Kubija puhkekoha rekonstrueerimisest

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Tarmo Denks

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 01.04.2024 nr 12-1/2024/2128

Meie 05.04.2024 nr 7-9/24/6568-2

Kubija puhkekoha rekonstrueerimisest

Annate teada, et kavandate amortiseerunud Kubja puhkekoha1 rekonstrueerimist Võrus Kubija

järve ääres Kubija järve katastriüksusel2 ning küsite, kas Keskkonnaameti poolt saab

Linnavalitsuse poolt väljastatud ehitusloa3 projektijärgne rekonstrueerimine kooskõlastuse?

Keskkonnaamet on oma 26.10.2022 kirjas nr 7-9/22/20461-2 andnud nõusoleku ehitusloa

väljastamisele Kubija puhkekoha rekonstrueerimiseks. Oma kirjas on Keskkonnaamet

selgitanud, et projektiga seotud ala asub valdavalt väljaspool kaitstavaid loodusobjekte, üksnes

Kubija järvele projekteeritud vaateplatvorm paikneb Kubija järve hoiualal[1] , mis on kantud ka

Natura 2000 võrgustiku alade nimekirja Kubija järve loodusalana[2] . Nii hoiuala kui loodusala

kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi –

looduslikult rohketoiteliste järvede (3150) ja II lisas nimetatud liigi – tiigilendlase (Myotis

dasycneme) elupaiga kaitse. Projektiala paikneb osaliselt ka Kubija järve[3] ja Kubija oja[4]

kalda piiranguvööndites ja ehituskeeluvööndites ja veekaitsevööndites. Looduskaitseseaduse[5]

järgi on hoiualal ehitusloa andmiseks vajalik Keskkonnameti nõusolek. Keskkonnaamet on oma

kirjas asunud seisukohale, et projekti peatükis 4.10. (lk 20) toodud keskkonnanõuded on

piisavad, Keskkonnaameti hinnangul ei ohusta kavandatud tegevus Kubija järve hoiuala kaitse-

eesmärke. Ühtlasi on kirjas juhitud tähelepanu, et Ehitustegevuse vastavust õigusaktides

sätestatud nõuetele hindab loa andja, seega looduskaitseseaduse §-s 38 sätestatud kalda

ehituskeeluvööndi nõuete järgimine ning erandite rakendamise õiguspärasuse

väljaselgitamine ja kohaldamine on kohaliku omavalitsuse pädevuses.

Looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) § 38 lõike 3 alusel on kalda ehituskeeluvööndis uute

hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sama paragrahvi lõike 4 punkti 5 järgi ei laiene

ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui juurdeehitise maht on

väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist, lõike 5 punkti 10 järgi kehtestatud

detailplaneeringuga või kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele

ning lõike 6 järgi tohib paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse

1 Ehitisregistri kood 291664792, 2 Katastritunnus 91901:014:0073 3 Loa nr 2211271/27702 [1] Registrikood KLO2000070, Vabariigi Valitsuse 08.09.2005 määrus nr 235 Hoiualade kaitse alla võtmine

Võru maakonnas [2] Registrikood RAH0000203, Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 Euroopa Komisjonile esitatav

Natura 2000 alade võrgustiku nimekiri [3] Registrikood VEE2137800 [4] Registrikood VEE1004400 [5] Looduskaitseseadus § 14 lg 1 punkt 8

2 (2)

eesmärkidega.

Esmakordse juurdeehitise erisuse (LKS § 38 lg 4 p 5) kasutamisel tuleb lähtuda olemasoleva

rekonstrueeritava ehitise ehitisregistris olevast pindalast (hetkel seda registrisse kantud pole).

Antud juhul on Keskkonnaameti hinnangul kohaldatav ka LKS § 38 lg 5 punkt 10, kuna tegu

on avalikult kasutatava objektiga. Kui kavandatav laudtee ja vaateplatvorm on käsitletav ka

paadisillana, on võimalik kaaluda ka § 38 lg 6 toodud erisust, mille kohaselt tohib lautrit ja

paadisilda rannale või kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus ranna ja kalda kaitse

eesmärkidega. Keskkonnaamet on üldjuhul seisukohal, et laudtee õõtsikul asuv osa on

käsitletav paadisilla koosseisus, kuid mineraalmaale tohib sild ehituskeeluvööndis ulatuda

minimaalselt, s.t kuni paari meetri ulatuses.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Pille Saarnits 523 3848

[email protected]