Puhatu loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava kinnitamine

Poruni jõgi. Foto: Triin Amos

Puhatu loodus- ja

linnuala kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

5.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/155

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ....................................................................................................................... 4 1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................... 5

1.1.1 Inventuurid ja uuringud ............................................................................................... 5 1.1.2 Riiklik seire .................................................................................................................. 6 1.1.3 Muud seired .................................................................................................................. 6 1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus .............................................................................. 6

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................................................. 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 19 3.1. Koosluste hooldustööd ................................................................................................. 20 3.2. Külastuskorraldus ......................................................................................................... 20

3

Kasutatud lühendid

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

ELF – Eestimaa Looduse Fond

EOÜ – Eesti ornitoloogiaühing

Inv – inventeerija(d)

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KAUR ‒ Keskkonnaagentuur

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

KliM ‒ Kliimaministeerium

LKS ‒ looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

MPS – maaparandussüsteem

p – paari (linde)

PEP ‒ püsielupaik

PV – piiranguvöönd

RMK ‒ Riigimetsa Majandamise Keskus

SKV ‒ sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

VMK – veemajanduskava

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda

seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Puhatu loodus- ja linnuala tuumiku moodustab kunagise Puhatu soostiku säilinud kesk- ja

lõunaosa. Puhatu sood on elupaigaks väljasuremisohus rabapüüle ning väärtustest väärivad

märkimist ka Poruni jõgi ja jõeäärsed põlismetsailmelised laialehised metsad. Kaitse-eesmärgiks

on ulatusliku loodusmaastiku ning soo- ja metsaelupaikade hoidmine inimtegevusest võimalikult

puutumatuna tagamaks soo- ja metsaelustiku häirimatud elutingimused. Kaitsekorralduslikest

töödest paigaldati 2011. a paisegulaator Poruni jõe ja Gorodenka oja lahknemiskohale

parandamaks Poruni jõe veerežiimi1, ka on RMK läbi viinud veerežiimi taastamisi mitmel pool

Puhatu looduala kesk- ja lõunaosas (2023).

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Puhatu loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja

uuendatakse põhjendatud juhtudel väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uute inventuuride andmetest.

1 Keskkonnamõjude hindamise aruanne. Norra finantsmehhanismi projekt „Jõeliste elupaikade kaitse korraldamine Ida-Virumaa

Natura 2000 aladel, Poruni jõe hüdroloogilise režiimi taastamine”. Loodushoiu ühing Lutra. Tartu,2010.

Kaitstava ala nimi Alutaguse rahvuspark

Loodusala nimi Puhatu loodusala (EE0060209)

Linnuala nimi Puhatu linnuala (EE0060209)

Pindala Puhatu loodusala 12 785,6 ha

Puhatu linnuala 12 785,6 ha

Asukoht ja piirid Ida-Viru maakond Alutaguse vald, leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 17.12.2020 määrus nr 97 „Alutaguse rahvuspargi kaitse-

eeskiri”

Koostaja nimi Triin Amos

Koostamise aasta 2023

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine”

5

1.1. Uuritus ja seire 1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Metsaelupaigad ja -kooslused

• 1993–1996 – vanade metsade inventuur (Eesti-Soome koostööprojekt)2

• 1999–2000 – Eesti metsakaitsealade võrgustiku projekt 3 , esitati ettepanek kaitsekorra

karmistamiseks praeguse Puhatu soo skv lääne- ja idaosa metsakoosluste tõhusamaks

kaitseks

• 2000 – Natura pilootprojekt

• 2007 – metsakoosluste taimkatteuuring (inv Jaanus Paal jt)4

• 2017 – metsaelupaikade inventuur (OÜ Consultare, inventeerija Indrek Hiiesalu ja Imre

Merits)

Märgalad, veekogud ja maastikulised väärtused

• 1993–1994 ja 1997 – projekt „Eesti märgalade kaitse ja majandamise strateegia” (ELF)

• 2007 ja 2008–2011 – projekt „Eesti soode looduskaitseline hindamine” (ELF, inventeerijad

Eerik Leibak, Alar Soppe, Marko ja Helle Kaasik)

• 2007 – uuring aluselise õhusaaste mõjust soodele5

• 2007 – Puhatu järvede limnoloogilised uuringud (inv Ingmar Ott)6

• 2008 – Puhatu soo järvede kalastiku uuring (inv M. Tambets, R. Järvekülg, J. Tambets)7

• 2009 – Puhatu LoA kaguosa kriivade ja Poruni ümbruse maastikuliste väärtuste

kaardistamine (inv Taavi Pae, Antti Roose, Anto Aasa)8

• 2020 – Puhatu soo turbalasundi sondeerimine selgitamaks soo tundlikkust

põlevkivikaevandamise suhtes9

Liigid

• 2022 – I kaitsekategooria seeneliikide võimalik esinemine (inv Indrek Sell)10

• 2023 – haudelinnustiku (metsaliigid: rähnid, laanepüü, kakud, öösorr jm ning tedremängud)

inventuur (inv Anneli Albert, Tarmo Evestus, Liisi Peets, Margit Turb)11

• 2023 – rabapüü inventuur (inv Uku Paal)12

2 Inventory of Old Forests in Estonia 1993‒1996 (koost E. Leibak, P. Paaer, T. Varis). ELF, 1996. 3 Projekti „Eesti metsakaitsealade võrgustik” lõpparuanne. Tartu, 2001. 4 Paal, J., Köster, T., Vellak, K., Paal, T., Marmor, L., Ligi, H.-J. 2007. Alutaguse idaosa metsad. Metsanduslikud uurimused 47:

5‒28. 5 Karofeld, E., Vellak, K., Marmor, l., Paal, J. 2007. Aluselise õhusaaste mõjust Kirde-Eesti rabadele. Metsanduslikud Uurimused

47, 47–70. 6 Puhatu ja Agusalu järvede limnoloogilised vaatlused. EMÜ Limnoloogiakeskus. Rannu, 2007. 7 Puhatu LKA soojärvede kalastiku uuring, Eesti Loodushoiu keskus (koost M. Tambets, R. Järvekülg, J. Tambets), 2008. 8 Agusalu LKA ja Poruni maastike kaardistamine. Tartu, 2009. 9 Paat, R., Jõeleht, A., Kohv, M., Polikarpus, M., 2020. Põlevkivi piirkonna soode rajoneerimine. Aruanne. Tartu Ülikool. 10 Poropooriku (Amylocystis lapponica), taigapässiku (Inonotopsis subiculosa) ja roosa võrkheinku (Rhodotus palmatus)

potentsiaalsete kasvukohtade inventuur, MTÜ Puuseen. Tartu, 2023. 11 Puhatu linnuala (EE0070106) haudelinnustiku inventuur 2023, Loodustaju OÜ, 2023. 12 Riikliku keskkonnaseire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire allprogrammi seiretööde hange 1 (Keskkonnaagentuur).

Osa 11: Haudelinnustiku seire 2023. aastal - rabapüü. Inventuuri aruanne, Xenus OÜ. Tartu, 2023.

6

1.1.2. Riiklik seire

• Madalsoode ja rabade haudelinnustiku seire toimub kümneaastase intervalliga Puhatu

linnuala soodes asuvatel eraldiseisvatel seirealadel Kasesoos, Laukasoos, Permisküla soos,

Puhatu ja Martiska rabas, Puhatusoos ja Mustaladva soos. Seiratakse pesitsevate paaride

arvu. Viimased seired toimusid 2016. aastal. Peamiste muutustena tuuakse välja ulatuslik

lagesooalade puistumine ja kunagiste laugastike älvestumine, mille tulemuseks on

lagerabadele iseloomulike kahlajaliikide kadumine ja laugastike linnukoosluste

vaesestumine.

• Kevadine metsise mängude seire toimub teadaolevates mängudes vähemalt üks kord 5-

aastase perioodi sees. Loendatavaks parameetriks on kukkede arv. Puhatu linnuala

mängudes on seire viimati toimunud 2022. ja 2023.aastal.

• Lendorava seire raames seiratakse loodusalal asuvat lendorava elupaika, seiremetoodika

näeb ette liigi esinemise kontrollimist igal aastal kõikides registreeritud leiukohtades.

• Kotkaste ja must-toonekure riikliku seire raames kontrollitakse igal aastal kaljukotka ja

kalakotka asustatud pesi. Merikotka ja must-toonekure elupaiku, kus pesad on varisenud,

kontrollitakse pisteliselt.

• Poruni jõel asuvad jõgede hüdrokeemilise ja hüdrobioloogilise ülevaateseire

seirejaamad (SJA1169000 ja SJB2022000). Viimati toimusid seired 2021. aastal, mil

Poruni jõe seisund nii hüdrobioloogiliste kui füüsikalis-keemiliste üldtingimuste järgi

hinnati heaks.

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin loetletud inventuuride ja seirete

andmete põhjal.

1.1.3. Muud seired

Keskkonnaameti väljastatud tegevuslubadega on kaevandusettevõttele määratud tingimused

keskkonnaseire läbiviimiseks13 eesmärgiga hinnata Narva karjääri mõjusid kaitseväärtustele ja

vajadusel rakendada leevendavaid keskkonnameetmeid. Mustaladva soo ja Puhatu soo põhjaossa

rajatud transektidel toimub:

• Pinnaveeseire toimub aastaringselt 6 h intervalliga.

• Soopinna kõrguste mõõtmine toimub kolm korda aastas.

• Taimkatte seire toimub iga viie aasta tagant. Mõõdetakse taimestiku liigilist koosseisu,

liikide ohtrust seireruutudes jm.

1.1.3 Inventuuride ja uuringute vajadus

• Puhatu soo järvede (Pahasenja, Korponi, Martiska ja Viinamardi) ja Poruni jõe

elupaigainventuur (andmed puuduvad).

13 Enefit Power AS Narva karjääri pinna- ja põhjavee seirekava. Jõhvi, 2023.

7

• Loodusala kaitse-eesmärgiks olevate vingerja, palu-karukella ja laialehise nestiku

arvukuse ja populatsiooni seisundi andmete kaasajastamine. Liikide esinemise kohta on

vananenud andmed.

• Siseriiklikuks kaitse-eesmärgiks oleva soohiilaka ja sookäpa arvukuse ja populatsiooni

seisundi andmete kaasajastamine. Liikide esinemise kohta on vananenud andmed.

• Poruni jõe äärsete laialehiste metsade inventuur elupaigatüüpide 9020*, 91E0*, 91F0

esinemise osas.

• Poruni jõe hüdroloogilise režiimi taastamisjärgse mõju hindamine.

Joonis 1. Puhatu loodus- ja linnuala paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus seisuga november 2023).

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid

Puhatu loodusala kaitse-eesmärkidena on nimetatud:

• loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübid metsastunud luited (2180), huumustoitelised järved ja

järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad niidud lubjarikkal mullal (*olulised orhideede

kasvualad – 6210), rabad (*7110), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020),

rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad soo- ja lehtmetsad (*9080), siirdesoo- ja

rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0;

• loodusdirektiivi II lisas nimetatud liigid laialehine nestik (Cinna latifolia), roheline

kaksikhammas (Dicranum viride), ida-võsalill (Moehringia laterifolia), palu-karukell

(Pulsatilla patens) ja vingerjas (Misgurnus fossilis).

Puhatu linnuala kaitse-eesmärkidena on nimetatud karvasjalg-kakk (Aegolius funereus), viupart

(Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), nõmmekiur (Anthus campestris), kaljukotkas

(Aquila chrysaetos), sooräts (Asio flammeus), tuttvart (Aythya fuligula), laanepüü (Bonasa

bonasia), sõtkas (Bucephala clangula), välja-loorkull (Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus

pygargus), laululuik (Cygnus cygnus), väikepistrik (Falco columbarius), järvekaur (Gavia

arctica), merikotkas (Haliaeetus albicilla), rabapüü (Lagopus lagopus), punaselg-õgija (Lanius

collurio), hallõgija (Lanius excubitor), mustsaba-vigle (Limosa limosa), mudanepp (Lymnocryptes

minimus), suurkoovitaja (Numenius arquata), väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotkas

(Pandion haliaetus), tutkas (Philomachus pugnax), rüüt (Pluvialis apricaria), teder (Tetrao tetrix),

metsis (Tetrao urogallus), mudatilder (Tringa glareola), heletilder (Tringa nebularia) ja kiivitaja

(Vanellus vanellus).

Alutaguse rahvuspargi kaitse-eesmärkidena Puhatu loodusala osas on lisaks Puhatu loodus- ja

linnuala kaitse-eesmärkidele nimetatud kanakull (Accipiter gentilis), jäälind (Alcedo atthis),

haruline võtmehein (Botrychium matricariifolium), kummeli võtmehein (Botrychium

matricariifolium), sookäpp (Hammarbya paludosa) ja soohiilakas (Liparis loeselii).

Tabelis 1 on elupaigatüüpide seisund ja eesmärk määratud looduses reaalselt olemasoleva, st

viimastel aastatel inventeeritud ja EELISesse kantud elupaigatüüpide alusel. Vastavalt sellele tuleb

korrigeerida nii loodusala eesmärke kui ka standardandmebaasis esitatud elupaigatüüpide

pindalade andmeid.

Looduslikus seisundis rabasid (7110*) esineb vähem võrreldes andmebaasi esitatuga (SDF 9827

ha → esineb 3703 ha). Ühelt poolt on põhjuseks 2000ndate kaardistusmetoodika ebatäpsus

võrreldes tänapäevaga – algselt oli elupaigatüüp määratletud Maa-ameti Eesti põhikaardi 1996‒

2007 kõlvikutüübi rabad alusel, kus rabamassiivi piires ei olnud eristatud puistunud ja lagedaid

alasid ega siirdesoid. Seetõttu olid rabadena kaardistatud suured elupaigapolügoonid, mis

hõlmasid lisaks lagerabade elupaigatüübile ka puistu parameetritelt siirdesoo- ja rabametsa

elupaigatüübile (91D0*) vastavaid alasid (puude liituvus >0,3 ja kõrgus üle 4 m)14 ning siirde- ja

õõtsiksoid (7140). Teisalt on elupaikade esinemist ja ulatust täpsustatud hilisemal ajal toimunud

soo- ja metsainventuuride (vt p 1.1.1) käigus, mille tulemusena määrati suur osa esialgselt

14 Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

9

rabadena kaardistatud alasid siirde- ja õõtsiksoode (7140, SDF 15 ha → esineb 1435 ha), rikutud

rabade (7120, 484 ha) ning siirdesoo- ja rabametsade (91D0*, SDF 328 ha → esineb 2983 ha)

elupaigatüüpi kuuluvateks.

Esimene põhjalik metsaelupaikade inventuur toimus loodusalal 2017. aastal, kui täpsustati Natura

pilootinventuuril määratud elupaigatüüpe. Inventuuri andmete põhjal tuleb standardandmebaasi

muuta nii vanade loodusmetsade (9010*, SDF 1520 ha → esineb 1478 ha), rohunditerikaste

kuusikute (9050, SDF 250 ha → esineb 98 ha) kui soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*, SDF

15 ha → esineb 207 ha) esinemise ulatuse osas.

Natura pilootinventuuril ülehinnati laialehiste metsade esinemisala (9020*, SDF 400 ha), kuhu

määrati algselt kõik Poruni jõe äärsed metsakvartalid, millest osa inventeeriti 2017. aastal

vanadeks loodusmetsadeks (9010*). Täpsustamist vajab Poruni jõe äärsete laialehiste

lammimetsade (91F0, SDF 0 ha) ja lammi-lodumetsade (91E0*, SDF 0 ha) ulatus ja seisund.

Natura pilootinventuuril määratud metsastunud luidete (2180, SDF 103 ha) osas on tegemist

ilmselge valemääranguga – elupaigatüübile vastavaks on piiritletud metsa-ala, mis ei hõlma

luitelisi pinnavorme (kriivasid) ja mille metsakooslused vastavad kujunevatele vanadele

loodusmetsadele (9010*), soostuvatele soo-lehtmetsadele (9080*) ja siirdesoo- ja rabametsadele

(91D0*). Metsastunud luidete elupaigatüübile vastavaks määratleti 2017. aasta inventuuril 17 ha

kriivadel kasvavaid männikuid ning SDFi tuleb sisse viia vastavasisuline muudatus (SDF 103 ha

→ 17 ha). Kuigi sisemaaluiteid esineb Puhatu loodusala piires suuremal pindalal, ei ole

kaitsekorraldusperioodi jooksul ette näha seal esinevate metsakoosluste arenemist elupaigatüübi

tunnustele vastavaks. Eelmise sajandi keskpaigas lagedad kriivad on metsastuma hakanud pärast

II maailmasõda (toimunud aktiivsele sõjategevusele viitavad luidetega paralleelselt kulgevad

kaevikud ja punkrid) ning seal kasvab ühevanuseline puistu, kus iseloomulikud tunnuselemendid

– vanad jändrikud puud – puuduvad täielikult.

10

Joonis 2. Puhatu loodusalal inventeeritud elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti

Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus seisuga november 2023).

Tabel 1. Puhatu loodusala väärtuste koondtabel (elupaigad)

15 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 16 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 17 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

Väärtus15 Seisund16 Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused Panus üld-

pindalasse

/SDF-i (%)17 Metsastunud luited

(2180)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

17 ha – C

elupaigatüübi säilitamine

17 ha (C)

heas seisus elupaika on

säilinud 69 ha

C→C: loodusala luitemetsad

asuvad seljandikel, kus ajalooliselt

kulgevad teerajad, mistõttu

inimmõju on pidev

Korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 103 ha → 17 ha)

0,34–0,21/

0,34

Huumustoitelised

järved ja järvikud

(3160)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

Puhatu järv

21 ha ‒ A • elupaigatüübi

säilitamine 21 ha

(Puhatu järv)

• elupaigainventuur teiste

loodusalal esinevate

järvede osas

• veerežiimi muutused

• puudulikud andmed

Pahasenja, Korponi,

Martiska, Viinamardi järve

inventuur elupaigatüübi

esinemise osas

• Puhatu järv pindalaga

21 ha on heas seisundis

• teiste LoA järvede

elupaigatüübi esinemine

on täpsustatud

0,72/0,76

Jõed ja ojad (3260)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

Poruni jõgi

elupaigatüübi

esinemise kohta

andmed

puuduvad

Poruni jõe

koondseisund

VMK 2013: hea

VMK 2019: halb

andmete täpsustamine • voolurežiimi

muutumine

• väljaspool loodusala

asuvad

maaparandusobjektid,

turbatootmisala

(settekoormus)

• puudulikud andmed

• Poruni jõe inventuur

elupaigatüübi ulatuse ja

hinnangute osas

• Gorodenka oja ja Poruni jõe

lahkmel asuva

paisregulaatori toimimise

tagamine

• settekoormuse suurenemist

vähendavad meetmed

• Poruni jõe esinduslikkuse

hinnangud LoD mõistes

on teada

• VMK kriteeriumite järgi

seisund vähemalt hea

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

3,2 ha – A elupaigatüübi säilitamine

3,2 ha

võsastumine,

metsastumine

hooldamine 3,2 ha

heas seisus elupaika on 3,2

ha

0,10–0,06/

0,10

Põhjamaised

lamminiidud (6450)

KE – ei, LoD – I, LoA

– ei

63 ha – A elupaigatüübi looduslik

areng

võsastumine eesmärke elupaigatüübi säilimiseks

ja loodusala kaitse-eesmärgiks

esitamiseks ei seata, kuna

looduslike tingimuste tõttu

(ligipääsmatu ja üleujutatud Puhatu

oja keskjooksu lamm) pole

aktiivsete kaitsekorralduslike

meetmete rakendamine

12

(hooldamine) elupaigatüübi

säilitamiseks tehniliselt teostatav

Looduslikus seisundis

rabad (7110*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 3703 ha:

A – 79 ha

B – 2061 ha

C – 1563 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 2140 ha

(A+B)

• seisundi säilitamine

1563 ha (C→C)

veerežiimi muutused:

• põlevkivikaevanduste

mõju

• metsakuivenduse mõju

õhu saastumine (aluselise

õhusaaste ajalooline

mõju)

looduslikud protsessid

• põhja- ja pinnavee seire

• taimestiku seire

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• heas seisus elupaika on

säilinud 2140 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 1563 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas:

(7110* SDF 9827 ha → 3703 ha)

(7140 SDF 15 ha → 1435 ha)

C→C: kunagise õhusaaste ja

aastakümneid kestnud

kaevandustegevuse põhjustatud

põhjaveealanduse mõjusid

kaitsekorralduslike tegevustega

elimineerida ja selle kaudu

elupaikade seisundit parandada

kaitsekorraldusperioodil ei ole

võimalik

2,76/3,39

Siirde- ja õõtsiksood

(7140)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 1435 ha:

A – 269 ha

B – 549 ha

C – 616 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 818 ha

(A+B)

• seisundi säilitamine 616

ha (C→C)

• heas seisus elupaika on

säilinud 818 ha

• C-esinduslikkusega

elupaika on 616 ha

3,59/4,44

Nokkheinakooslused

(7150)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

ei ole eraldi

kaardistatud

elupaigatüübi säilitamine

looduslikus seisundis

rabade (7110*)

koosseisus

kuulub rabade (7110*) koosseisu,

ei käsitleta eraldi elupaigana

Liigirikkad

madalsood (7230)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

6 ha – C elupaigatüübi

parendamine 6 ha

(C→B)

metsakuivenduse mõju • loodusliku veerežiimi

taastamine

• looduslikule arengule

jätmine

heas seisus elupaika on

säilinud 6 ha

0,02/0,03

Rikutud, kuid

taastumisvõimelised

rabad (7120)

KE – jah, LoD – I, LoA

– ei

484 ha - C

elupaigatüübi

teisenemine

• loodusliku veerežiimi

taastamine

• looduslikule arengule

jätmine

• elupaigatüüpi ei esine

• pikas perspektiivis võib

kujuneda looduslikus

seisundis rabadeks

(7110*) või siirdesoo- ja

rabametsadeks (91D0*)

elupaigatüüpi ei seata LoA kaitse-

eesmärgiks, kuna rikutud

elupaigatüüpide seisundi

säilitamine on vastuolus loodusala

põhimõtetega (looduslike

elupaikade kaitse)

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 1478 ha:

A – 282 ha

B – 981 ha

C – 215 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 1263 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

215 ha (C→B)

taristu (tee laiendamine,

rekonstrueerimine,

lokaalse tähtsusega)

looduslikule arengule jätmine heas seisus elupaika on

säilinud 1478 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 1520 ha → 1478 ha) 2,11/2,55

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 204 ha:

A – 157 ha

C – 47 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 157 ha

• seisundi parendamine

47 ha (C→B)

puudulikud andmed

(elupaigatüübina on

piiritletud kõik Poruni jõe

äärsed metsad, millest

osa → 91F0, 91E0*)

looduslikule arengule jätmine

andmete täpsustamine

elupaiga pindala on

täpsustatud

korrigeerida SDFi pärast elupaiga

pindala täpsustamist

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 98 ha:

A – 96 ha

B – 2 ha

elupaigatüübi säilitamine

98 ha (A+B)

looduslikule arengule jätmine

heas seisus elupaika on

säilinud 98 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 250 ha → 98 ha) 1,10/1,33

13

Tabel 2. Puhatu loodusala väärtuste koondtabel (liigid)

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 207 ha:

A – 12 ha

B – 38 ha

C – 157 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 50 ha (A+B)

• seisundi parendamine

157 ha (C→B)

veerežiimi muutused:

• põlevkivikaevanduste

mõju

• metsakuivenduse mõju

• looduslikule arengule

jätmine

• loodusliku veerežiimi

taastamine

heas seisus elupaika on

säilinud 207 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 15 ha → 207 ha) 0,59–0,52/

0,57

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

kokku 2983 ha:

A – 883 ha

B – 1277 ha

C – 823 ha

• elupaigatüübi

säilitamine 2160 ha

(A+B)

• seisundi parendamine

823 ha (C→B)

heas seisus elupaika on

säilinud 2983 ha

korrigeerida SDFi elupaiga pindala

osas (SDF 328 ha → 2983 ha) 6,78–5,97/

7,60

Lammi-lodumetsad

(91E0*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

4 ha – B

• elupaigatüübi

säilitamine vähemalt

4 ha

• elupaigatüübi ulatuse ja

seisundi täpsustamine

(ilmselt alahinnatud)

jõe vooluveerežiimi

muutused

puudulikud andmed

• looduslikule arengule

jätmine

• Poruni jõe äärsete

lammimetsade inventuur

• heas seisus elupaika on

säilinud vähemalt 4 ha

• lammi-lodumetsade

ulatus ja seisund on teada

korrigeerida SDFi pärast elupaiga

pindala täpsustamist

0,11/0,12

Laialehised

lammimetsad (91F0*)

KE – jah, LoD – I, LoA

– jah

ei ole

kaardistatud

elupaigatüübi esinemise

ja seisundi täpsustamine

jõe vooluveerežiimi

muutused

puudulikud andmed

Poruni jõe äärsete

lammimetsade inventuur

laialehiste lammimetsade

esinemine ja seisund on

teada

korrigeerida SDFi pärast elupaiga

pindala täpsustamist

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Natura eesmärgid

Laialehine nestik (Cinna

latifolia)

KE – jah, LoD – I, LoA ‒ jah

2 registreeritud elupaika:

arvukus kokku tuhandetes

(ilmselt levib laiemalt)

• arvukus on tuhandetes

• sobivate elupaikade

säilitamine

• leviku ja arvukuse

täpsustamine

• kuivendus

• looduslikud tegurid

inventuur elupaiga suuruse

ja arvukuse

väljaselgitamiseks

• arvukus on tuhandetes

• elupaiga ulatus ja

arvukus on täpsustatud

Roheline kaksikhammas

(Dicranum viride) KE – jah,

LoD – I, LoA ‒ jah

1 registreeritud elupaik:

35 tüvel (2021, EELIS)

• kasvab vähemalt 35 tüvel

• sobivate elupaikade

säilitamine

kasvab vähemalt 35 tüvel

Ida-võsalill (Moehringia

laterifolia) KE – jah, LoD –

I, LoA ‒ jah

13 registreeritud elupaika:

• kokku 9600 isendit (2019,

2022, EELIS)

• vähemalt 9 600–10 000

isendit

• sobivate elupaikade

säilitamine

• taristu (tee

rekonstrueerimine ja

laiendamine, pinnasetööd)

• looduslikud protsessid

loodusala piires vähemalt

9600–10 000 isendit

Palu-karukell (Pulsatilla

patens) KE – jah, LoD – I,

LoA ‒ jah

4 registreeritud elupaika:

• täpne arvukus pole teada

(leitud 2011, 2017, 2022)

• esineb kõigis elupaikades

• leviku ja arvukuse

täpsustamine

andmete puudulikkus inventuur liigi seisundi ja

arvukuse

väljaselgitamiseks

elupaikade seisund ja

liigi arvukus on

täpsustatud

Vingerjas (Misgurnus

fossilis) KE – jah, LoD – I,

LoA ‒ jah

elupaik Poruni jõe

alamjooksul lisajõest

suudmeni, leitud 2002,

leviku ja arvukuse

täpsustamine

puudulikud andmed inventuur populatsioon

arvukuse ja seisundi

väljaselgitamiseks

liigi seisund on teada

14

18 Lendorava (Pteromys volans) kaitse tegevuskava. Kinnitatud Keskkonnaameti 04.01.2023 korraldusega nr 1-3/23/2.

hilisemast ajast andmed

puuduvad

Siseriiklikud eesmärgid

Lendorav (Pteromys

volans)

KE – jah, LoD – I, LoA – jah

loodusalal 1 elupaik:

• 13 asustatud (2022–2023)

elupaik on asustatud

• elupaikade isoleeritus

• elupaikade kadumine ja

killustumine väljaspool

loodusala

kaitstava ala (Alutaguse

rahvuspargi) laiendamine

• loodusala elupaigad on

asustatud

• jooksva aasta kohta on

üle Eesti asustatud

vähemalt 250 lendorava

elupaika

Seisund ala piires sõltub

Eesti asurkonna seisundist,

mistõttu tuleb lähtuda

tegevuskavaga sätestatud

kaitse-eesmärkidest,

meetmetest ja

tulemuslikkuse hindamise

kriteeriumitest18

Haruline võtmehein

(Botrychium

matricariifolium)

KE – jah, LoD – ei, LoA − ei

1 registreeritud elupaik:

2 isendit (2015, hiljem pole

leitud)

sobivate elupaikade

säilitamine

taristu (tee rekonstrueerimine

ja laiendamine, pinnasetööd)

looduslikud protsessid

sobiv elupaik on säilinud

Kummeli-võtmehein

(Botrychium multifidum)

KE – jah, LoD – ei, LoA − ei

1 registreeritud elupaik:

2017: 75 võsu

2018: 12 võsu

2022: ei leitud

sobivate elupaikade

säilitamine

taristu (tee rekonstrueerimine

ja laiendamine, pinnasetööd)

looduslikud protsessid

liigi seisundi jälgimine sobiv elupaik on säilinud

Soohiilakas (Liparis

loeselii)

KE – jah, LoD – ei, LoA − ei

1 registreeritud elupaik:

2 isendit (2013, EELIS)

sobivate elupaikade

säilitamine • elupaikade kvaliteedi

halvenemine/kinnikasvami

ne looduslike protsesside

või veerežiimi muutuste

mõjul

• puudulikud andmed

inventuur liigi seisundi ja

arvukuse

väljaselgitamiseks

elupaikade seisund ja

liigi arvukus on

täpsustatud

Sookäpp (Hammarbya

paludosa)

KE – jah, LoD – ei, LoA − ei

3 registreeritud elupaika:

kokku 7–10 isendit (2007 ja

2013)

sobivate elupaikade

säilitamine

Jäälind (Alcedo atthis)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

1 registreeritud elupaik/1 p

(2016, 2020, EELIS)

vähemalt 1 p

sobiva elupaiga

säilitamine

vähemalt 1 p

sobiv elupaik on säilinud

Hüüp (Botaurus stellaris)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

1 registreeritud elupaik/1 p

(hinnang 1−2 p)

2023

vähemalt 1 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1 p

sobiv elupaik on säilinud

Kanakull (Accipiter gentilis)

KE – jah, LiD – ei, LiA − ei

kokku 5 registreeritud

elupaika:

2 p (2023, EELIS)

(hinnang 3–5 p)

vähemalt 3–5 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 3–5 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Sookurg (Grus grus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 21–23 p (hinnang 25–

30 p)

(2023)

vähemalt 25–30 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 25–30 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Händkakk (Strix uralensis)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 9–11 p (hinnang 12–

14 p)

(2023)

vähemalt 12–14 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 12–14 p

sobivad elupaigad on

säilinud

15

Tabel 3. Puhatu linnuala väärtuste koondtabel

Habekakk (Strix nebulosa)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

1 p (2023) sobivate elupaikade

säilitamine

sobivad elupaigad on

säilinud

senini tegemist peamiselt

talikülalisega, pesitseb harva,

mistõttu arvulisi eesmärke ei

seata

Öösorr (Caprimulgus

europaeus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 86–93 p (hinnang

130–140 p)

(2023)

vähemalt 130–140 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 130–140 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Hallpea-rähn (Picus canus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 5–6 p (hinnang 5–7 p) vähemalt 5–7 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 5–7 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Musträhn (Dryocopus

martius)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 14–20 p (hinnang 20–

22 p)

vähemalt 20–22 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 20–22 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Laanerähn (Picoides

tridactylus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 11–14 p (hinnang 15–

17 p)

vähemalt 15–17 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 15–17 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Valgeselg kirjurähn

(Dendrocopos leucotos)

KE – jah, LiD – jah, LiA − ei

kokku 15–27 p (hinnang 15–

17 p)

vähemalt 15–17 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 15–17 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Kaljukotkas (Aquila

chrysaetos) KE – jah, LiD –

jah, LiA ‒ jah

1 elupaik/1 p (viimati

asustatud 2022, EELIS)

(hinnang 1–2 p)

1 p

sobiva elupaiga säilitamine

pesitsusaegne häirimine

järelevalve liikumispiirangu

järgimise osas

1 pesitsev paar

sobiv elupaik on

säilinud

Merikotkas (Haliaeetus

albicilla)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ jah

1 elupaik/pesapuu murdunud

(viimati asustatud 2001,

EELIS)

(hinnang 3–4 p)

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

sobivad elupaigad on

säilinud

Kalakotkas (Pandion

haliaetus)

KE – jah, LiD – jah, LiA ‒ jah

6 registreeritud elupaika/6 p

(2022, EELIS)

vähemalt 4−6 p

sobivate elupaikade

säilitamine

4−6 p

sobivad elupaigad on

säilinud

linnuala piires leidub liigile

potentsiaalselt sobivaid

pesitsuspaiku

Metsis (Tetrao urogallus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

linnualal 13 mängu

(kokku 21–25 kukke)

LiA mängudes kokku 21–25

kukke

sobivate elupaikade

säilitamine

• metsa kuivendamine ja

majandamine

elupaikadega

piirnevatel aladel

väljaspool kaitseala

• mänguaegne häirimine

• Natura hindamine piirnevate

MPS rekonstrueerimisel/

leevendusmeetmete

rakendamine

• järelevalve liikumispiirangu

järgimise osas

• kaitstava ala (Alutaguse

rahvuspargi) laiendamine

LiA mängudes kokku

vähemalt 21–25 kukke

sobivad elupaigad on

säilinud

16

19 Soolindude arvukused Puhatu linnualal siin ja edaspidi pärinevad 2016. a linnuala soodes läbi viidud riikliku soolinnustiku seire aruandest. 20 Metsalindude 2023. a arvukused siin ja edaspidi pärinevad uuringust „Puhatu linnuala (EE0070106) haudelinnustiku inventuur 2023”. Aruanne, koostaja Loodustaju OÜ. EOÜ, 2024.

Viupart (Anas penelope)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

1 p (201619) vähemalt 1 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Sinikael-part (Anas

platyrhynchos )

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 3 p (hinnang10–15 p)

(2016)

vähemalt 10–15 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 10–15 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Nõmmekiur (Anthus

campestris)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

linnuala piires elupaiku

registreeritud ei ole/sobivad

biotoobid puuduvad

puudub eemaldada linnuala kaitse-

eesmärkide hulgast

tänapäeval üksikutes

kohtades liivikutel Lääne-

Eestis

Sooräts (Asio flammeus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

linnuala piires elupaiku

registreeritud ei

ole/võimalikke

pesitsusbiotoope esineb

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

looduslikud tegurid kuigi arvulisi eesmärke ei

seata, pole pesitsemine

välistatud ning oluline on

lagedate soo- ja lammialade

säilitamine

Tuttvart (Aythya fuligula)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

liigi esinemise kohta

linnualal kaasaegsed andmed

puuduvad (7 p 1996, hiljem

pole kohatud)

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

looduslikud tegurid kuigi arvulisi eesmärke ei

seata, pole taaspesitsemine

välistatud ning oluline on

järvede loodusliku seisundi

säilitamine

potentsiaalsed

elupaigad on säilinud

ei kuulu kaitsealuste liikide

hulka

Sõtkas (Bucephala clangula)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 6 p (hinnang 10–15 p)

(2016)

vähemalt 10–15 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 10–15 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Laanepüü (Bonasa bonasia)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 24–30 p (hinnang 60–

70 p)

(202320)

vähemalt 60–70 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 60–70 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Väikekoovitaja (Numenius

phaeopus) KE – jah, LiD –

jah, LiA − jah

2 p (hinnang 3–4 p)

(2016)

vähemalt 3–4 p

sobivate elupaikade

säilitamine

elupaikade

degradeerumine

vähemalt 3–4 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Suurkoovitaja (Numenius

arquata) KE – jah, LiD – jah,

LiA − jah

kokku 18 p (hinnang 21–25

p)

(2016)

vähemalt 20–22 p

sobivate elupaikade

säilitamine

elupaikade

degradeerumine

vähemalt 21–25 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Heletilder (Tringa nebularia)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 62 p (hinnang 75–80)

(2016)

vähemalt 40–45 p

sobivate elupaikade

säilitamine

elupaikade

degradeerumine

vähemalt 75–80 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mudatilder (Tringa glareola)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 69 p (hinnang 76–80)

(2016)

vähemalt 76–80 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 76–80 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Rüüt (Pluvialis europaeus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 36 p (hinnang 36–40

p)

(2016)

vähemalt 36–40 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 36–40 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Teder (Tetrao tetrix) KE –

jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku mängu/96–100 kukke

(2021)

vähemalt 96–110 kukke

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 96–110

kukke/sobivad

elupaigad on säilinud

17

21 Pehlak, H., 2019. Mudanepi (Lymnocryptes minimus) levik Eestis: aastatel 2017‒2018 läbi viidud inventuuri kokkuvõte.

Kiivitaja (Vanellus vanellus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 10 p (hinnang 10–12

p)

(2016)

vähemalt 10–12 p

sobivate elupaikade

säilitamine

elupaikade

degradeerumine

vähemalt 10–12 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Laululuik (Cygnus cygnus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

6 rändel

(2023)

sobivate rändepeatuspaikade

säilitamine

sobivad

rändepeatuspaigad on

säilinud

Välja-loorkull (Circus

cyaneus)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

liigi esinemise kohta

linnualal kaasaegsed andmed

puuduvad (2 p 1996, hiljem

pole kohatud)

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

potentsiaalsed

elupaigad on säilinud

Soo-loorkull (Circus

pygargus) KE – jah, LiD –

jah, LiA − jah

liigi esinemise kohta

linnualal kaasaegsed andmed

puuduvad (4 p 1996, hiljem

pole kohatud)

Punaselg-õgija (Lanius

collurio)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 6 p (hinnang 6–8 p)

(2016)

vähemalt 6–8 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 6–8 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Väikepistrik (Falco

columbarius) KE – ei, LiD –

jah, LiA − jah

liigi esinemise kohta

linnualal kaasaegsed andmed

puuduvad (1 p 1996, hiljem

pole kohatud)

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

potentsiaalsete

elupaikade säilitamine

Rabapüü (Lagopus lagopus)

KE – jah, LiD – ei, LiA − ei

9 isaslindu (hinnang 10–15)

(2015)

liik esineb looduslikud tegurid liik esineb liigi arvukus sõltub eeskätt

looduslikest teguritest

(lumeta talved), mitte niivõrd

kaitsekorralduse

efektiivsusest, seetõttu

täpseid arvulisi eesmärke ei

seata

Hallõgija (Lanius excubitor)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

kokku 14 p (hinnang 15–18

p)

(2016)

vähemalt 15–18 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 15–18 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mustsaba-vigle (Limosa

limosa) KE – jah, LiD – jah,

LiA − jah

kokku 19 p (hinnang 19–20

p)

(2016)

vähemalt 19–20 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 19–20 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Mudanepp (Lymnocryptes

minimus) KE – jah, LiD – jah,

LiA − jah

1 p (201721) vähemalt 1−2 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1−2 p

sobivad elupaigad on

säilinud

Tutkas (Philomachus

pugnax)

KE – jah, LiD – jah, LiA − jah

liigi esinemise kohta

linnualal kaasaegsed andmed

puuduvad (1 p 1996, hiljem

pole kohatud)

potentsiaalsete elupaikade

säilitamine

looduslikud tegurid kuigi arvulisi eesmärke ei

seata, pole taaspesitsemine

välistatud ning oluline on

loodusliku veerežiimiga

lagesooalade säilitamine

potentsiaalsed

elupaigad on säilinud

tänapäeval pesitseb Lääne-

Eesti luhtadel ja

rannaniitudel

18

Karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus) KE – jah, LiD – jah,

LiA − jah

1 p (2017, EELIS)

vähemalt 1 p

sobivate elupaikade

säilitamine

vähemalt 1 p

sobivad elupaigad on

säilinud

19

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva

ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; Ajaliselt arvestada, et peab tehtud saama esimese

viie aasta jooksul alates KKK kinnitamisest;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; peab tehtud saama

kümne aasta jooksul alates KKK kinnitamisest;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Peaks

tehtud saama 15 aasta jooksul alates kinnitamisest.

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Puhatu LoA järvede ja Poruni jõe elupaigainventuur 1 tk Inventuur KeA I 2025

2 Vingerja inventuur 1 tk Inventuur KeA I 2025

3 Soohiilaka ja sookäpa inventuur 1 tk Inventuur KeA I 2025

4 Palu-karukella ja laialehise nestiku inventuur 1 tk Inventuur KeA I 2025

5 Poruni jõe äärsete laialehiste metsade inventuur 360 ha Inventuur KeA I 2025

6 Eksperthinnang Poruni jõe paisregulaatori toimimise

kohta 1 tk Uuring KeA II 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

7 Liigirikaste madalsoode (7230) seisundi parendamine 6 ha Koosluse seisundi parendamine veerežiimi

taastamise teel KeA I 2050

8 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi parendamine 215 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

9 Laialehiste metsade (9020) seisundi parendamine 47 ha Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

10 Soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) seisundi

parendamine 157 ha

Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

11 Siirdesoo- ja rabametsade (91D0*) seisundi

parendamine 823 ha

Koosluse seisundi parendamine looduslikule

arengule jätmise teel KeA I 2050

12 Taastatud alade paisude hooldamine Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

13 Liigirikaste niitude (6210) hooldamine 3 ha Koosluse hooldustöö RMK I Igal aastal

Taristu, tehnika ja loomad

14 Taristu hooldamine (RMK Poruni matkarada) 1 tk Radade, külastuskeskuste ja puhkekohtade

hooldamine RMK II Igal aastal

20

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Kavad, eeskirjad

15 Kaitstava ala (Alutaguse rahvuspargi) laiendamine Kaitse-eeskirja muutmine KeA I 2025

16 Hoiuala, loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkide

muutmine ja SDF uuendamine Kaitse-eesmärkide muutmine KeA, KliM I 2025

17 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

18 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

3.1. Koosluste hooldustööd

Senini Puhatu loodusala pool-looduslikke kooslusi hooldatud ei ole.

3.2. Külastuskorraldus

Puhatu loodusalal asuvad RMK külastusrajatised Poruni matkarada (5 km), Narva jõe lõkkekoht ja Ovintse lõkkekoht.

Kaitsealade tähiste ja infotahvlite asukohad on Maa-ameti külastustaristu virtuaalkontoris.

K O R R A L D U S

05. aprill 2024 nr 1-3/24/155

Puhatu loodus- ja linnuala

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Puhatu loodus- ja linnuala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja

teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Triin Amos

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond