Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele (Kriisa dp)

EELNÕU

NÕO VALLAVALITSUS

KORRALDUS

Nõo xx. xxxxxxxx 2024 nr

Detailplaneeringu koostamise algatamine ja

lähteseisukohtade kinnitamine ning keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmine

Detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik on esitanud Nõo Vallavalitsusele 1. aprillil 2024

taotluse, mis on Nõo valla dokumendihaldussüsteemis registreeritud 01.04.2024 numbriga 7-

1.1/584, algatada Meeri külas asuva Kriisa maaüksuse (registriosa nr 2956804, katastritunnus

52801:002:0101, sihtotstarve 100% maatulundusmaa) detailplaneering. Planeeritava ala suuruseks

on ca 17,78 ha.

Detailplaneeringuga soovitakse kavandada 28 elamumaaga kinnistut (millest 10 ühepere elamuteks

ning kuni 18 ühe või kahepere (kaksikpere; EPk) elamuteks mõeldud), 1 ärimaa, 1 tootmismaa, 2

äri- või tootmismaad, 3 haljasalaga kinnistut ja teed ning tänavad. Eelnevalt kirjeldatud 18

elamumaa sobivust (sh hulka) kaksikperede elamute rajamiseks, kaalutaks DP menetluses (selle

algatamisel). Kriisa kinnistu loode nurk jääb planeerimata (maakasutuse muutust ei kavandata).

Algatatav detailplaneering on kooskõlas Nõo valla üldplaneeringuga ja Nõo valla ruumilise arengu

põhimõtetega säilitada väljakujunenud hajaasustuslik struktuur.

Kriisa maaüksus asub Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib olemasolev

kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei kavandata. Maa

kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu koostamise

käigus vastavalt vajadusele ja seda ei loeta üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe

ulatuslikuks muutmiseks.

Antud juhul on detailplaneeringu koostamine otstarbekas, et leida kavandatavatele hoonetele ja neid

teenindavatele tehnovõrkudele ning avalikult teelt juurdepääsude rajamiseks parim võimalik

asukoht nii, et säiliks hajaasustuse põhimõte.

Detailplaneeringu algatamisel teadaolevalt uuringute vajadus puudub, kuid see võib selguda

detailplaneeringu koostamise käigus.

Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju, mis võiks ületada

tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi. Planeeritava

tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus,

jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei

avalda olulist mõju, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara.

Korralduse lisa 2 „Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) detailplaneeringu kava keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang“ osas küsis Nõo vallavalitsus küsis (xx.04.2024 kiri nr 7-1/xxx)

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ning Põllumajandus- ja Toiduameti seisukohta. Eelnõu

täiendatakse asutuste seisukohtadega ning põhjendatakse seisukohtade arvestamist ja/või

arvestamata jätmist.

Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Nõo Vallavalitsus (Voika tn 23,

Nõo alevik, telefon 745 5108, e-post [email protected]).

Detailplaneeringu koostaja on Raid Invest OÜ (Käärdi, Möllatsi küla, 60519 Tartu vald, Tartu

maakond, tel +372 5109000, [email protected])

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ (Riia 15b, 51

010, Tartu, telefon 736 6676, e-post [email protected]).

xx. xxxxxxxx 2024 on Kriisa kinnistu omanikuga sõlmitud „Detailplaneeringu koostamise tellimise

õiguse üleandmise ja detailplaneeringu koostamise rahastamise leping nr 7-2/x-2024 ja

eelkokkulepe detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks“.

Arvestades eeltoodut, „Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse“ § 6 lõike 1, § 30 lõike 1 punkti

4, „Planeerimisseaduse“ § 124 lõigetest 1-4 ja 10, § 125 lõike 2, § 126, § 127 lõigetest 1 ja 2, § 128

lõigetest 1 ja 5-8, „Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse“ § 6 lõike 2

punkti 10, § 33 lõike 2 punkti 4, lõikeid 3-6, § 34 ja § 35, Vabariigi valitsuse 29.08.2005 määruse

nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“, § 13 punktist 2, Nõo Vallavolikogu 26. augusti 2021 määruse nr

58 „Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses, ehitusseadustikus, planeerimisseaduses,

ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduses ja liiklusseaduses sätestatud

küsimuste lahendamise volitamine“, Nõo Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15 kehtestatud

Nõo valla üldplaneeringu ja huvitatud isiku 01.04.2024 esitatud taotluse alusel Nõo Vallavalitsus

annab

k o r r a l d u s e:

1. Algatada Nõo vallas Meeri külas asuva Kriisa maaüksuse detailplaneeringu koostamine

eesmärgiga kaaluda on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kriisa

maaüksuse jagamiseks ja kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku hajusa iseloomuga

elamukvartali kujundamiseks nii, et säiliks hajaasustuse põhimõte.

2. Planeeritava ala pindala on ca17,78 ha.

3. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1).

4. Jätta algatamata Meeri küla Kriisa maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline

hindamine, kuna detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad tegevused ei oma olulist

keskkonnamõju.

5. Planeeringu algatamisega ei kaasne vallale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja

sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste, sh

maaparandussüsteemirajatiste, välja- või ümberehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks.

6. Korraldusega saab tutvuda tööpäevadel ja tööajal Nõo vallavalitsuses (Voika tn 23, Nõo alevik,

tel 745 5108) ja Nõo valla elektroonilises dokumendiregistris.

7. Nõo vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt

planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.

8. Nõo vallavalitsusel teavitada avaliku väljapaneku toimumisest planeerimisseaduse § 127 lg 1

ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

9. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud

ootust, et vallavalitsus detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on

vaidlustatavad koos haldusaktiga (planeeringu vastuvõtmine või kehtestamine).

10. Korraldus jõustub selle teatavaks tegemisest.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets Aira Laul

vallavanem vallasekretär

EELNÕU

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD

Nõo vallas Meeri külas asuva Kriisa maaüksuse detailplaneeringu koostamiseks.

1. Planeeringu eesmärk ja vajadus

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kriisa

maaüksuse jagamiseks ja kaasaegse, inimsõbraliku ja tervikliku hajusa iseloomuga elamukvartali

kujundamiseks nii, et säiliks hajaasustuse põhimõte. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus

üldised maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus.

Kriisa katastriüksus asub Nõo valla üldplaneeringu kohaselt maa-alal, millel säilib olemasolev

kasutusotstarve ja millele üldplaneeringuga uut võimalikku kasutusotstarvet ei ole kavandatud.

Maa kasutusotstarbe muutmine võib toimuda maakorraldusliku töö või detailplaneeringu

koostamise käigus vastavalt vajadusele. Antud juhul tuleb detailplaneeringuga leida piirkonda

sobiv lahendus.

2. Planeeringu ala

Planeeringuala suuruseks on 17,78 ha ja see asub Meeri külas ning piirneb lisaks eraomandis

olevatele maaüksustele Nõo vallale kuuluvate Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri

kooli teega (Teeregistri nr 5280055).

Lisaks piirneb planeeringuala:

• Keeri-Karijärve looduskaitseala KLO1000285 Meeri sihtkaitsevööndiga KLO1101098,

milles on ajavahemikus 01.03. kuni 14.09 (v.a. kallasrajad ja olemasolevad teed ning

poollooduslike koosluste ilme ning liigikoosseisu tagamiseks vajalikel

töödel)liikumispiirang.

• Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku kuuluva Keeri-Karijärve loodusalaga

RAH0000503.

Planeeringuala kontaktvööndis asub kaitsealune Meeri mõisa park KLO1200258, milles

elutseb III kategooria kaitsealune Dendrocoptes medius (tamme-kirjurähn) KLO9128050.

Meeri mõisa park (mälestise registri number 7238) on kantud kultuurimälestiste registrisse

ehitismälestisena.

Planeeringuala skeem (X-GIS2. Maa-amet.)

Legend:

Registreeritud katastriüksus

Detailplaneeringu ala

Loodusala

Kaitseala

Loomad, linnud ja kalad

Kultuurimälestise ala

Kultuurimälestis

Plan ID 122313.

Andmed planeeringualal asuva katastriüksuse kohta:

Kriisa katastriüksus (52801:002:0101)

Pindalal – 17,78 ha

Maakasutuse sihtotstarve – maatulundusmaa 100%.

3. Detailplaneeringu koostamise alused ning arvestamisele kuuluvad varem koostatud

planeeringud, hoonestusskeemid ja projektid

3.1. Planeerimisseadus;

3.2. Ehitusseadustik;

3.3. Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded.

3.4. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 27.02.2019 Riigihalduse ministri

poolt);

3.5. Nõo Vallavolikogu 15.12.2022 määrus nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste

väljaehitamises ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“;

3.6. Nõo valla üldplaneering (Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006), kehtestatud Nõo

Vallavolikogu 29. juuni 2006 määrusega nr 15;

3.7. Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (Nõo

Vallavalitsus ja Emajõe Veevärk AS, 2023).

4. Lähteseisukohad

4.1. Planeeringuga esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused;

4.2. Parima lahenduse väljatöötamiseks kaaluda ja hinnata erinevaid variante;

4.3. Tegemist on Nõo üldplaneeringu mõistes sarnase alaga perspektiivsele elamumaale

Tsoon-E-8 Meeri küla kompaktse hoonestuse ääreala. Eritingimuseks on minimaalne

planeeritava krundi suurus 3000 m².

4.4. Detailplaneeringu algatamise taotlusele lisatud eskiisi loetakse illustreerivaks materjaliks,

mitte lõpliku lahenduse eelduseks. Lõplik lahendus ja kruntide arv kujuneb

detailplaneeringu koostamise käigus.

4.5. Lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed:

4.5.1. Elamumaa;

4.5.2. üldmaa;

4.5.3. transpordimaa;

4.5.4. võimalusel äri- või tootmismaa.

4.6. Ehitiste (hoonete) kasutamise otstarbed:

4.6.1. 11101 – Üksikelamu;

4.6.2. 11212 – Kahe korteriga elamu;

4.6.3. 12744 – Elamu, kooli vms abihoone.

4.7. Planeeringuala kruntideks jaotamine:

4.7.1. Arvestada elamukrundi minimaalse suurusega 3000 m2, et hajusam asustus

säiliks.

4.7.2. Moodustada eraldi krundid juurdepääsutee(de)le ja kohalike teede teemaa

laiendustele.

4.8. Krundi hoonestusala:

4.8.1. Asukoht määrata detailplaneeringuga.

4.8.2. Arvestada avalike kohalike teede Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja

Meeri kooli tee (Teeregistri nr 5280055) kaitsevöönditega (20 m);

4.8.3. Hoonestusalade kaugus planeeringualale kavandatavate juurdepääsuteede teemaa

piirist min 7 m;

4.8.4. Planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete (ka alla 20

m2 väikeehitiste) püstitamine keelatud.

4.9. Krundi ehitusõigus:

4.9.1. Hoonete suurim lubatud arv krundil määrata planeeringuga;

4.9.2. Anda kavandatavad maapinna absoluutkõrgused kruntidel;

4.9.3. Hoonete suurim ja vajadusel vähim lubatud ehitisealune pind määrata

planeeringuga järgides Nõo valla üldplaneeringus sätestatut. Abihoone ei tohi olla

suurem kui elamu;

4.9.4. Hoonete suurim lubatud kõrgus - põhihoone katuseharja kõrgus kuni 9 m;

abihoone kõrgus määrata planeeringuga;

4.9.5. Detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast

kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda

teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel.

4.10. Tehnovõrgud ja -rajatised:

4.10.1. Määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja rajatiste ja nende ühenduste asukohad;

4.10.2. Kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja –

kanalisatsiooniga.

4.10.3. Hüdrantide või tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada planeeringuga.

Nõo Vallavalitsus ei võta endale kohustust tagada normikohast tuletõrje

veevõtuvarustust;

4.10.4. Hoone välismõjuga tehnilised seadmed (soojuspumba-, konditsioneeri

välisagregaadid jms) peavad olema paigaldatud selliselt, et need ei oleks tänavatelt

vaadeldavad ja ei eraldaks möödujaile mõjutusi (õhu puhumine, heitgaaside või

vedelike väljutamine, jää teke jms). Seadmete eelistatud asupaik on maapind või

katus. Päikesepaneelidel eelistatult katus.

4.10.5. Anda tehnovõrkude koondtabel (planeeringu algatamise eelsed ja planeeringuga

kavandatavad tehnovõrgud ning nende ulatus).

4.11. Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:

4.11.1. Arhitektuurinõuded peavad olema põhjendatud ning tulenema kontaktvööndi

analüüsist;

4.11.2. Tulenevalt planeeringuala asukohast peab hoonestus olema esinduslik ja

moodustama arhitektuurselt ühtse terviku. Samas tuleb püüda vältida kõigi hoonete

ühetaolisust;

4.11.3. Lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1 korrus;

4.11.4. Katusekalded ja harjajoon määrata planeeringuga;

4.11.5. Anda põhilised välisviimistluse materjalid ja piirdekonstruktsioonide tüübi.

4.12. Liikluskorraldus:

4.12.1. Planeeritav ala paikneb kohalike teede kaitsevööndis. Planeeringu joonistele

kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. Kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust.

4.12.2. Planeeringuala sisesed juurdepääsuteed minimaalse laiusega 10 m ja sõidutee

katendiga mitte alla 5,5 m kavandada kõvakattega (asfalt);

4.12.3. Näha ette eraldised teemaa laiendamiseks ja kergliiklusteede (jalgtee või

jalgrattatee või jalg- ja jalgrattatee) rajamiseks Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr

5280057) ja Meeri kooli tee (Teeregistri nr 5280055) äärde (moodustatava teemaa

laius 18 m);

4.12.4. Hoonestus kavandada Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri kooli

tee (Teeregistri nr 5280055) kaitsevööndist väljapoole, kuna kaitsevööndis puudub

väljakujunenud hoonestusjoon;

4.12.5. Näha ette jalgratta- ja jalgteede asukohad ja nende sidumine tõmbepunktidega

ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala.

4.12.6. määrata liikluskorralduse põhimõtted;

4.12.7. näidata krundile juurdepääsu võimalik asukoht. Vajadusel määrata piiri osa, kust

väljasõitude rajamine on keelatud;

4.12.8. parkimine lahendada krundisiseselt;

4.12.9. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr

5280057) ja Meeri kooli teega (Teeregistri nr 5280055) ristuvaid tehnovõrke, siis

tuleb need kavandada kinnisel meetodil.

4.12.10. Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja Meeri kooli teega (Teeregistri nr

5280055) liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb

taotleda Nõo vallavalitsuselt käest nõuded projekti koostamiseks.

4.12.11. Uute juurdepääsuteede rajamiseks taotleda kohalikult omavalitsuselt tee-

ehitusluba.

4.13. Haljastus ja heakorrastus:

4.13.1. haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut;

4.13.2. anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m);

4.13.3. anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine, sademevee

ärajuhtimine jmt);

4.13.4. määrata jäätmekäitluse korraldamine.

4.14. Maaparandussüsteemid:

4.14.1. Käsitleda detailplaneeringu alaga kattuva maaparandussüsteemi osa (Meerisoo

001, Maaparandussüst. Kood 2103650010100) kokkupuudet ja vajadusel

rekonstrueerimist terviklikult kogu detailplaneeringu alal. Oluline on arvestada, et

olenevalt konkreetsest olukorrast võib vajalik olla maaparandussüsteemi

rekonstrueerimiseks kavandada rekonstrueerimisega kaasnevat ehitustegevust ka

detailplaneeringu alast väljaspool, naaberkinnisasjadel;

4.14.2. Sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi kinnistu põhiselt.

4.15. Servituutide seadmise vajadus.

4.15.1. Servituutide planeerimise korral on vajalik teostada ennem ehituslubade

väljastamist servituutide kanded kinnistusraamatus;

4.16. Planeeringu rakendamise võimalused:

4.16.1. Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad ulatuses, mis ei

muuda planeeringu põhilahendust ning vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei

kuulu lähteülesanne muutmisele;

4.16.2. Viidata xx. xxxx 2024 Nõo valla ja huvitatud isiku vahel sõlmitud

„Detailplaneeringu koostamise tellimise õiguse üleandmise ja detailplaneeringu

koostamise rahastamise lepingule nr 7-2/x-2024 ja eelkokkuleppele

detailplaneeringukohase tehnilise taristu ja avaliku ruumi väljaehitamiseks ja

väljaehitamise rahastamiseks“.

4.16.3. Anda planeeringu elluviimise ajakava ja tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise;

4.16.4. Anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamiseks;

4.16.5. Määrata ehitusjärjekorrad.

4.16.6. Märkida järgmised tingimused:

4.16.6.1. enne ei väljastata ehituslubasid hoonetele kui tehnorajatistele on väljastatud

vähemalt ehitusload ja rajatud on rasketehnika juurdepääsu võimaldav tee

ehitusluba taotlevale krundile;

4.16.6.2. kasutusload hoonetele antakse pärast seda, kui Nõo Vallavolikogu

15.12.2022 määruse nr 23 „Detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamises

ja väljaehitamisega seotud kulude kandmises kokkuleppimise kord“ § 2 lõike

1 punkti 4 kohased tehnorajatised on välja ehitatud ja vajadusel on neile antud

kasutusload;

4.16.6.3. Detailplaneeringu kohased rajatised tuleb välja ehitada hiljemalt viie aasta

jooksul detailplaneeringu kehtestamisest arvates kui enne kehtestamist

sõlmitavas halduslepingus ei ole kokku lepitud teisiti.

4.16.6.4. kui planeeringulahenduse elluviimist ei ole alustatud viie aasta jooksul

peale detailplaneeringu kehtestamist on kohalikul omavalitsusel (Nõo

Vallavolikogul) õigus tunnistada koostatud detailplaneering kehtetuks.

5. Detailplaneeringu koostamisse kaasatavad isikud:

5.1. Päästeameti Lõuna päästekeskus;

5.2. Põllumajandus- ja Toiduamet;

5.3. Planeeritaval maa-alal paiknevate ja kavandatavate tehnovõrkude omanikud /valdajad.

5.3.1. Vee- ja kanalisatsioonitorustike liitumispunktide asukohtade määramiseks teha

koostööd Emajõe Veevärk AS-ga (registrikood 11044696; Sõbra 56, 51013, Tartu;

Telefon: 731 1840);

5.4. Planeeritava maa-ala kinnistute omanikud ja piirinaabrid.

5.5. Ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse

põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata

planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6).

6. Detailplaneeringu vormistamine ja menetlus

6.1. Detailplaneering vormistatakse ja esitatakse vastavalt Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavatele nõuetele;

6.2. detailplaneeringu avaliku väljapaneku jaoks esitatakse detailplaneering pdf kujul ja

väljatrükk ühes eksemplaris; detailplaneeringule lisatakse kooskõlastuste ja koostöö

koondtabel;

6.3. detailplaneeringu kehtestamisel esitatakse detailplaneering ja selle lisad täiendavalt pdf

kujul ja väljatrükk ühes eksemplaris. Juhul kui avaliku väljapaneku järgselt

planeeringulahendust muudeti esitada väljatrükk kahes eksemplaris;

6.4. detailplaneeringu joonised:

6.4.1. detailplaneeringu koostamise aluskaardiks võtta kehtivale korrale vastav

aktualiseeritud (olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav, sh tehnovõrgud)

digitaalselt mõõdistatud geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500.

Geodeetilised tööd tuleb muuhulgas esitada esitada muuhulgas kohaliku

omavalitsuse poolt kasutatavasse geomõõdistuste infosüsteemi (KOVGIS

EVALD geoarhiivi moodul, https://evald.ee/nõovald/);

6.4.2. planeeritava maa-ala kontaktvööndi analüüs;

6.4.3. detailplaneeringu põhijoonis;

6.4.4. maakasutuse ja kitsenduste joonis;

6.4.5. tehnovõrkude joonis;

6.4.6. detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised;

6.4.7. Joonised 6.4.4 ja 6.4.5 on lubatud ühildada kui ei halvene kaartide loetavus.

7. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava

7.1. Detailplaneering esitatakse vallavalitsusele vastuvõtmiseks kahe aasta jooksul pärast

detailplaneeringu koostamise algatamist.

7.2. Planeeringu kehtestamise või kehtestama jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta

möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates.

8. Vajalikud uuringud:

8.1. Algatamisel ei ole detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute vajadus teada.

Lähteseisukohad koostas arenguspetsialist Piia Raig

Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) detailplaneeringu

kava keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

KSH menetluse algatamise

vajaduse üle otsustaja: Nõo Vallavalitsus

Arendaja: Timbermen OÜ

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Projektijuht: Elar Põldvere

2024

2 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Publitseerimise üldandmed:  Töö koostatud – 11.03.2024. a.

 Koostajad (Alkranel OÜ) - Elar Põldvere ja Kätlin Pitman.

 Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse ja selle paikkonna

lühikirjeldus ............................................................................................................................... 5

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................................... 8

2.1. Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide järgselt ....... 9

2.2. Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis asjakohaste

aspektide järgselt .................................................................................................................. 12

3. Natura 2000 alade eelhindamine ...................................................................................... 16

3.1. Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 17

3.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale ............................... 19

3.3. Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................ 19

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 20

4.1. Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest ..................................................................................................... 20

4.2. Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 21

4.3. Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 22

4.4. Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 22

4.5. Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 22

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) ........................................................................................... 23

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ...................................................................................................... 23

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 24

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ............. 24

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid ........................................................................... 24

4.6. Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes ................. 25

4.7. KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ........................... 26

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 28

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 29

4 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu (edaspidi ka EH) objekt on Tartu

maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Kriisa kinnistul (52801:002:0101) kavandatava tegevuse

DP kava. Eesmärk on elamukvartali kujundamine, selleks taotleda krundi jagamist,

ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate maa-alade ja liikluskorralduse

määramist ja tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist. Hetkel on kavandatud 28

elamumaaga (millest 10 ühepere elamuteks ning kuni 18 ühe või kahepere (kaksikpere)

elamuteks mõeldud) kinnistut, 1 ärimaaga, 1 tootmismaaga, 2 äri või tootmismaaga, 3

haljasalaga kinnistu ning neid teenindavad teed ja tänavad. Ideekavand täpsustub DP menetluse

algatamise järgselt, kui maakasutuse suunamisse arvestatakse täpsemalt ka nt tehnovõrkude ja

lahenduste (mh reoveekäitluslahendused) maavajadused.

Tegevuse arendaja on Timbermen OÜ ja eelhinnangu koostaja on Alkranel OÜ. Eelhinnangu

koostamisel on lähtutud arendaja poolt koostatud selgitavatest ning illustratiivsest materjalist.

Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik omavalitsus kasutada täiendava töövahendina

detailplaneeringuga seonduvates (detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane)

ja sellele eeldatavalt järgnevates menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas

otsustamine ning sellest teavitamine toimub keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas

seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6), kui vastavad asutused

(kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib olla põhjendatud huvi

eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

 ületada mõjuala keskkonnataluvust;

 põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

 seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

 „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

 „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

 „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

 „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis“ (Riin Kutsar jt 2019);

 „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon 28.09.2021. a).

5 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk

kavandatava tegevuse ja selle paikkonna lühikirjeldus

Käesoleva KSH EH objekt asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Kriisa kinnistul

(52801:002:0101; joonis 1.1). DP kava fookusala ehk Kriisa kinnistu pindala on 17,78 ha

(100% maatulundusmaa), millest haritav maa on 10,71 ha, looduslik rohumaa 3,72 ha,

metsamaa 2,49 ha, õuemaa 0,40 ha ning muu maa on 0,46 ha. DP kava alal asub mh üksikuid

rajatisi (soetud Variku maaüksusega ja üldiste tehnovõrkudega) ning maaparandussüsteem.

Täpsemalt vt ptk 2.

Joonis 1.1. Kriisa kinnistu asukoht (märgitud sinise joone ja oranžika asukoha tähisega). Alus: Maa-

amet, 2024.

Eesmärgiks on kaaluda võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kriisa kinnistu

jagamiseks elamukvartali kujundamiseks. Ühtlasi määrataks üldised maakasutustingimused

ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja tehnovõrkudega varustamise

põhimõttelised lahendus. Kriisa kinnistu kruntideks jaotumise visioon on toodud joonisel 1.2.

Ideekavand täpsustub DP menetluse algatamise järgselt, kui maakasutuse suunamisse

arvestatakse täpsemalt ka nt tehnovõrkude ja lahenduste (mh reoveekäitluslahendused)

maavajadused. Hetkel on kavandatud luua 28 elamumaaga kinnistut (millest 10 ühepere

elamuteks ning kuni 18 ühe või kahepere (kaksikpere; EPk) elamuteks mõeldud), 1 ärimaa, 1

tootmismaa, 2 äri- või tootmismaad, 3 haljasalaga kinnistut ja teed ning tänavad. Eelnevalt

kirjeldatud 18 elamumaa sobivust (sh hulka) kaksikperede elamute rajamiseks, kaalutaks DP

menetluses (selle algatamisel). Kriisa kinnistu loode nurk jääb planeerimata (maakasutuse

muutust ei kavandata).

Elamukruntidel (sõltumatult perede arvust) 1 põhihoone (kuni 2 korrust, maksimaalselt 8 m)

ja 2 abihoonet (1 korrus, kuni 5 m). Äri ja tootmismaadel kuni 2 hoonet (kuni 2 korrust,

maksimaalselt 10 m). Ärimaade eesmärk on luua piirkonna elanikele tugifunktsioonide

rajamiseks võimalusi - teenindus, meelelahutus, kaubandus jms. Tootmismaade eesmärk on

luua piirkonna väikeettevõtjatele kodulähedasi väiketootmis tegevusi ning kavandada ka

kaasaegseid energiatootmis rajatisi (eelkõige päikesepark). Viimati nimetatud maa-alade

eeldatav potentsiaal on pakkuda ka ühist maa-ala reoveekäitluslahendustele. Nagu ka eelnevas

lõigus nimetatud, siis infrastruktuuride lahendused täpsustuvad DP protsessi (peale algatamist)

käigus. Tootmisfunktsiooniga aladel selguvad muud äri- ja tootmistegevuse reaalsed

võimalused DP menetluse järgselt, mistõttu nenditakse siinkohal, et vastavate tegevuste

tegevuslubade osas tuleb kehtiva õigusruumi järgi iga kordselt kaalutleda ka mõjude

eelhinnangu vajadust.

6 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 1.2. Kriisa kinnistu kruntideks jaotumine (EP – elamumaa; Ä – ärimaa; T – tootmismaa; HP – haljasalad; EPk – võimalikud kaksikelamud), esmane ideekavand (täpsustub DP menetluse algatamise järgselt, kui maakasutuse

suunamisse arvestatakse täpsemalt ka tehnovõrkude ja lahenduste (mh reoveekäitluslahendused) maavajadused). Raid Invest OÜ, 2024.

7 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõus on DP koostamisele esitatud muuhulgas

järgnevad tingimused (refereering dokumendist, mis kokku pannud kohalik omavalitsus,

2023):

 minimaalne planeeritava krundi suurus (elamu) 3000 m²;

o lubatud krundi maakasutuse sihtotstarbed – elamumaad, üldmaad,

transpordimaad ning võimalusel äri- või tootmismaad;

 krundi hoonestusala;

o arvestada avalike kohalike teede Meeri - Tabuli tee (Teeregistri nr 5280057) ja

Meeri kooli tee (Teeregistri nr 5280055) kaitsevöönditega (20 m).

o hoonestusalade kaugus planeeringualale kavandatavate juurdepääsuteede

teemaa piirist min 7 m.

o planeeringus sätestada tingimus, et väljapoole hoonestusala on hoonete (ka alla

20 m2 väikeehitiste) püstitamine keelatud.

 lubatud korruselisus – elamul kuni 2 maapealset korrust, abihoonel 1 korrus;

 detailplaneeringu koostamise käigus tuleb vähemalt 10% planeeritavast maast

kavandada piirkonda teenindavaks üldmaaks (üldmaa alla ei kuulu piirkonda

teenindavad teed), millele on õigus pääseda kõigil piirkonna elanikel;

 määrata hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja

rajatiste ja nende ühenduste asukohad;

 kõigil hoonestatavatel kruntidel näha ette liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga;

 hüdrantide või tuletõrjevee veevõtukohtade paiknemine lahendada planeeringuga;

 planeeringuala sisesed juurdepääsuteed minimaalse laiusega 10 m ja sõidutee katendiga

mitte alla 5,5 m kavandada kõvakattega (asfalt);

 haljastus ja heakorrastus:

o haljastuse kavandamisel järgida Nõo valla üldplaneeringus sätestatut.

o anda soovituslikud piirete tüübid ja kõrgused (mitte üle 1,5 m).

o anda vertikaalplaneerimise põhimõtted (maapinna kõrguse muutmine,

sademevee ärajuhtimine jmt).

o määrata jäätmekäitluse korraldamine.

 vajadusel rekonstrueerimist terviklikult kogu alal maaparandussüsteemi osa (Meerisoo

001, maaparandussüst kood 2103650010100);

 sademeveest vabanemiseks kasutada looduslähedasi lahendusi kinnistu põhiselt;

 anda tegevuste loetelu, mis tagavad planeeringu elluviimise;

 anda juhised kehtestatud detailplaneeringu alusel ehitusprojektide koostamiseks;

 määrata ehitusjärjekorrad.

8 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki (edaspidi ptk) koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning

avalikult ja erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena

kasutatakse peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (31.01.2024.

a)) ja Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala asub Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Kriisa kinnistul

(52801:002:0101). Nõo vallas on 4508 elanikku, 20 küla, 2 aleviku (Nõo ja Tõravere alevik;

Nõo valla koduleht, 31.01.2024). Nõo alevikust, vallakeskusest, on Tartusse 17 ja Elvasse 10

kilomeetrit. Meeri külast, DP kava alast alevikku omakorda ca 5 km. Meeri külas oli 2023. a

seisuga 368 elanikku (https://media.voog.com/0000/0050/8058/files/Seisuga_01112023-1.pdf,

2024).

Kriisa kinnistu piirneb (tabel 2.1 ja joonis 2.1) lõunast ja idas transpordimaaga, läänest

maatulundusmaaga ja tootmismaaga, põhjast kaitsealusemaaga ja maatulundusmaaga ning

kirde nurka jääb ka jäätmehoidla maa. Kinnistu sisse jääb ka tootmismaa ning see ümbritseb

kolmest küljest elamumaad ja maatulundusmaad. Ümbruskonna osas võib avalike andmete

alusel välja tuua veel järgnevat:

 Idas teisel pool teed paiknevad;

o rajatis korsten ca 50 m kaugusel (paikneb KÜ 52801:002:0105).

o ajaloomälestis Meeri mõis ca 40 m kaugusel (paikneb KÜ 52801:002:0105).

 Lähimad ühistranspordi peatused on Tabuli ca 340 m läänes ja Meeri pargi ca 520 m

idas.

Tabel 2.1. Kavandatava tegevuse (Kriisa kinnistu) alaga seostuvad katastriüksused (teede puhul ka

sellest järgnev kinnistu), vt ka joonis 2.1. Alus: Maa-amet, 2024.

Nr Lähiaadress Pindala Katastritunnus Sihtotstarve

1 Vareme 4,63 ha 52801:002:0086 Maatulundusmaa 100%

2 Niidu 5,29 ha 52801:001:0313 Maatulundusmaa 100%

3 Keeri-Karijärve looduskaitseala 9 28,19 ha 52801:001:0216 Kaitsealune maa 100%

4 Kirsi 2,29 ha 52801:001:0455 Maatulundusmaa 100%

5 Keeri-Karijärve looduskaitseala 18 10,85 ha 52801:001:0836 Kaitsealune maa 100%

6 Meeri puhasti 6920 m² 52801:002:0104 Jäätmehoidla maa 100%

7 Meeri kooli tee L2 12059 m² 52801:001:0700 Transpordimaa 100%

8 Meeri kooli tee L1 7119 m² 52801:001:0644 Transpordimaa 100%

9 Meeri-Tabuli tee L1 7534 m² 52801:001:0766 Transpordimaa 100%

10 Veehoidla 521 m² 52801:002:0102 Tootmismaa 100%

11 Meeri pumbamaja 604 m² 52801:002:0103 Tootmismaa 100%

12 Aida 674 m² 52801:002:0106 Tootmismaa 100%

13 Talli 2140 m² 52801:002:0107 Tootmismaa 100%

14 Variku 4291 m² 52801:002:0088 Elamumaa 100%

15 Tõru 2,80 ha 52801:002:0087 Maatulundusmaa 100%

16 Mõisa tee 1 11,46 ha 52801:002:0105 Maatulundus 50%;

ühiskondlikud ehitised 50%

17 Luku 10,23 ha 52801:002:0077 Maatulundusmaa 100%

18 Saare 13489 m² 52801:002:0091 Maatulundusmaa 100%

19 Ristiku 2500 m² 52801:001:1347 Maatulundusmaa 100%

20 Tavitsa 16645 m² 52801:001:1346 Maatulundusmaa 100%

21 Nurme 9917 m² 52801:002:0059 Maatulundusmaa 100%

22 Toominga 6737 m² 52801:001:0269 Elamumaa 100%

9 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Joonis 2.1. Kriisa kinnistu (helesinise joonega) ja selle ümbruskonna kinnistud. Alus: Maa-amet, 2024.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja

asjakohastest strateegilistest planeerimisdokumentidest või arengudokumentidest (ptk

2.1). Vastavale infole järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste

aspektide kirjelduste osa (ptk 2.2).

2.1.Tegevuspaiga lühikirjeldus strateegiliste ja muude arengudokumentide

järgselt

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (2019) koostamisel on lähtutud üleriigilisest

planeeringust Eesti 2030+, riiklikest arengukavadest jm asjakohastest dokumentidest. Tartumaa maakonnaplaneering kohaselt piirneb DP kava ala alaga, mille eesmärgiks on

rohelise võrgustiku toimimise tagamine. DP kava ala on osaliselt maaparandussüsteemi alal (vt

ka ptk 2.2), kuid ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal ega väärtuslikul maastikul.

Maakonnaplaneering näeb asustuse arendusaladeks ette olemasolevad tiheasumid koos nende

võimaliku laienemisalaga, kus põhimõtteliselt asub ka DP kava ala. Sisuliselt tähendab

tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku ulatusega maa-ala

koos tänavavõrgu ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva ruumikorraldusega. Asustuse

arengu eelistamine tiheasumite alal ei tähenda ehituskeeldu mujal, küll aga taunitakse

asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest

ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise

taristu rajamine ning pidamine on kulukas (alus mh uuring „Tartumaa maakonnaplaneering.

10 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Asustuse arengu suunamine ja toimepiirkondade määramine“). Viidatud uuringus on

nimetatud, et Meeri kant (K391) on Tartu linna siirdevööndis.

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kohaselt jääb Kriisa kinnistu rohelisest võrgustikust välja

(joonis 2.2). Nõo vallas on miljööväärtuslikuks hoonestusalaks muu hulgas Meeri park (joonis

2.2 ja 2.3). Nõo valla olulisemateks transpordikoridorideks on valda kirde-edela suunal läbivad

Jõhvi-Tartu-Valga põhimaantee ja Tartu-Valga raudtee, mh Tartu ja Elva linnade ühendused.

Joonis 2.2. Rohelise võrgustiku paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu (2006) kaart: Keskkonnatingimused.

Nõo valla üldplaneeringus oli ajalooliselt kavandatud tsoon E-8 Meeri küla kompaktse

hoonestuse ääreala (joonis 2.3; maaüksus 52801:001:0056), minimaalseks planeeritava krundi

suuruseks on 3000 m², kuid vallas üldiselt minimaalne lubatud elamumaa 1500 m². Kõigil

detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki, lokaalsed lahendused ei ole lubatud. Reoveekogumisaladeks on üldplaneeringus

määratud kõik detailplaneeringukohustusega alad. Kõigil detailplaneeringu kohustusega

aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendus ühiskanalisatsiooni väljaarvatud juhul kui

kasutatakse kogumismahutit koos väljaveoga, lokaalsed puhastid ei ole lubatud.

Joonis 2.3. Hoonestuse arenguala paiknemine DP kava ala (kollane viisnurk) ümbruses. Alus: väljavõte

Nõo valla üldplaneeringu põhikaart (2006).

11 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tartumaa arengustrateegia 2040 (2019; 2022-2023) aluspõhimõteteks on koosloomelisus ja

uuenduslikkus, kestlik mõtteviis, tervelt elatud eluaastad, tark valitsemine ning linna ja

maapiirkonna sidusus. Maakonna arengu sihiks on Tartumaa elanike heaolu suurendamine ning

suurepärase elu- ja ettevõtluskeskkonna pakkumine nii tänastele olijatele kui ka uutele

tulijatele. Tartumaa arengustrateegia 2040 on 4 fookusvaldkonda: heaolu, elukeskkond,

ettevõtlus ja liikuvus. Fookusvaldkondadega seondub mh elukeskkondliku infrastruktuuri

arendamine / edendamine.

Nõo valla arengukava 2023 – 2039 (2022) seab eesmärgid ja tegevused viies olulises

valdkonnas: avalik ruum; ettevõtlus ja turism; sotsiaalne heaolu; vald ja kogukond; haridus,

kultuur ja noortevaldkond. Üldised eesmärgid on:

1. Elukeskkond on looduslähedane, kaasav ja hästi ühendatud ning selle taristu areneb

elu- ja looduskeskkonna tasakaalu arvesse võttes;

2. Mitmekesine, toetav ja elukeskkonda hoidev ettevõtlus ning eripärased

turismivõimalused;

3. Elukeskkond toetab iga inimese heaolu ja turvalisust ning osalus kogukonnaelus on

kõigile avatud;

4. Elav ja hästi juhitud kogukond, mille loo leiab valla igast nurgast ja elaniku südamest.

Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 (2023)

kohaselt kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema

ühendatus ühisveevärki, lokaalsed puhastid ei ole lubatud. Nõo vallas Meeri külas on

reoveekogumisalade senine koormus kuni 80 inimekvivalenti.

Meeri külas on hetkel kasutusel ühisveevarustuse tagamiseks kooli puurkaev (katastri nr

26450). Ühisveevärgi puurkaevudest on piirkonnas reservis puurkaev katastri nr 6797. Meeri

kooli puurkaev (katastri nr 26450) rajati 2010. aastal ning samale kinnistule rajati uude

hoonesse joogiveetöötlus, mis asub Kriisa kinnistust idas ca 10-20 m kaugusel. Puurkaevu

toorvees on probleeme arseeniga, töödeldud vees on näitajad korras.

Meeri külas on ca 0,949 km veetorustikke. Alates 2009. aastast on mõisa piirkonnas

rekonstrueeritud 0,480 km veetorustikke. Meeri suvilapiirkonnas on vajalik ühisveevärk

rajada. Meeri küla suvilapiirkonnas kasutatakse tuletõrje veevõtukohana Männi kinnistul

paiknevat tiiki, millele on 2021. aastal rajatud aastaringselt kasutatav kuivhüdrant. Meeri

mõisas (52801:002:0102) asuv veehoidla on amortiseerunud. Meeri külas imbub sademevesi

haljasaladel. Ka perspektiivis kasutatakse külas eelkõige looduslähedasi lahendusi, mida

vajadusel hooldatakse.

Meeri küla reoveepuhasti asub Meeri puhasti katastriüksusel (kü nr 52801:002:0104).

Reoveepuhasti (septik ja biotiigid) rekonstrueeriti 2010. aastal. Septik on kolmekambriline

kogumahuga 15 m3. Biotiikide veepeegli pindalad on 460 m2 ja 500 m2, vee sügavus 1,2 m.

Suublaks on keskkonnaloa nr L.VV/324646 alusel Variku kraav (KKR kood VEE1036515),

mis on maaparandussüsteemi eesvool (MPS kood: 2103650010100, Meerisoo). Vooluhulk on

aastatel 2019-2021 olnud keskmiselt ca 1440 m3/a. Meeri küla suvilapiirkonna võimalikust

liitmisest tulenev ühiskanalisatsioonitarbijate arvu suurenemine tingib reoveepuhasti

ümberdimensioneerimise ja võimaliku puhastusprotsessi lahenduse muutmise vajaduse seoses

vooluhulkade suurenemisega.

12 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Ehituse teekaart 2040 (2023) ettevõtjate ja ekspertide koostöös valmis Rohetiigri ehituse

teekaart, mis seab eesmärgiks vähendada ehitus- ja kinnisvarasektori CO2 emissiooni 85%

aastaks 2040 ja annab soovitusi, kuidas seda saavutada. Dokumendis soovitatakse kogu riigis

ära kaotada ühepereelamu kohustuslik maakasutusnormatiivi. See tähendab, et ühepereelamu

krundile peaks olema lubatud ehitada mitmepereelamuid, kui ka muud asjaolud seda soosivad.

Muudatus soosib tihedamat, ruumi- ja kliimasäästlikumat ehitatud keskkonda.

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (2022) kirjeldab mh Elva jõge

(VEE1036500) ja Keeri järve (VEE2084100). DP kava tegevus jääb Keeri järvest (hea seisundi

saavutamine 2021. a; saavutatud) ca 2,4 km kaugusele. DP kava tegevus jääb Elva jõest

(Kaarnaojast suudmeni nr 2) ca 750 m kaugusele (Variku kraavi kaudu seos, vt eelnev lõik). Veekogum nr 2 hea seisundi saavutamine > 2021. a. Veemajanduskava järgne koormus (sh nr

2 jõekogumi mõistes) muud paisud ja veekogu tõkestamine rekreatsiooni eesmärgil. Meetmed

- järelevalve ja ettekirjutuste tegemine ebaseadusliku tegevuse lõpetamiseks ja kalade

läbipääsu tagamiseks (loastamata tõkestusrajatis); vooluveekogu tervendamine,

hüdromorfoloogiliste tingimuste parandamine ja elupaikade taastamine.

2.2.Tegevuspaiga lühikirjeldus paikkonna muude ja käesolevas kontekstis

asjakohaste aspektide järgselt

Maastikuliselt asub Nõo vald valdavalt Ugandi lavamaal (Kagu-Eesti lavamaal). Valla

lõunapoolsesse ossa ulatub Otepää kõrgustiku loodeserv. Lavamaal on suhteliselt viljakate

muldadega ala, mida ilmestavad Elva jõe, Nõo ja Voika ojade ürgorud ning

otsmoreenkõrgustikud Pangodi mäed ja Vapramägi. Otepää kõrgustiku servaalale jääb Laguja

piirkond oma kaunite kuplitega (Nõo valla üldplaneering, 2006; Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023).

Valla pinnakattes domineerivad glatsigeensed setted (moreenid), milles esineb kohati viirsavi,

tolm- ja peenliiva ja kruusa vahekihte ning läätsi. Moreenil lasub laiguti liiva, mis madalamates

kohtades asendub turbaga. Pinnakatte paksus on vahelduv, kuid valdavalt jääb 10-40 m vahele.

Valla lõunaosas on pinnakatte paksus suurem. Alla 10 m (kohati alla 5 m) on pinnakatte paksus

Voika ojast põhja pool. Pinnakate on paksem ürgorgudes 40-80 m ning Tamsa külast kagu pool

oleva seljandiku piires. Nõo valla aluspõhja moodustavad Kesk-Devoni Aruküla lademe (D2ar)

ja Burtnieki lademe (D2br) aleuroliidid ja liivakivid. Enamus valla territooriumist on Aruküla

lademe kivimite avamusalal, vaid lõunaosas avaneb Burtnieki lade. Devoni liivakivide-savide

kogupaksus Nõo valla maa-alal on keskmiselt 200 m (Nõo valla üldplaneeringu

lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm, 2023; Nõo valla

ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2019-2030, 2019).

Maa-ameti (2024) järgselt on arendusala aluspõhjaline põhjavesi keskmiselt kaitstud ja

suhteliselt kaitstud alal (1:400 000 kaardistuse alusel). Kavandatava tegevusala muldkate

(joonis 2.4) - peamiselt on gleistunud leetjad mullad (KIg), (nõrgalt) leetunud mullad (LkI),

leetjad gleimullad (GI), küllastumata turvastunud mullad (GI1) ja kahkjad leetunud mullad

(LP). DP kava ala ei jää märg- ega üleujutusalale. Käesolevas eelhinnangus on kasutatud Eesti

pinnase radooniriski kaardi (Eesti Geoloogiateenistus, 2020) kohaselt on piirkonnas pinnase

õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või madal st <50 kBq/m³.

Maa-ameti kaardirakenduste (2024) järgi ei asu kavandatava tegevuse alal ja lähiümbruses (ca

200 m) maardlaid ega ohtlike käitiseid või nende ohualasid. Maa-ameti (2024) alusel jääb

kavandatava tegevuse ala loode nurka maaparandusala (vt joonis 2.5; maaparandussüsteemi

13 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

2103650010100 „Meerisoo“ 1965. a ehitatud), seondub ka ptk 1 ja 2.1 esitatuga. Kriisa kinnistu

piirneb põhjast Variku kraaviga (VEE1036515), mis suubub Elva jõkke (VEE1036500). Nõo

valla ÜVKS-st (vt ptk 2.1) selgus, et Kriisa kinnist kirde suunas nurgas on biotiigid, millede

kaldast algab kuja 50 m (joonis 1.2 violetne joon) vastavalt Keskkonnaministri määrusele

„Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning

kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Põhikaardi järgi kirdes teisel pool Variku kraavi

on madalsoo (märgala). Märgala ühtib ja seostub Natura alaga, täpsemalt ptk 3.

Joonis 2.4. Kavandatava tegevuse piirkond (sinine joon) ja ümbritseva ala mullad. Alus: Maa-amet,

2024.

Joonis 2.5. Kavandatud tegevuse piirkond, Kriisa kinnistu (helesinine joon), ja maaparandusehitis

(pruuniga tähistatud), eesvool (tumesinine joon). Alus: Maa-amet, 2024

14 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kriisa kinnistust ca 30 m kagus on Meeri mõisa peahoone, 19. saj (kultuurimälestiste register

nr 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestiste register nr. 7238). Mõisa

peahoone on klassitsistliku härrastemaja näide piirkonnas. Mõisaga seonduv park pärineb ka

19. sajandist. Koos pargi põhiosaga on kaitse all ka parki suunduv allee. Lisaks

muinsusväärtustele kannab park endas ka looduskaitselist väärtust. Kaitsealuse pargi

(KLO1200258; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-nature-object/7352215,

2024) iseloomustus on järgnev: hooldatud, segastiilis liigivaene park (27 liiki) huvitava

pargiarhitektuuri ja põlispuudega.

Kriisa kinnistust kagus asuvad järgnevad pärandkultuuri objektid (Maa-amet, 2024):

 ca 9 m graniitsambad (registreerimisnumber 528:MOK:004). Säilinud 20-50%;

 ca 230 m Meeri mõisa valitsejamaja (registreerimisnumber 528:MOA:002). Säilinud

20-50%. Maja kuulub Nõo vallale ja on kasutuses sotsiaalmajana;

 ca 125 m mõisapargist kulgeb kuni Tõravere-Rõhu ja Meeri mõis-Nõo teeristini (ca 440

m) mõisatee (registreerimisnumber 528:MOK:003). Säilinud 50-90%.

DP kava ala piirneb Keeri-Karijärve looduskaitsealaga (KLO1000285), mille pindala on

1919,8 ha (sellest veeosa 253,2 ha; https://register.keskkonnaportaal.ee/register/protected-

nature-object/7354134, 2024), st vaid osa sellest Nõo vallas. Looduskaitseala on mh Euroopa

Liidu väärtusi kandva Natura 2000 ala osaks (vt täpsemalt ptk 3). Keeri-Karijärve

looduskaitseala (Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri (Vabariigi

Valitsuse vastu võetud 28.02.2006 määrus nr 58)) kaitse-eesmärk on kaitsta (* EL -

esmatähtsad):

 elupaigatüüpe – vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), fennoskandia madalike liigirikkad arurohumaad (6270*),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), fennoskandia puisniidud

(6530*), nõrgalt happelised liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) ning

sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (91E0*);

 elupaiku liikidele – hink (Cobitis taenia) ja vingerjas (Misgurnus fossilis);

 nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liike, mh II kategooria liigid;

 linnuliike– musträhn (Dryocopus martius), hallpea-rähn (Picus canus), rukkirääk (Crex

crex), herilaseviu (Pernis apivorus), händkakk (Strix uralensis), soo-loorkull (Circus

pygargus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva),

laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), sookurg (Grus grus),

täpikhuigur (Porzana porzana), jõgitiir (Sterna hirundo) ja nõmmelõoke (Lullula

arborea) ning teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, kes on

ühtlasi I ja II kategooria kaitsealused liigid;

 taimeliike – suure käopõll (Listera ovata), kahkjaspunase sõrmkäpp (Dactylorhiza

incarnata), balti sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii), roheka käokeel (Platanthera chlorantha), harilik ungrukold (Huperzia

selago), karukold (Lycopodium clavatum), roomav öövilge (Goodyera repens),

kahelehine käokeel (Platanthera bifolia) ja vesiroosid (Nymphaea sp.).

EELIS (31.01.2024. a) põhjal jäävad DP kava alast välja vääriselupaigad ning kaitsealused

liigid. DP kava alaga piirneval Keeri-Karijärve looduskaitsealal on kinnistu piirist loodes

väike-konnakotka (Clanga pomarina; KLO9126562) leiukoht (sigimispaik). DP kava alast ca

10 m kaugusel kagus on tamme-kirjurähni (Dendrocoptes medius; KLO9128050) leiukoht

(eelnevalt kirjeldatud mõisa pargis).

15 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tamme-kirjurähn (III kaitsekategooria) - 2015 a. pesitses 100–300 paari, kes vajab lehtpuid

(Nellis et al. 2015). Pesitseb peamiselt tamme enamusega puistutes ja parkides, aga ka muudes

leht ja sega metsades (Elts et al. 2018). Ohuteguriteks on sobivate elupaikade hävimine ja

fragmenteerumine (mh pesitsusaegne häirimine), surnud puude eemaldamine, õhusaaste mõju

lülijalgseile (st toidu hulga ja kättesaadavuse vähenemine).

Väike-konnakotkas (I kaitsekategooria) - üks Euroopa arvukamatest kotkastest, pesitsevaid

paare 16 400-22 100 (BirdLife International 2004, 2015). Pesitseb Kesk- ja Ida-Euroopas,

vähesel määral ka Lähis-Idas. Väike-konnakotkas talvitub Lõuna- ja Kagu-Aafrikas. Eestis

pesitsevatest kotkastest on arvukaim (ja viimaste aastakümnete jooksul olnud stabiilne). Väike-

konnakotka liigitegevuskava alusel võib liigi kodupiirkonnaks üldistatult pidada 2 km

raadiusega ringikujulist ala ümber pesa. EELISes piiritletakse väike-konnakotka elupaigad

selliselt, et need hõlmaks liigile minimaalselt pesitsusrahuks vajalikku ala, milleks on pesast

kuni 300 meetri raadiusesse jääv pesitsemiseks sobiv metsaala (liikumispiirang 15. märtsist

kuni 31. augustini). Elupaigana eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka

metsad ja vooluveekogud. Väike-konnakotkas sööb pisiimetajaid (uruhiiri, mutte), kuid samuti

teisi väiksed ning keskmise suurusega loomi nagu kahepaiksed (konnad) ja linde ning vähesel

määral kala. Eesti väikekonnakotka liigi arvukus on olnud viimaste aastakümnete lõikes

stabiilne. Liigi soodsa seisundi säilitamiseks näeb tegevuskava ette meetmed, millest

olulisemad on elupaikade kaitse tagamine, häirimise vähendamine pesapaikades ning

toitumisalade säilimise ja kvaliteedi tagamine (Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse

tegevuskava, 2018).

16 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3. Natura 2000 alade eelhindamine

Käesolev ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest „Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ (R. Kutsar jt,

2019) ning „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised

suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a). Samuti on järgitud dokumenti „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning muid asjakohaseid materjale. Natura

hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile.

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021

17 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.1.Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Kriisa kinnistust elamuala juhtfunktsiooniga ala kujundamine (täpsem

teave ptk 1). Tegevus ei ole seotud Natura 2000 alade kaitse korraldamisega.

Paikkonnaga on seotud Natura 2000 ala – Keeri-Karijärve loodusala (EELIS kood

RAH0000503), mille pindala on 1935,4 ha (veeosa pindala 253,3 ha). Keeri-Karijärve

loodusalal kaitstakse (Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri

(Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615)) järgnevaid elupaigatüüpe ja liike (* - üle-

euroopalise tähtsusega ehk esmatähis):

 Elupaigatüübid - vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult

rohketoitelised järved (3150), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270),

niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), puisniidud (*6530),

liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0);

 Elupaigad liikidele - harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia),

harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja saarmas

(Lutra lutra).

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitab tabel 3.1 (esitatud mh asjakohaste

kaitstavate elupaigatüüpide ohutegurid), st käsitletud tegevuse ümbruskonnas (ca 100 m)

lähimaid elupaiku. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide paiknemine lähtuvalt

kavandatavast tegevusest (tegevuste kontaktaladel või lähipiirkondades). Vastava tabeli

sisendteabe allikaks on mh EELIS (31.01.2024), „Keeri-Karijärve looduskaitseala

kaitsekorralduskava“ (Keskkonnaameti, 2023) ning hinnatav projektikavand ning selle juurde

kuuluvad dokumendid (vt ptk 1). Tabelis 3.1 kirjeldatud ja maismaal asuvad ning projektalaga

seonduvad elupaigatüübid on omakorda esitatud joonisel 3.2.

18 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Tabel 3.1. Keeri-Karijärve loodusala ja kavandatava tegevuse alaga seonduvad (DP kava alast kuni 100 m) elupaigatüübid. Allikad EELIS (Eesti looduse

infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 31.01.2024); Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava (Keskkonnaameti, 2023).

NR Elupaigatüübi ja loodusala

taustandmed vm asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva analüüsi kontekstis) Kaitse-

eesmärgid (30 a)

1 Lamminiidud (6450) - rahuldavas (väike

niidetud osa, väga märjad alad) kuni

mitterahuldavas seisundis. Katvus 28,3%

ja esinduslikkus B.

Ohutegurid – kinnikasvamine, võsastumine, kündmine, väetamine, pealekülv,

kuivendus. Meetmed – rohumaade taastamine ja hooldamine. Põllustamise

keelamine, järelevalve. Uute kuivendussüsteemide keelamine, olemasolevate

süsteemide hooldustöödele kaitse‐eesmärkidest lähtuvate tingimuste seadmine.

Koosluste soodsa

seisundi

saavutamine ja

tagamine.

2 Vanad loodusmetsad (9010*) - katvus

11.1% ja esinduslikkus B.

Ohutegurid – ebaseaduslikud raied. Liigsed või sobimatud, kuigi lubatud raied.

Puidu väljavedu külmumata pinnasel. Kuivendus. Liigne külastamine, tallamine.

Meetmed – Järelevalve. Raiete/väljaveo reguleerimine ja neile tingimuste seadmine

lähtuvalt kaitse‐eesmärkidest. Külastajate informeerimine ja suunamine

ettevalmistatud infrastruktuurile. Kuivendus – analoogne eelneva rea asjakohase

veeruga.

Koosluste soodsa

seisundi tagamine.

Joonis 3.2. DP kava visiooni (joonis 1.2) väljavõte, arenduse lähistel asuvad Natura 2000 ala elupaigatüübid. Alus: Maa-amet, 2024 ja EELIS (31.01.2024).

19 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

3.2.Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Konkreetse tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kuhu oli esile

toodud asjakohased Natura 2000 alade (loodusala) elupaigad, mis seostusid enim käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud kokkuvõte võimalikest ohtudest

elupaigatüüpidele seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega. Tabeli alusel

ei ole fikseeritud ohtu Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide täitmisele.

Tabel 3.2. Kokkuvõte võimalikest ohtudest loodusala asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele

seoses kavandatava tegevusega, koos mõju/ohu määratlusega.

Elupaigatüüp Tegevuse

mõju/oht

Selgitus (juhindudes teadaolevatest ohuteguritest jm

asjakohasest)

Lamminiidud

(6450)

Puudub Kavandatav tegevus piirneb elupaigatüübiga. Kavandatav tegevus ei

ulatu niidu alale. Niidualade võsastumist, kinnikasvamist, kündmist,

väetamist, pealekülvi ega kuivendus kava ei kavanda/põhjusta.

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

Puudub Kavandatav tegevus jääb ca 100 m kaugusele elupaigatüübist. Raieid,

kuivendust kava ei kavanda/põhjusta. Kavandatav tegevus ei põhjusta

ulatusliku tallamist (rahvahulkade poolt või rasketehnikaga).

3.3.Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Peatükkide 3.1 ja 3.2 alusel ei fikseeritud negatiivseid ohtusid Natura 2000 alade

(loodusala) kaitse-eesmärkide täitmisele, mistõttu ei ole vajadust läbi viia Natura 2000

alade kohast täis- ehk asjakohast hindamist. Seega järeldub, et objektiivsetel alustel mõju

eeldusi analüüsitud loodusala eesmärkidele ei ole. Siiski toob käesoleva töö koostaja

siinkohal välja veel järgnevat, toetudes juhisele Natura 2000 aladega seotud kavade ja

projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete

3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon, 2021). Vastavast juhisest nähtub, et hinnangud tuleb

üle vaadata, kui kava või projekti ettevalmistamise käigus muudetakse või täiendatakse. Nt

senisega võrreldes suureneb DP kava ala, Natura 2000 ala väärtusteni ulatudes ja eesmärkide

mõjueelduste suurenemise kontekstis.

20 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse

määramine

Ptk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Alljärgnevad ptk-d

(koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda KSH algatamisel või

mitte algatamisel. Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude

kaalutlemisel arvestatakse (alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid

aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 sisaldab veel täiendavat kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes. Ptk 1

nimetatud tootmisfunktsiooniga aladel (toetamaks ka piirkonna väikeettevõtjate kodulähedasi

väiketootmise tegevusi) selguvad sellised äri- ja tootmistegevuse reaalsed võimalused DP

menetluse järgselt, mistõttu nenditakse siinkohal, et vastavate tegevuste tegevuslubade osas

tuleb kehtiva õigusruumi järgi iga kordselt kaalutleda ka mõjude eelhinnangu vajadust. Ptk 4.7

võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid lõpliku

KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1.Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Ptk 1 ja 2 alusel paikneb DP kava ala Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Kriisa

kinnistul (52801:002:0101). DP kava ala on osaliselt maaparandussüsteemi alal, kuid

võimalikku arendustegevust on kavandatud vastava süsteemi äärealasid arvestavalt ehk mitte

süsteeme läbilõikavalt. DP kava ala ei ole väärtuslikul põllumajandusmaal, rohelisel

võrgustikul ega väärtuslikul maastikul (vastavalt Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ ja Nõo

21 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

valla üldplaneeringule). Kriisa kinnistust ca 430 m kaugusel läänes paikneb Oru-Meeri suvila-

ala (tiheasustus ala) ja ca 470 m kaugusel kagus kavandatud tsoon E-8 Meeri küla kompaktse

hoonestuse ääreala. Kavandatav tegevus oleks nendega samas suurusjärgus. Kui arvestada

piirnevate kinnistute sihtotstarbeid (ptk. 2), siis see sobitub kavandatud tegevusega, kus lisaks

elamumaale on soovitud reserveerida tootmisele ja ärile maid ehk ei kavandata vaid

monofunktsionaalset maakasutust. Elamumaale kavandatakse nii ühepereelamuid, kuid 18

juhul arvestatakse võimalusega rajada ka kaksikelamuid. Viimased aitavad vähendada kütte

kulusid ja hõlbustavad seega kliima eesmärkide järgimist (Ehituse teekaart 2040 (2023)).

Vastavalt Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035 on

kõigil detailplaneeringu kohustusega aladele ehitatavatel hoonetel peab olema ühendatus

ühisveevärki. DP kava ala saab ühendada ka juba seniste ühisveevärgi lahendustega. DP kava

edasisel menetlusel (DP algatamisel) on asjakohane siiski tähelepanu pöörata piirkonna

ühiskanalisatsiooni arenguperspektiividele, laimealt kui vaid ptk 1 nimetatud arendus vajaks.

Siinkohal toetutakse ka kohaliku omavalitsuse ÜVK kavas toodule, st maaüksuse arenduses

tuleks reserveerida reoveepuhastusele maa-ala, mis võimaldab piirkonna reoveekäitlust

tõhustada, omakorda luues tulevikku hõlpsamini hallatava reoveekäitluslahenduse tekke

eeldusi. Reoveepuhasti kavandamiseks on nt DP kava ala põhja osas (olemas olevate biotiikide

lähistel) sobida võivad alad olemas.

Lähtuvalt Nõo valla üldplaneeringust ja ptk 1 sätestatust tuleb elamumaa kasutusotstarbega

maa-ala detailplaneeringu koostamise käigus vähemalt 10% planeeritavast maast kavandada

piirkonda teenindavaks üldmaaks või avatud ligipääsuga maaks. Hetkel on vastav nõue

põhimõtteliselt täidetud ning ka planeeringu menetluse käigus (kui DP algatatakse) saab

eeldada, et selle edasise tagamise kontroll (sh võimalike tehnorajatiste vöönditesse

(määratletakse samuti hilisemalt) suhestumise vm järgselt) on tagatud üldmenetluses. Seega

eraldi vastavat tingimust ptk lõpus meetmeks ei seata.

DP kavaga kavandatava ja paikkonna kirjeldusi arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks

arendusega, mis vajaks ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või

haldamiseks. Seega ei ole ka nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks

teadaolevalt takistavaks teguriks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Käsitletud ptk-s esitatu tõttu kaaluda samas edaspidi järgnevat (tingimused /

suunised, mida järgida edasistes tegevustes, tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside

efektiivsemat korraldust):

 DP kava edasisel menetlusel (DP algatamisel) asjakohane tähelepanu pöörata piirkonna

ühiskanalisatsiooni arenguperspektiividele, laimealt kui vaid ptk 1 nimetatud arendus

vajaks. St maaüksuse arenduses tuleks reserveerida reoveepuhastusele maa-ala, mis

võimaldab piirkonna reoveekäitlust tõhustada, omakorda luues tulevikku hõlpsamini

hallatava reoveekäitluslahenduse tekke eeldusi.

4.2.Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (vt ka ptk 2.1) järgselt asub arendusala (kompaktse

asustusega ala) piirkonnas (sobiv lähipiirkond ka ümbruskonna tõmbekeskuste mõistes), kus

on soodustatud maakasutuse tõhustamise eeldused. Kavandatava tegevuse iseloomu ja

22 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

paiknemist arvestades ei takistata teiste ümbruskonna kinnistute senist maakasutust ega looda

eeldusi olulise negatiivse olustiku tekkeks.

Seoseid planeeritava tegevuse ja strateegiliste planeerimisdokumentide vahel on arvestatud ka

juba ptk 4.1 esitatud teabes. Teadaolevalt puuduvad sellised strateegilised kavad (mh

arengudokumendid), mille elluviimist kavandatav tegevus võiks eelkõige negatiivselt

mõjutada. DP kava loob selle edasisel võimalikul menetlusel (vastavalt teadaolevatele

lähtetingimustele, vt ptk 1) juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate strateegiliste

dokumentidega/arengudokumentidega (vt ptk 2.1; mh nende korraliseks üle vaatamiseks või

tulevaseks ajakohastamiseks (asjakohane sisend)) ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3.Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel asjakohane vastavas kohas (sh johtuvalt ka ptk 2.1 kirjeldatud seostest

ÜP maakasutuslike eesmärkidega, neid kahjustamata). DP menetlustasandi puhul puuduvad

mh olulised seosed keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse, juhindudes

ka alljärgnevast teabest.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest. DP

edasise menetluse käik võimaldab mh tulevikus vastavaid teisi kavasid või dokumente

ajakohastada teemakohase (tegevuse toimimine vastavas asupaigas) teabega (nt vastavate

materjalide korraliste ülevaatuste perioodidel). See tähendab, et näiteks kõrgemates

strateegilistes dokumentides on võimalik lähtuda tulevaste otsuste tegemisel (sh

keskkonnakaalutluste edasisel integreerimisel) aktuaalsest teabest ja/või situatsioonist.

4.4.Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega

seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste

õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga peab arvestama ja ka arvestab (läbi õiguslikult paika pandud DP

koostamisprotsessi) käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega

(kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1 ja 2 ning Eesti riigi õigusaktide

regulatsioonile ja raamistikule.

4.5.Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning

võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ning

õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda viieks alampeatükiks.

23 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.5.1. Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Kavandatava tegevuse tulemusel muutuks senine maakasutus ning maastikuilme. Käesoleval

hetkel on alal (maatulundusmaa) haritav maa, looduslik rohumaa, metsamaa ja õuemaa.

Arvestades, et piirnevatel kinnistutel on nii elu- või ühiskondlik hooneid kui ka kõrval- või

tootmishooneid (ptk. 2), siis on loogiline, et vastavas asupaigas arendatav maakasutus toob

piirkonda juurde sinna sobituvat maakasutust, mis ei ole ka monofunktsionaalne. Seega

arvestades arendusala ümbritsevat maakasutust, siis ei ole maastikuilme muutust võimalik

pidada paikkonda mitte sobivaks. Lisaks ei ole kavandatav tegevus väärtuslikul

põllumajandusmaal, rohelisel võrgustikul ega väärtuslikul maastikul. Samuti on DP kavaga

(ptk 1) esitatud maakasutus valitud selliselt, et see ei vajaks olulises mahus pinnasetöid (nt

vertikaalplaneerimist) ning ei muudeta ka maaparandussüsteemide toimepõhimõtete eeldusi

(mh toimuks õiguslike aluste põhjal ka Põllumajandus- ja Toiduameti kaasamine DP protsessi,

selle algatamisel). Seega ka mullale ja pinnasele olulise negatiivse mõju tekke eeldused

puuduvad.

Ptk 1 ja 2, 4.1 toodud andmete alusel ei ole arendustegevuse puhul põhjust eeldada probleeme

põhjavee mõjutamise (kvaliteet ja ressurss) osas. Ptk 4.1 antud suuniste alusel on DP menetluse

algatamisel DP menetluse protsessis piisavalt läbi kaalutav ka ühiskanalisatsiooni temaatika nii

sotsiaal-majanduslikest kui ka pinnavee kvaliteedi tagamise aspektidest tulenevalt. St

puuduvad mõjueeldused ka Variku kraavile (VEE1036515), mis omakorda suubub Elva jõkke

(VEE1036500). Elva jõe osas esitatud hinnangute puhul on arvestatud sh riiklikust

veemajanduskavast lähtuvaid eesmärke ja tegureid. DP algatamise puhul on DP menetluse

protsessis võimalik analüüsida ka Maaeluministri 14.01.2019. a määruse nr 1

„Maaparandussüsteemi lisavett juhtiva isiku maaparandushoiukulude suuruse määramise

alused ja kulude tasumise täpsem kord“) kohaldumist vastavas asupaigas. . Põllumajandus- ja

Toiduameti kodulehe (https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-maaomanikule/maaparandus-ja-

kasutus/uhistud, 2024) järgi ei ole tegevusega seonduval maaparandussüsteemil

maaparandusühistut loodud.

Toetudes ptk 1 ja 2 esitatud teabele, siis vastavas asupaigas teadaolev arendus ei oma mh

täiendavaid negatiivseid mõjusid paikkonna õhukvaliteedile ja ka kliimale (nii lokaalselt kui

ka regionaalselt).

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.2. Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Ptk 1, 2 ka 4.1 põhjal on DP kava ala näol tegemist Nõo vallas, Meeri külas (ca < 400 elanikuga)

oleva maaüksusega. DP kava sobitub ptk 4.1 põhjal paikkonda, mõjutamata ümbruskonna

maakasutust negatiivselt. St kuigi külla lisandub elanikke, siis on DP kava visioonis valitud

paikkonda sobiv asustusstruktuur (elamu maaüksused > 3000 m2), mis ei jää vaid

monofunktsionaalseks (võimalik tulevikus kasutada ka äri- ja väiketootmise funktsioone

toetavaid maa-alasid). DP kava edasine menetlemine ning võimalik elluviimine aitab toetada

ka piirkonna ühistaristu arengut, vt ka suunist ptk 4.1.

24 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Vastavalt ptk 2.2 on piirkonnas KOV pinnase õhu interpoleeritud Rn-risk klass keskmine või

madal st. <50 kBq/m³, seega on teadaolev radoonioht minimaalne (tulevase ala kasutajatele).

Lisaks võib välja tuua, et uushoonestuse ja seda toetava infrastruktuuri võimalikud

ehitusmahud ja alad ei ole sellised, mis võiksid esile kutsuda olulisi häiringuid (müra,

valgustus, vibratsioon vms tegur) ka tegevuspaiga väljaarenduse raames.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse piirkonda

(küla) positiivselt toetavate eeldustega.

4.5.3. Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Kriisa kinnistust ca 30 m kaugusel kagus on Meeri mõisa peahoone, 19. saj. (kultuurimälestiste

register nr. 7237) ja seda ümbritsev Meeri mõisa park (kultuurimälestis ja looduskaitseline

objekt). Lisaks paiknevad kinnistust ca 10 kuni 230 m kaugusel 3 pärandkultuuri objekti.

Kavandatav tegevus ei ohusta nimetatud kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte.

DP kava ala ja selle ümbruse kohta koondunud andmed käesolevas töös ei näita, et tegemist

oleks tundliku või juba liiga intensiivselt kasutatud alaga, kus ptk 1 kirjeldatud arendustegevust

ellu viia ei tohiks. DP kavaga seonduvaid looduslikke iseärasusi on avatud ka ptk 4.5.4.

4.5.4. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Ptk 2.2 nähtub, et DP kava alal olulisi Euroopa Liidu või riiklike looduskaitselisi objekte ei

asu. Küll aga piirneb DP kava ala Natura 2000 alaga, seda on täpsemalt käsitletud ptk.-s 3.

Meeri mõisa pargi (ei asu DP kava alal), mille kultuurilised ja looduskaitselised väärtused on

põimud, käsitlus oli toodud ptk 4.5.3. Siinkohal saab esile tuua, et pargis on tuvastatud ka

tamme-kirjurähni esinemist, kellega seotud ohutegurid (ptk 2.2) ei anna samas alust eeldada

liigi soodsuse (LKS § 3) kahjustumist, tulenevalt kavandatavast tegevusest.

Keeri-Karijärve looduskaitseala olulised elupaigad vastavas piirkonnas ühtivad juba ptk 3

esitatud andmetega, st siinkohal selles osas täiendusi ei ole esile tuua. Kaitseala on siiski

leiukohaks väike-konnakotkale, kelle sigimispaik on senise, pigem hajaasustatud piirkonna

naabruses. Elupaigana eelistab mosaiikset maastiku, kus on nii rohumaad kui ka metsad ja

vooluveekogud. Paikkonna järgi, arvestades ka Elva jõe lähedust, siis DP kava ideega

kompaktsemaks muutuv maa-ala ei halvenda liigi võimalikku toitumisala kvaliteeti. Samuti

asub intensiivsemaks muutuda võiva maakasutusega ala liigi poolt teadaolevalt (EELIS

andmed) kasutatavast alast piisavalt kaugel ehk puuduvad mõju eeldused ka pesitsuse aegseks

häirimiseks.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ja KSH protsessi algatamise

vajadust.

4.5.5. Piiriülene mõju ja katastroofid

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha negatiivsete (ebasoodsate)

mõjude avaldumist.

25 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

4.6.Eelhindamise kontroll-loetelu KMH tasandi ehk tegevuslubade võtmes

Hinnangud on antud, arvestades nii otsese, kui ka kaudse mõju suurust ja ruumilist ulatust (nt

geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning võimalikkust, tugevust, kestvust,

sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja koosmõju, samuti ka õnnetuste esinemise

võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse

ületada). Tegevuse kava elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk

ebasoodsad mõjud (koos muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja

mõjude (ebasoodne olustik) tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

täiendavad võimalused on seotud alljärgnevate teemadega:

 maa ja maakasutus.

 märgalad.

 jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad.

 veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale.

 muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale).

 maavarade kasutus.

 ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke.

 maastik (sh pinnavormid).

 looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad).

 elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn.

 suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk 1

nimetatud tootmisfunktsiooniga aladel (toetamaks ka piirkonna väikeettevõtjate kodulähedasi

väiketootmise tegevusi) selguvad sellised äri- ja tootmistegevuse reaalsed võimalused DP

menetluse järgselt, mistõttu nenditakse siinkohal, et vastavate tegevuste tegevuslubade osas

tuleb kehtiva õigusruumi järgi iga kordselt kaalutleda ka mõjude eelhinnangu vajadust.

Maa ja maakasutus – vastavaid teemasid on kajastatud ptk 4.1, 4.2, 4.5.1-4.5.4. Kogutud

teabe alusel puudub eeldus oluliseks ebasoodsaks mõjuks. Siiski järgida ptk 4.1 seatud

meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Märgalad – kavandatava tegevusega hõlmatud alal ei ole otsest seotust märgaladega. Seega

puudub ka negatiivne (ebasoodne) mõju või selle eeldus. Puuduvad mõju eeldused ka ptk 3.

Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad - temaatikat on avatud juba ptk 1, 2, 4.1.

ja 4.5.1. Ebasoodsate mõjude eeldus vastava teemavaldkonna osas puudub.

Veestik (sh põhjavesi (veeressurss) ja merekeskkond), sh oht keskkonnale - kirjeldatud

alal ei ole seotust merekeskkonnaga (vt ka ptk 1 ja 2). Olulise ebasoodsa mõju avaldumist alaga

seotud veestikule ja keskkonnale ei ole alust eeldada, tuginedes ptk 4.1. ja 4.5.1. Siiski järgida

ptk 4.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat

korraldust).

26 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) – seonduvat on kajastatud juba mh

ptk 4.5.1. Ei ole alust eeldada ebasoodsate mõjude avaldumist.

Maavarade kasutus – kavandatav ei sea maavara potentsiaalsele kasutusele võtmisele

täiendavaid piiranguid. DP kava alal vajalikke materjale kasutatakse teadaolevalt

eesmärgipäraselt, põhjustamata mõjusid ressurssidele või teistele, kes neid kasutada võiksid.

Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke – planeeritav

tegevus (ptk 1) ei mõjuta, asjakohase teemavaldkonnaga seotud ehk eelnevalt nimetatud

aspekte, negatiivselt (tulenevalt ptk 1 ja 2 ning 4.1, 4.2, 4.5.1, 4.5.2 ja 4.5.3). Muuhulgas on

juba arvesse võetud või arvesse võetav jäätmeteke ning selle asjakohane korraldamine ja

käitlemine kehtivate normide alusel. Siiski järgida ptk 4.1 seatud meedet/suunist (mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Maastik (sh pinnavormid) – kavandatav tegevus ei kutsu esile maastiku (sh pinnavormide)

ebasoodsat mõjutamist, sh ka naabrusalade kontekstis (tuginedes mh ptk-le 4.1 ja 4.5.1).

Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) - vastavat teemat on kajastatud juba nt ptk

2, 3, 4.5.1, 4.5.3 ja 4.5.4. Kogutud andmed näitavad, et ebasoodsate mõjude eeldus vastava

teemavaldkonna osas puudub.

Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn – arvestades juba

ptk 1, 2 ja 3 esitatud ning ptk 4.1 kuni 4.5 kirjeldatut ja sätestatut, siis ebasoodsate mõjude

eeldus puudub. Pigem on arendusidee edasine võimalik menetlus vastavat inimasustuse

piirkonda (küla) positiivselt toetavate eeldustega. Järgida ka ptk 4.1 seatud meedet/suunist (mh

tagamaks jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust).

Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid – käesolevat teemat on kajastatud ptk

4.5.5. Kavandatud tegevusel puudub vastavale teemavaldkonnale ebasoodne mõju.

4.7.KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes ptk 3.2 – 3.3 ning 4.1 - 4.6 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.1 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo

27 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP

kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

28 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kokkuvõte

KSH eelhinnangu objektiks oli Tartu maakonnas, Nõo vallas, Meeri külas, Kriisa kinnistul

(52801:002:0101) kavandatava tegevuse DP kava. Eesmärk on elamukvartali kujundamine,

selleks taotleda krundi jagamist, ehitusõiguse määramist, hoonestusala piiritlemist, tänavate

maa-alade ja liikluskorralduse määramist ja tehnovõrkude ja –rajatiste asukoha määramist.

Hetkel on kavandatud 28 elamumaaga (millest 10 ühepere elamuteks ning kuni 18 ühe või

kahepere (kaksikpere) elamuteks mõeldud) kinnistut, 1 ärimaaga, 1 tootmismaaga, 2 äri või

tootmismaaga, 3 haljasalaga kinnistu ning neid teenindavad teed ja tänavad. Ideekavand

täpsustub DP menetluse algatamise järgselt, kui maakasutuse suunamisse arvestatakse

täpsemalt ka nt tehnovõrkude ja lahenduste (mh reoveekäitluslahendused) maavajadused.

Juhindudes DP kavast (ptk 1) ning selle ümbruskonna kohta koondatud andmetest (ptk 2) saab

kokku võtta mõjude eelduste ehk KSH vajaduse analüüsi (ptk 3 ja 4) tulemused järgnevalt.

Tulemused – lähtudes ptk 3.3 ning 4.7 esitatud informatsioonist, ei ole olulise negatiivse

keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel ja

rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada ptk 4.1 välja toodud tingimust / suunist mh tagamaks

jätkuvate/tulevaste protsesside efektiivsemat korraldust. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete

määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti. Seisukohtade küsimise korraldamise (sh asutuste määratlemine) lõplik

korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse vastava menetluse juhtorgani (Nõo

Vallavalitsus) pädevuses (arvestades ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP

kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Nõo Vallavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Lõpetuseks – otsustusprotsessi (mh

seisukohtade küsimine KSH-ga seonduva otsuse eelnõule) täpsem suunamine ja korraldamine

on kohaliku omavalitsuse (Nõo Vallavalitsus) pädevuses. Otsustaja saab otsustada ka

käesolevas töös esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste

üle, va juhtudel, kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid (kui need on

seatud), seonduvalt liikide ja nende elupaikade soodsuse tagamisega).

29 Kriisa maaüksuse (52801:002:0101) DP kava KSH eelhinnang. Alkranel OÜ, 2024.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms, mida siinkohal tingimata ei dubleerita):

 Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

 Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

 EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (31.01.2024).

 Eesti pinnase radooniriski kaart. Eesti Geoloogiateenistus, 2020

(https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e0

4458dc875375e) viimati vaadatud 22.02.2024.

 Ehituse teekaart 2040. Rohetiiger, 2023.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri. Vabariigi

Valitsuse 28.02.2006 määrus nr 58.

 Keeri-Karijärve looduskaitseala kaitsekorralduskava. Keskkonnaameti, 2023.

 Keskkonnaportaal, 2024.

 Kultuurimälestiste register, 2024.

 Linnuatlas. Elts. J.; Kuus, A.; Leibak, E. 2018.

 Maa-ameti kaardirakendused (www.maaamet.ee), 2023.

 Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. Euroopa

Komisjon, 28.09.2021. a

 Nõo valla arengukava 2023 – 2039. DD StratLab, Teaduse ja Kultuuri SA Domus

Dorpatensis, 2022.

 Nõo valla koduleht, https://nvv.ee/avaleht (viimati vaadatud 31.01.2024).

 Nõo valla üldplaneering. Nõo Vallavalitsus ja AS K & H, 2006.

 Nõo valla üldplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

programm. Nõo vallavalitsus, 2023.

 Nõo valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035. Nõo

Vallavalitsus, AS Emajõe Veevärk ja Europolis OÜ, 2023.

 Põllumajandus- ja Toiduameti koduleht https://pta.agri.ee/pollumehele-ja-

maaomanikule/maaparandus-ja-kasutus/uhistud (viimati vaadatud 21.02.2024).

 Rähnid metsamajanduse tõmbetuultes. Nellis, R.; Lõhmus, A.; Leivits, M.; Pullerits,

M. Eesti loodus 2015/2.

 Tartumaa arengustrateegia 2040. Tartumaa Omavalitsuste Liit, 2019.

 Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ (sh selle lisad). Tartu Maavalitsus ja

Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Tartu talitus, 2019.

 Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 2018.

NÕO VALLAVALITSUS

Voika 23 tel 745 5108 a/a EE192200221015573738

61601 NÕO fax 745 5141 Swedbank

TARTUMAA e-post [email protected] a/a EE861010102020385004

registrikood 75007942 SEB Pank

Keskkonnaamet

[email protected]

Muinsuskaitseamet

[email protected]

Põllumajandus- ja Toiduamet

[email protected]

Maa-amet

[email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] Meie 12. aprill 2024 nr 8-5/607

Seisukoha küsimine KSH mittealgatamise otsusele

Meeri külas asuva Kriisa maaüksuse detailplaneering

Nõo Vallavalitsuses on menetlemisel Nõo vallas Meeri külas asuva Kriisa maaüksuse

detailplaneeringu koostamise algatamine. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kaaluda

võimalust 100% maatulundusmaa sihtotstarbega Kriisa maaüksuse jagamiseks ja kaasaegse,

inimsõbraliku ja tervikliku hajusa iseloomuga elamukvartali kujundamiseks nii, et säiliks

hajaasustuse põhimõte. Ühtlasi tuleb määrata detailplaneeringus üldised

maakasutustingimused ning heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsude, parkimise ja

tehnovõrkudega varustamise põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringuga soovitakse

kavandada 28 elamumaaga kinnistut (millest 10 ühepere elamuteks ning kuni 18 ühe või

kahepere (kaksikpere; EPk) elamuteks mõeldud), 1 ärimaa, 1 tootmismaa, 2 äri- või

tootmismaad, 3 haljasalaga kinnistut ja teed ning tänavad. Eelnevalt kirjeldatud 18 elamumaa

sobivust (sh hulka) kaksikperede elamute rajamiseks, kaalutaks DP menetluses (selle

algatamisel). Kriisa kinnistu loode nurk jääb planeerimata (maakasutuse muutust ei

kavandata).

Menetletav detailplaneering ei sisalda Nõo valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.

Keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse väljaselgitamiseks koostas Alkranel OÜ

Keskkonnamõju strateegilise eelhindamise.

Tuginedes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6,

palume enne detailplaneeringule KSH mittealgatamise otsuse tegemist Teie seisukohta

kavandatavale tegevusele.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Maano Koemets

vallavanem

Piia Raig [email protected], 745 5434 / 533 24845