| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2894 |
| Registreeritud | 30.04.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Ruth Rajaveer |
| Originaal | Ava uues aknas |
Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /
www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658
Priit Pari
OÜ Kuldsaare Lihaveis
Teie 08.04.2024
Meie 30.04.2024 nr 7-9/24/7255-2
Veiste karjatamine Merekindluse
katastriüksusel
Austatud Priit Pari
Pöördusite Keskkonnaameti poole, et saada kooskõlastus veiste karjatamiseks Merekindluse
maaüksusel katastritunnusega 72701:002:0989.
Merekindluse (72701:002:0989) maaüksus paikneb täies ulatuses Vääna-Posti nahkhiirte
püsielupaigas (KLO3000562) Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaiga piirangu- ja
sihtkaitsevööndis. Tegevuste kavandamisel tuleb arvestada looduskaitseseadusega1 (edaspidi
LKS) ja Keskkonnaministri 12.07.2006 määrusega nr 50 „Nahkhiirte Vääna-Viti, Vääna-Posti
ja Laagri püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri).
Püsielupaiga piires on tegemist ka Natura 2000 võrgustikku kuuluva Vääna-Posti loodusalaga
(RAH0000660), mille kaitse-eesmärgiks on elupaigatüüp lood (alvarid – *6280) ja II
kaitsekategooria kaitsealuse liigi tiigilendlase (Myotis dasycneme) elupaik2.
Keskkonnaregistri andmetel paikneb antud katastril II kaitsekategooria liigid veelendlane
(Myotis daubentonii), habelendlane (Myotis mystacinus), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus),
põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), tiigilendlane (Myotis dasycneme) ja tõmmulendlane
(Myotis brandtii). Kõik eelpool nimetatud liigid on ühtlasi ka Vääna-Posti nahkhiirte
püsielupaiga kaitse eesmärkidest.
Umbes 0,1 ha ulatuses on keskkonnaregistri andmetel Merekindluse (72701:002:0989)
maaüksusel inventeeritud elupaigatüübid puiskarjamaad (9070) ning kuivad niidud lubjarikkal
mullal (6210). Ortofotolt vaadates ulatuvad pärandniidu piirid tõenäoliselt kaugemale
maaüksusele. Pärandniitude täpsed piirid ja seisundi saab Keskkonnaamet anda pärast
maaüksusel tehtud elupaigatüüpide inventuuri, mida on võimalik teostada 2024 aasta
vegetatsiooniperioodil.
Kaitse-eeskirja § 5 lg 1 p 4 kohaselt on sihtkaitsevööndis valitseja nõusolekul lubatud koosluse
kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu
tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste säilimiseks vajalik tegevus. Kaitse-eeskirja
1 Looduskaitseseadus (kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008) 2 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ lisa 1 p 2 ap 523
2 (2)
§ 6 lg 2 kohaselt on piiranguvööndis kohustuslik säilitada koosluse liikide ja vanuse
mitmekesisust kõrghaljastuse üldilme säilitamiseks.
Eestis levinud nahkhiireliigid toituvad peamiselt putukatest, kuid toidus võib esineda ka
ämblikulaadseid. Toitumispaikadena on eelistatud loodusliku ja mitmekesise taimestikuga
veekogud ja nende kaldapuistud, putukarikkad lagedad alad (metsalagendikud, puu- ja
põõsagruppidega rohumaad jm)3, mistõttu on neile soodne ka pärandniitude avatuna hoidmine.
Niitude taastamine ja hooldamine on kooskõlas ka Vääna-Viti ja Vääna-Posti loodusala (Vääna-
Viti ja Vääna-Posti nahkhiirte püsielupaikade) kaitsekorralduskavaga4.
Eelöeldust lähtudes on Keskkonnaamet seisukohal, et loodusväärtuste ning nahkhiirte
toitumispaikade säilimiseks on karjatamine vajalik tegevus Vääna-Posti nahkhiirte
püsielupaigas. Arvestades karjatamise positiivset mõju potentsiaalsetele elupaikadele
kooskõlastab Keskkonnaamet veiste karjatamise Merekindluse (72701:002:0989)
maaüksusel. Lisaks juhime tähelepanu, et Merekindluse maaüksusel paikneb
muinsuskaitseobjekt Peeter Suure Merekindluse Vääna-Posti positsiooni eriotstarbeline varjend
nr. 1. Kui veiseid soovitakse karjatada kogu katastri ulatuses, siis selleks on vaja küsida
kooskõlastust ka Muinsuskaitseametilt. Esmaseid hooldustöid võib kooskõlastatult
Muinsuskaitseametiga teostada maaomanik või rentnik.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Gunnar Sein
juhataja
maahoolduse büroo
Teadmiseks: RMK edela regiooni metsaülem Jaan Schults ([email protected])
Evelin Loel 5688 4341
3 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava (kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori 15.03.2017 käskkirjaga nr 1-1/17/150) 4 Kinnitatud Keskkonnaameti peadirektori asetäitja 9.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/178