Riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade

OTSUS

13.08.2021 nr 1.1-2/21/118

Keskkonnamõju hindamise algatamine riigitee 3

(E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva

Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavatele

tegevustele

Transpordiamet (Valge 4, 11413 Tallinn), kes kavandatava tegevuse osas on keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 8 alusel arendaja ja § 9 alusel

otsustaja, esitas asutuse siseselt projekteerimise osakonnale taotluse keskkonnamõju hindamise

(KMH) algatamiseks riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo

eelprojektiga kavandatavatele tegevustele. KeHJS § 261 lõike 1 alusel võib lisaks KeHJS § 3 lõikes

1 sätestatule arendaja soovi korral kavandatava tegevuse keskkonnamõju hinnata ehitusprojekti

koostamise käigus KeHJS-s sätestatud korras, arvestades KeHJS § 261 sätestatud erisusi.

Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo

lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht

ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu

maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,

Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Kavandatava tegevusena nähakse ette üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee

püstitamist, mis KeHJS§ 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus.

KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava

tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.

KeHJS § 12 lõike 1 alusel teavitab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamisest

keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 46 lõikes 1 nimetatud isikuid ja muid

menetlusosalisi elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga ning avalikkust teate avaldamisega Ametlikes

Teadaannetes 14 päeva jooksul asjakohase otsuse tegemisest. Kui kavandatava tegevuse asukoha

kinnisasjaga piirnevaid kinnisasja omanikke ja isikuid, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud

tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, on rohkem kui 100, siis tuginedes

KeÜS § 46 lõikele 4, ei kohaldu puudutatud isikute elektrooniliselt, liht-või tähtkirjaga teavitamise

kohustus. Tuginedes haldusmenetluse seaduse (HMS) § 31 lõikele 1 avaldatakse dokumendi

resolutiivosa üleriigilise levikuga ajalehes või seaduses sätestatud juhtudel ametlikus väljaandes

Ametlikud Teadaanded kui dokument on vaja kätte toimetada enam kui sajale isikule.

Võttes aluseks eeltoodu ja tuginedes KeHJS § 3 lõikele 1, § 6 lõike 1 punktile 13, § 11 lõigetele 3

ja 8 , § 12 lõikele 1, § 261, „Ehitusseadustiku” § 2 lõikele 6, KeÜS § 46 lõigetele 1 ja 4, HMS §

2

31 lõikele 1 ning Transpordiameti taristu haldamise teenistuse direktori 22.07.2021 korralduse nr

1.1-3/21/322 „Volituse andmine“ punktile 1.1.

otsustan:

1. Algatada keskkonnamõju hindamine (KMH) riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km

138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavatele tegevustele.

2. Viia eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi

välisõhus leviva müra uuring ning arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-

Nõo lõigu ulukiuuringust (2017, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus

selgitada KMH programmi koostamise käigus.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi.

4. Transpordiameti projekteerimise osakonnal teatada KMH algatamisest ametlikus

väljaandes „Ametlikud Teadaanded“ ning käesoleva otsuse resolutiivosa üleriigilise

levikuga ajalehes 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamise otsuse

tegemisest arvates.

Käesolevat otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavaks tegemisest esitades

kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatudkorras või vaide

Transpordiametile haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

keskkonnakorralduse juht

#*

#*

Pruunikas pesajuur

Valge-toonekurg

Rukkirääk

Rohekas käokeel

Ahtalehine ängelhein

Laialehine neiuvaip

Balti sõrmkäpp

Laialehine neiuvaip

Laialehine neiuvaip

Ahtalehine ängelhein

Laialehine neiuvaip

Rohekas käokeel

Ahtalehine ängelhein

Künnapuu

Rohekas käokeel

Harilik käoraamat

Laialehine neiuvaip

Ahtalehine ängelhein

Laialehine neiuvaip

Nõo pärn

¯

0 1 20,5 km

Tingmärgid #* Kaitsealune üksikobjekt #* III kat. loomad

III kat. loomad III kat. taimed Projekteeritav teelõik

Transpordiamet Teelise tn 4 10916 Tallinn Harju maakond

Teie: 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1

Meie: 16.11.2021 nr 16-12/21-13902-002

Vastus riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu osas

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on tutvunud Transpordiameti 29.10.2021 kirjaga nr 8-5/21/25973-1 „Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu- Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade küsimine“.

Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

TTJAl puuduvad KMH programmi eelnõu osas vastuväited.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Maarja Moks +372 667 2063 [email protected]

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Teaduse 2, Saku, Harjumaa 75501 /+(372) 605 1710/ [email protected] / www.pta.agri.ee

Registrikood 77001458

Villu Lükk

Transpordiamet

Valge 4

11413 Tallinn

Teie: 29.10.2021 8-5/21/25973-1 Meie: 18.11.2021 6.2-1/10351-1

Riigitee 2 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule seisukohtade esitamine

Austatud Villu Lükk

Esitasite Põllumajandus- ja Toiduametile taotluse seisukoha esitamiseks riigitee 2 (E264) Jõhvi- Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõule. Esitatud KMH programmi eelnõu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021-0063) kohaselt asuvad projektalal või piirnevad sellega alljärgnevad maaparandussüsteemide ehitised ja eesvoolud: PIIRI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020030/001); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020030/002); KÜLITSE ehitis ja kollektoreesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020010/001); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020020/002); KÜLITSE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020260/001); RÄNI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020200/001); HAAGEOJA ÄÄRNE ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020210/001); HAAGE-KANNISTIKU ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020010/002); HAAGE-KANNISTIKU ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020020/001); VÄÄNOJA eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103920020000/001); ILMATSALU JÕGI eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020000/001); JOOSIKE-ROPKA koodiga 2103900020250, ehitise kood 001; KASAVERE ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020270/001); VALGERISTI metsakuivendus ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020290/004); VALGERISTI ehitis (maaparandussüsteemi/ehitise 2103900020290/002); AIAMAA I ehitis ja kollektoreesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020290/001); AIAMAA I ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020080/001); MARIKSOO II ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020080/003); MARIKSOO II ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/002); MARIKSOO III ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830020030/003); MEERI ehitis ja eesvool (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103830010030/001). Põllumajandus- ja Toiduamet peab oluliseks, et KMH käsitleks eelprojektiga kavandatavate tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide edaspidist toimimist tagavaid meetmeid. Arvestada tuleb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu (drenaažisüsteemide) rekonstrueerimise vajadusega, sest teerajatiste alla jäävad dreenid tuleb likvideerida, tee alt läbi kulgevate (transiit) kollektorite torud aga asendada nõuetekohastega. Samuti tuleb hinnata maaparandussüsteemi eesvooludesse juhitava koondatud sademevee hulga suurenemisest

2 (2)

tulenevat eesvoolude ja truupide võimaliku rekonstrueerimise vajadust. Ühtlasi juhib Põllumajandus- ja Toiduamet tähelepanu, et kõik käsitletava riigitee lõigu ehitamisest tulenevad maaparandussüsteemide rekonstrueerimise ja/või ümberehitamise projektid ning järgnevalt teostatavad tööd peavad valmima enne või samaaegselt teerajatiste ning nende pinnavee ärajuhtimissüsteemide ehitamisega, et vältida ehitusaegset lähialade pinnase kuivendusrežiimi halvenemist ja ennetada valingveest tingitud avariiohtu. Põllumajandus- ja Toiduamet soovitab KMH eksperdirühma koosseisu lisada maaparanduse pädevusega ekspert.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Meelis Rauert

Peaspetsialist

Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regioon

+372 517 8796

[email protected]

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Transpordiamet

[email protected]

Muinsuskaitseameti arvamus

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1

138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga Meie 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4

kavandatavate tegevuste KMH programmi

eelnõu kohta

Muinsuskaitseamet tutvus Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km138,4-152,0 asuva Tartu-

Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõuga.

Soovitame KMH programmis pöörata rohkem tähelepanu mälestise II maailmasõjas hukkunute

ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. Seoses Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseina

ehitusloa menetlusse kaasamisega on Muinsuskaitseamet esitanud järgneva seisukoha (kiri

09.07.2021 nr 5.1-17.6/3124-8): /…/ Müratõkkesein on paigaldatud ka ajaloomälestise II

maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. II maailmasõjas

hukkunute ühishauda on Muinsuskaitseameti andmetel maetud 196 langenut ja ühishaua täpsed

piirid on teadmata. Seega tuleb selles piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning

arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega./…/

Rajatava tee osas tuleb antud piirkonnas samuti arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi

ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega.

Palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Muinsuskaitseamet on arvamusel, et projekti eksperdina kaasatud Arheoloogiakeskus MTÜ,

tagab nõuetekohane arheoloogiapärandi uuringute läbiviimise.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Inga Raudvassar

Tartumaa nõunik

Tel: 53326573

E-post: [email protected]

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Põllu 1a, 50303 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Uus 3a, 80010 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Villu Lükk

Transpordiamet

[email protected]

Valge 4

11413, Tallinn

Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1

Meie 24.11.2021 nr 5-7/21/7472-3

Terviseameti arvamus Riigitee 3 (E264)

Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0

asuva Tartu-Nõo eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH

programmi eelnõule

Lugupeetud Villu Lükk

Palusite Terviseameti (edaspidi amet) arvamust riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-

152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu

asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH

ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu–Nõo

lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu

asukoht ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub

Tartu maakonnas Ülenurme ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse

alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Tegemist on suuremahulise ehitusprojektiga, mis mõjutab suurel määral piirkonna elanike

elukvaliteeti ning võib avaldada mõju inimeste tervisele.

KMH läbiviimisel tehakse rida uuringuid nagu mürauuring ja uuring kavandatava projekti

mõjust pinna- ja põhjaveele. Uuringud on piisavad hindamaks projekti mõju inimese

elukeskkonale ja joogivee kättesaadavusele ning kvaliteedile.

KMH programmi eelnõus puudub viide mõjust valgusreostusele. Tegemist on

keskkonnaõiguses reguleerimata alaga, millel on siiski suur mõju inimeste elukvaliteedile. Amet

juhib tähelepanu, et projekteerimise käigus peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka maantee

laiendamisega paratamatult kaasnevale valgusreostusele.

Ameti hinnangul on KMH programmi eelnõu asjakohane ja piisav eelprojektiga

kavandatavate tegevuste mõju hindamiseks.

KMH ekspertrühma liikmed Skepast&Puhkim OÜ-s on:

 Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju inimeste joogiveevarustusele,

tervisele, heaolule ja varale;

 Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;

 Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond;

2(2)

 Ingo Valgma – valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine;

 Moonika Lipping – valdkond: välisõhu saaste, müra ja vibratsioon, pinnas;

 Jüri Hion – valdkond: jäätmeteke ja käitlus;

 Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: mõju inimeste

liikumisvõimalustele;

 Marko Lauri – GIS analüüs.

Lisaks on projekti kaasatud:

 Arheoloogiakeskus MTÜ – arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva

arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks;

 Akukon Eesti OÜ – mürauuring. Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.

Ameti hinnangul on KMH ekspertrühma koosseis piisav ja pädev kavandatud uuringute

läbi viimiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Mats Hansen

menetlusgrupi juht (keskkonnatervis)

59821752

[email protected]

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Transpordiamet

[email protected]

Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1

Meie 25.11.2021 nr 6-3/21/22983-2

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4 –

152,0 asuva Tartu – Nõo lõigu KMH

programmi eelnõule seisukoht

Esitasite Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

§ 151 lõike 2 alusel seisukoha esitamiseks riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0

asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (edaspidi

KMH) programmi eelnõu (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2021-0063). Keskkonnaamet peab

hindama oma pädevusvaldkonnast tulenevalt programmi asjakohasust ja piisavust ning

ekspertrühma koosseisulist piisavust.

Keskkonnamõjude hindamine algatati 13.08.2021 Transpordiameti otsusega nr 1.1-2/21/118.

Programmi kohaselt on keskkonnamõju hindajateks juhtekspert Veronika Verš (KMH litsents

KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026). Mõjuvaldkonnad käesolevas KMHs: mõju inimese

tervisele, heaolule ja varale, ohtlikud, ettevõtted, kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid,

väärtuslik maastik ja põllumajandusmaad. Töögruppi on kaasatud eksperdid Aide Kaar (KMH

litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju inimeste joogiveevarustusele, tervisele, heaolule ja

varale, Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus, Eike Riis (KMH

litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond, Ingo Valgma – valdkonnad:

hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine, Moonika Lipping – valdkond: välisõhu

saaste, müra ja vibratsioon, pinnas, Jüri Hion – valdkond: jäätmeteke, käitlus ja Hendrik

Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: mõju inimeste liikumisvõimalustele ja

Marko Lauri – GIS analüüs. Lisaks kaasatakse uuringute tegemisse Arheoloogiakeskus MTÜ

– arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks ja

Akukon Eesti OÜ – mürauuringu tegemiseks.

Esitame programmi kohta järgnevad märkused ja ettepanekud:

1. Programmi ptk 5.1.1 kirjeldatakse ala geoloogilist ehitust ning märgitakse, et projekti

alal lasub pinnakate Aruküla lademe liivakivil. Märgime, et mattunud orus avanevad ka

1:400 000 geoloogilise kaardi kohaselt ka Narva lademe (D2nr) kivimid. Geoloogilise

baaskaardi 1:50 000 kohaselt avanevad Kernave (D2kr) kihistu kivimid. Palume

täiendada kirjeldust.

2. Joonis 7 kujutab põhjavee kaitstust projekti piirkonnas. Kasutatud on 1:400 000

geoloogilist kaarti. Juhime tähelepanu, et ala kohta on koostatud oluliselt täpsem 1:50

000 geoloogiline baaskaart (millele on viidatud ka kasutatud materjalide loetelus), mis

hõlmab enamikku projekti alast. Palume kasutada võimalikult täpset saadaolevat

infoallikat.

2 (2)

3. Programmi ptk 5.1.3 on toodud projekti piirkonda jäävate puurkaevude loetelu.

Kogemuse kohaselt võib arvata, et mitmete puurkaevude asukohad ei ole tõenäoliselt

õiged. Kui hindamise käigus on võimalik selgitada kaevude õiged asukohad, siis tuleks

need edastada Keskkonnaagentuurile, kes korrastaks siis registri. Võib juhtuda, et

praegu registri järgi ehitusalast kaugel olev kaev võib asuda tegelikult aga ka otseses

ehitusest tulenevas mõjualas.

4. Ptk 5.4.4 on viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja

maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirja nr 1.1-4/29 otsuse punktiga 3 on nimetatud planeering kehtetuks tunnistatud.

Palume viidata kehtivatele planeeringutele.

Kokkuvõtvalt on Keskkonnaamet seisukohal, et programm on hindamise läbiviimiseks piisav

ja asjakohane, kui arvestatakse esitatud ettepanekutega. Ettepanekutega mitte nõustumisel

palume esitada asjakohased selgitused ja vastuväited. Ekspertgrupp on asjakohane KMH

läbiviimiseks Keskkonnaameti pädevusse jäävates valdkondades.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Ivo Ojamäe 505 7438

[email protected]

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Transpordiamet

[email protected]

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-

Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-

Nõo eelprojektiga kavandatavate

tegevuste KMH programmi

eelnõule seisukohtade küsimine

Austatud härra Lükk

Rahandusministeeriumi hinnangul on Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0

asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohane

ja ammendava sisuga ning Rahandusministeeriumil selle täiendamiseks ettepanekuid pole.

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ näeb eelprojekti alal ette maantee olulise

rekonstrueerimise koos eritasandiliste liiklussõlmedega ning maanteega külgneva jalg- ja

jalgrattateede vajaduse.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Väino Tõemets

regionaalhalduse osakonna juhataja

Peep Männiksaar 715 5881

[email protected]

Teie 29.10.2021 nr 8-5/21/25973-1

Meie 01.12.2021 nr 14-13/7615-2

1

Veronika Verš

Saatja: Keiu Käära <[email protected]> Saatmisaeg: Wednesday, December 8, 2021 3:15 PM Adressaat: Deve Andreson Teema: Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga

kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu

Tere Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi eelnõu asjakohasuse ja piisavuse kohta märkused puuduvad, KMH ekspertrühma koosseisu peame piisavaks. Kõike head Keiu Käära Riigivara nõunik Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ülesannetes Ühisosakonna haldustalitus 611 3007

 Säästa loodust ja ära prindi seda e-kirja!

Käesolev e-kiri võib sisaldada asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teavet. This e-mail may contain information which is classified for official use.

Töö number 2021-0063

Tellija Transpordiamet

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12919 Tallinn Telefon: +372 664 5808 e-post: [email protected] Registrikood: 11255795

Kuupäev 13.01.2022

RIIGITEE 3 (E264) JÕHVI-TARTU- VALGA KM 138,4-152,0 TARTU- NÕO LÕIGU EELPROJEKT KMH PROGRAMM

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

2 / 68

Versioon 3 (avalikustamisele)

Kuupäev 13.01.2022

Koostanud Veronika Verš, Raimo Pajula, Ingo Valgma, Moonika Lipping, Marko Lauri

Esikaane foto: Maa-ameti kaldaerofoto (08.06.2021)

Projekti nr 2021-0063

SKEPAST&PUHKIM OÜ

Laki põik 2

12919 Tallinn

Registrikood 11255795

tel +372 664 5808

e-mail [email protected]

www.skpk.ee

www.skpk.ee

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

3 / 68

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. KMH OSAPOOLED .............................................................................................. 7 3. KAVANDATAV TEGEVUS ..................................................................................... 8 3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk ............................................................................. 8 3.2. Kavandatava tegevuse asukoht .............................................................................. 8 3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus ............................................................................. 9 3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused ...................................... 11 4. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE

PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ...................................................................... 12 4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 ...................................................... 12 4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+ ........................................................................ 13 4.3. Üldplaneeringud ................................................................................................. 15 4.3.1. Kambja vald ...................................................................................................... 15 4.3.2. Nõo vald ........................................................................................................... 15 4.4. Detailplaneeringud ............................................................................................. 16 5. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 19 5.1. Looduskeskkond ................................................................................................ 19 5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus .................................................................. 19 5.1.2. Maardlad ........................................................................................................... 19 5.1.3. Põhja- ja pinnavesi ............................................................................................. 20 5.1.4. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 25 5.1.5. Roheline võrgustik .............................................................................................. 28 5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 29 5.1.7. Natura 2000 alad ............................................................................................... 30 5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 31 5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad ............................................................................ 31 5.2.2. Müraolukord ...................................................................................................... 35 5.2.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 38 5.3. Kultuuripärand ................................................................................................... 38 5.3.1. Kultuurimälestised .............................................................................................. 38 5.3.2. Pärandkultuur .................................................................................................... 39 5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond ............................................................................ 42 5.4.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 42 5.4.2. Ohtlikud ettevõtted ............................................................................................ 43 5.4.3. Teed ................................................................................................................. 43 5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad ................................................... 45 5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa .............................................................................. 45 5.4.6. Maaparandussüsteemid ....................................................................................... 47 6. HINDAMISMETOODIKA KIRJELDUS ................................................................. 49 7. EELDATAVALT KAASNEV OLULINE KESKKONNAMÕJU ...................................... 52 7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala ......................................................................... 52 7.2. Mõjuallikad ........................................................................................................ 52 7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest ..................... 53 7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi ............................................................................ 53 7.3.2. Taimestik ja loomastik ........................................................................................ 54 7.3.3. Roheline võrgustik .............................................................................................. 54 7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 54 7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon ................................................................... 54

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

4 / 68

7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid ........................................................ 55 7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad ......................................................................... 55 7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara .............................................................................. 55 7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus............................................................................ 56 8. KMH KOOSTAMISE JA MENETLEMISE AJAKAVA ............................................... 57 9. AVALIKKUSE KAASAMINE JA ÜLEVAADE KMH PROGRAMMI AVALIKUSTAMISEST

....................................................................................................................... 60 9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning

nende teavitamine ............................................................................................. 60 9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta ...................... 61 9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest............................... 66 10. KMH LÄHTEMATERJALID ................................................................................. 67

LISAD

Lisa 1. KMH algatamise otsus (Transpordiameti 13.08.2021 otsus nr 1.1-2/21/118)

Lisa 2. Kaitstavad loodusobjektid, v.a I ja II kat liigid (EELIS, dets 2021)

Lisa 3. Asjaomaste asutuste seisukohad

KASUTATUD LÜHENDEID

AÕKS atmosfääriõhu kaitse seadus DP detailplaneering EELIS Eesti Eluslooduse Infosüsteem KeHJS keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus KeÜS keskkonnaseadustiku üldosa seadus

KMH keskkonnamõju hindamine KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine LKS looduskaitseseadus MuKA Muinsuskaitseamet MuKS muinsuskaitseseadus

RMK Riigimetsa Majandamise Keskus

VeeS veeseadus ÜP üldplaneering

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

5 / 68

1. Sissejuhatus

Transpordiamet algatas 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118 riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH).

Projekti eesmärk on riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Kavandatava tegevusena nähakse ette üle 10 km pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamist, mis keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõike 1 punkti 13 alusel on olulise keskkonnamõjuga tegevus. KeHJS § 11 lõike 3 kohaselt algatatakse § 6 lõikes 1 nimetatud tegevuse korral kavandatava tegevuse KMH selle vajadust põhjendamata.

Keskkonnamõju hindamise eesmärk on anda tegevusloa (ehitusloa) andjale teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega kaasneva keskkonnamõju kohta ning kavandatavaks tegevuseks sobivaima lahendusvariandi valikuks, millega on võimalik vältida või vähendada ebasoodsat mõju keskkonnale ning edendada säästvat arengut.

KMH programmi sisu määrab KeHJS-e § 13:

1) kavandatava tegevuse eesmärk ja täpne asukoht;

2) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste lühikirjeldus;

3) eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus;

4) kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega;

5) teave kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta;

6) keskkonnamõju hindamisel kasutatava hindamismetoodika kirjeldus, sealhulgas teave keskkonnamõju hindamiseks vajalike uuringute kohta;

7) kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimaluste keskkonnamõju hindamise ning selle tulemuste avalikustamise ajakava;

8) andmed arendaja kohta ning juhteksperdi nimi või eksperdirühma koosseis, nimetades ja põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama;

9) asjaomaste asutuste loetelu koos menetlusse kaasamise põhjendusega.

KMH viiakse läbi eelprojekti koostamisel, enne ehitusloa menetlust. KMH läbiviimisel, sh programmi koostamisel, lähtutakse mh KMH algatamise otsusest (vt Lisa 1). KMH algatamise otsuse kohaselt tuleb eelprojekti koostamisel ja kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamisel läbi viia välisõhus leviva müra uuring ja arheoloogiline uuring. KMH koostamisel lähtuda Tartu-Nõo lõigu ulukiuuringust (2018, ReWild OÜ). Muude keskkonnauuringute vajadus selgitatakse KMH programmi koostamise käigus.

KMH programm on lähteülesandeks edasise keskkonnamõju hindamise läbiviimisel, mille tulemused kajastatakse eraldi dokumendis ehk KMH aruandes. KMH aruande sisu nõuded ja maht on esitatud KeHJS §-s 20.

Käesolevas KMH protsessis on otsustaja (pädev asutus) ning arendaja (isik, kes kavandab tegevust ja soovib seda ellu viia) Transpordiamet. Eelprojekti koostaja ja KMH läbiviija on Skepast&Puhkim OÜ.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

6 / 68

KMH algatamise otsuse, KMH programmi ja selle menetlusdokumentidega on võimalik tutvuda Transpordiameti Tallinna esinduses (Teelise 4, 10916 Tallinn). Täiendavat teavet KMH koostamise korraldamise kohta saab Transpordiametist, kontaktisik projekteerimise osakonna keskkonna peaspetsialist Deve Andreson, tel 611 9414, e-post [email protected].

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

7 / 68

2. KMH osapooled

KMH osapooled vt Tabel 1.

Tabel 1. KMH osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktandmed

Otsustaja*

Transpordiamet

Villu Lükk Projekteerimise osakond, keskkonnakorralduse juht

Teelise 4, 10916 Tallinn tel 611 9368 [email protected]

Arendaja

Transpordiamet

Tiit Vunk

Projekteerimise osakond, projektijuht

Veski 23, 51005 Tartu

tel 740 8107 [email protected]

Ekspert (KMH läbiviija)

Skepast&Puhkim OÜ

Veronika Verš Keskkonnakorralduse üksus, vanemkonsultant

Laki põik 2, 12919 Tallinn tel 664 5808 [email protected]

* KMH programmi ja aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse tegija

KMH juhtekspert on Veronika Verš (KMH litsents KMH0160, kehtiv kuni 26.01.2026), valdkonnad – mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, ohtlikud ettevõtted, kultuurimälestised, pärandkultuuri objektid, väärtuslik maastik ja põllumajandusmaad.

Eksperdirühma liikmed on KeHJS § 14 lg 3 ja 4 alusel valinud juhtekspert vastavalt nende pädevusele, varasemale töökogemusele ja omavahelise koostöö kogemusele. Eksperdirühma liikmete pädevuse eest vastutab KeHJS § 14 lg 1 kohaselt juhtekspert.

KMH eksperdirühma liikmed (Skepast&Puhkim OÜ-s) on:

 Aide Kaar (KMH litsents nr KMH0123) – valdkonnad: mõju tervisele ja heaolule;

 Raimo Pajula – valdkonnad: elustik, ökoloogia ja kaitstav loodus;

 Eike Riis (KMH litsents nr KMH0154) – valdkond: kultuuriline keskkond;

 Ingo Valgma – valdkonnad: hüdrogeoloogia, hüdroloogia, sademevee ärajuhtimine, pinnas, mõju elanike joogiveevarustusele;

 Moonika Lipping – valdkond: välisõhu saaste, müra ja vibratsioon – mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, jäätmeteke ja käitlus;

 Hendrik Puhkim (KMH litsents nr KMH0135) – valdkond: maakasutuse muutus, mõju inimeste liikumisvõimalustele, mõju elanike varale (maa võõrandamine), valgusreostus;

 Marko Lauri – GIS analüüs.

Lisaks on projekti kaasatud:

 Arheoloogiakeskus MTÜ – arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks;

 Akukon Eesti OÜ – mürauuring.

Vajadusel kaasatakse töö käigus ka teisi eksperte.

KMH menetlusprotsessi kaasatakse asjaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (vt ptk 9.1).

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

8 / 68

3. Kavandatav tegevus

3.1. Kavandatava tegevuse eesmärk

Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga on üleeuroopalisse transpordivõrku kuuluv maantee, mis kulgeb läbi Eesti ja Läti. Eestis ühendab nimetatud maantee Valgamaad ja lõuna Tartumaad Tartu linnaga ning ka Tartu Lennuväljaga, mis jääb riigitee 22132 Ülenurme-Külitse tee äärde.

Lõigu algust, Tartu-Lemmatsi vahelist lõiku võib iseloomustada kiirelt areneva piirkonnana. Lähtudes eelnevast, suureneb vajadus vasak- ja parempööretele ning jalakäijate teeületusele. Vajadus on ka piirkonda täiendava bussipeatuse järele. Varasemalt on koostatud Tartu-Külitse vahele mitmeid projekte, mille tulemusena on rajatud paremale poole maanteed jalg- ja jalgrattatee ning mitmeid liiklussaari jalakäijate teeületuste tarbeks. Uuendatud on põhimaantee katet ja seda juba ka Tartu- Nõo vahelisel lõigul. Kuna liiklussagedused suurenevad, olekski tõenäoliselt järgmiseks etapiks 2+2 rajalise maantee väljaehitamine Tartust Nõo poole.1

Eelprojekti tehnilise kirjelduse2 kohaselt on projekti eesmärk riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga täpsustatakse teedevõrgu asukoht ja omand ning määratakse teemaa vajadus projekteeritaval lõigul.

3.2. Kavandatava tegevuse asukoht

Projekteeritav teelõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla (Joonis 1 ja Joonis 2). Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga ning kulgeb selles lõigus paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega.

Joonis 1. Tartu-Nõo teelõigu asukohaskeem. Allikas: Projekti tehniline kirjeldus, Lisa 1

1 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018 2 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

9 / 68

Joonis 2. Projekteeritava teelõigu km 138,4-152,0 asukoht. Allikas: Tartu-Nõo ulukiuuring (OÜ Rewild, 2018)

3.3. Kavandatava tegevuse kirjeldus

Vastavalt tehnilisele kirjeldusele projekteeritakse 2+2 sõidurajaga põhimaantee lähtudes 2018. a koostatud eskiisprojektist (OÜ Toner-Projekt töö nr 13/2017). Kui koostatava eelprojektiga on võimalik saavutada mõistlikum ja optimaalsem lahendus, tehakse ettepanek projektlahenduse muutmiseks.

Põhimaanteele projekteeritakse võimalikult pikas ulatuses maanteede projekteerimisnormide kohane 6 m laiuse eraldusribaga I klassi maantee ristlõige. Kohtades, kus 6 m laiuse eraldusribaga ristlõiget ei ole ruumipuuduse tõttu võimalik projekteerida, lähtutakse eskiisprojekti ristlõikest.

Projekteeritakse teedevõrgu funktsioneerimiseks vajalikud teed (sh kogujateed, bussipeatused ja kergliiklusteede ühendused) eskiisprojektis näidatud mahus.

Eskiisprojektis näidatud perspektiivsetest teedest arvestatakse eelprojekti mahtu vaid riigiteede 22154 Aiamaa-Nõo ja 22132 Ülenurme-Külitse vahelise kogujatee projekteerimine.

Projekteerimise käigus selgitatakse välja kohalike teede parendamise vajadus (näiteks juhul kui ristmiku sulgemise tulemusena kaob ühendus riigiteega tolmuvaba katet mööda). Eelprojektiga tehakse ettepanek selliste teede parendamiseks, rekonstrueerimiseks või ehitamiseks ning ettepanekut põhjendatakse.

Projekteerimisel arvestatakse eriveoste marsruutidega, liiklussõlmedes lahendatakse eriveoste marsruudid ning vajadusel ümbersõidud.

I klassi maantee (põhimaantee) väljaehitamisel rajatakse neljarealine sõidutee, kus vastassuunalised sõidurajad on eraldatud eraldusribaga, ristmikud on viidud eri tasapindadesse, teele peale- ja mahasõidu kohtade arv on viidud miinimumini. Kinnistutele ja majapidamistele juurdepääsu tagamiseks rajatakse kogujateed, jalakäijatele ja jalgratturitele liiklemiseks eraldi asetsevad kergliiklusteed. Maantee ületamine kergliiklejatele viiakse eri tasapindadesse.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

10 / 68

Järgnevalt on toodud teelõigu projekteerimise lähteandmed vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele:

 projekteerimise lähtetase rahuldav

 piirkiirus 110 km/h

 sõiduradade arv 2+2

 sõiduraja laius 3,5 m

 kindlustatud peenra laius 2,5 m

 tugipeenra laius 0,5 m

 eraldusriba laius 6,0 m

 viadukti kõrgusgabariit min 5,5 m sõidutee katte pinnast

Eelprojektiga nähakse ette:

 põhimaantee lahendus, sh keskpiirdega lõigud, piirete katkestused, tagasipöördekohad, kergliiklusteed ja ristmikud;

 rajatiste lahendused;

 tehnovõrkude ümbertõstmise vajadused;

 sademevete ärajuhtimise põhimõttelised lahedused ja täiendavate uuringute vajadus.

 rajatavate kraavide asukohad;

 juurdepääsud kinnistutele, võimalikud vajalikud ühendusteed ja kogujateed;

 bussipeatused koos neid ühendavate jalg- ja jalgrattateedega;

 kavandatavate müratõkkeseinte asukohad;

 loomade liikumise ja rohevõrgustiku toimivusega seotud rajatiste asukohad (sh loomatarastus).

Projekti raames projekteeritakse eskiisprojektid järgmistele rajatistele (näidatud ka eskiisprojektis):

 Lemmatsi liiklussõlme viadukt PK 1400+88 (ristumine kõrvalmaanteedega 22128 Lemmatsi-Leilovi ja 22129 Tõrvandi-Lemmatsi);

 Külitse liiklussõlme viadukt PK 1445+46 (ristumine kõrvalmaanteega 22195 Külitse-Haage ja 22132 Ülenurme-Külitse);

 Nõo liiklussõlme viadukt PK 1506+47 (ristumine kõrvalmaanteega 22155 Nõo-Tamsa ja 22191 Nõo-Meeri);

 Suurulukitunnel 25x5 m PK 1458+00;

 Suurulukitunnel 25x5 m PK 1488+85.

Ühtlasi projekteeritakse jalakäijate tunnelid järgmistes asukohtades: PK 1391+79, PK 1420+14, PK 1434+49 ja PK 1473+94.

Lisaks suurulukitele on kavandatud Väänojale laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, kus keskel oja ja kahel pool oja kallasrajad 2x(2x2,5 m) PK 1415+88.

Ilmatsalu jõele on kavandatud väikeulukite ja poolveeliste loomade läbipääsuks kuivad kallasrajad mõlemal kaldal laiusega ≥1,0 m, PK 1440+21. Analoogne lahendus on kavandatud Ülenurme-Külitse maanteele ristumisel Ilmatsalu jõega PK 3+30 piirkonda.

Kraavitruubid tuleb kohandada väikeulukitele läbitavaks. Rajada tuleb kuivad kallasrajad laiusega ≥1,0 m või kui valdavalt enamuse ajast on tegemist kuiva truubiga, siis truubid läbimõõduga 1,0- 1,5 m. Soovituslikult peaks väikeulukitele kavandatud läbipääsud olema horisontaalse põhjaga. Eskiisprojektis on analoogsed lahendid kavandatud PK 1453+34, PK 1509+36.

Eskiisprojektiga on kavandatud rajada ulukitõkke tarad alates Lemmatsi eritasandilisest liiklussõlmest kuni projekteeritava teelõigu lõpuni. Eritasandiliste liiklussõlmede piirkondades on kavandatud ulukitõkke tarad pöörata põhimaanteest eemale kõrvalteele.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

11 / 68

Põhimaanteele on kavandatud 7 bussipeatust, Külitse-Haage teele üks bussipeatus ning Ülenurme- Külitse teele kaks bussipeatust.

Eskiislahendiga on kavandatud sulgeda 6 riigitee ristmikku, mis suunatakse projektlahendi alusel eritasandilistesse liiklussõlmedesse.

Kavandatud on sulgeda ka 8 mahasõitu kohalikele teedele. Mahasõidud suunatakse kogujateedele või suletakse tupikteedeks.

Lõigu algusesse on projekteeritud müratõkkeseinad. Lõigu keskosas, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute juures (enne km 144) arvestatakse lähiajal väljaehitatava müratõkkeseinaga.

Projekteeritava teelõigu talvehoolduse kohta on projekti tehnilises kirjelduses märgitud järgmist:

 rajatise konstruktsioonid peavad taluma kloriididega libedustõrjet;

 lumetõrjeks peab olema võimalik kasutada metallteraga sahku;

 muldkeha nõlvadele peab olema võimalik lund paisata ja ladustada.

Prognoositud liiklussagedused (aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus) aastaks 2045 antud teelõigul on 2018. a koostatud liiklusuuringu kohaselt 16 259 (lõigu algus) ja 11 563 (lõigu lõpp).

Kavandatavad kiiruspiirangud: lõigu algus 50 km/h, km 138,65-139,65 on 70 km/h, km 139,95- 140,65 on 90 km/h ja edasi peale Lemmatsi liiklussõlme kuni lõigu lõpuni 110 km/h.

3.4. Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivsed võimalused

Kavandatava tegevuse alternatiivid peavad olema reaalsed. Reaalsete alternatiivide määratlemisel lähtutakse järgmistest kriteeriumitest3 – alternatiiv:

 vastab kavandatava tegevuse eesmärgile;  on vastavuses õigusaktidega;  on tehniliselt teostatav;

 on majanduslikult teostatav, st võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistlike vahenditega;

 võimaldab kavandatava tegevuse eesmärgi saavutamist mõistliku ajaga;

 vastab parimale võimalikule tehnikale ja/või parimale praktikale;  ning arendaja on põhimõtteliselt valmis pakutud alternatiivi rakendama.

Käesolevas KMH-s ei käsitleta põhimaantee lõigu alternatiivseid asukohti, kuna maantee asukoht jääb samaks. Ristmike alternatiivseid lahendusi kaaluti ja hinnati Tartu-Elva teelõigu KMH4 läbiviimisel ning KMH eksperdi arvamus ristmike alternatiivide eelistamisel langes kokku projekteerija ettepanekuga.

Kui käesoleva KMH käigus tekib tõenäoliselt olulise negatiivse keskkonnamõju ilmnemisel vajadus välja töötada leevendavaid meetmeid, siis teatud juhtudel võib neid käsitleda (alam)alternatiividena.

Kavandatavat tegevust hinnatakse võrdluses 0-alternatiiviga (st olemasoleva olukorraga, kui maanteelõiku ei laiendata).

3 Keskkonnamõju hindamine. Juhised menetluse läbiviimiseks tegevusloa tasandil. Koostaja: K. Peterson. Keskkonnaministeerium, 2007 4 Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

12 / 68

4. Kavandatava tegevuse seos strateegiliste planeerimisdokumentidega

Järgnevates peatükkides on toodud kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning teadaolevate lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega.

4.1. Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-20355

Arengukava koostamine on algatatud Vabariigi Valitsuse 12.09.2019 korraldusega nr 215 ning heakskiidetud 10.06.2021.

Arengukava kohaselt on Eesti transpordipoliitika eesmärk tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega.

Arengukava põhifookus on transpordivahendite ja -süsteemi keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid 2030. ja 2050. aastaks. Liikuvuspoliitika eesmärk on tuua ühistransport inimestele lähemale, muutes selle kasutamise mugavamaks, kiiremaks ja kättesaadavamaks. Taristuarenduses lähtutakse terviklike (transpordi)koridoride loogikast, taristut kavandatakse multimodaalselt ning arvestatakse riigikaitse vajadusi ja siseturvalisuse kaalutlusi. Transpordisüsteemi arendatakse säästvalt, nutikalt, kasutusmugavalt ja kulutõhusalt, lähtudes pikaajalistest plaanidest, ning muutes taristul liiklemise kõigile liiklejatele ohutumaks, ligipääsetavaks ja säästlike liikumisviiside jaoks ligitõmbavamaks (s.o lähtutakse sõidukita liiklejate vajadustest). Soov on vähendada 2035. aastaks liikluses hukkunute ja raskelt vigastatute arvu poole võrra ehk 30 hukkununi kolme aasta keskmisena.

Arengukavas tuuakse välja transpordipoliitika üldeesmärgid ja indikaatorid, kirjeldatakse transpordi riiklikku korraldust ja juhtimismudelit, taristu arendamise põhimõtteid, liikuvusteenuste korraldamise eesmärke ning hinnatakse arengukava elluviimise maksumust. Arengukava jaguneb sisuliste eesmärkide seadmisel kaheks osaks: transpordi konkurentsivõime ja liikuvus. Sellise liigenduse eesmärk on käsitleda kõiki transpordiliike koos, ühtlustada planeerimispõhimõtteid ning suurendada liikumisviiside sünergiat. Taristu peatükis kirjeldatakse, kuidas korraldada kvaliteetset, ohutut, nutikat ja kestlikku taristut, et tagada mugavaid ja kulutõhusaid ühendusi nii Eesti siseselt kui ka rahvusvaheliselt. Liikuvuse korraldamise peatükis seati eesmärgiks korraldada liikuvusteenust paremini ja keskkonnahoidlikult. See tähendab teenuste ja sihtkohtade kättesaadavuse tagamist targema maa-, õhuruumi ja veeteede kasutuse, tõhusama ja ohutuma liikuvuse planeerimise, transpordiliikide ühitamise ning nutikate lahenduste kasutamise abil.

Probleemide osas on arengukavas mh märgitud, et viimastel aastatel on läbisõit maanteedel kasvanud u 4% aastas. Perioodil 2014-2017 suurenes läbisõit kokku 14%. See tähendab, et transpordi arengukavaga 2014-2020 perioodi lõpuks prognoositud kasv on praeguseks ületatud ehk pole tehtud piisavalt edusamme autostumise pidurdamiseks. Suurimad proovikivid ühistranspordis on endiselt seotud hajaasustusega ning äärealade teeninduskvaliteedi tagamise ja suurendamisega kulutõhusa ühistranspordi korralduse ning vajaduspõhise liinivõrgu loomise abil. Sealhulgas tuleb ühistranspordi korraldust käsitleda vajaduspõhiselt ja arendada nõudluspõhist transporti seal, kus mõistlik. Jalgrattaga tööl käijate osakaal on endiselt väike ehk vaid ligi 2,5% ning tegelik potentsiaal on kasutamata (nt rattakasutuse ja rongi ühendusvõimaluste elluviimises). Eesti suurimates linnakeskustes on ohutut rattakasutust võimaldav rattateede ja parkimisvõimaluste võrgustik lünklik. Suuremate teetaristuprojektide puhul tuleb võimalust mööda luua seosed olemasolevate rattateedega või nende puudumise korral luua rattateed eraldiseisvalt.

5 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a4_web_small.pdf

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

13 / 68

Arengukava koostamisel viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mille aruandes6 on märgitud kokkuvõtvalt järgmist: arengukava rakendamisega kaasnevad mõjud keskkonnale on tervikuna eeldatavalt pigem soodsad. Arengukava sisaldab palju põhimõtteid, mille järgimisel on võimalik liikuda keskkonnatingimuste parandamise ning ebasoodsate keskkonnamõjude vältimise ja vähendamise suunas. Arvestades ka Arengukava üldistustasandit ja vähest konkreetsust edasiste tegevuste suunamisel, ei põhjusta Arengukava otseselt olulisi ebasoodsaid mõjusid. Sellest tulenevalt ei määra käesolev KSH ka kohustuslikke leevendavaid meetmeid olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks. Siiski esitati KSH käigus võimalusel (nii vastavusanalüüsi kui välismõjude analüüsi tulemusena) ettepanekuid ja soovitusi Arengukava täpsustamiseks, ebasoodsate mõjude leevendamiseks ja soodsate mõjude võimendamiseks.

4.2. Tartu maakonnaplaneering 2030+7

Tartu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29. Maakonnaplaneeringu kokkuvõtte on esitatud alljärgnevalt.

Tartu maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused on järgmised:

 Tartumaa ruumiline areng peab toimuma integreeritud terviklahendusena, arvestades võrdtähtsalt ja tasakaalustatult kujundatavat tehis- ja mõjutatavat looduskeskkonda, sotsiaalseid vajadusi, kultuuripärandi säilimist, liikuvusvajadust, säästlikkust ning majanduslikku otstarbekust;

 Tartu kesklinn vajab tugevdamist konkurentsis nii Lõunakeskuse kui ka teiste ostu- ja vabaajakeskuste ning suure külastatavusega asutustega ääre- ja eeslinnas;

 Väljapool tiheasumeid (maapiirkondades) väärtustatakse Eesti maaelule kohast looduslähedast hajaasustust;

 Lõuna-Eesti, sh Tartumaa, ruumiline areng põhineb Tartu linna tugevusel mitmepalgelise keskuslinnana;

 Tartu roll sõlmpunktina transpordis ja liikuvuses peab kasvama nii Läänemere regioonis, Eestis kui maakonnas;

 Tartumaa ruumilises arengus väärtustatakse:

o maastike, linna- ja maapiirkondade, viljeldava maa, puhke-, loodus- ja kultuuripärandi väärtusi ning nende säilimiseks tarvilike piirangute seadmist;

o inimeste kaitset looduskeskkonnast ja inimtegevusest tulenevate ohtude eest;

o kultuuripärandit, kujundades uue ruumi pärandit respekteerivana.

 Tartumaa ruumilises arengus arvestatakse:

o riigikaitseliste huvide ning nendega seotud piirangutega;

o maapõue säästliku ja majanduslikult otstarbeka kasutamisega.

Maakonda läbivad järgmised olulised riigisisesed ja rahvusvahelised põhimaanteed:

 nr 2 Tallinn – Tartu – Võru – Luhamaa,

 nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga,

 nr 92 Tartu – Viljandi - Kilingi-Nõmme.

Maanteede osas on Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ märgitud järgmist: Riigi põhi- ja tugimaanteede võrk on Tartumaal välja kujunenud ning selle olulise ümberkujundamise vajadus puudub. Küll on tarvilik liiklusohutusest lähtuv teelõikude õgvendamine koos peale- ja mahasõitude rekonstrueerimisega. Tartu olulisus regionaalse keskusena, hüppeliselt kasvanud pendelränne ning

6 Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko OÜ, 2021 7 https://maakonnaplaneering.ee/tartu-maakonnaplaneering

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

14 / 68

sellega kaasnev autotranspordi koormus tingib Tartu ringtee arendamist täisringina ehk põhjas Tiksoja-Vahi ja idas Räpina mnt – Kõrveküla lõigu väljaehitamist. Liiklusohutuse tagamiseks kaasajastatakse ristmikud ning liikluskorraldus, eriti Tartu linnas ja linna lähialal. Põhimaanteede laiendamisel asendatakse vajadusel üksikmajapidamiste senised otsejuurdepääsud põhi- ja tugimaanteele kogujateedel põhineva süsteemiga.

Joonis 3. Väljavõte Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonisest8 Tartu-Nõo teelõigu piirkonnas

Jalg- ja jalgrattateede osas on märgitud järgmist:

 Tartu ja Tartu lähiala ühises linnastunud ruumis rajatakse sidus ja katkematu jalgratta- ja jalgteede (kergliiklusteede) võrgustik. Igapäevane jalgrattal liikumine on arenev suundumus, eriti piisavas läheduses (igapäevasõitjaile 5-7 km) asuvate sihtkohtadeni.

 Linna lähivööndis paiknevad maanteeäärsed jalgratta- ja jalgteed ühendatakse sujuvalt Tartu linna jalgratta- ja jalgteedega.

 Tartust väljuvate põhi- ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni (Lähte, Vasula, Luunja, Roiu, Kambja, Elva, Puhja).

 Reeglina paigutatakse jalgratta- ja jalgtee väljapoole riigimaantee teemaad ja eraldatakse riigiteest normidekohase eraldusribaga.

 Tartu-Elva suunale rajatakse lisaks maanteeäärsele jalgratta- ja jalgteele valdavalt piki raudteekoridori kulgev jalgrattatee (vt Joonis 3) kiireks sportlikuks jalgrattasõiduks, millel muu kergliiklus liikluskorraldusvahenditega keelatakse. Jalgrattatee paigutamise võimalikkus raudteemaale selgub edaspidiste planeerimis- ja projekteerimistööde käigus.

8 Tartu maakonnaplaneering 2030+. Põhijoonis. Tartu Maavalitsus (08.02.2019)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

15 / 68

4.3. Üldplaneeringud

4.3.1. Kambja vald

Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi9 osas kehtestati Kambja Vallavolikogu 13.11.2018 otsusega nr 51.

Üldplaneeringus on toodud põhimõtteline jalgratta- ja jalgteede paiknemine, perspektiivsed teed ja liiklussõlmede võimalikud asukohad (Joonis 4), mida täpsustatakse projekteerimise etapis. Üldplaneeringu koostamisel arvestati Tartu-Elva teelõigu eskiisprojekti lahendusega.

Joonis 4. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaarist projektala piirkonnas

Kambja Vallavolikogu 23.04.2019 otsusega nr 72 algatati tervet valla territooriumit hõlmav üldplaneeringu koostamine ja KSH läbiviimine.10

4.3.2. Nõo vald

Nõo valla üldplaneering on kehtestatud Nõo Vallavolikogu 29.06.2006 määrusega nr 15.11

2017. a toimus üldplaneeringu järjekordne ülevaatus, mille tulemuste kokkuvõte on järgmine:

 Nõo valla üldplaneering on jätkuvalt ajakohane dokument, mis on kooskõlas kõigi kehtivate Nõo valla arengudokumentidega ning võimaldab realiseerida nendes kavandatud arengueesmärke.

 Nõo valla üldplaneering vastab planeerimisseaduse eesmärkidele, luua ruumilise planeerimise kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud

9 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018 https://www.kambja.ee/documents/14614280/22080216/1044_Ulenurme_YP_seletuskiri_13_11_18.pdf/2a4ba fd9-3282-41c8-95a8-f21c6a6b33ec 10 https://www.kambja.ee/koostatav-uus-uldplaneering 11 Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

16 / 68

keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut.

 4 aasta jooksul võib siiski uuesti kaaluda üldplaneeringu algatamise vajadust, kui esmatähtsad ruumilise arengu teemad või planeeringutest ja õigusaktidest tulenevad muudatused vajavad täpsustamist.

Järgneval joonisel (Joonis 5) on toodud väljavõtte üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas.

Joonis 5. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu põhikaardist projektala piirkonnas

4.4. Detailplaneeringud

Järgnevalt on toodud ülevaade projektalale jäävatest algatatud/kehtestatud detailplaneeringutest (DP, Tabel 2). DP-de info pärineb Tartu-Nõo teelõigu eskiisprojekti seletuskirjast ja joonistelt, Maa- ameti planeeringute kaardirakendusest ning Kambja ja Nõo valdade kodulehtedel avaldatud DP-de infost ning e-vald keskkonnast.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

Tabel 2. Detailplaneeringud projektalal

Jrk nr

DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise kpv

Märkus ja seos käesoleva teeprojektiga

Kambja vald

1. Põllu kinnistu lõunapoolse osa DP

Räni alevik

Kruntideks jagamine, ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete ehitamiseks, sihtotstarbe muutmine, tehnovõrkude asukoha ja servituutide vajaduste määramine. 6,2 ha

17.04.2007 Osaliselt kehtetuks tunnistatud. DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.

2. Berry, Kastani, Saariku, Kristalli kinnistute ja lähiala DP

Räni alevik

Berry, Kastani, Saariku ja seni reformimata riigimaa kruntimine, maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse ja maakasutustingimuste määramine. Lisaks varem planeeritud kruntide piiride korrigeerimine (Põllu põhjapoolse osa detailplaneering, kehtestatud 07.03.2006). 15,6 ha

23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja nr 22128 Lemmatsi-Leilovi kõrvalmaanteega.

3. Kõrtsi kinnistu ja lähiala DP

Lemmatsi küla

Ala kruntideks jagamine äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete ehitamiseks, hoonestustingimuste ja krundi kasutuse määramine, liiklusskeemi väljatöötamine. DP-ga muudetakse valla ÜP-ga määratud maakasutuse juhtsihtotstarvet ca 4 ha võrra elamumaast äri- ja tootmismaaks. 8,5 ha

23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP-s on arvestatud Tartu-Elva maantee eelprojektiga.

4. Suitsu mü DP

Lemmatsi küla

Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja ärihoonete projekteerimiseks. 6 ha

Algatatud 17.01.2019

DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP ala läbib perspektiivne kogujatee.

5. Teeääre ja Lepalaane kinnistute ja lähiala DP

Lemmatsi küla

Määrata ehitusõigus üksikelamute, nende abihoonete ja tootmishoone projekteerimiseks.

22.09.2009, muudetud 21.09.2010

DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.

6. Lemmatsi tankla ja lähiala DP

Külitse alevik

Tanklakompleksi rekonstrueerimine, uuele teenindushoonele ehitusõiguse määramine. 2 ha

09.09.2008 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.

7. Kraavi ja Lao kinnistute ning lähiala DP

Külitse alevik, Lemmatsi küla

Jagada maaüksused kruntideks, määrata kruntidele sihtotstarbed ja ehitusõigus äri- ja tootmisfunktsiooniga hoonete projekteerimiseks ja ehitamiseks. DP-ga täpsustatakse valla ÜP-ga määratud kogujatee asukohta. 10,5 ha

23.08.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega.

8. Välja ja Lesta MÜ DP

Külitse alevik

Maa-alale äri ja tootmishoonete kavandamine, teede ja trasside planeerimine. 20 ha

22.09.2009 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaanteega. DP ala läbib perspektiivne kogujatee.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt KMH Programm

18 / 68

Jrk nr

DP nimetus ja asukoht DP eesmärk ja ala pindala DP kehtestamise kpv

Märkus ja seos käesoleva teeprojektiga

9. Puru, Pumba, Geelia, Järve tee 1, Järve tee 2, Pillapalu, Kiigemäe kinnistute ja lähiala DP

Külitse alevik

Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja kujunenud ehituslaadiga. Ca 10 ha. Algatatud DP kogupindala oli ca 17 ha. Planeeringu II etapp, Kiigemäe ja Pillapalu kinnistute osa, on lahendatud eraldiseisva DP-ga.

15.03.2011 DP ala piirneb Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ning nr 22194 Külitse järve teega.

10. Pillapalu ja Kiigemäe kinnistute ja lähiala DP

Külitse alevik

Ropka paisjärvest kirdesse jääva maa-ala heakorrastamine, kruntide piiride muutmine, krundi kasutuse sihtotstarbe täpsustamine, ehitusõiguse määramine arvestades piirkonnas välja kujunenud ehituslaadiga. varustamisele. 2,9 ha

23.08.2011 DP ala asub Ropka paisjärve ja Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee vahelisel alal.

11. Aida/Lennuvälja tee 1, Roberti/Lennuvälja tee 9 ja Lennuvälja tee 13 kinnistute ja lähiala DP

Külitse alevik

Ala jagamine 22 krundiks (16 üksikelamu krunti, 1 ärimaa, 2 üldmaa ja 3 transpordimaa krunti). 4,7 ha

Vastu võetud 31.08.2010

DP ala piirneb Ülenurme-Külitse kõrvalmaanteega nr 22132.

12. Vabadiku maaüksuse DP

Külitse alevik

Jagada Vabadiku maaüksus viieks elamukrundiks, millele on määratud ehitustingimused üksikelamute projekteerimiseks. 2 ha.

18.06.2020 DP ala piirneb nr 22195 Külitse- Haage kõrvalmaanteega.

Nõo vald

13. Terkari ja Lalli kinnistute DP

Järiste küla

Maakasutuse sihtotstarbe muutmine, kruntidele ehitusõiguse määramine, hoonestusalade piiritlemine, liikluskorralduse ning tehnovõrkude ja -rajatiste asukoha määramine. 20,5 ha

DP menetlus lõpetatud 06.04.2020

-

14. Tuuleveski elamurajooni osa DP

Nõo alevik

Kinnistute ümberkruntimine ja ehitusõiguse määramine elamute ja ärihoone ning abihoonete püstitamiseks. 9,5 ha

21.12.2020 DP ala asub Tartu-Valga raudtee ja Nõo Veskijärve vahelisel alal ja piirneb nr 22155 Nõo-Tamsa kõrvalmaanteega. DP-s on arvestatud Tartu-Nõo teelõigu eskiisprojektiga.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

5. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

5.1. Looduskeskkond

5.1.1. Piirkonna reljeef ja geoloogiline ehitus

Geostruktuurselt liigestuselt jääb projektala Ida-Euroopa kraatoni (platvormi) loodeossa, Vene lava loodepiirile Fennoskandia kilbile. Aluspõhjas eristuvad selgelt kaks eriilmelist struktuurset korrust: alumine – tard- ja moondekivimeist koosnev kurrutatud kristalne aluskord, mille pealispind on Kaagvere-1 puuraugu andmetel 473,0 m sügavusel, ja ülemine – eelmisel monoklinaalselt lasuv settekivimite pealiskord.

Pealiskorra moodustavad Devoni, Siluri, Ordoviitsiumi, Kambriumi ja Ediacara ladestu settekivimid. Noorimateks settekivimiteks on Kesk-Devoni ladestiku Burtnieki kihistu ja vanimateks Ediacara ladestu Gdovi kihistu liivakivid, aleuroliidid ja savid.

Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, Otepää kõrgustikust põhjas 60-76 m kõrgusel 5-60 m paksuse pinnakattega kaetud alal. Ugandi lavamaad iseloomustab lainjas moreentasandik, millesse on lõikunud Tartu-Aardla ja Tatra ürgorud. Tartust lääne pool voolab Ilmatsalu jõgi, millele on rajatud Rahinge ja Ropka paisjärv.

Kaardilehe piires ulatub Devoni ladestu settekompleksi paksus 197, Siluri ladestu paksus 76, Ordoviitsiumi ladestu paksus 162, Kambriumi ladestu paksus 78 ja Ediacara ladestu paksus 46 meetrini.

Pinnakate lasub trassil Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu liivakivil. Kuna trass lõikub mattunud aluspõhja oruga, siis on osaliselt tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt, keskmiselt või nõrgalt kaitstud. Orus, trassi naabruses avanevad ka Narva lademe (D2nr) Kernave (D2kr) kihistu kivimid.

Aruküla kihistu (D2ar) koosneb peamiselt peeneteralisest liivakivist, mille punakaspruunid, kohati kollakas- või roosakashallid, kuni 8 m paksused kompleksid vahelduvad õhemate savi, aleuroliidi ja domeriidi kirjuvärviliste kompleksidega. Aruküla kihistu paksus ulatub puuraugus 98,6 meetrini. Kihistu paljandub Tartu linna piires Emajõe oru veerudel ning Haaslava vallas Age oja orus, kus esinevad ka vaatamisväärsed Age koopad. Lähikonnas asuvad Aruküla koopad, mis on rajatud Aruküla kihistu liivakivisse, on maailmakuulsate ürgkalade kivististe leiukoht.

5.1.2. Maardlad

Projektiala keskosas lõikub projekteeritav teelõik Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardlaga (registrikaardi nr 607). Turbamaardlas on määratud kaasneva maavarana ka järvelubja varu. Projektiala lõunaosas, Nõo aleviku ja Järiste küla piiril lõikub trass sama maardla turbavaruga (Joonis 6). Trass ei lõiku aktiivsete mäeeraldistega.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

20 / 68

Joonis 6. Maardlad projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet (seisuga 15.09.2021)

Projekteeritava teelõigu ehituseks võimalike karjääride ja ehitusmaavarade kättesaadavuse ja varustuskindluse teemat KMH käigus ei käsitleta, sest vajalike materjalide hankimise üle otsustab riigihanke tulemusena välja selgitatav ehitusettevõtja. Kõigi karjääride avamisele on eelnenud KMH või -eelhindamine, mille käigus on muuhulgas võetud arvesse materjali veost tekkivad keskkonnamõjud tehniliselt võimalikuks maksimaalses mahus. Selle, millisest karjäärist sobiv ehitusmaavara objektile tuuakse, otsustab ehitusettevõtja lähtudes majanduslikest kaalutlustest.

5.1.3. Põhja- ja pinnavesi

Põhjavesi

Projektala paikneb Ida-Eesti vesikonna Peipsi alamvesikonnas. Hüdrogeoloogiliselt kuulub ala Balti arteesiabasseini, kus põhjavesi esineb pinnakattes ja aluspõhja ning kristalse aluskorra kivimeis. Kvaternaari (pinnakatte) setetes esinevad nii surveta vett sisaldavad ja vahetult meteoroloogilistele mõjuritele alluvad poorsed kui ka survelised põhjaveekihid12. Mattunud orud on valdavalt täitunud liivsavist moreeniga, kus vaid kohati esineb alla 10 m tüsedusega liustikujõesetteid, milles asuva veekihi veekogum võib olla alternatiiviks aluspõhja veekomplekside veekogumitele. Pinnakattesse tungib kogu infiltratsioon ja seda läbib suurem osa põhjavee äravoolust. Pinnakatte ülemine osa või kohati kogu pinnakate kuulub aeratsioonivöösse, kus peale filtratsioonivoolude liigub hulk vett auruna

12 Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK, 2007

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

21 / 68

või kapillaarjõudude toimel. Suuremal osal alast esineb maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht Kesk-Devoni poorsetes purdkivimites.

Staatiline veetase on Keskkonnaregistri puurkaevude info13 alusel 2-28 m sügavusel maapinnast. Geoloogilise baaskaardi andmetel on Devoni põhjavesi 55-60 m absoluutkõrgusel, vähenedes kirde (Tartu) suunas. Põhjavett võetakse Kesk- või Alam-Devoni põhjaveekogumist 43-176 m sügavusest veekihist ja 2 puurkaevu võtavad vett 150-220 m sügavusest Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas. Kuna trass lõikub mattunud aluspõhja oruga, siis on osaliselt tüseda pinnakatte tõttu aluspõhjaline veekiht kas suhteliselt, keskmiselt või nõrgalt kaitstud (Joonis 7).

Joonis 7. Põhjavee kaitstus. Allikas: Maa-amet (seisuga 16.12.2021)

Pinnaveekogud

Järgneva ülevaate koostamisel on kasutatud Keskkonnaregistri14 andmeid.

Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus Väänojaga (VEE1039200) (Joonis 8). Väänoja on tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2019. a kesine. Väänoja veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 25 m ja piiranguvööndi ulatus 50 m. Tegemist on 15,3 km2 valgalaga veekoguga, mis ei ole avalikult kasutatav ja mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.

13 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021) 14 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 15.09.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

22 / 68

Joonis 8. Väänoja oja paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus15

Projekteeritav teelõik ristub Külitse alevikus ja piirneb Nõgiaru külas Ilmatsalu jõega (VEE1039000, vt Joonis 9 ja Joonis 10). Ilmatsalu jõgi on tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2019. a kesine. Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m. Tegemist on 133,8 km2 valgalalaga osaliselt avalikult kasutatava veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.

Vastavalt LKS § 38 lg 4 ei laiene ranna ja kalda ehituskeeluvööndi piirang muuhulgas maaparandus- süsteemile ja maakaabelliinile ning § 38 lg 5 järgi kehtestatud detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud tehnovõrgule ja -rajatisele, avalikult kasutatavale teele jne.

15 Veekogude kaitsevööndid on järgnevatel joonistel tähistatud tumesinisega. Allikas: Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus (külastus 15.09.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

23 / 68

Joonis 9. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Külitse alevikus

Joonis 10. Ilmatsalu jõe paiknemine projektala piirkonnas Nõgiaru külas

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

24 / 68

Puurkaevud

Projektalale või selle vahetusse lähedusse jäävad järgmised puurkaevud (Joonis 11)16:

 PRK0001267, Tartu linn, Aardla tänav T125 kinnistu (KÜ 79301:001:0555);  PRK0007607, Kambja vald, Räni alevik, Riia mnt 215 kinnistu (KÜ 28301:001:0054);  PRK0008857, Kambja vald, Räni alevik, Kassisilma tn 26 kinnistu (KÜ 94901:005:1733);  PRK0019048, Kambja vald, Lemmatsi küla, Riia mnt 164 kinnistu (KÜ 94901:005:0643);

 PRK0023713, Kambja vald, Lemmatsi küla, Nõlvaku tee 9 kinnistu (KÜ 94901:005:1244)  PRK0007169, Kambja vald, Lemmatsi küla, Kaarsilla kinnistu (KÜ 94901:001:0540);  PRK0021732, Kambja vald, Lemmatsi küla, Päikese kinnistu (KÜ 94901:001:0542);

 PRK0051943, Kambja vald, Lemmatsi küla, Lepalaane tn 5a (KÜ 94901:005:1696);  PRK0008854, Kambja vald, Külitse alevik, Rei kinnistu (KÜ 94901:005:1433);  PRK0007468, Kambja vald, Külitse alevik, Kiigemäe tee 3 kinnistu (KÜ 94901:005:0138);

 PRK0008089, Kambja vald, Külitse alevik, Pärna tee 8 (KÜ 94901:005:0526);  PRK0017714, Kambja vald, Külitse alevik, Külitse tee (KÜ 94901:005:1508);  PRK0007606, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 1 (KÜ 94901:005:0144);

 PRK0006802, PRK0017179 ja PRK0019038, Kambja vald, Külitse alevik, Haaviku tee 4 (KÜ 94901:005:0076);

 PRK0062901, Nõo vald, Nõgiaru küla, Vahtramäe kinnistu (KÜ 52801:001:0581);  PRK0006913, Nõo vald, Nõo alevik, Nõgiaru tn 1 kinnistu (KÜ 52801:010:0385).

Joonis 11. Projektala lähipiirkonnas asuvad puurkaevud. EELIS, sept 2021

Mõjualasse jäävate puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes projektlahenduse valmimisel.

16 Maa-ameti kitsenduste kaardirakendus (külastus 10.09.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

25 / 68

5.1.4. Taimestik ja loomastik

Taimestik

Projekteeritava teelõigu trassikoridor paikneb Ugandi lavamaal, suhteliselt tasasel või kergelt lainja reljeefiaga alal, mida liigendavad mõned orud. Maapinna absoluutkõrgused on vahemikus 60-76 m. Traditsiooniliselt on tegu intensiivse põllumajanduspiirkonnaga, kus nüüdseks on valglinnastumise tõttu asustus tihenenud. Seetõttu on metsi ja muid loodusliku või pool-loodusliku taimkattega alasid projekteeritava maanteelõigu piirkonnas vähe. Teelõigu piirkonnas domineerivad põllumajandus- maad ja elamualad. Põllumajandusmaadel domineerivad monokultuurid ning põllumajandusliku avamaastiku taimkatte looduslik väärtus on madal. Vähemal määral leidub teelõigu piirkonnas siiski ka metsi, poollooduslikke niite ja soid. Kuna piirkonnas valdavad kultuurmaastikud, siis on projekteeritava maanteelõigu ning sellega seotud liiklussõlmede alal ja naabruses paikneva ning potentsiaalselt mõjutatava taimkatte looduslik väärtus üldiselt madal.

Metsad

Metsad esinevad projekteeritava teelõigu piirkonnas avamaastikus paiknevate metsatukkade või väiksemate metsamassiividega või piki orge kulgevate metsavöönditena. Ulatuslikke metsamaastikke piirkonnas ei leidu.

Projekteeritav teelõik läbib suuremat metsaala Külitse aleviku ja Nõgiaru küla piiril (km 144,7– 145,8). Antud metsaala puhul on tegu jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpi kuuluva keskealise või valmiva kaasikuga. Järiste küla ja Nõo aleviku piiril (km 148,5-149,2) läbib maantee Järiste oja orus kulgevat metsavööndit, mille näol on samuti tegu soiste ja kuivendatud kase enamusega metsadega, mis kuuluvad angervaksa, tarna angervaksa ja jänesekapsa-kõdusoo kasvukohatüüpidesse. Väiksemaid metsatukki ja metsa definitsioonile vastavaid alasid (spontaanselt võsastunud- metsastunud alad, noorendikud) leidub ka mujal teelõigu läheduses, kuid antud alade looduslik väärtus on madal.17

Looduslikke metsakooslusi (Natura metsaelupaigatüüpe) ega metsa vääriselupaiku projekteeritava maanteelõigu piirkonnas ei esine.

Niidud

Ainus projekteeritava teelõigu piirkonnas paiknev pool-looduslik niiduala on kaardistatud Lemmatsi külas (km 139,4-139,5) maanteest kagus. Niiduala kuulub liigivaese soostunud niidu (tüübi kood 2411) kasvukohatüüpi. Niiduala pindalaga 2,5 ha inventeeriti 2000. aastal, praeguseks on ligikaudu pool niidualast kadunud, kuna selle on rajatud elamu koos kõrvalhoonetega. Osa säilinud niidualast on võsastunud.

Sood

Looduslikus seisundis soid pole projekteeritava maanteelõigu naabruses säilinud. Kunagised lagesood on kuivenduse toimel metsastunud ja kujunenud kõdusoometsadeks või kuivendatud ja haritud põllumajandusmaaks. Järiste külas teest 200 m kaugusel loodes paikneb väike raba, mis on turba kaevandamise ja kuivendusega rikutud ning metsastunud. Järiste külas Ilmalatsalu jõe lammil (teest 100 m kagus) paikneb turba kaevandamisega rikutud ning metsastunud madalsoo. Järiste külas paikneb teest 330 m kaugusel väikene säilinud lagesoo fragment, mis on inventeeritud Järiste Kuusiku madalsoona. Aiamaa külas ca 450 m kaugusel maanteest kagus asub Ilmatsalu jõe Aiamaa- Tärivere luhal paiknev madalsoo.

Invasiivseid võõrliike pole projekteeritava maanteelõigu läheduses kaardistatud. Lähim tõrjutavas staadiumis olev Sosnovski karuputke koloonia paikneb Maa-ameti karuputke kaardirakenduse18 andmetel Külitse aleviku ja Lemmatsi küla piiril maanteest ca 1 km kaugusel. Tartu linnas teelõigu algusest ca 100-200 m kaugusel asunud karuputke kolooniad on praeguseks hävinud.

17 Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/ (külastus 17.09.2021) 18 Maa-ameti karuputke levialade kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/karuputk (külastus 17.09.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

26 / 68

Loomastik

Projekteeritav maanteelõik läbib suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida iseloomustab väikeste metsatukkade ja põllumajandusmaastiku ja elamualade vaheldumine. Teelõik läbib piki Järiste oja orgu kulgevat metsavööndid ja ühte väiksemat metsamassiivi Külitse lähistel. Seetõttu domineerib piirkonnas eelkõige mosaiikmaastikele iseloomuslik loomastik.

Maanteelõigu lähistel on 2018. a ulukiuuringu19 andmetel registreeritud järgmised kohalikud suur- ja väikeimetajaliigid: põder, metssiga, metskits, ilves, rebane, kährik, mäger, metsnugis, tuhkur, kärp, nirk, saarmas, halljänes, valgejänes, orav, kobras, ondatra, harilik siil ja kaelussiil. Kõige arvukamaks suurulukiks on piirkonnas metskits, kes on arvukalt levinud kogu teelõigu piirkonnas.

Liiklusohutuse seisukohalt on kõige olulisemateks liikideks sõralised – põder, metskits ja metssiga. Pruunkaru ja hunt on piirkondlikud liigid ning nende püsivaid elupaiku teelõigu lähistel tõenäoliselt ei leidu. Väikeimetajatest on kõige arvukamad rebane ja kährik.

Suurulukeist hukkub maanteel enim metskitsi. Liiklusõnnetuste andmete järgi võib öelda, et metskits ületab teed terve Tartu-Nõo teelõigu ulatuses, põder ja metssiga pigem metsaalade läheduses, mis kattuvad rohevõrgustikuga. Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-201820, mis koondab loomaõnnetuste andmestikku, järgi on teelõigul kolm loomaõnnetuste koondumiskohta ehk klastrit (Joonis 12). Neist tugevaim klaster paikneb teelõigu keskosas Külitsest edelas metsaala piiril, kus on toimunud 13 õnnetust, neist 4 põtrade, 7 metskitsede ja 2 metssigadega.

Joonis 12. Loomaõnnetuste koondumiskohad projekteeritaval maanteelõigul Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakenduse 2009-2018 järgi

19 Tartu-Nõo ulukiuuring. OÜ Rewild, 2018 20 Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet, OÜ Hendrikson & Ko https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

27 / 68

2018. a tehtud ulukiuuringu andmetel eristub Tartu-Nõo teelõigul kolm suurulukite läbipääsu- vajadusega kohta (B, E ja F, Joonis 13). Kaks läbipääsuvajadusega kohta (E ja F) kattuvad üldjoones Tartu-Nõo maanteelõigul välja toodud kahe rohevõrgustikuga ristumise konfliktalaga (Joonis 14).

Läbipääsu vajaduse koht F (km 148,6-149,1, rohekoridor enne Nõod) on Tartu-Nõo lõigu kõige olulisem suurulukite läbipääsukoht, mis ühendab loomade kagu-loode suunalist liikumiskoridori. Suurim sihtliik antud kohas on põder. Läbipääs (tunnel või ökodukt) on soovitav rajada pigem metsaala Tartu poolsesse serva või selle lähedusse kasutades ära maapinna tõusu.

Läbipääsu vajaduse koht E (km 145,0-146,0, rohekoridor ja metsaala pärast Külitset) on oluline suurulukite läbipääsu piirkond, mis ühendab loomade ida-lääne ja põhja-lõuna suunalisi liikumiskoridore ja kattub rohekoridoriga. Antud kohas on põdra ja metskitse läbipääsuvajadus, kõrgema arvukuse ajal liigub selles kohas tõenäoliselt ka metssiga. Sobivaks lahenduseks oleks eritasandiline läbipääs (ulukitunnel või ökodukt) koos suunavate aedadega.

Rohevõrgustikuga kattuvate ulukiläbipääsude puhul on väiksem oht, et peale läbipääsu rajamist ümbritsevad alad täis ehitatakse. Seega on neis kohtades võrreldes naaberaladega suurem tõenäosus, et ulukid võtavad läbipääsud omaks ja läbipääs toimib hästi. Seevastu elamu-, äri- ja tootmisarenduste piirkondades on oht, et loomade liikumisteed saavad läbi lõigatud.

Kolmas suurulukite (peamiselt metskitse) teeületusala (koht B) Lemmatsis asub kiirelt arenevas elamupiirkonnas Tartu linna lähistel. Seetõttu on läbipääsu rajamine antud piirkonnas raskendatud. Vähemalt seni, kuni piirkonna kõik elamu-, äri- ja tootmisarenduste planeeringud ei ole teostunud, on tõenäoline, et metskitsede aktiivsus piirkonnas püsib kõrgena. Seega on soovitav liiklusohutuse tagamiseks metskitsele teeületusvõimalus siiski luua. Soodne koht selleks on Lemmatsis Väänoja kaldal, kuhu on võimalik rajada laiendatud mõõtmetega väikeulukitunnel, mis erandkorras toimiks ka alamõõdulise metskitseläbipääsuna.

Joonis 13. Suurulukite (sinised nooled) ja väikeulukite (rohelised nooled) läbipääsu- vajadus. Tumesinisega on maanteel märgitud suurulukiläbipääsude nihutamise ala. Väljavõte 2018. a ulukiuuringust (OÜ Rewild)

Väikeulukid vajavad suurulukitega võrreldes tihedamalt asetsevaid teeületusvõimalusi ja seda kogu teelõigu ulatuses. Tartu-Nõo lõigul saavad väikeulukid kasutada rajatavaid suurulukiläbipääse, kuid

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

28 / 68

ainult neist ei piisa. Teeületuste koondumiskohad on tihti seotud jõgede ja kraavidega. Seetõttu on soovitav maanteega lõikuvate kraavide truubid ümber ehitada kallasradadega väikeulukitele ja kahepaiksetele sobivateks tunneliteks või lisada veetruubi kõrvale kõrgemale kuiv tunnel. Väikeulukitele sobilikud läbipääsukohad on eespool toodud joonisel (Joonis 13) tähistatud roheliste nooltega.

Eelnimetatud ulukiuuringu andmeil on teelõigu piirkonnas registreeritud järgmised pisiimetajate liigid: juttselg-hiir, kaelushiir, pisihiir, koduhiir, kodurott, rändrott, vesirott, leethiir, niidu-uruhiir, põlduruhiir, kasetriibik, mutt, vesimutt, mets-karihiir ja väike-karihiir. Piirkonnas on registreeritud 11 käsitiivalise- ehk nahkhiireliiki. Külitse külas maantee läheduses (ca 60 m kaugusel põhjas) paiknev Ropka järv ning seda ümbritsev roheala on nahkhiirtele olulisteks elupaikadeks.

Kahepaikseid on piirkonnas registreeritud 9 liiki: harilik kärnkonn, harilik mudakonn, rohukonn, rabakonn, veekonn, tiigikonn, järvekonn, harivesilik, tähnikvesilik. Roomajatest on registreeritud arusisalik ja rästik.

Projekteeritava teelõigu piirkonnas elutseb peamiselt mosaiikmaastikele iseloomulik linnustik. Piirkond pakub elu- ja toitumisalasid ka kaitstavatele linnuliikidele. Projekteeritava teelõigu ümbruses on kohatud21 7 esimese kaitsekategooria linnuliiki: must-toonekurg, väike-konnakotkas, suur- konnakotkas, merikotkas, kalakotkas, väikepistrik ja tutkas; 18 teise kaitsekategooria linnuliiki, sh kanakull; ja 50 kolmanda kaitsekategooria liiki, sh valge-toonekurg, laanepüü jt. Teelõigu piirkonna maastikud ei paku neist küll enamusele pesituspaiku, kuid mosaiikmaastikud on paljudele kaitstavatele liikidele headeks toitumisaladeks.

5.1.5. Roheline võrgustik

Projekteeritava maanteelõigu piirkonnas on roheline võrgustik ehk rohevõrgustik määratud Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+22. Rohevõrgustikku võidakse täpsustada kohalike omavalitsuste üldplaneeringutega, kuid need on haldusreformi järgselt alles koostamisel (vt ptk 4.3).

Rohevõrgustik on looduslike ja poollooduslike alade ja muude keskkonnaelementide strateegiliselt kavandatud ja ökoloogiliselt toimiv sidus võrgustik, mis on loodud ja mida hallatakse eesmärgiga tagada looduslike protsesside toimimine, pakkuda mitmesuguseid ökosüsteemiteenuseid ning leevendada kliimamuutuste mõju. Rohevõrgustik koosneb suurematest loodusmaastike aladest ehk tuumaladest, mis on ühendatud loomade liikumist ja liikide levikut tagavate rohekoridoridega.

Projekteeritav maanteelõik ristub rohevõrgustikuga kahes paigas: Külitse alevikust edelas lõikab maantee piirkondliku tasandi rohevõrgustiku tugiala loodenurka ning Nõo alevikust kirdes lõikab maantee piirkondliku tasandi rohekoridoriga (Joonis 14). Maanteelõigu Tartu poolse osa piirkonnas rohevõrgustiku alad puuduvad.

Maanteelõigu ristumised rohekoridoridega on kaardistatud rohevõrgustiku konfliktikohtadena, kuna tiheda liiklusega maantee omab olulist barjääriefekti ja põhjustab loomade hukkumist ning kokkuvõttes halvendab rohevõrgustiku toimimist. Külitse lähistel maantee tugialaga lõikumise piirkonnas asub ka teelõigu olulisim loomaõnnetuste koondumiskoht, mis kinnitab, et piki rohevõrgustiku alasid toimub intensiivsem ulukite liikumine. Praegu on maanteelõik tarastamata, mis võimaldab ulukite liikumist, kuid puuduvad ka spetsiaalsed loomade ohutut läbipääsu võimaldavad loomapääsud. 2018. a läbiviidud ulukiuuringuga on tehtud ettepanekud rohevõrgustiku toimimiseks vajalike loomapääsude rajamiseks (vt ptk-id 3.3 ja 5.1.4 ning Joonis 13). Ettepanekuid arvestatakse eelprojekti koostamisel.

21 Tartu-Nõo ulukiuuring. Rewild, 2018. 22 Tartu maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 27.02.2019 (https://maakonnaplaneering.ee/tartu- maakonnaplaneering)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

29 / 68

Joonis 14. Rohevõrgustiku paiknemine projekteeritava maanteelõigu piirkonnas Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi

5.1.6. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitstavad loodusobjektid23 on näidatud KMH programmi lisas (Lisa 2) esitatud joonisel24.

5.1.6.1. Kaitstavad alad

Kaitstavad alad (kaitsealad, hoiualad) projekteeritava maanteelõigu lähipiirkonnas puuduvad. Lähim kaitstav ala on Tartu linnas asuv Riia tn tammeallee, mis jääb projekteeritava lõigu algusest 1,8 km kaugusele. Lähim kavandatav kaitstav ala on Tartu linnas asuv Sanatooriumi park, mis jääb teelõigu algusest 0,8 km kaugusele.

Lähim kaitstav looduse üksikobjekt on Nõo alevikus asuv Nõo keskkooli pärn, mis jääb projekteeritavast maanteelõigust ca 0,8 km kaugusele kagusse. Kavandatav kaitstav looduse üksikobjekt Nõo koguduse pärn jääb teelõigust samuti 0,8 km kaugusele.

Mõju kaitstavatele aladele puudub.

5.1.6.2. Kaitstavad liigid

Kaitstavad loomaliigid

Lähim I kaitsekategooria loomaliigi, väike-konnakotka (Aquila pomarina), elupaik asub teelõigu keskosast 0,7 km kaugusel. Antud elupaiga kaitseks on moodustatud Täsvere väike-konnakotka püsielupaik, mis jääb teest 0,9 km kaugusele.

23 Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee (külastus 16.12.2021) 24 Asutustele saadetavas versioonis on joonisel näidatud ka I ja II kaitsekategooria liigid. Avalikustamisele minevas versioonis I ja II kaitsekategooria liike joonisel ei kajastata vastavalt LKS § 53 lg 1.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

30 / 68

Lähim II kaitsekategooria loomaliigi, veelendlase (Myotis daubentonii), elupaik jääb projekteeritava maanteelõigu keskosa vahetusse naabrusesse asudes teest 60 m kaugusel. Samal alal on registreeritud veel teinegi, täpsemalt määramata nahkhiireliik. Antud alal paiknev Ropka järv koos seda ümbritseva haljasalaga on nahkhiirtele oluliseks elupaigaks ja toitumisalaks.

II kaitsekategooria linnuliikide lähimad registreeritud elupaigad jäävad projekteeritavast teelõigust üle 3 km kaugusele.

Lähim III kaitsekategooria loomaliigi, rukkiräägu (Crex crex), elupaik jääb Lemmatsi külla projekteeritava teelõigu algusosast 470 m kaugusele kagusse. III kaitsekategooria loomaliigi valge- toonekure elupaik jääb teelõigu lõpuosast 630 m kaugusele loodesse Meeri külla. Ülejäänud piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria loomaliikide elupaigad jäävad maanteest rohkem kui 1 km kaugusele.

Kaitstavad taimeliigid

Lähim registreeritud I kaitsekategooria taimeliigi, püsiksannika (Swertia perennis), elupaik jääb teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning selle kaitseks moodustatud Kolga püsiksannika püsielupaik jääb teest 1,9 km kaugusele.

Lähim registreeritud II kaitsekategooria taimeliigi, kuninga-kuuskjala (Pedicularis sceptrum- carolinum), elupaik jääb teelõigu keskosast 2,1 km kaugusele ning see asub Kolga püsiksannika püsielupaiga alal.

Teelõigu vahetus naabruses on registreeritud mitmed III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad. Räni alevikus (km 139,4) asuvad laialehise neiuvaiba (Epipactis helleborine) elupaigad vahetult olemasoleva tee ääres mõlemal pool teed, kagus jätkub sama elupaik Lemmatsi küla alal. Lemmatsi külas (km 140,6) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 40 m kaugusele loodesse. Külitse alevikus (km 144,7) jääb laialehise neiuvaiba elupaik maanteest 220 m kaugusele kagusse.

III kaitsekategooria taimeliigi, balti sõrmkäpa (Dactylorhiza Baltica), elupaik on registreeritud Külitse alevikus (km 144,75) olemasolevast maanteest 20 m kaugusel loodes. Balti sõrmkäpa elupaik asub ka Lemmatsi külas (km 141,5) 330 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 20 m kaugusele on kavandatud kogujatee.

Hariliku künnapuu (Ulmus laevis, III kaitsekategooria) elupaik asub Külitse alevikus (km 143,2) 100 m kaugusel maanteest loodes.

Roheka käokeele (Platanthera chlorantha, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141) maanteest 400 m kaugusel kagus ja seda läbib kavandatav kogujatee. Roheka käokeele elupaik asub ka Külitse alevikus (km 142,6) 260 m kaugusel maanteest kagus.

Ahtalehise ängalheina (Thalictrum lucidum, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141,5) 310 m kaugusel maanteest kagus ja selle piirile on kavandatud kogujatee.

Pruunika pesajuure (Neottia nidus-avis, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 140,8) 410 m kaugusel maanteest kagus ja sellest ca 100 m kaugusele on kavandatud kogujatee.

Hariliku käoraamatu (Gymnadenia conopsea, III kaitsekategooria) elupaik asub Lemmatsi külas (km 141,4) 390 m kaugusel maanteest kagus ja sellest 40 m kaugusele on kavandatud kogujatee.

Ülejäänud teelõigu piirkonnas registreeritud III kaitsekategooria taimeliikide elupaigad jäävad projekteeritavast maanteelõigust rohkem kui 300 m kaugusele.

Kaitstavate seene- ja samblikuliikide elupaiku pole projekteeritava teelõigu piirkonnas registreeritud.

5.1.7. Natura 2000 alad

Natura 2000 võrgustikku kuuluvaid loodusalasid ega linnualasid projekteeritava teelõigu alal ega läheduses ei leidu.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

31 / 68

Lähim Natura ala on Elva loodusala (RAH0000151), mis asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 3 km kaugusel piirnedes ca 430 m ulatuses riigiteega nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Loodusala kaitse- eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik hink (Cobitis taenia), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), saarmas (Lutra lutra), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja palu- karukell (Pulsatilla patens).

Teine lähim Natura ala on Keeri-Karijärve loodusala (RAH0000503), mis asub projekteeritava teelõigu lõpust ca 3 km kaugusel läänes. Loodusala kaitse-eesmärk: loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu- karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas (Lutra lutra).

Piisava vahemaa ja kaugele ulatuvate mõjufaktorite puudumise tõttu võib igasugused otsesed või kaudsed mõjud loodusaladele ja nende eesmärgiks olevatele liikidele välistada. Seetõttu Natura hindamist läbi viia ei ole vajalik.

5.2. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

5.2.1. Välisõhu seisund ja heiteallikad

Liikluse osas on välisõhu saastamise seisukohalt olulised tihedama liiklussagedusega sõiduteed. Suurema liiklussagedusega25 teed projektalal on:

 projekteeritav põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga (keskmine liiklussagedus vahemikus ca 8300-14700 autot ööpäevas);

 riigitee 22128 Lemmatsi-Leilovi (keskmine liiklussagedus ca 1100 autot ööpäevas);

 riigitee 22132 Ülenurme-Külitse (keskmine liiklussagedus ca 1300 autot ööpäevas);

 riigitee 22154 Aiamaa-Nõo (keskmine liiklussagedus ca 1200 autot ööpäevas);

 riigitee 22155 Nõo-Tamsa (keskmine liiklussagedus ca 1400–2000 autot ööpäevas).

Ülejäänud piirkonna sõiduteede liiklussagedused jäävad alla 1000 auto ööpäevas.

Kavandatava maanteelõigu piirkonnas välisõhu kvaliteedi pidevseiret õhusaasteainete osas teadaolevalt ei teostata. Lähim pidevseirejaam asub projektalast linnulennult ca 4 km Tartu linnas Kalevi tänaval (Tartu seirejaam)26. Tartu seirejaama piirkonnas on seireandmete põhjal välisõhu kvaliteet õhusaasteainete osas hea. Selle tulemusi aga kavandatava tegevuse piirkonda üle kanda ei saa- Tartu seirejaam asub tihedalt asustatud linnakeskkonnas, millest nii projektala piirkonda läbiva liikluse iseloom (liiklussagedused), maakasutus, piirkonnas toimuvad tegevused kui ka hajumis- tingimused on erinevad.

Projekteeritava maanteelõigu mõju välisõhu kvaliteedile on hinnatud perspektiivsele olukorrale 2009. aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames27. Hindamisel käsitleti olukorda aastal

25 Maa-ameti Transpordiameti kaardirakenduse andmetel (2019 ja 2020. aasta loendus) 26 Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee (külastus 09.09.2021) 27 Tartu ümbersõidu ja Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH. Lõpparuanne. OÜ Hendrikson&Ko, 2019

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

32 / 68

2030 (liiklusprognoos 9600–16800 autot ööpäevas). Kuigi tegemist on hinnanguga perspektiivsele olukorrale, kus aluseks mõnevõrra suurem liiklussagedus, kui olemasolevas olukorras, siis annavad hindamise tulemused siiski hea ülevaate, millistes kontsentratsioonides õhusaasteaineid projekteeritaval maanteel tekib, milline on nende leviku ulatus ning kas ja milliste saasteainetega võib probleeme tekkida. Mõju hinnati õhusaasteainete leviku modelleerimise teel järgmiste saasteainete osas: süsinikoksiid (CO), lämmastikdioksiid (NO2) ja peenosakesed (PM10). Tulemuste kohaselt esinevad õhukvaliteedi piirväärtustega võrreldes kõrgemad kontsentratsioonid tahkete osakeste (PM10) puhul. Tahkete osakeste osas on võimalik õhukvaliteedi piirväärtuste ületamine kuni 25 m kauguseni tee telgjoonest. Samas tuuakse KMH aruandes tuuakse välja, et kuna ületamine on võimalik vaid varakevadise “tolmumaksimumi” ja halbade hajumistingimuste kokkulangemisel, siis on tõenäoline piirväärtuse ületamine kuni paaril kolmel päeval aastas. Teiste saasteainete puhul on saasteainete kontsentratsioonid madalad ning piirnormide ületamist nende osas näha ei ole.

Teiste piirkonna sõiduteede kohta andmed puuduvad, kuid arvestades nende liiklussagedusi ning 2009. aasta modelleerimise tulemusi, siis nende puhul piirnormide ületamist eeldada ei ole.

Paikseid heiteallikaid projekteeritava maanteelõigu vahetus läheduses registreeritud ei ole. Lähim heiteallikas on sellest ca 130 m kaugusel asuv katlamaja (Nõo alevikus). Järgmised heiteallikad jäävad ca 200 m ja enamale kaugusele. Neist kaheksa asub Tartu linnas (projekteeritavast maanteelõigust ca 500-650 m kaugusel), üks Külitse alevikus (kaugus maanteest ca 300 m) ning kolm Nõo alevikus (kaugus maanteest ca 130-250 m). Vt täpsemalt Joonis 15. Valdavalt on tegemist katlamajade ja tanklatega.

Joonis 15. Projektalast 1 km raadiuses asuvad paiksed heiteallikad (projekteeritav teelõik tähistatud punasega). Allikas: KOTKAS paiksete heiteallikate kaart, seisuga 08.09.2021

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

33 / 68

Paikse heiteallika käitaja peab tagama, et heiteallikast saasteainete väljutamisel (eraldiseisvalt või koosmõjus teiste piirkonna heiteallikatega) ei ületata saasteainete õhukvaliteedi piirväärtusi väljaspool käitise tootmisterritooriumi28,29. Heiteallikatele väljastatud keskkonnalubadest/ registreeringutest30 nähtub, et saasteainete heite piirväärtuste ületamist väljaspool ettevõtete tootmisterritooriume ei esine.

Lisaks sõiduteedele ja paiksetele heiteallikatele mõjutavad välisõhu kvaliteeti ka muud valdkonnad, nt põllumajandus. Erinevate valdkondade koosmõju iseloomustamiseks saab kasutada aastateks 2020-2030 koostatud teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riikliku programmi raames koostatud kogu Eestit hõlmavat välisõhu saastatuse prognoosi. Tegemist on hinnanguga välisõhu kvaliteedile aastal 2020 (mis sisuliselt ilmestab olemasolevat olukorda) ja aastal 2030 olukorras, kus rakendatakse õhusaasteainete vähendamise meetmeid. Prognoos annab ülevaate viie saasteaine (SO2, NOX, PM2,5, NH3 ja LOÜ) ning kuue erineva valdkonna (energeetika, tööstus, transport, lahustite kasutamine, jäätmed ja põllumajandus) kohta, selles sisalduvad nii paiksed heiteallikad ja hajusheide kui ka teadaolev piiriülene saaste31. Prognoosis käsitletavad saasteaineid tekib vähemal või rohkemal määral ka projekteeritava maanteelõigu ehitus- ja kasutusetapis. Ülevaate 2020. aasta seisust projektala piirkonnas annavad Joonis 16 kuni Joonis 19.

Joonis 16. SO2 24 h maksimaalne kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030

28 Õhukvaliteedi piirväärtus on saasteaine lubatav kogus välisõhu ruumalaühikus või pinnaühikule sadestunud saasteaine lubatav kogus, mis on kehtestatud teaduslike andmete alusel ning mis nimetatud koguse ületamise korral tuleb saavutada kindlaksmääratud aja jooksul ja mida edaspidi ei tohi enam ületada. Piirväärtuse kehtestamise eesmärk on vältida, ennetada või vähendada saasteaine ebasoodsat mõju inimese tervisele või keskkonnale. Kui ületatakse saasteainetele kehtestatud piirväärtusi, siis on tegemist olulise keskkonnahäiringuga. AÕKS § 10 (https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019003?leiaKehtiv) 29 Piirväärtused on kehtestatud AÕKS § 47 lõigete 1 ja 2 ning § 48 lõike 1 alusel Keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016044?leiaKehtiv) 30 KOTKAS keskkonnalubade infosüsteem (külastus 09.09.2021) 31 Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

34 / 68

Joonis 17. PM2,5 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030

Joonis 18. NH3 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

35 / 68

Joonis 19. NOX 1 a keskmine kontsentratsioon valdkondade koosmõjus aastal 2020 (projektala orienteeruv asukoht on tähistatud punase ovaaliga). Allikas: Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020-2030

Joonistelt nähtub, et erinevate valdkondade koosmõjus jäävad kõikide hinnatud saasteainete kontsentratsioonid projektala piirkonnas allapoole kehtestatud piirväärtusi.

5.2.2. Müraolukord

Atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) alusel on välisõhus levivale mürale kehtestatud normtasemed. Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse päevasest (7.00-23.00) ja öisest (23.00-7.00) ajavahemikust, müra allikast (tööstusmüra või liiklusmüra) ning mürakategooriast.32 Kuna projekteeritavaks objektiks on sõidutee ning liiklus- ja tööstusmüra normeeritakse eraldi, siis on kavandatava tegevuse seisukohast asjakohased liiklusmüra allikad.

Olulisemateks liiklusmüra allikateks on suurema liiklussagedusega teed, milleks piirkonnas on projekteeritav riigi põhimaantee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga. Liiklussageduste kohta vt täpsemalt ptk 5.2.1.

AÕKS § 57 kohaselt määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu (ÜP) maakasutuse juhtotstarbele. Kehtivate ÜP-de (Nõo valla ÜP33 ja Kambja valla ÜP endise Ülenurme valla osas34) kohaselt on projektala piirkonnas valdavalt tegemist elamu maa-alade, äri- ja tootmismaade ning juhtotstarbeta aladega. Vähemal määral leidub ka puhkealasid. Piirkonna maakasutuse kohta vt täpsemalt ptk 4.3 Joonis 4 ja Joonis 5. Kambja valla ÜP-ga endise Ülenurme valla osas on eelnimetatud maakasutuse juhtotstarbed määratud järgmistesse mürakategooriatesse: I – puhkealad hoonete ehitamise õiguseta (projektala piirkonnas), II – elamu maa-alad ning V –

32 AÕKS § 55-56 (https://www.riigiteataja.ee/akt/130102020003?leiaKehtiv) 33 Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering 34 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

36 / 68

tootmisalad. Nõo valla ÜP-ga maakasutuse juhtotstarbeid mürakategooriasse jaotatud ei ole. Juhtotstarbeta maal mürakategooriat ei ole. Kuigi tootmise maa-ala on määratud V kategooriasse, siis kehtiva AÕKS kohaselt sellele müra normväärtust kehtestatud ei ole. Kokkuvõtvalt rakenduvad olemasolevas olukorras projektala piirkonnas I ja II mürakategooria normtasemed (Tabel 3).

Tabel 3. Müra normtasemed. Allikas: Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“35

Müra kategooria Müra piirväärtus, dB Müra sihtväärtus, dB

Liiklusmüra Liiklusmüra

I kategooria - virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad

55 päeval 50 öösel

50 päeval 40 öösel

II kategooria - haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu maa- alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad

60 ja 651 päeval 55 ja 601 öösel

55 päeval 50 öösel

III kategooria - keskuse maa-alad 65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel

60 päeval 50 öösel

IV kategooria - ühiskondlike hoonete maa- alad

65 ja 701 päeval 55 ja 601 öösel

60 päeval 50 öösel

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Suures osas (kuni km 147,3) on projekteeritava maanteelõigu kohta koostatud strateegiline mürakaart (vt Joonis 20)36. Võrreldes mürakaardil olevaid müratasemeid II mürakategooria liiklusmüra piirnormidega (Tabel 3), siis nähtub, et maanteega piirnevatel elamualadel esineb olemasolevas olukorras probleeme ülenormatiivse müraga:

 päevasel ajal ulatub ülenormatiivne müra keskmiselt kuni 100 m kaugusele teest. Teest keskmiselt kuni 50 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 50-100 m kaugusel vahemikku 60-64 dB;

 öisel ajal ulatub ülenormatiivne müratase keskmiselt kuni 50 m kaugusele teest. Teest keskmiselt kuni 25 m kaugusel jääb müratase vahemikku 65-69 dB, 25-50 m kaugusel vahemikku 55-59 dB.

Projekteeritava maantee osas on hinnatud ka perspektiivis maanteelt lähtuda võivat mürataset. Sarnaselt õhusaastega, 2009. aastal Tartu-Elva teelõigu eelprojektile teostatud KMH raames ning olukorrale aastal 2030 ja sellele koostatud liiklusprognoosi arvestades (9600–16800 autot ööpäevas). Hindamine viidi läbi müra leviku modelleerimise teel ning tulemusi võrreldi II mürakategooria normväärtusega (elamualad). Tulemustest nähtub, et ka perspektiivses olukorras on ülenormatiivsest mürast mõjutatud teest keskmiselt kuni 100 m raadiusesse jäävad elamualad (nii päeval kui öösel). Töös on ära näidatud ka kohad, kus on vajalik kasutada leevendusmeetmeid mürahäiringu vähendamiseks (müraekraanid).

35 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv 36 Maa-ameti müra kaardirakendus, seisuga 09.09.2021

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

37 / 68

Joonis 20. Maanteeliikluse mürakaart põhimaanteede nr 3 kohta (aasta keskmine müratase). Allikas: Maa-ameti mürakaardi kaardirakendus (külastus 09.09.2021)

Projekteeritava maantee lõigule km 141,52-141,62 (elamu Riia mnt 229 kinnistul Külitse alevikus) ja km 143,85-143,97 (elamud Haaviku tee 1 ja 3 kinnistutel Külitse alevikus) on koostatud müratõkkeseinte eelprojekt37. Eelprojekti raames on läbi viidud ka liiklusmüra hinnang38, mille tulemused on samaväärsed varasematele uuringutele – teega vahetult piirnevatel aladel esineb ülenormatiivset müra. Teest kuni ca 40 m kaugusel (Riia mnt 229 ja Haaviku tn 1 ja Haaviku tn 3 eluhoonete juures) jääb müratase päevasel ajal vahemikku 65-71 dB, öisel ajal vahemikku 55-61 dB.

Planeeringuala teiste sõiduteede kohta andmed puuduvad. Arvestades aga, nende liiklussagedused on põhimaantee nr 3 omast oluliselt madalamad (maksimaalselt kuni 2000 auto/ööpäevas, vt täpsemalt ptk 5.2.1), siis sellistel puhkudel üldjuhul ülenormatiivse müraga probleeme ei ole.

Käesoleva KMH programmi koostamise ajal on haldusreformijärgse Kambja valla osas koostamisel uus üldplaneering, mis tähendab, et perspektiivis võivad selle piirkonna maakasutuse juhtotstarbed, mürakategooriad ja ümbruskonnale rakenduvad müranormid muutuda. Uue ÜP koostamine on eskiisi koostamise staadiumis.

37 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein. Eelprojekt. Roadplan OÜ, 2021 38 Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85-143,97 Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

38 / 68

5.2.3. Vibratsioon

Täpsed andmed piirkonnas tekkiva ja maapinna kaudu leviva vibratsiooni kohta puuduvad. Vibratsiooni allikaks on autoliiklus ja ehitustegevus. Autoliiklusega kaasnev vibratsioon võib olla tajutav busside ja muu raskeliikluse puhul suurema liiklussagedusega teede ääres juhul, kui elamu või muu vibratsiooni osas tundlik hoone asub vahetult tee ääres ning kui teede olukord on halb (augud, ebatasasused). Jõhvi-Tartu-Valga maantee seisukord on hea. Heas seisukorras teede korral ei ole põhjust eeldada liiklusest tingitud vibratsiooni tasemeid, mis küündivad piirväärtuste39 lähedale või põhjustavad kahjustusi olemasolevatele hoonetele.

Teisi selliseid tegevusi mis võiksid olemasolevas olukorras maapinna kaudu levivat vibratsiooni põhjustada (ehitustegevust, millega kaasnevad lõhkamised, märkimisväärsed rammimised, puurimised vms) käesoleva KMH programmi koostamise ajal projektala piirkonnas teada ei ole.

5.3. Kultuuripärand

5.3.1. Kultuurimälestised

Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse kohaselt asuvad projektalal või selle vahetus läheduses Külitse alevikus järgmised kultuurimälestised (Joonis 21):

- Asulakoht (reg nr 13047). Asulakohta on arheoloogiliselt kaevatud 2002. a. Sealt on leitud keraamikat, erinevate esemete katkeid ning loomaluid. Keraamika põhjal on asulakoht dateeritud 9.-16. sajandisse. Asulakoha kultuurkihti iseloomustab ümbritsevast maastikust tumedam pinnas, kus esineb keraamikat, kivipurdu ja savitihendeid. Asulakoha mõõtmed on põhja-lõuna suunas ca 130-270 m ning ida-lääne suunas ca 240 m. Asulakoht ulatub mõlemale poole Jõhvi-Tartu-Valga maanteed. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist. Mälestise seisukord on registri andmetel rahuldav (seisuga 29.08.2017);40

- Kalmistu ”Pähnimägi” (reg nr 13048). Kalmistut arheoloogiliselt kaevatud ei ole, kuid kalmealalt saadud leidude põhjal on muistis dateeritud 11.-17. sajandisse. Kalmistult on leitud savinõukilde, põlenud luid, münte, ehete katkeid, naelu ning raudesemeid. Kalmistu paikneb küntud põllul ning maastikuliselt ei ole kalme täpseid piire võimalik eristada, kuna puuduvad nähtavad kalmekonstruktsioonid. Kalme tuumikala peaks paiknema põllu kõrgeimal nukil. Kaitsevööndi ulatus on 50 m mälestise piirist. Mälestise seisukord on registri andmetel rahuldav (seisuga 19.04.2012);41

- II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg nr 4303). Mälestis omab ajaloolist tähtsust kui II maailmasõjas langenute ühine matmispaik. Ühishauda on maetud 196 Nõukogude armee poolel võidelnut, kes hukkusid 1944. a Tartu ümbruses. 1969. a püstitati hauale mälestussammas. Mälestise juurde viiv tee on kaetud betoonplaatidega. Mälestise seisukord on registri andmetel hea (seisuga 07.01.2020).42

39 kehtestatud sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ on kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused, pidades silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Uutele projekteeritavatele elamute, ühiselamute ja hoolekandeasutustele, koolieelsete lasteasutuste elu-, rühma- ja magamistubadele kehtestatud üldvibratsiooni piirväärtused on 79 dB päeval ja 76 dB öösel. (https://www.riigiteataja.ee/akt/110061) 40 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13047 (külastus 27.08.2021) 41 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=13048 (külastus 27.08.2021) 42 https://register.muinas.ee/public.php?menuID=monument&action=view&id=4303 (külastus 27.08.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

39 / 68

Joonis 21. Kultuurimälestised projektala piirkonnas. Allikas: Maa-amet kultuurimälestiste kaardirakendus (külastus 27.08.2021)

Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1- 17.6/128-1 seatud tingimustele (vt ka ptk-d 6 ja 0). Uuringu tulemusi kajastatakse KMH aruandes.

Muinsuskaitseamet (MuKA) on 23.08.2021 kirjaga nr 5.1-17.6/2398-1 riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse-Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusprojekti projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamisel esitanud mh järgmise tingimuse: Jalgratta- ja jalgtee ehituse kaevetöödel asulakoha reg-nr 13047 ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp. Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest (§ 31 lg 1) tulenevalt on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

MuKA on oma 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4 kirjas viidanud, et ühishaua täpsed piirid on teadmata ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega. MuKS § 95 alusel on eelnimetatud mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates. Kaitsevööndi kattuvust projektalaga hinnatakse projektlahenduse valmimisel ja seda kajastatakse koos nõuetega ehitustööde läbiviimiseks KMH aruandes.

5.3.2. Pärandkultuur

Pärandkultuuri all mõistetakse eelmiste põlvkondade poolt pärandunud inimtekkelisi objekte maastikus, mis omavad mingit pärimuslikku taustateavet ja kultuurilist väärtust eeskätt kohalikule kogukonnale. Levinumad pärandkultuuri objektid on taluhoonete asukohad, kiviaiad, vanad metsateed ja kohanimed. Pärandkultuuri objektid ei ole riikliku kaitse all, nende säilimine on eeskätt maaomanike endi kätes. Pärandkultuuri objektide registri pidaja on Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK).43

43 https://www.rmk.ee/metsa-majandamine/parandkultuur (külastus 05.04.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

40 / 68

Maa-ameti pärandkultuuri kaardirakenduse44 kohaselt asuvad projektala lähipiirkonnas järgmised pärandkultuuri objektid (Tabel 4, Joonis 22):

Tabel 4. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas

Objekti nimetus ja

reg nr

Asukoht

Objekti ulatus,

m

Objekti paiknemine projektala suhtes

Seisund

Märkused

Räni kõrts

949:KOR:002

Kambja vald, Räni alevik

40 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Riia mnt 219 (KÜ 94901:005:0021) ja Riia mnt 221 (KÜ 94901:005:0020) kinnistutel

Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 50- 90%

Lubjatud, valge, hoone Tartu-Valga mnt ääres. Seinad põletamata savikividest. Seinu remonditud tuhaplokkide, silikaatkividega.

Tankitõrje- kraavi monument

949:MAL:002

Kambja vald, Räni alevik

20 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Leinapargi (KÜ 28301:001:0875) kinnistul

Objekt hästi või väga hästi säilinud

Avatud 1964, autor Elmar Rebane. Tartu koonduslaagris II maailmasõja ajal, hukkasid sakslased linna kaitseks rajatud Lemmatsi tankitõrje- kraavis erinevail andmeil 10-12 tuh inimest.

Arvatav Lemmatsi kõrtsi koht

949:KON:008

Kambja vald, Lemmatsi küla

0 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Riia mnt 184 (KÜ 94901:005:0549) kinnistu

Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

Asukoht ja ulatus ligikaudsed. Asemele ehitatud elumaja. 1970ndate algul olid veel varemed enne praeguse uue elumaja ehitamist.

Tartu Liha- kombinaadi Raja nuuma- sovhoos

949:PNL:009

Kambja vald, Külitse alevik

40 Külitse järve tee nr 22194 ääres Järve tee 2 (KÜ 94901:005:0396

kinnistul)

Objekt hästi või väga hästi säilinud

1964. a loodud Raja nuumasovhoos. Endine Puru talu elumaja remonditi ja ehitati Raja nuumasovhoosi poolt kontorihooneks. Lääne pool endine parkla koht. Kasutusel elumajana.

Külitse koolimaja

949:KOO:004

Kambja vald, Külitse alevik

20 Külitse-Haage tee nr 22195 ääres Haage tee 15 (KÜ 94901:005:0531) kinnistul

Maastikul on säilinud märgid, kuid ei luba ühe- selt määrata tüüpi

Koolimaja põles sõja ajal 1944. a. Koolimaja asemele on ehitatud uus maja.

Rein Taagepera kodukoht

949:KOO:001

Kambja vald, Külitse alevik

60 Külitse-Haage tee nr 22195 ääres Haage tee 5 (KÜ 94901:005:0852) kinnistul

Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 50- 90%

Rein Taagepera, Eesti päritolu Ameerika politoloog ja Eesti poliitik põgenes Eestist 1944. a. Maja elaniketa. Maja ees kaev. Majast kirde suunas 28 m laut. Õues veskikivi.

Ropka vallamaja

283:VAL:002

Kambja vald, Külitse alevik

0 Ülenurme-Külitse tee nr 22132 ääres Lennuvälja tee 1 (KÜ 94901:001:0358) kinnistul

Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

-

Ropka rahvamaja

949:RAH:001

Kambja vald, Külitse alevik

30 Haaviku tee ääres Haaviku tee 2 (KÜ 94901:001:0246) kinnistul

Objektist või tema esialgsest funktsionaal

Maja oli olemas 1800ndate lõpus. EV ajal ja hiljem tegutses kool ja seltsimaja. Toimusid

44 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/parandkultuur (külastus 27.08.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

41 / 68

Objekti nimetus ja

reg nr

Asukoht

Objekti ulatus,

m

Objekti paiknemine projektala suhtes

Seisund

Märkused

susest säilinud 50- 90%

peod. Külitse algkool tegutses veel umbes 1970. aastatel. 30 m pikk vana palkmaja. Eraomanduses.

Teises Maailma- sõjas langenute mälestus- märk

949:MAL:001

Kambja vald, Külitse alevik

20 Haaviku tee ääres Haaviku tee 2 (KÜ 94901:001:0246) kinnistul

Objekt hästi või väga hästi säilinud

Kui kool kadus peale 1965. a, jäi ka samba hooldamine unarusse. Ausambani viib betoonplaatidest tee. Kahel pool tahvlid langenute nimedega.

Külitse kõrtsi koht

949:KON:010

Kambja vald, Külitse alevik

20 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Haaviku tee 1 (KÜ 94901:005:0144) kinnistul

Hävinud, objektist pole maastikul jälgi säilinud

Külitse kõrts oli üks esimesi, mis osteti siinkandis taludeks. Asukoht ja ulatus ligikaudsed.

Sild

949:KIS:002

Kambja vald, Külitse alevik

10 Sild üle Ilmatsalu jõe asub Külitse teel

Objekt hästi või väga hästi säilinud

Sild pikkusega 9 m ja laiusega 6 m on ehitatud arvatavasti 1930ndatel, sest enamusel selle ajajärgu sildadel on avaehitus valmistatud raudbetoonist ja kande- sambad raudkividest. Sild kasutusel kohalikuks liikluseks.

Valgeristi kõrtsi asukoht

528:KOR:001

Nõo vald, Järiste küla

100 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Valgeristi (KÜ 52801:001:0416) kinnistul

Objekt hästi või väga hästi säilinud

1960. aastatel Soome presidendi Urho Kaleva Kekkoneni külastusele eelneval perioodil Valgeristi kõrtsist järelejäänud varemed lammutati ja koht tasandati.

Järiste karjamõis

528:MOA:005

Nõo vald, Järiste küla

100 Jõhvi-Tartu-Valga maantee ääres Järiste (KÜ 52801:001:0396) kinnistul

Objektist või tema esialgsest funktsionaal susest säilinud 20- 50%

-

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

42 / 68

Joonis 22. Pärandkultuuri objektid projektala lähipiirkonnas. Allikas: EELIS, sept 2021

5.4. Sotsiaal-majanduslik keskkond

5.4.1. Asustus ja maakasutus

Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Projekteeritav maanteelõik ühendab Valgamaad ja Lõuna-Tartumaad Tartu linnaga ning Tartu lennujaamaga, mis asub Ülenurme-Külitse tee ääres. Lähim linn sellel suunal (5647 elanikuga45 Elva) asub ca 25 km Tartust. Samuti ühendab projekteeritav lõik Valga- ja Tartumaad Põhja-Eestiga. Projekteeritav teelõik asub Tartu linna lähialal, mis on kiirelt arenev piirkond. Maanteelõik läbib suhteliselt tihedalt asustatud mosaiikset maastikku, mida iseloomustab väikeste metsatukkade ja kultuurmaastiku vaheldumine.46

45 Elva linna koduleht https://www.elva.ee/uldinfo 46 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekti koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

43 / 68

Kambja vallas elas 01.01.2020 seisuga 11 659 elanikku, kellest 810 elas Räni ja 766 Külitse alevikus ning 282 Lemmatsi külas.47

Kambja valla keskuseks on Ülenurme alevik. Kambja vald on pigem nooreneva elanikkonnaga piirkond, mille peamiseks põhjuseks on külgnemine Tartu linnaga ning jätkuvalt toimuv valglinnastumise protsess. Samas on valla erinevad osad küllalt eriilmelised, olles Tartu Räni ja Ülenurme kantides pigem linnalise iseloomu ning teenuste kättesaadavuse tasemega. Tartu linnast kaugenedes muutub selgelt ka omavalitsuse iseloom ning kättesaadavate teenuste hulk pigem maaliseks.48

Nõo vallas elas 01.01.2021 seisuga 4345 elanikku, kellest 1656 elas Nõo alevikus, 351 Meeri, 263 Nõgiaru ja 51 Järiste külas.49

Kambja valla üldplaneeringu maakasutuskaardi kohaselt piirneb projekteeritav teelõik Räni ja Külitse alevikes suures osas elamualaga ja Lemmatsi külas äri- ja tootmise alaga (vt ptk 4.3.1, Joonis 4).

Väärtuslikku põllumajandusmaad esineb valdade üldplaneeringute kohaselt Külitse aleviku piirkonnas ning suures osas Nõo valda jääval alal, mis piirneb projekteeritava teelõiguga.

5.4.2. Ohtlikud ettevõtted

Maa-ameti ohtlike ettevõtete kaardirakenduse andmetel ei jää projektalasse ohtlikke ettevõtteid.

5.4.3. Teed

Põhimaantee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuv Tartu-Nõo lõik asub Kambja ja Nõo vallas läbides mitut küla (vt ptk 5.4.1). Maantee kulgeb projekteeritavas lõigus paralleelselt Tartu-Valga suunalise raudteega. Tartu-Külitse lõigule on rajatud ka kergliiklustee jalakäijate ja jalgratturite ohutuse taseme tõstmiseks.

Teelõigul kehtib Tartu linna piirist kuni 22128 Lemmatsi-Leilovi ristmikuni kiiruspiirang 60 km/h.

Teeregistri andmetel oli teelõigul liiklussagedus 2019. ja 2020. a järgmine (Tabel 5):

Tabel 5. Põhimaantee nr 3 liiklussagedused (AKÖL)* aastal 2019 ja 202050

Lõigu algus (km)

Lõigu lõpp (km)

Lõigu kirjeldus 2019

Raske- liiklus

2020 Raske- liiklus

138,4 143,569 Lennuvälja teeni 14 707 4% 10 268 5%

143,569 147,255 Aiamaa

ristmikuni 11 098 3% 10 052 6%

147,255 150,638 Nõo-Tamsa ristmikuni

9 157 5% 9 002 6%

150,638 152 Nõo-Tamsa

ristmikust edasi 8 712 6% 8 293 8%

*AKÖL – aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus

Projekteeritaval teelõigul T3 on Teeregistri andmetel kokku 8 bussipeatust: Lemmatsi, Näki, Külitse, Kose, Soo, Valgeristi, Nõo tee ja Meeri tee.

47 Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika 48 Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks. SEI Tallinn, 2021 49 Nõo valla koduleht https://nvv.kovtp.ee/kulad 50 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

44 / 68

2018. a koostatud eskiisprojekti51 kohaselt prognoositi teelõigule aastaks 2027 ööpäevased intensiivsused ühistranspordi kasutamise, jalgsi ja jalgrattaga liikumise osas järgnevalt (Tabel 6):

Tabel 6. Prognoositud ööpäevased intensiivsused projekteeritaval teelõigul aastal 2027

Külitse-Tartu piirkonna lõik Nõo-Külitse lõik

Ühistranspordi kasutajad

Tööle (Täiskasvanud) 144 84

Kooli (lapsed) 82 31

Jalgsi liikujad

Tööle (Täiskasvanud) 91 7

Kooli (lapsed) 2 2

Jalgrattaga liikujad

Tööle (Täiskasvanud) 142 9

Kooli (lapsed) 2 2

Kokku 463 135

Transpordiameti Teeregistri52 andmetel on vaadeldaval Tartu-Nõo teelõigul km 138-152 viimase viie aasta jooksul toimunud 6 liiklusõnnetust, millest 1 oli hukkunuga (Tabel 7). Teave õnnetuste kohta loomadega vaadeldaval teelõigul on toodud KMH programmi ptk-s 5.1.4.

Tabel 7. Vaadeldaval teelõigul toimunud liiklusõnnetused aastatel 2016-2020

Õnnetuse tüüp KM Aeg Osalejate arv

Vigastatute arv

Hukkunute arv

Sõiduki ümberpaiskumine teel

139,03 15.07.2016 3 2 0

Sõidukite külgkokkupõrge 139,43 08.07.2016 3 2 0

Kokkupõrge jalakäijaga 144,33 06.10.2016 2 0 1

Sõiduki teelt väljasõit 147,03 10.01.2017 1 1 0

Kokkupõrge ees liikuva sõidukiga

148,03 02.12.2017 2 1 0

Kokkupõrge ees seisva sõidukiga

151,03 28.11.2016 2 1 0

Kokku: 13 7 1

51 Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018 52 Transpordiameti Teeregister (mnt.ee) külastus 23.08.2021

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

45 / 68

5.4.4. Väärtuslikud maastikud ja puhkeväärtusega alad

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt ei jää projektalale väärtuslikke maastikke.

5.4.5. Väärtuslik põllumajandusmaa

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ seletuskirjas on määratud väärtuslike põllumajandusmaade üldised kasutustingimused järgmiselt:

 Vääruslikud põllumajandusmaad määratakse üldplaneeringus koos nende kaitse- ja kasutustingimuste seadmisega.

 Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb üldjuhul säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks.

 Väärtuslik põllumajandusmaa tuleb hoida harimiskõlblikuna.

 Väärtuslik põllumajandusmaa kasutuselevõtt mittepõllumajanduslikul otstarbel on lubatud vaid avalikes huvides või kogukonna huvides (näiteks teede ja raudteede rajamiseks), kui vastavaid tegevusi ei saa ellu viia muul viisil. Mittepõllumajanduslikuks otstarbeks ei arvata maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalike ehitiste püstitamist.

Kambja valla üldplaneeringu (ÜP) seletuskirja53 kohaselt on väärtuslike põllumajandusmaadena üldplaneeringus toodud kõrge viljelusväärtusega põllumaad, mis on määratud mullastiku viljakuse ja maaharimise sobivuse alusel. Hindamisel on tuginetud mullakaardi mullahindepunktidele. Lähtudes Tartu maakonna teemaplaneeringust „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, on Tartumaal viljakaks loetud 50 ja enama hindepunktiga viljakustsooniga põllumaad.

Üldplaneeringus sätestatud põhimõtted väärtuslike põllumajandusmaade säilitamiseks hõlmavad mh järgmist: väärtusliku põllumajandusmaa ja riigitee koridori kattuvuse korral peab säilima võimalus riigitee ehitamiseks.

Kambja valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumajandusmaad on näidatud järgneval joonisel (Joonis 23).

53 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

46 / 68

Joonis 23. Väljavõte Kambja valla üldplaneeringu54 joonisest „Väärtuslikud alad ja piirangud“ projektala piirkonnas Kambja vallas

Nõo valla üldplaneeringu seletuskirja (kehtestatud 2006. a) kohaselt on valla üheks loodusrikkuseks viljakas põllumaa. Põllumaa viljakus on kõrge tänu tehtud maaparandustöödele. Kõrge viljakusega põllumaade määramisel tugineti Maa-ameti viljakustsoonide boniteedile, mille järgi Nõo valla keskmiseks näitajaks oli 45 hindepunkti. Väärtuslikuks põllumaaks on Nõo vallas loetud 50 ja suurema hindepunktiga viljakustsoonid. Väärtusliku põllumaa säilimist tagavad kasutus- ja ehitustingimused on määratud järgmiselt:

 väärtuslik põllumaa kuulub säilitamisele, st et seda tuleb hoida põllumajanduslikus kasutuses ning sellel alal on maakasutuse sihtfunktsiooniks maatulundusmaa;

 tuleb hoida korras maaparandussüsteem;

 tuleb vältida väärtusliku põllumaa metsastamist ja metsastumist ning sellelt huumuskihi koorimist müügi või muu tegevuse eesmärgil;

 projekteerimistingimuste alusel võib lubada uushoonestust endistel talukohtadel ja juhul kui lähima olemasoleva hoonetekompleksini on vähemalt 250 m, mis tagaks väljakujunenud hajaasustusliku struktuuri säilimise. Vältida tuleb uute mittepõllumajanduslikke funktsioone omavate hoone(te) ehitamist väärtuslikule põllumaale. Elamut ja sellega ühtsesse kompleksi kuuluvaid ehitisi ning põllumajandusliku tootmisega seotud ehitisi loetaks Maa-ameti selgituse kohaselt maatulundusmaa sihtotstarbeliseks kasutamiseks vajalikeks ehitisteks;

 ehitise projekt ja detailplaneering maaparandussüsteemi alal tuleb vastavalt maaparandus- seadusele kooskõlastada kohaliku maaparandusjärelevalve asutusega.

Nõo valla ÜP-ga määratud väärtuslikud põllumaad on näidatud järgmisel joonisel (Joonis 24).

54 Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Joonis “Väärtuslikud alad ja piirangud”. (15.11.2018)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

47 / 68

Joonis 24. Väljavõte Nõo valla üldplaneeringu55 joonisest „Keskkonnatingimused“ projektala piirkonnas Nõo vallas

5.4.6. Maaparandussüsteemid

Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakenduse56 kohaselt asuvad projektalal või piirnevad sellega alljärgnevad maaparandussüsteemid ja maaparandusehitise eesvoolud (Joonis 25):

 PIIRI ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 001;  KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020030, ehitise kood 002;  KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 001;  KÜLITSE ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 002;  KÜLITSE ehitis koodiga 2103900020260, ehitise kood 001;  RÄNI ehitis koodiga 2103900020200, ehitise kood 001;  HAAGEOJA ÄÄRNE ehitis koodiga 2103900020210, ehitise kood 001;  HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020010, ehitise kood 002;  HAAGE-KANNISTIKU ehitis koodiga 2103920020020, ehitise kood 001;  VÄÄNOJA eesvool koodiga 2103920020000, ehitise kood 001;  ILMATSALU JÕGI eesvool koodiga 2103900020000, ehitise kood 001;  JOOSIKE-ROPKA koodiga 2103900020250, ehitise kood 001;  KASAVERE ehitis ja eesvool koodiga 2103900020270, ehitise kood 001;  VALGERISTI metsakuivendus ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 004;  VALGERISTI ehitis koodiga 2103900020290, ehitise kood 002;  AIAMAA I ehitis ja kollektoreesvool koodiga 2103900020290, ehitise kood 001;  AIAMAA I ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 001;  MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020080, ehitise kood 003;  MARIKSOO II ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 002;  MARIKSOO III ehitis ja eesvool koodiga 2103830020030, ehitise kood 003;  MEERI ehitis ja eesvool koodiga 2103830010030, ehitise kood 001.

55 Nõo valla üldplaneering. Joonis “Keskkonnatingimused”. AS K&H (19.05.2006) 56 Maa-ameti kaardirakendus https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus (külastus 14.09.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

48 / 68

Joonis 25. Projektalale jäävad maaparandussüsteemid. Allikas: Maa-ameti maaparandus- süsteemide kaardirakendus (külastus 14.09.2021)

Vastavalt eelprojekti tehnilise kirjelduse57 punktile 9.8.2 selgitatakse projekteerimise käigus välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ning Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt taotletakse tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.

57 Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

49 / 68

6. Hindamismetoodika kirjeldus

Uurimistööd

Projekteerimise käigus viiakse läbi rida uurimistöid, mille tulemusi kasutatakse ka KMH läbiviimisel, järelduste tegemisel ning põhjendatud vajadusel leevendus- ja seiremeetmete väljatöötamisel:

 topo-geodeetilised uurimustööd teostatakse mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede, rajatiste ja vete äravoolurajatiste projekteerimist;

 geotehnilised uurimustööd teostakse asukohas ja mahus, mis võimaldab maantee, liiklussõlmede, jalg- ja jalgrattateede, kogujateede ja rajatiste projekteerimist;

 hüdroloogilised uuringud ja hüdraulilised arvutused üle 1,8 m truupide/sildade/rajatiste projekteerimiseks;

 mürauuring käsitleb müraolukorda vastavalt keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustele. Uuring toob välja müratõkete rajamise vajadusega kohad ning rajatavate müratõkete parameetrid; mürauuring käitleb ka vibratsiooni alast hinnangut lähtudes sotsiaalministri 17.05.2002 määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“;

 mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi uuringute I etapp sisaldab olemasolevate arhiivi- allikate läbitöötamist ning maastikuanalüüsi.

KMH läbiviimisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest, nende puudumisel ekspertarvamusest. Peamine menetlust suunav õigusakt on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KMH aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 20 sätestatud nõudeid.

KMH läbiviimisel kasutatakse Keskkonnaministeeriumi kodulehel58 avaldatud asjakohaseid juhend- materjale. Samuti võetakse arvesse KMH alaseid teadmisi ja üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KMH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse looduskeskkonna (põhjavesi, pinnavesi, sademevesi, sh valingvihmad, pinnas, kaitstavad loodusobjektid, taimestik, loomastik, rohevõrgustik jms), kultuurilise keskkonna (kultuurimälestised, väärtuslikud maastikud jms) ning sotsiaal- majanduslikke (inimeste tervis, heaolu ja vara, välisõhu kvaliteet, müra, vibratsioon jms) tegureid ning tuuakse esile nende omavahelised seosed. Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele, kestvusele (lühi- ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb kvalitatiivsel ja kvantitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

 teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

 varasemate piirkonna kohta koostatud uuringute, analüüside ja aruannete läbitöötamine;

 kavandatava tegevusega kaasneva mürataseme modelleerimine;

 arheoloogiline uuring (I etapp);

 ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

 konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

 konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

Täiendavaid uuringuid ei ole kavas läbi viia.

58 Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

50 / 68

KMH käigus:

 kirjeldatakse kavandatavat tegevust ja võrreldakse võimalikke alternatiivseid lahendusi;  hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevat võimalikku olulist keskkonnamõju (mõju

võimaliku olulisuse eelhinnang tehakse KMH programmi mahus, mõju olulisust täpsustatakse KMH aruande koostamise käigus), määratletakse mõju ulatus;

 pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: müraolukord, välisõhu seisund, veerežiim ja vee kvaliteet, roheline võrgustik, elamualade paiknemine jms;

 hinnatakse võimalikke kumulatiivseid mõjusid;

 analüüsitakse kavandatava tegevuse seoseid ja vastavust strateegiliste planeerimis- dokumentidega;

 antakse soovitused võimaliku negatiivse mõju vältimiseks ja leevendamiseks.

Lähtudes kavandatava tegevuse eesmärgist ja käsitletavast maa-alast, KMH aruande koostamise käigus:

1) analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive, juhul kui projekteerimise või mõju hindamise käigus tekib vajadus neid välja töötada;

2) hinnatakse kavandatava tegevuse võimalikku olulist mõju käsitlusala looduskeskkonnale, keskkonnaseisundile ja elanikele, samuti kultuurilisele ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale ning võimaliku mõjuala ulatuses väljaspool kavandatava tegevuse ala sõltuvalt mõjuallikast ja mõjutatavast keskkonnaelemendist.

KMH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne mõju. KMH aruandes esitatakse kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

Mõju prognoosimeetodite kirjeldus valdkondade kaupa on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 8).

Tabel 8. Mõju prognoosimeetodid mõju valdkonna kaupa

Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod

Müra ja vibratsioon

Projekti koostamise käigus viiakse läbi mürauuring, mis lähtub projekti tehnilisest kirjeldusest ja keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ sätestatud tingimustest. Uuringu koostamisel lähtutakse 2018. a koostatud liiklusuuringust (liiklussagedused ja -prognoos) ning projektlahenduses toodud lubatud sõidukiirusest. Hindamisel võetakse arvesse ka teisi olulisi liiklusmüra allikad piirkonnas ning 2021. a koostatud Riia mnt 229, Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojekti ja liiklusmüra hinnangut. Modelleerimisel kasutatakse aktsepteeritud metoodikat, mille täpsem kirjeldus esitatakse mürauuringu aruandes. Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale võimalikule vibratsioonile vastavalt sotsiaalministri 17.05.2002 määrusele nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

51 / 68

Valdkond Leviku/mõju prognoosimeetod

Välisõhku kvaliteet

Kavandatava tegevusega kaasnevate õhusaasteainete teket ja levikut hinnatakse eksperthinnanguna, tuginedes liiklusuuringu tulemustele, varasematele nii projektala piirkonna kui analoogsete objektide kohta teostatud mõju hindamistele, eksperthinnangutele ja uuringutele. Hindamisel võetakse arvesse ka teisi asjakohaseid piirkonnas asuvaid välisõhu heiteallikaid. Mõju olulisuse hindamisel lähtutakse keskkonnaministri 27.12.2016 nr 75 määrusega „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“ kehtestatud õhukvaliteedi piirväärtustest.

Kaitstavad loodusobjektid

Hindamise aluseks on keskkonnaregistri ja EELIS-e andmebaasi andmed ning projekteeritava teelõigu kohta 2018. a koostatud ulukiuuring. Vajaduse korral kasutatakse ka varasemate inventuuride jm uuringute andmeid. Mõju ulatuse ja olulisuse hindamisel tuginetakse kaardikihtide analüüsile ja eksperthinnangule. Arvesse võetakse kaitstavate loodusobjektide spetsiifikat ja taluvust erinevate mõjufaktorite suhtes.

Taimestik, loomastik ja rohevõrgustik

Hindamisel tuginetakse 2018. a koostatud ulukiuuringule ning varem läbi viidud inventuuride ja seire andmetele ning varasematele eksperthinnangutele ja soovitustele. Lisaks analüüsitakse erinevaid kaardimaterjale, kehtestatud ja koostamisel olevaid planeeringuid ning andmebaase: metsaregister, Eesti põhikaart, ortofoto, mullakaart, EELIS-e andmebaas, eElurikkus, Eesti märgalade inventuur jms.

Väärtuslikud põllumajandus- maad ja maakasutus

Eksperthinnangu koostamisel lähtutakse 2018. a eskiisprojekti seletuskirjas toodud detailplaneeringute ülevaatest, mida ajakohastatakse, samuti olemasolevast teabest, Maa-ameti kaardirakendusest, planeeringutest jms. Kasutatakse kaardianalüüsi.

Põhja- ja pinnavesi, elanike veevarustus, sademevesi

Hindamise aluseks on projekteerimise käigus läbi viidavad geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uurimustööd, keskkonnaregistri puurkaevude ja veekogude andmebaasid, varasemate uuringute ja veemajanduskava andmed ning ekspertarvamus.

Inimese tervis, heaolu ja vara

Hindamise aluseks on liiklusuuring, seonduvad üld- ja detailplaneeringud, kergliiklusteede ja bussipeatuste asukohad jmt. Samuti lähtutakse uuringutest (nt mürauuring) ja ekspertarvamustest, mis annavad aluse hinnata mõju tervisele ja heaolule.

Kultuuripärand Hindamise aluseks on arheoloogilise uuringu I etapi tulemused, Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakendus, Kultuurimälestiste register jm asjakohased dokumendid, ekspertarvamus ning Muinsuskaitseameti seisukohad (nt 11.03.2021 kirjas nr 5.1-17.6/128-1 seatud tingimused jt kirjad).

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

52 / 68

7. Eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju

Keskkonnamõju on kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib:

- eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

- põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või

- seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.59

Käesolev peatükk sisaldab teavet kavandatava tegevuse ja selle reaalsete alternatiivsete võimalustega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju, eeldatavate mõjuallikate, mõjuala suuruse ning mõjutatavate keskkonnaelementide kohta.

KMH läbiviimise käigus analüüsitakse kavandatavat tegevust ja selle reaalseid alternatiive eeldatavalt mõjutatava keskkonna kontekstis. Lähtudes sellest on määratletud eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga tegevused, mida käsitletakse edaspidi KMH aruandes.

7.1. Mõjuala ulatus ja KMH käsitlusala

Mõjuala ulatus võib erinevate mõjufaktorite lõikes oluliselt erineda. Näiteks muutused inimeste liikumisteedes on piirkondliku mõjuga ja mõjutavad paljusid liiklejaid, müraolukorra muutumine mõjutab teekoridori lähedast ala kuni mitmesaja meetri kauguseni, teetrassi ehitusest tulenev elupaiga kadu on aga käsitletav väga lokaalses mõõtmes. Mõju ulatust tuleb seega hinnata eraldi iga mõjufaktori jaoks eraldi.

Mõju hindamisel arvestatakse mõjualana piirkonda kuni sellise kauguseni, nagu kavandatavast tegevusest tulenev oluline keskkonnamõju ulatub. Ühtlasi arvestatakse keskkonnamõju hindamisel seda, kui palju tee rekonstrueerimine/ehitamine hõlmab uusi alasid, ehk millises ulatuses saab keskkond otseselt ja pöördumatult mõjutatud/muudetud. Tulemused esitatakse KMH aruandes.

Lähtudes kavandatava tegevuse kirjeldusest ja iseloomust ning tegevuse asukohast (vt KMH programmi ptk 3) ei ole ette näha, et sellega võiks kaasneda piiriülene mõju ehk oluline negatiivne mõju mõnele naaberriigile.

7.2. Mõjuallikad

Mõjuallikate määratlemisel on lähtutud kavandatava tegevuse eesmärgist, iseloomust ja kirjeldusest (vt ptk 3). Sellest tulenevalt on võimalikeks mõjuallikateks eelkõige need maantee ehituse ja kasutusega seotud tegevused, mis mõjutavad või võivad mõjutada olukorda maantee ümbruses. Mõjuallikad on jaotatud ehitusaegseteks ja kasutusaegseteks.

Ehitusaegsed mõjuallikad:

 metsa raie – kaasneb teekoridori loomise ja laiendamisega; võimalik mõju taimestikule ja loomastikule;

 heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

59 KeHJS § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/103072017014?leiaKehtiv

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

53 / 68

 välisõhu saaste, peamiselt tolm ja mustkatte paigaldamisega seotud lenduvad orgaanilised ühendid – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;

 müra – kaasneb ehitustegevusega ja ehitusmaterjalide transpordiga; võimalik mõju inimese tervisele ja heaolule;

 vibratsioon – kaasneb ehitusmasinate tegevusega ning teatud ehitustööde teostamisega (nt rammimine); võimalik mõju inimese varale;

 jäätmeteke – kaasneb ehitusmaterjalide kasutuse ja ehitusmasinate tööga;

 piirkonna veerežiimi muutmine;

 ressursikasutus – on seotud ehitusmaterjali kohaleveo ja kasutamisega;

 avariiolukorrad – võivad kaasneda ehitusmasinate tööga.

Kasutusaegsed mõjuallikad:

 müra ja vibratsioon (raskeveokid) – kaasneb liiklusega maanteel; võimalik mõju inimese tervisele, heaolule ja varale (vibratsioon);

 heited vette ja pinnasesse – võivad kaasneda liig- ja sademevee ärajuhtimisega ning avariiolukordadega; võimalik mõju pinnasele ja põhjaveele;

 valgus – ebaõige lahenduse korral võib kaasneda valgusreostus, mõju olulisus sõltub projektlahendusest; võimalik mõju elustikule ning inimeste heaolule.

7.3. Mõjutatavad keskkonnaelemendid lähtudes eeldatava mõju olulisusest

Mõjutatavate keskkonnaelementidena käsitletakse neid objekte, alasid ja valdkondi, mis on kavandatava tegevuse eeldatavas mõjualas ning mida kavandatav tegevus võib mõjutada mõjuallikate (vt ptk 7.2) kaudu.

7.3.1. Pinnas ning põhja- ja pinnavesi

Kavandatava tegevuse võimalik oluline tagajärg on ehitusaegne heide vette (nt ehitusmaterjali ja pinnase sattumine vooluveekogusse sildade ehituse ajal) ja pinnasesse. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.

Projekteeritava maanteelõigu topo-geodeetilised, geotehnilised ja hüdroloogilised uuringud teostatakse projekteerimise käigus (eelprojekti staadiumis). Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda vastavate uuringute tulemustest ning vältida põhja- ja pinnavee reostamist. Projektlahendusega tuleb kavandada meetmed, et võimalikke saasteaineid ei satuks keskkonda olulisel määral, sest see võib mõjutada piirkonna põhja- ja pinnavee seisundit.

KMH-s analüüsitakse ehitus- ja kasutusaegseid mõjusid vooluveekogudele. Seejuures selgitatakse:

- millised mõjud kaasnevad sildade ehitusega täpsemalt ja milliseid leevendusmeetmeid (nt kalade kude- ja rändeajad) on vaja mõjude minimeerimiseks rakendada;

- kas sillad võivad põhjustada jõe hüdroloogilise režiimi olulist muutumist ning kallaste ja teerajatiste uhtumist;

- kas sildade juures on planeeritud silla-alune kallasrada piki jõge;

- kas sildade konstruktsioonid tagavad jõe kallastel takistamatud liikumisvõimalused inimestele ja loomadele ka kõrgveeseisu ajal.

Vooluveekogude vee kvaliteedi säilitamiseks pööratakse tähelepanu sademevee ärajuhtimise lahendusele. Teelt ärajuhitav sademevesi ei tohi põhjustada veekvaliteedi halvenemist (teelt võib

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

54 / 68

kraavide kaudu jõuda sademeveega jõkke saasteaineid, sh raskemetalle). Kui KMH käigus selgub, et jõe vee kvaliteet võib halveneda, tuleb projektis välja töötada lahendused selle ärahoidmiseks.

Kavandatava tegevuse ehitus- ja kasutusaegset võimalikku mõju pinnasele ning põhja- ja pinnaveele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastavate uuringute tulemused ja vastav projektlahendus.

7.3.2. Taimestik ja loomastik

Piirkonna taimestikku mõjutab eelkõige maanteekoridori laiendamine – otsene ja pöördumatu kadu tee laienduse alla jääval alal ning maantee klassist tulenev metsa raadamine nähtavuskoridori alal.

Loomastikku mõjutab tee laiendamisega kaasnev barjääriefekt ning maanteel hukkumise võimalus (otsene mõju), aga ka sõidukite liikumisega ja nende poolt tekitatava müraga kaasnevad häiringud (kaudne mõju). Maantee tarastamine põhjustab tugeva barjääri poolitades ulukite populatsioone ning tõkestades rändeid. Ulukiuuringu alusel on projektis ettenähtud kaks suurulukitunnelit ja väikeulukite läbipääsud.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju taimestikule ja loomastikule hinnatakse täpsemalt KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.

7.3.3. Roheline võrgustik

Kuna projekteeritav maanteelõik ristub mitme rohekoridoriga võib maantee laiendamine ja selle asukoha muutmine kaasa tuua barjääriefekti suurenemise ning põhjustada negatiivseid mõjusid rohevõrgustiku toimimisele. Seetõttu on läbiviidud ulukiuuring, mille tulemusena nähakse projektis ette suurulukitunnelid (ristumisel rohevõrgustikuga) ja väikeulukite läbipääsud.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju rohevõrgustiku sidususele ja toimimisele hinnatakse KMH käigus, kui on olemas vastav projektlahendus.

7.3.4. Kaitstavad loodusobjektid

Mõju hindamisel arvestatakse kaitstavate liikide registreeritud elupaikade ja kasvukohtadega.

Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele hinnatakse kogu ehitamiseks kasutataval maa-alal ja kavandatava tegevuse mõjupiirkonnas, ehitamiseks vajalikele tegevustele ning tee kasutamisel teeohutuse nõuete (nt külgnähtavus) tagamisele. Kaitstavate loodusobjektide kaitse-eesmärgid ja kaitsekord ning ehitusprojektiga ette nähtud tegevused peavad olema omavahel kooskõlas.

Kavandatava tegevuse võimalikku mõju kaitstavatele liikidele hinnatakse KMH käigus täpsemalt, kui on olemas vastav projektlahendus. Mõju kaitsealadele ja kaitstavatele looduse üksikobjektidele puudub ja neid KMH aruandes ei käsitleta.

7.3.5. Välisõhu seisund, müra ja vibratsioon

Tee ehitamisega kaasneb ehitusprotsesside ja ehitustehnika poolt tekitatud müra, vibratsiooni, tolmu ja lõhna levimine lähipiirkonda. Kasutusaegselt on võimalik mürataseme tõus rekonstrueeritud maanteelõigu läheduses paiknevatel aladel tulenevalt sõidukiiruse tõusust ja liikluskoormuse suurenemisest.

Müra ja õhusaaste levik sõltub oluliselt klimaatilistest tingimustest (tuule kiirus ja suund, õhutemperatuur, õhuniiskus) ning on seetõttu pidevalt muutuv.

Meteoroloogilised tingimused nagu õhutemperatuur, tuule suund ja kiirus määravad ära saasteainete püsimise ja levimise õhus. Tuulise ilmaga on saasteainete kontsentratsioonid reeglina madalamad, mis on tingitud parematest hajumistingimustest. Mida tugevam tuul, seda rohkem on õhus turbulentseid keeriseid ning seda kiiremini õhusaaste hajub. Oluline saaste hajumist soodustav tegur

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

55 / 68

on ka päikesekiirgus, mis tekitab maapinna soojendamise kaudu tõusvaid õhuvoole. Seega tekivad kohalikud õhusaaste probleemid peamiselt ebasoodsatel ilmastikutingimustel. Atmosfääriõhu kaitse seaduse tähenduses on ebasoodsad ilmastikutingimused sellised meteoroloogilised tingimused, mis võivad omavahelises lühiajalises koostoimes põhjustada teatud piirkonna õhukvaliteedi halvenemist maapinnalähedases õhukihis.

Eksperthinnang kavandatava tegevusega kaasnevale välisõhu olukorrale, kaasnevale müratasemele, vibratsioonile ning vastavus õigusaktidega kehtestatud piirväärtustega antakse KMH aruandes.

7.3.6. Kultuurimälestised ja pärandkultuuri objektid

Projekti koostamise käigus viiakse läbi arheoloogiline uuring (I etapp) mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi väljaselgitamiseks vastavalt Muinsuskaitseameti 11.03.2021 kirjas nr 5.1- 17.6/128-1 seatud tingimustele. KMH aruande koostamisel võetakse arvesse arheoloogilise uuringu tulemusi (vt ptk 6) ja võimalikku mõju kultuuripärandi ja pärandkultuuri objektidele, mis jäävad projekti mõjualasse (vt ptk 5.3). Hinnang antakse projektlahenduse alusel.

Kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.60

KMH aruande koostamise käigus tehakse koostööd Muinsuskaitseametiga ja arvestatakse tehtud ettepanekutega. Vajadusel tehakse koostööd pärandkultuuri objektide registri pidajaga (RMK). Juhised käitumiseks kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi võimaliku ilmsikstuleku korral ning soovitused pärandkultuuri objektide säilimiseks lisatakse KMH aruandesse.

7.3.7. Väärtuslikud põllumajandusmaad

KMH käigus selgitatakse välja võimalik oluline mõju väärtuslikele põllumajandusmaadele lähtudes Tartu maakonnaplaneeringus 2030+ määratletud ja valdade üldplaneeringutega täpsustatud kasutustingimustest. Mõju hinnang antakse projektlahenduse alusel KMH aruandes.

7.3.8. Inimese tervis, heaolu ja vara

KMH kontekstis käsitletakse võimalikku mõju inimese tervisele ja heaolule (lähtudes peamiselt joogivee ja välisõhu, sh müra ja vibratsiooni, seisundist) ning võimalikku füüsilist mõju inimeste varale (maa võõrandamine, vibratsiooni mõju elamutele). Laiema sotsiaal-majandusliku hinnangu andmine kavandatavale tegevusele ei kuulu KMH ülesannete hulka. Mõjude hindamisel arvestatakse käsitlusalasse (eeldatavasse mõjualasse, vt ptk 7.1) jääva asustusega, kuid kui oluline mõju võib ulatuda kaugemale, siis käsitletakse mõju niikaugele, kui see osutub vajalikuks.

Eeldatav mõju elanike joogiveevarustusele

Mõju hindamisel lähtutakse eelkõige keskkonnaregistrisse kantud puurkaevude andmetest (eeldatavalt on kõik piirkonna puurkaevud kantud keskkonnaregistrisse) ja ehitisregistrisse kantud kaevudest. Projekteeritava tee võimalikku mõjualasse jäävate olemasolevate salvkaevude asukohad selgitatakse välja projekteerimise ja KMH käigus. Salvkaevude olemasoluga on võimalik arvestada, kui need on kantud topo-geodeetilisele alusplaanile. KMH aruandes antakse hinnang võimaliku olulise mõju kohta salvkaevudele.

Arvestades veetaset ja põhjaveekihi sügavust, ei ole tõenäoline, et tee rekonstrueerimine mõjutab veetaset puurkaevudes. Projekteerimise käigus tuleb jälgida, et oleksid tagatud maanteele ja liiklussõlmedele lähemal asuvatele puurkaevudele määratud sanitaarkaitsealad.

60 Muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

56 / 68

Võimaliku mõju ulatust ja olulisust piirkonna veevarustusele täpsustatakse KMH käigus.

Välisõhu seisund ja müraolukord

Hinnang välisõhu seisundile ja müraolukorrale seoses kavandatava tegevusega antakse KMH aruandes (vt ptk 7.3.5). Nende hinnangute tulemustest lähtuvalt antakse hinnang ka selle mõju ulatuse ja olulisuse kohta inimese heaolule ja tervisele.

Eeldatav mõju inimese varale

KMH käigus antakse hinnang võimalikule füüsilisele mõjule inimeste varale (maantee laiendusel teemaa alla jääv maa, võimalik mõju olemasolevatele ehitistele jms).

Mõju hinnang inimeste varale ei sisalda ehitiste väärtuse võimalikku muutust rahalises mõttes, sest vara turuväärtuse või selle muutuse hindamine ei kuulu KMH ülesannete hulka.

Inimeste liikumisvõimaluste muutumine

KMH käigus käsitletakse mõju kohalikele elanikele seoses juurdepääsuteede asukohtade muutumisega, st kuidas inimesed tulevikus hakkavad valla keskusesse või muudesse tõmbekeskustesse liikuma. Lisaks antakse hinnang kiirabi ja päästetehnika juurdepääsude võimaluse muutumise kohta.

7.3.9. Jäätmeteke ja materjalikasutus

Tee ehitamise käigus tekib suuremal hulgal jäätmeid (ehitusjäätmed, pakendid jms). Praktiliselt kogu vajalik ehitusmaterjal tuuakse ehitusplatsile mujalt. Ehitusjäätmed koosnevad eeldatavasti metall- ja raudbetoonkonstruktsioonide kohale vedamiseks vajalikest pakenditest (nt puidust transpordi- alused ja -sõrestikud, kilepakendid, plastikust vm materjalist pakke- ja täitematerjal jms). Ehitusjäätmete hulka tuleb lugeda ka võimalikud metallosade jäägid, ehituse käigus ajutiselt kasutatavad puitkonstruktsioonid jms. Ehitusmasinate hoolduse ja remondi käigus tekib samuti jäätmeid (purunenud detailid, kasutatud õlid, rehvid jms). Ehitustööliste tegevusega kaasneb olmejäätmete teke (pakendid, toidujäätmed, segaolmejäätmed).

Olemasoleva tee ülesvõtmisega tekkiv ehitusmaterjal on võimalik ära kasutada uue tee ehitusel. Täpsem materjalikasutus määratakse põhiprojekti faasis. Eelprojekti raames määratakse hinnangulised mahud ja antakse soovitused materjali edasiseks kasutamiseks.

Tee kasutusperioodil ei teki olulistes kogustes jäätmeid, sh ohtlikke jäätmeid.

Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb korraldada vastavalt jäätmeseadusele, Kambja valla61 ja Nõo valla62 jäätmehoolduseeskirjale ja objekti keskkonnahoiukavale, määrata vastutajad ning tagada asjakohane järelevalve (ehitustööde käigus) ja aruandlus.

Ülaltoodud aspekte arvesse võttes ja nõuetekohaselt toimides on jäätmetega seonduv oluline negatiivne keskkonnamõju (sh piirkonna prügistamine ning pinnase- ja põhjaveereostus) välditav.

61 https://www.riigiteataja.ee/akt/402112016009 (külastus 27.08.2021) 62 https://www.riigiteataja.ee/akt/414032013034?leiaKehtiv kehtiv kuni 31.08.2021 (külastus 27.08.2021)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

57 / 68

8. KMH koostamise ja menetlemise ajakava

KMH ajakava koostamisel on aluseks KeHJS-ga sätestatud KMH menetlusetapid ja menetluseks ette nähtud aeg ning KMH läbiviimiseks, sh KMH programmi ja aruande koostamiseks vajalik aeg. Eeltoodud ajakava on esialgne ja selles võib tulla muudatusi.

Ajakava määramatus tuleneb muuhulgas sellest, et konsultandil ei ole võimalik ette näha KMH menetlustoimingute reaalsest kestvust, asjaomastelt asutustelt laekuvate seisukohtadega seotud töömahtu ning avalikustamistega kaasnevat töömahtu seoses laekunud ettepanekute, vastuväidete ja küsimustega. Tegelik ajakava sõltub menetlusprotsessi etappidele reaalselt kuluvast ajast. Hea töökorraldusega on tõenäoliselt võimalik lühendada KMH programmi ja aruande materjalide läbivaatamise kestust otsustaja/arendaja poolt ning teavitamistele kuluvat aega. Samuti ei viivita KMH läbiviija vajalike täienduste-täpsustuste sisseviimisel KMH programmi ja aruandesse põhjendamatult, kuid tuleb arvestada, et tööks vajalik aeg sõltub avalike väljapanekute ja avalike arutelude käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust, mida ei ole võimalik täpselt ette prognoosida.

Kavandatava tegevuse KMH ning selle tulemuste avalikustamise eeldatav ajakava on toodud alljärgnevas tabelis (Tabel 9). Tabelis on kursiivis märgitud KeHJS-ga sätestatud tähtajad.

Tabel 9. KMH läbiviimise eeldatav ajakava

Tegevus Periood, tähtaeg Täitja

KMH algatamine 13.08.2021 Transpordiamet

KMH PROGRAMMI ETAPP

KMH eksperdirühm koos arendajaga (Transpordiamet) koostavad KMH programmi eelnõu

august-september 2021 Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Arendaja (Transpordiamet) esitab KMH programmi eelnõu otsustajale (Transpordiamet)63

aeg määramata

(oktoober 2021)

Transpordiamet

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

14 päeva jooksul KMH programmi saamisest

(oktoober 2021)

Transpordiamet

Asjaomane asutus64 esitab, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH programmi kohta seisukoha

30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

(november 2021)

Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta

14 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade

saamisest (03.12.2021)

Transpordiamet

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH programmis parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg

(detsember 2022)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud programmi65

14 päeva jooksul programmi saamisest

(jaanuar 2022)

Transpordiamet

Otsustaja teavitab KMH programmi avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul kontrolli tulemuste selgumisest

(jaanuar 2022)

Transpordiamet

63 Antud juhul on arendaja ja otsustaja sama asutus ning puudub vajadus selleks toiminguks eraldi aja planeerimiseks, edaspidi

sama tegevust enam tabelis ei kajastata 64 KeHJS § 23 lg 1: Asjaomased asutused on asutused, keda [---] kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev

keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu. 65 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse

asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

58 / 68

Tegevus Periood, tähtaeg Täitja

Otsustaja korraldab KMH programmi avaliku väljapaneku

kestusega vähemalt 14 päeva

(jaanuar 2022)

Transpordiamet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg66 (jaanuar/veebruar 2021)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH programmi avaliku arutelu

esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist

(jaanuar/veebruar 2022)

Transpordiamet

KMH programmi täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine

30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest

(märts 2022)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Otsustaja kontrollib KMH programmi vastavust nõuetele ja teeb programmi nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

30 päeva jooksul KMH programmi saamisest

(aprill 2022)

Transpordiamet

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

14 päeva jooksul otsuse tegemisest (aprill 2022)

Transpordiamet

KMH ARUANDE ETAPP

Alusuuringud (müra, arheoloogia), projektlahendus Valmis hiljemalt sept 2022 Uuringu läbiviija, projekteerija

Eksperdirühm hindab mõju ja koostab KMH aruande (ja esitab selle arendajale)

tööks vajalik aeg (sept-nov 2022)

Skepast&Puhkim

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja edastab selle asjaomastele asutustele seisukoha esitamiseks

21 päeva jooksul KMH aruande saamisest (detsember 2022)

Transpordiamet

Asjaomane asutus esitab, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, otsustajale KMH aruande kohta seisukoha

30 päeva jooksul KMH aruande saamisest

(jaanuar 2023)

Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja vaatab seisukohad läbi ning annab arendajale ja juhteksperdile oma seisukoha KMH aruande asjakohasuse ja piisavuse kohta

21 päeva jooksul asjaomaste asutuste seisukohtade

saamisest (jaanuar 2023)

Transpordiamet

Eksperdirühm teeb koos arendajaga vajaduse korral KMH aruandes parandused ja täiendused ning selgitab seisukohtade arvestamist või põhjendab arvestamata jätmist

tööks vajalik aeg67

(veebruar 2023)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Otsustaja kontrollib KMH parandatud ja täiendatud aruannet68

21 päeva jooksul aruande saamisest

(märts 2023)

Transpordiamet

Otsustaja teavitab KMH aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

14 päeva jooksul kontrolli tulemuste selgumisest

(märts 2023)

Transpordiamet

Otsustaja korraldab KMH aruande avaliku väljapaneku kestusega vähemalt 30 päeva

(märts-aprill 2023)

Transpordiamet

Avaliku väljapaneku käigus laekunud seisukohtade analüüs

tööks vajalik aeg (aprill 2023)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

66 Sõltub avaliku väljapaneku käigus esitatud ettepanekute, arvamuste ja vastuväidete hulgast ja sisust 67 Sõltub asjaomaste asutuste poolt esitatud seisukohtadega seotud töömahust 68 sealhulgas asjaomaste asutuste seisukohtade arvestamist või arvestamata jätmist, kaasates vajaduse korral menetlusse

asjaomase asutuse, kelle seisukohta ei ole arvestatud

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

59 / 68

Tegevus Periood, tähtaeg Täitja

Arendaja koostöös otsustajaga korraldab KMH aruande avaliku arutelu

esimesel võimalusel pärast avaliku väljapaneku lõppu ja seisukohtade analüüsimist

(aprill 2023)

Transpordiamet

KMH aruande täiendamine lähtudes avalikustamisel laekunud ettepanekutest ja vastuväidetest ning kirjadele ja küsimustele vastamine

30 päeva jooksul avaliku arutelu toimumisest

(mai 2023)

Skepast&Puhkim, Transpordiamet

Otsustaja edastab KMH aruande asjaomastele asutustele kooskõlastamiseks

aeg määramata

(juuni 2023)

Transpordiamet

Asjaomane asutus, lähtudes oma pädevusvaldkonnast, kooskõlastab või jätab kooskõlastamata KMH aruande

30 päeva jooksul aruande saamisest

(juuli 2023)

Asjaomased asutused (vt ptk 9.1)

Otsustaja kontrollib KMH aruande vastavust nõuetele ja teeb aruande nõuetele vastavaks tunnistamise otsuse

30 päeva jooksul kooskõlastuste saamisest

(august 2023)

Transpordiamet

Otsustaja teavitab otsuse tegemisest menetlusosalisi ning avaldab teate Ametlikes Teadaannetes

14 päeva jooksul otsuse tegemisest

(august 2023)

Transpordiamet

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

60 / 68

9. Avalikkuse kaasamine ja ülevaade KMH programmi avalikustamisest

9.1. Kavandatava tegevuse elluviimisega seotud mõjutatud/huvitatud asutused ja isikud ning nende teavitamine

Alljärgnevalt on nimetatud ajaomased asutused ja isikud, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle tegevuse vastu (Tabel 10).

Tabel 10. KMH koostamisest mõjutatud ning huvitatud asutused ja isikud koos menetlusse kaasamise põhjendusega

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Asjaomased asutused

Keskkonnaamet Narva mnt 7a, 15172 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 2

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Maa-amet Mustamäe tee 51, 10621 Tallinn [email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigimaa haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2

Muinsuskaitseamet

Pikk 2, 10123 Tallinn [email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (kultuurimälestiste kaitsja); KeHJS § 16 lg 3 p 2

Põllumajandus- ja Toiduamet

Teaduse 6a, 75501 Saku, Harjumaa [email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(maaparandussüsteemide haldaja); KeHJS § 16 lg 3 p 2

Terviseamet Paldiski mnt 81, 10617 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (elanike tervise kaitse ja puhta elukeskkonna, sh müraolukorra eest vastutav asutus); KeHJS § 16 lg 3 p 2

Päästeamet

-- Lõuna Päästekeskus

Jaama 207, 50705 Tartu [email protected] [email protected]

KeHJS § 23 lg 1

(päästetööde korraldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 2

Kambja Vallavalitsus Pargi 2, Ülenurme alevik, Kambja vald, 61714 Tartumaa [email protected]

KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1

Nõo Vallavalitsus Voika 23, Nõo alevik, 61601 Tartumaa

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 ja § 16 lg 3 p 1

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine transpordi, liikluskorralduse (liiklusohutuse suurendamise ja liiklusvahendite keskkonnakahjulikkuse vähendamise) valdkonnas

KeHJS § 16 lg 3 p 1

Rahandusministeerium Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122

[email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (riigi kinnisvara- ja osaluspoliitika kavandamine ja koordineerimine)

KeHJS § 16 lg 3 p 3

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Endla 10a, 10122 Tallinn [email protected]

KeHJS § 23 lg 1 (raudteetranspordi ja taristu osas järelevalve teostamine)

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

61 / 68

Huvitatud asutus/isik Kontaktandmed Kaasamise põhjendus

Tehnilise taristu valdajad, riigimetsa haldaja

Täpsustatakse projekteerimise käigus

- tehnovõrkude valdajad, ehitusprojekti kooskõlastajad

AS Eesti Raudtee Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn

[email protected]

KeHJS § 16 lg 3 p 7

Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK)

Toompuiestee 24, 10149 Tallinn

[email protected]

KeÜS § 46 lg 1 p 1 (riigimetsa haldaja) KeHJS § 16 lg 3 p 7

Kavandatava tegevuse piirkonna elanikud ja ettevõtted, laiem avalikkus, keskkonnaorganisatsioonid jms

Eesti Keskkonnaühenduste Koda (EKO)69

[email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 5

Keskkonnaagentuur [email protected] KeHJS § 16 lg 3 p 7

Kavandatud tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikud

Kontaktandmed puudutatud kinnisasjade nimekirja alusel

KeHJS § 16 lg 3 p 6; KeÜS § 46 lg 4

Isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju

Kontaktandmed puudutatud kinnisasjade nimekirja alusel

KeÜS § 46 lg 4; HMS § 31 lg 1

Laiem avalikkus, asjast huvitatud/mõjutatud isikud, nt piirkonna elanikud ja ettevõtted

Külaseltsid, MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus, jahiseltsid, jm

KeHJS § 16 lg 3 p 7 (põhjendatud huvi oma piirkonna keskkonnaseisundi vastu)

Transpordiamet (otsustaja) teavitab eelnimetatud asjaomaseid asutusi, KOV-i üksusi, tehnilise taristu valdajaid, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, kavandatava tegevuse asukoha kinnisasjaga piirneva kinnisasja omanikke ning isikud, kelle valduses olevat kinnisasja kavandatud tegevus mõjutab määral, mis ületab oluliselt tavapärast mõju, KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust elektrooniliselt või liht- või tähtkirjaga (vt kontaktandmed Tabel 10).

Laiemat avalikkust (sh piirkonna elanikke ja ettevõtteid) teavitab Transpordiamet KMH programmi ja aruande avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust järgmiselt:

- väljaandes Ametlikud Teadaanded; - ühes üleriigilise levikuga või ühes kohaliku või maakondliku levikuga ajalehes;

- kavandatava tegevuse asukoha vähemalt kahes (Kambja ja Nõo vallas) üldkasutatavas hoones või kohas (näiteks raamatukogu, kauplus, kool, bussipeatus);70

- Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee.

9.2. Ülevaade asjaomaste asutuste seisukohtadest KMH programmi kohta

Vastavalt KeHJS §-le 151 küsis Transpordiamet (otsustaja) programmi sisu kohta seisukohta kõikidelt asjaomastelt asutustelt (vt Tabel 10). Oma seisukoha KMH programmi kohta esitasid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Muinsuskaitseamet, Terviseamet, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

69 Valitsusväliseid keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon 70 Otsustab Transpordiamet vastavalt otstarbekusele ja oma varasemale praktikale

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

62 / 68

Seisukohad on lisatud KMH programmile (Lisa 3). Seisukohta ei esitanud Maa-amet, Päästeamet, Nõo Vallavalitsus ja Kambja Vallavalitsus.

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (16.11.2021 kiri nr 16-12/21-13902-002), Rahandus- ministeerium (01.12.2021 kiri nr 14-13/7615-2) ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (08.12.2021 e-kiri) pidasid KMH programmi asjakohaseks ja märkusi ei esitanud, seega neid allpool nimetatud tabelis (Tabel 11) ei kajastata.

Sisulisi märkusi esitasid Keskkonnaamet, Terviseamet, Muinsuskaitseamet ning Põllumajandus- ja Toiduamet. Ülevaade nendega arvestamisest või arvestamata jätmise põhjendustest on esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 11).

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

Tabel 11. Ülevaade KMH programmi kohta laekunud asjaomaste asutuste seisukohtadest

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja number

Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

1. Keskkonnaamet

25.11.2021 nr 6-3/21/22983-2

1. Programmi ptk 5.1.1 kirjeldatakse ala geoloogilist ehitust ning märgitakse, et projekti alal lasub pinnakate Aruküla lademe liivakivil. Märgime, et mattunud orus avanevad ka 1:400 000 geoloogilise kaardi kohaselt ka Narva lademe (D2nr) kivimid. Geoloogilise baaskaardi 1:50 000 kohaselt avanevad Kernave (D2kr) kihistu kivimid. Palume täiendada kirjeldust.

Keskkonnaametiga on suheldud ja KMH programmi on täpsustatud.

2. Joonis 7 kujutab põhjavee kaitstust projekti piirkonnas. Kasutatud on 1:400 000 geoloogilist kaarti. Juhime tähelepanu, et ala kohta on koostatud oluliselt täpsem 1:50 000 geoloogiline baaskaart (millele on viidatud ka kasutatud materjalide loetelus), mis hõlmab enamikku projekti alast. Palume kasutada võimalikult täpset saadaolevat infoallikat.

Selgituseks: KMH programmi koostamisel kasutati kaarti, mis katab kogu projektiala, kuna viidatud 1:50 000 kaart hõlmab vaid enamiku alast, nagu ka kirjas viidatud.

KMH programmi täiendamisel koostati uus kombineeritud kaart ja Joonis 7 asendati.

3. Programmi ptk 5.1.3 on toodud projekti piirkonda jäävate puurkaevude loetelu. Kogemuse kohaselt võib arvata, et mitmete puurkaevude asukohad ei ole tõenäoliselt õiged. Kui hindamise käigus on võimalik selgitada kaevude õiged asukohad, siis tuleks need edastada Keskkonnaagentuurile (KAUR), kes korrastaks siis registri. Võib juhtuda, et praegu registri järgi ehitusalast kaugel olev kaev võib asuda tegelikult aga ka otseses ehitusest tulenevas mõjualas.

Hindamise käigus täpsustatakse puurkaevude asukohti, mis jäävad topograafilise mõõdistuse alasse. Kui mõõdistuse käigus selgub, et registri andmed ei vasta tegelikkusele, saab vastava teabe KAURile edastada. Kuna KMH programmis on märgitud, et mõjualasse jäävate puurkaevude loetelu täpsustatakse KMH aruandes projektlahenduse valmimisel, siis KMH programmi ei ole vajalik täiendada.

4. Ptk 5.4.4 on viidatud Tartu maakonnaplaneeringu teemaplaneeringule „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“. Riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirja nr 1.1-4/29 otsuse punktiga 3 on nimetatud planeering kehtetuks tunnistatud. Palume viidata kehtivatele planeeringutele.

KMH programmi korrigeeriti vastavalt märkusele.

2. Terviseamet

24.11.2021 nr 5-7/21/7472-3

KMH programmi eelnõus puudub viide mõjust valgusreostusele. Tegemist on keskkonnaõiguses reguleerimata alaga, millel on siiski suur mõju inimeste elukvaliteedile. Amet juhib tähelepanu, et projekteerimise käigus peaks kindlasti pöörama tähelepanu ka maantee laiendamisega paratamatult kaasnevale valgusreostusele.

KMH programmi ptk-is 7.2 on valgusreostuse aspekti nimetatud. Valgusreostuse teemat käsitletakse KMH aruandes vastavalt KeHJS-i § 20 lg 2 ja selle alusel 01.09.2017 vastu võetud keskkonnaministri määruse nr 34 „Keskkonnamõju hindamise aruande sisule esitatavad täpsustatud nõuded“ nõuetele.

KMH programmi ei ole vajalik täiendada.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

64 / 68

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja number

Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

3. Muinsuskaitse- amet (MuKA) 19.11.2021 nr 5.1-17.6/128-4

Soovitame KMH programmis pöörata rohkem tähelepanu mälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. Seoses Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseina ehitusloa menetlusse kaasamisega oleme esitanud järgneva seisukoha (kiri 09.07.2021 nr 5.1-17.6/3124-8): /…/ Müratõkkesein on paigaldatud ka ajaloomälestise II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg-nr 4303) kaitsevööndi alale. II maailmasõjas hukkunute ühishauda on Muinsuskaitseameti andmetel maetud 196 langenut ja ühishaua täpsed piirid on teadmata. Seega tuleb selles piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega./…/ Rajatava tee osas tuleb antud piirkonnas samuti arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega.

Palusite hinnata asutuse pädevusvaldkonna osas KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Muinsuskaitseamet on arvamusel, et projekti eksperdina kaasatud Arheoloogiakeskus MTÜ, tagab nõuetekohane arheoloogiapärandi uuringute läbiviimise.

Teemat täpsustati MuKAga.

KMH programmi ptk-i 5.3.1 täiendati infoga, et ühishaua täpsed piirid on teadmata ning seega tuleb piirkonnas kaevetöid tehes olla tähelepanelik ning projekti elluviimisel arvestada arheoloogiliste leidude, kultuurkihi ja võimalike matuste ilmsikstuleku võimalusega. 50 m kaitsevöödi kattuvust projektialaga hinnatakse KMH aruande koostamisel, kui on selgunud täpne projektlahendus. Projekteerijale on info mälestise ja selle kaitsevööndi kohta edastatud.

Lisaks märgime, et KMH programmi ptk-is 7.3.6 on juba välja toodud, et kui kavandatava tegevusega seoses teede, kraavide ja trasside rajamisel või muude mulla- ja kaevetööde tegemisel avastatakse arheoloogiline kultuurkiht või maasse, veekogusse või selle põhjasetetesse mattunud ajaloolised ehituskonstruktsioonid, on leidja kohustatud tööd peatama, säilitama koha muutmata kujul ning viivitamata teavitama sellest Muinsuskaitseametit.

4. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA)

18.11.2021 nr 6.2-1/10351-1

1. Peame oluliseks, et KMH käsitleks eelprojektiga kavandatavate tegevuste piirkonda jäävate maaparandussüsteemide (MPS) edaspidist toimimist tagavaid meetmeid. Arvestada tuleb MPS-de reguleeriva võrgu (drenaažisüsteemide) rekonstrueerimise vajadusega, sest teerajatiste alla jäävad dreenid tuleb likvideerida, tee alt läbi kulgevate (transiit) kollektorite torud aga asendada nõuetekohastega. Samuti tuleb hinnata MPS-i eesvooludesse juhitava koondatud sademevee hulga suurenemisest tulenevat eesvoolude ja truupide võimaliku rekonstrueerimise vajadust.

1. Kiri on edastatud projektijuhile ja projekteerijale, kuna maaparandus kuulub projekteerimise valdkonda.

KMH aruande koostamisel lähtutakse maantee eelprojekti lahendusest, mille koostamisel tuleb eelprojekti tehnilise kirjelduse punkti 9.8.2 kohaselt selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad MPS-d ning Põllumajandus- ja Toiduametilt või maaparandussüsteemi valdajalt taotleda tehnilised tingimused MPS-de ümberehituse projekti koostamiseks tagamaks MPS-i funktsioneerimise.

KMH programmi ptk-is 5.4.6 korrigeeriti MPS-ide nimekirja ja lisati viide tehnilise kirjelduse MPS-e käsitlevale punktile.

2. Ühtlasi juhime tähelepanu, et kõik käsitletava riigitee lõigu ehitamisest tulenevad MPS-ide rekonstrueerimise ja/või ümberehitamise projektid ning järgnevalt teostatavad tööd peavad valmima enne või samaaegselt teerajatiste ning nende pinnavee ärajuhtimissüsteemide ehitamisega, et

2. Ei ole KMH teema. Viidatud nõudega tuleb arvestada ehitushanke ja ehitustööde korraldamisel. Projekti saab lisada vastavasisulise märke.

KMH programmi ei ole vajalik täiendada.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

65 / 68

Jrk nr

Asutus, kirja kuupäev ja number

Seisukoht KMH programmi või teeprojekti kohta Kommentaar seisukohaga arvestamise kohta

vältida ehitusaegset lähialade pinnase kuivendusrežiimi halvenemist ja ennetada valingveest tingitud avariiohtu.

3. Soovitame KMH eksperdirühma koosseisu lisada maaparanduse pädevusega ekspert.

3. Maaparanduse teema kuulub projekteerimise valdkonda ning maaparanduse eksperdi kaasamise vajaduse otsustab projekteerimismeeskond. KMH ei tegele projekteerimisega ja seetõttu ei kuulu KMH töörühma maaparanduse ekspert nagu ka nt maantee projekteerija, silla ekspert jne.

KMH programmi ei ole vajalik täiendada.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

9.3. Ülevaade KMH programmi avalikustamisest ja selle tulemustest

Peatükk koostatakse pärast avalikustamise toimumist.

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

67 / 68

10. KMH lähtematerjalid

Alljärgnevalt on toodud KMH läbiviimisel arvestamisele kuuluvate dokumentide ja olulisemate uuringute esialgne loetelu:

- Asjakohased riiklikud, maakonna ning valla arengukavad ja strateegiad

- Asjakohased õigusaktid

- Eesti Eluslooduse Infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur

- Eesti riigimaanteede loomaohtlikkuse kaardirakendus 2009-2018. Maanteeamet, OÜ Hendrikson & Ko. https://hendrikson.ee/maps/Loomaohtlikkus/

- Eesti välisõhu kvaliteet kodulehekülg ohuseire.ee

- Geoloogiline baaskaart. 5441 Tartu. EGK 2007

- Hankedokumendid. Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu eelprojekti koostamine. Lisa III – Tehniline kirjeldus. Lisa 2. Transpordiamet

- Kambja valla elanike liikuvusuuring. Analüüs Kambja valla üldplaneeringu koostamiseks. SEI Tallinn, 2021 https://www.kambja.ee/documents/14614280/17918457/Liikuvusuuring_Kambja_v2_2704 2021_puhas.pdf/66d88fb3-5a5e-419a-8ca6-86faa3f71e55

- Kambja valla koduleht https://www.kambja.ee/statistika

- Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. Kambja Vallavalitsus, OÜ Entec Eesti, 2018

- Keskkonnaministeeriumi koduleht (KMH juhendmaterjalid) Keskkonnamõju hindamine | Keskkonnaministeerium (envir.ee)

- Keskkonnaregister register.keskkonnainfo.ee

- Kohaliku omavalitsuse detailplaneeringute andmebaas (EVALD)

- KOTKAS heiteallikate register KOTKAS - AVE 2.5.50 (envir.ee)

- Kultuurimälestiste register: https://register.muinas.ee/

- Maa-ameti kaardirakendused (maainfo, planeeringud, kitsendused, maardlad, looduskaitse, Natura 2000, karuputke levialad, kultuurimälestised, pärandkultuur, ohtlikud ettevõtted, maaparandussüsteemid, teeregister jms)

- Metsaportaal. Keskkonnaamet. https://register.metsad.ee/#/

- Muud piirkonna kohta koostatud asjakohased uuringud ja analüüsid

- Nõo valla üldplaneering https://nvv.kovtp.ee/uldplaneering

- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Seletuskiri. Töö nr 13/2017. OÜ Toner-Projekt, 2018

- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Vaga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekt. Liiklusuuringud. Töö nr 0917/52. Liikluslahendus OÜ, 2018

- Põhimaantee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo lõigu ehituse eskiisprojekti koostamine. Tartu-Nõo ulukiuuring. Töö nr 2017-7. OÜ Rewild, 2018

- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga maantee äärse Haaviku tee 1 ja 3 kinnistu müratõkkesein. Eelprojekt. Roadplan OÜ, 2021

Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 Tartu-Nõo lõigu eelprojekt

KMH Programm

68 / 68

- Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 141,52-141,62 asuv Riia mnt 229 kinnistu ja km 143,85- 143,97 Haaviku tee 1 ja 3 kinnistute müratõkkeseinte eelprojektide liiklusmüra hinnang. Akukon Eesti OÜ, 2021

- Tartu maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus, Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talitlus. Tartu, 2019

- Tartu ümbersõidu ning Tartu-Elva teelõigu projekteerimine. KMH lõpparuanne. OÜ Hendrikson & Ko, 2009

- Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020- 2030. Lisa II. Õhusaasteainete piiriülene kauglevi. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ Keskkonnaministeeriumi juhtimisel, 2019. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/276

- Tegevuse kavandamiseks läbi viidud muud alusuuringud ja analüüsid

- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 https://www.mkm.ee/sites/default/files/mkm_transpordi_ja_liikuvuse_arengukava_2020_a 4_web_small.pdf

- Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021-2035 KSH aruanne. SEI Tallinn, Hendrikson & Ko OÜ, 2021

- Transpordiameti Teeregister (mnt.ee)

Nimekiri ei ole lõplik, see täieneb ja täpsustub KMH läbiviimise käigus lähtudes vastavate teemade käsitlemisel kasutatavatest täiendavatest allikatest. Osaliselt on KMH programmi koostamiseks kasutatud materjalide viited leitavad joonealuste viidetena. Kasutatud materjalide täpsustatud loetelu esitatakse KMH aruandes.

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

15.02.2022 nr 8-1/22-045/3455-1

Riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km

138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo lõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH

programmi avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu teade

Transpordiamet teatab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS)

§ 16 alusel riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo eelprojektiga

kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (KMH) programmi avalikust väljapanekust ja

avaliku arutelu toimumisest.

KMH algatati Transpordiameti keskkonnakorralduse juhi 13.08.2021 otsusega nr 1.1-2/21/118.

Projekti eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi‒Tartu‒Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu‒Nõo

lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada teedevõrgu asukoht

ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav lõik asub Tartu

maakonnas Kambja ja Nõo valdades ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse alevikku,

Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Kavandatava tegevuse arendaja ja otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn).

Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti projekteerimise osakonna

projektijuht Tiit Vunk (e-post [email protected], tel 5918 5199). Keskkonnamõju

hindamise menetlust puudutavates küsimustes on kontaktisikuks Transpordiameti projekteerimise

osakonna keskkonna peaspetsialist Deve Andreson (e-post [email protected],

tel 5682 0377).

Keskkonnamõju hindaja on Skepast&Puhkim OÜ (juhtekspert ja kontaktisik on Veronika Verš,

aadress: Laki põik 2, 12919 Tallinn, e-post [email protected], tel 664 5808).

KMH programmiga on võimalik tutvuda avaliku väljapaneku ajal 21.02-06.03.2022

Transpordiameti kodulehel: Riigitee 3 (E264) Jõhvi-Tartu-Valga km 138,4-152,0 asuva Tartu-Nõo

lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste KMH programmi avaliku väljapaneku ja avaliku

arutelu teade | Maanteeamet (mnt.ee) (www.transpordiamet.ee - rubriik „Maanteed, veeteed,

õhuruum“ → „Keskkonnamõju“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“).

2 (2)

Avaliku väljapaneku vältel saab KMH programmi kohta esitada kirjalikke ettepanekuid, küsimusi

ja vastuväiteid KMH eksperdile (Skepast&Puhkim OÜ, [email protected]) ning

arendajale/otsustajale (Transpordiamet, [email protected]).

KMH programmi avalik arutelu toimub 10.03.2022 kell 17.00 aadressil Ringtee 1, Tõrvandi,

61715 Tartu maakond (sisenemine Tõrvandi Raamatukogu uksest) ning samal ajal

ülekandena veebikeskkonnas MS Teams. Avaliku aruteluga saab liituda järgneval lingil: Liitu

avaliku aruteluga.

COVID-19 leviku tõttu palume ohutuse tagamiseks võimalusel ühineda avaliku aruteluga MS

Teams veebikeskkonna vahendusel. Vastavalt hetkel siseruumides toimuvatele avalikele üritustele

ja kogunemistele kehtestatud piirangutega tuleb arutelul kohapeal osaledes esitada kehtiv COVIDi

tõend vaktsineerituse või läbipõdemise kohta koos isikut tõendava dokumendiga ning kanda

maski. Palume jälgida piirangute kohta infot jooksvalt www.kriis.ee lehel ning juhul, kui olukord

muutub ning avalikud kogunemised siseruumides keelatakse, toimub arutelu ainult

veebikeskkonnas MS Teams e-aruteluna.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

keskkonnakorralduse juht

projekteerimise osakond

Lisa. Tartu-Nõo KMH programm

Deve Andreson

6119414, [email protected]

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud menetlusosaline

Meie 30.04.2024 nr 8-5/24/7426-1

Riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km

138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu

eelprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamise aruande

nõuetele vastavaks tunnistamise teade

Transpordiamet annab keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 22

lõike 7 alusel teada, et tunnistas keskkonnakorralduse üksuse juhi 23.04.2024 otsusega nr 1.1-

2/24/48 nõuetele vastavaks riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo

lõigu eelprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) aruande.

Kavandatava tegevuse eesmärgiks on riigitee 3 (E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152,0 asuva

Tartu–Nõo lõigu projekteerimine 2+2 ristlõikega maanteeks. Projektiga tuleb täpsustada

teedevõrgu asukoht ja omand ning määrata teemaa vajadus projekteeritaval lõigul. Kavandatav

lõik asub Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas ning läbib Räni alevikku, Lemmatsi küla, Külitse

alevikku, Nõgiaru küla, Järiste küla ja Meeri küla. Lõik piirneb Tartu linna ja Nõo alevikuga.

Kavandatava tegevuse arendaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn).

Kontaktisikuks eelprojekti puudutavates küsimustes on Transpordiameti projekteerimise üksuse

projektijuht Tiit Vunk (e-post [email protected], tel 5918 5199).

Otsustaja on Transpordiamet (aadress: Valge 4, 11413 Tallinn). Kontaktisikuks KMH menetlust

puudutavates küsimustes on Transpordiameti keskkonnakorralduse üksuse peaspetsialist Deve

Andreson (e-post [email protected], tel 5863 9727).

Keskkonnamõju hindaja on OÜ Hendrikson & Ko (aadress: Raekoja plats 9, 51004 Tartu).

Juhtekspert ja kontaktisik on Jaak Järvekülg (e-post [email protected], tel 5567 4693).

KMH aruande ja selle nõuetele vastavaks tunnistamise otsusega on võimalik tutvuda

Transpordiameti kodulehel aadressil www.transpordiamet.ee (rubriik „Teehoid ja

liikluskorraldus“ → „Keskkond“ → „Keskkonnamõju hindamise teated“), otselink Riigitee 3

(E264) Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4–152,0 asuva Tartu–Nõo lõigu eelprojektiga kavandatavate

tegevuste keskkonnamõju hindamise aruande nõuetele vastavaks tunnistamise teade |

Transpordiamet.

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Villu Lükk

juhataja

planeerimise osakonna keskkonnakorralduse üksus

Deve Andreson

58639727, [email protected]