Maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise normtehniliste väljundite edastamine

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Antti Tooming

Kliimaministeerium

[email protected]

22.04.2024 nr 1-18/24/8465

Maaparandussüsteemide negatiivsete

keskkonnamõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise

normtehniliste väljundite edastamine

Austatud Antti Tooming

Käesolevaga edastame Kliiministeeriumile Keskkonnaameti tellimusel Eesti Maaülikooli

juhitud töögrupis 2024. a koostatud maaparandussüsteemide negatiivsete keskkonnamõjude

leevendus- ja kompensatsioonimeetmete rakendamise normtehniliste väljundite eelnõud

(edaspidi eelnõud):

1) maaparanduse uurimistöö nõuded (maaeluministri 20.12.2018 määruse 77 eelnõu ja

seletuskiri);

2) maaparandussüsteemi projekteerimisnormide keskkonnakaitserajatiste peatükid

(maaeluministri 06.05.2019 määruse 45 eelnõu ja seletuskiri);

3) maaparandusrajatiste tüüpjoonised (12 joonist);

4) keskkonnarajatiste projekteerimise tehniline juhend keskkonnarajatiste kavandamiseks.

Nimetatud eelnõude aluseks on Keskkonnaministri 09.09.2021 käskkirjaga nr 1-2/21/387

määratud eraldise „Eraldis maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhise koostamiseks“ toetusel Tartu Ülikooli juhtimisel

2023. a koostatud „Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja

kompensatsioonimeetmete rakendamise juhis“ (edaspidi maaparandusjuhis) ning vastava

juhise rakendatavuse õiguslik analüüs (edaspidi õiguslik analüüs).

Maaparandusjuhise eesmärgiks oli anda olemasoleva teaduskirjanduse ja parimate praktikate

analüüsi põhjal melioratsioonitööde tellijatele, projekteerijatele, kooskõlastajatele ja

loastajatele suunised, millised on tõhusad vältimis-, leevendus-ja kompensatsioonimeetmed,

millega vähendada maaparandussüsteemide võimalikku negatiivset mõju, mis võib tekkida

veekogudele ning märgalade elupaigatüüpidele ja nendega seotud elustikule

maaparandussüsteemide rajamise, uuendamise ja rekonstrueerimistööde või hilisema

maaparandussüsteemi toimimises käigus. Õigusliku analüüsi käigus hinnati juhises toodud

soovituste rakendatavust kehtivas õigusruumis, toodi välja kitsaskohad, võimalikud vastuolud

ning ettepanekud.

Maaparandusjuhise koostamisse olid kaasatud kõik valdkonnaga seotud huvigrupid ja seda

tutvustati lisaks huvigruppidele suunatud kokkusaamisetele ka kahel avalikul seminaril. Juhise

ning selle rakendatavuse õigusliku analüüsi loogiliseks jätkuks oli õigusruumi ja normtehniliste

2 (3)

dokumentide vajalike muudatuste ettevalmistamine, et juhises antud soovitused võimalikult

kiiresti kõigi protsessidesse kaastatud osapoolteni ja praktikasse viia.

Eelnõude koostamise töögruppi olid kaasatud Keskkonnaameti, Eesti Maaülikooli, Riigimetsa

Majandamise Keskuse, Tartu Ülikooli, põllumajandustootjate, maaparanduse projekteerijate ja

ehitajate, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi maakasutuspoliitika osakonna ning

Põllumajandus- ja Toiduameti maaparanduse ja maakasutuse osakonna esindajad.

Käesolevaga üle antavad eelnõud ei lahenda kõiki eelpool mainitud õiguslikus analüüsis välja

toodud kitsaskohti (nt maaomanike talumiskohustuste teemat jms.), kuid annavad

melioratsioonitööde tellijatele, projekteerijatele, loastajatele, teostajatele ja kontrollijatele

ühtsed alused ehk standardid, kuidas melioratsioonitöid keskkonnasõbralikumalt korraldada.

Maaparandusjuhis ja normtehnilised eelnõud vastavad keskkonnaministri 29.11.2018 käskkirja

nr 883 punkti 5 ja Vabariigi Valitsuse 2. märtsil 2017. a kinnitatud „Kliimamuutustega

kohanemise arengukava aastani 2030“ ja „Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani

2030 rakendusplaan aastateks 2017‒2020“ meetme 3.4 „Maismaaökosüsteemide ja -elupaikade

stabiilsuse, soodsa seisundi, funktsioonide, ressursside ja mitmekesisuse tagamine muutuvas

kliimas“ tegevusele 3.4.5 „Kliimamuutuste mõju märgaladele ning märgalade

kasvuhoonegaaside bilanssi mõjutavate tegurite ja kliimariskide väljaselgitamine“.

Melioratsioonitööde praktikate muutmine keskkonnasõbralikumaks panustab olulisel määral

märgalade ja veekeskkonnaga seotud liikide ja elupaikade soodsa seisundi saavutamisse.

Kuna käesoleva kirja lisades esitatud normtehnilise dokumentide eelnõud on õiguslikult seotud

maaparandusseadusega, mis kuulub Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumi haldusalasse,

siis palume Kliimaministeeriumil kujundada kavandatud eelnõude kohta oma seisukoht

ning jätkata võimalikult kiiresti koostööd õigusruumi muutmiseks Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumiga. Teadaolevalt on käimas ka maaparandusseaduse muudatuste

ettevalmistamine, millega kõnealused dokumendid otseselt haakuvad.

Keskkonnaamet on jätkuvalt valmis igakülgseks panustamiseks melioratsioonipraktikate

keskkonnasõbralikumaks muutmisse. Lisainfot käeolevas kirjas viidatud materjalide kohta saab

Keskkonnaameti looduskasutuse osakonna juhatajalt Kaili Viilma’lt

([email protected]; tel 505 1955)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Lisad: failikataloog EMY_KEA_2024_Lopparuanne (sisaldab 17 faili)

Teadmiseks: Riigimetsa Majandamise Keskus [email protected], Toomas Hirse

[email protected], Toomas Kivisto [email protected]; Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium [email protected], Reena Osolins [email protected];

Põllumajandus- ja Toiduamet [email protected], Tiiu Valdmaa [email protected], Taimo

Aren [email protected]; Eesti Maaparandajate Selts [email protected]; Piiber

Projekt OÜ [email protected]; Tenno Vaher [email protected]; Eesti Keskkonnaühenduste

3 (3)

Koda [email protected]; Foreko OÜ [email protected]; AS Projekteerimisbüroo Maa ja

Vesi [email protected], Henri Daniel Ots [email protected];MTÜ Eesti

Veeinseneride Liit [email protected]; Eesti Maaülikool [email protected];Üllar Kaaver

[email protected]; Tartu Ülikool [email protected], Riinu Rannap [email protected], Maarja

Vaikre [email protected]; Ervin Reynaldo Piirsalu [email protected]; Eesti

Maaülikool [email protected], Toomas Timmusk [email protected]

Kaili Viilma 505 1955

[email protected]