Jausa_LoA_kihid

K O R R A L D U S

12. aprill 2024 nr 1-3/24/196

Jausa loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1, § 5 lõigete 1 ja 2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. Kinnitan Jausa loodusala kaitsekorralduskava.

2. Asjaomastel asutustel arvestada punktis 1 nimetatud ala kaitse korraldamisel, sealhulgas

kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud kaitsekorralduskavaga.

3. Looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti kodulehel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Andres Miller

vanemspetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Jausa loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

12.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/196

1

Sisukord

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused ...................................................................................... 2

1. Ala iseloomustus ......................................................................................................................... 3

1.1. Uuritus ja seire ..................................................................................................................... 5

1.1.1. Inventuurid ja uuringud................................................................................................. 5

1.1.2. Riiklik seire ................................................................................................................... 5

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus ................................................................................. 6

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid ........................................................................................... 7

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ......................................................................... 10

3.1. Külastuskorraldus .............................................................................................................. 12

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd .................................................................................. 12

3.3. Püsielupaiga piiritähistest .................................................................................................. 12

Kasutatud andmeallikad ................................................................................................................ 13

2

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

HA - hoiuala

K-E – kaitse-eeskiri

KAUR – Keskkonnaagentuur

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

KeA – Keskkonnaamet

KKK – kaitsekorralduskava

LKS – looduskaitseseadus

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

moodustatud ala)

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitse põhimõtteid)

MO – maaomanik

PEP – püsielupaik

PLK – poollooduslik kooslus (pärandniit)

PV – piiranguvöönd

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

SDF – Natura standardandmebaas

SKV – sihtkaitsevöönd

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLK-d, sood)

3

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimetus Jausa jõe euroopa naaritsa püsielupaik (KLO3000180)

Loodusala nimi Jausa loodusala (EE0040134)

Pindala 39,4 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-

area/8953201, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/zVNAteY

Kaitsekord „Euroopa naaritsa püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/122012020013?leiaKehtiv)

Koostaja nimi Andres Miller

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava

koostamise kord

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

(https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001)

Jausa loodusala (mis üldjoontes kattub Jausa jõe euroopa naaritsa püsielupaigaga) peamine

kaitseväärtus on euroopa naarits (Mustela lutreola*), kelle soodne seisund tagatakse vooluveekogu

looduslikkuse ja elurikkuse taastumisega, ning mõned väiksed pärandniidud, mis vajavad

nõuetekohast taastamist ja hooldamist.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Jausa loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud

juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil, lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue

inventuuri andmetest.

4

Joonis 1. Jausa loodusala paiknemine Hiiu maakonnas ja kaitstavad elupaigatüübid (aluskaart: Maa-amet).

5

1.1. Uuritus ja seire

1.1.1. Inventuurid ja uuringud

Pärandniite on aastal 2000 inventeerinud Toomas Kukk ja Bert Holm ning 2002. aastal Meeli

Mesipuu ja Katrin Jürgens.

1.1.2. Riiklik seire

Riiklikult seiratakse või on seiratud euroopa naaritsat, kahepaiksete kooslusi, röövlindude

kooslusi, tolmeldajate ja päevaliblikate kooslusi ning põllumajandusmaastikke.

Euroopa naaritsat hakati Hiiumaale taasasustama 2000. aastal. Naarits on I kaitsekategooria ning

LoD lisade II ja IV liik, mida seiratakse igal aastal. Naaritsa tegevuskava (Põdra, M. ja Maran, T.

2003) järgi elas aastatel 2000–2003 Jausa jõel vähemalt üks isend üle talve. Ilmselt viidatakse

kavas 2002. aasta detsembris ja 2003. aasta märtsis-aprillis Jausa jõe ääres leitud tegevusjäldedele,

millega tuvastati ühe isaslooma olemasolu. Naaritsa tegevusjälgi leiti ka 2003. aasta novembris-

detsembris ja kastlõksuga tabati üks emasloom. Üks emasloom tabati 2005. aasta märtsis-aprillis,

2006. ja 2007. aasta märtsis-aprillis tabati isasloom, 2008. aastal emasloom, 2009. aastal isasloom,

kusjuures see isend oli looduses sündinud. 2010., 2011. ja 2012. aastal Jausa jõel naaritsat tabada

ei õnnestunud, küll märgati 2012. aastal saarma (Lutra lutra) tegevusjälgi. 2013., 2014. ja

2015. aastal tehti vaid talvist jäljeloendust, kuid naaritsa tegevusjälgi ei leitud, küll märgati 2015.

aastal saarma ja kopra (Castor fiber) tegevusjälgi. 2016. aastal jäljeloendusest loobuti ja taas

katsetati ka Jausa jõe ääres kastlõksuga ning tabati üks emasloom, lisaks märgati kopra

tegevusjälgi. 2017. aastal tabati üks noor isasloom, keda varem polnud kohatud, kobras jätkuvalt

kohal. 2018. aastal tabati üks vana emanaarits ning lisaks koprale märgati taas saarma tegevusjälgi.

2019., 2020. ja 2021. aastal tabati igal aastal üks uus isasloom, 2021. aastal märgati ka saarma

tegevusjälgi. 2022. aastal ükski naarits lõksu ei sattunud, aga naaritsa jälgi siiski leiti. Ka 2023.

aastal naaritsat ei tabatud, kuid tema tegevusjälgi leiti, nagu ka saarma omi.

Kahepaiksete koosluste seire raames seiratakse rohukonna (Rana temporaria), kes kuulub

III kaitsekategooria ja LoD lisa V liikide hulka. Üle Eesti on 60 seirejaama, millest seiratakse igal

aastal valimit, mille suurus on tavaliselt 10–20 jaama. Jausa jõgi jääb seirejaama ehk seireruutu,

mille nimi on EL91 ja mida viimati seirati aastal 2019. Kahjuks ei seiratud tookord mitte Jausa

jõge, vaid Prassi karjääri tollasel Prassi HA-l, nüüdsel Tilga LKA-l. Prassi karjääris leiti hulganisti

moonde läbinud rohukonnasid. Jausa jõe kahepaiksete kohta teavet ei ole.

Röövlindude koosluste seire toimub talvel. Jausa jõgi jääb suure, kogu Emmaste poolsaart

hõlmava seireala põhjaserva. Talvine röövlindude seire toimub iga-aastaselt ajavahemikul 10.–31.

jaanuar ühekordse loendusena (1–2 päeva ala kohta), kuid siiski ei seirata mitte kõiki seirealasid

igal aastal. Seireala, mille nimi on Emmaste 2, seirati aastal 2015. Seiraja Ülo Väli kohtas 6.–

6

7. veebruaril 3 raudkulli (Accipiter nisus), 4 hiireviud (Buteo buteo) ja 3 merikotkast (Haliaeetus

albicilla). Hiljem pole seireala Emmaste 2 enam seiratud.

Tolmeldajate ja päevaliblikate koosluste riiklik seire juhuseirealadel toimub

transektloendusmeetodil, liblikatel 6, kimalastel vähemalt 2 loendust. Tolmeldajatest seiratakse

kimalasi. Jausa jõgi jääb seireala nimega Käina (E505N403) edelaserva. Juhuseirealadel seiratakse

päevaliblikaid ja kimalasi alates aastast 2020. Juhuseirealal Käina (E505N403) seirati

päevaliblikaid ja kimalasi 2023. aastal, kuid seireala põhjapiiril Kaigutsis, Kolgas, Mäekülas,

Kogris ja Niidikülas. Tolmeldajate seire on pärast 2019. aastat ühtlustatud päevaliblikate seirega.

Eesti on jagatud 415-ks kimalastele sobivaks 10 km x 10 km kaardiruutudeks, mis on jagatud 15-

ks enam-vähem võrdseks piirkonnaks. Igal aastal seiratakse 15 kaardiruutu erinevas piirkonnas.

Põllumajandusmaastike riikliku seireala nimi oli Ühtri ja see hõlmas Jausa jõe keskjooksu.

Seireprogramm kehtis aastatel 1994–2014 ning see hõlmas maastikuelementide ja kõlvikute

kaardistamist, tolmeldajate seiret ja mullaelustiku seiret. Tolmeldajate ja mullaelustiku riiklik seire

on nüüd riikliku seireprogrammi eraldi allprogrammid.

1.1.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Teadmata on Jausa LoA metsade (18 ha) vastavus LoD elupaigatüüpidele. PLK-d (3,8 ha), mis on

ühtlasi LoA eesmärgiks, on tuvastatud ja kirjeldatud üle 20 aasta tagasi ning pole teada, kas ja

kuidas neid hooldatud on. Lisaks jääb LoA-le veel haritud ja lagedaid alasid, mis võivad olla

PLK-d. Seetõttu vajavad inventeerimist nii metsa- kui ka kõik võimalikud niidukooslused

(viimaseid on 17 ha). Peale naaritsa, saarma ja kopra ei ole infot muude liikide leidumise kohta,

kuid arvestades ala väiksust, ei ole liigiinventuurid kuigi olulised.

7

2. Kaitseväärtused ja kaitse eesmärgid

Loodusala looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu loodusdirektiivi II ja IV lisasse kantud

esmatähtis (*-ga) liik euroopa naarits (Mustela lutreola) ning I lisasse kantud kooslused. Tabelis 1

esitatakse Jausa LoA kaitseväärtused, nende seisund, kaitse eesmärk, soodsa looduskaitselise

seisundi hoidmist mõjutavad tegurid, nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad

meetmed, oodatav tulemus, märkused ja loodusala panus kaitstava elupaigatüübi üle-eestilisse

pindalasse ning võrdlus Natura standardandmebaasiga Eesti kohta.

Jausa LoA, mida siseriiklikult kaitstakse PEP-ina, eesmärk on kaitsta naaritsat ja elupaigatüüpe

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270) ning aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud

(6510). Jausa jõe euroopa naaritsa PEP-i eesmärk on kaitsta I kaitsekategooria liigi euroopa

naaritsa (Mustela lutreola) elupaika. PEP jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele SKV-ks ja PV-ks. SKV moodustub vooluveekogust ja selle

veepiirist arvestades 10 m laiusest kaldavööndist. PV moodustub ülejäänud kaldavööndi osast

PEP-is, mis ulatub veepiirist arvestades 50 m kaugusele.

Esmatähtsat elupaigatüüpi liigirikkad niidud lubjavaesel mullal on PEP-il kahel tükil kokku 3,0 ha

ning elupaigatüüpi aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud 0,7 ha. Elupaigatüübid on tuvastatud

2002. aastal Meeli Mesipuu ja Katrin Jürgensi poolt, kuid tüübi liigirikkad niidud lubjavaesel

mullal läänepoolse tüki on varem, 2000. aastal Toomas Kukk ja Bert Holmi suuremas osas

määratlenud tüübina kadastikud (5130). Hilisemate inventuuride kohta info puudub, samuti niitude

hooldamise kohta. Niidukooslused ei ole seatud siseriiklikult kaitse eesmärgiks.

8

Tabel 1. Jausa loodusala kaitseväärtuste koondtabel

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Poollooduslikud kooslused

Liigirikkad

niidud lubjavaesel

mullal (*6270)

K-E – ei

LoD – I

LoA – jah

3,0 ha /

teadmata

seisundiga

andmete

täpsustamine info puudumine inventuur 3,0 ha

täpsemad andmed

koosluse kohta

viimati inventeeritud

2002. a, esinduslikkus

määramata, PLK

hoolduse toetust pole

võetud, pärast

andmete täpsustamist

tuleb elupaik lisada

PEP-i eesmärgiks

0,1 / 0,1

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

K-E – ei

LoD – I

LoA – jah

0,7 ha /

teadmata

seisundiga

andmete

täpsustamine info puudumine inventuur 0,7 ha

täpsemad andmed

koosluse kohta

viimati inventeeritud

2002. a, esinduslikkus

määramata, PLK

hoolduse toetust pole

võetud, pärast

andmete täpsustamist

tuleb elupaik lisada

PEP-i eesmärgiks

0,0 / 0,0

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel

K-E (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitseväärtus (kaitse-eesmärk)

LoD – loodusdirektiivi lisa number

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitseväärtus 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

9

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala /

esinduslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalasse /

SDF-i (%)5

Liigid

Euroopa naarits

(Mustela

lutreola*)

LKS – I

K-E – jah

LoD – II ja IV

LoA – jah

elupaik on

asustatud

sobiv elupaik on

säilinud

veerežiimi

muutused Jausa jõe seisundi

parandamine

liik ja tema elupaik

on säilinud

meetmeid

rakendatakse euroopa

naaritsa kaitse

tegevuskava, mitte

käesoleva KKK

raames

toidupuudus

10

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide

saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis 2 on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse

prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas

ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri

kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse

hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete

ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste

säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 3. Vajalikud tegevused

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priori-

teet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1. Metsakoosluste

inventuur 18 ha inventuur KeA III 2025

2.

Elupaigatüüpide

andmete

täpsustamine

3,8 ha inventuur KeA I 2025

3. Niidukoosluste

inventuur 17 ha inventuur KeA III 2030

Hooldus, taastamine ja ohjamine

4.

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (*6270)

hooldamine

2,9 ha koosluse

hooldustöö KeA/MO II igal aastal

5.

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (*6270)

hooldamine

0,1 ha koosluse

hooldustöö RMK II igal aastal

11

Jrk Tegevuse

nimetus Maht

Tegevuse

tüüp Korraldaja

Priori-

teet Ajagraafik

6.

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (*6270)

taastamine

2,9 ha koosluse

taastamistöö KeA/MO II 2026

7.

Liigirikkad

niidud

lubjavaesel

mullal (*6270)

taastamine

0,1 ha koosluse

taastamistöö RMK II 2026

8.

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niitude (6510)

hooldamine

0,7 ha koosluse

hooldustöö KeA/MO II igal aastal

9.

Aas-rebasesaba

ja ürt-

punanupuga

niitude (6510)

taastamine

0,7 ha koosluse

taastamistöö KeA/MO II 2026

Kavad, eeskirjad

10.

Kaitsekorraldus

kava andmete

üle vaatamine ja

vajadusel

uuendamine

tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

11.

Kaitsekorraldus

kava

tulemuslikkuse

hindamine

tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

12.

Kaitsekorra ja

kaitse-

eesmärkide

muutmine

kaitsekorra

muutmine KeA I 2030

Euroopa naarits on LoD esmatähtis liik, mille head seisundit toetavad looduslikud elurikkad

vooluveekogud ja metsa varje veekogude kallastel. Pärandniidud naaritsa soodsat seisundit ei

toeta, vaid pigem võivad teda häirida, sest naarits on inimpelglik loom ja niidul on varjumise

võimalused kasinamad kui metsas. Nii selle kui ka väikese pindala tõttu on PLK-de andmete

täpsustamine, PLK-de taastamine ja hooldamine pisut madalama prioriteetsusega, kuigi tegu on

LoA eesmärgiks olevate kaitseväärtustega. Metsaelupaigatüübid ei ole Jausa LoA eesmärgiks,

kuid looduslikus seisundis vanad metsad pakuvad naaritsale häid varjumispaiku kiskjate eest.

LKS-i § 4 lõige 5 sätestab püsielupaiga tähenduse. Naaritsale sobib loetelust punktis 1 nimetatud

12

kaitsealuse looma sigimisala. Et lisaks sigimisalale kaitsta siseriiklikult ka elupaigatüüpe, nii

metsa- kui ka niidukooslusi, tuleb kaaluda PEP-i kaitsekorra muutmist mõneks muuks kaitstavaks

loodusobjektiks või PEP-i tähenduse muutmist LKS-is.

3.1. Külastuskorraldus

PEP-is inimeste külastust ei korraldata, sest euroopa naarits on inimpelglik liik.

3.2. Koosluste hooldus- ja taastamistööd

Hetkel on Salusepa HA-l hoolduses (makstakse hooldustoetust) olevaid poollooduslikke kooslusi

16,2 ha (joonis 3). Vajalik on hetkel majandamisest välja jäävate koosluste hooldusesse võtmine.

3.3. Püsielupaiga piiritähistest

LKS § 23 lõige 1 sätestab, et looduses tähistatakse vaid kaitseala, hoiuala, kaitstav looduse

üksikobjekt ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstav loodusobjekt, mitte aga püsielupaik. LKS

§ 53 lõike 2 kohaselt püsielupaiga kaitse alla võtmise otsuse avaldamisel Riigi Teatajas ei avaldata

püsielupaiga täpset asukohta ehk PEP-i kaitse-eeskirja lisaks olevat kaarti ei avaldata.

Kasutatud andmeallikad

EELIS. https://www.eelis.ee/default.aspx?state=5;572247461;est;eelisand;;&comp=o

bjresult=ala&obj_id=-1407345385

Helm, A., Kalamees, R., Kukk, T., Mesipuu, M. & Roosaluste, E. (2010). Juhend

loodusdirektiivi I lisa poollooduslike elupaigatüüpide seisundi hindamiseks.

Tartu: Pärandkoosluste Kaitse Ühing.

Keskkonnaamet. (2021). Pärandniitude tegevuskava.

Keskkonnaseire infosüsteem (KESE). https://kese.envir.ee/kese/welcome.action

Mesipuu, M. (2020). Aru- ja soostunud niitude hoolduskava. Tartu: Pärandkoosluste

Kaitse Ühing.

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Põdra, M., Maran, T. (2003). Euroopa naaritsa Mustela lutreola kaitse ja ohjamise

tegevuskava Hiiumaal (2004-2008). Kärdla-Tallinn. Hiiumaa Kaitsealade

Administratsioon ja SA Lutreola.

Riigi Teataja. Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri,

https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002?leiaKehtiv