K O R R A L D U S

09. aprill 2024 nr 1-3/24/174

Linnumängu loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Linnumängu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

1

Linnumängu loodusala (hoiuala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

9.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/174

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ................................................................................................... 3 1.1 Uuritus ja seire ......................................................................................................... 5

1.1.1 Inventuurid ja uuringud............................................................................ 5 1.1.2 Riiklik seire .............................................................................................. 5 1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus ............................................................ 5

2. kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................. 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .............................................. 11

KASUTATUD ANDMEALLIKAD .......................................................................... 13

3

ALA ISELOOMUSTUS

Loodusalale jäävad

kaitstavad loodusobjektid

Linnumängu hoiuala (KLO2000183), Lõmmelu metsise

püsielupaik (KLO3000227), Kullimaa metsise püsielupaik

(KLO3000241)

Loodusala nimi Linnumängu loodusala (EE0020328)

Maismaa pindala (ha) 2085,6 ha

Veeosa pindala (ha) 3,7 ha

Pindala kokku (ha) 2089,3 ha

Asukoht ja piirid

Järva maakond, Türi vald, Jõeküla, Karjaküla, Kolu,

Kullimaa ja Kõdu küla ning Pärnu maakond, Põhja-

Pärnumaa vald, Mädara ja Võidula küla

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord

Looduskaitseseadus § 14, 32, 33

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175

„Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas”

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri”

Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise

püsielupaikade kaitse alla võtmine”

Koostaja nimi Lissel Tanni, Kristi Pai

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Loodusala peamiseks väärtuseks on rabad ja metsakooslused, mille soodne seisund

tagatakse läbi loodusliku arengu.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide

saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandale isikule.

Linnumängu loodusala (hoiuala) kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava

vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil

lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KE – jah/ei: liik või elupaigatüüp kas vastavalt on/ei ole nimetatud ala kaitse-

eesmärgina

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide

kaitseks asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

KESE – Keskkonnaseire Infosüsteem

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

KLIM – kliimaministeerium

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks,

säilitamine ei tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi

parendamine (kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga

elupaikade taastamisega (näiteks sood)

5

1.1 Uuritus ja seire 1.1.1 Inventuurid ja uuringud

Varasemad loodusala elupaigatüüpide inventuurid viidi läbi Natura pilootprojekti,

Natura inventuur 2002 ja Eestimaa Looduse Fond 1993, 1994 ja 1997 projekti raames.

Lisaks on loodusalal metsaelupaigatüüpe inventeerinud ka Keskkonnaameti

spetsialistid (Sander Laherand, Tõnis Ruber, Kristi Pai, Riina Kotter).

1.1.2 Riiklik seire

Linnumängu loodusalal on loodusala ja PEP-ide eesmärkidega seonduvalt läbi viidud

ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seiret ja metsakanaliste koosluste seiret.

Ohustatud taimekoosluste (Natura elupaigad) seirejaamad EELISes 2022. aastal

arhiveeriti selgitusega „Kandealusega seotud seirejaamad arhiveeritakse, kuna nende

seirekohtade seireandmed sisestatakse viimastel aastatel ja ka edaspidi KESEsse hoopis

inventeeritud elupaikade kirjetegaˮ. Kanaliste seire eesmärgiks on arvukuse, selle

muutuste ja produktiivsuse jälgimine. Lisaks näeb metoodika ette vaatluste täpse

asukohainfo kogumist, mis võimaldab saadud andmeid kasutada elupaigavaliku

uurimiseks. Seire väljundindikaatoriteks on metsakanaliste arvukust ja

pesitsusedukust kirjeldavad näitajad.

1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

Linnumängu loodusalal viiakse 2024. aastal läbi elupaigatüüpide inventuur vananenud

inventuuriga ja seni inventuuriga katmata aladel kokku u 1261 hektaril. Inventuuri

teostab MTÜ Puuseen ekspert Indrek Sell. Vastavalt uutele andmetele tuleb

korrigeerida ka standardandmebaasi andmeid.

Loodusalal leidub kuivenduskraave, mis on mõjutanud (metsa)elupaigatüüpide

seisundit. Vajalik on loodusalal läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mis

peab selgitama vajalikud taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal.

Lisaks on vaja loodusalal viia läbi soo- ja veeelupaikade inventuur, et hinnata nende

seisund ja planeerida vajalikud kaitsekorralduslikud tegevused.

6

KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Linnumängu loodusala kaitse-eesmärkidena on nimetatud huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), rabad (7110*), nokkheinakooslused (7150), vanad

loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*).

Linnumängu hoiuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud jõed ja ojad (3260), rabad (7110*),

vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*).

Lõmmelu ja Kullimaa metsise püsielupaikade kaitse-eesmärgina on nimetatud metsise

elupaikade kaitse liigi soodsa seisundi tagamiseks. Metsise kaitse nimetatud PEP-ides on

siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks.

Tabelis 1, 2 ja 3 on Linnumängu loodusala, Lõmmelu ja Kullimaa PEP-ide kaitseväärtuste

hoidmisega seotud kaitse-eesmärgid ja soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või

hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on tabelis toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad

tegurid, negatiivsete tegurite ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused.

7

Tabel 1. Linnumängu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esindusl

ikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-I

(%)5

Natura eesmärgid

Huumustoitelised järved

ja järvikud (3160)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

2,4 ha / puudub • elupaigatüübi

säilitamine 2,4 ha

andmete

täpsustamine

looduslikule

arengule jätmine

inventuur

lisada siseriiklikuks

eesmärgiks

heas seisus

elupaika on

säilinud 2,4 ha

andmed on

täpsustatud

0,08276/0,087

4

Jõed ja ojad (3260)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

puudub inventuur

elupaigatüübi ulatuse

ja seisundi

määramiseks

inventuur elupaigatüübi

ulatus ja

seisund on

määratud

-

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

8

Rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

• Kokku 306,4 ha:

- 263,8 ha / A

- 42,6 ha / B

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

306,4 ha (A+B)

kuivendus looduslikule

arengule jätmine

heas seisus

elupaika on

säilinud 306,4

ha

0,22866/0,280

32

Nokkheina-kooslused

(7150)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

ei kaardistata

eraldi

- - looduslikule

arengule jätmine

- SDF-is 0 ha

kuulub rabade

(7110*)

koosseisu, eraldi

ei käsitleta

-

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

Kokku 518,6 ha:

- 419,8 ha / B

- 98,4 ha / C

- 0,4 ha /

puudub

andmed on

vananenud

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

419,8 (B)

seisundi

parendamine 98,4 ha

(C→B)

seisundi hindamine

0,4 ha

looduslikule

arengule jätmine

inventuur

heas seisus

elupaika on

säilinud

518,6 ha

0,7408/0,8957

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

3,9 ha / C

andmed on

vananenud

elupaigatüübi

seisundi

parendamine 3,9 ha

(C→B)

looduslikule

arengule jätmine

inventuur

heas seisus

elupaika on

säilinud 3,9 ha

0,0438/0,0530

6

Okasmetsad oosidel ja

moreenikuhjatistel

(9060)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

puudub

andmed on

vananenud

inventuur

elupaigatüübi

esinemise

väljaselgitamiseks

inventuur elupaigatüübi

seisund on

määratud

kui inventuurist

selgub, et

elupaika ei esine,

siis tuleb kaitse-

eesmärgist

eemaldada

-

9

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

Kokku 9,6 ha:

- 0,9 ha / B

- 8,7 ha / C

andmed on

vananenud

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

0,9 ha (B)

seisundi

parendamine 8,7 ha

(C→B)

kuivendus looduslikule

arengule jätmine

veerežiimi uuring

inventuur

heas seisus

elupaika on

säilinud 9,6 ha

muud meetmed

selguvad pärast

inventuuri ja

veerežiimi

uuringut

0,02742‒

0,024/0,0263

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

KE – jah, LoD – I, LoA –

jah

Kokku 356,3 ha:

- 66,97 ha / A

- 167,1 ha / B

- 122,2 ha / C

andmed on

vananenud

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

234,07 ha (A+B)

seisundi

parendamine 122,2

ha (C→B)

kuivendus looduslikule

arengule jätmine

veerežiimi uuring

inventuur

heas seisus

elupaika on

säilinud 356,3

ha

muud meetmed

selguvad pärast

inventuuri ja

veerežiimi

uuringut

0,8097‒

0,7126/0,9079

Tabel 2. Lõmmelu metsise püsielupaik

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseliiklikud eesmärgid

Metsis (Tetrao

urogallus)

LoA – ei, KE – jah,

LKS – II

2017 – 3 kukke elupaiga säilimine

311,4 ha

mängus on

vähemalt 3 kukke

kuivendus veerežiimi uuring sobilik elupaik on

säilinud 311,4 ha-l

mängus on vähemalt 3

kukke

muud meetmed selguvad

pärast veerežiimi uuringut

10

Tabel 3. Kullimaa metsise püsielupaik

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Metsis (Tetrao

urogallus)

LoA – ei, KE – jah,

LKS – II

2022 – neljas

mängus kokku

5 kukke

elupaiga säilimine

1006,2 ha

mängus on

vähemalt 5 kukke

kuivendus veerežiimi uuring sobilik elupaik on

säilinud 1006,2 ha-l

mängus on vähemalt 5

kukke

muud meetmed selguvad

pärast veerežiimi uuringut

11

KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 4. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, uuringud

1 Veerežiimi uuring Uuring KeA I 2030

2 Metsaelupaikade (9010*, 9050,

9080*, 91D0*, 9060) inventuur Inventuur KeA I 2024

3 Soo- ja veeelupaikade (3160, 3260,

7110*) inventuur Inventuur KeA I 2027

Hooldus, taastamine, ohjamine

4 Metsaelupaikade (9010*, 9050,

9080*, 91D0*) seisundi parendamine 233,2 ha

Koosluste seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu6

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

6 Looduslikule arengule jätmine, kuniks on selgunud ekspertiisi tulemused ja kaitsekorralduslikud tegevused.

12

5 Kaitsekorralduskava andmete

ülevaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

6 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

7 Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra

muutmine KLIM/KeA I 2030

8 Loodusala kaitse-eesmärkide

muutmine

Kaitsekorra

muutmine KLIM I 2028

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Keskkonnaseire Infosüsteem (KESE). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Natura aruandlus (2019).

Keskkonnaministri 13. jaanuari 2005. a määrus nr 1 „Metsise püsielupaikade kaitse

alla võtmine”.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 27. juuli 2006. a määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine

Rapla maakonnas”.