| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/2363 |
| Registreeritud | 09.04.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | Olavi Andres |
| Originaal | Ava uues aknas |
K O R R A L D U S
09. aprill 2024 nr 1-3/24/179
Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka
maastikukaitseala) kaitsekorralduskava
kinnitamine
Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja
määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47
„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:
1. kinnitan „Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka maastikukaitseala) kaitsekorralduskava”;
2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala
kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,
kinnitatud kaitsekorralduskavaga;
3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava
avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.
(allkirjastatud digitaalselt)
Leelo Kukk
peadirektori asetäitja
Jaotuskava: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus
Lissel Tanni
spetsialist
looduskaitse planeerimise osakond
Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka
maastikukaitseala) kaitsekorralduskava
KINNITATUD
Keskkonnaameti
9.04.2024
korraldusega nr 1-3/24/179
1
Sisukord
1 Ala iseloomustus ................................................................................................... 2 1.1 Uuritus ja seire ......................................................................................................... 6
2 kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................. 7
3 Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .............................................. 12 3.1 Koosluste hooldus- ja taastamistööd .................................................................... 14 3.2 Tähised ja külastuskorraldus ............................................................................... 14
KASUTATUD ANDMEALLIKAD .......................................................................... 16
2
1 ALA ISELOOMUSTUS
Loodusalale jäävad
kaitstavad loodusobjektid
Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746), Põlendiku
pärnad (KLO4001093)
Loodusala nimi Raikküla-Paka loodusala (EE0020322, joonis 1)
Maismaa pindala (ha) loodusala 138,9 ha, maastikukaitseala 371,4 ha,
Pindala kokku (ha) loodusala 138,9 ha, maastikukaitseala 371, 4 ha
Asukoht ja piirid
Rapla maakond, Kehtna vald, Saunaküla küla; Rapla vald,
Lipametsa, Raela ja Raikküla küla
Leitav Keskkonnaportaalist
Kaitsekord
Looduskaitseseadus § 14
Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615
„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade
nimekiri” § 2 p 347
Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2022. a määrus nr 21
„Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-
eeskiri”
Koostaja nimi Lissel Tanni
Koostamise aasta 2024
Kaitsekorralduskava
koostamise kord
Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50
„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning
kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”
Raikküla-Paka loodusala koosneb kirde-edela suunal paiknevatest lahustükkidest.
Loodusala väärtusteks on metsaelupaigad, mille kaitse tagatakse üldjuhul läbi
loodusliku arengu, ning kaitseks planeeritakse praktilisi hooldus- ja taastamistegevusi.
Maastikukaitsealaga on lisaks liidetud siseriikliku kaitse alla jääv ala (Raikküla
sihtkaitsevöönd), kus kaitstakse laanemetsi.
Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide
saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandale isikule.
Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on
koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel
väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue
inventuuri andmetest.
3
Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused
KE – kaitse-eeskiri
Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)
Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund
KeA – Keskkonnaamet
KKK – kaitsekorralduskava
LKS ‒ looduskaitseseadus
KA – kaitseala
MKA – maastikukaitseala
LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku
kaitsepõhimõtteid)
LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks
asutatud ala)
RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus
EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem
SKV – sihtkaitsevöönd
PV – piiranguvöönd
SDF – Natura standardandmebaas
Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei
tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)
Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine
(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)
Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga
elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)
Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete
elupaikade arvel
4
Joonis 1. Raikküla-Paka loodusala, maastikukaitseala ja Natura 2000 elupaigad (piirid: EELIS, jaanuar 2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-
ameti WMS kaardirakendus, jaanuar 2024).
5
Joonis 2. Raikküla-Paka maastikukaitseala vööndid (piirid: EELIS, jaanuar 2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus,
jaanuar 2024).
6
1.1 Uuritus ja seire
Inventuurid ja uuringud
Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe kokku
103,4 ha. Raikküla-Paka loodusalal on inventeeritud järgmised elupaigad:
• 2015. aastal inventeeris Jaak-Albert Metsoja 10,4 ha puisniite (6530*);
• 2016. aastal inventeeris Aivar Hallang 3,8 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niite (6510) ja 2,5 ha puiskarjamaid (9070);
• 2017. aastal inventeeris Sirje Azorov 1,1 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal
(6270*) ja 29 ha puiskarjamaid (9070);
• 2018. aastal inventeeris Renno Nellis „Märjamaa järtade ja Raikküla-Paka
loodusala elupaikade inventuuri” projekti raames 54,2 ha vanasid loodusmetsasid
(9010*) ja 14,1 ha puiskarjamaid (9070);
• 2019. aastal inventeerisid Sander Laherand ja Annaliisa Kaarema 2,3 ha puisniite
(6530*).
Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud 11 taimeliiki, 4 loomaliiki, 4
samblikuliiki ja 1 seeneliiki, millest 11 kuulub II ja 9 III kaitsekategooriasse (EELIS,
2023).
Riiklik seire
Raikküla-Paka loodusalal on teostatud kahepaiksete koosluste seiret (SJB2661000),
riiklikku hirvlaste pabulaloengust (SJB2911000), riiklikku rukkiräägu seiret
(SJA2689000), riiklikku päevaliblikate koosluste seiret (SJB3597000) ja tolmeldajate
koosluste seiret (SJB3597000).
Inventuuride ja uuringute vajadus
Vaja on inventeerida kogu loodusala ulatuses lubjakivipaljandite (8210) elupaigatüüp.
7
2 KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-
EESMÄRGID
Raikküla-Paka loodusala kaitse-eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
2004. aasta korraldusega1. Loodusala kaitse-eesmärkideks on nimetatud:
• loodusriketiivi I lisas olevad elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(6270*), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad
(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070);
• loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik püst-linalehik (Thesium ebracteatum).
Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse
2022. aasta määrusega 2 . Maastikukaitsealaga liideti Raikküla-Paka hoiuala,
üksikobjektid Estonia magi, Mõisa nõmm ja Raikküla Pakamäe kroonliudiku
püsielupaigad ja laanemetsade kaitseks moodustatud ala. Maastikukaitseala kaitse-
eesmärkideks on nimetatud:
• pinnavormid, sealhulgas Raikküla rannamoodustised ja Estonia mägi,
maastikuilme, elustiku mitmekesisus, looduslikud ja poollooduslikud kooslused
ning kaitsealused liigid ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekt.
• loodusdirektiivi I lisas olevad elupaigatüübid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niidud (6510), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530*),
lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud
(9050) ja puiskarjamaad (9070);
• II kaitsekategooria liigid püst-linalehik (Thesium ebracteatum), kroonliudik
(Sarcosphaera coronaria) ja laanerähn (Picoides tridactylu).
Kaitse-eeskirja kinnitamisel 2022. aastal tehti ettepanek lisada Raikküla-Paka
loodusala kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud
(6510) ning liigirikkad niidud lubjarikkal mullal (6210). Samuti tehti ettepanek
eemaldada kaitse-eesmärkidest elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal
(*6270).
Raikküla-Paka loodusalal Kasearu talu juures asub üksikobjekt Põlendiku pärnad.
Üksikobjektiks on heas seisus puu, millel on piksejälg. Puu kõrguseks on 33 meetrit ja
ümbermõõduks on 5,2 meetrit. (EELIS, 2023)
Lipa ja Lipametsa külas ning Raikkülas paikneb kompaktsel alal suur hulk laanemetsi,
mis moodustavad tervikliku metsaökosüsteemi. Laanemetsade kaitse toetab
metsanduse arengukavaga (2011‒2020) võetud kohustust kaitsta viljakaid
metsakasvukohatüüpe laiemal alal. Vähemal määral on esindatud salu- ja
soovikumetsad. Laanemetsade kaitseks liideti maastikukaitsealaga kaitseta
riigiomandis olevad maad.
Maastikukaitsealal paikneb kolm sihtkaitsevööndit (Raikküla, Lipametsa ja Pakamäe)
ja kaks piiranguvööndit (Estonia ja Raikküla-Paka) (joonis 2.). Kava tegemisel lähtuti
1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri”. 2 Vabariigi Valitsuse 04.03.2022 määrus nr 21 „Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja
kaitse-eeskiri”.
8
pindalade arvutamisel maastikukaitseala piiridest, sest on tehtud ettepanek viia
loodusala piirid maastikukaitseala piiridega vastavusse. Raikküla sihtkaitsevööndit
loodusalaga ei liideta.
9
Tabel 1. Raikküla-Paka loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)
Kaitseväärtus3
Seisund4
(pindala/esinduslik
kus)
Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused
Panus
üldpindalass
e / SDF-I
(%)7
Natura eesmärgid
Liigirikkad
niidud lubjavaesel
mullal (6270*) KE – ei, LoD – I, LoA –
jah
0 ha puudub
eemaldada LoA
kaitse-eesmärkide
hulgast
Tegemist on
teadusliku veaga.
Selle asemel on
elupaigatüüp 6210.
Eemaldada SDFst.
Puisniidud
(6530*) KE – jah,
LoD – I, LoA – jah
kokku 15,1 ha:
• 7,6 ha / B
• 7,5 ha / C
elupaigatüübi
seisundi säilitamine
7,6 ha (B)
seisundi
parendamine 7,5 ha
(C→B)
niitmise/karjatam
ise puudumine
hooldamine 6,5 ha
taastamine ja
seejärel
hooldamine 8,6 ha
heas seisus elupaika on
säilinud 15,1 ha
0,755‒
0,3775/0,755
3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;
KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;
LoD – loodusdirektiivi lisa number;
LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala
elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.
10
Puiskarjamaad
(9070) KE – jah,
LoD – I, LoA – jah
kokku 16,4 ha:
• 6,4 ha / B
• 10 ha / C
elupaigatüübi
seisundi säilitamine
6,4 ha (B)
seisundi
parendamine 10 ha
karjatamise
puudumine
hooldamine 5,8 ha
taastamine ja
seejärel
hooldamine
10,6 ha
heas seisus elupaika on
säilinud 16,4 ha
korrigeerida SDFi
elupaiga pindala
osas (SDF 3→16
ha)
0,5467/0,772
Lubjakivipaljandi
d (8210) KE – jah,
LoD – I, LoA – jah
pole kaardistatud andmete
täpsustamine
inventuur andmed on täpsustatud
Vanad
loodusmetsad
(9010*) KE – jah,
LoD – I, LoA – jah
kokku 54,2 ha:
• 11,7 ha / A
• 9,3 ha / B
• 10 ha / C
• 23,2 ha / p
elupaigatüübi
säilitamine 21 ha
(A+B)
seisundi
parendamine 10 ha
(C→B)
kaevandustegevu
s, metsaraie
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika on
säilinud 31 ha
kujunemise potentsiaal
23,2 ha
korrigeerida SDFi
elupaiga pindala
osas (SDF 7→54
ha)
0,774/0,0936
Rohunditerikkad
kuusikud (9050)
KE – jah, LoD – I,
LoA – jah
9,6 ha / B elupaigatüübi
säilitamine 9,6 ha
(B)
kaevandustegevu
s, metsaraie
looduslikule
arengule jätmine
heas seisus elupaika on
säilinud 9,6 ha
Korrigeerida SDFi
elupaiga pindala
osas (SDF 12→10
ha)
0,10787/0,13
06
Kuivad niidud
lubjarikkal mullal
(6210) KE – jah,
LoD – I, LoA – ei
1,1 ha / C elupaigatüübi
seisundi
parendamine 1,1 ha
(C→B)
niitmise/karjatam
ise puudumine
taastamine ja
hooldamine 1,1 ha
lisada loodusala
kaitse-eesmärkide
hulka
heas seisus elupaika on
säilinud 1,1 ha
0,03667‒
0,022/0,0355
Aas-rebasesaba ja
ürt-punanupuga
niidud (6510) KE – jah, LoD – I, LoA –
ei
3,8 ha / B elupaigatüübi
seisundi säilitamine
3,8 ha (B)
niitmise/karjatam
ise puudumine
hooldamine 3,8 ha
lisada loodusala
kaitse-eesmärkide
hulka
heas seisus elupaika on
säilinud 3,8 ha
0,095/0,1727
11
Tabel 2. Raikküla-Paka loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)
Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus
Püst-linalehik (Thesium
ebracteatum) LoA – jah,
KE – jah, LoD – II,IV
3,4 ha kasvukohti
• 2006: 50 isendit
• 2006 100 isendit
• 2013: 3 isendit
• 2013: 27 isendit
• 2013: 53 isendit
• 2018: 9 isendit
• 2019: 10 isendit
• 2019:15 isendit
• 2022: 27 isendit
3,4 ha kasvukoha
säilitamine
liigi arvukus alal on
vähemalt 27 isendit
metsastumine 6530* elupaiga
karjatamine/niitmine
sobivaid kasvukohti on säilinud 3,4 ha
liigi arvukus alal on vähemalt 27 isendit
Laanerähn (Picoides
tridactylus) LoA – ei, LoD
– I, KE – jah
2 elupaika, 18,8 ha
• 2018: 1 p
18,8 ha elupaikade
säilitamine
alal pesitseb
vähemalt 1 paar
metsaraie, ehitamine kaitse tagatakse
sihtkaitsevööndis läbi
loodusliku arengu
sobivaid elupaiku on säilinud 18,8 ha
alal pesitseb vähemalt 1 paar
Krooniliudik (
Sarcosphaera coronaria)
LoA – jah, LKS – II, KE –
jah
6,9 ha kasvukohti
• 2012: 5 isendit
• 2014: 4 isendit
• 2015: 8 isendit
6,9 ha kasvukoha
säilitamine
liigi arvukus alal on
vähemalt 8 isendit
metsaraie, ehitamine,
tallamine
kaitse tagatakse
sihtkaitsevööndis läbi
loodusliku arengu
sobivaid kasvukohti on säilinud 6,9 ha
liigi arvukus alal on vähemalt 8 isendit
12
3 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED
Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.
Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:
1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste
säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik
tegevus (inventeerimine);
2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;
3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite
kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).
Tabel 3. Vajalikud tegevused
Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik
Inventuurid, uuringud
1 Lubjakivipaljandid (8210) elupaigatüübi
inventeerimine Inventuur KeA I 2030
Hooldus, taastamine, ohjamine
2 Puisniidud (6530*) hooldamine 6,5 ha
Koosluse hooldustöö MO/KOV I Igal aastal + 8,6 ha
3 Puisniidud (6530*) taastamine 8,6 ha Koosluse taastamistöö MO/KOV I 2025
4 Puiskarjamaad (9070) hooldamine 5,8 ha
Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal + 10,6 ha
5 Puiskarjamaad (9070) taastamine 10,6 ha Koosluse taastamistöö MO I 2025
6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)
hooldamine 1,1 ha Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal
7 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) taastamine 1,1 ha Koosluse taastamistöö MO I 2025
13
8 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)
hooldamine 3,8 ha Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal
9 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi
parendamine 10 ha
Koosluse seisundi parendamine
looduslikule arengule jätmise teel KeA/MO I 2050
Taristu, tehnika, loomad
10 Loodusala tähiste paigaldamine X Kaitsealuste objektide tähistamine,
tähiste hooldamine RMK II 2025
11 Loodusala tähiste hooldamine X Kaitsealuste objektide tähistamine,
tähiste hooldamine RMK II
Vastavalt
vajadusele
Kavad, eeskirjad
11 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja
vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I
1 kord kümne aasta
jooksul
12 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta
jooksul
13 Kaitse-eesmärkide muutmine
Loodusala
kaitse-
eesmärkide
muutmine
KLIM I 2025
14
3.1 Koosluste hooldus- ja taastamistööd
Aastal 2022 oli Raikküla-Paka loodusalal hoolduses olevaid (makstakse
hooldustoetust) poollooduslikke kooslusi 15,7 ha (joonis 3.). Esimese prioriteedi
töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.
Aastaks 2025 peavad maaomanikud koostöös KeA-ga taastama 8,6 ha puisniite (6530*)
ja 10,6 ha puiskarjamaid (9070). Lisaks on esimese prioriteedi töö igal aastal hooldada
kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke koosluse. Munitsipaalomandis on hooldajaks
kohalik omavalitsus, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.
Joonia 3. Raikküla-Paka loodusala 2022. a seisuga hoolduses olevad poollooduslikud
kooslused. K tähistab karjatamist, N niitmist (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti
WMS kaardirakendus, seisuga jaanuar 2024).
3.2 Tähised ja külastuskorraldus
Loodusala ühel lahustükil on heas koras metallist infotahvel, kus on kirjas „Pakamägi”.
Muud märgistust loodusalal ei ole. Infotahvli asukoht on näha külastustaristu
virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).
Loodusalale on vajalik lisada kaitseala piiritähiseid. Nende asukohta on võimalik näha
asutusesisesest külastustaristu virtuaalkontorist, peale nende kandmist sinna
Keskkonnaameti poolt.
15
Raikküla-Paka loodsuala külastavad peamiselt kohalised elanikud. Alal ei asu ühtegi
tähistatud matkarada ega külastustaristut.
16
KASUTATUD ANDMEALLIKAD
EELIS. (2010). EELIS Infoleht
Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend
loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu:
Pärandkoosluste Kaitse Ühing.
Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja
trükikoda Ilo Print.
Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.
Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.
Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura
2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.