K O R R A L D U S

09. aprill 2024 nr 1-3/24/179

Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka

maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka maastikukaitseala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Jaotuskava: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Lissel Tanni

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka

maastikukaitseala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

9.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/179

1

Sisukord

1 Ala iseloomustus ................................................................................................... 2 1.1 Uuritus ja seire ......................................................................................................... 6

2 kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid .................................................................. 7

3 Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .............................................. 12 3.1 Koosluste hooldus- ja taastamistööd .................................................................... 14 3.2 Tähised ja külastuskorraldus ............................................................................... 14

KASUTATUD ANDMEALLIKAD .......................................................................... 16

2

1 ALA ISELOOMUSTUS

Loodusalale jäävad

kaitstavad loodusobjektid

Raikküla-Paka maastikukaitseala (KLO1000746), Põlendiku

pärnad (KLO4001093)

Loodusala nimi Raikküla-Paka loodusala (EE0020322, joonis 1)

Maismaa pindala (ha) loodusala 138,9 ha, maastikukaitseala 371,4 ha,

Pindala kokku (ha) loodusala 138,9 ha, maastikukaitseala 371, 4 ha

Asukoht ja piirid

Rapla maakond, Kehtna vald, Saunaküla küla; Rapla vald,

Lipametsa, Raela ja Raikküla küla

Leitav Keskkonnaportaalist

Kaitsekord

Looduskaitseseadus § 14

Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korralduse nr 615

„Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” § 2 p 347

Vabariigi Valitsuse 4. märtsi 2022. a määrus nr 21

„Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja kaitse-

eeskiri”

Koostaja nimi Lissel Tanni

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a määrus nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Raikküla-Paka loodusala koosneb kirde-edela suunal paiknevatest lahustükkidest.

Loodusala väärtusteks on metsaelupaigad, mille kaitse tagatakse üldjuhul läbi

loodusliku arengu, ning kaitseks planeeritakse praktilisi hooldus- ja taastamistegevusi.

Maastikukaitsealaga on lisaks liidetud siseriikliku kaitse alla jääv ala (Raikküla

sihtkaitsevöönd), kus kaitstakse laanemetsi.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide

saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandale isikule.

Raikküla-Paka loodusala (Raikküla-Paka maastikukaitseala) kaitsekorralduskava on

koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel

väärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS ‒ looduskaitseseadus

KA – kaitseala

MKA – maastikukaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga

elupaikade taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvel

4

Joonis 1. Raikküla-Paka loodusala, maastikukaitseala ja Natura 2000 elupaigad (piirid: EELIS, jaanuar 2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS kaardirakendus, jaanuar 2024).

5

Joonis 2. Raikküla-Paka maastikukaitseala vööndid (piirid: EELIS, jaanuar 2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus,

jaanuar 2024).

6

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe kokku

103,4 ha. Raikküla-Paka loodusalal on inventeeritud järgmised elupaigad:

• 2015. aastal inventeeris Jaak-Albert Metsoja 10,4 ha puisniite (6530*);

• 2016. aastal inventeeris Aivar Hallang 3,8 ha aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niite (6510) ja 2,5 ha puiskarjamaid (9070);

• 2017. aastal inventeeris Sirje Azorov 1,1 ha liigirikkaid niite lubjavaesel mullal

(6270*) ja 29 ha puiskarjamaid (9070);

• 2018. aastal inventeeris Renno Nellis „Märjamaa järtade ja Raikküla-Paka

loodusala elupaikade inventuuri” projekti raames 54,2 ha vanasid loodusmetsasid

(9010*) ja 14,1 ha puiskarjamaid (9070);

• 2019. aastal inventeerisid Sander Laherand ja Annaliisa Kaarema 2,3 ha puisniite

(6530*).

Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud 11 taimeliiki, 4 loomaliiki, 4

samblikuliiki ja 1 seeneliiki, millest 11 kuulub II ja 9 III kaitsekategooriasse (EELIS,

2023).

Riiklik seire

Raikküla-Paka loodusalal on teostatud kahepaiksete koosluste seiret (SJB2661000),

riiklikku hirvlaste pabulaloengust (SJB2911000), riiklikku rukkiräägu seiret

(SJA2689000), riiklikku päevaliblikate koosluste seiret (SJB3597000) ja tolmeldajate

koosluste seiret (SJB3597000).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vaja on inventeerida kogu loodusala ulatuses lubjakivipaljandite (8210) elupaigatüüp.

7

2 KAITSEVÄÄRTUSED JA KAITSE-

EESMÄRGID

Raikküla-Paka loodusala kaitse-eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

2004. aasta korraldusega1. Loodusala kaitse-eesmärkideks on nimetatud:

• loodusriketiivi I lisas olevad elupaigatüübid liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(6270*), puisniidud (6530*), lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050) ja puiskarjamaad (9070);

• loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik püst-linalehik (Thesium ebracteatum).

Raikküla-Paka maastikukaitseala kaitse eesmärgid on kinnitatud Vabariigi Valitsuse

2022. aasta määrusega 2 . Maastikukaitsealaga liideti Raikküla-Paka hoiuala,

üksikobjektid Estonia magi, Mõisa nõmm ja Raikküla Pakamäe kroonliudiku

püsielupaigad ja laanemetsade kaitseks moodustatud ala. Maastikukaitseala kaitse-

eesmärkideks on nimetatud:

• pinnavormid, sealhulgas Raikküla rannamoodustised ja Estonia mägi,

maastikuilme, elustiku mitmekesisus, looduslikud ja poollooduslikud kooslused

ning kaitsealused liigid ja ajaloolis-kultuurilise väärtusega objekt.

• loodusdirektiivi I lisas olevad elupaigatüübid aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga

niidud (6510), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), puisniidud (6530*),

lubjakivipaljandid (8210), vanad loodusmetsad (9010*), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ja puiskarjamaad (9070);

• II kaitsekategooria liigid püst-linalehik (Thesium ebracteatum), kroonliudik

(Sarcosphaera coronaria) ja laanerähn (Picoides tridactylu).

Kaitse-eeskirja kinnitamisel 2022. aastal tehti ettepanek lisada Raikküla-Paka

loodusala kaitse-eesmärgiks elupaigatüüp aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510) ning liigirikkad niidud lubjarikkal mullal (6210). Samuti tehti ettepanek

eemaldada kaitse-eesmärkidest elupaigatüüp liigirikkad niidud lubjavaesel mullal

(*6270).

Raikküla-Paka loodusalal Kasearu talu juures asub üksikobjekt Põlendiku pärnad.

Üksikobjektiks on heas seisus puu, millel on piksejälg. Puu kõrguseks on 33 meetrit ja

ümbermõõduks on 5,2 meetrit. (EELIS, 2023)

Lipa ja Lipametsa külas ning Raikkülas paikneb kompaktsel alal suur hulk laanemetsi,

mis moodustavad tervikliku metsaökosüsteemi. Laanemetsade kaitse toetab

metsanduse arengukavaga (2011‒2020) võetud kohustust kaitsta viljakaid

metsakasvukohatüüpe laiemal alal. Vähemal määral on esindatud salu- ja

soovikumetsad. Laanemetsade kaitseks liideti maastikukaitsealaga kaitseta

riigiomandis olevad maad.

Maastikukaitsealal paikneb kolm sihtkaitsevööndit (Raikküla, Lipametsa ja Pakamäe)

ja kaks piiranguvööndit (Estonia ja Raikküla-Paka) (joonis 2.). Kava tegemisel lähtuti

1 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000

võrgustiku alade nimekiri”. 2 Vabariigi Valitsuse 04.03.2022 määrus nr 21 „Raikküla-Paka maastikukaitseala moodustamine ja

kaitse-eeskiri”.

8

pindalade arvutamisel maastikukaitseala piiridest, sest on tehtud ettepanek viia

loodusala piirid maastikukaitseala piiridega vastavusse. Raikküla sihtkaitsevööndit

loodusalaga ei liideta.

9

Tabel 1. Raikküla-Paka loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused)

Kaitseväärtus3

Seisund4

(pindala/esinduslik

kus)

Kaitse eesmärk5 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus6 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-I

(%)7

Natura eesmärgid

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (6270*) KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

0 ha puudub

eemaldada LoA

kaitse-eesmärkide

hulgast

Tegemist on

teadusliku veaga.

Selle asemel on

elupaigatüüp 6210.

Eemaldada SDFst.

Puisniidud

(6530*) KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

kokku 15,1 ha:

• 7,6 ha / B

• 7,5 ha / C

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

7,6 ha (B)

seisundi

parendamine 7,5 ha

(C→B)

niitmise/karjatam

ise puudumine

hooldamine 6,5 ha

taastamine ja

seejärel

hooldamine 8,6 ha

heas seisus elupaika on

säilinud 15,1 ha

0,755‒

0,3775/0,755

3 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk 4 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 5 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 6 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 7 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

Puiskarjamaad

(9070) KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

kokku 16,4 ha:

• 6,4 ha / B

• 10 ha / C

elupaigatüübi

seisundi säilitamine

6,4 ha (B)

seisundi

parendamine 10 ha

karjatamise

puudumine

hooldamine 5,8 ha

taastamine ja

seejärel

hooldamine

10,6 ha

heas seisus elupaika on

säilinud 16,4 ha

korrigeerida SDFi

elupaiga pindala

osas (SDF 3→16

ha)

0,5467/0,772

Lubjakivipaljandi

d (8210) KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

pole kaardistatud andmete

täpsustamine

inventuur andmed on täpsustatud

Vanad

loodusmetsad

(9010*) KE – jah,

LoD – I, LoA – jah

kokku 54,2 ha:

• 11,7 ha / A

• 9,3 ha / B

• 10 ha / C

• 23,2 ha / p

elupaigatüübi

säilitamine 21 ha

(A+B)

seisundi

parendamine 10 ha

(C→B)

kaevandustegevu

s, metsaraie

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on

säilinud 31 ha

kujunemise potentsiaal

23,2 ha

korrigeerida SDFi

elupaiga pindala

osas (SDF 7→54

ha)

0,774/0,0936

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

9,6 ha / B elupaigatüübi

säilitamine 9,6 ha

(B)

kaevandustegevu

s, metsaraie

looduslikule

arengule jätmine

heas seisus elupaika on

säilinud 9,6 ha

Korrigeerida SDFi

elupaiga pindala

osas (SDF 12→10

ha)

0,10787/0,13

06

Kuivad niidud

lubjarikkal mullal

(6210) KE – jah,

LoD – I, LoA – ei

1,1 ha / C elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1,1 ha

(C→B)

niitmise/karjatam

ise puudumine

taastamine ja

hooldamine 1,1 ha

lisada loodusala

kaitse-eesmärkide

hulka

heas seisus elupaika on

säilinud 1,1 ha

0,03667‒

0,022/0,0355

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510) KE – jah, LoD – I, LoA –

ei

3,8 ha / B elupaigatüübi

seisundi säilitamine

3,8 ha (B)

niitmise/karjatam

ise puudumine

hooldamine 3,8 ha

lisada loodusala

kaitse-eesmärkide

hulka

heas seisus elupaika on

säilinud 3,8 ha

0,095/0,1727

11

Tabel 2. Raikküla-Paka loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus

Püst-linalehik (Thesium

ebracteatum) LoA – jah,

KE – jah, LoD – II,IV

3,4 ha kasvukohti

• 2006: 50 isendit

• 2006 100 isendit

• 2013: 3 isendit

• 2013: 27 isendit

• 2013: 53 isendit

• 2018: 9 isendit

• 2019: 10 isendit

• 2019:15 isendit

• 2022: 27 isendit

3,4 ha kasvukoha

säilitamine

liigi arvukus alal on

vähemalt 27 isendit

metsastumine 6530* elupaiga

karjatamine/niitmine

sobivaid kasvukohti on säilinud 3,4 ha

liigi arvukus alal on vähemalt 27 isendit

Laanerähn (Picoides

tridactylus) LoA – ei, LoD

– I, KE – jah

2 elupaika, 18,8 ha

• 2018: 1 p

18,8 ha elupaikade

säilitamine

alal pesitseb

vähemalt 1 paar

metsaraie, ehitamine kaitse tagatakse

sihtkaitsevööndis läbi

loodusliku arengu

sobivaid elupaiku on säilinud 18,8 ha

alal pesitseb vähemalt 1 paar

Krooniliudik (

Sarcosphaera coronaria)

LoA – jah, LKS – II, KE –

jah

6,9 ha kasvukohti

• 2012: 5 isendit

• 2014: 4 isendit

• 2015: 8 isendit

6,9 ha kasvukoha

säilitamine

liigi arvukus alal on

vähemalt 8 isendit

metsaraie, ehitamine,

tallamine

kaitse tagatakse

sihtkaitsevööndis läbi

loodusliku arengu

sobivaid kasvukohti on säilinud 6,9 ha

liigi arvukus alal on vähemalt 8 isendit

12

3 KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik

tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, uuringud

1 Lubjakivipaljandid (8210) elupaigatüübi

inventeerimine Inventuur KeA I 2030

Hooldus, taastamine, ohjamine

2 Puisniidud (6530*) hooldamine 6,5 ha

Koosluse hooldustöö MO/KOV I Igal aastal + 8,6 ha

3 Puisniidud (6530*) taastamine 8,6 ha Koosluse taastamistöö MO/KOV I 2025

4 Puiskarjamaad (9070) hooldamine 5,8 ha

Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal + 10,6 ha

5 Puiskarjamaad (9070) taastamine 10,6 ha Koosluse taastamistöö MO I 2025

6 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210)

hooldamine 1,1 ha Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal

7 Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) taastamine 1,1 ha Koosluse taastamistöö MO I 2025

13

8 Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)

hooldamine 3,8 ha Koosluse hooldustöö MO I Igal aastal

9 Vanade loodusmetsade (9010*) seisundi

parendamine 10 ha

Koosluse seisundi parendamine

looduslikule arengule jätmise teel KeA/MO I 2050

Taristu, tehnika, loomad

10 Loodusala tähiste paigaldamine X Kaitsealuste objektide tähistamine,

tähiste hooldamineRMK II 2025

11 Loodusala tähiste hooldamine X Kaitsealuste objektide tähistamine,

tähiste hooldamine RMK II

Vastavalt

vajadusele

Kavad, eeskirjad

11 Kaitsekorralduskava andmete ülevaatamine ja

vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

12 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I 1 kord kümne aasta

jooksul

13 Kaitse-eesmärkide muutmine

Loodusala

kaitse-

eesmärkide

muutmine

KLIM I 2025

14

3.1 Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Aastal 2022 oli Raikküla-Paka loodusalal hoolduses olevaid (makstakse

hooldustoetust) poollooduslikke kooslusi 15,7 ha (joonis 3.). Esimese prioriteedi

töödena on vajalik hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

Aastaks 2025 peavad maaomanikud koostöös KeA-ga taastama 8,6 ha puisniite (6530*)

ja 10,6 ha puiskarjamaid (9070). Lisaks on esimese prioriteedi töö igal aastal hooldada

kõiki loodusalale jäävaid poollooduslikke koosluse. Munitsipaalomandis on hooldajaks

kohalik omavalitsus, eramaadel toimub hooldus maaomaniku ja KeA koostöös.

Joonia 3. Raikküla-Paka loodusala 2022. a seisuga hoolduses olevad poollooduslikud

kooslused. K tähistab karjatamist, N niitmist (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti

WMS kaardirakendus, seisuga jaanuar 2024).

3.2 Tähised ja külastuskorraldus

Loodusala ühel lahustükil on heas koras metallist infotahvel, kus on kirjas „Pakamägi”.

Muud märgistust loodusalal ei ole. Infotahvli asukoht on näha külastustaristu

virtuaalkontoris (haldusalasisene töökeskkond).

Loodusalale on vajalik lisada kaitseala piiritähiseid. Nende asukohta on võimalik näha

asutusesisesest külastustaristu virtuaalkontorist, peale nende kandmist sinna

Keskkonnaameti poolt.

15

Raikküla-Paka loodsuala külastavad peamiselt kohalised elanikud. Alal ei asu ühtegi

tähistatud matkarada ega külastustaristut.

16

KASUTATUD ANDMEALLIKAD

EELIS. (2010). EELIS Infoleht

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M., & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa pool-looduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks. Tartu:

Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Vabariigi Valitsuse 05.08.2002 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.