Pakri loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala) kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

05. aprill 2024 nr 1-3/24/157

Pakri loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri

maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Pakri loodu- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Pakri loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala,

Pakri maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

5.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/157

2

Sisukord

1. ALA ISELOOMUSTUS ............................................................................................................. 3 1. Uuritus ja seire .................................................................................................................................. 7

2. KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID ................................................................. 8

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED .................................... 26 3.1. Külastustaristu ja tähistamine .......................................................................................................... 29

KASUTATUD ANDMEALLIKAD ............................................................................................. 30

3

1 ALA ISELOOMUSTUS

Loodusalale jäävad kaitstavad

loodusobjektid

Pakri hoiuala (KLO2000167), Pakri maastikukaitseala (KLO1000113), Leetse suured

rahnud; Leetse hiidrahnud (KLO4001228), Suur-Pakri rändrahn; (Suur-Pakri saare

rändrahn; Suur-Pakri suurkivi) (KLO4000942), Väike-Pakri rändrahn; (Väike-Pakri saare

rändrahn) (KLO4000941), Vasalemma jõgi (KLO3002599), Treppoja (KLO3002588)

Loodusala nimi Pakri loodusala (EE0010129)

Linnuala nimi Pakri linnuala (EE0010129)

Maismaa pindala (ha) 3276,2

Mereosa pindala (ha) 17 265,3

Siseveekogude pindala (ha) 33,3

Pindala kokku (ha) 20 574,8

Asukoht ja piirid

Harju maakond, Harku vald, Türisalu ja Vääna-Jõesuu küla; Lääne-Harju vald, Keila-Joa

alevik, Paldiski linn, Kersalu, Kloogaranna, Kurkse, Laane, Laoküla, Laulasmaa,

Lohusalu, Madise, Meremõisa, Pedase, Vihterpalu ja Vintse küla

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Vabariigi Valitsuse 5.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiri” § 2 p 39, p 289

Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 144 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju

maakonnas”

Looduskaitseseadus § 14, 32, 33

Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri”

Keskkonnaministri 1.03.2023 määrus nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-

eeskiri”

Keskkonnaministri 15.062004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu”

Koostaja nimi Lissel Tanni

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2.11.2022 määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja

kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

4

Pakri loodus- ja linnuala hõlmab Pakri poolsaart, Suur- ja Väike-Pakri saari ning Lahepera ja

Lohusalu lahtesid. Pakri loodusala kaitseväärtusteks on poollooduslikud kooslused, soo-, mere-,

ranniku- ja metsaelupaigad. Nende hooldamine ja taastamine käib läbi hooldus- ja taastamistööde.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Pakri loodus- ja linnuala (Pakri hoiuala, Pakri maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on

koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste

kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

Käesolev kava on koostatud lühikavana, plaanis on kaitsekorralduskava täiendamine. Vajalik on

täpsustada andmestikku ja üle vaadata ala külastuskorraldus.

5

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

MKA – maastikukaitseala

RP – rahvuspark

HA – hoiuala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks ja

kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade

kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei tähenda seda,

et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete elupaikade

arvelt.

6

Joonis 1. Pakri loodusala, linnuala, hoiuala ja maastikukaitseala (piirid: EELIS, aprill 2024; aluskaart: Eesti Topograafiline kaart,

Maa-ameti WMS kaardirakendus, aprill 2024).

7

1. Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Esimene elupaikade inventuur teostati Pakri loodusalal 2001. aastal „Natura inventuur 2001”

raames.

2015. aastal teostati Pakri loodusalal elupaikade inventuur (inventuuri projekti liikmed: Annaliisa

Kaaremaa, Toomas Kukk, Sander Laherand, Tanika Ojasild ja Marje Talvis). Antud projekti

raames inventeeriti kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), lood (6280*), kadastikud (5130),

püstitaimestuga kivirannad (1220), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rannaniidud

(1630*), vanad laialehised metsad (9020*) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*).

Riiklik seire

Pakri loodus- ja linnuala piiridesse jääb EELISe andmetel 87 mõõtekohta, seirejaama ja -ala,

millest 27 on praeguseks arhiveeritud. Lähemalt saab seirete asukohta ja põhjusi vaadata

Keskkonnaportaalist, kui lülitada paremalt sisse valik „Keskkonnaseire”.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Lisaks tuleb inventeerida alal seni inventeerimata Natura elupaika jõed ja ojad (3260) (SDF-is

0,3 ha). Veel on vaja kameraalselt üle vaadata rannikuelupaigad, et andmebaasid vastaksid

tegelikkusele. Metsaelupaikadest, poollooduslikest kooslustest ja sooelupaikadest on vaja

inventeerida need elupaigad, kus andmed on puudulikud. Loodusalal esinevatest liikidest on vaja

inventeerida need liigid, millel puuduvad andmed (levik, populatsioon) või andmed on

vanad/puudulikud.

Käesoleva kavaga ei plaanita Natura standardandmebaasi muudatusi, selleks on vaja eelnevalt

elupaikade andmestikku täpsustada.

8

2 KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Pakri loodus- ja linnuala kaitse eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud

Vabariigi Valitsuse 2004. aasta korraldusega1, hoiuala omad Vabariigi Valituse 2005. aasta

määrusega2 ja maastikukaitseala Vabariigi Valitsuse 2019. aasta määrusega3.

Pakri loodusala ja hoiuala kaitse eesmärgid on EÜ nõukogu direktiivi4 92/43/EMÜ I lisas

nimetatud 22 elupaigatüüpi (Tabel 1) ja II lisas olevad viis taime- ja loomaliiki (Tabel 2). Pakri

maastikukaitseala kaitse eesmärkideks on 18 elupaigatüüpi ja 41 taime- ja loomaliiki. Pakri

loodusalal olevate üksikobjektide kaitse eesmärgid on kinnitatud Keskkonnaministri

2023. aasta määrusega 5 . Pakri linnuala kaitse eesmärgid on kinnitatud samuti Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega nr 615. Pakri linnuala kaitse eesmärkideks on 18 linnuliiki

(Tabel 2).

Tabelis 1 ja 2 võetakse kokku Pakri loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja

taastamise) meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja

liikide kaitse tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad

Keskkonnaameti kodulehel.

Pakri loodusalal on SDF-i esitatud elupaikade pindalade ja inventeeritud elupaikade vahel

mitmeid lahknevusi. Kaitsealal esineb SDF-i esitatust rohkem elupaika liivamadalad (1110),

karid (1170), rannaniidud (1630*), hallid luited (2130*), lood (6280), vanad laialehised metsad

(9020*), soostunud- ja soo-lehtmetsad (9080*). Kaitsealal esineb SDF-i esitatust vähem

elupaiku jõgede lehtersuudmed (1130), rannikulõukad (1150*), laiad madalad lahed (1160),

esmased rannavallid (1210), püsi-rohttaimestuga kivirannad (1220), taimestunud pankrannad

(1230), hariliku kadaka kooslused rohumaadel (5130), poollooduslikud kuivad rohumaad

karbonaatsel mullal (6210), liigirikkad madalsood (7230) ja rusukallete ja jäärakute metsad

(9180*). Pindalade erisused ja vähenemise põhjused on välja toodud tabeli 1 märkuste lahtris.

Elupaikade hetkeseisundid on kirjeldatud vastavalt kas Natura andmekihile, poollooduslike

koosluste andmekihile või Reimo Rivise rannikuelupaikade inventuurile (kui andmeid polnud,

lähtuti SDFst). Mere- ja rannikuelupaikade eesmärgi seadmisel lähtuti SDF-i andmetest,

ülejäänud elupaigatüüpide eesmärkide seadmisel lähtuti Natura andmekihile või

poollooduslike koosluste andmekihile kantud andmetest (kui andmeid polnud, lähtuti SDFst).

Mereelupaikade andmed on saadud modelleerimise teel. Liikide hetkeseisundid on kirjeldatud

EELISe andmebaasi järgi, 2016. a linnuala arvukuse hinnangute järgi ja SDFi järgi. PLK ja

rannaniitude meetmed on kirjeldatud 2023. a hooldusandmete järgi.

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiriˮ 2 Vabariigi Valitsuse 16.06.2005 määrus nr 166 „Hoiualade kaitse alla võtmine Harju maakonnas” 3 Vabariigi Valitsuse 30.08.2019 määrus nr 75 „Pakri maastikukaitseala kaitse-eeskiri” 4 EÜ nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ 5 Keskkonnaminister 01.03.2023 määrus nr 10 „Kaitstavate looduse üksikobjektide kaitse-eeskiri”

9

Tabel 1. Pakri loodusala kaitseväärtuste koondtabel (elupaigad)

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus9 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)10

Natura eesmärgid

Veealused

liivamadalad

(1110) LoA – ja,

LoD – I,

KE(MKA) – ei

5795,3 ha /

määramata

Elupaigatüübi

säilitamine 5767 ha (C)

Merereostus

Looduslikud

protsessid

Meetmeid ei

kavandata, need

tulenevad

veemajanduskav

ast11

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 5767 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

5767 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

114 ha

4,94/14,62

Jõgede

lehtersuudmed

(1130) LoA– ja,

LoD – I,

KE(MKA) – ei KE (HA) – ja

99,8 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 114 ha (A)

Heas seisus elupaika on

säilinud 114 ha

1,75/1,75

6 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk;

LiA (jah/ei) – on või ei ole linnuala kaitse-eesmärk

MKA (jah/ei) – on või ei ole maastikukaitseala kaitse-eesmärk 7 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast. 11 https://envir.ee/veemajanduskavad-2022-2027#veemajanduskavade-do

10

Rannikulõukad

(1150*) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja KE

(HA) – ja

Kokku 13,7 ha:

• 4,7 ha / C

• 9 ha / D

Elupaigatüübi

säilitamine 20 ha (C)

Heas seisus elupaika on

säilinud 20 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

20 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

146 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

14 ha

Pindalalised

erinevused võivad

tulla looduslikest

protsessidest, sest

elupaigatüübid on

otseselt mõjutatud

lainetuse ja/või

tuulte poolt liiva

juurde- ja/või

ärakandest.

0,19‒

0,09/0,12

Laiad madalad

lahed (1160)

LoA – ja, LoD – I,

KE (MKA) – ja, KE (HA)– ja

142,7 / C Elupaigatüübi

säilitamine 146 ha (C)

Heas seisus elupaika on

säilinud 146 ha

0,71/0,71

Karid (1170)

LoA – ja, LoD – I,

KE (MKA) – ei, KE (HA) – ei

Kokku 14,2 ha:

• 0,5 ha / B

• 13,7 ha /

määramata

Elupaigatüübi

säilitamine 14 ha (C)

Heas seisus elupaika on

säilinud 14 ha

0,008/0,23

Esmased

rannavallid

(1210) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ja

Kokku 9,4 ha:

• 9 ha / A

• 0,4 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 32 ha (A+B)

Heas seisus elupaika on

säilinud 32 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

32 ha

2,35/2,76

Püstitaimestuga

kivirannad

(1220), LoA ‒ ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja KE

(HA) – ja

Kokku 77,6 ha:

• 52,6 ha / A

• 15,9 ha / B

• 8,1 ha / C

• 1 ha / D

Elupaigatüübi

säilitamine 24 ha (A+B)

Heas seisus elupaika on

säilinud 24 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

24 ha

19,4/18,6

11

Merele avatud

pankrannad

(1230) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ei

17,7 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 32 ha (A)

Heas seisus elupaika on

säilinud 32 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

32 ha

29,5/28,7

Väikesaared

ning laiud (1620)

LoA – ja, LoD – I,

KE (MKA) – ja

KE (HA) – ja

8 ha / C Elupaigatüübi

säilitamine 6 ha (C)

Elupaika on säilinud

6 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

6 ha

Seisund on

määratud SDFi

järgi

0,47/0,6

Rannaniidud

(1630*) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ja

Kokku 336,5 ha:

• 44,7 ha / A

• 9,1 ha / B

• 282,7 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 53,8 ha

(A+B)

Seisundi parendamine

282,7 ha (C→B)

Niitmise

lõpetamine/puu

dumine

Hooldamine 99

ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

237,5 ha

Heas seisus elupaika on

säilinud 336,5 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

96 ha.

PLK kihilt

2,4/2,88

Hallid luited

(kinnistunud

rannikuluited)

(2130*) LoA– ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ei, KE

(HA) – ja

52,6 / B Elupaigatüübi

säilitamine 52 ha (B)

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 52 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

52 ha

8,77/10,5

12

Vähe-kuni

kesktoitelised

kalgiveelised

järved (3140)

LoA – ja, LoD – I,

KE (MKA) – ja, KE (HA) – ja

17,1 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 17,1 ha (B)

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 17,1 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

17 ha

0,39/0,51

Jõed ja ojad

(3260) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ei, KE(HA)– ei

0,3 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 0,3 ha (A)

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 0,3 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

0,3 ha

0,003/0,009

Kadastikud

(5130) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ei

1,3 ha / A Elupaigatüübi

säilitamine 1,3 ha (A)

Heas seisus elupaika on

säilinud 1,3 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

57 ha.

PLK kihilt

0,04‒

0,037/0,04

Kuivad niidud

lubjarikkal

mullal (6210)

LoA – ja, LoD ‒ I,

KE (MKA) – ja,

KE (HA) – ja

Kokku 396,8 ha:

• 263,8 ha / A

• 101,6 ha / B

• 29,4 ha / C

• 2 ha /

määramata

Elupaigatüübi

säilitamine 365,4 ha,

millest 2,5 ha on (*)

(A+B)

Seisundi parendamine

29,4 ha (C→B)

Elupaigatüübi seisundi

määramine 2 ha

Niitmise

lõpetamine/puu

dumine

Hooldamine

321,1 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

73,7 ha

Seisundi

määramine 2 ha

Hooldamise

tähtaeg on

vajadusel

1. aprill

Heas seisus elupaika

säilitatud 321,1 ha

Elupaiga seisund

määratud 2 ha

SDF-is

esinduslikkus D ja

440 ha

13,23‒

7,94/12,8

Lood (alvarid)

(6280*) LoA – ja,

LoD – I, KE

Kokku 1113,9 ha:

• 1002,5 ha / A

• 100,6 ha / B

• 10,8 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 1103,1 ha

(A+B)

Niitmise

lõpetamine/puu

dumine

Hooldamine

877,1 ha

Taastamine ja

seejärel

Heas seisus elupaika on

säilinud 1122,4 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

891 ha

11,14/11,71

13

(MKA) – ja, KE

(HA) – ja

Seisundi parendamine

10,8 ha (C→B)

hooldamine

236,8 ha

Hooldamise

tähtaeg on

vajadusel

1. aprill

Puisniidud

(6530*) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) ‒ ei

2 ha / C Elupaigatüübi

parendamine 2 ha

(C→B)

Niitmise

lõpetamine/puu

dumine

Võsastumine

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 2 ha

Heas seisus elupaika on

säilinud 2 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

2 ha. * pole

0,1‒0,05/0,1

Allikad ja

allikasood

(7160) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ja

Kokku 1,4 ha:

• 1,1 ha / D

• 0,3 ha /

määramata

Andmete täpsustamine

(D, määramata)

Tallamine Seisundi

määramine

1,4 ha

Elupaiga seisund

määratud 1,4 ha

SDF-is

esinduslikkus C ja

2 ha

0,175/0,31

Liigirikkad

madalsood

(7230) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja KE

(HA) – ja,

Kokku 44,6 ha:

• 32, 1 ha / A

• 12,5 ha / B

Elupaigatüübi

säilitamine 44,6 ha

(A+B)

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 44,6 ha

SDF-is

esinduslikkus A ja

47 ha

0,17/0,26

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

LoA – ja, LoD – I,

KE(MKA) – ja, KE (HA) – ja

Kokku 638,5 ha:

• 134,7 ha / A

• 484,3 ha / B

• 16,9 ha / C

• 2,6 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 619 ha

(A+B)

Seisundi parendamine

16,9 (C→B)

Metsaraie Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 638,5 ha

Kujunemise potentsiaal

2,6 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

406 ha

8,99/9,12

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

KE(HA)– ja,

Kokku 139,8 ha:

• 31,5 ha / B

• 102,1 ha / D

• 6,2 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 31,5 ha (B)

Andmete täpsustamine

102,1 ha (D)

Looduslikule

arengule jätmine

Seisundi

määramine 102,1

ha

Heas seisus elupaika on

säilinud 31,5 ha

Elupaiga seisund

määratud 102,1 ha

SDF-is

esinduslikkus D ja

121 ha

0,39‒

0,35/0,38

14

LoA– ja, LoD– I,

KE(MKA) – ja

Kujunemise potentsiaal

6,2 ha

Rusukallete ja

jäärakute

metsad

(pangametsad)

(9180*) LoA – ja,

LoD – I, KE

(MKA) – ja, KE

(HA) – ja,

52,3 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 52,3 ha (B)

Looduslikule

arengule jätmine

Heas seisus elupaika on

säilinud 52,3 ha

SDF-is

esinduslikkus B ja

55 ha

10,46/12,79

Vanad

loodusmetsad

(9010*) LoA – ei,

KE (MKA) – ja,

LoD – I, KE(HA)

– ei,

Kokku 13,2 ha:

• 0,7 ha / A

• 2,8 ha / C

• 9,7 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 0,4 ha (A)

Seisundi parendamine

2,8 ha (C→B)

Metsaraie Looduslikule

arengule jätmine

Lisada LoA

eesmärgiks

Heas seisus elupaika on

säilinud 3,5 ha

Kujunemise potentsiaal

9,7 ha

0,019/0,023

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

LoA – ei, KE

(MKA) – ei,

KE(HA) – ei,

1,7 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 1,7 ha (B)

Taastamine ja

seejärel

hooldamine 1,7

ha

Lisada MKA ja

LoA eesmärgiks

Hooldamise

tähtaeg on

vajadusel

1. aprill

Heas seisus elupaika on

säilinud 1,7 ha

Pole SDF-is.

PLK kihilt

0,057‒

0,034/0,063

Sinihelmikakoos

lused (6410) LoA

– ei, KE (MKA) –

ei, KE (HA) – ei

2,6 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 2,6 ha (B)

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

2,6 ha

Heas seisus elupaika on

säilinud 2,6 ha

Pole SDF-is. PLK

kihilt.

0,26‒0,13/0,3

15

Lisada MKA ja

LoA eesmärgiks

Hooldamise

tähtaeg on

vajadusel

1. aprill

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niidud (6510)

LoA – ei, KE

(MKA) – ei, KE

(HA) – ei,

Kokku 39,2 ha:

• 24,9 ha / B

• 14,3 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 24,9 ha (B)

Seisundi parendamine

14,3 ha (C→B)

Hooldamine

26,4 ha

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

12,8 ha

Lisada MKA ja

LoA eesmärgiks

Hooldamise

tähtaeg on

vajadusel

1. aprill

Heas seisus elupaika on

säilinud 39,2 ha

Pole SDF-is. PLK

kihilt

0,98/1,78

Puiskarjamaad

(9070) LoA – ei,

KE (MKA) – ei,

KE (HA) – ei

0,2 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 0,2 ha (B)

Taastamine ja

seejärel

hooldamine

0,2 ha

Kaaluda, kas

lisada MKA ja

LoA eesmärgiks

Heas seisus elupaika on

säilinud 0,2 ha

Pole SDF-is. PLK

kihilt.

0,006/0,009

16

Tabel 2. Pakri loodusala, linnuala ja maastikukaitseala kaitseväärtused (liigid)

Kaitseväärtus Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Loodus- ja linnuala liigid

Soohiilakas

(Liparis loeselii) KE

(HA) – ja, LoA – ja,

LKS – II, LoD – II,

KE (MKA) – ja, LiA

– ei

2006: 20 isendit Liigile sobiva

elupaiga

säilitamine heas

seisundis

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigile sobiv

elupaik on

säilinud

Andmed on

täpsustatud

2012. a viimane

kinnitatud vaatlus12

Suur-

mosaiikliblikas

(Euphydryas

maturna) KE (HA)

– ei, LoA – ja, LKS

– III, LoD – II, KE

(MKA) – ja, LiA – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Liigile sobiva

elupaiga

säilitamine heas

seisundis

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigile sobiv

elupaik on

säilinud heas

seisundis

Andmed on

täpsustatud (levik,

arvukus)

Nõmmnelk

(Dianthus

arenarius) KE (HA)

– ja, LoA – ja, LKS

– II, LoD – II, KE

(MKA) – ja, LiA – ei

• 2017.07.27.

6800 isendit

• 2017.07.25.

8000 isendit

• 2017.07.26.

13000 isendit

• 2017.07.27.

12300 isendit

• 2017.07.14.

1800 isendit

• 2017.07.26.

1500 isendit

Liigi arvukus

loodusalal on

vähemalt 7233

isendit

Liigi arvukus

loodusalal on

vähemalt 7233

isendit

2021. a. viimane

kinnitatud vaatlus

12 EELIS andmebaasist

17

• 2017.07.05.

10 isendit

• 2021.09.07.

50 puhmikut

Emaputk (Angelica

palustris) KE (HA)

– ja, LoA – ja, LKS

– II, LoD – II, KE

(MKA) – ja, LiA – ei

• Hinnang 100

isendit

• 2007: 50

isendit

Liigi arvukus

loodusalal on

vähemalt 100

isendit

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigi arvukus alal

on vähemalt 100

isendit

Andmed on

täpsustatud

2010. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Jäik keerdsammal

(Tortella rigens) KE

(HA) – ei, LoA – ja,

LKS – II, LoD – II,

KE (MKA) – ja, LiA

– ei

• Paikne

• 2017: 0

isendit

Liigile sobiva

elupaiga

säilitamine heas

seisundis

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigile sobiv

elupaik on

säilinud heas

seisundis

Andmed on

täpsustatud

2017. viimane

kinnitatud vaatlus

Pruun raunjalg

(Asplenium

trichomanes) KE

(HA) – ei, LKS – II,

KE (MKA) – ja,

LoA – ei

2006: 6 puhmikut Liigile sobiva

elupaiga

säilitamine heas

seisundis

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigile sobiv

elupaik on

säilinud heas

seisundis

Andmed on

täpsustatud

2011. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Merivart (Aythya

marila)

KE (HA) – ja , LiA –

ja, KE (MKA) – ei,

LKS – II

Hinnang 3500 p Liigi arvukus alal

on vähemalt 7000

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 7000

isendit

SDF-is arvukus

7000 isendit

Tõmmuvaeras

(Melanitta fusca)

KE (HA) – ja, LiA –

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – III

Hinnang 8‒12 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

SDF-is arvukus 25

paari

2022. a. viimane

kinnitatud vaatlus

18

• 2016: 9 p13

• 2020: 2 p

Krüüsel (Cepphus

grylle)

KE (HA) – ja, LiA –

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – II

1 registreeritud

pesa

Hinnang 15‒25

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 15‒

25 paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 15‒

25 paari

SDF-is arvukus

15‒25 paari

2022. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Väikeluik (Cygnus

columbianus

bewickii)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, MKA – ja, KE

(LKS) – II

Hinnang 150 p Liigi arvukus alal

on vähemalt 300

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 300

isendit

SDF-is arvukus 300

isendit

Kühmnokk-luik

(Cygnus olor)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei, LoD – II

Hinnang 50‒60 p

2016: 39 isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 50

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 50

paari

SDF-is arvukus 50

paari

2016. a viimane

kinnitatud vaatlus

Tuttpütt (Podiceps

cristatus)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 5‒8 p

2016: 3 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 173

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 173

isendit

SDF-is arvukus

173 isendit

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Viupart (Mareca

penelope)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, MKA – ja, KE

(LKS) – ei

Hinnang 5‒7 p

2016: 5 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 5

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 5

paari

SDF-is arvukus 5

paari

13 2016. a Pakri linnuala arvukuse hinnangud

19

Sinikael-part (Anas

platyrhynchos)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 100‒120

p

2016: 77 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 1025

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 1025

isendit

SDF-is arvukus

1025 isendit

Laululuik (Cygnus

cygnus)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – II

Hinnang 350 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 700

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 700

isendit

SDF-is arvukus 700

isendit

Jääkoskel (Mergus

merganser)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 25 p

2016: 1 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

SDF-is arvukus 25

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Punajalg-tilder

(Tringa totanus) KE

(HA) – ja, LiA ‒ ja,

KE (MKA) – ja,

LKS – III

Hinnang 70‒80 p

2016: 60 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 40

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 40

paari

SDF-is arvukus 40

paari

2016. a viimane

kinnitatud vaatlus

Sõtkas (Bucephala

clangula)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 2‒5 p

2016: 1 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt

10 410 isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 10

410 isendit

SDF-is arvukus

10 410 isendit

Merikotkas

(Haliaeetus

albicilla) KE (HA) –

ei, LiA ‒ ja, KE

(MKA) – ja, LKS– I

Hinnang 1 p

2016: 1 p

2023: 1 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 1

paar

Sobivate pesapuude

puudumine

Meetmed

tulenevad liigi

tegevuskavast14

Liigi arvukus alal

on vähematl 1

paar

SDF-is arvukus 1

paar

2023 viimane

kinnitatud vaatlus

14 Merikotka kaitse tegevuskava 2019‒2023(pdf)

20

Hüüp (Botaurus

stellaris)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS ‒ II

Hinnang 1 p

2016: 1 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

paari

SDF-is arvukus 3

paari

Aul (Clangula

hyemalis)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS ‒ ei

Hinnang 0 p

2016: 0 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt

59 100 isendit

Andmete

täpsustamine

Inventuur Liigi arvukus alal

on vähemalt

59 100 isendit

Andmed on

täpsustatud

SDF-is arvukus

59 100 isendit

Kalakajakas

(Larus canus) KE

(HA) – ja, LiA ‒ ja,

KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 25‒35 p

2016: 18 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 190

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 190

paari

SDF-is arvukus

190 paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Hahk (Somateria

mollissima)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – ei

Hinnang 10‒20 p

2016: 12 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3700

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3700

isendit

SDF-is arvukus

3700 isendit

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Tutkas (Calidris

pugnax)

KE (HA) – ja, LiA ‒

ja, KE (MKA) – ja,

LKS – I

Hinnang 0 p

2016: 0 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 4

paari

Andmete

täpsustamine

Majandavate

rohumaade

kadumine

Poollooduslike

koosluste

hooldamine

Inventuur

Liigi arvukus alal

on vähemalt 4

paari

Andmed on

täpsustatud

SDF-is arvukus 4

paari

Muud liigid

Liivatüll

(Charadrius

hiaticula) KE

(MKA) – ja, LKS –

Hinnang 20‒25 p

2008: 2 p

2016: 15 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 10

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 10

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

21

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

Tume-nõlvaöölane

(Chersotis

andereggii) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

2013: 1 isend Liik esineb alal Liik esineb alal 2013. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Moodustatakse

PEP Pakri HA-le

Roo-loorkull

(Circus

aeruginosus) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

Hinnang 5‒8 p

2008: 1 p

2016: 4 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 5

paari

Liigai arvukus

alal on vähemalt 5

paari

2008. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Rukkirääk (Crex

crex) KE (MKA)–

ja, LKS – III, LoA –

ei, LiA – ei, KE

(HA) – ei

Hinnang 55‒65 p

2016: 55 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 55

paari

Liigi andmed

lisada EELIS

andmebaasi15

Liigi arvukus alal

on vähemalt 55

paari

Vööt-põõsalind

(Curruca nisoria)

KE (MKA) – ja,

LKS – III, LoA – ei,

LiA – ei, KE (HA) –

ei

Hinnang 8‒15 p

2016: 4 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 8

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 8

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Aasnelk (Dianthus

superbus) KE

(MKA) – ja, LKS–

II, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

• 2007.07.28.

100 puhmikut

• 2012.08.07.

7000 isendit

• 2017.07.27.

18 puhmikut

Liigi arvukus alal

on vähemalt 50

puhmikut

Liigi arvukus alal

on vähemalt 50

puhmikut

2018. a. viimane

kinnitatud vaatlus

15 Andmed võetud 2016. a Pakri linnuala arvukuse tabelist (Excel)

22

• 2018.07.29.

11 puhmikut

• 2018.07.29.

45 puhmikut

• 2018.07.04.

35 puhmikut

• 2018.07.04. 2

puhmikut

• 2018.07.04. 7

puhmikut

• 2018.07.04.

11 puhmikut

• 2018.07.29.

172 puhmikut

• 2018.07.29.

54 puhmikut

• 2018.07.29.

219 puhmikut

• 2018.07.29.

28 puhmikut

• 2018.07.04.

10 puhmikut

• 2018.07.04.

38 puhmikut

• 2018.07.06. 1

puhmikut

• 2018.07.06. 5

puhmikut

• 2018.07.05.

15 puhmikut

Musträhn

(Dryocopus

martius)

KE(MKA)– ja,

LKS– III, LoA – ei,

Hinnang 2‒3 p

2016: 2 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 2

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 2

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

23

LiA – ei, KE(HA) –

ei

Põldtsiitsitaja

(Emberiza

hortulana) KE

(MKA) – ja, LKS –

II, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

2016. a 0 paari.

Min 0 paari, max

0 paari

Andmete

täpsustamine

Niidualade

võsastumine

Niidualade

hooldamine

Inventuur

Andmed on

täpsustatud

Väike-kärbsenäpp

(Ficedula parva)

KE (MKA) – ja,

LKS– III, LoA – ei,

LiA – ei, KE (HA) –

ei

Hinnang 10‒15 p

2016: 5 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 10

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 10

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Sookurg (Grus

grus) KE (MKA)–

ja, LKS – III, LoA –

ei, LiA – ei, KE

(HA) – ei

Hinnang 6‒8 p

2016: 6 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 6

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 6

paari

2016. a viimane

kinnitatud vaatlus

Nõmmelõoke

(Lullula arborea)

KE (MKA) – ja,

LKS – III, LoA – ei,

LiA – ei, KE (HA) –

ei

Hinnang 2‒4 p

2016: 2 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 2

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 2

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Punaselg-õgija

(Lanius collurio)

KE (MKA) – ja,

LKS – III, LoA – ei,

LiA – ei, KE(HA) –

ei

Hinnang 15‒20 p

2016: 9 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 15

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 15

paari

2016. a. viimane

kinnitatud vaatlus

24

Suur-kuldtiib

(Lycaena dispar)

KE (MKA) – ja,

LKS – III, LoA – ei,

LiA – ei, KE (HA) –

ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Andmete

täpsustamine

Inventuur Andmed on

täpsustunud

Ainulehine soovalk

(Malaxis

monophyllos) KE

(MKA) – ja, LKS –

II, LoA – ei, LiA– ei,

KE (HA) – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Andmete

täpsustamine Inventuur Andmed on

täpsustunud

Kärbesõis (Ophrys

insectifera) KE

(MKA) – ja, LKS –

II, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(populatsioon)

Andmete

täpsustamine

Inventuur Andmed on

täpsustunud

2007. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Hahkkaruslane

(Phragmatobia

luctifera) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

• 2010: 5

isendit

• 2011: 3

isendit

• 2013: 2

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

isendit

2014. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Kolmis-seligeeria

(Seligeria patula)

KE (MKA) – ja,

LKS – I, LoA – ei,

LiA – ei, KE (HA) –

ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Andmete

täpsustamine Inventuur Andmed on

täpsustatud

Madal unilook

(Sisymbrium

supinum) KE

(MKA) – ja, LKS–

II, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

• 2013: 2

isendit

• 2018: 300

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 75

isendit

Liigi arvukus alal

on vähemalt 75

isendit

2018. a. viimane

kinnitatud vaatlus

25

Jõgitiir (Sterna

hirundo) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

• 2016: 50 p

• 2022: 0 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 25

paari

2022. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Randtiir (Sterna

paradisaea) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoA – ei, LiA –

ei, KE(HA) – ei

• Hinnang 95‒

105 p

• 2016: 95 p

• 2022: 0 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 95

paari

Liigi arvukus alal

on vähemalt 95

paari

2022. a. viimane

kinnitatud vaatlus

Teelehe-

mosaiikliblikas

(Euphydryas

aurinia) KE (MKA)

– ja, LKS – III, LoD

– II, LoA – ei, LiA –

ei, KE (HA) – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Andmete

täpsustamine Inventuur Andmed on

täpsustunud

Väiketiir (Sternula

albiforns) KE

(MKA) – ja, LKS –

III, LoD – I, LoA –

ei, LiA – ei, KE

(HA) – ei

Liigi andmed

puuduvad

andmebaasist

(levik,

populatsioon)

Hinnang 3 p

2016: 3 p

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

paari

Liigi andmed

lisada EELIS

andmebaasi

Liigi arvukus alal

on vähemalt 3

paari

26

3 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaj

a

Pri

ori

tee

t

Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Mereelupaikade ülevaatus (kameraalselt)

(1110, 1130, 1150*, 1160, 1170) 6066 ha Inventuur ja ekspertiis KeA I 2025

2 PLK inventuur (6210) 2 ha Inventuur ja ekspertiis KeA I 2025

3 Sooelupaikade inventuur (7160, 7230) 46 ha Inventuur ja ekspertiis KeA I 2025

4 Metsaelupaikade inventuur (9020*,

9080*, 9180*) 792,8 ha Invnetuur ja ekspertiis KeA I 2025

5

Liigiinventuur (suur-mosaiikliblikas,

soohiilakas, emaputk, jäik keerdsammal,

teelehe-mosaiikliblikas, kolmis-sligeeria,

kärbseõis, ainulehine soovalk, suur-

kuldtiib, tutkas, põldtsiitsitaja, tume-

nõlvaöölane, pruun raunjalg, aul)

20574,8 ha Inventuur ja ekspertiis KeA I 2025

27

Hooldus, taastamine ja ohjamine

6 Vanad loodusmetsad (9010*) seisundi

parendamine 2,8 ha

Koosluse seisundi

parendamine looduslikule

arengule jätmise teel

KeA I 2050

7 Vanad laialehised metsad (9020*)

seisundi parendamine 16,9 ha

Koosluse seisundi

parendamine looduslikule

arengule jätmise teel

KeA I 2050

8 Rannaniidud (1630*) hooldamine 45,7 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 290,8 ha

9 Rannaniidud (1630*) taastamine 290,8 ha Koosluse taastamine KeA/MO I 2025

10 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)

hooldamine

321,1 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 73,7 ha

11 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)

taastamine 73,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

12 Lood (6280*) hooldamine 874,3 ha

Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal + 239,6 ha

13 Lood (6280*) taastamine 239,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

14 Puisniidud (6530*) hooldamine 2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

15 Puisniidud (6530*) taastamine 2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

16 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) hooldamine 1,7 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

17 Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*) taastamine 1,7 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

18 Sinihelmikakooslus (6410) hooldamine 2,6 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

19 Sinihelmikakooslus (6410) taastamine 2,6 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

20 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510) hooldamine

26,4 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

+ 12,8 ha

21 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510) taastamine 12,8 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

22 Puiskarjamaa (9070) hooldamine 0,2 ha Koosluse hooldustöö KeA/MO I Igal aastal

23 Puiskarjamaa (9070) taastamine 0,2 ha Koosluse taastamistöö KeA/MO I 2025

28

Taristu, tehnika ja loomad

24 Loodusala tähiste paigaldamine X

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II Vastavalt

vajadusele

25 Loodusala tähiste hooldamine X

Kaitsealuste objektide

tähistamine, tähiste

hooldamine

RMK II 2025

Kavad, eeskirjad

26 Kaitsekorralduskava andmete

ülevaatamine ja uuendamine Tegevuskava KeA I 2027

27 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord

kümne aasta

jooksul

3.1 Pärandniitude hooldamine

Tulenevalt kaitsealal olevate pärandniitude seisundist ja hooldusest, võib kujundusraie

olla vajalik kujundusraie tegemine.

Pakri saartel kestab karjatamisperiood aastaringselt sarnaselt kunagistele aegadele.

Saartel hooldavad pärandniite veised, kes elavad vabalt ning peaaegu inimesest

sõltumatult ning hoiavad saari avatuna. Mandrile neil võimalik liikuda ei ole. Pakri

saarte majandaja on Pakri Tarvas OÜ.

Kui Väike-Pakril antakse veistele talveperioodil lisasööta, mida tehakse Suure-Pakri

lõunaniitudel, siis Suur-Pakri veised peavad ise hakkama saama. Nimelt enne heinateo

algust ei lasta neid Suur-Pakri lõunaosas olevatele niidetavatele heinamaadele. Kui hein

on tehtud, siis avatakse Suur-Pakri ainuke püsitara ning loomad saavad liikuda

niidetavatele aladele, kus on mahlasem rohi. Pärandniitudele tuleb see kasuks, kui

pärast niitmist alasid ka karjatakse. Sel juhul on seemnelevik parem ning karjatamine

muudab niidud liigirohkemaks. Suve lõpus, sügisel on nad saare alumises otsas ning

liiguvad põhja tagasi siis, kui alumine ots on söödud. Lisaks hakkavad loomad osasid

taimeliike sööma alles talveperioodil. Seetõttu võib jääda Suur-Pakri põhjaosa

määruse16 järgi 1. oktoobriks nõuetekohaselt hooldamata. Kuna Suur-Pakril on loomad

aastaringi karjamaal, neid ei lisasöödeta ning loomad söövad kulukihti ka

talveperioodil, siis on võimalik seada karjatamise tulemuse lõpptähtajaks 1. aprill.

Pärandniidu hooldamise toetuse määrusest erinev lõpptähtaeg annab majandajale

võimaluse saari hooldada võimalikult paindlikult ja efektiivselt, lähtudes loomade

heaolust, ilmast, taimekasvust ja muust sõltuvalt aastast.

3.2 Tähistamine

Pakri poolsaare tipus asuv infotahvel, koordinaatidega 502054.656137492

6583266.05986287 vajab välja vahetamist. Lisaks on Pakri poolsaarel RMK

lõkkeplatsid, telkimisalad, välikäimlad, prügikastid, puukuurid, lauad-pingid ja

infotahvlid.

Pakri loodusalale on vaja paigaldada kaitseala piiritähiseid. Nende planeeritavat

asukohta saab vaadata asutusesisesest külastustaristuvirtuaalkontorist, peale nende

kandmist sinna.

Pakri saartele ja selle ümbrusesse on võimalik planeerida ekskursioone läbi Pakri saarte

arenduse sihtasutuse. Lähemalt pakutavate võimaluste kohta saab lugeda:

https://pakrisaared.ee/#broneeri-reis-pakrile.

Osa Pakri loodusalast läbib Euroopa pikamaarada E9. Pikamaarajast saab lähemalt

lugeda: https://baltictrails.eu/et/coastal/route/facts.

16 Maaeluministri 22.04.2015 määrus nr 38 „Poolloodusliku koosluse hooldamise toetus”

30

4 KASUTATUD ANDMEALLIKAD

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu:

Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Pakri loodusala Natura standardandmebaas:

https://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0010129

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 võrgustiku alade nimekiriˮ