TALLINNA NOTAR KRISTEL JÄNESE

Notaribüroo Viru väljak 2, Tallinn

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU NUMBER

1253

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING JA

ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud kaugtõestamise teel Tallinna notar Kristel Jänese kaheteistkümnendal aprillil kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (12.04.2024) Eesti Vabariigis ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, nimel riigivara valitsema volitatud asutusena Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected], mille esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal, viibimiskoht kaugtõestamise ajal tema ütluste kohaselt Haljala vald (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja

registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise

päeval registriandmete väljatrüki alusel), Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, aadress Veskiposti tn 2, Tallinn, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb volikirja alusel Katrin Nõmmeloo, isikukood 47502202212, kes on tõestajale tuntud isik,viibimiskoht kaugtõestamise ajal tema ütluste kohaselt Jõhvi linn (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Lepingu esemeks on Iisaku metskond 45, Rannapungerja küla, Alutaguse vald, Ida-

Viru maakond asuv kinnistu koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Lepingu ese on kantud Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 6308150 ning lepingu eseme koosseis ja andmed on elektroonilise kinnisturaamatu väljatrüki (millel on märge, et elektrooniline registriosa omab õiguslikku tähendust) kohaselt, järgmised:

1.1.1. Esimesse jakku on kantud maaüksus katastritunnus 81501:005:0279, pindala 236,74 ha, aadress Iisaku metskond 45, Rannapungerja küla, Alutaguse vald, Ida-Viru maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%).

2

1.1.2. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. 1.1.3. Kolmandasse jakku on kande nr. 2 all sisse kantud järgmine kanne: Reaalservituut

kinnistu nr 2302808 igakordse omaniku kasuks. Tähtajatu reaalservituut vastavalt 05.04.2017.a sõlmitud lepingu punktis kolm (3) kokkulepitud sisuga ning 05.04.2017.a sõlmitud lepingu lisaks olevale plaanile. 5.04.2017 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 11.04.2017. Kohtunikuabi Silvia Sauväli.

1.1.4. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.2.1. Lepingu punktis üks üks (1.1.) toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja

õiged ning lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud kinnistamisavaldusi.

1.2.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud.

1.2.3. Lepingu esemel asub vääriselupaik, Natura 2000 ala ja projekteeritav looduskaitseobjekt (Metsaelupaikade looduskaitseala).

1.2.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, looduskaitsealaseid ega muid käesolevas lepingus nimetamata piiranguid.

1.2.5. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus ei takista punktis üks üks kolm (1.1.3.) nimetatud servituudi omaniku õiguste teostamist.

1.2.1. Kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva lepingu sõlmimisest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala ulatuses.

1.2.2. Lepingu esemel ei paikne käesolevas lepingus nimetamata kolmandatele isikutele kuuluvaid maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

1.2.3. Punktis üks neli kolm (1.4.3) nimetatud Riigimetsa Majandamise Keskuse käskkiri kehtib, seda ei ole vaidlustatud ega muudetud.

1.2.4. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitused ei ole lõppenud ega kehtetuks kuulutatud.

1.3. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.3.1. Käesoleva lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse puhul on tegemist

asjaõigusseaduse § 1581 järgse isikliku kasutusõigusega, st omanikul on seadusest tulenev talumiskohustus - tehnovõrgud on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi.

1.3.2. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuse plaaniga ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

1.3.3. Kasutaja on õigusvõimeline äriühing ning äriühingu suhtes ei ole otsustatud lõpetamist. Kasutaja ei ole pankrotis ning Kasutaja suhtes ei ole esitatud pankrotiavaldust, ei ole algatatud pankrotimenetlust ega tehtud pankrotihoiatust.

1.3.4. Tema volitused Kasutaja esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks kuulutatud ega tühistatud.

3

1.4. Notariaalakti tõestaja kontrollis alljärgnevate notariaalakti tõestamisel esitatud

dokumentide ja registriandmete alusel järgmiseid asjaolusid: 1.4.1. Kasutaja esindaja esindusõigust volikirja alusel. 1.4.2. Omaniku esindaja esindusõigust volikirja alusel. 1.4.3. Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) 08.04.2024 käskkirjaga nr 9-49/2 on

otsustatud lepingu esemeks oleva kinnistu koormamine isikliku kasutusõigusega käesolevas lepingus toodud tingimustel.

1.4.4. E-notari infosüsteemi kaudu kultuurimälestiste registrist asjaolu, et lepingu ese ei kuulu vallas- või kinnismälestise koosseisu või ei asu muinsuskaitsealal.

1.4.5. E-notari infosüsteemi kaudu katastriüksuse kitsenduste päringu vastuse alusel asjaolu, et lepingu esemel paiknevad projekteeritavad looduskaitse objektid.

1.4.6. E-notari katastriüksuse kitsenduste päringu alusel asjaolu, et lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse suhtes kehtivad alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 81501:005:0279 kitsendused: Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 31,71 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 75,16 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 16086,69 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207957); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 24427,49 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannapungerja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 592,57 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 288,96 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: kaitseala hooldatav sihtkaitsevöönd; ulatus: 1093446,12 m²; nähtus: Kaitseala (Järvevälja MKA, Järvevälja skv.); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,12 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 85,29 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 7397,12 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.208384); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 313,95 m²; nähtus: Puurkaev (Puurkaevu kat nr.16280 sanitaarkaitseala); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 86097,94 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6,66 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x25); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13,95 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 711,27 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv;

4

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 178,04 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda veekaitsevöönd; ulatus: 315,88 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 1,18 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x120); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 64,78 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Al_4x25 MP kaabel); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 9,94 m²; nähtus: Geodeetilised märgid; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 244,49 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-99); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 246,88 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: hooldusala; ulatus: 205,89 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: kaitseala piiranguvöönd; ulatus: 21028,40 m²; nähtus: Kaitseala (Järvevälja MKA, Järvevälja pv.); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 43675,47 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 34276,98 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.207956); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 6,38 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 8771,52 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.204877); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 437,14 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x150); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 739349,11 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 316,91 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-99); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 317,91 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-99); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 8640,57 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 64,89 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (Al_4x25 MP kaabel); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 67,46 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-62); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: avalikult kasutatava tee kaitsevöönd; ulatus: 117023,30 m²; nähtus: Maantee; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 111136,68 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannapungerja jõgi); seisund: kehtiv;

5

Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 187998,86 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannapungerja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14523,52 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-99); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 189,78 m²; nähtus: Elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) (BLL-62); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda ehituskeeluvöönd; ulatus: 403925,84 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 15,11 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 38186,90 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.210295); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu kallasrada; ulatus: 9914,16 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannapungerja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8,08 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x16); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: piirivöönd ja piiriveekogu; ulatus: 2367448,85 m²; nähtus: Riigipiir (Piirivöönd ja piiriveekogu); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 8,22 m²; nähtus: Elektrimaakaabelliin (AXPK.4x16); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 14,94 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x50); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veekogu avalik kasutus; ulatus: 58235,69 m²; nähtus: Üle 10 ha pindalaga ja üle 25 km2 valgalaga veekogud (Rannapungerja jõgi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: vääriselupaik; ulatus: 438324,27 m²; nähtus: Vääriselupaik (VEP nr.157229); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 312,90 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: geodeetilise märgi kaitsevöönd; ulatus: 27,96 m²; nähtus: Geodeetilised märgid; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 13,99 m²; nähtus: Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi (Tugi); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 717,45 m²; nähtus: Elektriõhuliin alla 1 kV (EX.4x25); seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 1215,35 m²; nähtus: Puurkaev; seisund: kehtiv; Piiranguvöönd: ranna või kalda piiranguvöönd; ulatus: 33447,96 m²; nähtus: Mererand, Peipsi j, Võrtsjärv, Pihkva j, Lämmijärv; seisund: kehtiv.

1.5. Osalejad kinnitavad, et: 1.5.1. Nad soovivad lisada käesolevale notariaalaktile plaani, millel on tähistatud

kasutusõiguse ala (Lisa 2). 1.5.2. Nad ei soovi täiendavate dokumentide hankimist, notariaalaktile lisamist ega

tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ning täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

1.5.3. Käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus ei kahjusta käesoleva lepingu punktis üks üks kolm (1.1.3.) nimetatud servituudi teostamist.

6

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE Isikliku kasutusõiguse seadmisel kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses: 2.1. Elektripaigaldis –0,4kV maakaabel ja sellega seotud elektrienergia tootmiseks,

edastamiseks, muundamiseks, mõõtmiseks, müügiks või tarbimiseks kasutatavate seadmete, juhtide ja tarvikute paigaldatud talitluslik kogum;

2.2. Elektripaigaldise kaitsevöönd – elektripaigaldist ümbritsev maa-ala või õhuruum, kus elektripaigaldise ohtlikkusest ja selle kaitse vajadusest tulenevalt kitsendatakse kinnisasja omaniku või valdaja tegevust ja mille ulatus on kehtestatud majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusega nr 73. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused on fikseeritud ehitusseadustiku § 70 ja 77.

2.3. Elektripaigaldise majandamine – elektripaigaldise ehitamine ja käitamine, muu hulgas elektripaigaldise püstitamine, asendamine, lammutamine, rekonstrueerimine, omamine, kasutamine, kasutusse andmine, teenindamine, hooldamine ja remontimine ilma Elektripaigaldise kaitsevööndit suurendamata, elektrivõrgu arendamiskohustuse täitmise tagamine ja muul viisil kasutamine elektrivõrgu talituses hoidmiseks.

2.4. Omanik ja Kasutaja lepivad kokku koormata lepingu ese tähtajatu isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses Elektripaigaldise majandamiseks.

2.5. Kasutusõiguse ala on tähistatud lepingu lisaks (Lisa 2) oleval plaanil ja piiranguala ID 42962 väljavõttel punase joonega (edaspidi Kasutusõiguse ala või Elektripaigaldise kaitsevöönd).Kasutusõigus seatakse kaablile, mille kaitsevöönd on 1 m kaablist mõlemale poole. Kasutusõiguse ala on ligikaudu 408 m².

2.6. Isikliku kasutusõiguse sisuks on Kasutaja õigus kasutada Kasutusõiguse ala Elektripaigaldise majandamiseks, samuti Elektripaigaldise kaitsevööndiga seotud õigused ja kohustused, sealhulgas õigus paigaldada Kasutusõiguse alale Elektripaigaldisi ning neid edaspidi majandada vastavalt lepingus toodule.

2.7. Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivad kitsendused, mis on toodud käesoleva lepingu lisas nr 1 ning sätestatud õigusaktides.

2.8. Pooled on kokku leppinud, et käesoleva lepingu alusel seatav isiklik kasutusõigus on tasuline ning kasutusõiguse tasu on Omanikul õigus nõuda vastavalt asjaõigusseaduse rakendusseaduse § 15 astmes 4.

2.9. Kõik isikliku kasutusõigusega koormatud kinnistuga seoses tasumisele kuuluvad maksud (kaasaarvatud maamaks) ja maksed kuuluvad tasumisele kinnistu igakordsete omanike poolt.

3. OMANIKU JA KASUTAJA ÕIGUSED JA KOHUSTUSED 3.1. Omanik kohustub mitte tegema takistusi Kasutaja töötajatele ja/või volitatud isikutele

igal ajal tasuta juurdepääsuks Kasutusõiguse alale elektripaigaldise majandamiseks, samuti kohustub Omanik tagama võimalused eelnimetatud tegevusteks vajaliku tehnika liikumiseks ja manööverdamiseks.

3.2. Omanik on kohustatud Elektripaigaldise kaitsevööndis tegutsemisel järgima Elektripaigaldise kaitsevööndis kehtivaid piiranguid ning teavitama tema teadmisel Kasutusõiguse alal tegutsevaid isikuid Elektripaigaldise kaitsevööndi olemasolust. Omanik on kohustatud hoiduma tegevusest, mis takistaks Kasutusõiguse alal paiknevate Elektripaigaldiste majandamist, halvendaks nende korrashoidu ja/või ohustaks nende toimimist.

7

3.3. Kasutaja kohustub teavitama Omanikku Elektripaigaldise majandamiseks vajalikest töödest vähemalt kolm (3) päeva enne tööde alustamist. Elektripaigaldise avariitöödega võib alustada viivitamata, teatades sellest Omanikule ühe (1) päeva jooksul alates avariiremondi alustamisest.

3.4. Pärast lepingu esemel teostatud Elektripaigaldise ehitus-, hooldus-ja remonttööde lõpetamist on Kasutaja kohustatud taastama omal kulu mõistliku aja jooksul lepingu esemel tööde alustamise hetkele eelnenud olukorra, selle võimatuse korral hüvitama Omanikule tekitatud kahju. Pooled loevad mõistlikuks seda aega, mis töö iseloomu arvestades on vajalik töö kvaliteetseks ja lepingu tingimustele vastavaks teostamiseks.

3.5. Kasutaja kohustub: 3.5.1. kasutama Kasutusõiguse ala hoolikalt ja heaperemehelikult ning võtma tarvitusele

kõik abinõud, vältimaks Omaniku või kolmandate isikute vara või õiguste kahjustamist mistahes viisil;

3.5.2. hoidma elektrivõrgu oma vahenditega ja omal kulul korras; 3.5.3. teavitama Omanikku metsa raie vajadusest kasutusõiguse alal vähemalt

kuuskümmend (60) päeva enne soovitud tööde alustamist kirjalikult või elektrooniliselt;

3.5.4. hüvitama Omanikule kasutusõiguse alal kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu, ladustamine).

4. KASUTUSÕIGUSE LÕPPEMINE JA KASUTUSÕIGUSE ESEME SAATUS

KASUTUSÕIGUSE LÕPPEMISEL 4.1. Isikliku kasutusõiguse võib lõpetada seaduses sätestatud alustel. 4.2. Isikliku kasutusõiguse lõpetamisel on Kasutajal õigus kuue (6) kuu jooksul arvates

kasutusõiguse lõppemisest vedada ära lepingu esemel paiknevad Elektripaigaldised, kui pooled ei lepi kokku teisiti. Elektripaigaldiste äravedamise korral on Kasutaja kohustatud taastama lepingu esemel äravedamisele eelnenud seisukorra.

5. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

5.1. Omanik ja Kasutaja on punktis üks üks kolm (1.1.3.) nimetatud servituudi omaniku nõusolekul, milline sisaldub 05.04.2017 Reaalservituudi lepingu punktis 4.3, lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 6308150 kolmandasse jakku asjaõigusseaduse § 1581 järgne tähtajatu isiklik kasutusõigus Elektripaigaldise majandamiseks kasutusõiguse alal Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 12.04.2024 sõlmitud lepingu punktidele kaks (2.), kolm (3.) ja neli (4.) ning lepingu lisaks 2 olevale plaanile, ruumiandmete tunnusele 42962 Elektrilevi OÜ, registrikood 11050857, kasuks. Õiguse ruumiala on nähtav maakatastri infosüsteemis 42962.

5.2. Pooled on kokku leppinud ja Kasutaja annab Omanikule tagasivõetamatu

nõusoleku tulevikus lepingu eseme koormamiseks servituutidega kolmandate isikute kasuks ning elektripaigaldise isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks lepingu eseme jagamisel selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnistut, kus

8

asub käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil (Lisa 2) tähistatud kasutusõiguse ala ja isiklikku kasutusõigust ei kanta üle kinnistule/ katastriüksusele, kus käesoleva lepingu lisaks oleval plaanil tähistatud isiklik kasutusõiguse ala ei asu.

6. ORIGINAALI VÄLJASTAMINE 6.1. Notariaalakt on koostatud ühes digitaalses originaaleksemplaris. Kaugtõestamise puhul

antakse notari poolt märgitud tehinguosalistele õigus juurde pääseda osalejate ja notari poolt digitaalselt allkirjastatud dokumendile riigiportaalis www.eesti.ee ja e-notar iseteenindusportaalis www.notar.ee.

6.2. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et kinnistusraamatuseaduse kohaselt võib kinnistustoimiku koosseisu kuuluvate dokumentidega tutvuda ja saada väljavõtteid kohus, järelevalveõiguslik asutus, notar, kohtutäitur, isik, kellel on kandealuse isiku sellekohane nõusolek või isik, kellel on tutvumiseks õigustatud huvi.

6.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada notariaalakti digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale. Notariaalakti tõestaja esitab lepingu digitaalse originaaleksemplari kinnistusosakonnale kahe (2) tööpäeva jooksul arvates käesoleva notariaalakti tõestamisest.

7. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD 7.1. Lepingupooled avaldavad, et käesoleva lepinguga seatava isikliku kasutusõiguse väärtus

ja aastaväärtus on määramata ning nad ei soovi isikliku kasutusõiguse väärtust ega aastaväärtust määrata ka käesoleva lepinguga.

7.2. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja. 7.3. Kasutaja tasub notari tasu viie (5) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest

ülekandega notari arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

7.4. Kasutaja tasub riigilõivu viie (5) tööpäeva jooksul arvates lepingu sõlmimisest Rahandusministeeriumi kontole ja esitab riigilõivu tasumist tõendava nõuetekohase maksedokumendi notarile kinnistusosakonnale edastamiseks.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette loetud, ekraanil koos lisadega tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel osalejate poolt heakskiidetud ja notariaalakti tõestaja ning osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud. Notari tasu isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00 eurot: notari tasu seadus § 3, 10 lg 3, 12 lg 3, 22, 23 p 2). Kaugtõestamise tasu 20,00 eurot (notari tasu seaduse § 2 p 2(1) ). Notari tasu 58,30 eurot.Käibemaks 12,83 eurot. Kokku 71,13 eurot.

9

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot: riigilõivuseadus § 77 lg 1, 354, 356 lg 7). ar

Urve Jõgi /allkirjastatud digitaalselt/_____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri

Katrin Nõmmeloo /allkirjastatud digitaalselt/_____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri

Tallinna notar Kristel Jänese /allkirjastatud digitaalselt/

10

LISA 1

8. NOTARIAALAKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED

8.1. Isiklikkasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva lepingu

sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad kokkulepped.

8.2. Kinnisasjal paiknev tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, ei ole kinnisasja osa.

8.3. Isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt õigustatud isiku vajadustele.

8.4. Isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust. Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

8.5. Kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

8.6. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi (kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

8.7. Kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud kahju hüvitama. Käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

8.8. Kinnisasja omanik võib nõuda tehnovõrgu või -rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

8.9. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb

11

elektroonilise side seaduse § 72 lõikes 1, elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 ja § 66 lõikes 1, ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse § 7 lõikes 1 ja maagaasiseaduse § 18 lõikes 2 sätestatud kohustus või kes on vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Kui universaalteenuse osutamise leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

8.10. Talumistasu suurus aastas on 7,5 protsenti maa maksustamishinnast korrutatuna kitsenduse ruumilise ja sisulise ulatuse koefitsientidega. Kitsenduse ruumilise ulatuse koefitsient on kitsenduse pindala suhe katastriüksuse pindalasse. Kitsenduse pindala eeldatakse olevat võrdne kitsendust põhjustava tehnovõrgu rajatise kaitsevööndi pindalaga. Kui tehnovõrgu rajatise kaitsevööndisse jääb rohkem kui 90 protsenti koormatud katastriüksuse pindalast, siis eeldatakse, et kitsenduse pindala võrdub katastriüksuse pindalaga. Kui katastriüksusel on mitu sihtotstarvet, siis kohaldatakse kõige suurema osakaaluga sihtotstarbe koefitsienti. Kui sihtotstarvete osakaal on võrdne, siis kohaldatakse sihtotstarbe koefitsienti, mis on kõige suurem. Lisaks eelnimetatud sätestatud suurusega tasule on kinnisasja omanikul õigus nõuda talumistasuna selliste kantud kulude hüvitamist, mille kandmine on koormatud kinnisasja omaniku jaoks vältimatu ja mille suurus on rohkem kui üks kolmandik talumistasust. Kui tehnovõrgu rajatis paikneb hoones, on talumistasu suurus vastava hooneosa kasutamise harilik tasu.

8.11. Talumistasu ei ole õigus nõuda: 1) riigil kinnisasja omanikuna; 2) tehnovõrgu rajatise selle osa talumise eest, mis on vajalik ainult samal kinnisasjal teenuse tarbimiseks.

8.12. Tehnovõrgu talumistasu saamiseks esitab kinnisasja omanik taotluse tehnovõrgu omanikule. Kui kinnisasja omanik ei ole taotluses märkinud, et maatulundusmaa sihtotstarbega maad ei kasutata tehnorajatise kaitsevööndi alal sihtotstarbeliselt, siis loetakse, et maad kasutatakse sihtotstarbeliselt.

8.13. Jooksva aasta eest on talumistasu saamise õigus isikul, kes oli vastava kinnisasja omanik sama aasta 1. jaanuari seisuga, kui ta esitab taotluse hiljemalt jooksva aasta 1. mail.

8.14. Vastavalt ehitusseadustiku §-le 77 on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala, kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

8.15. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid (ehitusseadustiku § 77 lg 2 p 1).

8.16. Kaitsevööndis on keelatud ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast, takistada ehitisele juurdepääsu, takistada ehitise hooldamist, sealhulgas kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste paigaldamist, takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist seisundis, mis ei ohusta ehitist. Kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all. Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale (ehitusseadustiku § 70 lg -d 2-4).

8.17. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on kohustus tegutseda kinnisasja omaniku õigusi

12

vähimal võimalikul viisil riivaval moel, arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga, sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja jooksul enne tööde alustamist, tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis kehtivate piirangutega (ehitusseadustiku § 70 lg 5).

8.18. Õhuliini kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge: 1) kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; 2) 1 kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit; 3) 1 kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit; 4) 35–110 kV nimipingega liinide korral 25 meetrit; 5) 220–330 kV nimipingega liinide korral 40 meetrit. Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter selle projektsioonist.

8.19. Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.

8.20. Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.

8.21. Vastavalt asjaõigusseaduse § 337 lg 2 kui pärast hüpoteegi seadmist on samale kinnisasjale seatud servituut või reaalkoormatis hüpoteegipidaja nõusolekuta, eelistatakse hüpoteeki hiljem seatud servituudile või reaalkoormatisele. Nimetatud servituut või reaalkoormatis kustutakse ulatuses, milles see kahjustab hüpoteegi teostamist.

8.22. Kinnisasja täitemenetluses müügi korral jäävad püsima sissenõudja nõude või selle tagatiseks oleva õiguse järjekohast eespool ja samal järjekohal olevad kinnistusraamatust nähtuvad õigused. Enampakkumisel ei lõpe servituudist tulenevad õigused, kui servituut oli seatud seadusest tuleneva servituudi seadmise õiguse alusel.

8.23. Vastavalt looduskaitseseaduse § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:1) loodusobjekti tüüp ja nimetus; 2) loodusobjekti valitseja nimi; 3) viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

8.24. Reaalservituudiga juba koormatud kinnisasja võib uue reaalservituudiga koormata ainult siis, kui see ei kahjusta varem seatud servituuti.

8.25. Reaalservituudi teostamise takistamise korral on õigustatud isikul õigus nõuda õiguse igasuguse rikkumise kõrvaldamist, isegi kui rikkumine ei ole seotud valduse kaotusega. Kui on alust eeldada niisuguse rikkumise kordumist, võib kasutaja nõuda rikkumisest hoidumist. Nõue on välistatud, kui kasutaja on kohustatud rikkumist taluma.

8.26. Asjaõigusseaduse § 1581. Avalikes huvides vajalikud tehnovõrgud ja –rajatised (1) Kinnisasja omanik on kohustatud taluma oma kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või - rajatisega liituda sooviva isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või -rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides, kui selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus või kes on vee-ettevõtja ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seaduse tähenduses või võrguettevõtja kaugkütteseaduse või maagaasiseaduse tähenduses või vastavas piirkonnas tegutsev võrguettevõtja kaugkütteseaduse tähenduses. Tehnovõrk või -rajatis on ehitatud avalikes huvides ka siis, kui selle kaudu osutatakse üldkasutatavat elektroonilise side teenust elektroonilise side seaduse tähenduses. Avalikes huvides ehitatud tehnovõrk või -rajatis on ka riikliku või kohaliku omavalitsuse üksuse keskkonnaseire ja tänavavalgustuse ehitis.

13

Asjaõigusseaduse § 1581 lõikes 1 sätestatud talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii, et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda. Käesolevas paragrahvis sätestatu ei välista talumiskohustuse seadmist kokkuleppe teel.

8.27. Isikliku kasutusõiguse, mille esemeks on tehnovõrk või -rajatis, lõpetamiseks on nõutav õigustatud isiku notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud avaldus õiguse lõpetamise kohta ja õiguse kustutamine kinnistusraamatust.