Kuklasperede ümberasustamise juhend 1. Kuklaseperede ümberasustamise vajadus. Kuklaseperede ümberasustamine on vajalik järgmistel juhtudel: 1.1 kui kuklasepere elu sattub mingi majandusliku tegevuse (raied, ehitus- ja kaevetööd jms.) tõttu otsesesse ohtu. 1.2 kui mingi majandustegevuse (lageraied, ehitustegevus jms.) tulemusel muutub kuklaste elu- ja toitumiskeskkond neile edasiseks elamiseks sobimatuks. 1.3 kui kuklasepere tegevus muutub inimeste elule liigselt häirivaks. Viimase põhjuse osakaalu kuklaste pesakuhilate ümberasustamistel tuleks viia miiniumini. Selleks on vajalik selgitustöö elanike hulgas, kus inimesed saaksid teada, et kuklased on inimestele täiesti ohutud putukad, nad on kasulikud ja väga huvitava eluviisiga. 2. Kuklaseperede ümberasustamiseks vajalikud eeltööd ja uurimused. 2.1 Tuleb määrata ümberasustamisele kuuluvate kuklaseperede liigiline kuuluvus. Kuklaseliikide määramine toimub binokulaari abil. Kogenud spetsialist saab hakkama ka suure suurendusega (10-20 kordne) luubiga. Kuklaseliigi määramisel tuleks kasutada erialaspetsialisti abi. 2.2 Tuleb leida kuklaseperede ümberasustamiseks sobilikud metsakooslused. Ümberasustatava kuklasepere uus asukoht peab olema vanast asukohast vähemalt 500 meetri kaugusel. Kuklastele sobivad parasniisked ja kuivemad metsakooslused, kus ei ole karta üleujutusi. Nendes metsakooslustes ei tohi olla ümberasustavate või ka teiste sipelgaliikide elujõulisi peresid. (Välja arvatud raudkuklase Formica fusca pered) Ümberasustamiseks sobivad hästi mittemetsamaadele (põllud, mitmesugused karjäärid jms. alad) rajatud metsakultuurid, kus kuhilpesi moodustavad kuklasepered üldjuhul täielikult puuduvad. Metsaosas peab olema häilusid, kuhu asetatud kuklase psakuhil saab päevas vähemalt paar tundi päikesepaistet. Hea, kui metsakoosluses on ka nooremaid või keskealisi kuuski, mis on kuklastele parimateks lehetäipuudeks. 2.3 Tuleb teostada kontrollvaatlusi kuklaseperedele sobiva ümberasustamise aja

leidmiseks(Vt. Punkt 3.) 3. Kuklaseperede ümberasustamiseks sobivad ajad. 3.1 Parim aeg kuklaseperede ümberasustamiseks on varakevadel, kuklaseperede nö. “soojatuuma” ajal. Tavaliselt on see aprilli esimesel poolel, lume sulamise ajal või kohe peale lume sulamist, kui kuklased kogunevad massiliselt pesa pinnale. Sel ajal kuklase pesakuhila ülemine, päikesepoolne osa lausa “mustab” sipelgatest. See on nö. “soojatuuma” periood, kus kuklased on massiliselt kogunenud pesakuhila pinnale ja pesakuhila pindmisse osasse. Sel ajal viibivad ka kuklasepere emasipelgad pesa pindmises osas, kuhu nad munevad oma esimesed munakurnad, millest arenevad suguloomad (emased ja isased sipelgad). See kuklaseperede ümberasustamiseks ülimalt sobilik aeg kestab kahjuks aga vaid ca nädal aega. Peale selle laskuvad emasipelgad jälle pesa sügavustesse ja ka töösipelgad lähevad pesas laiali. 3.2 Järgmine kuklaseperede ümberasustamise periood tekkib ca kuu aega hiljem – mais, siis kui kevadel emasipelgate esimestest munakurnadest arenenud nukud oma arenemise lõpetavad ja peatselt on algamas emas- ja isassipelgate nukkudest koorumine. Seda “võimalust” tuleb kasutada siis, kui eelkirjeldatud “soojatuuma” perioodil mingil põhjusel ei

olnud võimalik kuklasepere ümberasustamist teostada ja ümberasustamist ei ole võimalik järgmise aasta kevadesse edasi lükata. 4. Kuklaseperede ümberasustamise kirjeldus. Kuklaseperede ümberasustamisega tuleks alustada varahommikul ja soovida võiks selleks tööks selget päikesepaistelist ilma. 4.1 Kuklaseperede ümberasustamine varakevadel soojatuuma” perioodil on suhteliselt kerge. Selleks tuleb vaid pesa ülemine pool kühvlitega kottidesse kühveldada, kotid nummerdada ja autosse laadida. (Praktikas on osutunud sobilikumaks AS Horizoni poolt toodetavad pruunist jõupaberist valmistatud paberikotid.) Sõltuvalt pesakuhila suurusest saame ühest pesast ca 50 kuni 200 liitrit kuklastega pesamaterjali. See materjal viiakse eelnevalt väljavalitud metsaosadesse. Kuklaseperele määratud asukoht peaks olema kuiv ja võimaluse piires sarnanema pesakuhila endise asukohaga. Enne pesamaterjali mahakallamist tuleks teha pesale alus, milleks kasutada jämedaid puuoksi ja muud kuivemat puumaterjali. Hästi sobib kuklasepesa aluseks ka vana känd, milles puudub mõni teine sipelgapere. Sellele pesaalusele (või vanale kännule) kottides olev pesamaterjal kallataksegi. Pesamaterjal kallatakse uude asupaika vastupidises järjestuses kottide täitmisele ümberasustamisele kuulunud kohast. 4.2 Kuklasepere ümberasustamine emas- ja isaskuklaste nukkude perioodil on üldiselt sarnane kuid tunduvalt töömahukam. Samas on aga ümberasustamise tulemuslikkus väiksem. Põhjuseks on see, et kuklaseemad on sellel ajal pesa sügavamates osades, kus nende kättesaamine on ülimalt raske ja suur osa neist võib (ja sageli jääbki) vanasse kohta alles. Ümberasustamine sellel perioodil võib olla edukus juhul, kui igasse ümberasustatud pessa “sattuks” nii emas-, kui ka isassipelgate nukke. (Looduses toodab üks kuklasepere emassipelgaid, teine isassipelgaid.) Kuklaseperede ümberasustamisel sellel perioodil tuleb emassipelgaid “tootvale” perele lisada isassipelgate nukke ja isassipelgaid “tootvale” perele emassipelgate nukke. Koorunud noored emas- ja isasipelgad paaruvad sel juhul pesa pinnal ja paarunud emasipelgad tiritakse töölissipelgate poolt koheselt pessa. Kuna sellel perioodil tuleb pesamaterjali välja kaevata sügavamalt, siis võime “kohata” ka mitmeid pesaparasiitputukaid, nagu näiteks kuldpõrnika tõugud. Kuldpõrnika tõugud (väliselt sarnased maipõrnika tõukudega) tuleb pesamaterjalist kindlasti eraldada, kuna nad on väga kahjulikud kuklasepere arengule. 5. Ümberasustatud kuklaseperede hooldamine ja kaitse. Ümberasustatud kuklaseperele tuleks vahetult peale “ümberasustamisprotseduuri” lõpetamist anda mõnisada grammi suhkrut, mis niisutatult tuleb panna vahetult pesakuhila juurde, näiteks suuremate puukooretükkide vms. vahele. Ümberasustatud peredele võivad suurt kahju tekitada rähnid, sipelganukkude ja sipelgate söömise ning pesakuhilasse aukude “kaevamisega”. Selle vältimiseks tuleks ümberasustatud pesakuhilad katta võrguga kaetud püramiidikujulise telgiga. Võrgu silma suuruseks on 2 – 4 cm. Ümberasustatud kuklaseperesid tuleks esialgu aeg-ajalt külastada, et veenduda ümberasustamise õnnestumises. Kui märkame, et pesa on loid ja on arvata, et perre sattus vähe emaseid siis saab olukorda järgmisel aastal parandada selle pesakuhila pinnale erinevast soost vastkooruvaid suguloomade nukke tuues. Töösipelgad tassivad sipelga suguloomade nukud kiiresti pesasse, kus nad varsti kooruvad ja pesa pinnal paaruvad. Paarunud emasipelgad tassitakse pesasse. Ühele pesale piisab 200 vastkooruvast, erinevast soost sipelgate suguloomade nukust. Juhendi koostas: Kaarel Aruste

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Bert Holm

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 15.04.2024

Meie 30.04.2024 nr 7-11/24/7808-2

Luba kuklaspesade ümberasustamiseks

Taotlesite luba ümber asustada 15 kuklaste pesa riigimaalt katastriüksustelt Putkaste metskond

50, Tihu looduskaitseala 2 ja Putkaste metskond 42 (vastavalt tunnustega 17501:001:0027;

39201:003:0057; 39201:003:0130), mis asuvad Tihu looduskaitseala Tihu järvede

sihtkaitsevööndis Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Õngu ja Leigri külas (kaart Teie kirjas

looduskaitsetöö lähteülesandes nr 1870). Tihu looduskaitsealal veerežiimi taastamistöö

(Keskkonnaameti 05.08.2022 kooskõlastus nr 7-9/22/7687-13) käigus suletavate kraavide

vallidel on kuklasepesad, mis pärast paisude rajamist kraavidele võivad saada üle ujutatud või

jääda eraldatusesse väikesele maalapile. Kuklasepead on vaja ümber asustada kohtadesse, kus

maapind on kõrgem ja pole üleujutuse ohtu. Ümberasustamine on vajalik just pesade

ellujäämiseks.

Kuklased kuuluvad looduskaitsealuste loomaliikide III kategooriasse. Kuklasepesa

ümberasustamine toimub Keskkonnaameti loal1 ja eksperdi poolt koostatud juhendi kohaselt2.

Vastav juhend on kirjale lisatud (Lisa 1). Ümberasustamise kulud kannab ümberasustaja3,

kusjuures ümberasustamisel tuleb tagada kaitsealuse liigi isendi (antud juhul pesakonna)

elujõulisuse säilimine4.

Ümberasustamine võib toimuda vaid siis, kui see ei kahjusta liigi soodsat seisundit5 ja

ümberasustatava liigi kaitseks pole moodustatud püsielupaika6 ning on tagatud sigimisvõime

säilimine. Kuklasepesa teisaldamine õigel viisil (sobiv aastaaeg ja meetod) on

kuklasepesakonnale ohutu meede, mis ei kahjusta oluliselt kaitsealuse liigi pesakonna

elujõulisust ega mõjuta liigi soodsat seisundit.

Et tagada ümberasustatud pesade elujõulisus, on otsitud pesade teisaldamiseks sobiv piirkond

võimalikult lähedal nende praegustele asukohtadele. Õngu raba veerežiimi taastamispiirkonnas

paiknevad 15 kuklasepesa võib ümber asustada Hiiu maakonnas Hiiumaa vallas Leigri ja Õngu

külas paiknevale RMK hallatavale riigimaale lähteülesandes kirjeldatud piirkondadesse.

Ümberasustatud pesa peaks metsa servast jääma umbes 10 m kaugusele ja samas peab vähemalt

mingil ajal päevast paistma pesa uuele asukohale ka otsene päike. Olemasolevad kuklaste pesad

ei tohi ümberasustatud pesale jääda lähemale kui 50 m.

Lähteülesandes on pandud teisaldamisele ajaline piirang 15.04-31.07, kuid arvestades, et

kuklaste teisaldamine on kõige sobivam just kevadel aprillis-mais (erandlikult tehakse seda

juunis ja väga harva juulis), siis antud juhul ei tuleks lindude pesitsusaegset piirangut kogu

1 „Looduskaitseseaduse“ (edaspidi LKS) (https://www.riigiteataja.ee/akt/122122023008?leiaKehtiv) § 58 lõige 2 2 Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2004. a määruse nr 248 „Kaitsealuse liigi ümberasustamise kord“

(https://www.riigiteataja.ee/akt/783077?leiaKehtiv) § 4 lõige 3 3 Sama määruse § 5 lõige 7 4 Sama määruse § 5 lõige 8 5 LKS § 58 lõige 5 6 LKS § 4 lõige 5

2 (2)

ulatuses järgida. Augustis on kuklaste pesade teisaldamiseks juba hilja, sest pesakond peab

jõudma enne talve end uues kohas sisse seada ja vajadusel isegi veidi kolida. Samas soovitakse

pesa maa-alune osa teisaldada masinate abil, mistõttu ei ole päriselt välistatud oht maas

pesitsevatele lindudele. Seepärast soovitame teha teisaldamistööd juulis, mil vähemalt suurem

osa lindude pesakondi on juba lennuvõimestunud või pesast lahkunud, kuid kuklaste

teisaldamiseks on veel viimane aeg.

Ümberasustatava pesa uus asukoht tuleb enne looduses üle vaadata ja teha ettevalmistused pesa

kolimiseks. Uueks asukohaks sobib eelistatult kuuse jalam metsa servas või hõrendikus, et pesa

saaks veidi ka otsest päikesevalgust kagu-, lõuna- või edelasuunalt. Lähikonnas ei tohi olla

olemasolevaid kuklasepesi. Uus koht tuleb juba varem rohust ja samblast puhastada ning

kuivadest kuuse- või männiokstest sinna eelnevalt püramiidjas alus püstitada. Lähteülesandes

on pesa aluse materjal täpsustamata, kuid pesale on parem kuivanud okaspuu puit, mis ei lähe

nii kergelt pesas seenetama.

Pesa tuleb üles kaevata kas varahommikul või enne päikeseloojangut, kui enamus töösipelgaid

on pesas. Pesamaterjali peaks tõstma paberkottidesse või prügikottidesse (kotid

nummerdatakse), kuid mitte üle 100 l ühte kotti, kusjuures eraldi tuleb hoida pesa maapealne

orgaanilisest materjalist osa ja maa-alune mineraalne materjal. Uues kohas tuleb pesamaterjal

kallata kottidest välja vastupidises järjekorras st kõigepealt mineraalne materjal ja seejärel pesa

maapealne osa. Erinevate pesade uute asukohtade vahe peaks olema vähemalt 10 m. Suurema

pesa materjali võiks jagada 2-3 uueks pesaks (paigutada üksteisest ca 4-5 m kaugusele), kuid

siis tuleb jagada ka pesapõhja mineraalne materjal ja koredam pealismaterjal vastavalt kõigi

uute pesade vahel.

Lähtuvalt eelnevast, annab Keskkonnaamet loa Õngu ja Leigri külas riigimaalt katastriüksustelt Putkaste metskond 50, Tihu looduskaitseala 2 ja Putkaste metskond 42 (vastavalt tunnustega 17501:001:0027; 39201:003:0057; 39201:003:0130)asuva 15 kuklasepesa ümberasustamiseks kehtivusega kuni 31.07.2024. Ümberasustamisel tuleb lähtuda juhendist (Lisa 1) ja Teie kirjaga saadetud looduskaitsetöö lähteülesandest nr 1870, kuid lisaks arvestada järgmiste tingimustega:

1) kuklaste ümberasustamist võib teha ajavahemikul 01.-31.07.2024; 2) teisaldatavatele pesadele tuleb teha uues kohas alused okaspuu (metsakuivast)

puidust; 3) võimalusel paigutada pesa kuuse jalamile, et pesale oleks tagatud hea toidubaas.

Peale kuklasepesade ümberasustamist palume saata Keskkonnaametile pesade uued asukohad

(sobivad pesa koordinaadid või kaardikiht, eelistatult MapInfo formaadis).

Täiendavate küsimuste korral võite pöörduda Keskkonnaameti loodushoiutööde

vanemspetsialisti Rita Milleri poole.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Eike Tammekänd

juhataja

loodushoiutööde büroo

Lisa 1. Eksperdiarvamus (kuklased_juhend.pdf);

Rita Miller 53011496

[email protected]