K O R R A L D U S

18. aprill 2024 nr 1-3/24/211

Kassikaku kaitse tegevuskava kinnitamine

1. OTSUS

Kooskõlas looduskaitseseaduse § 49 lõike 1 punktiga 2 ja lõikega 3, võttes aluseks

keskkonnaministri 03.06.2016 käskkirja nr 1-2/16/544 „Elupaiga tegevuskava ning liigi kaitse ja

ohjamise tegevuskava kinnitaja määramine“ ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr

47 kehtestatud „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4:

1. kinnitan „Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava“;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud tegevuskavas nimetatud

kaitsealuste liikide kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste

planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud tegevuskavaga;

3. liigikaitse büroo juhatajal korraldada tegevuskava avaldamine Keskkonnaameti

koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Marju Erit, Taavi Tattar, Tarvo Roose, Kaili Viilma, Eike Tammekänd, Liivi

Reinhold, Olav Etverk, Egle Kons, Riin Kuiva

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur

Reet Rannik

liigikaitse peaspetsialist

liigikaitse büroo

looduskaitse planeerimise osakond

Kassikaku (Bubo bubo)

kaitse tegevuskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

18.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/211

2

Kokkuvõte

Kassikakk on peamiselt Eesti rannikualadel levinud haudelind, kelle arvukus on oluliselt

vähenenud. Hinnanguliselt elab Eestis praegu 30–40 paari kassikakke (EOÜ ja KAUR, avaldamata

andmed). Viimastel aastatel on riikliku seire käigus registreeritud kuni 21 asustatud kassikaku

elupaika ja 5-9 pesitsust aastas (KAUR ja EOÜ).

Eesti kassikaku populatsiooni käekäiku mõjutavad peamiselt looduslikud ohutegurid, saagialade

kvaliteedi muutused, keskkonnamürgid, pesitsusaegne häirimine, aga ka hukkumine elektriliinide

jm taristu tõttu ja metsamajandus registreerimata elupaikades.

Pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aasta perspektiivis) on kassikaku arvukuse tõus Eestis vähemalt 60

paarini ja elupaikade pindala suurenemine. Kaitsekorralduse eesmärgid aastani 2028 on liigi

säilimise tagamine Eesti maastikus vähemalt praeguse arvukuse (30–40 paari) tasemel,

produktiivsuse taastumine vähemalt 1,3 pojani, pesitsuselupaikade pindala säilimine ja kõikide

asustatud elupaikade kaitse alla võtmine.

Kassikaku soodsa seisundi tagamise esmaseks tingimuseks on võimalikult paljude kassikaku

elupaikade säilitamine erinevat tüüpi kaitsealade või püsielupaikadena. Seejuures tuleb liigi

soodsa seisundi saavutamiseks Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 3 mõistes kaitsealade või

püsielupaikadena säilitada ka liigi poolt asustamata elupaigad, kus on säilinud liigi

elupaiganõudlusele vastavad tingimused, et liigi produktiivusse tõusu korral oleks võimalik neid

taasasustada.

Kassikaku kaitse tegevuskavaga planeeritud tegevustest on seetõttu esimese prioriteediga

kassikaku seni teadmata pesitsuskohtade otsimine, mis võimaldab pesitsuselupaiku kaitse alla

võtta ja vähendada pesitsusaegset häirimist ning pesaaluste paigaldamine pesitsevate paaride

elupaikadesse, et vähendada pesarüüstet ja häiringuid. Muude suure ja keskmise mõjuga

ohutegurite mõju vähendamiseks on teise prioriteedi tegevustena ette nähtud: riikliku seire ja

noorlindude saatjauuringu jätkamine, surnud lindude analüüsimine, kolmandate pesapoegade

üleskasvatamine, koostöö elektriliini haldajatega ohtlike elektriliinide ümberehitamiseks, tähiste

ja teabetahvlite paigaldamine suure külastuskoormusega elupaikadesse, keskkonnateadlikkuse

tõstmine ja järelevalve tõhustamine ning tegevuskava uuendamine kaitsekorraldusperioodi lõpus.

Aastateks 2024-2028 planeeritud kaitsekorralduslike tööde kogumaksumus on hinnanguliselt 104

560 eurot, sellest I ja II prioriteedi tööde maksumus 66 700 eurot.

Kassikaku kaitse tegevuskava eelmisel perioodil ei olnud tulemuslik, kuigi enamik tegevuskavaga

ette nähtud töid said täidetud, sest kassikaku arvukus ja produktiivsus jätkuvalt langesid. Eelmise

viie aasta kaitsekorralduslikud tegevused olid suunatud peamiselt elupaikade kaitsele

(säilitamisele), millest ei piisa. Seetõttu on oluline tõhustada kaitsemeetmeid ja kavandada ka

intensiivkaitset, nt noorlindude saatjauuringu jätkamine, et selgitada iga isendi käekäiku ja tema

elumust mõjutavaid tegureid, pesaaluste paigaldamine röövluse vähendamiseks, elektriliinide

asendamine kaablitega isendite hukkumise vältimiseks, vajadusel kolmandate pesapoegade

üleskasvatamist, et luua eeldused kassikakkude arvukuse stabiilsuse või kasvu saavutamiseks.

Kassikaku kaitse saab lugeda tulemuslikuks, kui kassikaku produktiivsuse trend on stabiilne või

kasvav (perioodil 1980-2022 oli keskmine produktiivsus 1,3), arvukus on stabiilne või kasvav

3

(2023. aastal arvukushinnang 30-40 paari) ja teadaolevate elupaikade pindala on vähemalt 2400

ha. Kaitse korraldamise saab lugeda tulemuslikuks, kui käesoleva kavaga ette nähtud I ja II

prioriteedi tegevused on perioodi lõpuks täies mahus ellu viidud.

4

Sisukord

Kokkuvõte ...................................................................................................................................... 2

1. Kassikaku bioloogia, levik ja arvukus .................................................................................... 7 1.1. Pesitsusbioloogia.............................................................................................................. 7 1.2. Pesapaik ........................................................................................................................... 9 1.3. Kodupiirkond ................................................................................................................. 11

1.4. Toitumine ....................................................................................................................... 11 1.5. Levik ja arvukus maailmas ............................................................................................ 14 1.6. Levik ja arvukus Eestis .................................................................................................. 15

2. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest ................................................................... 19

3. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs ................................................................... 21

4. Ohutegurid ja meetmed .......................................................................................................... 24

4.1. Looduslikud mõjutegurid ............................................................................................... 24 4.2. Saagialade kvaliteedi muutumine .................................................................................. 27 4.3. Pesitsusaegne häirimine ................................................................................................. 28

4.4. Hukkumine elektriliinide jm taristu tõttu ....................................................................... 30 4.5. Metsamajandus .............................................................................................................. 32

4.6. Keskkonnamürkide mõju ............................................................................................... 33 4.7. Kaubandus munade ja poegadega .................................................................................. 34 4.8. Vaenamine ..................................................................................................................... 35

5. Kassikaku kaitse tegevuskavaga perioodiks 2019–2023 ette nähtud tegevuste täitmise ja

kaitse tulemuslikkuse analüüs ................................................................................................... 36

6. Kaitse eesmärgid ..................................................................................................................... 39 6.1. Kaitse eesmärk ............................................................................................................... 39

6.2. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused ................................................ 36 6.3. Leiukoha ja elupaiga EELIS-sse kandmise põhimõtted ................................................ 36

6.4. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord .................. 37 6.5. Seos teiste kaitsealuste liikide kaitsega .......................................................................... 38

7. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende eelisjärjestus ja

teostamise ajakava ...................................................................................................................... 40 7.1. Seniteadmata pesitsuskohtade otsimine ......................................................................... 42

7.2. Riiklik seire (arvukuse, sigimisedukuse, saagi koosseisu ja elupaikade seisundi

jälgimine) .............................................................................................................................. 42

7.3. Pesaaluste paigaldamine ................................................................................................ 43 7.4. Noorlindude saatjauuring ............................................................................................... 44 7.5. Surnud lindude analüüsimine ......................................................................................... 45 7.6. Kolmandate pesapoegade üleskasvatamine ................................................................... 45 7.7. Koostöö elektriliinide haldajatega ................................................................................. 46

7.8. Tähiste ja teabetahvlite paigaldamine ............................................................................ 47 7.9. Merelindudest keskkonnamürkide analüüsimine ........................................................... 47 7.10. Tegevuskava uuendamine ............................................................................................ 47

5

7.11. Kassikaku asurkonna geneetiline uuring ..................................................................... 48 7.12. Veebikaamera paigaldamine ........................................................................................ 48

7.13. Rahvusvaheline koostöö .............................................................................................. 48 7.14. Keskkonnateadlikkus tõstmine ja järelevalve tõhustamine ........................................................... 49 7.15. Mügri ja pisinäriliste arvukuse uuring kassikaku elupaikades ...................................................... 49 7.16 Püsielupaikade moodustamine........................................................................................................ 50

8. Kaitse tulemuslikkuse hindamine .......................................................................................... 51

9. Eelarve ..................................................................................................................................... 52

Kasutatud allikad ........................................................................................................................ 54

Lisa 1 ............................................................................................................................................ 57

6

Sissejuhatus

Kassikakk on I kaitsekategooria ja Linnudirektiivi1 I lisasse kuuluv linnuliik. Kassikaku soodsa

seisundi tagamiseks Eestis kehtestati 2005. aastal kaitsekorralduskava (Nellis 2004). Käesolev

kaitse tegevuskava on kassikaku kolmas jätkukava, milles antakse ülevaade liigi bioloogiast,

arvukusest ja levikust ning viimastel aastatel läbi viidud uuringutest. Analüüsitakse senise kaitse

tõhusust ja liigi kaitsestaatust Eestis. Kirjeldatakse liiki ohustavaid tegureid, hinnatakse eelmise

kavaga planeeritud tegevuste täitmist ja sõnastatakse vajalikud kaitsekorralduslikud meetmed.

Seatakse pika- ja lühiajalised kaitse-eesmärgid, kirjeldatakse kaitse tulemuslikkuse hindamise

kriteeriume ja esitatakse kaitse korraldamise eelarve aastateks 2024-2028.

Kava on täiendatud 2018-2023. a kaitsekorralduse perioodi jooksul ellu viidud tegevustega.

Võrreldes eelmise kavaga on metsamajandust käsitletud eraldi ohutegurina, lisatud mitmeid

täiendavaid meetmeid erinevate ohutegurite mõju vähendamiseks, lisatud uusi tegevusi soodsa

seisundi saavutamiseks ning täiendatud elupaikade piiritlemise põhimõtteid.

Tegevuskavas antakse tegevuskava koostamisel kogutud teabele (eksperthinnangud, inventuurid,

seirearuanded jm) tuginevad suunised, tagamaks kassikaku soodne seisund. Tegemist on kassikaku

kaitsega tegelevatele asutustele suunatud korraldusliku materjaliga, mis ei piira otseselt

haldusväliste isikute õigusi ega pane neile kohustusi. Tegevuskavas esitatud suuniseid ja kassikaku

kaitse põhimõtteid arvestab asjaomane asutus õigusaktides sätestatud kaalutlusõiguse teostamisel,

kuid tegevuskava koostamise eesmärk ei ole juhtumispõhiste eelotsuste tegemine.

Kassikaku kaitse tegevuskava kinnitamise kiitis heaks liikide kaitse ja võõrliikide ohjamise

planeerimise komisjon2 oma 15. jaanuari 2024 koosoleku otsuse alusel.

Käesoleva kava eelnõu koostas Renno Nellis, koostöös Rein Nellise, Madis Leivitsa, Urmas

Sellise, Aarne Tuule ja Raivo Endreksoniga. Kava eelnõu korrektuure tegid Keskkonnaameti ja

Kliimaministeeriumi spetsialistid.

Esikaane foto: kassikaku poeg, Renno Nellis.

1 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT L 20, 26.01.2010,

lk 7–25). 2 Moodustatud Keskkonnaameti peadirektori 19. jaanuari 2017 käskkirjaga nr 1-1/17/64.

7

1. Kassikaku bioloogia, levik ja arvukus

1.1. Pesitsusbioloogia

Kassikakud on kogu maailmas levinud suured kakulised. Kassikakk on üldilmelt pruun, oranžide

silmade ja silmatorkavate sulgkõrvadega lind. Kassikaku üldpikkus on kuni 75 sentimeetrit, tiibade

siruulatus ulatub 180 sentimeetrini ja suuremad isendid kaaluvad üle nelja kilogrammi. Pesitsema

hakkavad kassikakud enamasti 2-3 aastaselt ja nad võivad vangistuses elada enam kui 60-aastaseks

(Penteriani ja Delgado 2019). Seni on rõngataasleidude järgi kassikakud looduses elanud kuni 26

aasta vanuseks (Rengastustoimisto) ja ühe kassikaku põlvkonna eluea pikkuseks loetakse 12 aastat

(IUCN).

Kassikakk on paigalind, kelle sobivad elupaigad võivad olla asustatud aastakümneid (Randla

1976; Worfolk 1999). Rootsi rõngataasleidude põhjal hajuvad linnud esimesel eluaastal keskmiselt

57 km kaugusele sünnikohast, vanemad linnud leiti sünnipaigale lähemalt (40–50 km), kuid

üksikud linnud leiti ka enam kui 100 km kauguselt (Olsson 1997). Lätis rõngastatud lindude

taasleiud on 12–265 km kaugusel pesast, kusjuures kolm Lätis rõngastatud lindu on leitud Eestist

(Lipspergs 2011; Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) Matsalu Rõngastuskeskus). Soomes

hajusid noorlinnud sünnipaigast keskmiselt 83 km kaugusele (vahemikus 10-162 km; Penteriani

& Delgado 2019). Eestis on kaks GPS saatjaga noorlindu liikunud esimesel ja teisel eluaastal

sünnipaigast kuni 36 km kaugusele (Hiiumaal). Vormsil liikus noorlind tulenevalt saare

„suurusest“ vaid kuni 13 km kaugusele (Kotkaklubi, avaldamata andmed).

Kassikakud alustavad pesitsemist veebruaris, kui toimub mäng ja pesapaiga valimine. Väga

varased kurnad võivad pesas olla juba veebruari viimastel päevadel (Kontkanen et al. 2004).

Täiskurnas on enamasti 2–3, harva ka 4 muna (Randla 1976; KAUR seireandmed). Esimese kurna

hukkumise järel, pesitsemise algfaasis, võivad kassikakud muneda ka järelkurna (Olsson 1997),

mille suurus ei pruugi esimesest kurnast erineda (Bettega et al. 2011). Eestis on kassikakkude

keskmine kurna suurus 2,4 muna (ajavahemikul 1930–2003 leitud kurnad, n=43; Eesti

Ornitoloogiaühingu (edaspidi EOÜ) pesakaardiarhiivi, juhuvaatluste arhiivi, röövlindude seire ja

linnuinventuuride andmed). Hilisemad võrreldavad andmed kurna suuruse kohta Eestis puuduvad,

sest kassikaku pesitsusaegse häirimise vältimiseks munadega pesi ei otsita. Lätis oli 2000-ndatel

keskmine kurna suurus 2,8 muna (Lipspergs 2011).

Haudumine vältab 34–36 päeva (Randla 1976; Worfolk 1999). Pojad kooruvad aprilli viimasel

dekaadil, hilisemad mai alguses ja püsivad pesas enamasti poolteist kuud ehk kuni juuni

keskpaigani (Randla 1976). Hiliseid pesapoegi võib siiski kohata ka juulis (Kontkanen et al. 2004,

EOÜ) või isegi augustis (Lõhmus et al. 1997). Pojad lahkuvad pesast enne lennuvõimestumist.

Hispaanias läbi viidud telemeetriauuringu järgi hajusid alla 100 päeva vanused kassikaku pojad

pesast 492±307 meetri kaugusele ning üle 100 päeva vanused pojad 1040±88 meetri kaugusele

(Penteriani et al. 2005). Pojad lahkuvad sünnipaigast septembris või oktoobris, 20–24 nädala

vanustena (Mikkola 1983; Cramp 1985). Eestis lahkusid kaks GPS saatjaga noorlindu pesapaigast

alles oktoobri lõpus ja detsembris (vastavalt 24. oktoobril ja 8. detsembril) ehk 23-29 nädala

vanusena (Kotkaklubi, avaldamata andmed). Eesti kassikakkude pesapojad kasvavad võrreldes

Hispaania poegadega ligi kaks korda aeglasemalt, see on selgunud noorlindude saatjauuringu

käigus. Seda tingib põhjapoolsem laiuskraad ja tõenäoliselt ka saagi vähesus, viimane võib

põhjustada ka pika tugihoolde.

8

Eestis oli kassikaku sigimisedukus 2000-ndatel aastatel väiksem kui eelneval perioodil (joonis 1).

Keskmine produktiivsus oli aastatel 1980–2022 1,26 poega alustatud pesitsuse kohta (mediaan

1,06; EOÜ ja KAUR, avaldamata andmed). Soome kassikakkude produktiivsus oli aastatel 1986–

2007 1,54 (mediaan; Saurola 2009). Eestis oli samal perioodil kassikaku produktiivsuse mediaan

väga sarnane, 1,55 (keskmine 1,47). Alates 1980. aastast on produktiivsus oluliselt vähenenud.

2022. aastal oli üks ajaloo halvemaid pesitsusaastaid. Viimasel kümnendil (2013-2022) oli

kassikaku keskmine produktiivsus 1,03, mis on alates 1980. aastast perioodi keskmisega võrreldes

märksa väiksem (1,26). Eelmisel sajandil leiti tõenäoliselt üles vähem ebaõnnestunud pesi, aga sel

sajandil on neid rohkem otsitud. Liigi produktiivsus on viimasel 40 aastal tõenäoliselt siiski

vähenenud.

Joonis 1. Kassikaku produktiivsus Eestis aastatel 1980–2022 (EOÜ avaldamata andmed ja

KAUR seirearuanded). Igal aastal on leitud kuni üheksa kassikaku pesa, keskmiselt neli pesa.

Tegelik sigimisedukus on looduses väiksem, sest pesitsemise alguses ebaõnnestunud pesi on

raskem leida kui edukaid pesi, mille ümbruses on sageli palju saakloomade jäänuseid. 2020-ndatel

on Eestist teada veel ainult 12 pesitsusterritooriumi, kus kakud on pesitsenud, st alustanud

munemist. Aastas leitakse üles tavaliselt 3-7 pesa, maksimaalselt 10 pesa (2018. aastal). Ülejäänud

paarid konkreetsel aastal ei pesitse või ei leitud ebaõnnestunud pesitsusega pesalohku elupaigast

üles.

Lätis pesitses ajavahemikul 2001–2010 edukalt 69% pesitsemist alustanud paaridest ning eduka

pesitsuse kohta lennuvõimestus 2,2 poega (Lipsbergs 2011), Eestis olid vastavad näitajad samal

ajavahemikul 65% ja 1,45 poega (EOÜ). Rootsis kasvab edukas kassikaku pesas üles keskmiselt

1,6 poega (Olsson 1997). Hispaanias Alicante piirkonnas, kus saakloomade hulk kakkude sigimist

ei piira, pesitseb 95% pesitsemist alustanud paaridest edukalt ning eduka pesa kohta

lennuvõimestub keskmiselt 3,1 poega, mittepesitsevate paaride osatähtsus populatsioonis on ainult

5% (Pérez-García et al. 2011). Eesti kassikakupopulatsiooni sigivust iseloomustab madal

produktiivsus, mis on 21. sajandil vähenenud. See on tõenäoliselt tingitud eelkõige sobiva saagi

vähesusest rannikul ja märgaladel.

0,00

0,50

1,00

1,50

2,00

2,50

3,00

3,50

1975 1980 1985 1990 1995 2000 2005 2010 2015 2020 2025

p ro d u kt iiv su s

aasta

9

1.2. Pesapaik

Eestis rajab kassikakk pesa enamasti maapinnale, mõne tüve või kännu kõrvale, murdunud puu

juurestiku või tüve alla, kanarbikumättale rabasaarel, oksahunnikusse või mujale (Randla 1976;

Renno 1993; EOÜ pesakaardiarhiiv). Kassikakk on pesitsenud ka vanas rebaseurus, kivihunnikus,

varemetes, metskitsede söödasõimes ja selle all (Kumari 1961). Üksikutel juhtudel on kassikakud

pesitsemiseks kasutanud ka hiireviu ja merikotka vana pesa (Soovik 1963; Nellis 2003). Kassikakk

eelistab Eestis pesitseda kevadisele päikesele avatud (luite)nõlva harjal või selle lõunapoolsel osal,

ka pesa paikneb varjeelemendi (puutüvi, känd vms) lõunapoolsel küljel ning on enamasti ka avatud

lõunakaartesse (joonis 2). Palumännikutes asub pesapaik sageli varjatult mõne noore kuuse maani

ulatuvate okste all (Nellis 2003; Kontkanen et al. 2004). Pesa ise on pinnasesse kraabitud lohk

läbimõõduga u 30 cm ja sügavusega kümmekond või enam sentimeetrit. Pesitsemiseks kasutatud

puistus on ühel paaril enamasti mitu pesakohta, mida aastati vahetatakse. Pesakohad on üksteisest

enamasti mõnekümne kuni mõnesaja meetri kaugusel, suurimad kahe sama paari pesade vahelised

vahemaad on seni Eestis olnud 900 ja 700 meetrit.

Joonis 2. Kassikaku pesade paiknemine varjeelemendi suhtes ning lennuavade suunad pesalt

(Nellis 2003 järgi).

Lätis on 27% leitud pesadest asunud puutüve kõrval, 24% noore puu okste all, 12%

tuuleheitejuurestike all või kõrval ning ligi 8% pesadest on leitud liivakivipaljanditelt. Lisaks

pesitsesid sealsed kassikakud kümne aasta jooksul 16 korral neile puu otsa ehitatud tehispesades

(Lipsbergs 2011).

Eestis leiti kahekümnendal sajandil kassikaku pesi peamiselt puisrabadest, palumännikutest ja

lageraielankidelt. Üksikuid pesi ka puisniitudelt, lehtmetsadest, kuuse-segametsadest, vanadest

karjääridest ja uudismaadelt (Randla 1976; Laur, Lelov 1990; Leibak et al. 1994). Aastatel 1995–

2011 leitud 31-st kassikaku pesast 17 asusid kuivas männikus, neli lageraielangil, kaks

rabamännikus ja madalsoos ning üks pesa vastavalt rabasaarel, tuulemurrus, niiskes lehtmetsas,

hoone varemeis, vanas paekivikarjääris ja vanas turbakarjääris (Nellis 2006, Nellis 2014).

0

1

2

3

4 N

NE

E

SE

S

SW

W

NW

Lennuava

Pesa

10

Viimastel aastatel on üks kassikakupaar pesitsenud Põhja-Eesti klindil (alates 2016. aastast) ja üks

paar vähekasutatava suvila teise korruse rõdul. 2014. aastast alates on kassikakud pesitsenud ka

spetsiaalselt neile paigaldatud pesaalustel (kokku kuus korda, sh viiel korral edukalt).

Kassikakud pesitsevad Eestis enamasti vanades männikutes (joonis 3). Kassikaku pesa juures on

puistu harilikult üherindeline, vahel esineb ka teine rinne ja hõre põõsarinne. Keskmine puistu

liituvus on 0,5 ja esimese rinde vanus 117±35 (SD) aastat (vt ka Nellis 2006). Kassikakk on seega

eelkõige vanades hõredates männikutes pesitsev linnuliik.

Joonis 3. Puistu esimese rinde liigiline koosseis kassikaku pesapaikades ja nende ümbruses (Nellis

2003 järgi).

Kassikaku pesad paiknevad potentsiaalsetest häirefaktoritest enamasti eemal. Suuremad teed on

pesast keskmiselt 605±206 (±95% usaldusintervall) meetri kaugusel, lähim talu 835±359 meetri

ja asula 1729±770 meetri kaugusel. Ilmselt seetõttu asuvad kassikaku pesad ka toitumisaladest

suhteliselt kaugel, näiteks toitumisveekogu (milleks on enamasti meri) jääb kassikaku pesast

keskmiselt 1295±605 meetri kaugusele ja põld 837±285 meetri kaugusele (Nellis 2003).

Lätis pesitsevad kassikakud samuti eelistatult vanades või keskealistes männikutes, kuid pesi on

leitud ka Koiva jõe ürgoru liivakivipaljanditelt, sega- ja lehtmetsadest ning mujalt (Lipsbergs

2011). Valgevenes pesitseb mõnes piirkonnas kuni 39% kassikakkudest lodumetsades, kus linnud

on kevadisel ajal kõrge veeseisu tõttu kaitstud nii inimesepoolse häirimise kui ka neljajalgsete

pesarüüstajate eest (Lipsbergs 2011, Гричик, Тишечкин 2002 järgi). Eesti lodumetsadest ei ole

kassikakke seni leitud. Mujal Euroopas pesitsevad kassikakud peamiselt kaljueenditel või muudel

kivistel ja mägistel aladel (Mikkola 1983; Olsson 1997; Worfolk 1999).

Aastatel 2014-2022 on Eestis pesaalustel pesitsenud kaks kassikaku paari, kokku kuuel korral,

millest viis pesitsust olid edukad (83%, KAUR 2022). Kogu Eesti pesitsusedukus oli samal

perioodil 68%. Pesaalustel oli keskmine produktiivsus 1,45 poega (N=6) ja kogu Eestis samal

perioodil 1,08 (N=58). Pesakonna keskmine suurus oli alustel 1,75 ja mujal Eestis maas olevates

0

10

20

30

40

50

60

70

80

90

100

Pesad 200 m 500 m 700 m

O sa

tä ht

su s

(% )

Mänd

Muud liigid

11

pesades 1,6 poega (KAUR ja EOÜ avaldamata andmed). Need tulemused näitavad, et pesaalustel

on pesitsusedukus ja produktiivsus natuke suuremad kui maapinnal. Pesaalustel pesitsevad siiski

ainult üksikud kassikaku paarid, kuid kokku on viimastel aastatel Eestis pesitsevatest paaridest

alustel pesitsenud kuni 20% (Eestist on teada 12 pesitsevat paari, neist üks paar pesitseb

pankrannikul ja teine suvila rõdul).

1.3. Kodupiirkond

Kassikaku kodupiirkond koosneb pesitsusterritooriumist, mida üks paar kaitseb teiste sama liigi

isendite sissetungi eest, ning toitumisaladest. Kodupiirkonna suurus sõltub peamiselt seal leiduva

toidu (kuid ka muude ressursside, nagu sobivad pesapaigad, puhkepaigad, jm) ohtrusest ning

kättesaadavusest. Seetõttu on kassikaku kodupiirkonna suurus piirkonniti varieeruv (Nellis 2004).

Eestis on väikseimad asustatud pesade vahelised kaugused 4,5 ja 4,3 km, mis annab ringikujulise

kodupiirkonna suuruseks ligikaudu 15 km2. Need pesad paiknevad rannikul, linnurikaste

merelahtede naabruses. Lätis on väikseimad pesadevahelised kaugused (3,1; 4 ja 5,4 km) leitud

samuti väga heade toitumistingimustega aladelt, kajakakolooniate või prügimägede naabrusest

(Lipspergs 2011). Mitmed Eestis teadaolevad pesad asuvad üksteisest 7–8 km kaugusel, mis annab

kodupiirkonna suuruseks 40–50 km2. Kesk-Euroopas on kassikaku kodupiirkonna suurus

harilikult 12–20 km2, kuid pesitsusajal tegutsevad linnud sageli vaid pesa lähiümbruses, 1–2 km

raadiuses (Mikkola 1983; Cramp 1985; Kalinainen 1995). Rootsis on kassikaku kodupiirkonna

suurus 50–80 km2 (raadius 4–5 km; Olsson 1979).

Optimaalsetes tingimustes võivad kassikakud pesitseda üksteisele väga lähedal. Näiteks Lõuna-

Prantsusmaal on minimaalsed asustatud pesade vahekaugused 100–600 meetrit (Cramp 1985).

Hispaanias Alicante piirkonnas on väikseim asustatud pesade vaheline kaugus samuti 100 meetrit

ning pesade vaheline keskmine kaugus 920 meetrit (Pérez-García et al. 2011). Eestis leitud

väikseim asustatud pesade vaheline kaugus on 1 km (Randla 1976).

Eestis on CORINE maakattetüüpide andmebaasi alusel kirjeldatud kassikakkude elupaiku kahe

kilomeetri raadiuses ümber pesa (Nellis 2006). Kvaliteetsete elupaikade (igal aastal asustatud ja

teadaolevate pesadega elupaigad) maakatte võrdlemisel vähem kvaliteetsetega (asustatud vaid

mõnel aastal või tühjaks jäänud elupaigad) leiti kaks statistiliselt olulist erinevust. Esiteks leidus

kvaliteetsemates elupaikades keskmiselt oluliselt vähem intensiivselt haritavat maad kui väiksema

kvaliteediga aladel (vastavalt 0,5±0,8 km2 ning 2,9±1,5 km2). Ja teiseks, kvaliteetsemates

elupaikades leidus suhteliselt rohkem okasmetsa (vastavalt 3,5±2,3 km2 ning 1,1±1,6 km2). Meri

ja rannikubiotoobid esinesid vaid kvaliteetsemates elupaikades (täpsemalt vt Nellis 2006).

1.4. Toitumine

Kassikakk toitub väikestest närilistest ja värvulistest kuni hanesuuruste lindude ning täiskasvanud

jänesteni. Vahel esineb saagis ka kahepaikseid, roomajaid, kalu ja suuremaid mardikalisi (Randla

1976; Cramp 1985; Donázar, Kalinainen 1997; Worfolk 1999; Nellis 2006; tabel 1). Saagi koosseis

varieerub paariti, sõltudes elupaigas leiduvate saakloomade arvukusest ja kättesaadavusest (nt

Randla 1976). Ette tuleb kainismi ja kannibalismi, kus väiksemad pesapojad süüakse ära

12

suuremate õdede-vendade või vanalindude poolt (Worfolk 1999). Ööpäevane toiduvajadus, mis

sõltub aastaajast ja linnu vanusest, jääb enamasti vahemikku 300–400 g (Cramp 1985). Kassikakk

jahib saaki peamiselt avatud maastikus, mõnel hea nähtavusega kohal varitsedes või aktiivselt

varitsuslennul, võib rünnata ka lendavat lindu ja püüda kala kalakotka laadselt vette sööstes

(Worfolk 1999). Eesti kassikakkude saagi koostis on esitatud tabelis 1.

Eelmise sajandi kolmandal veerandil, kui kassikakud olid Eestis ühtlasemalt levinud, toitusid nad

peamiselt mügridest (Arvicola amphibius), kes moodustas kõigist saakloomadest 53,6% (Randla

1976; tabel 1). Edaspidi on mügri osatähtsus oluliselt vähenenud. 1990-ndatel aastatel ja

sajandivahetuse paiku moodustas mügri saakloomadest vaid 11% ja aastatel 2004–2011 kogutud

saakloomadest 18,5% (tabel 1). Viimase viie aasta (2018-2022) jooksul on mügride osatähtsus

kakkude saagis olnud ligi 22%, kuid kõigist leitud mügridest koguti 70% ühelt

pesitsusterritooriumilt. Teistest imetajatest olid tähtsal kohal uruhiired (Microtus, ligi 5%

saakloomadest) ja harilik siil (Erinaceus europaeus; ligi 3%) ning esmakordselt leiti saagist

metslemming (Myopus schisticolor) (EOÜ avaldamata andmed). Randla (1976) kogutud

andmestiku ei ole hilisemate andmetega siiski üheselt võrreldav, kuna ei ole teada, millistest

elupaikadest need andmed täpsemalt pärinevad. Kindlasti oli Randla valimis näiteks rohkem

sisemaal pesitsevaid paare, kui hilisemates valimites.

2009. aastal läbi viidud uuring näitas, et kassikaku saagis ja pesitsusterritooriumil tegevusjälgede

järgi hinnatud mügride arvukuse vahel on positiivne seos (EOÜ 2009). Lisaks leiti, et

teadaolevates kassikaku elupaikades esineb mügrisid suuremal arvul, kui mujal maastikus. Kui

kassikaku kodupiirkondadest leiti 2009. aastal keskmiselt 41 mügri urgu transekti kohta (EOÜ

2009), siis näiteks Saaremaal oli 2010. aastal mügridele sobivatest elupaikadest keskmiselt vaid

10 urgu transekti kohta (Nellis 2010).

Lindude osatähtsus kassikaku saagis on võrreldes eelmise sajandiga kasvanud 14%-lt ligi 70%-ni

(tabel 1). Viimasel perioodil (2018–2022) olid olulisemad saakloomad piilpart (Anas crecca),

sinikael-part (Anas platyrhynchos), naerukajakas (Larus ridibundus) kalakajakas (Larus canus),

kiivitaja (Vanellus vanellus) ja hallvares (Corvus corone). Röövlindudest murti rohkem

arvukamaid liike nagu kõrvukräts (Asio otus) ja hiireviu (Buteo buteo). Vähearvukatest liikidest

esines saagis tutkas (Calidris pugnax), sooräts (Asio flammeus) ja hõbehaigur (Ardea alba).

Kassikaku saagis on suurenenud lindude osatähtsus ka liigi leviku ahenemise tõttu, kus alles on

jäänud peamiselt rannikul toituvad paarid.

13

Tabel 1. Kassikaku saakloomad Eestis (Randla 19761, Nellis 20062, Nellis 20143 ja Nellis 20184).

1944–1972

1 1989–2003

2 2004–2011

3 2012–2018

4

Liik/perekond is. arv % is. arv % is. arv % is. arv %

Mügri Arvicola terrestris 1335 53,6 94 11,0 104 18,5 128 15,9

Närilised, sh mügri Rodentia 1987 79,8 347 40,7 147 26,2 207 25,7

Putuktoidulised Insectivora 65 2,6 20 2,3 14 2,5 18 2,2

Jäneselised Lagomorpha 19 0,8 10 1,2 3 0,5 2 0,2

Kiskjalised Fissipedia 7 0,3 9 1,1 3 0,5 5 0,6

IMETAJAD MAMMALIA 2079 83,5 387 45,4 167 29,7 232 28,8

Hanelised Anseriformes 20 0,8 171 20,1 125 22,2 212 26,3

Haukalised ja

pistrikulised

Accipitriformes,

Falconiformes

13 0,5 22 2,6 14 2,5 17 2,1

Kanalised Galliformes 90 3,6 15 1,8 6 1,1 13 1,6

Kurelised Gruiformes 1 20 2,3 3 0,5 5 0,6

Kurvitsalised Charadriiformes 16 0,6 103 12,1 134 23,8 163 20,2

Tuvilised Columbiformes

10 1,2 9 1,6 10 1,2

Kakulised Strigiformes 8 0,3 22 2,6 20 3,6 37 4,6

Värvulised Passeriformes 200 8 67 7,9 57 10,1 89 11,0

Muud linnud 7 0,3 10 1,2 18 3,2 17 2,1

LINNUD AVES 355 14,3 440 51,6 386 68,7 563 69,9

Kahepaiksed Amphibia 53 2,1 4 0,5 2 0,4 3 0,4

Roomajad Reptilia 1 1 0,1

1 0,1

Putukad Insecta

1 0,1 1 0,2 0 0,0

Kalad Pisces 2 0,1 19 2,2 6 1,1 5 0,6

MUUD

56 2,2 25 3 9 1,6 9 1,1

KOKKU 2490 100% 852 100% 562 100% 806 100%

14

1.5. Levik ja arvukus maailmas

Kassikakk on üle kogu maailma levinud suur kakuline. Eestis elab kassikaku nominaatvorm Bubo

bubo bubo (Linnaeus 1758), kes asustab kogu Põhja- ning Kesk-Euroopat (joonis 3). Meil levinud

kassikaku lähimad liigid on näiteks india kassikakk (Bubo bengalensis), ameerika kassikakk(Bubo

virginianus)ja lumekakk (Bubo scandiaca; Worfolk 1999; BirdLife International 2012).

Kassikakkude liigirühmas on varem eristatud kuni 47 alamliiki (Mikkola 1983; Worfolk 1999),

praegu eristatakse 13 alamliiki (Penteriani & Delgado 2019). Euroopas esineb tõenäoliselt kuus

alamliiki, kes erinevad üksteisest peamiselt suuruse (lindude suurus kasvab lõunast põhja suunas)

ja värvuse poolest (Donázar, Kalinainen 1997, Penteriani & Delgado 2019).

Joonis 3. Kassikaku levik Euroopas (IUCN Red List, https://www.iucnredlist.org/).

Euroopa kassikakupopulatsiooni praeguseks suuruseks on 18 500–30 300 paari (BirdLife

International 2017). Kassikaku arvukushinnangud Eesti naaberaladel on toodud tabelis 2. Viimase

paarikümne aasta jooksul on kassikakkude arvukus Põhja-Euroopa riikides vähenenud, kuid Kesk-

ja Edela-Euroopa asurkonnad (sh Hispaania ja Prantsusmaa) on sel perioodil kasvanud (tabel 2).

Euroopa kassikaku koguasurkond on Euroopas kahaneva arvukusega (BirdLife International

2023).

15

Tabel 2.Kassikaku arvukus ja trend mõnedes Euroopa riikides 2010-ndatel (BirdLife

International 2017).

Riik

Arvukus

(paari) Trend Arvukuse muutus alates 2000. aastast

Norra 450–685 Vähenenud 5–20%

Rootsi 390–560 Vähenenud 20–50%

Soome 1300–1400 Vähenenud 31–38%

Eesti 50–90 Vähenenud 20–50%

Läti 30–50 Teadmata

Leedu 20–30 Stabiilne

Venemaa 2500–5000 Teadmata

Poola 270–380 Suurenenud 40–80%

Saksamaa 2100–2500 Suurenenud 44–98%

Kassikaku asustustihedus on suuremal osal areaalist madal. Kesk-Euroopa tasasematel aladel ei

ulatu asustustihedus reeglina üle 1 paari 100 km2 kohta. Suhteliselt tihedamini on asustatud

Euroopa mägisemad alad. Soomes oli kassikaku asustustihedus enne arvukuse langust näiteks 2–

13 paari/100 km2, suurimad kassikaku asustustihedused on registreeritud Lõuna-Prantsusmaal (25

paari/100 km2; Donázar, Kalinainen 1997; Worfolk 1999) ja Edela-Hispaanias (ligi 40 paari/100

km2; Bettega et al. 2011).

1.6. Levik ja arvukus Eestis

Kassikakku on meie aladel läbi aegade peetud üldlevinud, kuid väikesearvuliseks haudelinnuks.

Liigi arvukus oli eelmise sajandi algupoolel arvatavasti madalseisus, kuid stabiliseerus 1960–

1970-ndatel (Leibak et al. 1994), kui Eesti kassikakupopulatsiooni arvukuseks hinnati 100–120

paari (Randla 1976). Leiti, et kassikakk on taas elama asunud ka läänesaartele: Saaremaal üheksa

paari, Hiiumaal üks kuni kaks paari ning üks paar nii Vormsil kui Muhus. 1982. aastal viidi läbi

spetsiaalne kassikakuloendus, mille käigus laekus teateid liigi esinemisest vaid mõnekümnest

paigast, kuid ornitoloogide abiga registreeriti ikkagi kokku 80 kindlat pesitsusterritooriumi või

pesitsusjuhtu (Randla 1985). Arvukuseks hinnati umbes 100 paari, kuid tõenäoliselt oli kassikaku

arvukus sel ajal suurem, sest aastatel 1976–1982 läbi viidud linnuatlase välitööde käigus leiti

kassikakke 143 levikuruudust (10x10 km). Kindlalt pesitses kassikakk 40 ruudus (6,9% ruutudest;

Eesti territooriumil on kokku 582 ruutu või selle osa; Nellis 2018). Järgmises ilmunud ülevaates

hinnatigi kassikaku arvukus mõnevõrra suuremaks (Leibak et al. 1994; tabel 3).

16

Tabel 3. Kassikaku arvukushinnangud Eestis.

Arvukus (paari) Aeg Allikas

100–120 1976 Randla 1976

~100 1982 Randla 1985

100–150 1994 Leibak et al. 1994

120–200 1998 Lõhmus et al. 1998

120–200 2002 Elts et al. 2003

60–120 2008 Elts et al. 2009

50–90 2012 Elts et al. 2013

30–50 2018 Elts et al. 2019

30–40 2022 EOÜ 2022, avaldamata

2003. aastal hinnati Eesti kassikakupopulatsiooni suuruseks 120–200 paari (Elts et al. 2003).

Samal aastal alustati kassikaku üle-Eestilise seirega ja järgneva viie aasta jooksul kogutud

kvaliteetsemate andmete alusel korrigeeriti asurkonna arvukushinnang 2008. aastal tegelikule

olukorrale vastavaks ehk kaks korda väiksemaks, 60–120 haudepaari (Elts et al. 2009). Perioodide

võrdluses oli teadaolevate asustatud pesitsusterritooriumide arv jäänud samaks, vaatamata

üleriigilise seire ja spetsiaalsete inventuuride läbiviimisele. Kui 2003. aastal leiti Eestist kokku 23

asustatud pesitsusterritooriumit ja neli pesa (Nellis 2003), siis 2009. ja 2010. aastal leiti vastavalt

20 ja 21 asustatud pesitsusterritooriumi ning viis ja kolm pesa (EOÜ 2009, 2010). 2012. aastal

hinnati seire ja inventuuride tulemustest lähtuvalt arvukuseks 50–90 paari (Elts et al. 2013). Seda

hinnangut nii leviku kui arvukuse osas toetavad ka teise linnuatlase koostamise jooksul kogutud

andmed: aastatel 2003–2009 kohati kassikakke kokku 53 5×5 km atlaseruudus. Kindlalt pesitses

liik 20 ruudus (3,4% ruutudest; Nellis 2018). Perioodil 2013-2017 hinnati kassikaku arvukuseks

30–50 paari (Elts et al. 2019) ja 2022. aastal hinnati liigi arvukuseks 30–40 paari (EOÜ,

avaldamata andmed).

Kassikaku arvukus on viimastel kümnenditel pidevalt ja kiiresti vähenenud, alates 1980. aastast

on liigi arvukus vähenenud üle 50% (Elts et al. 2019), mistõttu on liik punases nimestikus

kriitiliselt ohustatud 3 (2019 aasta hinnang). Aastatest 2020-2022 on teada kokku ainult 21

asustatud pesitsusterritooriumi, millest kaheksat asustavad üksikud isendid või mittepesitsevad

paarid. Ainult 13 pesitsusterritooriumil on kakud pesitsenud või seal on kindlasti paar (kaks lindu)

olemas (rajakaamerate või vaatluste alusel). Alates 2009. aastast, kui kassikaku riikliku seire

raames jälgitakse iga-aastaselt kõiki teadaolevaid asustatud pesitsusterritooriume, on asustatud

pesitsusterritooriumite arv vähenenud veerandi võrra (Nellis et al. 2023). Sel sajandil, alates 2000.

aastast, on tühjaks jäänud 30 pesitsusterritooriumi (EOÜ ja KAUR, avaldamata andmed). See

moodustab 59% 21. sajandil teada olnud pesitsusterritooriumitest (N=51) ja tähendab keskmiselt

2,7% arvukuse langust aastas. Soomes on röövlindude seirealadel kassikaku arvukus vähenenud

samuti 3% aastas.

Kassikakud on praegu levinud veel peamiselt rannikulähedastel aladel (joonis 4). Sellist eelistust

ei ilmne Randla (1985) poolt kogutud andmestikus ega esimese Eesti linnuatlase tulemustes

3 Eesti liikide punane nimestik. Liikide ohustatuse hindamised. Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS).

Keskkonnaagentuur

17

(Renno 1993). Kassikakkude koondumise rannikualadele on tõenäoliselt põhjustanud

saakloomade arvukuse muutused (mügri tõenäoline taandumine mandril) ja häirimise ning

kiskluse mõju suurenemine, mis on viinud elupaikade kvaliteedi ja liigi arvukuse vähenemisele

(täpsemalt vt ptk 4).

Joonis 4. Kassikaku asustatud pesitsusterritooriumide arv Eesti maakondades aastatel 2020-2022

(KAUR ja EOÜ, riikliku seire andmed).

Eesti Looduse Infosüsteemis (edaspidi EELIS) on kassikakkude kohta registreeritud 43 elupaiga

kirjet (seisuga 15.08.2023), mille jagunemine maaomandi ja kaitserežiimi järgi on näidatud

tabelites 4 ja 5. Kõik elupaigad on pindalalised objektid. Üheksal juhul ei ole liigi pesitsemist

registrisse kantud elupaigas tuvastatud, st pesa ei ole leitud, 35 elupaigas on kassikakud pesitsenud

(KAUR).

Tabel 4. Kassikaku elupaikadejaotus maaomandi alusel (EELIS: Keskkonnaagentuur, seisuga

15.08.2023).

Maa omandivorm Pindobjektid

Pindala

(ha)

Osakaal

(%)

Eraomand 282,2 10

Riigiomand 2373,9 88

Munitsipaalomand 32,7 1

Avalik-õiguslik omand 0,7 0

Jätkuvalt riigi omandis1 0,3 0

KOKKU 2689,8

18

Tabel 5. Kassikaku elupaikade jaotus kaitstavatel aladel paiknemise alusel (EELIS:

Keskkonnaagentuur, seisuga 15.08.2023).

Kaitstav ala Pindobjektid

Pindala

(ha)

Osakaal

(%)

Püsielupaiga sihtkaitsevöönd 418,48 16

Kaitseala sihtkaitsevöönd või

reservaat

1210,1 45

Püsielupaiga piiranguvöönd 318,12 12

Kaitseala piiranguvöönd 62,9 2

Hoiuala 32,5 1

Väljaspool kaitstavat ala 647,74 24

KOKKU 2689,8

19

2. Ülevaade seirest, uuringutest ja inventuuridest

Kassikaku seire aastatel 2018-2023

Kassikaku arvukuse kohta peetakse arvestust pesitsusterritooriumide kaupa (elupaigapõhiselt).

Teadaolevate territooriumide asustatuse selgitamiseks tehakse kevadisi kuulamiskäike

(veebruarist aprillini). Enne pesitsusperioodi paigaldatakse pesakohtade juurde rajakaamerad.

Suvisel ajal (mai lõpust alates) otsitakse teadaolevatest elupaikadest kassikakkude pesi, pesakondi,

murdeid ja muid liigi esinemist tõendavaid märke. Leitud pesapojad mõõdetakse ja rõngastatakse.

Sügisel kogutakse elupaikadest saakloomade jäänused ja võetakse maha rajakaamerad. Leviku ja

arvukuse täpsustamiseks kontrollitakse e-elurikkusest või mujalt laekunud liigi esinemisteateid ja

juhuvaatlusi. Asustamata pesitsusterritooriumiks loetakse elupaik, mille puhul kuulamiskäigud,

rajakaamerad ega pesitsemiseks sobiva piirkonna põhjalik ülevaatus mingeid tulemusi ei anna.

Iga-aastase riikliku seire raames kontrollitakse kõiki kassikaku teadaolevaid asustatud elupaiku,

lisaks otsitakse võimalikest kohtadest uusi pesitsuspaare ja kontrollitakse juhuvaatluste piirkondi.

2023. seireaastal kontrolliti 32 kassikaku elupaika, millest 13 oli asustatud(41% kontrollitud

elupaikadest; Nellis et al. 2023). Pesitsemine tuvastati kuues elupaigas, edukalt pesitses kolm

paari, kuid kaks pesakonda hukkusid pärast rõngastamist. Üks kolmepojaline pesakond suri

teadmata põhjustel ja teise kahepojalise pesakonna murdis teadmata imetaja. Seega

lennuvõimestus 2023. aastal teadaolevalt Eestis ainult üks kassikaku poeg.

Kokku leiti aastatel 2018-2023 seire käigus 43 kassikaku pesa, millest 29 pesitsust olid seire ajal

edukad, rõngastusealisi poegi oli pesades kokku vähemalt 45. Keskmine produktiivsus oli 1,11.

Noorlindude saatjauuring 2021-2022

Keskkonnaameti poolt tellitud uuringu eesmärgiks oli kassikaku noorlindude ellujäämuse, surma

põhjuste ja elupaigakasutuse selgitamine. Aastatel 2021 ja 2022 paigaldati kassikaku poegadele

kuus GSM-GPS saatjat. 2021. aastal lennuvõimestus teadaolevates pesades kogu Eesti peale kokku

vaid neli poega, mistõttu ei saanud kõiki saatjaid esimesel aastal kasutada. 2022. aastal oli Eestis

vaid üks pesakond, kus õnnestus saatjaga varustada üks noorlind. Kuna Eestis kassikaku poegi

piisavalt palju ei olnud, siis kasutati saatjaid Läti kassikakkude jälgimiseks, mis on Eestiga

sarnases maastikus pesitsev ja geneetiliselt seotud populatsioon. Kokku on kahe aasta jooksul

saatjad paigaldatud kaheksale erinevale pojale, viis Eestis ja kolm Lätis.

2022. aasta lõpus olid elus neli saatjaga varustatud kassikakku, kaks Eestis ja kaks Lätis.

Hukkunud on neli lindu, kellest kaks murti röövlindude poolt, üks suri linnugrippi ning üks hukkus

elektriliini postil elektrilöögist. Esmased uuringutulemused viitavad liikide vahelise konkurentsi,

haigustekitajate ja elektritaristu oluliselt suuremale negatiivsele mõjule, kui seni arvatud. Uuringut

jätkatakse järgmistel aastatel, kus hukkunud lindude saatjad paigaldatakse järgmistele poegadele

(2023. alguses olid vabad kaks saatjat).

Antud uuring täitis pilootuuringu eesmärki. Uuringu käigus arendatud ja rakendatud metoodika on

toimiv ning võimaldab kassikaku noorlinde jälgida aastaringselt. Kasutatud GPS seadmed ei

20

tekitanud probleeme kakkudel, haigestumise ja hukkumispõhjused olid selgesti mitte seotud

seadmete kasutamisest lindudel.

Uute esinemiskohtade otsimine 2022-2023

Keskkonnaameti tellimusel otsiti 2022. aastal kassikakke seni teadmata elupaikadest laekunud

juhuteadete alusel ja mujal elupaigamudeli järgi sobivatel pesitsusaladel kasutati häälte

salvestamiseks detektoreid. Kassikakke kohati juhuteadete ja välitööde käigus neljas uues kohas

Lääne-, Pärnu-, Harju- ja Lääne-Virumaal. Siiski ei leitud ühestki kohast kassikakke pesitsemas,

kuid Harjumaal registreeriti paari olemasolu. Mujal võib territoriaalsete lindude näol olla tegemist

ka üksikute isendite või mittepesitsevate noorlindudega, see selgub järgmis(t)el aasta(te)l.

Detektoreid paigaldati perioodil jaanuarist kuni maini 17 erinevasse kohta, aga neid salvestisi

analüüsitakse täpsemalt lähiaastatel. Seni teadmata esinemiskohtade otsimise tööd jätkati 2023.

aastal, aga uusi pesitsusterritooriume juurde ei leitud.

Pesaaluste paigaldamine 2022

Pesaalustel on kassikakkudel natuke suurem pesitsusedukus, produktiivsus ja pesakond (vt ptk 4).

Pesarüüste vähendamiseks paigaldati Keskkonnaameti tellimusel 2022. aastal nelja paari

pesitsuselupaika kokku kuus pesaalust. Need pesitsusterritooriumid asuvad Pärnu-, Lääne-, Hiiu-

ja Tartumaal. Varem on üks pesaalus paigaldatud Lääne-Virumaale. Aluste kasutamist

kassikakkude poolt jälgitakse edaspidi riikliku seire raames, lisaks kasutatakse nende jälgimiseks

rajakaameraid.

Varustuse soetamine 2022

Pesaalustel ja maapinnal pesitsemise jälgimiseks osteti Keskkonnaameti toel 10 rajakaamerat ja

poegade leidmiseks või vanalindude öiseks jälgimiseks termovaatlusseade. Neid seadmeid

kasutatakse edaspidi kassikakkude riiklikus seires ja pesaaluste/pesitsuste jälgimiseks.

Kassikakkude surmapõhjuste analüüsid 2019 ja 2022

Hukkunud kassikakkude surmapõhjuseid analüüsiti Keskkonnaameti tellimusel 2019. ja 2022.

aastal Eesti Maaülikoolis. Kokku analüüsiti 2019. aastal 5 lindu, sh 2 pesapoega (Leivits 2019) ja

2022. aastal analüüsiti 6 lindu (Leivits 2022).

Keskkonda paisatud mürgised ained on oluline mõjur kassikakule. Siiani on nende mõjusid Eestis

andmete puudumise tõttu alahinnatud. Kassikakkude maksast leiti käesoleva uuringu käigus

laialdaselt teise põlvkonna antikoagulantseid rodentitsiide. Nende mõju asurkonnale on raske

hinnata, sest enamasti on kontsentratsioonid alla surmava taseme, mis aga ei tähenda, et nad

oleksid ohutud ja ei mõjutaks organismi toimimist. Raskemetallidest osutus väga murettekitavaks

elavhõbeda kõrge kontsentratsioon kassikakkude maksakoes. Analüüsitud kassikakkude

maksakoes ületas elavhõbe ohtliku taseme, mille puhul negatiivsed mõjud organismile on teada,

40% lindudest (Leivits 2019).

21

3. Kaitsestaatus ja senise kaitse tõhususe analüüs

Eestis ja Euroopas kassikaku kaitset reguleerivad seaduse sätted ja lepped on esitatud tabelis 6.

Tabel 6.Kassikaku ohustatus ning kaitsestaatus.

Akt Sisu

Ohustatus Euroopas

(IUCN Red List)

Ohuväline

(Least Concern)

Euroopa populatsioon on kokkuvõttes

väheneva arvukusega

Looduskaitseline tähtsus

Euroopas (Species of European

Conservation Concern –

SPEC)

SPEC 3 Euroopas ebasoodus kaitsestaatus

Berni konventsioon * Lisa II Rangelt kaitstav loomaliik

Washingtoni konventsioon

(CITES) * Lisa II

Kontrollimatu kauplemine võib liigi

püsimajäämist ohustada

EL Linnudirektiiv Lisa I Range kaitse liikmesriikides, hoiualade

moodustamise vajadus

Eesti ohustatud liikide punane

nimestik

Kriitiliselt

ohustatud

Arvukus langenud üle 50%,

populatsioon kergesti ohustatav

Kaitsestaatus Eestis I kategooria Kõigi teadaolevate elupaikade kaitse

peab olema tagatud kaitstavate aladena

* Eesti on konventsiooniga ühinenud

Kümneid aastaid kestnud röövlindude hävitamine, nn “kullisõda”, jätkus Eestis 20. sajandi

keskpaigani. Üldjoontes püsis röövlindude hävitamist toetav suhtumine 1967. aastani, millest

edasi lubati küttida vaid raud- ja kanakulle ning sedagi vaid linnufarmide läheduses. Kassikakule

kehtestati esmakordselt osaline küttimispiirang (1. aprillist 1. septembrini) aastal 1953 (Randla

1976) ning täielik küttimiskeeld 1957. aasta looduskaitseseadusega (toetatuna jahiseadusest).

Rahvusvahelisel tasandil rõhutati kassikaku kaitsmise vajadust 1958. aastal Helsingis toimunud

Rahvusvahelise Linnukaitsenõukogu (ICBP) istungjärgul.

Kassikakk arvati Eestis 2010. aastal esimesse ehk kõige rangemasse kaitsekategooriasse

(Vabariigi Valitsuse määrus nr 195). Praeguse arvukuse juures on Eesti kassikakupopulatsioon

liigi pikaajaliseks säilimiseks tõenäoliselt ebapiisava suurusega (Lõhmus 2001), mistõttu on Eesti

asurkond looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 3 lg 2 mõistes ebasoodsas seisundis. Kuna

kassikakk on väheneva arvukusega, paigatruu, häirimise suhtes tundlik ja madala produktiivsusega

liik, siis on iga teadaoleva pesapaiga ja selle kvaliteedi säilimise tagamine oluline. Vastavalt LKS-

le peab olema tagatud kõigi I kaitsekategooria liigi elupaikade kaitse kaitsealade, püsielupaikade

või hoiualade moodustamise kaudu. Väljaspool kaitsealasid asuvate kassikaku elupaikade kaitseks

on moodustatud 9 püsielupaika (Keskkonnaministri määrus nr 874) ja 2023. aasta seisuga on

Keskkonnaamet teinud ettepaneku veel kaheksa püsielupaiga moodustamiseks.

Ülevaade olemasolevate kassikaku püsielupaikade seisundist:

4 https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021020

22

● Märjakaasiku püsielupaik (EELISe KR-kood: KLO3000726) on kassikakkude poolt

asustamata, viimane pesitsuskatse registreeriti 2010. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole

tuvastatud.

● Einbi püsielupaik (KLO3000728) on kassikakkude poolt siiani asustatud, viimane

pesitsemine registreeriti 2023. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole tuvastatud, kuid 2017.

aastal kadusid elupaigast teadmata põhjusel pojad.

● Pedase püsielupaik (KLO3000727) on kassikakkude poolt asustamata, viimane

pesitsuskatse registreeriti 2003. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole tuvastatud. Kuigi

viimane pesitsus registreeriti 2003. aastal, on territoorium ka hiljem asustatud olnud

(viimati 2012. a). Tegemist on väga esindusliku elupaigaga riigimaal, mille kaitse all

hoidmine on elupaiga taasasustamise võimaluse säilitamise seisukohast oluline.

● Vaila püsielupaik (KLO3001795) on kassikakkude poolt asustamata, viimane pesitsus

registreeriti 2013. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole tuvastatud.

● Sviby püsielupaik (KLO3001796) on kassikakkude poolt viimastel aastatel asustamata,

viimane pesitsus registreeriti 2019. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole tuvastatud.

● Norrby püsielupaik (KLO3001797) on kassikakkude poolt 2023. a asustamata, viimane

pesitsus registreeriti 2021. aastal. Kaitserežiimi on ühel korral rikutud, kui pesa juurest

lõigati talvel valikuliselt suuri mände.

● Rääma püsielupaik (KLO3001798) on kassikakkude poolt asustamata, viimane

pesitsuskatse registreeriti 2010. aastal, mil pesitsus ebaõnnestus. Kaitserežiimi rikkumisi

ei ole tuvastatud. Kuigi viimane pesitsus registreeriti 2010. aastal, on territoorium ka hiljem

asustatud olnud (viimati 2018. a). Tegemist on väga esindusliku elupaigaga, mille kaitse

all hoidmine on elupaiga taasasustamise seisukohast oluline.

● Tammiste püsielupaik (KLO3001799) on kassikakkude poolt asustamata, pesitsuskatse on

registreeritud 2011 aastal, mil pesitus ebaõnnestus. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole

tuvastatud.

● Triigi püsielupaik (KLO3001800) on kassikakkude poolt asustamata, viimane pesitsus

registreeriti 2013. aastal. Kaitserežiimi rikkumisi ei ole tuvastatud, kuid viimane pesitsus

ebaõnnestus ilmselt inimese ettevaatamatuse tõttu (vanalind aeti munade pealt ära).

2023-2024. aastal on menetluses kassikaku püsielupaikade määruse muutmise eelnõu, millega on

kavas võtta kaitse alla täiendavalt kaheksa püsielupaika: Mereäärse, Rehatse, Tubala, Lapetukme,

Valgeranna, Viitasoo, Kildemaa ja Pottsepa. Vaja on veel teha ettepanek ühe püsielupaiga

moodustamiseks (Toolse), mis on ainuke asustatud kassikaku elupaik, mis ei asu (projekteeritaval)

23

kaitsealal või (kassikaku vt liigi) püsielupaigas. Uute pesitsuselupaikade leidmisel on uute

püsielupaikade moodustamine vajalik, sest vastavalt looduskaitseseadusele tuleb kõik I

kaitsekategooria liikide elupaigad kaitse alla võtta.

24

4. Ohutegurid ja meetmed

Ohutegurite tähtsust Eesti kassikakupopulatsioonile hinnatakse järgmise skaala alusel (Heredia et

al. 1996):

● kriitilise tähtsusega – võib 20 aasta jooksul viia liigi hävimisele Eestis;

● suure tähtsusega – võib 20 aasta jooksul viia Eesti asurkonna kahanemisele enam kui

20% ulatuses;

● keskmise tähtsusega – võib 20 aasta jooksul viia asurkonna kahanemisele, vähem kui

20% ulatuses, märkimisväärsel osal Eesti areaalist;

● väikese tähtsusega – omab vaid lokaalset tähtsust, Eesti asurkonna kahanemine 20 aasta

jooksul on väiksem kui 20%.

Eesti kassikakupopulatsiooni ohustavad tegurid ja nende tähtsus on esitatud tabelis 7.

Tabel 7. Eesti kassikakupopulatsiooni ohustavad tegurid ning nende tähtsus Eestis.

Ohutegur Tähtsus

1. Looduslikud mõjutegurid Suur

2. Saagialade kvaliteedi muutumine Suur

3. Pesitsusaegne häirimine Suur

4. Hukkumine elektriliinide jm taristu tõttu Suur

5. Metsamajandus Keskmine

6. Keskkonnamürgid Suur

7. Kaubandus munade ja poegadega Väike

8. Vaenamine Teadmata

4.1. Looduslikud mõjutegurid

Eestis ebaõnnestuvad kassikaku pesitsused peamiselt munemise või haudumise faasis, kuid

munakurnade hukkumise põhjused ei ole täpselt teada. Pesapoegade hukkumise peamine põhjus

on tõenäoliselt pesarüüste, kuid munakurnad ja väikesed pojad võivad hukkuda ka mõnel muul

põhjusel (nt keskkonnamürkide, vanalinnu hukkumise, haiguse või nälgimise tõttu). Looduslikest

vaenlastest omavad ilmselt suuremat negatiivset mõju rebane(Vulpes vulpes) ja metssiga (Sus

scrofa). Neist viimase arvukus on tänaseks katkupuhangu mõju tõttu oluliselt vähenenud, võrreldes

katkueelse arvukusega. Kahtlustatud on ka poegade murdmist ilvese (Felis lynx) poolt. Rootsis on

kassikakkude sigimisedukusele täheldatud metsnugise (Martes martes) märkimisväärset

negatiivset mõju (Olsson 1997), kuid Eestis vastav info puudub. Välistatud pole hundi ja karu

25

poolt poegade murdmine. Eestis on rajakaamerate fotodel nähtud ka ronkasid väikeste

pesapoegade juures, kus poegi siiski ära ei söödud. Kiskjate koondumist kassikaku elupaikade

lähedale võib soodustada röövlindude peibutussöötmine loodusfotograafia ja loodusturismi

eesmärgil. Sellist tegevust tuleb vältida kassikaku elupaikades ja nende ümbruses.

Maapinnast kõrgemale puudele paigaldatud pesaalused vähendavad röövlusest tingitud suremust.

Eestis on pesaaluseid paigaldatud 10 paari pesitsuselupaika (igale paarile kaks alust), lisaks

paigaldati kuus alust 2022. aastal sügisel nelja paari elupaika. Aastatel 2014-2022 on pesaalustel

pesitsenud kaks kassikaku paari, kokku kuuel korral, millest viis pesitsust olid edukad (83%,

KAUR 2022). Kogu Eesti pesitsusedukus oli samal perioodil 68%. Pesaalustel oli keskmine

produktiivsus 1,45 poega (N=6) ja kogu Eestis samal perioodil 1,08 (N=58). Pesakonna keskmine

suurus oli alustel 1,75 ja mujal Eestis maas olevates pesades 1,6 poega (KAUR ja EOÜ avaldamata

andmed). Need tulemused näitavad, et pesaalustel on pesitsusedukus ja produktiivsus natuke

suuremad, kui maapinnal. Pesaalustel pesitsevad siiski ainult üksikud kassikaku paarid, kuid

kokku on viimastel aastatel Eestis pesitsevatest paaridest alustel pesitsenud kuni 20% (Eestist on

teada 12 pesitsevat paari, neist üks paar pesitseb pankrannikul ja teine suvila rõdul).

Liikidevaheline konkurents ei avalda kassikaku levikule olulist mõju. Kassikakk kui kõige suurem

kakuline mõjutab väiksemate röövlindude paiknemist maastikul (Solonen 1994), mitte vastupidi.

Kassikakk võib konkureerida peamiselt merikotkaga, kes kasutab pesitsemiseks samuti vanu

rannamännikuid. Mujal on registreeritud juhtumeid, kus kassikakk on murdnud merikotka poegi

ning merikotkad kassikaku poegi (Mikkola 1983). Eestis on kassikakk edukalt pesitsenud

asustatud merikotka pesa vahetus naabruses ja merikotka vanas pesas (Nellis 2006). Sise-Eesti

rabades pesitsevatele kassikakkudele võis varem olla peamine konkurent kaljukotkas. Otsest

kakkude murdmist kaljukotkaste poolt ei ole Eestis täheldatud (Lõhmus 2004), kuigi mujal

Euroopas on selliseid juhtumeid esinenud (Mikkola 1983). Hiljuti (2021-22) varustati GPS

saatjatega Eestis viis ja Lätis üks kassikaku poeg, kellest kaks lennuvõimelist poega (33%) murti

maha röövlindude poolt, ühel juhul pesapaiga lähedal. Võimalikud murdjad on merikotkas,

kanakull, händkakk või kassikakk (Kotkaklubi, avaldamata andmed).

Pesitsuskatsete väike arv võib olla tingitud saaginappusest, elavhõbeda (või teiste raskemetallide)

suurtest kontsentratsioonidest vanalindudes, haigustest (nt linnugripp) ja kindlasti ka liigikaaslaste

vähesusest. Väike pesitsuste arv koos madala sigimisedukusega loob lindude defitsiidi, kus

kaaslase leidmine on raskendatud. Lisaks on tõenäoline, et kassikakud vahetavad väikese arvukuse

juures vähemkvaliteetseid elupaiku paremate vastu, nagu näeb ette ideaalse despootliku jaotuse

teooria (paremad elupaigad asustatakse kehvematest varem; Fretwell, Lucas 1970). Kassikaku

puhul on sellele teooriale allumist ka varem näidatud (Marchesi et al. 2002). Kassikakkude

liikumisele kehvadest elupaikadest parematesse viitavad ka Eestis läbi viidud seire tulemused.

Ühelt poolt jääb igal aastal elupaiku tühjaks, kuid alati leitakse juurde ka mõni uus, varem teadmata

elupaik. Elupaikade hülgamise ajendiks võib saada häirimine, pesitsuskoha kvaliteedi vähenemine

(näiteks raiesmikel pesitsejate puhul selle võsastumine) või ühe vanalinnu hukkumine.

Kassikakkudel on kolmepojalisi pesakondi harva, nt viimati 2017., 2020. ja 2021. aastal. Sageli

on kõige noorem poeg teistega võrreldes (oluliselt) väiksem, kuigi kakkudel kooruvad pojad

lühikese ajaperioodi jooksul. Poegade kasvuerinevus tuleneb eelkõige toidu vähesusest ja teiste

poegade konkurentsist, kus poegi toidetakse vanalindude poolt ebaühtlaselt ja suurim või

26

aktiivsem poeg saab rohkem toitu. Kolmanda poja ellujäämise tõenäosus on väike, nt 2017. a

kolmepojalise pesakonna noorima/väikseima poja jäänused leiti järgmisel aastal pesa lähedalt ja

2021. a kolmepojalise pesakonna noorim/väikseim poeg suri vahetult pärast lennuvõimestumist

linnugrippi ja/või nälga. Kuna kassikaku produktiivsus on väike ja iga isend on populatsiooni jaoks

oluline, siis tuleb kaaluda kolmandate poegade üleskasvatamist. See sõltub poegade konditsioonist

ja on vajalik ainult juhul, kui seire ajal tuvastatakse, et rõngastusealistest poegadest üks on teistest

oluliselt väiksem või palju väiksema kehakaaluga.

Soomes elab suur kassikaku populatsioon (Saurola 2009), kust lähtuv sisseränne võiks mõjutada

Eesti asurkonda. Teades, et kassikaku noorlinnud võivad hajuda sadade kilomeetrite kaugusele

sünnipaigast, peaks osa Lõuna-Soomes sündinud linde jõudma ka Eestisse (Soome laht on vähem

kui 100 km laiune ning karmil talvel jäätub suures osas). Soomes oli 2007. aastaks rõngastatud

14 516 kassikakku (Saurola 2009), kellest vaid üks lind on hiljem leitud Eestist (Matsalu

Rõngastuskeskus). Seevastu on Eestist leitud kolm Lätis rõngastatud kassikakku (Lipspergs 2011;

Matsalu Rõngastuskeskus), kuigi Lätis on aja jooksul kassikakke rõngastatud ilmselt sadu, mitte

tuhandeid. Seega tundub, et kassikakud ei ületa suuri veekogusid. Sellele viitavad ka esimesed

Eesti saatjatega noorlinnud, kus Vormsil ja Hiiumaal sündinud pojad on 1,5 aasta jooksul

tegutsenud sünnisaartel.

Looduslikest teguritest mõjutavad kassikaku (nagu teistegi suurte röövlindude) sigimisedukust ka

ilmastikutingimused (vt nt Dalbeck, Heg 2006). Hilised külmad ning tugevad lumesajud võivad

põhjustada nii munakurnade kui pesapoegade hukkumise (Nellis 2006). Pesapaiga hävimist

metsatulekahjude läbi pole Eestis viimastel aastakümnetel teadaolevalt esinenud.

● Looduslikud mõjutegurid on Eestis suure tähtsusega.

Meetmed:

● pesaaluste ja rajakaamerate paigaldamine asustatud elupaikadesse,

● riiklik seire,

● noorlindude saatjauuring,

● surnuna leitud kassikakkude surmapõhjuste tuvastamine.

● metssigade lisasöötmist ei tohi teha kassikaku elupaikades ja neist 2 km raadiuses

kaitstavate alade piires, soovitavalt ka väljaspool kaitstavaid alasid; samuti ei tohi teha

peibutussöötmist (nt röövlindude pildistamise eesmärgil) kassikaku elupaikades ja nende

läheduses sihtkaitsevööndites (käsitletav majandustegevusena), soovitavalt kogu kaitstava

ala piires.

● saaklindudes sisalduvate keskkonnamürkide analüüs

● kolmandate pesapoegade üleskasvatamine

● asurkonna geneetiline uuring

27

4.2. Saagialade kvaliteedi muutumine

Kassikaku eduka paljunemise üheks peamiseks eelduseks on piisavalt arvukas ja kättesaadav

toidubaas. Näiteks Hispaanias hülgas 19 kassikakupaarist 13 oma territooriumi peale küülikute,

sealse peamise kassikaku saaklooma, massilist suremist. Alles jäänud paaride puhul ei

registreeritud järgmisel aastal ühtegi pesitsuskatset (Martínez, Zuberogoitia 2001). Ka Eestis on

kassikakkudele omane mõne arvuka saakobjekti (mügri, rändrott, hanelised, kajakad)

ebaproportsionaalselt suur kasutamine võrreldes teistega. Kui kassikaku elupaigast selline põhitoit

kaob, langeb lindude pesitsusedukus või hüljatakse territoorium sootuks. Eestis on täheldatud

näiteks kanafarmi sulgemisest põhjustatud elupaiga hülgamist (Nellis 2006). Soomes peetakse

kassikakkude arvukuse languse üheks peamiseks põhjuseks prügimägede sulgemisest põhjustatud

toidubaasi vähenemist (Saurola 2009).

Suurem osa kassikaku pesitsusterritooriumitest on koondunud või jäänud püsima Eesti

rannikualadele. Neis elupaikades toituvad kakud peamiselt mitmesugustest ranniku- ning

veelindudest, mida mujal levikuareaalis peetakse vähekvaliteetse elupaiga tunnuseks (Marchesi et

al. 2002). Tippkiskjana on kassikakk seetõttu sõltuv veekeskkonna kvaliteedist. Eestis on leitud

hukkunud kassikakkude maksakoest üpris kõrgeid elavhõbeda sisaldusi. 2022. aastal teostatud

terviseuuringus oli viiest linnust kolmel elavhõbeda sisaldus maksas üle 1 mg/kg (Leivits 2022).

Varem, kui kassikakk oli üle Eesti ühtlasemalt levinud, oli nende peamine saakloom mügri, kes

moodustas 53,7% kõigist saakobjektidest (Randla 1976), aastatel 2003–2018 moodustas mügri

vaid 11% kuni 18% kogutud saakloomadest (tabel 1, ptk 1.4.). Mandri-Eestis paiknevad

teadaolevad kassikaku territooriumid tõenäoliselt ka praegu arvukama mügriasurkonnaga

piirkondades (EOÜ 2009).

Väikekiskjate (eeskätt mingi Mustela vison, kuid ka rebase, kähriku ja metsnugise) arvukus kasvas

1990-ndate aastate alguses, peamiselt küttimiskohustuse kadumise tõttu. Hiljem on väikekiskjate

arvukuse püsimisele kaasa aidanud üleriigiline marutaudivastane vaktsineerimine. Nii võib oletada

väikekiskjate kasvanud ja püsivat survet kassikaku saakobjektide arvukusele (sisevete hanelised,

kanalised, mügri jt närilised) ning seeläbi kassikaku pesitsusedukusele ja levikule. Näiteks mingi

levimine ja arvukuse suurenemine Eesti alal langeb ajaliselt kokku mügri taandumisega sise-Eesti

kassikakkude toidusedelist (Kuresoo 2001; Nellis 2003). Mingi arvukuse kasvu negatiivset mõju

mügri asurkonnale on täheldatud ka näiteks Norras (Penteriani & Delgado 2019). Saagi vähesus

võib kaudselt põhjustada ka pesarüüste suurenemist, sest vanalinnud peavad kehvades oludes

veetma rohkem aega pesast eemal saaki jahtides (pojad on pikemalt ilma vanalinnu kaitseta).

Karjatamine ja muud elurikkuse säilimist soodustavad põllumajanduslikud võtted aitavad

muuhulgas hoida kiivitaja jt põllulindude asurkonna arvukust, kes on eriti viimasel ajal muutunud

kassikakule oluliseks saakloomaks. Mügri elupaikade kvaliteeti saab hoida või parandada

põllumajanduslikus avamaastikus paiknevate vooluveekogude kallaste perioodilise puhastamisega

võsast, kraavide rekonstrueerimise intervalli pikendamisega, vooluveekogude loodusliku ilme

säilitamise või looduslikkuse taastamise kaudu ning põllumaade kasutamisel püsirohumaadena.

Veekogude ja nende servaalade kvaliteeti aitab hoida ka ehituskeeluvööndi järgimine, mille

vähendamise lubamist tuleks, eriti olemasolevatel kaitstavatel aladel, vältida.

28

Rannikupiirkondades on nii mügri kui laidudel pesitsevate lindude arvukuse hoidmiseks oluline

talvel laidudele jäänud rebaste ja kährikute eemaldamine.

Eestis leitakse aasta jooksul kontrollitud kassikaku elupaikadest kolm kuni kümme pesa, mis annab

viimase kümne aasta jooksul pesitsuskatsete osatähtsuseks teadaolevatel asustatud

pesitsusterritooriumitel 25 kuni 50% (KAUR). Kindlasti ei leita üles kõiki pesi, kuid siiski viitab

pesitsuskatsete tagasihoidlik arv otseselt saagialade halvale kvaliteedile ja laiemalt populatsiooni

halvale seisundile (madalast sigimisedukusest tingituna esineb ka rohkem üksikuid territoriaalseid

linde).

Saagi vähesusele viitab ka Eesti kassikakkude väike pesakond, keskmiselt 1,57 poega perioodil

2000-2022 (KAUR ja EOÜ, avaldamata andmed). See on sarnane Läänemere ümbruse riikidega,

nt Rootsis oli keskmiselt 1,6 poega (Olsson 1997) ja Lätis 2,2 poega (Lipsbergs 2011), aga

saagirohkes Alicante piirkonnas Hispaanias oli keskmiselt 3,1 poega (Pérez-García et al. 2011).

● Saagialade kvaliteedi muutumine - sobiva saagi vähesus ja lokaalne paiknemine – on

suure tähtsusega mõjutegur.

Meetmed:

● Saakloomade, eeskätt mügri arvukuse uuring,

● röövluse mõju hindamine rajakaamerate abil,

● riiklik seire.

● saaklindudes sisalduvate raskmetallide analüüs

● soovitatav on väikekiskjate (eeskätt rebase ja kähriku) ning metssea (hetkel küll väikese)

mõju ja arvukuse vaoshoidmiseks soodustada väikekiskjate küttimist (töötades selleks välja

vastava toetuste või soodustuste süsteemi) ja säilitada elujõuline hundi (Canis lupus)

asurkond.

● rannikupiirkondades talvel laidudele jäänud rebaste ja kährikute eemaldamine mügri ja

laidudel pesitsevate lindude arvukuse hoidmiseks.

● veekaitsenõuete täitmine, merestrateegia meetmekava, veemajanduskavade jmt

strateegiliste dokumentide järgimine Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks

ja säilitamiseks.

4.3. Pesitsusaegne häirimine

Kassikaku pesad asuvad sageli mere lähedastes vanades männikutes, mis on atraktiivsed

puhkealad. Kuna püsielupaikade piirid ei ole tähistatud, siis võivad inimesed sellistes kohtades

29

liikudes tahtmatult sattuda kassikaku pesade lähedusse. Uuel aastatuhandel on saanud probleemiks

ka sellised ATV-de ja mootorratastega sõitjad, kes ei hooli looduskaitselistest ega muudest

piirangutest. Isegi linnuturistid võivad mõnes hästi ligipääsetavas ja kõigile teada olevas elupaigas

põhjustada häirimist, mille tagajärjeks on elupaiga hülgamine. Tühjaks jäänud kassikaku

elupaikades on vähemalt viiel juhul hülgamise ja sigimisedukuse vähenemise üheks või

peamiseks, ent siiski arvatavaks põhjuseks häirimine (Nellis 2007; Nellis 2008, EOÜ 2009, EOÜ

2010). Häirimise tõenäosust suurendab oluliselt uute teede ja asumite rajamine kassikaku

pesapaikade lähedale. Lisaks otseselt liikluse poolt põhjustatud häirimisele suureneb sel moel ka

inimeste poolt metsas viibimise tõenäosus ja kasvab raiete maht. Uusi taristuobjekte, nt elamuid,

õhuliine ja teid ei tohi üldjuhul ehitada kassikaku elupaikadele lähemale kui 500 meetrit, sest

nendest lähtub uus häiring, mida kakkude pesapaigavaliku hetkel ei eksisteerinud. Kindlasti ei tohi

ehitada suure häiriva mõjuga objekte, nt enam kui ühte elamut, aktiivselt kasutatavat maanteed,

raudteed, karjääre või uut rekreatsioonitaristut.

Praeguseks veel säilinud 12 teadaolevast pesitsevast paarist (paarid, kes alustavad munemist)

mitmel on regulaarne häirimine oluliseks probleemiks.

Valgeranna kavandatava püsielupaiga kassikaku paar pesitseb väga kõrge külastuskoormusega

rannamännikus, lisaks on koht teada loodusfotograafidele, kellest mitmed on seal kassikakku

otsinud ja pildistanud. Selles elupaigas on kakud kümne aasta jooksul pesitsenud edukalt neljal

korral ja viiel korral on pesitsus ebaõnnestunud. Kuna viibimispiirangu kehtestamine pole seal

otstarbekas (ala on kogu aeg olnud suure külastuskoormusega), on vaja teavitada teabetahvlitega,

et alal pesitseb häirimistundlik lind ja paluda väljaspool teid ja radu mitte liikuda. Lisaks tuleb

paigaldada piktogrammid, mis keelavad lõastamata koertega jalutamist.

Nätsi paar pesitseb Nätsi-Võlla looduskaitseala rabalaugastel, kus kohalik turismikorraldaja jt

sageli kanuuretki teevad ja see paar on häirimise tõttu tõenäoliselt mujale rabale kolinud. Oluline

on ühendust võtta turismikorraldajaga, teha tõhusamat teavitustööd ja järelevalvet.

Rehatse kavandatava püsielupaiga paar pesitseb samuti kõrge külastuskoormusega männikus, mis

pole veel kaitse all. Oluline on samuti tõhustada teavitust ja järelevalvet.

Vähemalt kuus paari pesitsevad mõõduka külastuskoormusega rannamännikutes, kus toimub

samuti tõenäoliselt juhuslikku häirimist. Pesitsusaegne häirimine puudub tõenäoliselt ainult Põhja-

Eesti pankrannikul pesitseval paaril, kelle elupaik on raskesti ligipääsetavas asukohas. Häirimise

vältimiseks elupaikade tähistamine võib samas olla vastupidise mõjuga ja kohale meelitada

loodusfotograafid ja linnubongarid. Siiski on kahes suure külastuskoormusega elupaigas vajalik

infotahvlite paigaldamine.

Mujal Euroopas on häirimine kassikaku pesapaikades oluline tegur (Tucker, Heath 1994). Linde

häiritakse nii juhuslikult pesa lähikonda sattudes (mägironijad, matkajad) kui sihilikult

(linnuvaatlejad, fotograafid).

● Pesitsusaegne häirimine on suure tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

30

● asustatud elupaikade otsimine, sh elupaigamudeli alusel,

● kassikaku elupaikade kaitse alla võtmine ja seal majandustegevuse keelu ja

viibimispiirangute kehtestamine,

● elupaikadest kuni 500 meetri kaugusele ei rajata uusi häirimist suurendavaid ehitisi, nt

teed, elamud, karjäärid jms,

● pesaaluste ja rajakaamerate paigaldamine,

● järelevalve tõhustamine ja üldise loodusharidusliku teadlikkuse tõstmine,

● tähiste ja teabetahvlite paigaldamine (vähemalt kahte püsielupaika),

● riiklik seire.

4.4. Hukkumine elektriliinide jm taristu tõttu

Kullilised ja kakulised on pikaealised linnud, kelle asurkondi mõjutavad väikesedki muutused

täiskasvanud lindude suremuses (Lõhmus 2004). Kassikakud surevad kogu Euroopas valdavalt

inimesega seotud põhjustel, eeskätt elektriliinides (Mikkola 1983; Sergio et al. 2004). Soomes

hukkus rõngataasleidude põhjal 41% kakkudest elektriliinides, 21% teedel ning 6% raudteedel

(Saurola 2009). Rootsis moodustab hukkumine elektriliinides 30% ning teedel 8% (Olsson 1997),

Norras hukkub elektriliinides 43% ning teedel 9% kassikakkudest (Bevanger, Overskaug 1998).

Hispaanias hukkus elektriliinides 20%, teedel 4% (Matinez et al. 2006).

Eestist on teada 14 elektriliinidest või autoga kokku põrkamisest põhjustatud surmajuhtumit

(EOÜ, avaldamata andmed), hukkumine elektriliinides moodustab Eestis (Põhjamaades leitule

sarnaselt) 40% juhuvaatlustel tuvastatud kassikaku surma põhjustest (Lõhmus 2004). Kuuest

viimasel kahel aastal GPS saatjaga varustatud kassikaku pesapojast üks hukkus Lätis elektriliinis

(Kotkaklubi, avaldamata andmed). Vanalindude hukkumise negatiivne mõju populatsioonile on

Eestis aga suurem kui mujal, sest siinne populatsioon on väga väike ning väheproduktiivne.

Kindlasti jääb valdav osa sellistest juhtumitest registreerimata, sest auto alla jäänud lindudest

üldjuhul ei teatata ning elektriliinides hukkunud linde ei leita üles. Samuti ei teavita jaotusvõrkude

omanikud rikke põhjustanud kaitsealuste liikide isendite leidmisel sageli Keskkonnaametit, kuigi

Looduskaitseseaduse järgi tuleb I ja II kaitsekategooria kaitsealuse liigi surnud isendite puhul seda

teha.

Kassikaku ja paljude kaitsealuste liikide jaoks on oluline lindudele ohutu(ma)te tehniliste

lahenduste kasutamine elektriliinidel (nt traatide asendamine kaabliga ning ohutumate

postitüüpide ja isolaatorite kasutamine). Berni konventsioonist lähtuvalt on ohutumate liinitüüpide

31

ja isolaatorite kohta antud konkreetsed soovitused5 ja Eestis tuleks liinidega seotud seadusandlus

nende soovitustega vastavusse viia. Käesoleval tegevuskava perioodil on vajalik suhelda

liinihaldajatega, et selgitada võimalusi pesitsuskohtade lähedal ohtlike liinide väljavahetamiseks

(traatide asendamine isoleeritud õhukaabliga). Kassikaku elupaigas ja selle vahetus läheduses

elektritaristu ehitamisel või rekonstrueerimisel arvestada eespool esitatud tingimustega, mis

välistavad kassikakkude hukkumise liinides.

2008. aastal kontrolliti 46 km ulatuses kassikaku pesade ja mere (peamise saagiala) vahele jäävaid

elektriliine, kuid ühtegi surnud kassikakku ega muud röövlindu ei leitud (Nellis 2008). Viimasel

kümnendil surnuna leitud kassikaku vanalindudest kolm hukkusid elektriliinides ja kaks teadmata

põhjusel (EOÜ, avaldamata andmed). Keskkonnaamet on viimasel kaitsekorralduse perioodil

tellinud kassikaku surmapõhjuste analüüsid (Leivits 2019, Leivits 2022, täpsem info ptk-s 2).

Lisaks hukkuvad kassikakud muu taristuga kokkupõrgete tõttu, nt teedel, tuulikutes, hoonete

peegelduvates klaasides või võrkaedades. Tuuleparkidel on lisaks kaudsed mõjud kassikakule,

Norras kadusid tuuleparkidest kuni 5 km raadiuses pesitsevad kassikakud ära suurema

tõenäosusega (41% vs 23%), kui mujal maastikus (Husby & Pearson 2022)kuid ei ole selge

kuivõrd üldistatavad on maastikku ja kohalikke olusid silmas pidades see tulemus Eesti oludele.

EOÜ ja Kotkaklubi koostatud Maismaalinnustiku analüüsi alusel 6 on kassikaku nn tsoon 1

pesapaikadest 2,2 km raadius, kuhu üldjuhul tuulikuid ei rajata ja ehitamisel tuleb eriuuringuga (nt

saatjauuring) välistada negatiivne mõju. Tsoon 2 hõlmab 1 km laiust puhvrit ümber tsooni 1 (pesast

kuni 3,2 km), kuhu tuleb tuulikute planeerimisel välistada negatiivne mõju liigile. Tsooni 2 on

arvatud ka elupaikade sidususe tagamiseks olulised alad, näiteks lennukoridorid ööbimis- ja

toitumispaikade vahel.

● Hukkumine elektriliinide jm taristu tõttu on suure tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

● lindudele ohutute lahenduste kasutamine elektriliinidel (isoleeritud kaablid või

maakaablid),

● koostöö elektriliinide haldajatega,

● elektriliinidega seotud seadusandluse vastavusse viimine Berni konventsiooniga,

● liigi pesadest (või territooriumi keskpunktist) 1 km raadiusesse tuuleparke ei ehitata, kuni

2,2 km raadiusesse (nn tsoon 1) tuulikuid Natura 2000 võrgustiku linnualadel ei ehitata ja

mujal üldjuhul ei ehitata, v.a. kui eriuuring, nt saatjauuring, välistab negatiivse mõju. Kuni

3,2 km raadiusesse (nn tsoon 2) ehitamisel tuleb samuti välistada negatiivne mõju

kassikakule,

5 Recommendation No. 110 (2004) of the Standing Committee on minimising adverse effects of above-ground

electricity transmission facilities (power lines) on birds. Kättesaadav:

https://search.coe.int/bern-convention/Pages/result_details.aspx?ObjectId=0900001680746272 6 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-

lisad

32

● surnuna leitud kassikakkude surmapõhjuste tuvastamine,

● riiklik seire.

4.5. Metsamajandus

Hetkel on teada u 20 asustatud kassikaku elupaika, aga liigi arvukushinnang on 30-40 paari. Seega

on leidmata hinnanguliselt 10-20 paari pesakohad, kus toimuvad tavapärased tegevused, sh

metsade majandamine. Üles leidmata pesitsuskohad asuvad suurema tõenäosusega kaitsealadel,

kus on rohkem liigile sobivaid elupaiku. Väljaspool kaitsealasid asuvates elupaikades hävitab

uuendusraie pesitsuselupaiga ja hooldusraied kahjustavad seda oluliselt, lisaks killustavad raied

elupaikade terviklikkust ja vähendavad selle kvaliteeti. Kuigi osa kassikakkudest pesitseb ka

lankidel, on need ebatüüpilised elupaigad, kuhu on pesitsema suundunud linnud, kelle lähistel asuv

elupaik on liigselt kinni kasvanud või muul põhjusel ebasobivamaks muutunud ning lanki

kasutatakse pesitsemiseks üksnes tüüpilise pesametsa kadumise tõttu.

Kassikaku püsielupaikades, kaitsealadel ja väljaspool kaitstavaid alasid asuvates sobivates

elupaikades (ennekõike vanades männikutes) on oluline metsade püsimetsana majandamise

soodustamine, kasutades uuendusraiete asemel valikraiet. Selline majandamisviis mõjub paljude

liikide seisundile positiivselt, sh kassikaku saakobjektidele. Püsimetsana majandatud alad pakuvad

suurenenud saakloomade arvukuse ja sobiva struktuuriga puistute näol kassikakule sobivamaid

tingimusi, kui praegused uuendusraiete poolt killustatud metsad. Riigimetsas osaliselt kehtiv

raierahu (15. aprillist 25. juunini) aitab samuti kaasa metsalinnustiku arvukuse hoidmisele, kellest

mõned suuremad liigid on kassikaku jaoks arvestatava tähtsusega saakloomad (näiteks kanalised,

rästad ja kaelustuvi). Kassikaku jt metsaliikide kaitseks on oluline pikendada raierahu riigimetsas

ja rakendada raierahu ka erametsades vähemalt kaitstavatel aladel ning kaaluda

looduskaitseseaduse täiendamist nii, et ka kassikakkude EELISesse kantud elupaikade ulatuses

tekib vähemalt riigimaal asuvatele elupaikadele n.ö automaatne kaitse nt püsielupaigana. Metsade

looduskaitse aitab vähendada elupaikade kadu ja killustumist, samuti aitavad kaitsealad hoida ja

suurendada kassikakule oluliste saakobjektide arvukust. Kuigi püsimetsandus võib mõjuda

kassikaku seisundile soodustavalt, esineb praegu olukord, kus püsimetsandust rakendades on

kassikakule potentsiaalselt sobivad elupaigad kaitsealadel osaliselt asustamata, põhjuseks

tõenäoliselt järeltulijate vähesus, mistõttu pole vajadust uute elupaikade asustamiseks.

Kassikakk on pesitsusperioodi jooksul häirimisele kõige tundlikum munade ning väikeste poegade

ajal (veebruarist kuni mai lõpuni), mil pesitsuse võib nurjata vaid ühekordne pesakülastus

(Kontkanen et al. 2004). Peamiseks häirefaktoriks tuleb pidada pesale lähemal kui 500 meetrit

toimuvaid metsamajanduslikke töid. Kassikaku pesitsemise algus langeb kokku kevadtalvise

raiehooajaga ja pesitsusaegne metsaraie kassikaku elupaigas või selle lähikonnas nurjab

pesitsemise (väga) suure tõenäosusega. Raie on suureks ohuks ennekõike teadmata elupaikades.

Olukorda ei aita leevendada ka Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt rakendatav kevadine

raierahu (15. aprillist 25. juunini), sest see ei kata kassikaku pesitsusperioodi kriitilist perioodi,

mis algab juba veebruaris. Lisaks on hiljutisest saatjauuringust selgunud, et pojad püsivad

pesapaiga läheduses kuni oktoobri-novembrini, mistõttu on häirimistundlik periood eduka

33

pesitsusega aastatel veel pikem. Maaomanikud ning metsandussektori töötajad ei soovi sageli

kaitsealuste liikide esinemisest teada anda, sest elupaiga registreerimisega kaasnevad piirangud

metsa kasutamisele. Samuti on liigi pesakohad raskesti leitavad. Seetõttu on liigi kaitse

korraldamiseks ja pesitsusaegse häirimise vältimiseks väga oluline kassikaku asustatud elupaikade

sihipärane otsimine.

● Metsamajandus on tõenäoliselt keskmise tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

● asustatud elupaikade otsimine, sh elupaigamudeli alusel,

● kassikaku elupaikade kaitse alla võtmine ja seal majandustegevuse keelu ja

viibimispiirangute kehtestamine,

● püsimetsanduse soodustamine Eestis, eeskätt vanades männikutes,

● riiklik seire,

● looduskaitseseaduse täiendamine nii, et EELISesse kantud elupaikade ulatuses tekib

vähemalt riigimaal asuvatele elupaikadele automaatne kaitse nt püsielupaigana,

● pikendada raierahu riigimetsas ja rakendada raierahu ka erametsades vähemalt

kaitstavatel aladel

● kassikaku elupaikades ajaliste piirangute seadmine raietele jm mürarohketele tegvustele

pesitsusajal (1. veebruar - 30. september).

4.6. Keskkonnamürkide mõju

Linnujaht ja sellega seotud jahiturism kogub Eestis populaarsust ja valdavalt kasutati selleks varem

pliihaavleid. Suur osa välja lastud haavlitest satub madalate veekogude põhja, kust ujupardid need

koos taimse toiduga võivad sisse süüa. Sellised partlased jäävad pliimürgituse tulemusena

passiivseks ja muutuvad röövlindudele atraktiivseks, sest neid on lihtsam püüda. Samuti toituvad

röövlinnud haavatud või surnuna maha jäetud jahilindudest, kellesse jäänud haavlid põhjustavad

samuti pliimürgitust.

Pliihaavlite kasutamise ja kaasaskandmine on Eestis alates 15.02.2023 keelatud märgaladel ja

veekogude lähistel, mistõttu vähendab loodetavasti oluliselt selle ohuteguri mõju. Ohuteguri

vähendamiseks on oluline keelustada pliihaavlite kasutamine kogu Eestis. Eestis on surnud

kassikakkudest leitud plii madalaid kontsentratsioone kolmel linnul (Leivits 2019).

Raskemetallidest on kassikakkudele ohtlik ka elavhõbe, mida on leitud osadest surnuna leitud

lindudest üsna kõrgetes kontsentratsioonides (Leivits 2022). Elavhõbeda kontsentratsioon

eluslooduses on tihti seotud veekeskkonnaga, tänu millele võib elavhõbedat leida veeorganismides

–kalades ning lindudes, kes toituvad kaladest (Kwasigroch et al., 2018). Kõige kõrgemad

34

kontsentratsioonid elavhõbedat on aga tippkiskjates, kes toituvad kaladest ja merelindudest

(Kwasigroch et al., 2018).

Kassikakke mõjutavatest keskkonnamürkidest on potentsiaalselt ohtlikud põllumajanduses

kasutatavad pestitsiidid. Eestis kasutatav taimekaitsevahend ei tohi põhjustada piina tõrjutavatel

selgroogsetel loomadel, mõjuda kahjulikult mittetõrjutavatele taimedele ja loomadele, samuti

inimeste tervisele ega ümbritsevale keskkonnale (Taimekaitseseadus). Paljude ohtlike pestitsiidide

(DDT, aldriini, dieldriini, elavhõbeda anorgaaniliste ja alküülühendite, jmt) kasutamine ja Eestisse

toomine on keelatud (Vabariigi Valitsuse määrus nr 285). Viimastel aastatel on Eestis turustatud

800-900 tonni pestitsiide aastas (Statistikaamet 7 ) ja pestitsiidide kasutamise maht suureneb

(Põllumajandusuuringute Keskus8).

Röövlindudel kujutavad ohtu, eriti talveperioodil, ka näriliste tõrjeks kasutatavad mürgid.

Kassikaku puhul on eriti ohtlik rottide mürgitamine farmides, mille lähedal kassikakud (ja muud

röövloomad) võivad käia toitumas. Näriliste mürkide jääke on leitud mitmest kassikakust (Leivits

2022). Vajalik on teha teavitustegevusi nii rotimürgi ohtlikkusest kassikakule ja teistele

röövlindudele kui ka põllumajanduses kasutatavate taimekaitse mürkide mõjust elurikkusele, sh

röövlindudele.

● Keskkonnamürkide mõju on hetkel tõenäoliselt suure mõjuga, eelkõige elavhõbeda

kuhjumise tõttu toiduahelas

Meetmed:

● pliid sisaldava laskemoona kasutamise täielik keelustamine,

● merelindudest keskkonnamürkide analüüsid,

● kassikaku surmapõhjuste jätkuv väljaselgitamine,

● üldise loodusharidusliku teadlikkuse tõstmine, sh pestitsiidide ja rotimürgi toimest,

veebikaamera paigaldamine,

● riiklik seire.

● veekaitsenõuete täitmine, merestrateegia meetmekava, veemajanduskavade jmt

strateegiliste dokumentide järgimine Eesti mereala hea keskkonnaseisundi saavutamiseks

ja säilitamiseks.

4.7. Kaubandus munade ja poegadega

Ühtegi tolliintsidenti ei ole Eestis registreeritud, kuid on viidatud Washingtoni konventsiooni

(CITES) rikkumiste potentsiaalsele ohule peale Eesti liitumist Euroopa Liiduga. Samuti on

7 https://www.stat.ee/et/uudised/taimekaitsevahendite-turustamine-2021 8 https://pmk.agri.ee/et/keskkonnaseire/pestitsiide-uuringust

35

spetsialistid juhtinud tähelepanu ohustatud ja haruldaste liikide pesitsuskohtade info

konfidentsiaalsuse nõudele (Kotkaklubi 2009).

Viimasel kümnendil on esinenud juhtumeid, kui seire läbiviijad ei ole kassikaku poegi ega nende

jäänuseid elupaigast üles leidnud, kuigi kõik nähtavad märgid viitavad edukale pesitsemisele.

Sellistel juhtudel ei saa välistada, et pojad on inimeste poolt pesapaigast ära viidud (KAUR),

samuti võisid röövloomad väiksed pojad tervikuna ära süüa. Erinevaid loodusliku päritoluga linde

ja loomi on Eestis läbi aegade kodus (sageli ka ebaseaduslikult) peetud ja seda tehakse tõenäoliselt

paraku ka edaspidi.

● Kaubandus munade ja poegadega on tõenäoliselt väikese tähtsusega ohutegur.

Meetmed:

● üldise loodusharidusliku teadlikkuse tõstmine sh veebikaamera paigaldamine,

● järelevalve looduslike liikide pidamise üle,

● rajakaamerate paigaldamine,

● riiklik seire.

4.8. Vaenamine

Euroopas on ebaseaduslik laskmine oluline kassikakkude surma põhjus (Tucker, Heat 1994),

moodustades kõigist registreeritud surmajuhtumitest keskmiselt 33% (12 uurimuse põhjal;

Marchesi et al. 2002). Eestis ei ole ühtegi kassikaku vaenamise juhtumit 21. sajandil tõestatud,

kuid vähemalt ühel juhul kahtlustatakse kassikaku lennuvõimeliste poegade laskmist ja ühel juhul

munakurna hävitamist inimese käe läbi (EOÜ). Kahel juhul on põhjust kahtlustada inimese mõju

ka poegade kadumises elupaigast (KAUR). Rõngataasleidude järgi põhjustab inimesepoolne

vaenamine Soomes 7% surmajuhtumitest (Saurola 2009), kuid hilisemad telemeetriauuringud on

näidanud, et kassikakke lastakse jahimeeste poolt rohkem kui varem arvati (P. Saurola suul.).

Uuritud surnud Eesti merikotkastest oli 8% maha lastud (Leivits 2018). Selliseid surmajuhtumeid

on vähearvuka kassikaku puhul palju raskem avastada. Kassikakkude vaenamine on Eestis

teadmata tähtsusega, kuid potentsiaalselt olulise mõjuga ohutegur.

● Kassikaku vaenamine on teadmata tähtsusega tähelepanu vajav ohutegur.

Meetmed:

● kassikaku surmapõhjuste jätkuv väljaselgitamine,

● üldise loodusharidusliku teadlikkuse tõstmine sh veebikaamera paigaldamine,

● rajakaamerate paigaldamine,

● riiklik seire.

36

5. Kassikaku kaitse tegevuskavaga perioodiks 2019–2023 ette nähtud tegevuste

täitmise ja kaitse tulemuslikkuse analüüs

Kassikaku kaitse tegevuskavaga aastateks 2019–2023 ette nähtud tegevused on esitatud tabelis 8

ja tegevuste kaupa lühidalt lahti kirjutatud allpool. Kaitsekorralduslikud tegevused olid sel

perioodil suunatud peamiselt seadusest tulenevate kaitsemeetmete täitmisele (kaitstud elupaikade

arvu suurendamine), liigikaitseliste uuringute jätkamisele ning populatsiooni seisundi jälgimisele.

Üheksast ette nähtud tegevusest täideti täies mahus viis tegevust, osaliselt täideti üks, täitmata jäi

kaks tegevust ja üks tegevus on täitmisel (püsielupaikade määruse muutmine), kusjuures I ja II

prioriteedi tegevustest jäi täitmata vaid üks II prioriteedi tegevus ning ülejäänud on täidetud.

Tegevuste elluviimiseks kulus viie aasta jooksul kokku 20 500 eurot, lisaks riiklik seire viie aasta

jooksul kokku 12 500 eurot.

Täiendavalt teostati noorlindude saatjauuring kahe aasta jooksul (kogumaksumusega 16 150

eurot). Samuti peeti vajalikuks paigaldada kassikaku pesapoegadele GSM-saatjad ja seni laekunud

andmete alusel uuriti kassikaku noorlindude ellujäämust ja elupaigakasutust. Täpsem info ptk-s 2.

Tabel 8. Kassikaku kaitse korraldamiseks planeeritud tegevused aastateks 2019–2023 ja hinnang

nende täitmisele. Prioriteetsuse selgitused ptk-s 7: X – täitmise aeg.

Tegevus Priori-

teet

2 0 1 9

2 0 2 0

2 0 2 1

2 0 2 2

2 0 2 3

Hinnang

täitmisele

Maksumus

(eurot)

Elupaigamudeli uuendamine ja

esinemisalade inventeerimine

I X X X X X Osaliselt

täidetud

9360

Riiklik seire II X X X X X Täidetud X

Pesaaluste ja rajakaamerate

paigaldamine

II X X X X X Täidetud 3340

Kassikaku asurkonna

geneetiline uuring

II X X Ei ole

täidetud

X

Tegevuskava uuendamine II X Täidetud 3300

Surnud lindude analüüsid III X X X X X Täidetud 1500

Veebikaamera paigaldamine III X X X Täidetud 3000

Mügri arvukuse hindamine

kassikaku elupaikades

III X X X Ei ole

täidetud

X

Püsielupaikade määruse

uuendamine/täiendamine

I X Täitmisel X

37

Elupaigamudeli uuendamine ja esinemisalade inventeerimine

Hinnang tegevuse täitmisele: osaliselt täidetud. Oluline jätkata inventeerimist ka järgmisel

perioodil.

Esinemisalasid inventeeriti, st otsiti uusi seni teadmata kassikakkude leiukohti peamiselt 2022.

aastal ja tegevusega jätkatakse 2023. aastal. 2022. a aastal leiti neli uut leiukohta. Elupaigamudeli

uuendamine ei olnud otseselt vajalik, sest uued leitud pesapaigad asuvad kassikakule tüüpilistes

elupaikades, mille tunnused on eelmises mudelis juba arvesse võetud. Lisaks on liik väga

haruldane ja mudeli alusel parimatest elupaikadest otsides neid tavaliselt üles ei leita. Seetõttu

keskenduti otsimisel juhuvaatlusega kohtadesse, samuti hiljuti asustamata jäänud

pesitsusterritooriumite lähiümbrustele.

Riiklik seire

Hinnang tegevuse täitmisele: täidetud. Oluline jätkata ka järgmisel perioodil.

Igal aastal kontrolliti teadaolevaid kassikaku asustatud pesitsuskohti, registreeriti andmed

sigimisedukuse ja elupaiga seisundi kohta. Seirearuanded on leitavad keskkonnaseire

infosüsteemist KESE. Toitumise jälgimiseks koguti ja määrati pesapaikadest kogutud

saagijäänused. Olemas on ülevaade liigi arvukusest ja sigimisedukusest, mis on peamised

asurkonna seisundit iseloomustavad näitajad.

Pesaaluste ja rajakaamerate paigaldamine

Hinnang tegevuse täitmisele: täidetud. Oluline jätkata ka järgmisel perioodil.

Nelja paari pesitsuselupaika paigaldati 2022. aastal kokku kuus pesaalust. Lisaks paigaldati

pesaalus 2021. aastal veebikaamera paari juurde. Pesaaluste ja maas pesitsevate paaride

jälgimiseks osteti 10 rajakaamerat, mida kasutatakse käesoleva tegevuskava perioodil.

Kassikaku asurkonna geneetiline uuring

Hinnang tegevuse täitmisele: täitmata. Uuel perioodil nähakse tegevus ette III prioriteedina.

Kassikaku geneetilist uuringut ei ole teostatud. Võimaliku sugulusristumise mõju on

sigimisedukusele tõenäoliselt väiksem, kui teiste negatiivsete tegurite mõju.

Tegevuskava uuendamine

Hinnang tegevuse täitmisele: täidetud. Oluline teha ka järgmisel perioodil.

Kaitse tegevuskava saab käesolevaga uuendatud. Kaitse tegevuskava on liigi soodsa seisundi

tagamiseks ja kaitse korraldamiseks vajalike tegevuste planeerimise alusdokument.

Surnud lindude analüüsid

Hinnang tegevuse täitmisele: täidetud. Oluline jätkata ka järgmisel perioodil.

Kõik surnult leitud kassikakud on analüüsitud ja surmapõhjused selgitatud. Tulemusi on täpsemalt

kirjeldatud eespool (ptk 2).

38

Veebikaamera paigaldamine

Hinnang tegevuse täitmisele: täidetud. Oluline jätkata ka järgmisel perioodil.

Veebikaamera paigaldati 2022. aastal ja jätkati 2023. aastal. See asub Lääne-Virumaal pesaaluse

juures.

Mügri arvukuse hindamine kassikaku elupaikades

Hinnang tegevuse täitmisele: täitmata. Oluline teha järgmisel perioodil (III prioriteet).

KAURi eestvõttel toimub pisiimetajate üle-eestiline seire, kuid mügri populatsiooni see

metoodilistel põhjustel ei hõlma. Mügri arvukuse uuring kassikaku elupaikades võimaldaks

hinnata ühe peamise saaklooma asurkonna seisundit ja selle mõju kassikaku elupaigavalikule ning

sigimisedukusele.

Püsielupaikade määruse uuendamine/täiendamine

Hinnang tegevuse täitmisele: täitmisel. Oluline lõpuni viia järgmisel perioodil.

Kassikaku püsielupaikade määruse muutmise ja täiendamise eelnõu on Keskkonnaameti poolt ette

valmistatud ja menetluses. Sellega on kavas võtta kaitse alla kaheksa uut püsielupaika. Lisaks tuleb

valmistada ette veel ühe püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepanek.

39

6. Kaitse eesmärgid

6.1. Kaitse eesmärk

Lühiajaline kaitse-eesmärk (5 aastaks):

● tagada liigi säilimine Eesti maastikus vähemalt praeguse arvukuse (30–40 paari) tasemel

ja produktiivsuse taastumine vähemalt 1,3 pojani (perioodi 1980-2022 keskmine).

● kõik asustatud elupaigad on võetud kaitse alla (või tulevikus leitavate elupaikade puhul on

vähemalt jõutud teha kaitse alla võtmise ettepanek) ja kassikaku pesitsuselupaikade pindala ei ole

vähenenud (vähemalt 2400 ha).

Pikaajaline kaitse-eesmärk (15 aastaks):

● kassikaku arvukuse taastumise võimaldamine ja liigi säilimine vähemalt 60 paari suuruse

populatsioonina (praeguse arvukuse kahekordne miinimum), mille eelduseks on produktiivsuse

kasv ja poegade elumuse suurendamine.

● Kõik asustatud elupaigad on kaitse all ja pesitsuselupaikade pindala on suurenenud

(võrreldes praeguse 2400 ha-ga).

Alapõhised kaitse-eesmärgid seatakse vastavate kaitsealade kaitsekorralduskavades. Natura

loodusalade puhul, mis on tervikuna moodustatud ühest kaitsealuse liigi püsielupaigast, seatakse

kaitse-eesmärgid vastava kaitsealuse liigi kaitse tegevuskavas. Eestis leidub kaks kassikaku

püsielupaika, mis kattuvad tervikuna Natura loodusalaga. Pedase ja Einbi loodusala on

moodustatud Pedase ja Einbi kassikaku püsielupaikadest. Nende loodusalade kaitse-eesmärgid on

seatud Euroopa Liidu loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüpidest lähtuvalt.

Pedase loodusala kaitse-eesmärk

Pedase loodusala hõlmab tervikuna Pedase kassikaku püsielupaika (EELIS kood KLO3000727).

Loodusala looduskaitselised väärtused on Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa

loodusalast on kaetud vana loodusmetsaga (*9010). Tabelis 9 võetakse kokku Pedase loodusala

kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused tegevuskava perspektiivis.

40

Einbi loodusala kaitse-eesmärk

Einbi kassikaku püsielupaik (EELIS kood KLO3000728) hõlmab tervikuna Einbi loodusala.

Loodusala looduskaitselised väärtused on Loodusdirektiivi I lisasse kantud kooslused. Valdav osa

loodusalast on kaetud vana loodusmetsaga (*9010). Tabelis 10 võetakse kokku Einbi loodusala

kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist

või hoidmist mõjutavad tegurid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused tegevuskava perspektiivis.

34

Tabel 9. Pedase loodusala kaitseväärtuse koondtabel

Kaitseväärtus9

Seisund10

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk11 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus12 Märkused

Panus Eesti

üldpindalasse /

SDF-i13 (%)14

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

12,5 ha / A Elupaigatüübi säilitamine

12,5 ha

Looduslikule

arengule jätmine

12,5 ha

Heas seisus elupaiku

on säilinud 12,5 ha

0,02/0,02

9

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 10 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne. 11 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 12 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant. 13 Natura standardandmebaas http://natura2000.eea.europa.eu/# 14 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

35

Tabel 10. Einbi loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus

Seisund

(pindala/

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus Eesti

üldpindalasse /

SDF-i (%)

Metsaelupaigatüübid

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

6,8 ha / B Elupaigatüübi säilitamine

6,8 ha

• Looduslikule

arengule jätmine

6,8 ha

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

Heas seisus elupaiku

on säilinud 6,8 ha

0,01/0,01

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

KE – ei, LoD – I,

LoA – jah

0 ha Puudub Tegemist

teadusliku veaga.

2012. a inventuuri

andmetel ei leidu

seda elupaigatüüpi

ja selle asemel pole

inventeeritud ka

muud

elupaigatüüpi.

36

6.2. Liigi võimalikult soodsa seisundi tagamise tingimused

Vastavalt looduskaitseseaduse § 3 lõikele 2 loetakse liigi seisund soodsaks, kui selle asurkonna

arvukus näitab, et liik säilib kaugemas tulevikus oma looduslike elupaikade või kasvukohtade

elujõulise koostisosana, kui liigi looduslik levila ei kahane ning liigi asurkondade pikaajaliseks

säilimiseks on praegu ja tõenäoliselt ka edaspidi olemas piisavalt suur elupaik. Praktikas

kasutatakse liigi soodsa seisundi hindamiseks Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN)

kategooriaid ja kriteeriume ja nende piirkondliku rakendamise juhist. Liigi piirkondlik seisund on

soodne (kategooria LC), kui liigi seisundit on hinnatud, kasutades IUCN ohustatuse kriteeriume

ning liik ei klassifitseeru piirkondlikult ohustatuks (kategooriad CR, EN, VU) ega ohulähedaseks

(kategooria NT).

Eesti kassikakupopulatsioon on Looduskaitseseaduse § 3 lg 2 mõistes ebasoodsas seisundis:

kassikakk on väikese (30–40 paari) ja langeva arvukusega, hajusalt ja lokaalselt levinud ning

halvasti sigiv liik. Lisaks on Eesti kassikaku asurkond praeguse arvukuse juures pikaajaliseks

säilimiseks ebapiisava suurusega, mistõttu võib liik sajandi jooksul välja surra ka ainuüksi

ebasoodsate looduslike tingimuste tõttu (Lõhmus 2001). Siiski tuleb Eesti populatsiooni vaadelda

mitte kui iseseisvat asurkonda, vaid kui ühte osa suuremast Läti ja Venemaa piirialade asurkondi

hõlmavast populatsioonist, mille piires toimub isendite vaba liikumine. Üksikuid linde jõuab

Eestisse nii Lätist, kui ka Soomest. Sisseränne naaberaladelt aitab ilmselt säilitada geneetilist

mitmekesisust ja vähendab liigi väljasuremise tõenäosust. Kuigi ka naaberaladel arvukus langeb.

Kassikaku populatsiooni soodsasse seisundisse jõudmine on väga keeruline, sest liigile avalduvad

tugevad ohutegurid, liigi arvukus on kiiresti vähenenud, mistõttu kassikakk on Eestis kriitiliselt

ohustatud (CR) linnuliik. Lähikümnenditel on kaitsekorralduse eesmärgiks vältida liigi

väljasuremist Eestis. Liigi arvukuse vähenemist ja soodsa seisundi poole liikumist aitaks peatada

suurem produktiivsus, mida on raske tagada, sest saaki on märgaladel järjest vähem, veelinnud on

saastunud elavhõbeda jt keskkonnamürkidega, pesitsevaid paare on teada ainult kümmekond, kelle

elupaikades toimub pesitsusaegne häiring ja lisaks on hiljuti selgunud, et poegade suremus on väga

kõrge. Kassikaku seisundi paranemise esmasteks tingimusteks on võimalikult paljude kassikaku

elupaikade säilitamise erinevat tüüpi kaitsealade või püsielupaikadena, samuti produktiivsuse

suurendamine, noorlindude suremuse vähendamine ja häiringute vältimine pesitsuselupaikades.

Seejuures tuleb liigi seisundi parandamise saavutamiseks Looduskaitseseaduse § 3 mõistes hoida

liigile sobivaid elupaigatingimusi olemasoleva kaitstavate alade võrgustiku piires ka liigi poolt

asustamata elupaikades.

6.3. Leiukoha ja elupaiga EELIS-sse kandmise põhimõtted

EELIS-sse kantakse lisaks pesadega elupaikadele ka korduvate pesitsusele viitavate vaatlustega

elupaigad, kust pesa üles ei leitud, nt kassikakk laulab kevadel vähemalt kahel aastal samas kohas

või lähipiirkonnas. Kuna osad paarid ei proovi igal aastal pesitseda, st ei alusta munemist, siis

nendest kohtadest pole võimalik pesi leida, aga nende paaride pesitsuselupaikade kaitse on samuti

oluline. Kassikaku pesa või territoriaalse isendi leidmisel esitatakse EELIS-sse kandmiseks

pindalaline objekt, mis piiritletakse kassikakule sobiva elupaiga põhiselt 200–500 meetri raadiuses

37

leitud pesapaigast või territoriaalse isendi asukohast või sama aasta kordusvaatluste puhul

vaatluste keskpunktist (kusjuures iga pesa ja eri aasta vaatluste keskpunkte arvestatakse eraldi).

Võimaliku häirimise vältimiseks tuleb hõredamad ja vanemad puistud (eriti männikud) piiritleda

pindalalise objektina kuni 500 meetri raadiuses ja tihedamad ning nooremad puistud vähemalt 200

meetri raadiuses kassikaku pesast või territooriumi keskpunktist. Pesa koordinaadid või

territoriaalsete lindude asukohad esitatakse EELIS-sse kandmiseks punktina, areaalina esitatud

elupaiga alamkirjena. Kui mingis ilmakaares pole võimalik looduslike tingimuste tõttu

(ulatuslikud lageraielangid, veekogud, haritav maa jm kõlvikud) kassikaku elupaika piiritleda 500

m raadiuses, siis võib muudes ilmakaartes sobiva puistu olemasolul elupaiga piiritleda kaugemale

kui 500 m arvestades, et elupaiga pindala oleks pesa või territooriumi keskpunkti arvestades kuni

75 ha. Mitme pesa või territooriumi keskpunkti puhul võib elupaik olla vastavalt suurem.

Kassikaku elupaikade arhiveerimine EELIS-st toimub vastavalt liigieksperdi ettepanekule juhul,

kui elupaiga omadused on mingil põhjusel muutunud kassikakule sobimatuks, nt ulatusliku

tuulemurru või ebaseadusliku raie tulemusel (viimasel juhul arhiveeritakse elupaik pärast

järelevalve menetluse lõppu). Elupaik on heas seisundis, kui pesitsuspuistu või muu

pesitsusbiotoop on säilinud, seal toimivad valdavalt looduslikud protsessid ja puuduvad

kassikakke oluliselt mõjutavad häiringud. Ainuüksi liigi pikaajaline puudumine elupaigast ei ole

elupaiga kustutamiseks piisav põhjus, sest liigi soodsa seisundi tagamiseks ja arvukuse püsimise

või suurenemise võimaldamiseks on tarvis säilitada ka ajutiselt asustamata elupaiku.

6.4. Kaitstava ala moodustamise ja piiritlemise kriteeriumid, sobiv kaitsekord

Kassikaku elupaikade kaitseks moodustatavad püsielupaigad koosnevad reeglina

sihtkaitsevööndist ja piiranguvööndist. Sihtkaitsevöönd hõlmab kassikaku pesapaiku ning neid

ümbritsevat EELISesse kantud elupaika, välja arvatud läbiraiutud (paljude lageraielankidega alad

või ulatuslikud noorendikud), mis arvatakse reeglina piiranguvööndisse. Piiranguvöönd on vajalik

pesitsusaegse häirimise vältimiseks (Kontkanen et al. 2004). Piiranguvöönd moodustab

sihtkaitsevööndist välja jääva ala, mitte vähem kui 500 meetri raadiuses kassikaku pesadest.

Püsielupaikades tuleb kehtestada kassikaku püsielupaikade määruses15 sätestatud kaitsekord koos

järgmiste kavandatavate muudatustega:

• noorlindude saatjauuringu hiljutiste tulemuste alusel tuleb piirata majandustegevusi

võimalusel oktoobri lõpuni, sest lennuvõimelised pesapojad püsivad pesitsuselupaigas ja

selle lähedal oluliselt kauem, kui seni arvatud (isegi kuni detsembri alguseni),

• kuna sõidukiga sõitmine on piiranguvööndis ja väljaspool pesitsusperioodi

sihtkaitsevööndis ilma kaitseala valitseja nõusolekuta juba lubatud Pedase, Märjakaasiku

ja Vaila püsielupaikades ja nimetatud püsielupaigad ei erine teedevõrgu ja teedest tuleva

ohuteguri poolest teistest püsielupaikadest, siis vähendamaks halduskoormust, on

optimaalne lubada kõigis püsielupaikades sõitmine samadel tingimustel.

Sarnast kaitsekorda tuleb rakendada ka muudel kaitstavatel aladel, kus esinevad kassikaku

elupaigad.

15 Kättesaadav: https://www.riigiteataja.ee/akt/102032021020

38

2023. aastal on menetluses kassikaku püsielupaikade määruse muutmise eelnõu, millega on kavas

võtta kaitse alla täiendavalt kaheksa püsielupaika: Mereäärse, Rehatse, Tubala, Lapetukme,

Valgeranna, Viitasoo, Kildemaa ja Pottsepa. Vaja on veel teha ettepanek ühe püsielupaiga

moodustamiseks (Toolse), mis on ainuke asustatud kassikaku elupaik, mis ei asu (projekteeritaval)

kaitsealal või (kassikaku või teise liigi) püsielupaigas.

EELIS-sse kantud kassikaku elupaikades, mida ei ole veel kaitstava alana kaitse alla võetud, tuleb

kaaluda püsielupaiga moodustamise ettepaneku tegemist, kui ala on viimastel aastatel vähemalt

kahel aastal olnud kassikaku poolt asustatud.

Püsielupaiga sihtkaitsevööndis tuleb tormimurdude koristamise võimalust kaaluda vaid ulatusliku

tormiheite korral, kui vähemalt 20% esimese rinde puudest on murdunud või tuule poolt pikali

heidetud. Tormimurru koristamise lubamise otsustamisse tuleb kaasata liigi elupaigaeelistusi

tundev ekspert. Üksikuid tuuleheite puid ei koristata, sest nende säilitamine tagab kassikaku

elupaikades elustiku mitmekesisuse säilimise ning ei ole see liigi elutingimuste parandamiseks

vajalik. Üksikud tuuleheitepuud tekitavad kassikaku pesitsuselupaigas sobivaid pesakohti. Mitmed

paarid on tuuleheitejuurestike või maha langenud puu okste all pesitsenud (kassikaku riikliku seire

seirearuanded).

Häirimise vältimiseks tuleb püsielupaigad vajadusel tähistada viibimist, lõastamata koertega

jalutamist vm keelavate tähistega või teabetahvlitega (vt täpsemalt ptk-st 7).

Püsielupaikade kaitse alt välja arvamine toimub vastavalt liigieksperdi ettepanekule juhul, kui

elupaiga omadused on mingil põhjusel muutunud kassikakule sobimatuks ja elupaik

arhiveeritakse.

6.5. Seos teiste kaitsealuste liikide kaitsega

Kassikakuasurkonnale omavad hetkel suurimat mõju merelaidudel ja rannikuelupaikades

pesitsevate linnuliikide hoidmisele suunatud tegevused. Väga suure osa kassikaku saagist

moodustavad erinevad kajakad ja pardid, kelle peamised pesitsusalad (laiud) ja peatuspaigad

(madalad merelahed) on Eestis küllaltki hästi hoitud. Veelgi parema tulemuse saamiseks on

soovitatav kõikidel linnualadel keelata linnujaht. Lisaks soodustavad hooldatud ranna- ja

luhaniidud seal pesitsevate kurvitsaliste (eriti kiivitaja) ja rannikul peatuvate haneliste arvukuse

suurenemist. Eestis on säilinud kassikakud põhiliselt linnurohketel rannikutel, kus on piisav

toidubaas.

Metsakanaliste kaitse korraldamine aitab kaasa nii kassikakule pesitsemiseks sobivate puistute

säilimisele (metsise püsielupaigad) kui saakloomade arvukuse hoidmisele (kõik metsakanalised).

Praegu pesitseb metsise elupaikades viis paari kassikakke, kuid arvukuse kasvu puhul võivad

kassikakud edaspidi asustada ennekõike just metsise mängupaikade hoidmiseks mõeldud vanade

männikutega püsielupaiku.

39

Suurte röövlindude (kotkad, kanakull (Accipiter gentilis)) ja must-toonekurg (Ciconia nigra))

kaitseks loodud püsielupaigad ei ole kassikakkude jaoks olulised pesitsusalad, kuid on olulised

metsaelustiku ja seeläbi ka saakloomade arvukuse hoidmisel. Kassikakud on seni teadaolevalt

pesitsenud vaid ühes merikotka ja ühes must-toonekure püsielupaigas.

40

7. Soodsa seisundi saavutamiseks vajalikud tegevused (meetmed), nende

eelisjärjestus ja teostamise ajakava

Eesti kassikakuasurkonna kaitse korraldamiseks vajalikud meetmed on järgmised:

● liigi kaitse elupaikade kaitse kaudu,

● intensiivkaitse ja

● ennetavad meetmed.

Elupaikade kaitseks ja intensiivkaitseks on ette nähtud mitmeid konkreetseid tegevusi.

Intensiivkaitse on oluline muudatus, võrreldes tegevuskava eelnevate perioodidega, mil seda ei

kavandatud. Liigi väljasuremise vältimiseks on oluline kolmandate, nõrgemate pesapoegade

üleskasvatamine. Jätkata tuleb ka pesaaluste paigaldamisega.

Ennetavate tegevustena jätkatakse üldise loodusharidusliku teadlikkuse tõstmisega, kus oluline

roll on veebikaameraga seotud töödel, keskkonnamürkide mõjudest teavitamisega ja järelevalve

tõhustamisega. Samuti tuleb teha koostööd elektriliinide haldajatega, et teha elektriliinid

kassikakkudele ohutumaks.

Viimastel aastatel on registreeritud Eestis 21 asustatud kassikaku elupaika, mis moodustab liigi

asurkonnast (30–40 paari; Elts et al. koostamisel) 53-70%. Kassikaku seisundi parandamiseks,

elupaikade säilitamiseks ja pesitsusaegsest häirimisest põhjustatud elupaikade hülgamise ning

sigimisedukuse languse vältimiseks tuleks lähema viie aasta jooksul täiendavalt üles leida ja kaitse

alla võtta vähemalt viis kassikakkude poolt asustatud elupaika. Koos praeguseks teada olevate

elupaikadega oleks sellisel juhul kaitstud 65–87% veel säilinud populatsiooni elupaikadest.

Pikaajaliseks eesmärgiks tuleb seada võimalikult paljude kassikaku elupaikade registreerimine ja

nende soodsa seisundi tagamine püsielupaikade moodustamise kaudu.

Vastavalt Looduskaitseseaduse § 48-le, tuleb tagada kõigi registreeritud kassikaku elupaikade

kaitse erinevat tüüpi kaitsealade või püsielupaikade moodustamise kaudu. Olemasolevatelt

kaitsealadelt leitud kassikaku elupaikade puhul tuleb jälgida, et kaitseala kaitsekord vastaks

kassikaku püsielupaikades kehtivale korrale, vt täpsemalt peatükist 6. Tegevuse maht sõltub

tegevuste 8.1. ja 8.2. tulemustest. Kuna kassikaku pesa ümber ei teki selle leidmisel automaatset

kaitsetsooni, on kassikaku elupaikade kaitse tagamiseks tarvis teha jooksvalt uus püsielupaikade

moodustamise ettepanek.

Kassikakk on linnudirektiivi I lisasse kuuluv liik, kelle kohta kogutakse iga-aastaselt riikliku seire

raames andmeid liigi arvukuse ja selle muutuse (trendi) kohta, lisaks sigimisedukuse,

produktiivsuse, pesakonna suuruse jms kohta. Linnudirektiivi aruandluse jaoks kogutakse

andmeid piisava kvaliteedi ja tihedusega, et hinnata kassikaku arvukust, selle muutust (trendi) ja

levilat ning selle muutust.

41

Tegevuste prioriteedid:

I prioriteet – hädavajalik(ud) tegevus(ed), milleta lühiajaliste kaitse-eesmärkide saavutamine

planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva(te) kindlalt teada

olevate Eestis kriitilis(t)e ja suure tähtsusega ohuteguri(te) kõrvaldamisele suunatud tegevus ja

kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine olemasolevate andmete baasil;

II prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud pikaajaliste kaitse-eesmärkide saavutamisele,

väärtuste säilimisele ja taastamisele, potentsiaalsete ning Eestis keskmise ja väikese tähtsusega

ohutegurite kõrvaldamisele ja kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamisele koos selleks oluliste

uuringute ja inventuuridega;

III prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus (sh uuring ja inventuur), mis aitab kaudselt kaasa

väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

Eesti kassikaku asurkonna kaitse korraldamiseks vajalikud tegevused ja nende prioriteetsus on

esitatud tabelis 11.

Tabel 11.Kassikaku kaitse korraldamiseks vajalikud tegevused ja nende prioriteetsus.

Nr Tegevus Prioriteet

7.1. Seniteadmata pesitsuskohtade otsimine I

7.2. Riiklik seire II

7.3. Pesaaluste paigaldamine I

7.4. Noorlindude saatjauuring II

7.5. Surnud lindude analüüsimine II

7.6. Kolmandate pesapoegade üleskasvatamine II

7.7. Koostöö elektriliinide haldajatega II

7.8. Tähiste ja teabetahvlite paigaldamine II

7.9. Merelindudest keskkonnamürkide

analüüsimine

III

7.10. Tegevuskava uuendamine II

7.11. Kassikaku asurkonna geneetiline uuring III

7.12. Veebikaamera paigaldamine III

7.13. Rahvusvaheline koostöö III

7.14 Keskkonnateadlikkuse tõstmine ja järelevalve

tõhustamine

II

7.15. Mügri ja pisinäriliste arvukuse uuring

kassikaku elupaikades

III

7.16 Püsielupaikade moodustamine I

42

7.1. Seniteadmata pesitsuskohtade otsimine

I prioriteet

Tegevus on kaitse-eesmärkide saavutamiseks esmatähtis, sest kuni pooled asustatud

pesitsuskohtadest on teadmata ja elupaigad kaitseta. Võimalikult paljude kassikaku elupaikade

kaitse on oluline nende kvaliteedi hoidmiseks, häirimisest põhjustatud elupaikade hülgamise ja

sigimisedukuse vähenemise vältimiseks. Eelmised kaitsekorraldusperioodid on näidanud, et vaid

teadaolevate elupaikade ja juhuteadete kontrollimisel ei ole võimalik kaitse all olevate asustatud

elupaikade arvu vajaliku määrani suurendada.

Viie aasta jooksul tuleb kontrollida üle Eesti 50 elupaigamudeli järgi kassikakule hästi sobivat

elupaigalaiku (10 ala aastas) ja otsida uusi pesitsuskohti juhuteadete ning varasema info alusel.

Samuti kasutada viite kuuldava heli salvestamise seadet (Song Meter SM4 16 ), millega saab

salvestada kuni 20 öö jooksul 500-1000 meetri raadiusest kostvaid kakkude jt liikide hääli.

Elupaikade otsimine on planeeritud iga-aastase tegevusena, sest kassikaku otsimine on spetsiifilisi

oskusi eeldav tegevus ja vajalike teadmistega inimeste arv on piiratud.

Elupaiga kontrollimiseks tuleb võimalusel kasutada automaatselt kassikaku laulu salvestavaid

seadmeid, mis tuleb mudeli poolt ennustatud tuumaladele paigaldada vahemikus veebruarist

aprillini. Salvesti puudumisel tuleb veebruari lõpust märtsi lõpuni kaardistada kahel õhtul

kassikaku ja teiste kakuliste territooriumihüüded vähemalt 3 tunni jooksul alates

päikeseloojangust. Lisaks tuleb peibutada ala üle kassikaku lauluga. Vahemikust 1. juunist kuni

oktoobrini otsitakse kevadel kuulatud ala põhjalikult läbi, et leida võimalikke kassikaku pesakohti,

linde, sulgi, saagijäänuseid või räppetompe.

Tegevuse edukaks täitmiseks tuleb juurde soetada 5 salvestusseadet (5x1000 eurot, võimalik

mudel Song Meter SM417) ja failide analüüsiks programm Kaleidoscope (400 eurot aastas18),

ekspertide töötasu koos sõidukulude ja maksudega 240 eurot välitööpäev (20 tpv aastas, 10

detektori kasutamise korral 5 tpv) ja 170 eurot kameraaltööpäev (7 tpv aastas, pms salvestatud

häälte analüüs). Kokku esimesel aastal 8590, teistel aastatel 3590 eurot.

7.2. Riiklik seire (arvukuse, sigimisedukuse, saagi koosseisu ja elupaikade seisundi

jälgimine)

II prioriteet

Arvukus ja sigivus on olulised ja kõige lihtsamini määratavad näitajad röövlindude

populatsioonide seisundi hindamiseks. Igal aastal kontrollitakse sigimisedukuse, saagi koosseisu,

geeniproovide kogumise ja elupaikade seisundi jälgimiseks kõiki kassikaku esinemisteateid ja

17 https://www.wildlifeacoustics.com/products/song-meter-sm4 18 https://www.wildlifeacoustics.com/products/kaleidoscope-pro

43

teadaolevaid elupaiku, mis on viimase viie aasta jooksul olnud asustatud. Pikalt tühjana seisnud

elupaiku kontrollitakse kord kolme aasta jooksul. Asustatud pesitsuskohtadesse (varasemate

aastate pesalohkude juurde) paigaldatakse igal aastal 10-15 rajakaamerat, et selgitada elupaikade

asustatust ja pesitsusfenoloogiat, samuti on võimalik lindude käitumise järgi hinnata, kas paar

pesitseb või mitte. Kassikakud käivad varakevadel sageli vanades pesalohkudes sobivat

pesitsuskohta valimas ja pesitsevad harva ka varem kasutatud pesalohus (3-4 paari on pesitsenud

korduvalt varasemas pesalohus). Rajakaamerate paigaldamise kulud kaetakse riikliku seire

raames. Lisaks tuleb pesapoegade rõngastamiseks kasutada edaspidi suuri alumiiniumrõngaid,

nagu Lätis, et metallrõngastelt oleksid koodid rajakaameraga loetavad.

2023. aastal on EELISes 43 kassikaku elupaika, kuid elupaigamudeli kontrollimise tulemusena ja

juhuteadetena lisandub eeldatavasti kuni kolm elupaika aastas, seetõttu on töö maht ajas natuke

kasvav. Tegevuse täitmiseks kulub aastas 10-15 tööpäeva, lisaks perioodi lõpus viis tööpäeva

saagianalüüsi tegemiseks (edukatest pesadest kogutud saagi määramiseks). Seire toimub riikliku

seireprogrammi raames ja rahastatakse riigieelarvest.

7.3. Pesaaluste paigaldamine

I prioriteet

Kassikaku sigimisedukus on madal ja pesitsevate paaride arv väike ning pesitsusfenoloogiast

puudub ülevaade. Teadaolevates asustatud elupaikades (aastatel 2020-2022 kokku 21 kohta)

registreeritakse igal aastal kuni 9 pesitsuskatset (kuni 50% paaridest proovib pesitseda). Kuid neist

vähestest katsetest osad pesitsused ebaõnnestuvad ja ebaõnnestumise põhjused jäävad enamasti

teadmata. Ebaõnnestumise põhjuste tundmine võimaldab nende mõju vähendamiseks rakendada

vajalikke meetmeid.

Kassikaku munade hävimise ja poegade hukkumise põhjuste ning liigi pesitsusbioloogia

väljaselgitamiseks tuleb asutatud elupaikadesse igal talvel enne pesitsusperioodi üles panna

rajakaamerad, seda tehakse riikliku seire raames. Kaamerad saab panna eelmisel aastal kasutatud

pesaaluste juurde ja/või viimati kasutatud pesakohtade juurde, kus suurima tõenäosusega toimub

uus pesitsemine. Kevadsuvise pesakülastuse käigus saab kaamerad vajadusel ümber tõsta

pesakondade juurde ja vahetada nende akud. Rajakaamerad on Eestis seni andnud mitmete

kaitsealuste liikide osas palju uut ja kaitsekorralduslikult olulist informatsiooni, kuid kassikaku

asurkonna seisundi hindamisel ja seires on neid seni vähe kasutatud.

Senised tulemused viitavad, et pesaalustel pesitsenud kakkudel on natuke suurem produktiivsus ja

pesakond, samuti on nende pesade rüüstamise oht eelduslikult väiksem. Selleks tuleb pesitsevate

paaride elupaikadesse panna pesaalused, mida osad paarid kasutavad pesitsemiseks. 2022. aasta

seisuga on alused paigaldatud 15 paari elupaika. Vajalik on paigaldada pesaalused metsades

pesitsevate paari elupaikadesse, kust need seni puuduvad: Hara, Külmaallika, Vatsla, Varbla ja

Rannametsa (ligikaudsed asukohad märgitud lisatud kaardikihile). Aluseid ei panda rabas ja

pankrannikul pesitsevate paaride elupaikadesse. Lisaks leitakse loodetavasti üksikuid uusi

pesitsuskohti juurde, kus on pesaalused samuti vajalikud. Lisaks uuendatakse jooksvalt varem

paigaldatud aluseid, mida kakud on pesitsemiseks kasutanud ja kus linnud on veel alles.

44

Pesaaluse minimaalsed mõõtmed on 90*90*25 cm, see tuleb valmistada puidust ja tumeda tooni

saamiseks katta pruuni või tumerohelise peitsi või tõrvaga. Pesaalused paigaldatakse liiki tundvate

spetsialistide poolt teadaolevate pesakohtade lähedale, soovitatavalt kuuse võrasse nii, et see

metsas liikuvale inimesele võimalikult vähe silma paistaks. Samas peab alus olema kassikakule

hea ligipääsuga (soovituslikult lõunakaartesse avatud lennuavaga) ja otseste sademete eest

kaitstud. Ühte elupaika paigaldatakse kaks alust, et suurendada nende kasutamise tõenäosust. Alus

peab olema maapinnast vähemalt 2-3 meetri kõrgusel ja täidetud 10-15 cm paksuse metsakõdu,

hakkpuidu või liivaseguse pinnase kihiga. Aluste serva kõrgus peab olema vähemalt 20 cm, et

pakkuda täiendavalt ka horisontaalset varjestust. Alused tuleb paigaldada väljaspool pesitsusaega,

ajavahemikul novembrist jaanuari lõpuni. 2024. aastal on vaja pesaaluseid üles panna viies

elupaigas (nimekiri eelmises lõigus), sh igas elupaiga tuleb paigaldada kaks alust. Edaspidine

vajadus on eeldatavasti kaks alust aastas (üks uus koht aastas). Koos kavandatuga saavad

kõikidesse teadaolevalt asustatud elupaikades pesaalused paigaldatud ja arvestades kassikakkude

madalat pesitsusedukust, pole sellel kava perioodil põhjendatud uute pesaaluste panemine

asustamata elupaikadesse.

Pesaaluste kasutamist kassikakkude poolt jälgitakse riikliku seire raames ja selleks kasutatakse

rajakaameraid ja mujal otsitakse alustelt riikliku seire raames tegevusjälgi. Alustel, kus ei pesitseta,

käivad kassikakud sageli ka lihtsalt istumas või saaki puhastamas. Pesaaluste paigaldamise

maksumus sisaldab ekspertide töötasu koos sõidukulu ja maksudega 240 eurot päev, lisaks

materjali maksumus 500 eurot 12 aluse kohta. Kokku 2024. aastal 2900 eurot (10 tpv + materjalid)

ja 530 eurot järgnevatel aastatel (2 tpv kahe aluse valmistamiseks ja ülespanekuks + materjalid).

Kokku: 5020 eurot.

7.4. Noorlindude saatjauuring

II prioriteet

Uuringu eesmärgiks on eeskätt kassikaku noorlindude ellujäämuse, surma põhjuste ja hajuvuse

selgitamine, samuti pesitsusikka jõudnud lindude puhul vanalindude käitumise ja elupaigakasutuse

selgitamine. Kassikaku noorlindudele paigaldati esimesed GPS saatjad 2021. aastal (4 pojale) ja

järgmised 2022. aastal (1 pojale Eestis ja 1 pojale Lätis, lisaks kahele tehistingimustes

üleskasvatatud pojale Lätis). Kuna Eestis on olnud viimastel aastatel kassikakkudel vähe poegi,

siis laiendati uuringut Lätti, kus on meiega sama kassikaku populatsioon ja selle seisund on

samaväärselt halvenemas. Kui Lätti paigaldatud saatjatega linnud hukkuvad, tuleb need saatjad

paigaldada Eesti lindudele. Võimaluse korral võib saatja paigaldada ka üksikule territoriaalsele

vanalinnule, aga pesitsevate paaride vanalinde häirimise ja negatiivse mõju välistamiseks kinni ei

püüta. Tulevikus tasub koostöös lätlastega kaaluda ühise projekti läbiviimist kassikaku elupaikade

tõhusamaks kaitseks.

Senised tulemused näitavad suurt suremust (kuuest looduslikult üles kasvanud pojast on elus ainult

kaks isendit) ja erinevaid surmapõhjuseid. Uuringu käigus arendatud ja rakendatud metoodika,

poegade otsimise ja õigeaegne saatja paigaldamine on nüüdseks selge ning saatjad võimaldavad

kassikaku noorlinde jälgida aastaringselt. Uuringut jätkatakse järgmistel aastatel, kus hukkunud

lindude saatjad paigaldatakse järgmistele poegadele – 2023. aasta alguses on käes kaks saatjat,

45

kuid vajalik on juurde osta täiendavad saatjad. Lätlased plaanivad samuti järgmistel aastatel

poegadele saatjaid panna, mis katab osa andmestiku kogumise aja- ja rahakulust. Oluline on

suurendada lindude valimit Eestis ja Lätis kokku vähemalt 20 jälgitud isendini (v.a üleskasvatatud

pojad, kelle elumus ja käitumine võivad olla looduslikus tingimustes üleskasvanud poegadega

võrreldes erinev).

2024-2026. aastal tuleb saatjad paigaldada kuni kümnele kassikaku noorlinnule Eestis, eeldusel,

et poegi on piisavalt. Selleks tuleb juurde soetada viis uut GPS saatjat ja edaspidi kasutatakse

tagasitulnud (hukkunud lindude) saatjaid, sh Lätti paigaldatud saatjaid Eesti lindudel. Lisaks tuleb

elupaigakasutuse selgitamiseks kirjeldada noorlindude põhilisi toitumiskohti ja redupaikasid ning

pesitsevatel vanalindudel erinevate biotoopide kasutamist. Toitumisaladel kirjeldatakse nende

tüüpi (rannik, sood, niidud, mets jt) ja kvaliteeti. Redupaikades, kus kakud käivad sageli päeviti

istumas, kirjeldatakse samuti biotoop ja tõenäoliseid peatuskohti puudel, samuti otsitakse

saakobjektide jäänuseid. Selleks tuleb teha täiendavaid välitöid, mille maht ja kohad selguvad

edaspidi, aga ühe pesitseva paari elupaikade kirjeldamisele võiks kuluda umbes kaks tööpäeva

aastas. Praegu elusolevate kahe noorlinnu puhul on oluline kirjeldada pikaaegseid peatumiskohti,

kus käiakse regulaarselt või peatutakse pikemalt.

Viie saatja soetamiseks kulub 5000 eurot (1000 eurot tükk) Saatjate paigaldamise ning hukkunud

lindude äratoomise kulu on esimesel kahel aastal ligi 1700 eurot aastas (6-8 tööpäeva koos

sõidukuluga) ja edaspidi eelduslikult 960 eurot aastas (3-4 tööpäeva koos sõidukuluga), lisaks

aastas ligikaudu 4 välitööpäeva elupaikade kirjeldamisele (240 eurot/tpv, kokku 940 eurot/aastas).

Kaitsekorraldusperioodi lõpus (2026-2028) analüüsitakse kogutud saatjaandmeid ja tehakse

saadud tulemuste kohta ülevaatlik aruanne (15 tööpäeva, 170 eurot/tpv, kokku 2550 eurot). Kokku:

2024 7640 eurot, 2025 2640 eurot, 2026-2027 1900 eurot/aastas, 2028 4450 eurot, kokku 18 530

eurot.

7.5. Surnud lindude analüüsimine

II prioriteet

Seni leitud hukkunud kassikakud on laboratoorselt ja toksikoloogiliselt analüüsitud. Tegevuse

eesmärgiks on tuvastada lindude surmapõhjused, sh hinnata raskmetallide, rodentitsiidide

sisaldust. Iga hukkunud linnu puhul on ennetavate või kaasnevate ohutegurite väljaselgitamiseks

vajalik teostada kliiniline ülevaatus, teha röntgen (haavlite nägemiseks), lahang koos proovide

võtmisega (toksikoloogia, vajadusel mikrobioloogia, viroloogia, parasitoloogia, patohistoloogia)

ja proovide laboratoorne analüüs. Toksikoloogilised analüüsid sisaldavad ΣPCB, PBDE, ΣDDT,

plii (Pb), elavhõbe (Hg), kaadmium (Cd) ja näriliste tõrjeks kasutatavate mürkide sisalduse

määramist. Analüüsid maksavad Eesti maaülikooli ja Tervisekaitse labori hinnakirjade alusel

umbes 700 eurot ühe linnu kohta. Eeldades, et noorlindude saatjauuringu tõttu leitakse hukkunuid

isendeid aastas 2-3 lindu, siis kogu perioodil on vajalik analüüsida u 10 isendit. Tegevus on

planeeritud kahele aastale, 2026 ja 2028. Kokku: 7000 eurot.

7.6. Kolmandate pesapoegade üleskasvatamine

46

II prioriteet

Kuna kassikaku produktiivsus on väike ja iga isend on populatsiooni jaoks oluline, siis on oluline

kolmandate poegade üleskasvatamist. See sõltub poegade konditsioonist ja on vajalik ainult juhul,

kui seire ajal tuvastatakse, et rõngastusealistest poegadest üks on teistest oluliselt väiksem või palju

väiksema kehakaaluga. Hästitoidetud poegade üleskasvatamine ei ole vajalik. Tugihoolet on

võimalik korraldada Eesti Maaülikoolis, selle maksumus on hinnanguliselt 3000 eurot ühe poja

kohta. Poega kasvatatakse kuni sügiseni ja sobiv vabastamise aeg on veelindude sügisrände

perioodil septembris. Poeg vabastatakse sünnipaiga lähedal saagirikkal alal (nt ranniku lähedal),

aga mitte otse sünnipaigal, kus võib toimuda vanalindude territoriaalne rünnak. Igal aastal

kolmepojalisi pesakondi kindlasti ei leita ja tegevus on vajalik 2-3 korda viie aasta jooksul. See on

vajalik ka aktiivse tugihoolde kogemuse saamiseks, mis võib muutuda vajalikuks (lähi)tulevikus,

kui saagipuudus süveneb, arvukus langeb veelgi ja liik on liikumas väljasuremise piirile.

Alternatiivne meetod on poegadega paaride lisatoitmine juunist augustini, kuid selle metoodika ei

ole lihtne ja regulaarselt poegade juurde nt surnud saaklindude viimine põhjustaks liigselt

pesitseva kakupaari häirimist. Samuti on see ajakulukas ja kallis. Poegadest kaugemal, nt põhilistel

toitumisaladel rannikul või avamaadel, on vanalindudele alternatiivse saagi väljapanek võimalik,

aga selle edukus ei ole kindel. Norras on üksikuid kassikakupaare lisatoidetud ja need paarid

alustasid varem pesitsemist ning olid parema pesitsusedukusega (Husby& Pearson 2022).

Tegevuse vajadus selgub jooksvalt, hetkel on kavandatud igal teisel aastal ühe poja

üleskasvatamine. Maksumus kokku: 9000.

7.7. Koostöö elektriliinide haldajatega

II prioriteet

Kokkupõrked taristuga, eriti elektriliinidega, on põhilisi kassikakkude surmapõhjuseid liigi

pesitsusareaalis. Eestis on leitud vähemalt 14 elektriliinides hukkunud kassikakku, lisaks üks

saatjaga poeg Lätis (kokku 8 poega). Kindlasti jääb valdav osa sellistest juhtumitest

registreerimata, sest auto alla jäänud lindudest üldjuhul ei teatata ning elektriliinides hukkunud

linde ei leita üles. Samuti ei teavita jaotusvõrkude omanikud rikke põhjustanud kaitsealuste liikide

isendite leidmisel sageli Keskkonnaametit, kuigi Looduskaitseseaduse järgi tuleb I ja II

kaitsekategooria kaitsealuse liigi surnud isendite puhul seda teha. Liinihaldajaid tuleb sellest

nõudest teavitada.

Ohtlikud on isoleerimata traatidega keskpingeliinid, eriti nende nurgapostid, kus on lahtise

traadiga kaared, kust linnud saavad elektrilöögi. Kuna liigi arvukus on madal ja sigivus samuti,

siis tuleb asendada pesade lähedal, vähemalt kuni 1 km kaugusel asuvad isoleerimata traatidega

keskpingeliinid. Pesa ja toitumisala vahelised liinid on ohtlikumad, kuni 3 km kaugusele (vt

täpsemalt lisas olevatelt kaardikihtidelt). Kokku on ohtlikke isoleerimata traatidega elektriliine

kuni üheksa pesitseva paari lähedal. Liinide ümberehitamiseks (isoleeritud kaablite ja

nurgapostide paigaldamiseks) tuleb pidada läbirääkimisi liinihaldajatega. Liinide ümberehitamise

kulud katavad eelduslikult liinihaldurid.

47

7.8. Tähiste ja teabetahvlite paigaldamine

II prioriteet

Pesitsusaegne häirimine on suure tähtsusega ohutegur, sest põhjustab madalat sigimisedukust.

Kassikakud eelistavad pesitseda rannikulähedastes vanades männikutes, mis on sageli olulised

puhkemetsad või suure külastuskoormusega. Kuna liik pesitseb maapinnal, siis põhjustab häirimist

iga pesa lähedale sattunud inimene või koer. Juhuslikult häiritakse tõenäoliselt kõiki pesitsevaid

paare, aga kahes kohas on inimestepoolne häirimine suur (Valgeranna ja Külmaallika). Nendes

kohtades on palju radasid, kus käiakse jalutamas, koeri jooksutamas jms. Valgeranna püsielupaika

tuleb paigaldada koerte rihma otsas pidamise tähised (piktogrammid) iga raja algusesse (6 tk).

Rehatse püsielupaika tuleb paigaldada viibimist keelavad tähised (3 tk). Lisaks tuleb paigaldada

infotahvel, mis teavitab piirkonna häirimistundlikust elustikust. Kassikakku ei tasu infotahvlitel

otseselt mainida, sest see võib tekitada külastajate liigset huvi alal pesitseva liigi vastu. Lisaks on

vajalik tähistada kaitsealadel liikumispiiranguga alad, nt Tahkuna LKA projekteeritav Malvaste

SKV pärast kaitse-eeskirja muutmist. Tähiste ja tahvlite asukohad on lisas oleval kaardikihil.

Piktogrammide ja infotahvlite kulu on ühekordne, hinnanguliselt kokku 2500 eurot (250-300 eurot

tähise/tahvli kohta).

7.9. Merelindudest keskkonnamürkide analüüsimine

III prioriteet

Hukkunud kassikakkudest on toksikoloogiliste analüüsidega leitud sageli kõrge elavhõbeda

kontsentratsioonid, lisaks kaadmiumi, pliid ja nn rotimürkide jääke. Rannikul pesitsevad paarid

toituvad poegade üleskasvatamise perioodil suures osas veelindudest, kes on tõenäolised

elavhõbeda allikad kassikakule. Läänemere ümbruse riikides ei ole kassikaku saaklindude, nt

kajakate ja partide, raskmetallide ja keskkonnamürkide analüüse eriti tehtud, mistõttu selle

ohuteguri mõju ja ulatus ei ole täpselt teada. Samas on teada, et suuremad elavhõbeda

kontsentratsioonid pärsivad muuhulgas ka lindude sigivust. Seetõttu ei ole välistatud, et Eesti või

kogu Läänemereäärse kassikakuasurkonna sigimisedukust pärsivad oluliselt tippkiskjatesse

kogunenud keskkonnamürgid.

Vajalik on teha toksikoloogilised analüüsid kassikaku pesitsusterritooriumitelt leitud või kütitud

veelindude ja kajakate raskmetallide analüüsiks maksas. Ühe proovi maksumus on hinnanguliselt

500 eurot. Kokku vähemalt 20 isendit. Tegevus on planeeritud 2026. aastale. Kokku 10 000 eurot.

7.10. Tegevuskava uuendamine

II prioriteet

48

2028. aastal tuleb uuendada kaitse tegevuskava vastavalt käesoleval kaitsekorraldusperioodil

saadud uutele teadmistele ja tulemustele. Tegevuse maksumus sisaldab ekspertide töötasu koos

maksudega (10 tpv, 170 eurot päev), kokku 1700 eurot.

7.11. Kassikaku asurkonna geneetiline uuring

III prioriteet

Riikliku seire käigus on asustatud kassikaku elupaikadest kogutud kassikakkude sulgi ja murtud

isendite jäänuseid. Edaspidi võetakse seire käigus geeniproovid (sulg) ka pesapoegadelt. Kuna

Eesti asurkond on seotud Läti ja Venemaa, vähem Soome asurkonnaga, siis on soovitatav kaasata

analüüsi võrdlusproovid ka neilt aladel. Kaitsekorraldusperioodi lõpus hinnatakse nende proovide

põhjal Eesti asurkonna geneetilist seisundit, seotust naaberaladega ja geneetiliste protsesside

dünaamikat. Näiteks isendite liikumine elupaikade vahel, paariliste vahetumise dünaamika ja

sugude suhe võimaldavad hinnata nii elupaikade kvaliteeti kui asurkonna geneetilist seisundit

laiemalt. Maaülikooli põllumajandus- ja keskkonnainstituudi zooloogia osakonnas on kaitsealuste

liikide geneetikaga tegelev töögrupp, mis on võimeline sellist analüüsi teostama. Geeniproovide

kogumine ja analüüs 7000 eurot, andmeanalüüs ja kokkuvõtte koostamine 3000 eurot.

7.12. Veebikaamera paigaldamine

III prioriteet

Pesaaluste paigaldamise ja veebikaamerate pikaajaline kasutamise kogemused on muutnud

võimalikuks veebikaamera paigaldamise ka kassikaku pesale. Veebikaamerad on täna kõige

atraktiivsem ja laiema mõjuga vahend liigi, tema bioloogia ja kaitse tutvustamiseks ühiskonnas.

Veebikaamera annab detailset infot liigi pesitsusfenoloogia, võimaliku pesitsuse ebaõnnestumise

põhjuste ja saagi koosseisu kohta. Kassikakule paigaldati veebikaamera esmakordselt 2022. aastal

ja tegevusega jätkatakse kogu kaitsekorraldusliku perioodi jooksul.

Tegevuse kulud sisaldavad kaamera uuendamise (2500 eurot) eeldatavasti 2026. aastal, erinevate

tarvikute kulusid (500 eurot aastas, eelkõige katki läinud seadmete väljavahetamiseks). Igal

hooajal seadmete paigaldamiseks ja hoolduseks kuluvat aega kokku 5 tööpäeva aastas. Tegevuse

maksumus on 240 eurot päev koos sõidukuludega (1200 eurot aastas). Lisanduvad mõned

kameraaltööpäevad veebikaamera foorumi haldamiseks (170 eurot/tpv, aastas 510 eurot) lisaks 35

eurot kuus mobiilse interneti tasu (staatilise IPga, 420 eurot/aastas). Kokku 2130 eurot aastas ja

4630 eurot 2026. aastas seadmete uuendamiseks.

7.13. Rahvusvaheline koostöö

III prioriteet

49

Vajalik on tugevdada ja teha aktiivselt koostööd lähiriikide kassikaku ekspertidega, eriti Läti ja

Soomega. Näiteks lätlastega teha koostööd noorlindude saatjauuringus, samuti kaitsekorralduslike

tegevuste osas või Läänemere keskkonnamürkide analüüsimisel. Samuti soomlaste ja rootslastega

nendega kogemuste jagamiseks. Koostööd on võimalik teha väikese rahalise kuluga, kuigi

kaitsekorraldamise perioodil peaks külastama vähemalt korra nii Läti kui ka Soome kassikaku

eksperte. Selle külastuse kulud on kuni 1500 eurot (2-3 inimest). Kokku 3000 eurot.

7.14. Keskkonnateadlikkus tõstmine ja järelevalve tõhustamine

II prioriteet

Oluline on tõsta teadlikkust pestitsiidide ja rotimürkide negatiivsete mõjude kohta kassikakule.

Ühtlasi saab avalikkusele anda rohkem infot kassikaku kohta. Selleks tuleb koostada teavitavaid

artikleid, eriti põllumajandusliku suunitlusega väljaannetesse. Oluline on järelevalve tõhustamine,

nt Nätsi-Võlla looduskaitsealal, kus on teada kassikaku tahtlikku häirimist ja tulevikus ka

püsielupaikades, mis praegu on kaitse alla võtmisel (Valgeranna, Rehatse).

7.15. Mügri ja pisinäriliste arvukuse uuring kassikaku elupaikades

III prioriteet

Eestis on kassikaku jaoks kõige olulisem saakloom mügri, kelle rohkus ja kättesaadavus mõjutab

kassikakkude levikut ja sigimisedukust. Oletuslikult on just mügri arvukuse muutus põhjustanud

kassikaku arvukuse vähenemise ja koondumise rannikualadele. Kuid see oletus põhineb kaudsetel

andmetel. Eestis toimub küll pisinäriliste seire, kuid mügri kohta see infot ei anna. Seetõttu puudub

ülevaade mügri arvukuse muutustest (tsüklitest ja arvukuse trendidest). Ainus kasutatav andmestik

mügride arvukuse kohta pärineb kassikakkude saagi koosseisu analüüsimisel saadud tulemustest.

Kuid kaudne andmestik ei ole ulatuslike järelduste tegemiseks ja edasiste kaitsemeetmete

planeerimiseks vajaliku usaldusväärsusega. Seetõttu on Eesti kassikakuasurkonna edasiseks

jälgimiseks ja kaitse planeerimiseks soovitatav korraldada mügri asurkonna uuring. Samuti oleks

väärtuslik teadmine sisemaadel sageli külastatud avamaastike pisiimetajate uuringud, nt Vormsil

käib saatjaga kakk talvel sageli püsirohumaadel toitumas.

Kassikaku elupaiku asustava mügripopulatsiooni jälgimiseks tuleb kümnes kassikaku

kodupiirkonnas paikneval püsiseirealal teha mügride loendusi vähemalt korra ajavahemikus 2024-

2028. Uuringualad võiksid kattuda 2009. aastal loendatud transektidega (EOÜ 2009) ja asuda

kassikaku asustatud elupaikades. Loendused toimuvad sügiskuudel, augustist novembrini, kui liigi

arvukus on suurim. Seire metoodika on avaldatud (Strachan 1998, Hill et al. 2005) ja varem Eestis

kasutatud (EOÜ 2009, Nellis 2010). Tegevuse maksumus sisaldab ekspertide töötasu koos

sõidukulude ja maksudega 240 eurot päev (kaks transekti päevas, kokku 1200 eurot),

andmeanalüüsi ja aruande koostamise kulu (kolm päeva, 170 eurot päev, kokku 510 eurot), kokku

1710 eurot.

50

7.16 Püsielupaikade moodustamine

I prioriteet

Kõik kassikaku asustatud elupaigad tuleb kaitse alla võtta. Kuna kassikaku pesa ümber ei teki selle

leidmisel automaatset kaitsetsooni, on kassikaku elupaikade kaitse tagamiseks tarvis teha jooksvalt

uus püsielupaikade moodustamise ettepanek. 2023. aastal on töös 8 kassikaku püsielupaiga

moodustamine ja täiendavalt tuleb teha vähemalt 1 uue püsielupaiga kaitse alla võtmise ettepanek

(vt täpsemalt ptk 6.4).

51

8. Kaitse tulemuslikkuse hindamine

Eelmisel tegevuskava perioodil ei olnud kassikaku kaitse tulemuslik, sest liigi arvukuse langus

jätkus (populatsiooni suurus on nüüd 30-40 paari, tegevuskava koostamise ajal oli 30-50 paari) ja

produktiivsus oli väiksem seatud eesmärgist 1,3 poega pesitsuse kohta (aastatel 2018-2023 oli

keskmine 1,11).

Järgmise kaitsekorraldusperioodi kaitse tulemuslikkust hinnatakse järgmiste kriteeriumite alusel:

1) Eesti populatsiooni suuruse kaudu – arvukuse langus peab peatuma ja püsima stabiilsena

praeguse arvukuse tasemel (30-40 paari). Pikaealise liigi vastus muutustele on aeglane

(arvukuse tõus toimub viivitusega) ja sellega on oluline arvestada hinnangute andmisel.

Arvukuse tõusu ja languse kriteeriumiks kasutatakse Linnudirektiivi artikkel 12

aruandluses kasutatavat lühiajalise (12 aastat) trendi tõlgendust – arvukuse tõusuks või

languseks loetakse vähemalt 10% arvukuse muutust viimasel 12 aastasel perioodil. Kui see

on väiksem kui 10%, loetakse trend stabiilseks;

2) Eesti populatsiooni produktiivsuse kaudu – produktiivsus peab taastuma vähemalt 1,3

pojani (perioodi 1980-2022 keskmine).Produktiivsus reageerib lokaalsetele seisundi

muutustele kiiresti;

3) kõik asustatud elupaigad on kaitse all (või tulevikus leitavate elupaikade puhul on vähemalt

jõutud teha kaitse alla võtmise ettepanek) ja kassikaku pesitsuselupaikade pindala ei

vähene (on vähemalt 2400 ha).

Seega saab kaitse lugeda tulemuslikuks, kui kassikaku produktiivsus on vähemalt 1,3,

arvukustrend on stabiilne (arvukus 30-40 paari) ja teadaolevate elupaikade pindala on

vähemalt 2400 ha.

52

9. Eelarve

Eesti kassikakuasurkonna kaitseks vajalikud tegevused, nende prioriteetsus, eeldatav maksumus ja teostamise ajakava on toodud

tabelites 12 ja 13.

Tabel 12. Kassikaku kaitse korraldamiseks vajalikud tegevused, nende prioriteetsus, eeldatav maksumus (sadades eurodes) ja

teostamise ajakava. Tegevuste maksumus sisaldab kõiki makse, va käibemaks. Kasutatud lühendid: KeA – Keskkonnaamet, KAUR

– Keskkonnaagentuur, X – töö teostamiseks vajalikud vahendid sisalduvad riigieelarves.

nr Tegevus Priori

teet

Võimalik

korraldaja

2024 2025 2026 2027 2028 Kokku

7.1. Seniteadmata pesitsuskohtade

otsimine

I KeA 85,9 35,9 35,9 35,9 35,9 229,5

7.2. Riiklik seire II KAUR X X X X X

7.3. Pesaaluste paigaldamine I KeA 29 5,3 5,3 5,3 5,3 50,2

7.4. Noorlindude saatjauuring II KeA 76,4 26,4 19 19 44,5 185,3

7.5. Surnud lindude analüüsimine II KeA 0 0 35 0 35 70

7.6. Kolmandate pesapoegade

üleskasvatamine

II KeA 30 0 30 0 30 90

7.7. Koostöö elektriliinide

haldajatega

II KeA X X X X X

7.8. Tähiste ja teabetahvlite

paigaldamine

II KeA 25 0 0 0 0 25

7.9. Merelistest saaklindudest

raskemetallide analüüsimine

III Huvilised,

KeA

0 0 100 0 0 100

7.10. Tegevuskava uuendamine II KeA 0 0 0 0 17 17

7.11. Kassikaku asurkonna

geneetiline uuring

III Huvilised 0 0 0 0 100 100

7.12. Veebikaamera paigaldamine III Huvilised 21,3 46,3 21,3 21,3 21,3 131,5

53

nr Tegevus Priori

teet

Võimalik

korraldaja

2024 2025 2026 2027 2028 Kokku

7.13. Rahvusvaheline koostöö III Huvilised,

KeA

0 15 0 15 0 30

7.14. Mügri arvukuse uuring ja

pisinäriliste arvukuse seire

kassikaku elupaikades

III Huvilised,

KAUR

0 0 17,1 0 0 17,1

7.15 Püsielupaikade moodustamine I KeA X X X X X

KOKKU 267,6 128,9 263,6 96,5 289 1045,6

Tabel 13. Tegevuste maksumus prioriteetide ja aastate lõikes (sadades eurodes).

Prioriteet 2024 2025 2026 2027 2028 Kokku

I 114,9 41,2 41,2 41,2 41,2 279,7

II 131,4 26,4 84 19 126,5 387.3

III 21,3 61,3 138,4 36,3 121,3 378,6

Kokku 267,6 128,9 263,6 96,5 289 1045,6

Kasutatud allikad

Bettega, C., Delgado, M. M., Campioni, L., Pedrini, P. & Penteriani, V. 2011. The

quality of chicks and breeding output do not differ between first and replacement

cluches in the Eagle Owl Bubo bubo. Ornis Fennica 88: 217–225.

Bevanger, K. & Overskaug, K. 1998. Utility Structures as a mortality factor for

Raptors and Owls in Norway. In Chancellor, R. D., Meyburg, B.-U. & Ferrero, J. J.

(eds.), Holarctic Birds of Prey: 381–392. ADENEX-WWGBP.

BirdLife International 2017. European birds of conservation concern: populations,

trends and national responsibilities. Cambridge, UK: BirdLife International.

Cramp, S. (ed.) 1985. The Birds of Western Palearctic. Vol. IV. Oxford University

Press.

Dalbeck, L. & Heg, D. 2006. Reproductive success of a reintroduced population of

Eagle Owls Bubo bubo in relation to habitat characteristics in the Eifel, Germany.

Ardea 94(1): 3–21.

Donázar, J.A. & Kalinainen, P. 1997. Eagle Owl Bubo bubo bubo. In Hagemeijer,

W. J. M. & Blair, M. J. (eds.). The EBCC atlas of European breeding birds: Their

distribution and abundance. Poyser, London.

Eesti Ornitoloogiaühing 2009. Kassikaku elupaikade kvaliteedi uuring II. Lepingulise

töö aruanne Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. 12 lk.

Eesti Ornitoloogiaühing 2010. Kassikaku inventuuri 2010. aasta tulemused.

Lepingulise töö aruanne Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. 5 lk.

Eesti Ornitoloogiaühing 2015. Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava

rakendamine 2014. aastal. Lepingulise töö aruanne arhiivis. 4 lk.

Eesti Ornitoloogiaühing 2017. Riigihanke „Liigitegevuskavade rakendamine 2017 I“

osa 3 Kassikaku inventuuriandmete esitamine täitmise aruanne. 7 lk.

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, E., Luigujõe, L., Lõhmus, A.,

Mägi, E. & Ots, M. 2003. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus

1998.–2002. Hirundo 16: 58–83.

Elts, J., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Leivits, A., Lilleleht, E., Luigujõe, L.,

Lõhmus, A., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R. & Ots, M. 2009. Eesti lindude staatus,

pesitsusaegne ja talvine arvukus 2003-2008. Hirundo 22: 3–31.

Elts, J., Leito, A., Leivits, A., Luigujõe, L., Mägi, E., Nellis, R., Nellis, R., Ots, M.,

&

Pehlak, H. 2013. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine 2008–2012. Hirundo

26: 80–112.

Elts, J. jt. 2019: Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus 2013–2017.

Hirundo 32 (1), 1-39.

Fretwell S.D. & Lucas H.K. 1970. On territorial behaviour and other factors

influencing habitat distribution in birds. I. Theoretical development. Acta Biotheoretica

19: 16–36.

Heredia, B., Rose, L. & Painter, M. (eds.) 1996. Globally threatened birds in

Europe. Council of Europe Publishing. Birdlife International.

Hill, D., Fashman, H., Tucker, G., Shrewry, M. & Shaw, P. (eds.) 2005: Handbook

of Biodiversity Methods. Survey, Evaluation and Monitoring. Cambridge University

Press. 573 lk.

Husby, M. & Pearson, M. (2022). Wind farms and power lines have negative effects on

territory occupancy in Eurasian eagle owls (Bubo bubo). Animals, 12: 1089. doi:

https://doi.org/10.3390/ani12091089.

55

Kalinainen, P. 1995. Huuhkaja. Saurola, P. (toim.): Suomen pöllöt. Kirjayhthymä,

Helsinki.

Kontkanen, H., Nevalainen, T. & Lõhmus, A. 2004. Röövlinnud ja metsamajandus.

Eesti Entsüklopeediakirjastus. 91 lk.

Kumari, E. 1961. Kassikakk Hiiumaal. Ornitoloogiline kogumik II: 276.

Kuresoo, R. 2001. Mink (Mustela vison). Kuresoo, R., Relve, H. & Rohtmets, I.

(koost.), Eesti elusloodus. Kodumaa looduse teejuht. Varrak: 286.

Kwasigroch, U., Beldowska, M., Jadruch, A., Saniewska, D. 2018. Coastal erosion-

a ´´new´´ land-based source of labile Mercury to the marine environment.

Environmental science and pollution research international 25 (28): 28682-28694.

Laur, T. & Lelov, E. 1990. Kakuliste liigilisest koosseisust, levikust ja pesitsusaegsest

arvukusest Edela-Eestis. Loodusvaatlusi 1: 97–107.

Leibak, E., Lilleleht, V. & Veromann, H. (eds.) 1994. Birds of Estonia. Status,

Distribution and Numbers. Estonian Academy Publishers, Tallinn.

Leivits, M. 2018: I kategooria kaitsealuste linnuliikide (kalju-ja merikotkad)

hukkumispõhjuste uurimine. Liigitegevuskavade rakendamine 2018, aruanne. Eesti

Maaülikool, Tartu.

Leivits, M. 2019. Kassikakku ja kanakulli soodsat seisundit mõjutavad terviseohud ja

surmapõhjused Eestis. Aruanne Eesti Maaülikoolis ja Keskkonnaametis, 36 lk.

Leivits, M. 2022. Kaitsealuste linnuliikide terviseuuring 2022. Aruanne Eesti

Maaülikoolis ja Keskkonnaametis, 29 lk.

Lõhmus, A. 2001. Kaitsekorralduslikult oluliste linnuliikide ohustatus ja kaitstuse

kriteeriumid Eestis. Hirundo Suppl. 4: 5–36.

Lõhmus, A. 2004. Röövlindude surma põhjustest Eestis aastatel 1985–2004. Hirundo

17: 67–84.

Lõhmus, A., Kuresoo, A., Leibak, E., Leito, A., Lilleleht, V., Kose, M., Leivits, A.,

Luigujõe, L., Sellis, U. 1998. Eesti lindude staatus, pesitsusaegne ja talvine arvukus.

Hirundo 11: 63–83.

Marchesi L., Sergio F. & Pedrini P. 2002. Costs and benefits of breeding in human-

altered landscapes for the Eagle Owl Bubo bubo. Ibis 144: 164–177.

Martínez, J. A. & Zuberogoitia, I. 2001. The response of the Eagle Owl (Bubo bubo)

to an outbreak of the rabbit haemorrhagic disease. Journal of Ornithology. 142: 204–

211.

Michelson, A. & Peterson, K. 1996. Eesti põllumajanduse keskkonnapoliitika.

Stockholm Environment Institute, Tallinn.

Mikkola, H. 1983. Owls of Europe. Poyser, Calton.

Nellis, R. 2003. Kassikaku (Bubo bubo) levik, arvukus, toitumine ning elupaigavalik

Eestis 2003. aasta uuringu tulemuste ning kirjanduse põhjal. Käsikiri Eesti

Ornitoloogiaühingu arhiivis. 30 lk.

Nellis, R. 2004. Kassikaku (Bubo bubo) kaitsekorralduskava 2005–2014. Lepingulise

töö aruanne Keskkonnaministeeriumi ja Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. 33 lk.

Nellis, R. 2005. Kassikakk, öövalla valitseja. Eesti Loodus 2005/11.

Nellis, R. 2006. Kassikakk ja tema kaitse Eestis. Hirundo Supplementum 9. 58 lk.

Nellis, R. 2007. Kassikaku arvukuse ja sigimisedukuse jälgimine ning pesapaikade

seisundi kontroll. Lepingulise töö aruanne Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. 5 lk.

Nellis, R. 2008. Kassikaku elupaikade kvaliteedi uuring I. Lepingulise töö aruanne

Eesti Ornitoloogiaühingu arhiivis. 7 lk.

Nellis, R. 2010. Mügri (Arvicola terrestris) loendused Saaremaa vooluveekogudel

2010. aastal. Lepingulise töö aruanne SA Silma Märgala arhiivis. 22 lk.

Nellis, R. 2014. Kassikaku (Bubo bubo) kaitse tegevuskava. Keskkonnaamet, 37 lk.

56

Nellis, R. 2018. Kassikakk. – Rmt. Linnuatlas. Eesti haudelindude levik ja arukus. Eesti

Ornitoloogiaühing, Tartu.

Nellis, R., Nellis R., Väli, Ü. 2023. Seiretöö „I kaitsekategooria kakulised“ 2023. aasta

aruanne.

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=31887222&monitoring

WorkUid=31760808

Olsson, V. 1997. Breeding success, dispersal, and long-term changes in a population

of Eagle Owls Bubo bubo in southeastern Sweden, 1952–1996. Ornis Svecica 7: 49–

60.

Penteriani, V., Delgado, M. M., Maggio, C., Aradis, A. & Sregio, F. 2005.

Development of chicks and predispersal behaviour of young in the Eagle Owl Bubo

bubo. Ibis 147: 155–168.

Pérez-García, J. M., Sánchez-Zapata, J. A. & Botella, F. 2011. Distribution and

breeding performance of a high-density Eagle Owl Bubo bubo population in southeast

Spain. Bird Study (2011) iFirst, 1–7.

Randla, T. 1976. Eesti röövlinnud. Valgus, Tallinn.

Randla, T. 1985. Kassikaku loendusest 1982. Loodusvaatlusi 1: 48–50.

Renno, O. 1993. Eesti Linnuatlas. Valgus, Tallinn.

Saurola, P. 2009. Bad news and good news: population changes of Finnish owls during

1982–2007. Ardea 97(4): 469–482.

Schaub, M., Aebischer, A., Gimenez, O., Berger, S., Arlettaz, R. 2010. Massive

immigration balances high anthropogenic mortality in a stable eagle owl population:

Lessons for conservation. Biol. Conserv. (2010), doi: 10.1016/j.biocon. 2010.04.047.

Solonen, T. 1993. Spacing of birds of prey in southern Finland. Ornis Fennica 70: 129–

143.

Soovik, A. 1963. Kassikakk pesitses puu otsas.Eesti Loodus 6: 368.

Strachan, R. 1998: Water Vole Conservation Handbook. English Nature, the

Environment Agency and the Wildlife Conservation Research Unit. 76 lk.

Tucker, G. & Heath, M. (eds.) 1994. Birds in Europe.Their conservation status.

Birdlife International Birdlife Conservation Series No. 3, Cambridge.

Worfolk, T. 1999. Family Strigidae (Typical owls). In de Hoyo, J. Elliott, A. &

Sargatal, J. eds. (1999): Handbook of the Bird of World. Vol. 5. Barn-owls to

Hummingbirds. Lynx Edicions, Barcelona.

Kasutatud õigusaktid

Riigikogu 21. aprilli 2004. a seadus “Looduskaitseseadus”, RT I 2004, 38, 258.

Riigikogu 21. aprilli 2004. a seadus “Taimekaitseseadus”, RT I 2004, 32, 226.

Vabariigi Valitsuse 20. mai 2004. a määrus nr 195 „I ja II kaitsekategooriana kaitse alla

võetavate liikide loetelu” RT I 2004, 44, 313.

Keskkonnaministri 27.detsembri 2006. a määrus nr 87 “Kassikaku püsielupaikade

kaitse alla võtmine”, RTL 2007, 2, 15.

Kasutatud internetiallikad

BirdLife International 2017. Species factsheet: Bubo bubo. http://www.birdlife.org/

57

Eagle Conservation Committee. Eagle Owl Bubo bubo.

http://eagle.free.ngo.pl/puchacz.htm

Rengastustoimisto. http://www.luomus.fi/elaintiede/rengastus/index.htm

Seireveeb. http://seire.keskkonnainfo.ee/seireveeb/

Eesti Ornitoloogiaühing. http://www.eoy.ee/

BirdLife International (2023) Species factsheet: Bubo bubo. Downloaded from

http://www.birdlife.org on 06/02/2023.

eElurikkus. Kassikakk. https://app.plutof.ut.ee/taxonomy/view/41876

Lisa 1

MapInfo kaardikihid (ohtlikud_liinid_kassikakk.zip, pesaalused_kassikakk.zip,

tähised_kassikakk.zip)