K O R R A L D U S

05. aprill 2024 nr 1-3/24/159

Piusa koobastiku looduskaitseala

kaitsekorralduskava kinnitamine

OTSUS

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan „Piusa koobastiku looduskaitseala (Piusa-Võmmorski loodusala)

kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus, Keskkonnaagentuur,

Võru vallavalitsus, SA Piusa, Eestimaa Looduse Fond

Kadri Kasuk

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Piusa koobastiku looduskaitseala (Piusa-

Võmmorski loodusala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

5.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/159

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 6

1.1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 6

1.2. Maakasutus ............................................................................................................................. 8

1.3. Huvigrupid.............................................................................................................................. 9

1.4. Kaitsekord ............................................................................................................................ 10

1.5. Nahkhiirte kaitsega seotud rahvusvahelised lepped ja kohustused ................................ 11

1.6. Uuritus .................................................................................................................................. 12

1.6.1. Läbiviidud uuringud, inventuurid .................................................................................. 12

1.6.2. EstBatLIFE projekt .......................................................................................................... 13

1.7. Riiklik seire ........................................................................................................................... 15

1.8. Inventuuride vajadus ........................................................................................................... 16

2. VÄÄRTUSED .......................................................................................................................... 17

2.1. Koopad kui nahkhiirte talvituspaigad ............................................................................... 17

2.2. Harivesilik ............................................................................................................................. 23

2.3. Vanad loodusmetsad (*9010) .............................................................................................. 24

2.4. Soontaimed ........................................................................................................................... 26

3. KÜLASTUSKORRALDUS ................................................................................................... 29

3.1. Keskkonnaharidus ............................................................................................................... 29

3.2. Tähised ....................................................................................... Error! Bookmark not defined.

4. EELNEVA KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE . 32

5. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA AJAKAVA ..... 33

5.1. Inventuurid, seired, uuringud ............................................................................................. 33

5.2. Taristu ................................................................................................................................... 36

5.4. Tegevuskava ......................................................................................................................... 39

6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................... 43

KASUTATUD KIRJANDUS ..................................................................................................... 44

LISAD .......................................................................................................................................... 46

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave

kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Piusa koobastiku looduskaitseala (Piusa-Võmmorski loodusala) kaitsekorralduskava

eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) ‒ selle kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidud uuringutest ja riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha ja ulatuse

kirjeldusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi üks töökoosolek (05.10.2022). Töö protsessis osalesid

lisaks Keskkonnaametile: Võru Vallavalitsus, SA Piusa, Riigimetsa Majandamise Keskus,

Eestimaa Looduse Fond ja Keskkonnaagentuur. Kava uuendas ja koostamist koordineeris

Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kadri Kasuk (tel: 5664 4509, e-

post: [email protected]).

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks asutatud

ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

ELF – Eestimaa Looduse Fond

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine (kraavide

sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – sihtkaitsevööndis potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks

potentsiaalsete elupaikade arvelt.

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Piusa koobastiku looduskaitseala asub Võrumaal Võru vallas Piusa külas, Kagu-Eesti lavamaa

lõunaosas (joonis 1). 48 ha suurust kaitseala läbib lõuna-põhjasuunaline Obinitsa-Orava maantee,

ala lõunapiiril kulgeb Valga-Koidula raudtee. Piusa ala on osake Palumaast: Haanja kõrgustiku

kirdejalamile jäävast tasandike, lavakõrgendike, ürgorgude ja männipalude maastikust. Seda

künklikku maastikku läbib lääne-ida suunas üsna kõrgete ja järskude nõlvadega Piusa jõe ürgorg,

millesse suubuvad mõlemalt poolt sügavad külgorud.

Joonis 1. Piusa koobastiku looduskaitseala asend.

Piusa koopad kujutavad endast kunagisi klaasiliiva ehk kvartsliiva kaevandamiseks rajatud käike,

mille teevad unikaalseks harvaesinev tektooniline struktuur ja omapärased settesooned. Tegemist

on huvitava ja ainulaadse suure ulatusega devoni avamusega, mis pakub elamuse nii geoloogile

kui ka tavaturistile. Ehituselt on koopad ristuvate ning paralleelsete koridoride süsteem, milles

käike eraldavad üksteisest lae toestuseks jäetud liivakivist sambad. Klaasiliiva leiukoha avastas

1920. aastal H. Bekker. Sealset heledat Sventoi lademe Gauja kihistu liivakivi hakati kaevandama

1922. aastal, tööstuslikult 1924. aastal Mõrsjamäest. Esialgu kaevandati liiva maa-alustes käikudes

ehk stollides, väljavedu toimus vagonettidega. Maa-alune kaevandamine lõpetati 1966. aastal, kui

koobastikust põhjapool avati karjäär. Kaevanduskäikude pikkus Eesti Ürglooduse Raamatu

andmetel on 20 km (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur).

Koobaste suuruse ja erineva kuju tõttu leiavad koobastes talvitumiskoha erinevad nahkhiireliigid,

keda tuleb talvituma kuni 100 km raadiusest. Kui 1949. aastal loendati kõikides koobastes kokku

vaid 22 nahkhiirt, siis viimased seiretulemused 2023. aastast kinnitavad juba ca 3700 talvituva

nahkhiire olemasolu, mis teeb koobastikust Eesti suurima ja Loode-Euroopa boreaalse vööndi ühe

suurema nahkhiirte talvituspaiga. Lisaks võib koobastiku külje all asuva karjääri vanematest

osadest leida kaitsealuseid kahepaikseid - harivesilikku ja mudakonna. Kaitseala pakub elupaika

kuivalembestele kaitstavatele taimedele ning enamus kaitsealast on kaetud vanade

loodusmetsadega.

Kaitsealal asuvad kuus mahajäetud kaevandust: Suur koobas, Hea koobas, Muuseumikoobas,

Mõrsjamäe koobas, Väike koobas ja Rebasekoobas (joonis 2). Koopad on suhteliselt suured ja

avarad kõrgete käikude ning pikkade sammastevahedega. Teistest pisem on viies koobas, millele

viitab ka nimi Väike koobas. Käikude pikkus ulatub siin vaid mõnekümne meetrini ja ka nende

laius ning kõrgus on väike, enamasti 2-3 m.

Koopad suleti suure varinguohu tõttu 2006. aastal. Pärast koopaavade sulgemist ja lagede

kindlustamist avati külastajatele 2008. aastal Muuseumikoobas koos väljaehitatud

vaateplatvormiga.

Joonis 2. Piusa koobaste paiknemine, koobaste nimed ja numeratsioon (L. Poots, 1948).

1.2. Maakasutus

Piusa koobastiku looduskaitseala pindala on 47,7 hektarit, sellest riigimaad on 42,5 hektarit,

eramaad 4,8 hektarit ja omandi ulatus on selgitamisel 0,4 hektaril (joonis 3). Eramaa osakaal on

10% kaitsealast. 97% kaitsealast katab mets, 2% kaitsealast jääb teede alla ja 1,5% on põhikaardi

järgi muu maa (peamiselt elektriliinisiht kaitseala kirdeosas).

Kaitseala piiresse jääb 10 maaüksust, neist riigi omanduses on 8, eraomanduses 1 ja 1 maaüksuse

omandi ulatus on selgitamisel. Riigimaa jaguneb Riigimetsa Majandmise Keskuse (RMK) ja

Transpordiameti (transpordimaa) vahel.

Joonis 3. Piusa koobastiku looduskaitseala maa omandivormide paigutus.

1.3. Huvigrupid

Kaitsealaga seostuvaid olulisemaid huvirühmasid on kümme.

• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse-

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund. Samuti keskkonnahariduse edendamine.

• Riigimetsa Majandamise Keskus – praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel,

ala külastuse korraldamine matkarajal ja kaitseala tutvustamine.

• Kohalik omavalitsus (Võru Vallavalitsus) – eesmärk on piirkonna tasakaalustatud arengu

tagamine, külastuse korraldamine ning loodusväärtuste säilimine ja tutvustamine.

• SA Piusa - keskkonnahariduse edendamine, piirkonna ajalooliste väärtuste tutvustamine.

• Kohalikud elanikud ja maaomanikud – elanikkonna ja maaomanike huvide esindamine.

• Õppe- ja teadusasutused – õppe- ja teadustegevuse läbiviimine ja uurimine kaitsealal.

• Külastajad ja loodushuvilised – soov tutvuda koobastiku ajaloo ja piirkonna

loodusväärtustega.

1.4. Kaitsekord

Piusa liivakoopad võeti kaitse alla üksikobjektina 1981. aastal. Piusa koobastiku looduskaitseala

on moodustatud maastiku üksikelemendi baasil 1992. aastal. Esimene kaitse-eeskiri kehtestati

1999. aastal ning praegu kehtiv “Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskiri” kinnitati

Vabariigi Valitsuse 23. juuli 2009. aasta määrusega nr 130.

Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta:

• Piusa koobastikku (allmaakaeveõõsi) ja nahkhiirte talvituskolooniat;

• Euroopa nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku

ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpi

– vanu loodusmetsi (*9010);

• nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liike, mis on ühtlasi II kategooria

kaitsealused liigid (harivesilik (Triturus cristatus), palu-karukell (Pulsatilla patens) ja

tiigilendlane (Myotis dasycneme);

• III kategooria kaitsealuseid taimeliike aas-karukella (Pulsatilla pratensis) ja roomavat

öövilget (Goodyera repens).

Kaitseala kuulub tervikuna sihtkaitsevööndisse ning täpsemalt saab tutvuda ala kaitsekorraga lisas

nr 1.

Loodusdirektiivi I lisa elupaigatüüpide ja II lisa loomaliikide esinemisalana on Piusa koobastiku

looduskaitseala arvatud Natura 2000 võrgustiku loodusalade hulka. Vabariigi Valitsuse 5. augusti

2004. aasta korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 314 hõlmab kaitseala Piusa-Võmmorski loodusala, kus

tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades Natura

2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. Ühtse loodusala moodustavad Piusa koobastiku

looduskaitseala, Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaik. Loodusala kaitse-

eesmärkideks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed

(4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad loodusmetsad (*9010)

ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080). Lisaks kaitstakse II lisas nimetatud järgnevate liikide:

tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio), harivesilik (Triturus cristatus),

teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline

jõekarp (Unio crassus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens) elupaiku.

1.5. Nahkhiirte kaitsega seotud rahvusvahelised lepped ja kohustused

Rahvusvahelistest lepetest hõlmavad nahkhiiri Berni konventsioon (1979), Bonni konventsioon

(1979) ja Euroopa nahkhiirte kaitse leping (1991). Eesti liitus Berni konventsiooniga 1992. aastal

ja Bonni konventsiooniga 2008. aastal ning Bonni konventsiooni all sõlmitud Euroopa nahkhiirte

kaitse lepinguga (EUROBATS) 2004. aastal.

Spetsiaalselt nahkhiirte kaitsele pühendatud Euroopa nahkhiirte kaitse lepingu (1991) artikkel III

sätestab järgmised kohustused (vaba tõlge inglise keelest):

Iga liikmesriik:

1) keelustab nahkhiirte tahtliku püügi, vangistuses hoidmise või tapmise;

2) määratleb oma territooriumil nahkhiirte kaitseks tähtsad varje- ja toitumispaigad ning kaitseb

neid paiku kahjustamise või häirimise eest;

3) arvestab nahkhiirte tähtsate elupaikadega kaitstavate alade määratlemisel üldise looduskaitse

eesmärgil;

4) rakendab meetmeid nahkhiirte kaitse parandamiseks ja avalikkuse teavitamiseks nahkhiirte

kaitse tähtsusest;

5) korraldab soovituste andmist nahkhiirte kaitseks, eriti hoonetes;

6) võtab tarvitusele täiendavaid omapoolseid meetmeid nahkhiirte populatsioonide säilitamiseks,

kui neile tekib oht;

7) edendab uurimistööd nahkhiirte kaitse ja selle korraldamise eesmärgil;

8) arvestab pestitsiidide potentsiaalset ohtu nahkhiirtele ning soovitab puidu töötlemisel

nahkhiirtele väga ohtlike kemikaalide väljavahetamist.

Kõik Eestis elavad nahkhiired on kantud EL loodusdirektiivi IV lisasse, mis tähendab nende

tapmise või elupaikade hävitamise keeldu. Lisaks on tiigilendlane kantud loodusdirektiivi II

lisasse, mis tähendab kohustust moodustada selle liigi elupaikade kaitseks loodusalasid.

1.6. Uuritus

1.6.1. Läbiviidud uuringud, inventuurid

Kaitsealal on mitmel korral uuritud koobastike seisundit. 1975. aastal uuris TTÜ mäeinstituut,

endise nimega TPI mäekateeder Tehase Tarbeklaasi kaevanduse kaeveõõnte seisundit, hindamaks

võimalust kasutada koobastikku juurviljahoidlana. Mäekateeder mõõtis kivimi mitmeid füüsikalis-

mehhaanilisi omadusi ja hindas koobaste püsivust. 1999. aastal tehti OÜ J. Viru Markšeideribüroo

poolt „Piusa liivakaevanduse Muuseumi kaeveõõnte uuring“, millest selgus, et koobastiku laest on

varisenud mitmesuguse suurusega liivakivi tükke. Tervikute stabiilsust ohustavad avatud

kaeveõõnte suudmed, mille kaudu toimub intensiivne õhuvahetus, samuti kandetervikutele

graveerimine. Külastusala soovitati tõkestada ning lubada selle külastamist õpetatud saatja

juhendamisel. 2006. aasta OÜ J. Viru Markšeideribüroo uuringust: „Piusa Muuseumikoobastiku

kaeveõõnte suuete heakorrastamistööd“ selgub, et koobastik on varisemisohtlik ning tehakse

ettepanek kaeveõõnte sulgemiseks. Järeldati et, paljandite seisund halveneb peamiselt tektooniliste

lõhede ja horisontaalsetesse savikatesse vahekihtidesse vee imendumise ning läbikülmumise

tagajärjel. 2010. aastal viis TTÜ Mäeinstituut läbi järjekordse uuringu, mille eesmärgiks oli anda

hinnang Piusa koobastiku seisundile, võrreldes seda varem, 2006. aastal läbiviidud uuringu

tulemustega. Tuli selgitada välja, kas pärast koobastiku avade sulgemist on olukord stabiliseerunud

- tervikute ja lae lagunemisprotsessid peatunud, temperatuuride kõikumised vähenenud ja

niiskusrežiim ühtlustunud. Selgus, et Muuseumikoobastiku avade sulgemine parandas õhu- ja

temperatuurirežiimi, kuid muutused ei ole piisavad, et peatada tervikute ja võlvide pöördumatuks

muutunud lagunemise edasist kulgu. Vaatlusala aga on külastajatele ohutu, kui on tagatud

järelevalve ning pritsbetooni kihi pidev kontroll ja muud kaevandamisseaduse kohased meetmed.

Aastal 2021 hinnati taaskord koobastike ohutust, töö teostajaks oli Tallinna Tehnikaülikool.

Seekord kasutati uudset 3D laserskaneerimist, mille käigus saadud punktipilve abil modelleeriti

koobastike stabiilsust. 3D punktipilvest tehti koobastike lõiked, millel viidi läbi efektiivpingete

analüüs. Analüüsi tulemusel saadi efektiivpingete suund ja jaotus mäemassiivis. Stabiilsuse

modelleerimisel kasutati lihtsustatud pinnasemudeleid, mis ei arvestanud liivakivis paiknevaid

geoloogilisi erisusi, näiteks saviläätsed ja muud vahekihid. Visuaalsel vaatlusel tuvastati, et

paljude varingute eeldatavaks põhjuseks on laes asetsevad savi vahekihid või läätsed. Kuna

geoloogiliste erisuste paiknemine ei ole täpselt teada, on nende mõju kaevanduste stabiilsusele

raske hinnata. Muuseumikoopa stabiilsus modelleerimistulemuste põhjal on töö autorite hinnangul

kasin, 5. kaevanduse stabiilsus on rahuldav ja 6. kaevanduse stabiilsus on samuti kasin. Viimase

kandetervikutes on nähtavad purunemisprotsessid. Muuseumikoopa vaateplatvorm on

külastajatele jätkuvalt ohutu.

Üheks töö eesmärgiks oli välja selgitada, kas vaateplatvormi on võimalik laiendada. Selgus, et

külastusala vahetus läheduses olev tervikute rida ei ole piisavalt stabiilne, et tagada seal külastajate

ohutus. Teisalt lisati, et antud uuringu tulemusi on keeruline võrrelda varasematega, kuna viimane

on kõigist oluliselt täpsem. Seepärast soovitatakse jätkata kaevanduste stabiilsuse 3D

modelleerimist, et muuta kaevanduste püsivuse prognoosi täpsemaks ja tekiks adekvaatne

tulemuste võrdlusvõimalus.

Piusa koobastiku looduskaitseala metsi inventeeriti 2020. a. Välitöödel tulemustel leiti elupaiga

9010*(vanad loodusmetsad) kriteeriumitele vastavaid metsi 35 ha. Lisaks tuvastati 4,2 ha

potentsiaalseid 9010* metsaelupaiku, mis tähendab, et need kujunevad elupaigaks lähima 30 aasta

jooksul. Inventuuri käigus kaardistati ka kaitsealuseid liike: alal leidus enim karukolda

(Lycopodium clavatum), lisaks kohati ka pruunikat pesajuurt (Neottia nidus-avis), mets-vareskolda

(Diphasiastrum complanatum), kahelehist käokeelt (Platanthera bifolia), laialehist neiuvaipa

(Epipactis helleborine) ja roomavat öövilget (Goodyera repens).

1.6.2. EstBatLIFE projekt

SA Eestimaa Looduse Fond (ELF) juhtis (koos Eesti Loodusmuuseumiga) 2017.-2021. aastal

projekti EstBatLIFE ehk "Tiigilendlase elupaikade parandamine Eestis". Selle peamiseks

ülesandeks oli rakendada meetmeid, et inimtegevus ei häiriks liialt tiigilendlaste talvitumist ja

talvitumistingimused tehiskoobastes muutuksid soodsamaks. Projekti raames kindlustati Piusal

Suures koopas üht maa-alust ühenduskäiku kokkuvarisemise eest 24 m pikkuse ja 2 m

läbimõõduga turvatruubiga. Külastuse piiramiseks rajati 1250 m 1,5 kuni 1,7 m kõrgust

keevispaneelaeda ümber 8 sissepääsuala ning paigaldati videovalve 6-13 kaameraga. Inimeste

teadlikkuse tõstmiseks valmis suur kolmekeelne infotahvel koos kaardiga külastuskeskuse juures,

lisaks 10 kolmekeelset teabesilti 8 aiaga piiratud sissepääsuala juures. Selleks, et saaks jätkuda

ebaseaduslike külastajate tuvastamise valvesüsteem, paigaldati Piusale ca 1200 m maakaablit,

millest umbes pool kulgeb maa-alustes käikudes. (Layman’s aruanne).

Projekti käigus loendati talvituvaid nahkhiiri ja vaadeldi külastuskoormust. Külastajate

loendamiseks kasutati loendurit Eco-Pilot koos loendurmattidega. Sellest annab ülevaate järgmine

tabel.

Tabel 1. Projekti käigus loendatud nahkhiired ja külastuskoormus

Enne projekti tegevusi Peale projekti tegevusi

2000/2001 talvel üle 4500 nahkhiire 2019/2020 talvel ~3499 nahkhiirt

2017/2018 talvel 3109 nahkhiirt 2020/2021 talvel ~3355 nahkhiirt

2018/2019 talvel 3004 nahkhiirt

tiigilendlasi 2017/2018 talvel 722 isendit tiigilendlasi 2019/2020 talvel ~671 isendit

tiigilendlasi 2018/2019 talvel 593 isendit tiigilendlasi 2020/2021 talvel ~723 isendit

Külastuskoormus: 2018/2019 külastas keeluajal

koopaid 36 inimest

Külastuskoormus: 2020/2021 kui olid rajatud

piirdeaiad, külastas keeluajal koopaid vaid 1

inimene ühel korral

2019/2020 kui veel piirdeaedu polnud, aga

videovalve juba oli, külastas keeluajal koopaid

vähemalt 42 inimest kokku 21 külastusena

Kuigi projekt lõppes 2021. aastal, siis on ELF kavandanud viieks aastaks jätkutegevused. („After-

LIFE plan, 2022-2026“). Sellel perioodil ehk 2026. aastani haldab projekti käigus rajatud taristut

ELF ning seejärel antakse rajatised üle RMK-le.

1.7. Riiklik seire

Nahkhiired

Piusa koobastiku looduskaitsealal seiratakse nahkhiirte talvituskolooniat vähemalt iga viie aasta

tagant. Seiret teostatakse riikliku seire eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire

alamprogrammi nahkhiired raames. Seire eesmärgiks on nahkhiireliikide arvukuse ja

talvitumisedukuse jälgimine, samuti võimalike negatiivsete mõjurite väljaselgitamine ja

informatsiooni kogumine nende mõju vähendamiseks vajalike ennetus- ja kaitsemeetmete

väljatöötamiseks. Nahkhiirte seires on hinnatavateks parameetriteks liigiline koosseis, liikide arv

ja loomade arvukus liikide kaupa. Piusa koobastikus teostatakse nahkhiirte kesktalvist loendust

talvituspaikades.

EstBatLIFE projekti tulemusel rõhutab ELF nahkhiirte seirega jätkamise vajalikkust kõigis

koobastes vähemalt iga viie aasta tagant. Vajalik on loendada talvituvad nahkhiired ja määrata iga

isendi liik. Seire tulemusena peab olema selge, mitu isendit millisest liigist nahkhiiri igas koopas

eraldi talvitus. Seejuures tuleb eraldi välja tuua mitu isendit leiti surnult ja millised olid igas koopas

keskkonnatingimused (temperatuur, õhuniiskus, tuuletõmbus ja muud talvitumist mõjutavad

tegurid). Eraldi välja tuua tiigilendlaste talvituvate asurkondade arvukus koobaste kaupa ja kogu

koobastiku peale kokku ning võrdlus eelnevate aastatega (trend graafikul). („After-LIFE plan,

2022-2026“).

Nahkhiirte seire käigus on vajalik üle vaadata ka truubitoru olukord Suures koopas. Lisaks seirata

ja kaardistada kõigis koobastes värsked varingud ja väljaspool koopaid uued langatused või

sellised kohad, kus suletud avad on uuesti avanenud (või kellegi poolt avatud). Kõige olulisem on

kaardistada kohad, mis jäävad EstBatLIFE projekti raames rajatud piirdeaedadest väljapoole ja on

kasutatavad koobastesse sisenemiseks. („After-LIFE plan, 2022-2026“).

Soontaimed

Kaitsealal ja selle vahetus läheduses teostatakse kaitsealuste soontaimede liigiseiret. Tegu on

seisundiseirega, mille eesmärk on anda ülevaade kaitstavate taimeliikide ja nende leiukohtade

olukorrast. Viimane seire toimus 2022. aastal. Oluline on seirega jätkata, nii saame infot liikide

seisundi muutuste kohta ja teadmisi paremaks kaitse planeerimiseks.

1.8. Inventuuride vajadus

Vajalik on kaitsealuste taimeliikide kaitsealapõhise inventuuri läbiviimine, mille sisuks on

kuivale kasvukohale omaste taimede leiukohtade kaardistamine

ja liigihooldustööde vajaduste välja selgitamine. Ühtlasi on inventuuri eesmärk välja selgitada,

millised kaitstavad liigid peaksid olema Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärgiks.

Kaaluda inventuuri tegemist kogu loodusala põhiselt (sh Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa

harivesiliku püsielupaik, vt ka punkti 2.1.4). Nii saab tervikliku ülevaate loodusala väärtuste

seisundist.

2. VÄÄRTUSED

Järgnevalt on sõnastatud kaitseala peamised kaitseväärtused ja nendega seotud kaitse-eesmärgid.

Samuti käsitleb peatükk erinevate kaitse-eesmärkide saavutamist mõjutavaid tegureid ja

eesmärkide saavutamiseks vajalikke tegevusi.

2.1. Koopad kui nahkhiirte talvituspaigad

KE – jah, LoA – ei, LoD – ei

Mitmed nahkhiireliigid elavad Eestis aastaringselt ja ühtlasi ka talvituvad siin. Nahkhiirte

talvituspaikadeks on Eestis reeglina inimtekkelised maa-alused ruumid, mis on külma eest

suhteliselt hästi kaitstud ning kus on stabiilne ja niiske mikrokliima. Piusa koopad pakuvad

nahkhiirtele häid talvitumistingimusi. Koobaste suuruse ja erineva kuju tõttu leiavad siin

talvitumiskoha ka nõudlikumad liigid. Piusa koobastes on loendatud maksimaalselt 3700 talvituvat

nahkhiirt.

Talveperioodil nahkhiired enamasti ei toitu. Siis kogunevad nad talvituspaika, kus nad talvituvad

kehasse kogutud varurasva arvel, mida tuleb kasutada väga säästlikult. 6-7 kuud kestev talveuni

(koos vahepealsete lühiajaliste ärkamiste ja asukohavahetustega) nõuab umbes ühe kolmandiku

looma sügisesest kehakaalust. Ühekordne häirimisest põhjustatud talveunest ärkamine tingib

nahkhiire kehakaalu languse kuni 5% (Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduskava

2012-2021). Järelikult on liiga sage ärkamine loomale eluohtlik ning nahkhiirte sage häirimine

talvituspaigas on hukatuslik tervele talvekolooniale.

2.1.1. Nõuded nahkhiirte talvituspaigale

Nahkhiired vajavad edukaks talvitumiseks kindlaid keskkonnatingimusi. Nahkhiirte talvituspaigas

on vajalik, et temperatuur oleks vahemikus -1° kuni +10°C (tavaliselt 0°C kuni +7°C) ja

õhuniiskus 80−100%. Nende tingimuste tagamiseks on oluline, et nahkhiirte talvitumispaikades ei

esineks tuuletõmbust. (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava" (2017)).

Talvitumine kestab ilmade jahenemisest sügisel kuni ilmade soojenemiseni kevadel. See on aastati

ja liigiti erinev, kuid on enamasti vahemikus 6-7 kuud. Lühima talvitusperioodiga liik on meil

pruun-suurkõrv, kes toitub sügisel veel oktoobris ning alustab taas toitumist varakevadel märtsi

lõpus (mõnikord ka veebruaris, kui on eriti varajane kevad). Ülejäänud nahkhiireliikide kevadine

toitumine algab reeglina aprilli keskel või lõpus, olenevalt ilmadest (Piusa koobastiku

looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021).

Talvituspaikade asustamine sügisel on liigiti erinev. Lendlased ja suurkõrvad tulevad sinna

valdavalt septembris - oktoobris, hiljem väiksemal arvul. Põhja-nahkhiired, kes eelistavad

talvituda jahedamal temperatuuril (vahemikus –2 kuni +5 °C), tulevad maa-alustesse

talvituspaikadesse arvukamalt alles pärast ilmade jahenemist oktoobri lõpul või novembri algul.

Ilmade külmenedes detsembris või jaanuaris tuleb osa põhja-nahkhiiri maa-alustesse paikadesse

juurde, ilmselt külma eest vähem kaitstud varjepaikadest. Pehmetel talvedel jääb see hiliste

saabujate tulek ära – seepärast on nendel talvedel soojemates koobastes põhja-nahkhiiri tunduvalt

vähem kui karmidel talvedel (Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021).

Nahkhiired võivad vahetada talvituspaiku talve jooksul ning harilikult lahkuvad ebasobivaks

osutunud paigast – näiteks kui õhutemperatuur seal langeb alla kriitilist piiri (Piusa koobastiku

looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021). Kõik lendlaseliigid on suhteliselt külmaõrnad ja

püüavad vältida talvituspaikade vahetamist talvel.

Kevadine lahkumine talvituspaikadest algab märtsi lõpul (suurkõrval veebruaris) ning kestab kogu

aprilli vältel. Aprilli lõpuks on valdav osa nahkhiiri talvituspaikadest lahkunud, kuid mõni üksik

loom võib sinna jääda kuni mai keskpaigani, harva kauemaks (Piusa koobastiku looduskaitseala

kaitsekorralduskava 2012-2021).

2.1.2. Piusa koobastikus talvituvad nahkhiired

Piusa koobastes talvituvad kõik Eestist seni talvitumas leitud liigid, välja arvatud hõbe-nahkhiir

(Vespertilio murinus). Hõbe-nahkhiir leiti esmakordselt Eestis talvitumas alles 2010. aasta

detsembris Tallinnas. Kõik nahkhiireliigid on Eestis II kaitsekategoorias.

Põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Põhja-nahkhiir on Eestis laialt levinud väga arvukas liik, paiknedes meil oma leviku optimumalal,

olles siin domineeriv liik. Kõik teised nahkhiireliigid on meil tunduvalt vähem arvukad. Põhja-

nahkhiire arvukuseks hinnatakse kuni 200 000 isendit (Masing, 2015). Piusa koobastikus on see

liik samuti väga arvukas talvituja. 2023. aasta talvel loeti kokku 1752 põhja-nahkhiirt.

Pruun-suurkõrv (Plecotus auritus)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Pruun-suurkõrv on Eestis laialt levinud arvukas liik, hinnanguliselt esineb kuni 50 000 isendit

(Masing, 2015). Piusa koobastikus on see liik suhteliselt vähearvukas talvituja. 2023. aasta talvel

loeti neid kokku 152.

Natteri lendlane (Myotis nattereri)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Natteri lendlane on Eestis haruldane liik, kelle arvukuseks hinnatakse kuni 2000 isendit. Piusa

koobastikus on teda kohatud kahel talvel, viimati 2008. aasta talvel.

Habelendlane (Myotis mystacinus)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Habelendlane on Eestis paiguti levinud vähearvukas liik, kelle arvukuseks on kuni 2000 isendit.

Habelendlane on väga sarnane meil sagedamini leiduva tõmmulendlasega. Neid kahte liiki saab

teineteisest usaldusväärselt eristada vaid hammastiku järgi. Seepärast käsitletakse neid talvistel

loendustel ja suvistel detektorloendustel tõmmulendlasega koos liigikompleksina

tõmmu/habelendlane.

Tõmmulendlane (Myotis brandtii)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Tõmmulendlane on Eestis paiguti levinud keskmise arvukusega liik, hinnanguliselt esineb kuni

20 000 isendit. Piusa koobastikus on see liik suhteliselt väikese arvukusega talvituja. 2023. aasta

talvel oli neid kokku 220 (koos habelendlasega) talvituvat isendit.

Veelendlane (Myotis daubentonii)

KE – ei, LoA – ei, LoD - ei, LKS II kategooria

Veelendlane on Eestis laialt levinud arvukas liik, hinnanguliselt esineb kuni 40 000 isendit. Piusa

koobastikus on see liik samuti arvukas talvituja. 2023. aasta talvel loeti kokku 845 veelendlast.

Tiigilendlane (Myotis dasycneme)

KE – jah, LoA – jah, LoD - II, LKS II kategooria

Tiigilendlast peetakse Eestis paiguti levinud keskmise arvukusega liigiks, kuni 5000 isendit. Piusa

koobastikus on see liik keskmise arvukusega talvituja:

1999. aastal registreeriti 172 isendit;

2008. aastal registreeriti 417 isendit (koobas nr 1 ja nr 2);

2011. aastal registreeriti 38 isendit (koopad 3, 4, 5 ja 6);

2018. aastal registreeriti 729 isendit (kõik koopad);

2023. aasta talvel loeti neid kokku 734 (koopad 1, 2, 3, 4 ja 6).

Euroopas peetakse tiigilendlast üheks ohustatumaks nahkhiireliigiks ning Eestis elavatest

nahkhiireliikidest kuulub tiigilendlane ainsana loodusdirektiivi II lisasse, mistõttu on tema

kaitsmine Piusa koobastiku looduskaitsealal väga oluline.

Tabel 2. Piusa koobastikus 2013.; 2018. ja 2023. aastal talvitunud nahkhiirte arvukused liikide

kaupa.

liik 2013 (isendite arv) 2018 (isendite arv) 2023 (isendite arv)

põhja-nahkhiir 1043 1146 1752

suurkõrv 188 181 152

Natteri lendlane 0 0 0

tõmmulendlane/habelendlane 114 234 220

veelendlane 923 808 845

tiigilendlane 464 729 734

KOKKU 2732 3098 3703

Kaitse eesmärk1

Koopad on säilinud maksimaalses võimalikus mahus ja koobaste mikrokliima on stabiilne.

Talvituvate nahkhiirte arvukus on püsinud võimalikult stabiilsena. Arvestades, et koobas nr 1 on

talvituvate tiigilendlaste arvukuse poolest esinduslikum, kuid arvukus on aastati kõikunud (400+

isendit ja 700+). Seepärast võetakse eesmärgiks, et loodusalal püsib talvituvate tiigilendlaste

arvukus 200 isendi juures.

Mõjutegurid

Eestis on nahkhiirte kaitsel üheks suuremaks ohuteguriks talvituspaikade hävimine ja nende

kvaliteedi langus. Lisaks mõjutab talvituvaid nahkhiiri häirimine ja vähesemal määral

talvituspaikade prahistamine (Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017).

Piusa koopad on tekkinud kaevandamise tulemusel ja ajapikku nende stabiilsus paratamatult

väheneb. Aeg-ajalt toimuvad maa-alused ja maapinnani ulatuvad varingud. Koobaste püsivust

nõrgestab lagede ja kandetervikute koordumine, tervikute varieeruv kuju, samuti vähendavad

tervikute kandevõimet läbivad tektoonilised lõhed. Veel mõjutab püsivust maapinnalt alla tungiv

niiskus, mis jäätub pakasega ja paisutab savi ning savika liiva kihte. Paremas seisus on koobaste

1 Siin ja edaspidi seatakse kaitse eesmärk aastaks 2050

osad, mis on hästi profileeritud ja mille võlvid on hästi kujundatud. Mida stabiilsem on koobaste

kliima (õhu-, niikusrežiim, temperatuur), seda kauemaks ajaks nad säilivad.

Lisaks on varasemalt, enne EstBatLIFE projekti käigus piirdeaedade rajamist, olnud ka probleem

koobaste ebaseadusliku külastamisega ja nahkhiirte talvituskoloonia häirimisega. Ebaseadusliku

külastusega võib kaasneda langatuslehtris olevate avade suurendamine külastajate poolt,

koopaseinte kahjustamine, prahistamine, tuletegemine ja talvituvate nahkhiirte häirimine.

Meetmed

Nahkhiirte riiklik seire - usaldusväärne info talvituvate nahkhiire liikide ja trendide kohta;

Turvatruubi ja koobaste seisundi jooksev jälgimine nahkhiirte loenduse, tavapärase

külastuskorralduse ning järelevalve käigus. Nahkhiirte loendusel koobastes sees tähendatakse üles

silmnähtavad muutused (uued varingud, koordumised, lõhed). Külastus- ja kaitsekorralduse käigus

saab jälgida väliseid muutusi.

Kui on võimalik uusi avausi mikrokliima säilimiseks sulgeda, siis seda tehakse jooksvalt. Kui on

võimalik koopaid mingis ulatuses kindlustada / tugevdada, tehakse koostööd inseneride ja

teadlastega vastavalt tekkinud olukorrale. Rohkem ressurssi suunatakse nendesse piirkondadesse,

mis on nahkhiirte talvitumise seisukohast kõige olulisemad.

Piirdeaedade hooldus ja vajadusel parandamine. Piirdeaedade hooldus sisaldab endas kõikide

piirdeaedade läbi käimist ja seisukorra kontrollimist. Kontrollitakse kas kõik aiapaneelid, aiapostid

ja nendevahelised kinnitused on alles ja terved, kas kõik väravad on alles, terved ja töötavate ning

sulguvate lukkudega, kas hinged on korras ja lingid töötavad. Vajadusel parandatakse või

asendatakse purunenud või kadunud elemendid. Lisaks registreeritakse purunemise või kadumise

põhjused kui need on tuvastatavad.

Infotahvlite ja teabesiltide hooldus. Infotahvlite ja teabesiltide hooldusvajadust hinnatakse

jooksvalt, samadel aegadel kui piirdeaedugi. Siin on mõeldud neid tahvleid, mis on paigaldatud

EstBatLIFE projekti raames ja RMK paigaldatud hoiatussilte.

Sissepääsude elektrooniline valve. Selle andurid annavad teada kui inimesed üle aia või väravate

ronivad ja koobastesse sisenevad.

3D laserskaneerimine, et modelleerida kaevanduskäikude ohutust nahkhiirtele ja inimestele.

Modelleerimine aitab täpsemaks muuta kaevanduste püsivuse prognoosi ja planeerida tegevusi

talvituspaigas sobilike tingimuste hoidmiseks.

Muutuste paremaks kaardistamiseks on vajalik kaevanduste nr 1 ja 2 3D mõõdistamine täpse

koobastiku plaani saamiseks. Viimase 2021. aasta uuringu käigus selgus olemasoleva plaanilise

materjali ebatäpsus võrreldes tegelikkusega.

Külastusekeskuse haldamine, kui oluline lähtekoht külastajate suunamisel ja teadlikkuse

tõstmisel. Korraldatud külastus vähendab ebaseaduslikku kaevandustesse sisenemist, mis hoiab

ära nende seisundi halvenemise ja talvituvate nahkhiirte häirimise. Samuti aitab külastuskorraldus

kaasa avalikkuse teadlikkuse kasvule nahkhiirte ja teiste väärtuste kaitse vajalikkusest. Läbi

külastuskeskuse saab tutvuda näidiskoopaga ja uudishimu saab rahuldada 3D-arvutimudeli abil

jalutades virtuaalselt Muuseumikoopas.

Regulaarne järelevalve – see tõhustab väärtuste kaitset ja külastajate teadlikkust.

2.2. Harivesilik

KE – jah, LoA – jah, LoD – II ja IV, LKS II kategooria

Harivesilik (Triturus cristatus) on üks kahest Eestis esinevast vesilikuliigist. Tegemist on

sabakonnaliste (Caudata) seltsi kuuluva üle 14 cm pikkuse, kehalt sisalikku meenutava

kahepaiksega. Käesoleval ajal leidub seda vesilikuliiki peamiselt Lõuna- ja Kagu-Eesti savise

pinnasega aladel, kuid üksikuid kudemisveekogusid on teada ka Järvamaa karstialadelt ning

Pandivere kõrgustikult. Harivesiliku levila ahenemise ja arvukuse vähenemise üheks peamiseks

põhjuseks, nii meil kui mujal Euroopas, on sobivate väikeveekogude nappus. Paljud harivesiliku

kudemisveekogud on kaladega asustatud, kinni kasvanud, kuivendatud, kinni aetud või

prahistatud. Seetõttu on harivesilik Euroopa Liidus rangelt kaitstav liik, kuuludes Loodudirektiivi

II ja IV lisasse.

Harivesilik on väga tihedalt veega seotud kahepaikne, kes veedab veekogudes suurema osa

aktiivsusperioodist. Vee-elupaikadena eelistab harivesilik enamasti väikseid, puhta- ja soojaveelisi

kaladeta veekogusid. Harivesiliku maismaaelupaik jääb kudemisveekogust enamasti 50,

maksimaalselt 500 m raadiusesse. Sobivateks talvitumispaikadeks on mitmesugused

metsaelupaigad, urud, koopad, kännualused ja kivikuhilad.

Piusa koobastiku looduskaitsealal harivesiliku kudemisveekogud puuduvad, kuid sobivad

koelmud asuvad kaitseala vahetus läheduses endises klaasiliivakarjääris. Aastatel 2004-2006 rajati

ja taastati Piusa karjääris seitse harivesiliku koelmut. Harivesiliku Piusa asurkonna kaitseks on

loodud Piusa harivesiliku püsielupaik. Seega ei oma Piusa koobastiku looduskaitseala tähtsust

harivesiliku sigimistsükli seisukohalt. Küll aga omab kaitseala tähtsust harivesiliku

talvituspaigana.

Kaitse eesmärk

Arvestades harivesiliku elupaiga maksimaalse kaugusega elupaiga veekogudest, mis on kuni 500

m, siis jääb kaitsealal sellesse raadiusesse talvitumiseks sobilikku metsamaad 30 ha. Kogu

kaitseala on sihtkaitsevööndi režiimiga ja metsade säilimine 30 ha ulatuses on tagatud.

Mõjutegurid

Puuduvad.

Meede

Meetmeid ei planeerita.

2.3. Vanad loodusmetsad (*9010)

KE – jah, LoA – jah, LoD I

Loodusdirektiivi kohaselt hõlmab elupaigatüüp looduslikke vanu metsi, aga ka looduslike

häiringute aladele uuenevaid igas vanuseastmes puistuid. Looduslikud vanad metsad esindavad

vähese inimmõjuga või üldse inimmõjuta kliimakskooslusi ehk suktsessioonirea hiliseid

staadiume, mis on maastikuliselt järjepidevad.

Piusa koobastiku looduskaitsealal on vanu loodusmetsi inventeeritud 35 ha ja potentsiaalseid

elupaiku 4,2 ha. Esinduslikkusega2 B leidub 13,2 ha ning esinduslikkusega C 21,8 ha elupaiku.

Elupaikadeks on peamiselt nõmmemännikud, mis on loodulikus olekus üpris struktuurielementide

vaesed, seepärast on neis suhteliselt vähe surnud- ning lamapuitu. Loodusala eesmärgiks on kaitsta

elupaigatüüpi *9010-t kokku vähemalt 69 hektaril. Loodusalal kokku leidub 83,5 ha vanu

loodusmetsi, kuid andmed vajavad hoiuala osas täpsustamist.

Kaitse eesmärk

Looduskaitsealal säilitatakse elupaigatüüpi 13,2 ha ulatuses, elupaigatüübi seisundit parendatakse

21,8 ha ulatuses.

Mõjutegurid

Ebaseaduslik mootorsõidukitega sõitmine ja seeläbi pinnasekahjustused.

Suure külastuse korral liigne tallamine ja pinnasekahjustused.

Meetmed

Külastusekeskuse haldamine, mille läbi toimub külastajate suunamine ja kaitse-väärtuste

tutvustamine.

Matkaraja korrashoid, mis on osa suunatud liikumisest.

Keelusildid mootor- ja maastikusõidukitega liiklemisel, vajadusel piirete või suurte kivide

paigaldamine liiklemise tõkestamiseks.

Regulaarne järelevalve.

2 Siin ja edaspidi on elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne

2.4. Soontaimed

Palu-karukell (Pulsatilla patens)

KE – jah, LoA – jah, LoD – II ja IV, LKS II kategooria

Palu-karukell on valgusküllaste metsade taim. Kõige intensiivsema kasvu aeg jääb kevadesse, kui

päikesevalgust on küllaga ja valguskonkurents muude taimedega on tagasihoidlik. Sinaksvioletsed

õied avanevad aprilli lõpus või mai alguses. Taim paljuneb peaaegu eranditult seemnetega. Lõuna-

Eestis asustab Põlva- ja Võrumaa kuivi männikud ja liivaseid niite. Põhja-Eestis võib esinduslikke

kasvukohti leida Kõrvemaa küngastel ja Märjamaa ümbruse hõredates loometsades. Ajal, mil

karjatati loomi hõredates valgusküllastes metsades, kujunesid soodsad tingimused palu-karukella

suurte populatsioonide arenguks. Praegusel ajal leidub elujõulisi ja laienevaid palu-karukella

kogumikke pigem inimtekkelises keskkonnas: teede ja maanteede servades, hüljatud

kruusakarjäärides või raudteetammi nõlvadel. (Kalamees R., 2005).

EELISe liigikihid ei kajasta palu-karukella levikut Piusa koobastiku looduskaitsealal ning andmed

vajavad täpsustamist. Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga

kaitsekorralduskavas on seatud eesmärgiks tagada palu-karukellale sobilike elupaikade säilimine

2,5 hektaril, liigi arvukusega 3500 taime.

Soovituslik on läbi viia loodusala põhine inventuur, et teada saada, kus ta levib ja mis seisus on

populatsioon. Mõistlik on samaaegselt hõlmata inventuuri ka teised kaitseala ja loodusala

eesmärkideks olevad soontaimed.

Kaitse eesmärk

Andmete täpsustamine 47 ha ulatuses.

Mõjutegurid

Puuduvad.

Meetmed

Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liigile sobilik.

Aas-karukell (Pulsatilla pratensis)

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei, LKS III kategooria

Sarnaselt palu-karukellale on aas-karukell kuivade valgusrikaste kasvukohtade taim. Ta

kasvab toitainetevaesel pinnasel männikutes, liivastel nõlvadel ja loometsades, saab hakkama ka

happelisel liivmullal looniidul ja raudteetammil. Aas-karukella õied on longus ja väiksemad kui

palu-karukellal, õitsemine on hilisem: maist juunini. Kui palu-karukellal pudenevad viljad pärast

valmimist peagi laiali, siis aas-karukellal aga püsivad uhked tupsud varrel sügiseni. (Kalamees R.,

2005).

EELISe andmetel on aas-karukella kaitsealalt leitud 1995. aastal, kuid arvukust pole määratud.

Leiukohavaatlus on viimati tehtud 2021. aastal, mil taimi ei tuvastatud. Elupaik on säilinud.

Külgneval Piusa-Võmmorski hoiualal on liik tavaline ja sage.

Kaitse eesmärk

Andmete täpsustamine 47 ha ulatuses.

Mõjutegurid

Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liigile sobilik.

Meetmed

Andmete täpsustamine 47 ha ulatuses.

Roomav öövilge

KE – jah, LoD – ei, LoA – ei, LKS III kategooria

Roomav öövilge kasvab hajusalt okas- ja segametsades. See on ainus igihaljas orhidee Eestis. Taim

kasvab hõredate pisikeste kogumikena, moodustades sageli padjandeid. Varred on tõusvad,

karvased. Õitsemine toimub juulis ja augustis, õisik on 3-7 cm pikk, 15-35 õiega. Õied on valged

ja karvased (ainuke karvaseõieline orhideeliik Eestis). (Eesti Orhideekaitse Klubi, 2024).

Kaitse eesmärk

Andmete täpsustamine 47 ha ulatuses.

Mõjutegurid

Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liigile sobilik.

Meetmed

Andmete täpsustamine 47 ha ulatuses.

EELISe andmetel kattub osaliselt Piusa koobastiku looduskaitsealaga II kaitsekategooria liiv-

esparseti (Onobrychis arenaria) kasvukoht. Liik tuvastati kaitsealal 2018. aastal, vaatlusandmete

järgi kasvab elupaigas kümmekond taime ja elupaik on heas seisus. Liigi levikut võib mõjutada

kasvukoha kinnikasvamine ning võimalusel tuleks seda vältida. III kaitsekategooria taimeliikidest

on kaitsealal levinud karukold (Lycopodium clavatum). Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liikidele

sobilik.

3. KÜLASTUSKORRALDUS

Kaitseala väärtustega saab tutvuda külastuskeskuses, Muuseumikoopa vaatlusplatvormil ning

matkarajal. Kaks esimest tutvustavad Piusa koobaste ajalugu ja siinseid liike. Neid haldab SA

Piusa. RMK matkarada tutvustab tüüpilist nõmmemetsakooslust ja sellele omaseid liike ning

pakub jalutamise võimalust männimetsa värskes õhus.

3.1. Keskkonnaharidus

Alates 2010. aastast tegutseb kaitsealal Piusa koobastiku külastuskeskus, kus on avatud muuseum,

seminariruum, kohvik, suveniiripood ja meisterdamistuba. Siin on võimalus: 3D-arvutimudeli abil

virtuaalselt jalutada Piusa liivakoobastes ning otsida Muuseumikoopas asuvaid altareid; tutvuda

AHHAA keskuse poolt valmistatud eksponaatidega; vaadata filme koobaste tekkeloost ja

kaitsealustest taime- ning loomaliikidest. Veel saab lähemalt tutvuda Piusa liivadega; süveneda

nahkhiirte elu-olusse; mängida põnevat koopamängu; meisterdada liivapudeleid ja liivakaarte;

kasutada seminariruume erinevate ürituste läbiviimiseks. Keskus koondab kogu kaitseala väärtuste

tutvustamise, külastuskorralduse informatsiooni jagamise ja keskkonnahariduse teemad. Keskuses

viiakse läbi ja korraldatakse erinevaid hariduslikke programme ja üritusi (õppepäevad, kinoõhtud

jpm). Kohvikus saab keha kinnitada.

Foto 1. Piusa koobastiku külastuskeskuse hoone

2007. aastal viidi Muuseumikoopas läbi kindlustustööd, mille käigus suleti lahtised koopaavad

(väljaarvatud suur langatuslehter Muuseumikoopa kohal) ja rajati Muuseumikoopa ette kinnine

vaateplatvorm, millelt on võimalik koobast vaadelda. Koopasse on võimalik siseneda giidi saatel.

Kindlustustööde eesmärgiks oli Muuseumikoopa niiskus- ja temperatuurirežiimi ühtlustamine ja

selleläbi koopa seisundi halvenemise peatamine. Kinnine vaateplatvorm takistab välisõhu

pääsemist koopasse ja võimaldab külastajatel ohutult tutvuda Muuseumikoopaga. Piusa

koobastikku kuuluv Muuseumikoobas on Lõuna-Eesti üks enimkülastatavaid turismiobjekte, mida

külastab 40 000-55 000 turisti aastas. Viimasel ajal on kasvanud väljast poolt Eestit tulnute

osakaal, eriti Lätist.

Foto 2. Muuseumikoopa vaateplatvorm

Piusa koobastiku looduskaitsealal asub 1,4 km pikkune RMK matkarada. Infotahvlite abil saab

tutvuda nõmmemetsale iseloomulike liikidega. Matkarada algab ja lõpeb parklas, mis hõlbustab

rajale tulekut ja sealt lahkumist. Rahulikuks loodusevaatlusretkeks kulub umbes 40 minutit.

Järskudel nõlvadel ja langatuslehtrite servades on ohutuse tagamiseks tarad, puitpiirded ja

hoiatussildid.

Visioon

Piusa koobastiku looduskaitseala väärtused on säilinud soodsas seisundis. Külastuskoormus ei

kahjusta ala kaitseväärtusi ning külastajad on teadlikud alal kehtivatest piirangutest ja järgivad

neid. Külastusobjektid on heas seisundis ja kohapeal pakutakse kvaliteetset aastaringset

keskkonnaharidust. Külastajate ohutus on tagatud.

Kaitse eesmärk

Kaitseala on tähistatud. Külastuskeskus, vaateplatvorm, matkarada ning nende juurde kuuluv

külastustaristu (infotahvlid, stendid, sild, piirded, laudtee, trepid, pingid, mänguväljak jms) on

hooldatud ja heas korras. Külastajate liikumine on suunatud, puuduvad külastuse tagajärjel

tekkinud olulised kahjud pinnasele, kooslustele ja liikidele. Mootor- ja maastikusõidukitega

liiklemine on kontrolli all.

Meetmed

Külastuskeskuse ja vaateplatvormi hoonete haldamine ja vajaduspõhine rekonstrueerimine.

Matkaraja hooldamine ja vajaduspõhine uuendamine.

Infotahvlite ja stendide vajaduspõhine hooldamine ja uuendamine.

Tõkkepuude ja liikluskorraldusvahendite paigaldamine ja hooldamine.

Ohtlike kohtade sulgemine (uued langatuslehtrid, avad) või piiritlemine, vajadusel hoiatussiltide

paigaldamine.

4. EELNEVA KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUSE

HINDAMINE

Järgnevalt on analüüsitud kaitsekorralduskava perioodi (2012-2021) tulemusi tabeli kujul.

Tabel 4. Eelneva perioodi tulemuslikkus

Kriteerium Tulemus

Riiklik seire toimub plaanipäraselt. Talvituvaid

nahkhiiri vähemalt 2000 isendit, sealhulgas

vähemalt 172 tiigilendlast. Tingimused nahkhiirte

talvitumiseks on soodsad. Kaitseala külastajad ei

riku koopaid ega häiri neis talvituvaid nahkhiiri.

Riiklik seire toimub 5 aasta tagant.

Talvituvaid nahkhiiri on rohkem kui eesmärgiks

seati. Sellest võib järeldada, et ka

talvitumistingimused on soodsad olnud.

Tänu regulaarsele järelevalvele ja valvesüsteemi

paigaldamisele on kontrolli alla saadud

ebaseaduslik koobaste külastus ja seega ka

talvituvate nahkhiirte häirimine.

Info harivesiliku talvitumise kohta koobastes. Nahkhiirte loenduse käigus on märgatud

harivesilikke koobastes talvitumas. Eraldi uuringut

pole teostatud. Et talvitumistingimused on

sarnased nahkhiirte omadega, siis võib eeldada, et

stabiilse mikrokliima püsimisel on koopad

talvitumiseks sobilikud. Harivesilikud talvituvad

ka metsades

On olemas adekvaatne info metsaelupaikade

paiknemise ja kvaliteedi kohta.

On olemas.

On olemas adekvaatne info kaitsealuste

taimeliikide esinemise ja nende elupaikade kohta.

Taimede kasvukohtade kvaliteet pole langenud.

Teadaolevaid kasvukohti on seiratud. Tuvastatud

on uus liiv-esparseti kasvukoht (2018.aastal).

Kuigivõrd täpsustusid andmed metsaelupaikade

inventuuri tulemusel, kuid kaitsealapõhine

kaitsealuste taimede inventuur on läbi viimata.

Eesmärk on täidetud osaliselt.

Kokkuvõtvalt võib öelda, et Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorraldusperiood on olnud

tulemuslik. Kõige olulisem – nahkhiirte talvituspaik on säilinud ja loendusandmete põhjal võib

järeldada, et ka tingimused on olnud soodsad. Koobaste näol on olemas talvituspaik ka harivesiliku

jaoks. Olemas on teave metsaelupaikade paiknemisest ja seisundist. Kaitsealal küll seirati

teadaolevaid kasvukohti, kuid alapõhine inventuur jäi tegemata. Siiski on püsinud kasvukohad

looduslikus olekus ning väärtused on alles, isegi kui need on kaardistamata.

5. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA

AJAKAVA

Järgnevalt on toodud Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärkide saavutamiseks vajalikud

tegevused. Kokkuvõtvalt on need näha tegevuste ja ajakava tabelis (tabel 5).

5.1. Inventuurid, seired, uuringud

5.1.1. Riiklik seire

Jätkata nahkhiirte talvituskoloonia riiklikku seiramist vähemalt viie aasta tagant. Vajalik on

loendada talvituvad nahkhiired ja määrata iga isendi liik. Seire tulemusena peab olema selge, mitu

isendit millisest liigist nahkhiiri igas koopas eraldi talvitus. Loendada ka hukkunud nahkhiired.

Vaata täpsemalt peatükki 1.6.3.

Nahkhiirte loendusel vaadata üle truubitoru olukord Suures koopas. Lisaks seirata ja kaardistada

kõigis koobastes värsked varingud.

Tegevus on vajalik punktis 2.1.2. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.2. Kaitsealuste soontaimede seire

Oluline on jätkata ka kaitsealuste soontaimede liigiseiret, et oleks ülevaade kaitse-eesmärgiks

olevate liikide arvukusest ja trendidest.

Tegevus on vajalik punktis 2.4. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.3. Taimede inventuur

Vajalik on kaitsealuste taimeliikide kaitsealapõhise inventuuri läbiviimine, mille sisuks on

kuivale kasvukohale omaste taimede leiukohtade kaardistamine

ja liigihooldustööde vajaduste välja selgitamine. Vaata täpsemalt punkti 1.6.4.

Tegevus on vajalik punktis 2.4. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.4. Koobaste seisundi seire

Aeg-ajalt toimuvad kaevandustes varingud, mis teinekord ulatuvad maapinnani. Varinguava(de)

sulgemine võib oluliselt pikendada koobaste eluiga. Nende sulgemine vähendab õhuvahetust ja

tasandab temperatuuri muutusi ning ühtlustab niiskustingimusi ja lagunemisprotsessid

aeglustuvad. Vaatamata piirdeaedadele ja keelusiltidele on inimestel huvi uute avauste kaudu

koobastesse siseneda. See on aga äärmiselt ohtlik, kuna varinguala võib suureneda, sest läheduses

asuvad kandetervikud võivad suurenenud koormuse tõttu puruneda. Seega on oluline jooksvalt

muutusi jälgida ja tekkinud avaused võimalusel sulgeda või sisenemine piirata.

2021. aasta uuringu tulemusel koostasid Tallinna Tehnikaülikooli teadlased Piusa koobastike

ohutuse seirekava. See näeb ette:

o koobastike 3D mõõdistamine pikaajaliste muutuste hindamiseks ja kaardistamiseks üks

kord aastas;

o aastaringne akustiline seire, mille eesmärk on tuvastada varingute asukoht ja toimumise

aeg;

o mootorsõidukite (ATV-de) liiklussageduse mõõtmine rajakaameratega, andmete

võrdlemine akustilise seire tulemustega;

o statsionaarsete ilmajaamade (9 tk) paigaldamine temperatuuri, õhuniiskuse ja õhu

liikumise muutuste mõõtmiseks;

o kord kvartalis määrata hoidetervikute pinna niiskusesisaldust hindamaks niiskusesisalduse

mõju tervikute stabiilsusele.

Uuringu tulemusel tõdeti, et inimeste jalutamine koobastike kohal ei mõjuta kaevanduste

stabiilsust, sest inimese poolt tekitatud koormus on marginaalne võrreldes mäerõhu poolt tekitatud

pingega. Mootorsõidukite liiklemise osas ei tuvastatud modelleerimise tulemusel pingete jaotuses

erinevusi võrreldes muu kaevandusega. Samuti ei avastatud punktipilve analüüsimisel tee all

eristuvaid varinguid.

Kaitseala valitseja on endale teadvustanud, et kaevanduste lagunemisprotsesse ei saa ära hoida ja

tuleb leppida olukorraga, et need vaikselt hääbuvad. Seepärast ei ole põhjendatud ka täiemahuline

seirekava rakendamine. See annaks küll rohkem ja täpsemat infot, kus ja millal midagi toimub,

kuid ei hoia ära edasisi varinguid. Esmalt saab koobaste seisundit vaadelda visuaalselt. Suuremad

deformatsioonid kaevanduste sees saab üles tähendada nahkhiirte loenduse käigus. Maapinnani

ulatuvad muutused saab tuvastada tavapärase külastus- ja kaitsekorralduse käigus. Jooksvalt on

võimalik õhuvahetuse vähendamiseks tekkinud varinguavad sulgeda. Nahkhiired on ka ise

indikaatorid: kui talvitumise arvukuses on märgata langustrendi, siis peab põhjusi selgitama ja

võimalikud meetmed välja töötama. Optimaalne on jätkata muutuste tuvastamist 3D

laserskaneerimise teel viie aastase sammuga. Vaata ka punkti 1.6.1.

Tegevus on vajalik punktis 2.1.2. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.5. Sissepääsude elektrooniline seire

Külastajatest lähtuvate ohtude ärahoidmiseks on mõistlik jätkata sissepääsude elektroonilise

seirega. Kõige suurem vajadus on seda teha külastuskeskuse ümbruses paiknevate avade ja nende

koobaste juures, kus talvitub kõige rohkem nahkhiiri. Sissepääsude juurde rajati LIFE projekti

jooksul püsiv kaablite kaudu toimiv elektritaristu ja paigaldati valveseadmed, mis annavad

mobiililevi võrgu kaudu teada kui keegi üle piirdeaia ronib või väravast sisse tungib. Selliselt

rajatud valvesüsteem koos selleks rajatud elektritaristuga jääb 2026. aastani ELF-i valdusesse, kes

kannab ka püsikulud. Peale projekti jätkuperioodi antakse taristu üle RMK-le.

Tegevus on vajalik punktis 2.1.2. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.6. Kaevanduste 3D mõõdistamine

Muutuste paremaks kaardistamiseks on vajalik kaevanduste nr 1 ja 2 3D mõõdistamine täpse

koobastiku plaani saamiseks. Viimase 2021. aasta uuringu käigus selgus olemasoleva plaanilise

materjali ebatäpsus võrreldes tegelikkusega.

Tegevus on vajalik punktis 2.1.2. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.1.7. Metsaelupaikade inventuur

Metsaelupaikade seisundi ja tulemuslikkuse hindamiseks on vajalik korrata inventuuri 10 aasta

tagant. Järgmine inventuur on planeeritud 2031. aastale.

Tegevus on vajalik punktis 2.3. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.2. Taristu

5.2.1. Matkaraja hooldamine ja rekonstrueerimine

Matkaraja hooldus on regulaarne (taristu korrashoid, prügikoristus, käimla korrashoid, vajadusel

teele langenud puude eemaldamine jm). Raja ning kaasneva taristu rekonstrueerimine toimub

vajaduspõhiselt.

Tegevus on vajalik ala ja selle väärtuste tutvustamiseks ning külastuse korraldamiseks.

5.2.2. Piirete ja aedade hooldamine ja rekonstrueerimine

Maa-aluste käikude sissepääsude ümber rajati EstBatLIFE projekti raames piirdeaiad, mida on

kokku kaheksas kohas 1250 m. Projektijärgsel perioodil annab ELF piirdeaedade ja väravate

valduse üle RMK-le. Kuni üleandmiseni jäävad need ELF-i valdusse, kes tegeleb seni nende

hoolduse ning remondiga. Piirdeaedu hooldatakse kahel korral aastas. Hooldada on ennekõike vaja

kevadel, aprilli lõpus või mai alguses (pärast nahkhiirte talvitumisperioodi) ja sügisel, augusti

lõpus või septembri alguses (enne nahkhiirte talvitumisperioodi). Piirdeaedade hooldus sisaldab

endas kõikide piirdeaedade läbi käimist ja seisukorra kontrollimist. Kontrollitakse kas kõik

aiapaneelid, aiapostid ja nendevahelised kinnitused on alles ja terved, kas kõik väravad on alles,

terved ja töötavate ning sulguvate lukkudega, kas hinged on korras ja lingid töötavad. Vajadusel

parandatakse või asendatakse purunenud või kadunud elemendid. Lisaks registreeritakse

purunemise või kadumise põhjused kui need on tuvastatavad. („After-LIFE plan, 2022-2026“).

Kaitsealal on ka mõned puitpiirded. Osad on neist amortiseerunud ja vajavad uuendamist. Seda

tehakse vajaduspõhiselt.

Tegevus on vajalik punktis 2.1.2. seatud eesmärkide täitmiseks.

5.2.3. Tõkkepuude ja liikluskorraldusvahendite hooldamine

Külastuskeskuse lähedale on paigaldatud tõkkepuu maastikusõidukitega liiklemise takistamiseks.

Sellega väheneb oht pinnase ja taimestiku liigseks kahjustamiseks ja tagatakse külastajate ohutus.

Maastikusõidukitega liigeldakse kaitseala sihtidel. Kohati on tekkinud roopad ja näha on puude

juuri. Kahjustatud ala võib suureneda kui hakatakse liiklemiseks paremat kohta otsima (sh

ümberpõikama). Liiklemist on võimalik takistada ka suuremate kivide paigaldamisega radade

alguspunktidesse. Olukorra halvenedes saab seda rakendada.

Tõkkepuu edasine hooldus on vajaduspõhine. Põhjendatud juhtudel võib tõkkepuid ja

liikluskorraldusvahendeid paigaldada ka teiste külastusrajatiste juurde.

Kaitsealal on ka mõned sissesõidukeelumärgid. Ka nende edasine hooldus on vajaduspõhine.

Tegevus on vajalik külastuse korraldamiseks.

5.2.4. Infotahvlite ja viitade hooldamine ja uuendamine

Tagatakse kõigi infotahvlite, stendide, viitade, teabe- ja hoiatussiltide pidev hooldamine ja

vajaduspõhine uuendamine. EstBatLIFE projekti raames paigaldati külastuskeskuse juurde suur

stend kaitseala väärtuste ja nahkhiirte tutvustamiseks ning kaheksa teabesilti sissepääsu aedadele.

Projektijärgsel perioodil annab ELF need üle RMK valdusse, kes hakkab vastutama hoolduse,

parandamise või asendamise eest. Külastuskeskuse juures on veel teinegi suur infostend kaitseala

kaardi ja külastuskorraldusliku teabega (paigaldatud Keskkonnaameti ja RMK koostööna KIK

rahastusel). Matkarada on tähistatud puidust postide ja viitadega ning loodusväärtuste

tutvustamiseks uuendati 2022. aastal infotahvlid (10 tk). Kohtades, kust on võimalik koobastesse

ebaseaduslikult siseneda, on paigaldatud sisenemist keelavad sildid. Mõnele piirdele on RMK

paigaldanud hoiatussildid. Stende, infotahvleid, teabesilte, viitasid jm hooldatakse kahel korral

aastas, samadel aegadel kui piirdeaedugi.

Tegevus on vajalik ala ja selle väärtuste tutvustamiseks ning külastuse korraldamiseks.

5.2.5. Kaitseala tähistamine ja tähiste hooldamine

Käesoleva kaitsekorralduskava koostamisel viidi läbi piiritähiste tuvastamiseks, seisukorra

hindamiseks ning puuduvate postide märkimiseks välitöö 2023. aasta aprillikuus. Kaitseala on

tähistatud seitsme keskmisesuurusega tähisega. Vajalik on välispiirile lisada juurde kuus uut

keskmist piiritähist ja kaaluda kahe tähise väljavahetamist. Uued piiripostid on vajalik panna

kohtadesse, kus neid varem ei ole olnud, aga kus need on vajalikud kaitseala olemasolust

teavitamiseks (joonis 4). Tähiste paigaldamise järgselt tuleb teostada tähiste regulaarset kontrolli

ja vajadusel hooldust või uuendamist. Seisukorda hinnatakse jooksvalt teiste tegevuste käigus ja

hooldatakse vastavalt vajadusele.

Piiritähiste kaardistamisel selgus, et kolm piiriposti vajavad hooldamist, kaks on viltu vajunud ja

ühel koordub värv. Ühe posti juurest vajab eemaldamist üks kuivanud noor mänd ja kaks noort

elusat mändi ning kõverikul kasel laasida alumisi oksi. Kahel sildil koordub värv, lähiaastatel võib

kaaluda nende väljavahetamist. Neli silti tuleb puhastada. Joonisel on näha hooldust vajavad

tähised. Tabelis 4 on kirjeldused tähiste hooldustegevused, vaata numeratsiooni jooniselt 4.

Tabel 4. Tähiste hooldamine

Tähise

number

Tegevus

1 Post on korralik. Sildi värv on natuke koordunud, kaaluda lähiaastatel väljavahetamist. Silt

vajab pesu. Tähise juurest eemaldada 1 kuivanud noor mänd ja kaks noort elusat mändi,

kõverikul kasel laasida alumisi oksi.

2 Post on viltu ja vajab toestamist. Silt vajab pesu.

3 Post on viltu ja vajab toestamist. Silt vajab pesu.

4 Posti värv koordub, muidu korralik. Sildi värv on natuke koordunud, kaaluda lähiaastatel

väljavahetamist. Silt vajab pesu.

Varasemalt on välispiirile paigaldatud ka tammelehe kujutisega väikseid tähiseid. Enam selliseid

ei paigaldata, kuna looduses liikujale on need väheinformatiivsed. Tähiste kaardistamisel jäi neid

silma neli. Muude tegevuste käigus eemaldada amortiseerunud tammelehega tähised.

Tegevus on vajalik ala ja selle väärtuste tutvustamiseks ning külastuse korraldamiseks.

Joonis 4. Piusa koobastiku looduskaitseala tähised

5.2.6. Külastuskeskuse ja vaateplatvormi hoonete haldamine ja vajaduspõhine

rekonstrueerimine

Külastuskeskuse ja Muuseumikoopa vaateplatvormi haldajaks on Võru vallale kuuluv SA Piusa.

Vajaduspõhine hooldus tagatakse kõigile külastuskeskuse hoonetele ja rajatistele.

Tegevus on vajalik ala ja selle väärtuste tutvustamiseks ning külastuse korraldamiseks.

5.3. Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamine ja kaitsekorralduskava uuendamine

Kaitse tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant ning vajadusel täiendatakse

kaitsekorralduskava. Tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja

inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Vaata täpsemalt peatükist 6.

5.4. Tegevuskava

Tegevuskava tabelisse on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on vajalikud kaitse

eesmärkide saavutamiseks. Tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

o Esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele

suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus.

o Teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele,

eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele.

o Kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele.

41

Tabel 5. Tegevuskava

Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja Priori-

teet

2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 2031 2032 2033

Inventuurid, seired, uuringud

5.1.1. Nahkhiirte talvitumine

(sh koobaste seisundi

visuaalne vaatlus)

Riiklik seire KAUR I

X

X

5.1.2. Kaitsealuste soontaimede

seire

Riiklik seire KAUR II X

X

X

5.1.3. Kuiva kasvukoha

taimede inventuur

Inventuur KeA I

X

5.1.4. Koobaste seisundi seire

(3D laserskaneerimine)

Uuring RMK II

X

X

5.1.5. Sissepääsude

elektrooniline seire

Seire ELF, RMK II X X X

5.1.6. Kaevanduste 3D

mõõdistamine

Uuring RMK II

X

5.1.7. Metsaelupaikade

inventuur

Inventuur KeA II

X

Taristu

5.2.1. Matkaraja hooldamine ja

rekonstrueerimine

Radade,

külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

RMK II X X X X X X X X X X

5.2.2. Piirete ja aedade

hooldamine ja

rekonstrueerimine

Külastuskoormuse

reguleerimine

SA Piusa,

KOV,

RMK, ELF,

KeA,

II X X X X X X X X X X

42

5.2.3. Tõkkepuude ja

liikluskorraldusvahendite

paigaldamine ja

hooldamine

Külastuskoormuse

reguleerimine

RMK II X X X

5.2.4. Infotahvlite ja viitade

hooldamine ja

uuendamine

Infotahvlite

hooldamine

KeA,

RMK, ELF

II X X X X X X X X X X

5.2.5. Kaitseala tähistamine ja

tähiste hooldamine

Infotahvlite

likvideerimine

RMK II X X X X X X X X X X

5.2.6. Külastuskeskuse ja

vaateplatvormi hoonete

haldamine ja

vajaduspõhine

rekonstrueerimine

Radade,

külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine

SA Piusa,

KOV

II X X X X X X X X X X

Kavad, eeskirjad

5.3. Tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskavad KeA I

X

5.3. Kaitsekorralduskava

andmete üle vaatamine ja

vajadusel uuendamine

Tegevuskavad KeA I

X

43

6. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on perioodiliselt teostatud seired ja

inventuurid ning kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Kaitsekorralduskava

perioodi lõpus hinnatakse tulemuste põhjal kaitsekorralduskava edukust. Kui kriteerium on

täidetud, siis võibki tulemusega rahule jääda.

Käesoleva kaitsekorralduskava täitmise analüüs tehakse 2034. aastal. Kaitsekorralduskava

täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas. Tulemuslikkuse

hindamiseks võetakse aluseks alljärgneva tabeli näitajad.

Tabel 6. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduslike tegevuste tulemuslikkuse hinnangu

ülesehitus ja näitajad.

Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

2.1.

Koopad kui

nahkhiirte

talvituspaigad

Talvituvate

nahkhiirte arv

(saadakse

riikliku seire

käigus).

Riiklik seire toimub

plaanipäraselt.

Talvituvaid nahkhiiri

vähemalt 2000 isendit,

sealhulgas vähemalt

200 tiigilendlast.

Talvituspaik on säilinud ja

soodsa mikrokliimaga,

talvituvate nahkhiirte arvukus

on stabiilne.

Hinnatakse

seire alusel

2.2.

Harivesilik Kaitsealal 30 ha

metsa säilimine.

Kaardianalüüsi

tulemusel pole metsa

pindala vähenenud.

Kaitsealal on säilinud 30 ha

metsa talvitumiseks.

Kaardianalüüs

2.3.

Vanad

loodusmetsad

(*9010)

Metsaelupaikade

(*9010) seisund

Elupaiga esindus-

likkused tõusevad: A ja

B esinduslikkusega

metsi on enam kui kava

koostamise ajal ehk

rohkem kui 13,2 ha

ning elupaikade

kogupindala pole

vähenenud alla 35 ha.

On olemas adekvaatne info

metsaelupaikade paiknemise ja

kvaliteedi kohta. Metsade

looduslikkus suureneb.

Hinnatakse

inventuuri

alusel

2.4.

Kaitsealused

soontaimed ja

nende

kasvukohad

Adekvaatsete

andmete

olemasolu

Andmed kaitsealuste

taimeliikide esinemise

kohta on puudulikud,

kasvupaikade kvaliteet

on teadmata.

On olemas adekvaatne info

kaitsealuste taimeliikide

esinemise ja nende elupaikade

kohta. Taimede kasvukohtade

kvaliteet pole langenud.

Vajadusel rakendatakse

meetmeid koosluste seisundi

parandamiseks.

Hinnatakse

inventuuri

alusel

44

KASUTATUD KIRJANDUS

1. Eesti Orhideekaitse Klubi. Kasutamise kuupäev: 15.01.2024, allikas:

https://orhidee.ee/liigid/goodyera-repens/

2. Kalamees, R., 2005. Palu-karukell. Eesti Loodus 2005/4.

3. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava, 2017. Keskkonnaamet ja

Keskkonnaagentuur

4. Masing, M., 2015. Eesti nahkhiired: uurimine ja uurijad, liikide kirjeldused ja

määramistunnused, elupaigad ja eluviis, levik, ohutegurid ja kaitseabinõud. Tallinn: Ilotrükk.

5. Piusa-Võmmorski hoiuala ja Piusa harivesiliku püsielupaiga kaitsekorralduskava 2016-2025.

MTÜ Loodusõpe

6. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitsekorralduskava 2012-2021. MTÜ Loodusõpe

7. Piusa koobastiku ohutuse hindamise uuringuaruanne, 2021. Tallinna Tehnikaülikool

8. Piusa koobastiku seisukorra hindamine, 2010. Tallinna Tehnikaülikooli Mäeinstituut

Andmebaasid, kaardid ja veebilehed:

1. Eestimaa Looduse Fond (ELF), külastatud korduvalt erinevatel

kuupäevadel: https://elfond.ee/

2. Eesti looduse infosüsteem (EELIS), külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

www.eelis.ee

3. Keskkonnaseire, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

4. Maa-ameti kaardirakendused, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

https://geoportaal.maaamet.ee/

5. Natura standardandmebaas, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

https://natura2000.eea.europa.eu/

6. Piusa koobaste külastuskeskus, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

https://piusa.ee/

45

7. Riigi Teataja, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel:

https://www.riigiteataja.ee/index.html

8. RMK, külastatud korduvalt erinevatel kuupäevadel: https://www.rmk.ee/et

46

LISAD

47

LISA 1. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskiri

Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eeskiri

Vastu võetud 23.07.2009 nr 130

RT I 2009, 42, 281

jõustumine 07.08.2009

Määrus kehtestatakse «Looduskaitseseaduse» § 10 lõike 1 alusel.

1. peatükk

ÜLDSÄTTED

§ 1. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärk

(1) Piusa koobastiku looduskaitseala2 (edaspidi kaitseala) kaitse-eesmärk on kaitsta:

1) Piusa koobastikku (allmaakaeveõõsi) ja nahkhiirte talvituskolooniat;

2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja

taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) I lisas nimetatud elupaigatüüpi – vanu

loodusmetsi (*9010)3;

3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II ja IV lisas nimetatud liike, mis on ühtlasi II kategooria

kaitsealused liigid;

4) III kategooria kaitsealuseid taimeliike. Need on aas-karukell (Pulsatilla pratensis) ja roomav

öövilge (Goodyera repens).

(2) Kaitseala maa-ala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise

astmele Piusa koobastiku sihtkaitsevööndisse.

(3) Kaitsealal kehtivad «Looduskaitseseaduses» sätestatud piirangud käesolevas määruses

ettenähtud erisustega.

§ 2. Kaitseala asukoht

(1) Kaitseala asub Põlva maakonnas Orava vallas Piusa külas.

(2) Kaitseala välispiir ja vööndi piir on esitatud kaardil määruse lisas4.

§ 3. Kaitseala valitseja

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet.

48

2. peatükk

KAITSEALA KAITSEKORD

§ 4. Lubatud tegevus

(1) Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi ning pidada

jahti kogu kaitsealal. Allmaakaeveõõntes on lubatud viibida ainult kaitseala valitseja nõusolekul,

välja arvatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud

tegevusel ning kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel. Allmaakaeveõõnte

vaatlemiseks mõeldud vaateplatvormil on viibimine lubatud.

(2) Füüsilise isiku või eraõigusliku juriidilise isiku omandis oleval kinnisasjal viibimine on

lubatud,

arvestades «Asjaõigusseaduses» ja «Looduskaitseseaduses» sätestatut.

(3) Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine on lubatud

kaitseala valitseja nõusolekul. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga

sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel, kaitseala

valitsemisega ja kaitse korraldamisega seotud tegevusel, käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud

tegevusel ja kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel.

(4) Kaitsealal on lubatud kuni 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud

kohas. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistatud kohas ja

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas on lubatud üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul.

(5) Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud:

1) kaitsealuste liikide elutingimuste säilitamiseks vajalik tegevus;

2) metsakoosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures kaitseala valitsejal on

õigus esitada nõudmisi raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja väljaveo ning puistu

koosseisu ja täiuse suhtes;

3) uute tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste

hooldustööd;

4) allmaakaeveõõnte hooldustööd.

§ 5. Keelatud tegevus

49

(1) Kaitsealal on keelatud:

1) majandustegevus;

2) loodusvarade kasutamine;

3) telkimine ja lõkke tegemine, välja arvatud lõkke tegemine metsakoosluse kujundamisel

kaitseala valitseja nõusolekul.

(2) Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud:

1) muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet;

2) koostada maakorralduskava ja teha maakorraldustoiminguid;

3) kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;

4) anda nõusolekut väikeehitise ehitamiseks;

5) anda projekteerimistingimusi;

6) anda ehitusluba;

7) rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda

veeerikasutusluba või ehitusluba või nõusolekut väikeehitiste ehitamiseks.

§ 6. Tegevuse kooskõlastamine

(1) Kaitseala valitseja ei kooskõlasta tegevust, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajab kaitseala

valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

(2) Kui tegevust ei ole kaitseala valitsejaga kooskõlastatud või tegevuses ei arvestatud kaitseala

valitseja kirjalikult seatud tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitseala kaitseeesmärgi

saavutamist või seisundit, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt

«Haldusmenetluse seadusele» õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse suhtes.

(3) Keskkonnaministeeriumil või Keskkonnaametil on keskkonnamõju hindamise

järelevalvajana õigus määrata kaitseala kaitseks keskkonnanõudeid, kui kavandatav tegevus võib

kahjustada kaitseala kaitse-eesmärgi saavutamist või seisundit.

3. peatükk

RAKENDUSSÄTE

§ 7. [käesolevast tekstist välja jäetud].

1Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50; C 241, 29.08.1994, lk 175; L 305, 8.11.1997, lk

42–65; L 236, 23.09.2003, lk 667–702; L 284, 31.10.2003, lk 1–53). 2 Piusa koobastiku looduskaitseala on moodustatud Põlva Rajooni RSN Täitevkomitee 30.

septembri 1981. a otsusega nr 180 «Looduskaitse objektide kohta Põlva rajoonis» looduskaitse

alla võetud maastiku üksikelemendi baasil, mida laiendati Põlva Maavalitsuse 15. jaanuari 1992.

50

a määrusega nr 16 «Piusa liivakoobaste kaitseala laiendamine». Tulenevalt Vabariigi Valitsuse

5. augusti 2004. a korralduse nr 615-k «Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku

alade nimekiri» lisa 1 punkti 2 alapunktist 314 hõlmab kaitseala Piusa-Võmmorski loodusala,

kus tegevuse kavandamisel tuleb hinnata selle mõju loodusala kaitse-eesmärkidele, arvestades

Natura 2000 võrgustiku alade suhtes kehtivaid erisusi. 3 Sulgudes on kaitstava elupaigatüübi koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I

lisale. Tärniga (*) on tähistatud esmatähtsad elupaigatüübid. 4 Piusa koobastiku looduskaitseala välispiir on märgitud määruse lisas esitatud kaardil Eesti

põhikaardi (mõõtkava 1:10 000) alusel, kasutades maakatastri andmeid seisuga september 2007.

Ala kaardiga saab tutvuda Keskkonnaametis, Keskkonnaministeeriumis, keskkonnaregistris ning

maainfosüsteemis (www.maaamet.ee).

[RT I 2010, 13, 70- JÕUST. 01.04.2010]

Lisa 2. Piusa koobastiku looduskaitseala kaitse-eesmärkide ja väärtuste koondtabel

Jrk Väärtus Kaitse-eesmärk Ohutegur Meede Oodatud tulemus

Elustik

2.1. Piusa koobastikus

talvituvad nahkhiired

Talvituvate nahkhiirte

stabiilne arvukus,

tiigilendlaste osas on

eesmärgiks 200 isendi

talvitumine.

Talvituspaikade hävimine ja

nende kvaliteedi langus.

1) Nahkhiirte riiklik seire - usaldusväärne info

talvituvate nahkhiire liikide ja trendide kohta,

langustrendi korral peab põhjusi selgitama ja

võimalikud meetmed välja töötama.

2) Koobaste seisundi visuaalne seire ja 3D

laserskaneerimine.

Talvituspaik on säilinud

ja soodsa

mikrokliimaga,

talvituvate nahkhiirte

arvukus on stabiilne

(stabiilsena (2000-5000

isendit), sealhulgas

tiigilendlase talvituvate

isendite arv on 200

isendi ringis).

Kaitseala külastajad on

kultuursed ja ei

kahjusta tahtlikult

kaitseväärtusi.

Talvituvate nahkhiirte häirimine. 1) Piirdeaedade hooldus ja vajadusel

parandamine

2) Sissepääsude elektrooniline valve

3) Infotahvlite ja teabesiltide hooldus

Nahkhiirte seirel ja koobaste

seisundi visuaalsel hindamisel

olemasoleva plaanilise materjali

ebatäpsus võrreldes

tegelikkusega.

Kaevanduste nr 1 ja 2 3D mõõdistamine

Külastajate teadmatusest tulenev

oht.

1) Külastusekeskuse haldamine, kui oluline

lähtekoht külastajate suunamisel ja

teadlikkuse tõstmisel.

2) Regulaarne järelevalve – see tõhustab

väärtuste kaitset ja külastajate teadlikkust.

52

2.2. Harivesilik Kaitsealal on 30 ha

talvitumiseks sobilikku

metsa.

Puudub. Ei planeerita, kuna tegu sihtkaitsevööndiga. Kaitsealal on 30 ha

talvitumiseks sobilikku

metsa.

2.4. Roomav öövilge Liigi esinemine kaitsealal,

kasvukoha soodne seisund.

Kasvab kuivades (ja

rabastuvates) okas- ja

segametsades. Ohustab

metsamajandus, eelkõige

lageraied.

Jätkub sihtkaitsevööndi režiim ja

metsamajandus on välistatud.

Teada on liigi

kasvukoht ja see on

soodsas seisundis.

2.4. Aas-karukell Tuvastada liigi esinemine

kaitsealal, liigi esinemisel

tagada kasvukoha soodne

seisund.

Puudub. Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liigile

sobilik.

Teada on liigi

kasvukoht ja see on

soodsas seisundis.

2.4. Palu-karukell Tuvastada liigi esinemine

kaitsealal, liigi esinemisel

tagada kasvukoha soodne

seisund.

Puudub. Kehtiv sihtkaitsevööndi režiim on liigile

sobilik.

Teada on liigi

kasvukoht ja see on

soodsas seisundis.

2.4. Liiv-esparsett Liigi esinemine kaitsealal,

kasvukoha soodne seisund.

Kasvab hõredates

männimetsades, seljandikel,

liivasel pinnal. Ohuks on

kinnikasvamine, tallamine,

karjääride rajamine.

Olemasolevate populatsioonide ja nende

kasvukohtade säilitamine. Kasvukohtades

tuleb vältida kinnikasvamist.

Elupaik on heas seisus

ning esineb vähemalt

kümmekond taime.

2.4. Karukold Liigi esinemine kaitsealal,

kasvukoha soodne seisund.

Kasvab kuivades valgusrikastes

männi- ja segametsades. Ohustab

metsamajanduslik tegevus

(lageraie).

Jätkub sihtkaitsevööndi režiim ja

metsamajandus on välistatud.

Teada on liigi

kasvukoht ja see on

soodsas seisundis.

53

Kooslused

2.3. Vanad loodusmetsad

(*9010)

Kaitsealal vastab 35 ha

esinduslikkusele A-C. 4,2 ha

kujuneb elupaigaks

loodusliku arengu tulemusel.

Pinnasekahjustused

ebaseadusliku mootorsõidukitega

sõitmise ja külastuskoormusest

tuleneva liigse tallamise tõttu.

1) Külastusekeskuse haldamine, mille läbi

toimub külastajate suunamine ja kaitse-

väärtuste tutvustamine.

2) Matkaraja korrashoid, mis on osa suunatud

liikumisest.

3) Keelusildid mootor- ja maastikusõidukitega

liiklemisel, vajadusel piirete või suurte kivide

paigaldamine liiklemise tõkestamiseks.

4) Regulaarne järelevalve.

5) Metsaelupaikade inventuur 10 aasta tagant

seisundi ja tulemuslikkuse hindamiseks.

Kaitsealal vastab 35 ha

esinduslikkusele A-C.

4,2 ha kujuneb

elupaigaks loodusliku

arengu tulemusel.

Kaitseala külastajad on

kultuursed ja ei

kahjusta tahtlikult

kaitseväärtusi.