Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitsekorralduskava

K O R R A L D U S

09. aprill 2024 nr 1-3/24/176

Salavalge-Tõrasoo loodusala

kaitsekorralduskava

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel. (allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Hanna Kaarin Hermlin

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

KESKKONNAAMET 2024

Salavalge-Tõrasoo loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

9.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/176

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ................................................................... 21 3.1. Koosluste hooldamis- ja taastamistööd .......................................................................... 25 3.2. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 25 3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine ........................... 25

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 26

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS ‒ looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – kui elupaik on hävinud ja potentsiaalsete elupaikade arvelt ei ole võimalik SDF

eesmärki täita

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

4

1. ALA ISELOOMUSTUS

Kaitstavate alade nimed

Tõrasoo looduskaitseala (KLO1000248), Hundilundi hoiuala (KLO2000175), Paisumaa

hoiuala (KLO2000190), Velise jõe hoiuala (KLO2000143), Ellu metsise püsielupaik

(KLO3001191), Nõlva metsise püsielupaik (KLO3000230), Ahekõnnu metsise

püsielupaik (KLO3000219), Vastja must-toonekure püsielupaik (KLO3002685), Kose

nõmm kroonliudiku püsielupaik (KLO3000763)

Loodusala nimi Salavalge-Tõrasoo loodusala (EE0020314)

Pindala 4535,1 ha

Asukoht ja piirid

Rapla maakond, Kehtna vald, Ahekõnnu, Haakla, Nõlva ja Vastja küla; Märjamaa vald,

Kohtru, Nurtu-Nõlva, Nääri, Paisumaa, Valgu-Vanamõisa ja Vana-Nurtu küla; Rapla

vald, Keo, Metsküla, Nõmmküla, Vahakõnnu ja Valli küla

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 145 „Tõrasoo looduskaitseala kaitse alla

võtmine ja kaitse-eeskiri”

Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas”

Keskkonnaministri 13.01.2005 määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine”

Keskkonnaministri 03.07.2006 määrus nr 43 „Must-toonekure ja suur-konnakotka

püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Keskkonnaministri 17.04.2006 määrus nr 28 „Kaitsealuste seeneliikide püsielupaikade

kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Looduskaitseseadus, § 32 ja 33

Koostaja nimi Hanna Kaarin Hermlin

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 02.11.2022 määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja

kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

5

Salavalge-Tõrasoo loodusala on mitmekülgne ala, kus asub ulatuslikel aladel nii soid, metsi,

poollooduslikke kooslusi kui ka Velise jõgi, mis on kõik ühtlasi elupaigaks kaitsealustele liikidele.

Väärtuste soodne seisund tagatakse loodusliku arengu ning hooldamiste ja taastamiste koostöös.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Kaitsekorralduskava koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja

kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Salavalge-Tõrasoo loodusala KKK on koostatud

tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise

eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

6

Joonis 1. Salavalge-Tõrasoo loodusala ja sinna kuuluv looduskaitseala, hoiualad, PEP-id ja üksikobjektid (aluskaart: Eesti Põhikaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga jaanuar 2024).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esmane elupaikade inventuur toimus alal Natura pilootprojekti raames aastal 2000. Eestimaa

Looduse Fond on aastatel 1994‒2020 pidevalt läbi viinud sooelupaikade inventuure.

Poollooduslike koosluste inventuurid on aastatel 2010‒2021 täpsustanud niiduelupaikade piire ja

varasemaid määranguid. Viimane elupaikade inventuur toimus 2020. aastal Tõrasoo

looduskaitseala territooriumil, mille viis läbi MTÜ Puuseen ekspert Indrek Sell. Inventuuri käigus

täpsustati oluliselt elupaikade piire ning varasemat määrangut. Näiteks olid paljud märjemate

kasvukohtade männikud varasemalt inventeeritud elupaigatüüpi 9080* (soo-lehtmetsad)

kuuluvaks, ent elupaigatüüpide kriteeriumitele vastavad männi enamusega soometsad peaksid

enamikel juhtudel kuuluma hoopis elupaigatüüpi 91D0* (siirdesoo- ja rabametsad).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride andmete põhjal.

Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on kättesaadavad

Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Alal asub kaheksa metsakanaliste koosluste seirejaama, millest ühes (SJB0286000) on aastatel

2011, 2014, 2016, 2017, 2019 ja 2020 distantsloendusel leitud metsist (sealhulgas nii täiskasvanud

emaseid, isaseid ja ka noorlinde).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Loodusalal on vajalik täpsustada mitmete elupaigatüüpide vananenud andmeid: jõed ja ojad

5,8 ha-l, poollooduslikud kooslused 7,7 ha-l, sood 17,2 ha-l ja metsad 134,5 ha-l.

8

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Salavalge-Tõrasoo loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi I

lisasse kantud kooslused ning II lisas nimetatud liigid. Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitse-

eesmärgiks on I lisas nimetatud elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal (6270*), lood ehk alvarid (6280*), sinihelmikakooslused (6410), niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510),

puisniidud (6530*), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja

õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),

puiskarjamaad (9070), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*). II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium

ebracteatum) ja eesti soojumikas (Saussurea alpina ssp. esthonica). Loodusala kaitse-eesmärgiks

tuleb lisada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210*).

Tõrasoo looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste, metsakoosluste, soode

ning kaitsealuste liikide ja nende elupaikade kaitse, linniudirektiivi I lisas nimetatud liigi, mis on

ühtlasi ka II kategooria kaitsealune liik (metsis (Tetrao urogallus)), kaitse, loodusdirektiivi I lisas

nimetatud elupaigatüüpide loodude ehk alvarite (6280*), sinihelmikakoosluste (6410), rabade

(7110*), rikutud, kuid taastumisvõimeliste rabade (7120), siirde- ja õõtsiksoode (7140), liigirikaste

madalsoode (7230), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080)

ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) kaitse, loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigi, mis on

ühtlasi II kategooria kaitsealune liik, ning eesti soojumika (Saussurea alpina ssp. esthonica), mis

on ühtlasi III kategooria kaitsealune liik, elupaikade kaitse. Tõrasoo looduskaitseala kaitse-

eesmärgiks tuleb lisada püst-linalehiku (Thesium ebracteatum) elupaikade kaitse. Kaitse-

eesmärkide seast tuleb eemaldada elupaigatüüp puiskarjamaad (9070). Kaitse-eesmärkide

täiendamisel kaaluda jumalakäpa (Orchis mascula) lisamist siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks.

Jumalakäpa kasvukohtades teostatakse kaitsealal kujundusraieid. Jumalakäpal on alal 12

leiukohta, 106 isendit 25 ha-l.

Hundilundi hoiuala kaitse-eesmärgiks on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja niiskuslembeste kõrgrohustute (6430) kaitse.

Kaitse-eesmärgiks tuleb lisada elupaigatüüp kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja püst-

linalehik (Thesium ebracteatum).

Paisumaa hoiuala kaitse-eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide liigirikkad

niidud lubjavaesel mullal (6270*), lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niitude

(6510), puisniitude (6530*), vanade loodusmetsade (9010*), vanade laialehiste metsade (9020*),

rohunditerikaste kuusikute (9050), puiskarjamaade (9070) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade

(9080*) kaitse.

Velise jõe hoiuala kaitse-eesmärk on I lisas nimetatud elupaigatüüp jõed ja ojad (3260).

Ellu metsise püsielupaiga, Nõlva metsise püsielupaiga, Ahekõnnu metsise püsielupaiga, Vastja

must-toonekure püsielupaiga ja Kose nõmm kroonliudiku püsielupaiga kaitse-eesmärkideks on

9

vastavalt metsis, must-toonekurg ja kroonliudik. Püsielupaikades leidub ka soo- ja metsaelupaiku,

mille kaitse ei ole seatud siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks. Ellu metsise püsielupaik koosneb

piiranguvööndist ja sihtkaitsevööndist, mõlemas leidub elupaigatüüpe siirde- ja õõtsikusood

(7140), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad- ja soo-

lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Nõlva metsise elupaigas asuvad

elupaigad suuremas osas sihtkaitsevööndis, kuid osalt jäävad ka piiranguvööndisse elupaigad

soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0)*. Ahekõnnu metsise

püsielupaiga piiranguvööndis on elupaik vanad loodusmetsad (9010*). Piiranguvööndi kaitsekord

ei ole koosluste kaitseks sobiv. Kava koostamise hetkel on metsise PEP-ide piiranguvööndisse

jäävad metsaelupaigad ajutiselt kaitstud projekteeritava metsaelupaikade looduskaitsealaga, kuid

vajalik on kaitsekorra muutmine, elupaigad tuleb seada siseriiklikuks eesmärgiks.

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel (nii natura_elupaik kiht kui ka KR_plk

kiht). Vastavalt sellele tuleb korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid. Standardandmebaasi

muudatuse põhjenduseks on hilisemate inventuuride järgne andmete täpsustumine

(tüübimuutused). Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist

mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning

kaitsetegevuse oodatavad tulemused. Koosluste ja liikide soodsa seisundi saavutamise või

hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on seatud vastavalt

elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis

märgitud teisiti. Siseriiklikuks eesmärgiks seatud liikide kaitse-eesmärgid on määratud siseriiklike

loodusobjektide kaupa. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

10

Tabel 1. Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Vee-elupaigad

Jõed ja ojad

(3260)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

5,8 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

5,8 ha

Andmete täpsustamine 5,8

ha

Paisutamine

Info puudus

Inventuur/eksper

tiis 5,8 ha

Andmed on

täpsustatud 5,8 ha

Velise jõele jääb

Tooma pais

(PAIS018450)

Täpsemad

meetmed pannakse

paika pärast

inventuuri/eksperti

isi

0,06 / 0,18

Poollooduslikud kooslused

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

3 ha / B

15,6 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

3 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 15,6 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine 18,6

ha

Lisada LoA,

LKA ja HA

eesmärgiks

Heas seisus elupaiku

on säilinud 18,6 ha, sh

18,6 ha taastatud

Asuvad Tõrasoo

looduskaitsealal ja

Hundilundi

hoiualal

0,62‒0,37 / 0,6

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiD – linnudirektiivi lisa number 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

11

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – ei

0,2 ha / A

4,2 ha / C

0,6 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

0,2 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 4,2 ha

Elupaigatüübi seisundi

välja selgitamine 0,6 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine 5 ha

Lisada LoA ja

HA-de

eesmärgiks

Andmete

täpsustamine 0,6

ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 5 ha, sh 5

ha taastatud ja

andmeid on

täpsustatud 0,6 ha

Asuvad

Hundilundi ja

Paisumaa

hoiualadel

0,17‒0,10 /

0,16

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

23,4 ha / B

2,3 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

23,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,3 ha

Võsastumine Hooldamine 18,7

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 25,7 ha, sh

7 ha taastatud

Asuvad

Hundilundi ja

Paisumaa

hoiualadel, kaitse

tagatud

0,86‒0,51 /

0,95

Lood (alvarid)

(6280*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

65 ha / B

34,1 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

65 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 34,1 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine

99,1 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 99,1 ha, sh

99,1 ha taastatud

SDF-i esitatud

7,5 ha, viia

parandus sisse

Asuvad Tõrasoo

looduskaitsealal,

kaitse tagatud

0,99 / 1,04

Sinihelmikakoosl

used (6410)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

5,4 ha / B

3,5 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

5,4 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 3,5 ha

Võsastumine

Kuivendamine

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

8,9 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 8,9 ha, sh

8,9 ha taastatud

Asuvad Tõrasoo

looduskaitsealal,

kaitse tagatud

SDF-is 25,3 ha,

vähenemine

tingitud

varasemast

valemäärangust

(tüübimuutus)

0,89‒0,45 /

1,04

12

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Niiskuslembesed

kõrgrohustud

(6430)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

4,5 ha / C Elupaigatüübi seisundi

parendamine 4,5 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine

4,5 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 4,5 ha, sh

4,5 ha taastatud

Asuvad

Hundilundi

hoiualal, kaitse

tagatud

0,23 / 0,25

Lamminiidud

(6450)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

21,5 ha / B

0,6 ha / C

1,4 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

21,5 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,6 ha

Andmete täpsustamine

1,4 ha

Võsastumine Hooldamine

3,5 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

20 ha

Inventuur 1,4 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 24,9 ha, sh

5 ha taastatud ja

andmeid on

täpsustatud 1,4 ha

Paisumaa hoiualal

kaitstud, Tõrasoo

looduskaitsealal

0,6 ha C

esinduslikkusega

alal kaitseta6

Kaitseta on ka

0,1 ha Velise jõe

hoiualal (nelja

lahustükina,

kaitse-eesmärgiks

pole otstarbekas

lisada)

0,17-0,13 /

0,17

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

45,1 ha / C

5,4 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 45,1 ha

Andmete täpsustamine

5,4 ha

Võsastumine Hooldamine

36,3 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

14,2 ha

Inventuur 5,4 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 50,4 ha, sh

14,2 ha taastatud ja

andmeid on

täpsustatud 5,4 ha

Paisumaa hoiualal

kaitstud,

Hundilundi

hoiualal kaitseta

0,8 ha suurune C

esinduslikkusega

ala teiste

niiduelupaikade

vahel,

hooldamata.7

1,26 / 2,29

6 Kaitse-eesmärkide täiendamisel võib kaaluda kaitse-eesmärgiks lisamist 7 Kaitse-eesmärkide täiendamisel võib kaaluda kaitse-eesmärgiks lisamist

13

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

SDF-is 10,9 ha,

viia parandus sisse

Puisniidud

(6530*)

KE – jah, LoD –I,

LoA – jah

2,4 ha / A

3,2 ha / B

0,3 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

5,6 ha

Andmete täpsustamine

0,3 ha

Võsastumine Hooldamine

2,4 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

3,5 ha

Inventuur 0,3 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 5,9 ha, sh

3,5 ha taastatud ja

andmeid on

täpsustatud 0,3 ha

Asuvad Paisumaa

hoiualal, kaitse

tagatud

SDF-is 11,2 ha,

vähenemine

tingitud varasemast

valemäärangust

(tüübimuutus)

0,30‒0,15 /

0,30

Puiskarjamaad

(9070)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

1,7 ha / B Elupaigatüübi säilitamine

1,7 ha

Võsastumine Taastamine ja

seejärel

hooldamine

1,7 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 1,7 ha, sh

1,7 ha taastatud

Asub Paisumaa

hoiualal, kaitse

tagatud.

Eemaldada

Tõrasoo LKA

kaitse-eesmärkide

seast.

SDF-is 1,2 ha

0,05 / 0,08

Sooelupaigatüübid

Looduslikus

seisundis rabad

(7110*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

35,5 ha / B

0,8 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

35,5 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,8 ha

Kuivendusmõju Veerežiimi

taastamine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 36,3 ha, sh

0,8 ha taastatud

Asub Tõrasoo

looduskaitsealal, B

esinduslikkusega

ala Kose SKV-s

2020. a. inventuuri

kohaselt „elupaiga

seisundi ja

esinduslikkuse

parandamiseks on

0,03 / 0,03

14

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

vajalikud

veerežiimi

taastamistööd

SDF-is 46,5 ha,

vähenemine

tingitud varasemast

valemäärangust

(tüübimuutus – alal

on tegelikult 7120,

raba rikkumine

toimus juba

vähemalt 24 a

tagasi)

Rikutud kuid

taastumisvõimelis

ed rabad (7120)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

11,7 ha / B 11,7 ha elupaigatüübi

teisenemine looduslikus

seisundis rabadeks

(7110*)

Kuivendusmõju Veerežiimi

taastamine

Elupaigatüüpi ei esine

Sõltuvalt asukohast on

11,7 ha kujunemas

elupaigatüübiks 7110*

SDF-is 20,4 ha

Asub Tõrasoo

looduskaitsealal

Kose SKV-s

0,07‒0,04 /

0,53

Siirde- ja

õõtsiksood (7140)

KE – jah/ei, LoD –

I, LoA – jah

5 ha / B

17,2 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

5 ha

Andmete täpsustamine

17,2 ha

Kuivendusmõju

Info puudumine

Looduslikule

arengule jätmine

Inventuur

Heas seisus elupaiku

on säilinud 22,2 ha, sh

andmeid on

täpsustatud 17,2 ha

5 ha kaitstud

Tõrasoo

looduskaitsealal,

17,2 ha kaitseta

Ellu metsise

püsielupaigas,

millest ainult

3,8 ha on SKV-s

Kuivenduskraavide

sulgemise vajadus

selgub inventuuri

järgselt

0,06 / 0,07

15

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

SDF-is 23,9 ha,

vähenemine

tingitud

inventuurijägsest

elupaigapiiri

korrigeerimisest

Nokkheinakooslus

ed (7150)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

Teadmata

seisundiga

SDF-is 0 ha

Kuulub rabade

(7110*) koosseisu,

eraldi ei käsitleta

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

768,1 ha / B

205,7 ha / C

Elupaigatüübi säilitamine

768,1 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 205,7 ha

Kuivendusmõju Looduslikule

arengule jätmine

Veerežiimi

taastamistööd

Heas seisus elupaiku

on säilinud 973,8 ha,

sh 205,7 ha taastatud

Asub Tõrasoo

looduskaitsealal nii

PV-s kui SKV-s

SDF-is 966,9 ha

3,67 / 5,66

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

24,6 ha / A

239,1 ha / B

445,7 ha / C

642,7 ha / p

68,8 ha /

teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi säilitamine

263,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 445,7 ha

Andmete täpsustamine

68,8 ha

Kujunemise potentsiaal

642,7 ha

Kuivendusmõju

Metsaraie

Ebasobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

3,2 ha

Kaitsekorra

muutmine

Inventuur

68,8 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 778,2 ha,

sh 445,7 ha taastunud

ja 68,8 ha andmed

täpsustatud

SDF-is 251,2 ha,

viia parandus sisse

PEP-ides pole

kaitse tagatud

(metsad asuvad ka

PV-s)

1,11 / 1,34

16

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

4,1 ha / A

3,1 ha / B

3,6 / p

Elupaigatüübi säilitamine

7,1 ha

Kujunemise potentsiaal

3,6 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 7,2 ha

Kujunemise

potentsiaal 2,8 ha 3,6-

st

SDF-is 49,5,

vähenemine

tingitud varasemast

valemäärangust

(tüübimuutus – uue

inventuuri kohaselt

9010*)

A ja B

esinduslikkusega

mets asub SKV-s

ja HA-l ehk

kaitstud. Ka p

esinduslikkusega

metsast asub 2,8 ha

SKV-s.

0,10 / 0,10

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

4,8 ha / A

40,9 ha / B

10,4 ha / C

9,6 ha /

teadmata

seisundiga

3,5 ha / p

Elupaigatüübi säilitamine

45,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 13,9 ha (C ja

p)

Andmete täpsustamine

9,6 ha

Ebasobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

13,9 ha

Inventuur 9,6 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 69,2 ha, sh

13,9 ha taastunud ja

9,6 ha andmed

täpsustatud

SDF-is 69,6 ha,

mistõttu tuleb

SKV-s asuvate p

esinduslikkusega

elupaikadega

arvestada

Ellu metsise PEPis

pole PV-s 5,5 ha-l

kaitse tagatud

0,78 / 0,94

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

20,7 ha / B

19,3 ha / C

34 ha /

teadmata

seisundiga

38,8 ha / p

Elupaigatüübi säilitamine

20,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 54,9 ha

Andmete täpsustamine

34‒ha

Kuivendusmõju

Ebasobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

54,9 ha

Inventuur 34 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 88,9 ha, sh

54,9 ha taastunud ja

andmed on täpsustatud

34 ha

Kujunemise

potentsiaal 3,2 ha

SDF-is 172,8 ha,

vähenemine

tingitud varasemast

valemäärangust

(tüübimuutus)

P esinduslikkusega

elupaigast asub

0,25‒0,22 /

0,24

17

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

35,6 ha SKV-s,

arvestada

eesmärkide sekka

Ellu ja Nõlva

metsiste PEPides

pole PV-sse jääval

21,1 ha-l kaitse

tagatud

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

6,1 ha / A

220,6 ha / B

180,1 ha / C

22,1 ha /

teadmata

seisundiga

39,1 ha / p

Elupaigatüübi säilitamine

226,7 ha

Elupaigatüübi seisundi

parendamine 180,1 ha

Andmete täpsustamine

22,1 ha

Kuivendusmõju

Ebasobiv

kaitsekord

Looduslikule

arengule jätmine

180,1 ha

Kaitsekorra

muutmine

Heas seisus elupaiku

on säilinud 428,9 ha,

sh taastunud 180,1 ha

ja andmed on

täpsustatud 34 ha

Kujunemise

potentsiaal 39,1 ha

SDF-is 241,2 ha,

viia parandus sisse

Nõlva ja Ellu

metsiste PEPides

pole PV-sse jääval

9 ha-l kaitse

tagatud

0,97‒0,86 /

1,09

18

Tabel 2. Salavalge-Tõrasoo loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Püst-linalehik

(Thesium

ebracteatum)

LKS – II, KE – ei,

LoA – jah, LoD ‒

II

8697 taime

42,4 ha-l

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 42,4 ha,

arvukusega

vähemalt 8697

taime

Kaitse puudumine

Võsastumine

Lisada Tõrasoo LKA ja

Hundilundi HA kaitse-

eesmärgiks

Kasvukohtade hooldus

42,4 ha

Kasvukoha säilimine

42,4 ha arvukusega

vähemalt 8697 taime

EELISesse kantud 30

leiukohta, kahes neist

arvukuse hinnang puudub

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

Eesti soojumikas

(Saussurea alpina

ssp. esthonica)

LKS – II, KE – jah,

LoA – jah, LoD ‒

II

Vähemalt 1000

taime 788,4 ha-l

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 788,4 ha,

arvukusega

vähemalt 1000

taime

Kuivendusmõju

Võsastumine

Säilitada kasvuala

looduslikku veerežiimi

Poollooduslikel

kasvukohtadel hooldus

6,5 ha

Kasvukoha säilimine

788,4 ha arvukusega

vähemalt 1000 taime

EELISesse kantud 26

leiukohta, arvukuse

hinnang vaid neljal – kahes

kohas 1 taim, ühes 10 võsu

ja ühes 100 kogumikku

Niidul olevate

kasvukohtade hooldamine

PLK hoolduse raames

Siseriiklikud eesmärgid (kaitsealuste loodusobjektide alusel)

Kaunis kuldking

(Cypripedium

calceolus)

LKS – II, KE – jah

(Tõrasoo LKA),

LoA – ei, LoD – II

1166 taime

21,8 ha-l

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 21,8 ha,

arvukusega

vähemalt 1166

taime

Võsastumine Poollooduslikel

kasvukohtadel hooldus

0,5 ha

Kasvukoha säilimine

21,8 ha arvukusega

vähemalt 1166 taime

Hooldamine PLK hoolduse

raames/Hooldamine

liigitegevuskava järgi

Suurem osa leiukohtadest

on metsas

19

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah

(Tõrasoo LKA),

LiD – I, IIB ja IIIB,

LoA – ei

4 kukke (Kosesoo

leiukoht)8

elupaigapindalaga

608,3 ha

9 kukke (Tõrasoo

leiukoht)9

elupaigapindalaga

182,7 ha

Sobiliku elupaiga

säilimine 791 ha-l

Mängus osaleb

vähemalt 13 kukke

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Metsaraie

Kaitsekorra muutmine

(mängupaiga määramine

kogu ulatuses SKV-sse)

Veerežiimi taastamine

13 kukke

Sobilikku elupaika on

säilinud 791 ha

Veerežiimi taastamine

soode taastamise raames

Kosesoo elupaik osaliselt

PV-s ja osaliselt kaitseta,

Kosesoo kaks mängupaika

suures osas SKV-s

Tõrasoo elupaik suures osas

SKV-s, mängupaik

täielikult SKV-s

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah

(Ellu metsise PEP),

LiD – I, IIB ja IIIB,

LoA – ei

1 kukk Kohtru

mängupaigas, 0

kukke Vana-Nurtu

mängupaigas10

elupaigapindalade

ga 508,2 ha

Sobiliku elupaiga

säilimine 508,2 ha-

l

Mängus osaleb

vähemalt 1 kukk

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Metsaraie

Kaitsekorra muutmine

(PEP-i määramine kogu

ulatuses SKV-sse)

Looduslik areng

1 kukk

Sobilikku elupaika on

säilinud 508,2 ha

Langev arvukuse trend

PV-sse jääb 283 ha

elupaikadest

Mänguala kattub suures

osas SKV-ga (mängualad

kokku 222 ha, SKV

225,2 ha)

Kogu PEP kaetud

kuivendusvõrgustikuga

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah

(Nõlva metsise

PEP), LiD – I, IIB

ja IIIB, LoA – ei

0 kukke11 Sobiliku elupaiga

säilimine 228 ha-l

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Metsaraie

Kaitsekorra muutmine

(PEP-i määramine kogu

ulatuses SKV-sse)

Looduslik areng

Sobilikku elupaika on

säilinud 228 ha

Langev arvukuse trend

PV-sse jääb 96,1 ha

elupaika

Mänguala kattub suures

osas SKV-ga (mänguala

134,7 ha, SKV 133,8 ha)

SKV-s asub ka kanakulli

pesitsusterritoorium (10,5

ha) koos pesapuuga

8 2021. a. seireandmed 9 2017. a. seireandmed 10 2023. a. seireandmed 11 2020. a. seireandmed

20

Kogu PEP kaetud

kuivendusvõrgustikuga

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah

(Ahekõnnu metsise

PEP), LiD – I, IIB

ja IIIB, LoA – ei

1‒2 kukke12

elupaigapindalaga

241,6 ha

Sobiliku elupaiga

säilimine 241,6 ha

Mängus osaleb

vähemalt 1 kukk

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Metsaraie

Kaitseta ala 38 ha

PEP-i piiride

korrigeerimine

Looduslik areng

Sobilikku elupaika on

säilinud 241,6 ha

Kolmandik mängualast jääb

PEP-i territooriumilt välja,

teine kolmandik PV-s

Langev arvukuse trend

Kogu PEP kaetud

kuivendusvõrgustikuga

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, KE – jah

(Vastja must-

toonekure PEP),

LiD – I, LoA – ei

Pesapuu

asustamata13

Sobiliku

sigimispaiga

säilimine 10 ha14

Kuivenduse mõjul toimuv

elupaiga kvaliteedi langus

Looduslik areng Sobilikku sigimispaika

on säilinud 10 ha

Pesa ehitati 2022. a, pesa

oli asustatud, kuid

pesitsemist ei toimunud

Kogu PEP kaetud

kuivendusvõrgustikuga

Asub Ahekõnnu metsise

PEP-i sees

Kroonliudik

(Sarcosphaera

coronaria)

LKS – II, KE – jah

(Kose nõmm

kroonliudiku PEP),

LoD – ei, LoA – ei

0 isendit15 Sobiliku

kasvukoha

säilimine 1,8 ha-l

Sobilikku kasvukohta

on säilinud 1,8 ha

Viimati leitud alal 2004. a.

Asub Tõrasoo LKA sees

VEP nr.153001 (ei ole

kehtivat lepingut)

12 2019. a. seireandmed 13 2023. a. seireandmed 14 Must-toonekure PEP-i suurus, pesapuu ja suurem osa tegelikust sigimispaigast asub Ahekõnnu metsise PEP-i SKV-s. 15 2020. a. seireandmed

21

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 4) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (jõed ja ojad) 5,8 ha Inventuur KeA I 203016

2 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (PLKd) 7,7 ha Inventuur KeA I 2030

3 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (sood) 17,2 ha Inventuur KeA I 2030

4 Elupaigatüüpide andmete

täpsustamine (metsad) 134,5 ha Inventuur KeA I 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 18 ha

6 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+5,6 ha

7 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 18 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

16 Elupaigatüüpide andmed peavad olema täpsustunud aastaks 2030.

22

8 Kuivad niidud lubjarikkal

mullal taastamine 5,6 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

9 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal hooldamine

18,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 7 ha

10 Liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal taastamine 7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

11 Lood (alvarid) hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 3,8 ha

12 Lood (alvarid) hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 95,8 ha

13 Lood (alvarid) taastamine 3,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

14 Lood (alvarid) taastamine 95,8 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

15 Sinihelmikakooslused

hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 4 ha

16 Sinihelmikakooslused

hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

+ 4,9 ha

17 Sinihelmikakooslused

taastamine 4 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

18 Sinihelmikakooslused

taastamine 4,9 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

19 Niiskuslembesed

kõrgrohustud hooldamine

0 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 4,5 ha

20 Niiskuslembesed

kõrgrohustud taastamine 4,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

21 Lamminiidud hooldamine 1,6 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 7,8 ha

22 Lamminiidud hooldamine 2,3 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 12 ha

23 Lamminiidud taastamine 7,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

24 Lamminiidud taastamine 12 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

25 36,3 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

23

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude

hooldamine

+ 14,2 ha

26

Aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niitude

taastamine

14,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

27 Puisniitude hooldamine 2,4 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 3,5 ha

28 Puisniitude taastamine 3,5 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

29 Puiskarjamaade hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 1,2 ha

30 Puiskarjamaade hooldamine 0 ha

Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal + 0,5 ha

31 Puiskarjamaade taastamine 1,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

32 Puiskarjamaade taastamine 0,5 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2025

33

Looduslikus seisundis rabad,

rikutud kuid

taastumisvõimelised rabad,

liigirikkad madalsood –

loodusliku veerežiimi

taastamine

253,7 ha Koosluse taastamistöö RMK I 2050

34 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 445,7 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205017

35 Rohunditerikkad kuusikud

(9050) seisundi parendamine 13,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

17 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant.

24

36

Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine

54,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

37

Siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*) seisundi

parendamine

180,1 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu

38 Tähiste hooldamine 9 keskmist

tähist

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK III Igal aastal

Kavad, eeskirjad

39

Kaitsekorralduskava andmete

üle vaatamine ja vajadusel

uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

40 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

41 Kaitsekorra ja kaitse-

eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I 2025

25

3.1. Koosluste hooldamis- ja taastamistööd

Aastal 2022 oli Salavalge-Tõrasoo loodusalal hoolduses olevaid (makstakse hooldustoetust)

poollooduslikke kooslusi 51,2 ha, sealhulgas niidetud 32,1 ha ja karjatatud 19,1 ha. Esimese

prioriteedi töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Aastaks 2025 peavad maaomanikud koostöös KeA-ga taastama 18 ha elupaika kuivad niidud

lubjarikkal mullal, 7 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal, 3,8 ha alvareid, 4 ha

sinihelmikakoosluseid, 4,5 ha niiskuslembelisi kõrgrohustuid, 7,8 ha lamminiite, 14,2 ha aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niite, 3,5 ha puisniite ja 1,2 ha puiskarjamaid. Riigimaale jäävaid

poollooduslikke kooslusi peab aastaks 2025 taastama RMK. Lisaks on esimese prioriteedi töö igal

aastal hooldada kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke kooslusi. Riigimaadel on hooldajaks

RMK, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

3.2. Külastuskorraldus

Salavalge-Tõrasoo loodusala külastavad peamiselt kohalikud elanikud. Alal ei asu ühtegi

tähistatud matkarada ega külastustaristut.

3.3. Hoiuala piiritähiste uuendamine ja täiendavate tähiste paigaldamine

Tõrasoo looduskaitsealale on paigaldatud kolm ja Paisumaa hoiualale kuus keskmise suurusega

tähist. Lisaks asub Tõrasoo looduskaitseala lõunapoolseimal lahustükil infotahvel. Tähiste hooldus

‒ lõhutud/rikud piiritähiste asendamine toimub jooksvalt vastavalt vajadusele. Olemasolevate

tähiste asukohad on nähtavad külastustaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Tähiste paigaldamine ja hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus.

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A. (2019). Eesti pärandkooslused: loopealsed ja kadastikud. Ülevaade

elurikkusest ja väärtustest ning juhend hooldamiseks ja taastamiseks.

Keskkonnaameti tellimusel koostatud juhendmaterjal. Tartu: Nordic Botanical

OÜ.

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2018) Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Kull, T., Leht, M. (2024). Püst-linalehiku (Thesium ebracteatum Hayne) kaitse

tegevuskava. Keskkonnaamet

Kull, T., Sarv, A. (2015) Kauni kuldkinga (Cypripedium calceolus) kaitse tegevuskava.

Keskkonnaamet.

Lotman, S., & Rannap, R. (2020). Rannaniitude hoolduskava. Penijõe: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Metsoja, J.-A. (2020). Luhtade hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

MTÜ Kotkaklubi. (2016). Kotkad ja must-toonekurg 2016. aasta aruanne. Riikliku

keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire programm.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pajula, R., & Ilomets, M. (2012). Juhend loodusdirektiivi I lisa soo-elupaigatüüpide

seisundi hindamiseks. Tallinn: MTÜ Eesti Märgalade Ühing.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Randla, T., Ojaste, I., Viht, E., Tammekänd, I., Leivits, M., Leivits, A., Nellis, R.

(2015). Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava.

Roosaluste, E. (2019). Puisniitude ja puiskarjamaade hoolduskava. Tartu.

Sell, I. (2014). Kroonliudiku (Sarcosphaera coronaria) kaitse tegevuskava eelnõu.