei),

hallhaigur (Ardea cinerea), kanakull (Accipiter gentilis), männikäbilind (Loxia pytyopsittacus),

niidurüdi e niidurisla (Calidris alpina schinzii), rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus) ja

väike-kirjurähn (Dendrocopos minor), ning väänkaela (Jynx torquilla) ja tuttpütti (Podiceps

cristatus).

Kavandatava tegevuse asukohas ei asu kaitsealuseid liike. Mõju avaldumist kaitsealustele

liikidele pole ette näha. Ehituse hetkel võib tekkida teatud määral heljumit toru süvendamisel

merepõhja ning põhjaelustiku hävimist või elustiku häirimist toru paigaldamisel merepõhja

pinnasesse, kuid arvesse võttes, et kavandatav tegevus viiakse ellu väikeses mahus ning on

lokaalse iseloomuga, ei avalda see loomastikule ja linnustikule olulist mõju.

Lahemaa loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on veealused liivamadalad

(1110), liivased ja mudased pagurannad (1140), rannikulõukad (*1150), laiad madalad lahed

(1160), karid (1170), esmased rannavallid (1210), püsitaimestuga kivirannad (1220),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud (*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad rannikuluited - 2120), hallid luited (kinnistunud

rannikuluited - *2130), rusked luited kukemarjaga (*2140), metsastunud luited (2180),

luidetevahelised niisked nõod (2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja kukemarjaga (2320),

looduslikult rohketoitelised järved (3150), huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja

ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal mullal

(*olulised orhideede kasvualad - 6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), lood

(alvarid - *6280), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530),

rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140),

nokkheinakooslused (7150), allikad ja allikasood (7160), liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid (8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), puiskarjamaad

(9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute metsad (pangametsad -

*9180), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud

liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra

fluviatilis), lõhe (Salmo salar), suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), harilik ebapärlikarp (Margaritifera

margaritifera), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus)

ja vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior).

Lahemaa linnuala liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis),

rästas-roolind (Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), jäälind

(Alcedo atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta), piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea),

punapea-vart (Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula), merivart (Aythya marila), laanepüü

(Bonasa bonasia), hüüp (Botaurus stellaris), kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi (Calidris alpina schinzii), öösorr (Caprimulgus

europaeus), mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), must-toonekurg

(Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex), väikeluik (Cygnus columbianus bewickii), laululuik

(Cygnus cygnus), kühmnokk-luik (Cygnus olor), väike-kirjurähn (Dendrocopos minor),

musträhn (Dryocopus martius), põldtsiitsitaja (Emberiza hortulana), väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), sookurg (Grus grus), merikotkas

(Haliaeetus albicilla), väänkael (Jynx torquilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus), naerukajakas (Larus ridibundus), männi-käbilind

(Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke (Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta fusca),

jääkoskel (Mergus merganser), rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja (Numenius

arquata), kalakotkas (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkas (Philomachus

pugnax), laanerähn e kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus), roherähn e meltsas (Picus

viridis), sarvikpütt (Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps cristatus), hahk (Somateria

mollissima), randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia

nisoria), teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja kiivitaja (Vanellus vanellus).

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond

Lähimad eluhooned asuvad kavandatava tegevuse asukohast veidi üle 100 m eemal. Arvestades

töö mahtu ja võrdlemisi lokaalset iseloomu, pole inimeste tervisele ja heaolule olulist

negatiivset mõju ette näha. Pigem paraneb kohaliku elanikkonna turvalisus, kuna elamute ja

küla lähedusse tekib veevõtukoht tuletõrje jaoks. Elanikkonnale võib teatud negatiivne mõju

avalduda ehitusaegse müra ja vibratsiooni esinemise näol.

4. Natura eelhindamine 4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta

Kavandatava tegevuse eesmärk on kuivhüdrandi toru paigaldamine Hara lahte. Rajatiseks on

kuivhüdrant, mida kasutatakse tuletõrje ametliku veevõtukohana Tapurla külas. Kavandatav

tegevus asub Lahemaa linnuala (RAH0000089) ning Lahemaa loodusala (RAH0000601) alal.

Projektiga kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks

vajalik.

4.2. Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus

Kavandatav tegevus asub Lahemaa linnuala (RAH0000089) ning Lahemaa loodusala

(RAH0000601) alal. Nimetatud alade kirjeldus on toodud peatükis 3.3.

4.3. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju hindamise tulemused on esitatud järgnevates alapeatükkides.

4.3.1 Mõju Lahemaa loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

veealused liivamadalad (1110), liivased ja

mudased pagurannad (1140), rannikulõukad

(*1150), laiad madalad lahed (1160), karid

Umbes 50m kaugusel kavandatavast

tegevusest asub üks püsitaimestikuga

kivirannad (1220) elupaik ning üks

(1170), esmased rannavallid (1210),

püsitaimestuga kivirannad (1220),

väikesaared ning laiud (1620), rannaniidud

(*1630), püsitaimestuga liivarannad (1640),

eelluited (2110), valged luited (liikuvad

rannikuluited - 2120), hallid luited

(kinnistunud rannikuluited - *2130), rusked

luited kukemarjaga (*2140), metsastunud

luited (2180), luidetevahelised niisked nõod

(2190), kuivad liivanõmmed kanarbiku ja

kukemarjaga (2320), looduslikult

rohketoitelised järved (3150),

huumustoitelised järved ja järvikud (3160),

jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030),

kadastikud (5130), kuivad niidud lubjarikkal

mullal (*olulised orhideede kasvualad -

6210), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270), lood (alvarid - *6280),

sinihelmikakooslused (6410),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430),

lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud (6510), puisniidud

(*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid

taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused

(7150), allikad ja allikasood (7160),

liigirikkad madalsood (7230),

lubjakivipaljandid (8210), liivakivipaljandid

(8220), koopad (8310), vanad loodusmetsad

(*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-

lehtmetsad (*9080), rusukallete ja jäärakute

metsad (pangametsad - *9180), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0) ning lammi-lodumetsad

(*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas

(Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis

dasycneme), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar),

suur-mosaiikliblikas (Hypodryas maturna),

suur-kuldtiib (Lycaena dispar), suur-rabakiil

(Leucorrhinia pectoralis), harilik

ebapärlikarp (Margaritifera margaritifera),

rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),

rannaniidud (1630*) elupaik. Arvesse võttes,

et antud elupaigad asuvad maismaal,

linnulennult 50 m kaugusel, kuid tegevusest

eemal, sealhulgas eemal teedest ning

sadamaaladest, pole põhjust eeldada ning

otstarbekas viia kavandatavat tegevust ellu

kaitstavate elupaikade alal. Seega ei ole

reaalne elupaikade pindala vähenemist,

seisundi halvenemist või killustumist ette

näha. Maismaale paigaldatakse üks hüdrant,

mida võib käsitleda kui punktobjekti, millest

väljub maapinda süvistatud toru,

hoonestusloa aluseks olev kavandatav

tegevus leiab aset vees. Ehituse hetkel võib

tekkida teatud määral heljumit toru

süvendamisel merepõhja, kuid arvesse võttes

kavandatava tegevuse iseloomu ning

lokaalsust, ei ole elupaikadele mõju ette

näha. Samuti pole ette näha mõju kaugemal

asuvatele elupaikadele. Kaitse-eesmärgiks

olevaid liike antud piirkonnas ei esine, seega

mõju puudub.

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja

vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior)

4.3.2 Mõju Lahemaa linnuala kaitse-eesmärgiks seatud liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

kanakull (Accipiter gentilis), rästas-roolind

(Acrocephalus arundinaceus), karvasjalg-

kakk (Aegolius funereus), jäälind (Alcedo

atthis), soopart e pahlsaba-part (Anas acuta),

piilpart (Anas crecca), viupart (Anas

penelope), sinikael-part (Anas

platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus

campestris), kaljukotkas (Aquila chrysaetos),

väike-konnakotkas (Aquila pomarina),

hallhaigur (Ardea cinerea), punapea-vart

(Aythya ferina), tuttvart (Aythya fuligula),

merivart (Aythya marila), laanepüü (Bonasa

bonasia), hüüp (Botaurus stellaris),

kassikakk (Bubo bubo), sõtkas (Bucephala

clangula), niidurisla e rüdi e niidurüdi

(Calidris alpina schinzii), öösorr

(Caprimulgus europaeus), mustviires

(Chlidonias niger), valge-toonekurg

(Ciconia ciconia), must-toonekurg (Ciconia

nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus),

välja-loorkull (Circus cyaneus), õõnetuvi

(Columba oenas), rukkirääk (Crex crex),

väikeluik (Cygnus columbianus bewickii),

laululuik (Cygnus cygnus), kühmnokk-luik

(Cygnus olor), väike-kirjurähn

(Dendrocopos minor), musträhn (Dryocopus

martius), põldtsiitsitaja (Emberiza

hortulana), väike-kärbsenäpp (Ficedula

parva), värbkakk (Glaucidium passerinum),

sookurg (Grus grus), merikotkas (Haliaeetus

albicilla), väänkael (Jynx torquilla),

punaselg-õgija (Lanius collurio), kalakajakas

(Larus canus), tõmmukajakas (Larus fuscus),

naerukajakas (Larus ridibundus), männi-

käbilind (Loxia pytyopsittacus), nõmmelõoke

(Lullula arborea), tõmmuvaeras (Melanitta

fusca), jääkoskel (Mergus merganser),

rohukoskel (Mergus serrator), suurkoovitaja

(Numenius arquata), kalakotkas (Pandion

haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus),

tutkas (Philomachus pugnax), laanerähn e

Kavandatava tegevuse läheduses Tapurla

sadama kail on 2013 a-l EELIS-e

Loodusvaatluste andmebaasi andmetel

nähtud piilparti, sinikael-parti, sõtkast,

kühmnokk-luike, kalakajakat, naerukajakat

ja kosklit. Naerukajakat on lähedaloleval

rannikul märgatud ka 2014 a-l. Need

leiukohad on märgitud kui peatumiskohad,

seega rakendub neile LKS § 55 lg 61. Arvesse

võttes, et kavandatav tegevus leiab aset

kohas, kus on lähedal ka tegutsev sadam ning

toimub pidev tegevus, kalapüük ja toimub

liikumist ning esineb müra, ei ole kavandatav

tegevus sellise iseloomuga, et ta avaldaks

häirivat mõju merel liikuvatele linnuliikidele.

Ehituse hetkel võib tekkida teatud määral

heljumit toru süvendamisel merepõhja, kuid

arvesse võttes, et kavandatav tegevus viiakse

ellu väikeses mahus ning on lokaalse

iseloomuga, ei avalda see kaitse-eesmärgiks

olevatele lindudele mõju.

kolmvarvas-rähn (Picoides tridactylus),

roherähn e meltsas (Picus viridis), sarvikpütt

(Podiceps auritus), tuttpütt (Podiceps

cristatus), hahk (Somateria mollissima),

randtiir (Sterna paradisaea), händkakk (Strix

uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria),

teder (Tetrao tetrix tetrix), metsis (Tetrao

urogallus), punajalg-tilder (Tringa totanus),

vaenukägu e toonetutt (Upupa epops) ja

kiivitaja (Vanellus vanellus).

4.4. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Aset leiab ühe kuivhüdrandi paigaldamine maismaal ja kuivhüdrandi 20 m toru paigaldamine

maapinna sisse rannikule, merepõhja alla. Ümbritsevas keskkonnas toimub laevaliiklus, kõrval

asub Tapurla sadam. Ehitustööde ajal võib tekkida vähesel määral müra ning heljumit.

Ehitustööd jäävad Natura aladele, täpsemalt Lahemaa loodusalale ning Lahemaa linnualale,

kuid ei jää kaitse-eesmärgiks olevate liikide ning Natura elupaikade alale, seega pole ette näha

nende seisundi halvenemist. Kavandatav tegevus ei oma kaitse-eesmärkide mõju.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus)

Ehitusaegne mõju on ajutine ning tõenäoliselt keskkonnale väheselt negatiivne: ehitustöödega

kaasnev müra ja vibratsioon. Mõjuala ulatus piirneb paigaldatava toru vahetu lähedusega.

Elanikkonda kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna toimub meres ning lähimad elamud asuvad

piisavalt kaugel. Rakendada tuleb ettevaatusmeetmeid, mille järgmisel ei esine ka mõju

keskkonnale.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus

Suure tõenäosusega realiseerub negatiivse mõjuna ajutine ning vähene mürahäiring ning

vibratsioon ehitamisel. Samuti võib tekkida teatud määral heljumit ning põhjaelustiku hävimist

või häirimist toru paigaldamisel merepõhja pinnasesse. Mõju kaob, kui toru on pinnase alla

paigaldatud. Heljum settib ning põhjaelustik taastub peale mõningast perioodi. Kasutusaegset

mõju pole ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega

Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused

1. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Ehitus- ja hooldustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja

määrdeainete sattumise vette. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine

levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel

Keskkonnaametit.

2. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega

leidude ja kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka

väljaspool selle ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja

kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva ehitise

ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba

võib taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja.

Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel

säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

3. Ülejääv pinnas kui jääde (kaasa arvatud süvendamisel tekkiv) tuleb ära vedada

vastavuses Kuusalu valla jäätmehoolduseeskirjale.

6. Kokkuvõte ja järeldused 6.1. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata

jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele, kaitstavatele

loodusobjektidele ega kultuuripärandile kui rakendada leevendusmeetmeid. Tapurla

kuivhüdrandi toru rajamine ei kahjusta inimeste tervist, heaolu ega vara. Natura 2000

võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna tegevus ei toimu kaitse-eesmärgiks

olevate liikide või elupaikade alal ning ei mõjuta neid.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi merepääste ujuvkai, slipp ja kuivhüdrant“. Eelprojekt.

Töö tähis M-01-24/EP. Tallinn 2024. Osaühing Ase Projekteerimise Büroo

• Keskkonnaameti 02.04.2024 kiri nr 6-2/24/4231-2

Vastus kooskõlastuse taotlusele - Kuusalu Vallavalitsus - Tapurla ujuvkai, slipp ja hüdrant_907.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

Vastus kooskõlastuse taotlusele - Kuusalu Vallavalitsus - Tapurla ujuvkai, slipp ja hüdrant_907.pdf

Vastus kooskõlastuse taotlusele

Edastasite Riigimetsa Majandamise Keskusele (edaspidi RMK) Ehitisregistrist menetluse nr

415972 teate, milles palute RMK kooskõlastust eelprojekti „MTÜ Juminda Poolsaare Seltsi

merepääste ujuvkai, slipp ja kuivhüdrant Kuusalu vallas Tapurla külas Harjumaal“ töö nr M-01-

24/EP alusel ehitusloa väljastamise kohta.

Ehitisregistris esitatud ehitusloa taotluse nr 2411271/01492 juurde lisatud eelprojekti materjalide

kohaselt kavandatakse RMK haldusalasse kuuluvale kinnisasjale Loksa metskond 9

(katastritunnus 42301:001:0310) rajada monoliitbetoonist ujuvkai, slipp ning maapealne tuletõrje

kuivhüdrant.

RMK on tutvunud projekti materjalidega ning kooskõlastab eelprojekti „MTÜ Juminda Poolsaare

Seltsi merepääste ujuvkai, slipp ja kuivhüdrant Kuusalu vallas Tapurla külas Harjumaal“ töö nr

M-01-24/EP alusel ehitusloa väljastamise.

Juhime siinjuures tähelepanu, et kinnisasi Loksa metskond 9 asub Lahemaa rahvuspargi

territooriumil ning sellest tulenevalt tuleb tegevus kinnisasjal kooskõlastada kaitseala valitsejaga,

kelleks on Keskkonnaamet.

Teatame, et merepääste rajatiste omanikul tuleb maakasutuse seadustamiseks taotleda RMK-lt

lihtkirjalik nõusolek rajatiste ehitamiseks ning edaspidiseks omamiseks, hooldamiseks ja

korrashoiuks. Sellekohane avaldus tuleb esitada RMK Ida-Harjumaa metskonnale e-posti

aadressil [email protected]. Avaldusele palume lisada Keskkonnaameti kooskõlastuse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andrus Kevvai

Ida-Harjumaa metsaülem

506 6931 [email protected]

Enno Tammemäe

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Teie 14.02.2024

Meie 23.01.2024 nr 3-1.1/2024/907

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XXX

kiri_digiallkirjaga_16-7_24-02882-015.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2024-05-07 08:35:47