Tulemused

Harvendusraie katseala mõõtmistulemused

1993 – 2023

Metsabüroo 2024

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 2

1993. a rajas Ees Metsakorralduskeskus koostöös Soome metsakeskuse TAPIO ja Peedu mets-

konnaga harvendusraie katseala endise Peedu metskonna kvartalile 130 eraldisele 6. Eraldise

pindala metsakorraldusandmete alusel on 2,0 ha, sellele alale paiguta kolm proovitükki, millest

kahel teh erineva väljaraie kraadiga harvendusraie ja kolmandal raiet ei tehtud. Ees Metsa-

korralduskeskuse poolt koordineeris proovitükkide rajamist ja tegi ka kõik mõõtmistööd Priit

Kohava.

Peedu metskonna kvartal 130 eraldisel 6 kasvas proovitükkide rajamise ajal 57 aasta vanune I

boniteediklassi jänesekapsa-pohla kasvukohatüübi männienamusega kultuurpuistu, mis oli

piisavalt he harvendusraie tegemiseks. Eraldisel oli ka varem hooldusraieid tehtud, kuid täpse-

mad andmed millal ja kui palju puitu raiu puuduvad. Eraldisele paiguta 3 proovitükki, millel

puistu iseloom oleks võimalikult sarnane, seetõ0u pole proovitükid täpselt ühesuurused.

Proovitükid paiknevad ca 10 meetri kaugusel avatud teeservast ja proovitükkide vahel on vahe-

riba, et naaberproovitükkide raiete mõju vähendada. Proovitükkide nurgad on siiani tähistatud

puitpos dega (2008. a pos d asenda , kuna esialgsed pos d kõdunesid). Peale proovitükkide

esmast rajamist teh kõikidel proovitükkidel kordusmõõtmised iga viie aasta järel, et selgitada

välja harvendusraie mõju puistu edasisele kasvule. Aastatel 1993, 1998, 2003 ja 2008 tegi kõik

mõõtmised Priit Kohava, keda mõnedel aastatel abistas ka Ülo Viilup. Peale Priit Kohava pensio-

nile jäämist viisid aastatel 2013, 2018 ja 2023 mõõtmised läbi Johannes Anniste ja Ülo Viilup.

Kuigi mõõtmised on tehtud regulaarselt iga 5 aasta järel, pole puude kasvuperioodid täpselt

ühepikkused, sest mõõtmised ei toimunud samal kuupäeval. Kui esimestel mõõtmiskordadel

teh mõõtmised tavaliselt kesksuvel, siis viimasel kolmel hilissügisel peale vegetatsiooniperioodi

lõppu.

Kõikidel mõõtmistel on kasutatud sarnast mõõtmismetoodikat, kuid mingil määral võib mõju

avaldada kasutatud instrumen de täpsusklass. Nii näiteks aastatel 1993 – 2008 kasuta puude

rinnakõrguse läbimõõdu mõõtmiseks 2 cm astendusega mehhaanilist kluppi (8, 10, 12 jne cm),

alates 2013. a mõõtmisest aga Haglöfi elektroonilist kluppi Digitech, millega registreeri läbi-

mõõdud millimeetrites. Kui esimestel mõõtmiskordadel kasuta mudelpuude kõrguse mõõt-

miseks Suunto mehhaanilist kõrgusmõõtjat ja hiljem Haglöfi elektroonilist kõrgusmõõtjat HEC

(mõlemat juhul mõõde baaskaugus lindiga), siis alates 2013. a kasuta ultraheli kaugus-

mõõtjat/kõrgusmõõtjat Vertex IV, millega saab märksa täpsemalt mõõta ka nõlvadel ja kalletel

kasvavate puude kõrgused. Üldreeglina klupi kõik puud alates 7 cm läbimõõdust (diameetri-

aste 8), kuuse puhul eralda visuaalselt II rinne, mudelpuude kõrguseid kõrguskõvera koos-

tamiseks mõõde männi ja kuuse II rinde puhul vähemalt 15-20 puud igal proovitükil, teiste

puuliikide puhul 3-5 puul.

Kuna varasematel aastatel olid kasutusel tänasest erinevad mahutabelid teh peale 2023. a

mõõtmisi ka kõikide varasemate mõõtmisandmete ümberarvutamine Metsabüroos kasutusel

olevas takseerandmete töötlemise tarkvaras. Puistuelemendi keskmiseks diameetriks on

vastavate puude diameetrite aritmee line keskmine. Keskmine kõrgus arvuta keskmise dia-

meetri alusel kõrguskõveralt, mille arvutuskäik on toodud Vabariigi Valitsuse 09. märtsi 2023.

aasta määrusega nr. 22 kinnitatud „Kinnisasja erakorralise hindamise kord“ lisas 5. Puistu täius

ja tagavara on arvutatud Keskkonnaministri 16. jaanuari 2009. aasta määrusega nr 2 kinnitatud

„Metsa korraldamise juhendis“ toodud valemitega, kusjuures iga klupitud puu maht on arvu-

tatud üksikpuu mahuvalemiga (MKJ lisas 11) ja tulemus summeeritud. Puidusor men de

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 3

mahud on arvutatud eelpool nimetatud „Kinnisasja erakorralise hindamise korra“ lisades 5 ja 6

toodud R. Ozolinši tüvemoodustajat kasutades.

Katseala koosneb kolmest proovitükist:

- proovitükk 090, pindalaga 0,25 ha. Sellel proovitükil valis ja tähistas harvendusraiega välja-

raiutavad puud Soome metsakeskuse teadur lähtudes sellest kuidas analoogsetes männikutes

teh sel ajal harvendusraied Soomes;

- proovitükk 091, pindalaga 0,26 ha. Sellel proovitükil valis ja tähistas harvendusraiega välja-

raiutavad puud Peedu metskonna kohalik metsnik lähtudes sellest kuidas sel perioodil teh

harvendusraied metskonnas;

- proovitükk 092, pindalaga 0,19 ha. Kontrollproovitükk, kus raiet ei tehtud.

Proovitükkide asukohaskeem on esitatud alloleval 2021. aasta ortofotol (eraldiste piirid

metsaregistri kaardikihi alusel):

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 4

Proovitükkide olulised takseerandmed enne harvendusraiet olid järgmised:

Proov nr

Pind (ha)

Rin

ne Koosseis H m D cm

N

tk/ha

G

m2/ha

T

%

M

tm/ha

Surnud

tm/ha

090 0,25 1 88Mä8Ku4Ks 20,0 19,0 1152 34,7 102 337 15

2 100Ku 10,7 10,0 464 3,7 16 22

091 0,26 1 81Mä15Ku4Ks 20,0 18,1 1265 35,0 103 344 4

2 100Ku 11,3 11,0 346 3,2 14 20

092 0,19 1 87Mä11Ku2Ks 20,5 19,3 1095 35,3 102 355 3

2 98Ku2Ks 12,2 11,0 425 4,3 17 29

Kuigi proovitükkide põhilised takseernäitajad on väga sarnased, siis kontrollproovitükil on

keskmine kõrgus ja läbimõõt veidike suuremad ja see avaldab minimaalselt mõju ka tagavarale.

Nii on proovitüki 090 I ja II rinde summaarne tagavara 359 tm hektari kohta, proovitükil 091 aga

364 tm hektari kohta ja proovitükil 092 juba 384 tm hektari kohta ehk siis ca 20 tm võrra suurem

kui harvendatavatel proovitükkidel.

Proovitükkidel 090 ja 091 korralda harvendusraied Peedu metskonna poolt, kusjuures

kokkuveoteid proovitükkide sisse ei rajatud. Peale raie tegemist mõõde proovitükkidel

kasvama jäänud puud.

Proovitüki 090 peamised takseernäitajad enne ja peale raiet ning väljaraie kohta on esitatud

alljärgnevas tabelis:

Seisund Rinne Koosseis H m D

cm

N

tk/ha

G

m2/ha

T

%

M

tm/ha

Surnud

tm/ha

Enne raiet 1 88Mä8Ku4Ks 20,0 19,0 1152 34,7 102 337 15

2 100Ku 10,7 10,0 464 3,7 16 22

Peale raiet 1 90Mä4Ku6Ks 21,3 22,1 528 20,8 61 211 4

2 100Ku 9,9 9,0 308 2,1 12 12

Väljaraie 1 624 13,9 126 11

2 156 1,6 10

Sellel proovitükil (Soome raiemudel) teh väga tugev alameetodil harvendusraie, välja raiu

Kraf IV ja V kasvuklassi puid. Väljaraiutavate mändide keskmine läbimõõt (16,2 cm) on märga-

tavalt väiksem enne raiet läbimõõdust, selle tulemusena keskmine läbimõõt on peale raiet 3,2

cm võrra suurem kui enne raiet. Kuna raiejärgselt keskmine läbimõõt suureneb, siis suureneb ka

puistu keskmine kõrgus. I rinde puude arvust raiu välja 54 %, rinnaspindalade summast (G) 40

% ja kasvava metsa tagavarast 37 %. Kasvava metsa väljaraie moodustas 136 tm hektari kohta,

millele lisandus surnud puude raiest 11 tm, seega väljaraiutav puidukogus oli 147 tm hektari

kohta. Välja raiu rohkem kuuski, mille tulemusena kuuse osakaal I rinde koosseisus vähenes 50

% võrra, samas säilita rohkem kaski (Soome puude valik). II rinde puhul raiu välja mõnevõrra

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 5

jämedamaid puid, mille tulemusena II rinde keskmine kõrgus ja läbimõõt vähenesid. Samas II

rinde osakaal üldises raiemahus oli tagasihoidlik.

Antud proovitükil oli välja-

raie väga tugev. Praegu

keh va harvendusraie

norma ivi kohaselt peaks

20 meetri kõrguse män-

niku läbilõikepindalade

summa (G) peale raiet

olema vähemalt 21,2 m2

hektari kohta ehk prae-

gune norma iv ei lubaks

nii hõredaks puistut

raiuda. E0eru0avalt olgu

märgitud, et tugev harven-

dusaste õigustas end, sest

järgnevatel perioodidel on

puude looduslik suremus

(väljalangemine) väike ning I rinde läbilõikepindalade summa taastus väga kiires . Juba 10 aas-

tat peale seda harvendust ehk 2003. aastal oleks võinud teha uue harvendusraie väljaraiega 11

% I rinde tagavarast (ca 30 tm/ha) või 2008. aastal (15 aastat peale seda harvendust) uue har-

venduse väljaraiega 16 % I rinde tagavarast ehk 52 tm/ha (lisaks väljaraie II rindest). 2023. a on

aga I rinde läbilõikepindalade summa juba 12,5 m2 (34 %) kõrgem kui harvendusraie alammäär.

Proovitüki 091 peamised takseernäitajad enne ja peale raiet ning väljaraie kohta on esitatud

alljärgnevas tabelis:

Seisund Rinne Koosseis H m D

cm N tk/ha

G

m2/ha

T

%

M

tm/ha

Surnud

tm/ha

Enne raiet 1 81Mä15Ku4Ks 20,0 18,1 1265 35,0 103 344 4

2 100Ku 11,3 11,0 346 3,2 14 20

Peale raiet 1 81Mä15Ku4Ks 20,9 19,9 904 29,1 85 292

2 100Ku 10,1 10,0 219 1,7 8 9

Väljaraie 1 361 5,9 52 4

2 127 1,5 11

Sellel proovitükil (Ees raiemudel) teh mõõdukas alameetodil harvendusraie, välja raiu põhi-

liselt KraIi V kasvuklassi puid. Väljaraiutavate mändide keskmine läbimõõt (14,0 cm) on märga-

tavalt väiksem enne raiet läbimõõdust, selle tulemusena keskmine läbimõõt on peale raiet 1,8

cm võrra suurem läbimõõdust enne raiet, sest väljaraiutavate puude arv on märgatavalt väiksem

kui proovitükil 090 (Soome variant). Kuna keskmine läbimõõt raiejärgselt suureneb, siis suure-

neb ka puistu keskmine kõrgus. I rinde puude arvust raiu välja vaid 29 %, rinnaspindalade sum-

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

I rinde G 20,8 22,8 25,5 28,1 32,1 33,5 36,8

alammäär 21,8 22,5 22,6 23,4 23,8 24,0 24,3

20,0

24,0

28,0

32,0

36,0

40,0

I rinde rinnaspindalade summa ja

harvendusraie alammäär (m2/ha)

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 6

mast (G) 17 % ja kasvava metsa tagavarast 15 %. Kasvava metsa väljaraie moodustas 63 tm hek-

tari kohta, millele lisandus surnud puude raiest 4 tm, seega väljaraiutav puidukogus oli 67 tm

hektari kohta. Väljaraie toimus võrdeliselt kõikide I rinde puuliikide osas, mistõ0u puistu koos-

seis raie tulemusena ei muutunud. II rinde puhul raiu välja mõnevõrra jämedamaid puid, mille

tulemusena II rinde keskmine kõrgus ja läbimõõt vähenesid. Samas II rinde osakaal üldises

raiemahus oli tagasihoidlik.

Kuigi Ees raiemudeli

puhul raiu välja 63 tm

kasvavat metsa hektari

kohta, jäi puistu hedus

peale harvendamist olu-

liselt suuremaks kui

praegu keh v harvendus-

raie rinnaspindalade

alammäär. Raiejärgselt oli

läbilõikepindalade summa

7 m2 (26 %) hektari kohta

suurem kui alammäär,

2013. ja 2018. aastal aga

ligi 15 m2 (39 %) suurem.

Liigne hedus ja kuuse

kooreüraski kahjustus

viisid aga märgatavale

läbilõikepindalade summa vähenemisele 2023. aastaks. Tagant järgi tarkusena tuleb tõdeda, et

kindlas oleks tulnud sellises puistus teha järgmine harvendus 10-15 aasta pärast peale esimest

raiet, et parandada kasvama jäävate puude valgus- ja toitumis ngimusi ning looduslikult surev

puit mõistlikul viisil kasutusele võ0a.

Järgnevalt vaatame mõnede olulisemate puistute takseernäitajate muutumist peale

harvendusraiet ja kontrollalal 30 aastase (1993-2023) perioodi jooksul.

Puistu koosseis

Kõikidel katseala proovitükkidel on I rinde domineerivaks puuliigiks mänd moodustades kogu

vaatlusperioodi vältel vähemalt 80 % I rinde tagavarast. Kuigi tegemist on kultuurpuistuga, siis

looduslikult on koosseisu tekkinud nii kuuski kui kaski. Kuna puistus esineb märgatav kuuse II

rinne, siis mõningat mõju avaldab koosseisu kordaja muutumisele ka see kui täpselt on klup-

pimise käigus jagatud kuused I ja II rinde vahel.

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

I rinde G 29,1 31,8 34,5 35,4 38,3 38,9 36,3

alammäär 21,6 22,2 22,6 23,3 23,4 23,8 24,1

20,0

24,0

28,0

32,0

36,0

40,0

I rinde rinnaspindalade summa ja

harvendusraie alammäär (m2/ha)

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 7

Tugeva harvenduse ja

kontrollproovitüki I rinde

männi koosseisukordaja

on kogu perioodi vältel

üsna stabiilne jäädes

kontrollproovil 86 ja 90 %

vahele ning tugeva har-

venduse proovi puhul 90

ja 94 % vahele. Vaid

mõõduka harvenduse

proovi puhul on männi

koosseisukordaja väga

tugevas kõikuv ulatudes

81 % kuni 92 %-ni.

Eelkõige on see ngitud I

rinde kuuskede kahjustamisest viimastel aastatel kooreüraskite poolt, mille tulemusena suur osa

I rinde kuuskedest on 2023. aastal klupitud surnud puudena.

Märgatavalt erinev on puuliikide osakaalu muutumine kui võrrelda I ja II rinde summaarset

tagavara osakaalu. Kui

kontrollproovitüki puhul

on ka siin männipuidu

osakaal stabiilne jäädes 80

ja 84 % vahele, kuid siiski

pidevalt suurenedes, siis

tugeva harvenduse proovi-

tükil summaarne männi-

puidu osakaal pidevalt

väheneb, kuna valgus- ja

toitumis ngimuste para-

nemise tulemusena on

märgatavalt suurenenud

kuuse II rinde tagavara.

Mõõduka harvenduse

proovitükil jäi aga peale harvendamist kuusepuidu osakaal võrdlemisi kõrgeks (17,5 % kogu

kasvava metsa tagavarast), mistõ0u männipuidu osakaalu suurenemine järgnevatel aastatel on

põhiliselt kuuskede väljalangemise (kuivamise) tulemus.

I ja II rinde summaarne kuusepuidu tagavara jääb suures 10-20 % vahele. Kui tugeva harven-

duse proovitükil raiu valdav osa I rinde kuuskedest välja, siis just sellel proovitükil on kuuse-

puidu summaarne tagavara kõige rohkem suurenenud ja seda just kuuse II rinde kasvu arvel. Kui

peale harvendusraiet oli sellel proovitükil kuuse II rinde tagavara 12 tm/ha, siis 2023. a mõõt-

mise andmetel juba 81 tm/ha, kuna valgus ngimuste paranemine lõi suurepärasused eeldused

II rinde puude kasvuks.

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 90 92 93 93 91 94 93

Mõõdukas 81 82 84 87 85 86 92

Kontroll 87 86 87 88 87 89 90

75

80

85

90

95

I rinde männi koosseisukordaja (%)

muutumine

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 85 84 82 80 78 79 79

Mõõdukas 79 79 80 82 80 80 85

Kontroll 80 81 81 82 82 81 84

75

77

79

81

83

85

87

Männipuidu osakaalu (%) muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 8

Nii mõõduka harvenduse

proovitükil kui kontroll-

proovitükil püsib kuuse

osakaal tagavarast 1993. -

2018. aasta mõõtmiseni

16 – 18 % vahel, kuid

2023. a mõõtmisandmete

järgi toimus elusa kuuse-

puidu osakaalu märkimis-

väärne vähenemine koore-

üraski kahjustuse ja

loodusliku suremuse arvel.

Kasepuidu tagavara osa-

kaal jääb kõikidel proovi-

tükkidel valdavalt 2 – 5 % vahele. Kuna kaskede arv proovitükkidel on väike, siis juba mõne puu

kuivamine mõjutab oluliselt kasepuidu osakaalu kooseisus. Võib vaid märkida, et tugeva harven-

duse proovitükil säilita raie käigus enamus kaskedest (Soome raiemudel), siis just sellel proovi-

tükil toimus kasepuidu osakaalu kõige suurem vähenemine (30 aastaga 5,7 %-lt 0,9 %-ni, kuna

puistu on jõudnud vanuseni, kus kaskede elujõud väheneb ja puud kuivavad.

Keskmine läbimõõt

Keskmist läbimõõtu mõjutab nii diameetri juurdekasv kui ka looduslik puude väljalangemine. Kui

kuivavad alajäänud puud, siis keskmine läbimõõt suureneb ka selle arvel, et peenemaid puid on

lihtsalt vähem. Proovitükkide raiejärgse männipuude keskmise läbimõõdu muutumine on jälgi-

tav lisatud joonisel.

Võrdluses kasutame ainult

männipuude läbimõõdu

muutumist, kuna teiste

puuliikide osakaal on väike

(kask) või I rinde läbi-

mõõdu muutumist mõju-

tab puude üleminek II

rindest I rindesse (kuusk).

Tugeva harvenduse

proovitükil on mändide

looduslik väljalangemine

peale raiet minimaalne,

mistõ0u kogu läbimõõdu

suurenemine on toimunud juurdekasvu arvel. Läbimõõdu suurenemine on üsna ühtlane. Raie-

küpsuse läbimõõdu (männikul 28 cm) saavutas puistu sellel proovitükil 2013. a aastal ehk puistu

77 aasta vanuselt. Mõõduka harvenduse proovitüki puhul jäi raiejärgne keskmine läbimõõt

märksa väiksemaks kui tugeva harvenduse puhul, kuid läbimõõdu kasv kuni 2013. aastani on

stabiilne. Alates 2013. aastast aga läbimõõdu suurenemine mõnevõrra aeglustub, mille üheks

põhjuseks võib olla liiga he puistu, kus kõik puud konkureerivad valgusele ja toitainetele ning ei

suuda seetõ0u piisavalt kasvada, kuigi puude väljalangemine (suremus) on väiksem kui suure

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 9 11 13 16 19 19 20

Mõõdukas 18 16 16 16 17 18 12

Kontroll 18 17 17 16 17 17 14

5

7

9

11

13

15

17

19

21 Kuusepuidu osakaalu (%) muutumine

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 22,1 23,5 25,0 26,4 28,0 29,1 30,3

Mõõdukas 19,9 21,1 22,2 23,5 24,9 25,5 26,3

Kontroll 19,3 21,1 22,4 24,2 26,1 27,4 29,0

18,0

20,0

22,0

24,0

26,0

28,0

30,0

32,0

Mändide keskmise läbimõõdu (cm)

muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 9

puude arvuga kontrollproovitükil. Mändide keskmine läbimõõt pole seetõ0u saavutanud ka

küpsusläbimõõtu. Kontrollproovitüki mändide keskmine läbimõõt suureneb aga jõudsalt, sest

lisaks läbimõõdu juurdekasvule toimub ka allajäänud puude intensiivne väljalangemine.

Keskmine kõrgus

Kõige suurem keskmine kõrgus on kontrollproovitüki mändidel ja kõige madalam mõõduka väl-

jaraiega proovitükil. Oma rolli võib siin mängida ka mudelpuude valik kõrguskõvera koostami-

seks ja/või kõrguse mõõtmise täpsus. Mõnevõrra võib see olla ka ngitud konkreetse paiga

mullaviljakusest, sest juba

esimesel mõõtmisel 1993.

aasatl enne harvendus-

raiete tegemist oli kont-

rollproovitüki keskmine

kõrgus 0,5 meetri võrra

suurem kui harvendata-

vatel proovitükkidel.

Keskmise kõrguse erinevus

tugeva harvenduse proovi-

tükil ja kontrollproovitükil

on siiski väike, kuid mõõ-

duka harvenduse proovi-

tüki mändide kõrgus on

juba märgatavalt väiksem. Üheks oluliseks faktoriks on asjaolu, et sellel proovitükil on ka

keskmine läbimõõt oluliselt väiksem, mistõ0u sama läbimõõduga puud erinevatel proovi-

tükkidel võivad olla küll enam-vähem sama kõrgusega, siis tulevalt sellest, et mõõduka

harvenduse proovitükil on peenemaid puid rohkem, on ka keskmine kõrgus madalam.

Puude arv

Puude arvu puhul keskendume eelkõige männi kui enamuspuuliigi puude arvu muutumisele.

Tugeva harvendusega proovitükil mõõde peale 1993. aasta harvendusraiet 120 mändi

proovitükil ehk 480 puud hektaril. Viimasel mõõtmisel 2023. a mõõde aga proovitükil 112

puud ehk 448 puud hektari kohta. Seega vähenes 30 aasta jooksul puude arv vaid 32 võrra

hektari kohta (8 puud proovitükil)

ehk looduslik väljalangemine (sure-

mus) on prak liselt olematu.

Tundub et selline tugev harvenda-

mine õigustas end ja puude raie-

järgne suremus on madal. Seevastu

mõõduka harvenduse proovitükil

vähenes mändide arv 30 aasta

jooksul 108 puu võrra hektari kohta,

mida on 3.6 korda enam kui tugeva

harvenduse proovitükil. Suurem

suremus kajastub ka surnud puidu

mahu pidevas kasvus alates 2008.

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 21,3 22,8 23,1 25,3 26,8 27,4 29,4

Mõõdukas 20,9 22,2 23,0 25,2 25,6 26,8 27,5

Kontroll 20,5 23,2 23,8 25,0 27,1 29,1 30,4

18,0

20,0

22,0

24,0

26,0

28,0

30,0

32,0

Mändide keskmise kõrguse (m)

muutumine

1993 1998 2003 2008 2013 2018

Tugev 480 468 472 460 456 452

Mõõdukas 723 712 712 681 631 615

Kontroll 963 884 858 753 689 611

400 500 600 700 800 900

1000

Mändide puude arvu (tk/ha)

muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 10

aastast, mis viitab asjaolule, et tegeliku metsa majandamise ngimustes oleks siis vajalik olnud

kordusharvendusraie tegemine.

Kontrollproovitüki mändide arvu vähenemine on kõige suurem. 30 aasta jooksul vähenes män-

dide arv 963 puult hektari kohta 611 puuni ehk selle perioodi jooksul vähenes puude arv 352

puu võrra, mis tähendab et keskmiselt kuivas aastas 12 mändi hektari kohta, see kajastub ka

surnud puude tagavara kasvus. 2023. aastaks jõudis kontrollproovitüki mändide arv samale tase-

mele mõõduka harvenduse proovitüki mändide arvuga.

Läbilõikepindalade summa muutumine

I rinde rinnaspindala summa

Läbilõikepindalade (rinnaspindala) summa on kluppimise proovitükkide korral arvutuslik näitaja,

mis sõltub puude arvust ja keskmisest läbimõõdust. Mida suurem on puude arv või keskmine

läbimõõt, seda suurem on ka

läbilõikepindala summa.

Tugeva harvenduse proovitüki

läbilõikepindalade summa

(m2/ha kohta) suureneb

vaadeldava perioodi jooksul

järjepidevalt, kuna puude

suremus on väike ja puudel

kasvuruumi piisavalt. Seetõ0u

ka kogu puude läbimõõdu

suurenemine kandub üle

rinnaspindala kasvu. 30 aas-

tase perioodi keskmisena on

selle proovitüki rinnaspindala

kasvanud 16 m2 hektari kohta ehk keskmiselt 0,5 m2 aastas. Kuigi peale harvendusraiet oli

mõõduka harvenduse proovitüki rinnaspindala 8 m2 võrra suurem, siis 30 aasta möödudes

ületab tugeva harvenduse proovitüki rinnaspindala juba mõõduka harvenduse oma, sest

mõõduka harvenduse proovitükil on liigsest hedusest ngituna puude läbimõõdu juurdekasv

kõige tagasihoidlikum ka puude arvu suure vähenemise (suremuse) tõ0u, seda just viimase 5

aasta jooksul, kus kuuski on tabanud kooreüraski rüüste.

Kontrollproovitüki rinnaspindala suurenemine vaadeldava 30 aasta jooksul on kõige tagasihoid-

likum saavutades 2013. aastaks küll maksimumi 45,3 m2, kuid seejärel väheneb, kuna puistu liiga

suure heduse tõ0u puistu kasvujõud väheneb ja puude väljalangemine suureneb.

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 20,8 22,8 25,5 28,1 32,1 33,5 36,8

Mõõdukas 29,1 31,8 34,5 35,4 38,3 38,9 36,3

Kontroll 35,3 39,3 42,1 43,7 45,3 42,8 42,9

20,0 24,0 28,0 32,0 36,0 40,0 44,0 48,0

I rinde rinnaspindalade summa (m2/ha)

muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 11

II rinde rinnaspindala summa

II rinde moodustab põhiliselt kuusk, kuid kuna osa kuuski kuuluvad ka I rindesse, siis on kluppi-

misel puude rinde määramine keeruline. Osa kuuski kasvavad II rindest I rindesse (nn „sisse-

kasv“), samu jõuavad osad järelkasvu kuused juurdekasvu tulemusena II rindesse.

Nii tugeva harvenduse kui

mõõduka harvenduse

proovitükil jäi II rinde

rinnaspindala peale raiet

ca 2 m2 hektaril, siis tule-

nevalt I rinde väiksemast

hedusest suurenes

tugeva harvenduse proovi-

tükil II rinde rinnaspind-

alade summa väga kiires

kuni 11 m2-ni hektaril ehk

ligi 5 korda. Samas mõõ-

duka harvenduse proovi-

tüki puhul toimus II rinde

rinnaspindala suurenemine kaks korda aeglasemalt ja jõudis ligikaudu sama tasemeni kui

kontrollproovitüki vastav näitaja, mis on kogu mõõtmisperioodi jooksul sarnasel tasemel.

Kasvava metsa tagavara muutumine

Kasvava metsa tagavara võrdlemiseks on summeeritud I ja II rinde tagavara, kuna see annab

parema ülevaade tagavara muutumise dünaamikast. Tugeva harvenduse proovitüki raiejärgse

tagavara suurenemine on pidev ja kiire. 30 aastaga on tagavara suurenenud 328 tm hektari

kohta ehk keskmiselt 11 tm

hektari kohta aastas, ula-

tudes aastatel 2003-2013

isegi 14 tm-ni aastas hektari

kohta. Nii kõrge tagavara

suurenemise tagavad madal

looduslik suremus, puude

keskmise läbimõõdu suure-

nemine ja intensiivne II rinde

tagavara kasv. Kui vaadata

kasvutrendi, siis tõenäoliselt

jõuab tugeva harvenduse

proovitüki tagavara järgmise

5 aasta jooksul samale

tasemele kontrollproovitüki

tagavaraga. Mõõduka harvenduse proovitüki tagavara suurenemine on enam-vähem stabiilne

kuni aastani 2018, kuid viimase 5 aasta jooksul on toimunud hoopiski tagavara vähenemine,

eelkõige kuuse kooreüraski kahjustuse tõ0u, kuid ka mändide kuivamise tagajärjel, mis

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 2,1 4,1 6,3 8,1 9,5 11,0 10,7

Mõõdukas 1,7 2,3 2,8 4,3 4,6 5,4 5,3

Kontroll 4,3 3,9 4,4 5,2 5,3 6,7 5,5

1,0

3,0

5,0

7,0

9,0

11,0

II rinde rinnaspindalade summa

(m2/ha) muutumine

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 223 267 308 378 448 490 551

Mõõdukas 301 346 385 443 474 511 490

Kontroll 384 456 501 541 587 608 621

200 250 300 350 400 450 500 550 600 650

Kasvava metsa tagavara (tm/ha)

muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 12

eeldatavalt on ngitud kasvuruumi vähesusest. Antud proovitükil on kasvava metsa tagavara 30

aastaga suurenenud 189 tm hektari ehk keskmiselt 6,3 tm aastas hektari kohta. See näitaja on

pea kaks korda madalam kui tugeva harvendusega proovitükil.

Kontrollproovitükil on 30 aasta tagavara suurenemine 237 tm ehk keskmiselt 7,9 tm hektari

kohta aastas, kuid tagavara suurenemine on oluliselt kõrgem aastatel 1993 kuni 2013, samas kui

viimase viie aasta suurenemine on vaid 2,6 tm hektari kohta aastas.

Surnud puidu tagavara muutumine

Kõigil proovitükkidel klupi lisaks kasvavatele puudele ka surnud (kuivanud) puud, kuid kahjuks

ei mõõdetud lamapuitu. Ka ei peetud mõistlikuks proovitükkide rajamisel kõikide puude num-

merdamist, kuna puude arv oli piisavalt suur, mis oleks märgatavalt suurendanud töökoormust.

Katseala eesmärgiks oli esialgselt selgitada erinevate harvendusastmete mõju puistute edas-

pidisele arengule, mi0e niivõrd puistu üldtootlikkust. Seetõ0u pole võimalik hinnata ka kogu

looduslikku väljalangemist (suremust). Surnud puidu maht on küll kõikide mõõtmiskordade

puhul väljaarvutatud, kuid

see siiski ei iseloomusta

suremust, sest osa kuivanud

puid (eri männid) püsivad

püs üle 5 aasta, mistõ0u

osa kuivanud puid on klupi-

tud mitme kordusmõõtmise

ajal. Samas kuivanud kased

ei pruugi püs püsida

järgmise kordusmõõtmiseni.

Näiteks tugeva harvenduse

proovitükil kasvas vahetult

peale raiet 8 kaske, kuid

2023. a mõõtmise ajal vaid 3

kaske, seega on 30 aasta jooksul väljalangenud 5 kaske, kuid kõikide mõõtmiskordade peale

kokku on fikseeritud vaid 1 kuivanud kask. Järelikult ülejäänud 4 väljalangenud kaske on

esinenud lamapuudena, mida aga kahjuks ei mõõdetud.

Surnud puidu maht on kõige väiksem tugeva harvenduse proovitükil. Kui kuni 2003. a-ni oli ka

teiste proovitükkide surnud puude maht samas suurusjärgus, siis alates 2008. aastast on nii

mõõduka harvenduse kui kontrollproovitüki surnud puidu maht väga kiires kasvanud, mis vii-

tab selgelt kasvuruumi vähesusele. Eri ulatuslikult on puude suremine toimunud viimase 5

aasta jooksul. 2023. a mõõtmise järgi moodustab tugeva harvenduse proovitükil surnud puidu

tagavara 2% kasvava metsa tagavarast, mõõduka harvenduse ja kontrollproovitüki puhul aga

14 %. Seega ületab viima nimetatud proovitükkidel suhteline surnud puidu kogus 7 korda

tugeva harvenduse vastava näitaja. Surnud puidu nii kiire mahu kasv viitab selgelt harvenduse

vajadusele peale 2003. aastat.

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 4 5 5 2 9 5 12

Mõõdukas 6 7 26 24 26 67

Kontroll 3 5 7 13 29 27 84

0

20

40

60

80

100

Surnud puidu tagavara (tm/ha)

muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 13

Üldtootlikkus

Proovitükkidel olev nii kasvava metsa kui surnud puidu tagavara, samu harvenduse käigus

väljaraiutud puidu tagavara on suhteliselt täpselt teada (arvutatud) kluppimisandmete alusel,

kuid kahjuks pole täpselt mõõdetud seda puitu, mis kahe kluppimise vahel lamapuiduks muu-

tus. Mõõdetud on küll iga kord surnud metsa tagavara, kuid probleem selles, et mõned okas-

puud võivad esineda surnud puudena mitme kluppimise ajal (seisavad kuivadena püs kauem

kui 5 aastat), samas mõned kased kõdunevad väga kiires . Selleks et teada saada väljalangenud

puude mahtu (nn väljalangenud puit), arvuta iga kluppimise kasvavate ja kuivanud puude arvu

kaudu puude arvu vähenemine. Näiteks, kui 2008. a kasvas proovitükil 200 mändi ja kuivanud

mände oli 3 (kokku mõõde 203 mändi) ning 2013. a kasvas 190 mändi ja kuivanud mände oli 5

(kokku mõõde 195 mändi) siis järelikult on mändide arv 5 aasta jooksul vähenenud 8 puu võrra

(looduslik väljalangemine millest tekib lama- ja kõdupuit). Korrutades selle puude arvu surnud

puu keskmise tüvemahuga (eeldades et väljalangenud puu maht on võrdne surnud puude kesk-

mise tüvemahuga) saame-

gi loodusliku väljalange-

mise mahu 5 aastase

perioodi kohta. Korrates

sama arvutuskäiku iga

puuliigi kohta iga klup-

pimisaasta puhul lei gi

varasematel aastatel

surnud puude maht, mis

2023. aastaks on juba

lama- või kõdupuit. Arvu-

tus teh kuuse puhul I ja II

rinde kohta eraldi, kuna

erinevate rinnete puhul on

keskmised tüvemahud

väga erinevad. Kui 2023. a oli klupitud surnud puude arv suurem kui viimase 5 aasta puude arvu

vähenemine, vähenda selle vahe võrra eelmise perioodi väljalangemist, sest järelikult olid osa

puid juba varem kuivanud. Arvutuste tulemusena selgus, et tugeva harvenduse proovitükil on

varasema aastate väljalangemine 19 tm hektari kohta, mõõduka harvenduse proovitükil 33 tm

hektari kohta ja kontrollproovitükil 65 tm hektari kohta. Tuleb tunnistada, et selline väljalangeva

puidu mahu arvutamine on ilmselt ebatäpne, sest pole teada millisel aastal (kas kohe kluppimi-

sele järgneval aastal või alles 4 aasta pärast) mingi konkreetne puu kuivas ja milline oli tema

tüvemaht, sest arvutused on tehtud keskmise tüvemahu alusel. Liites kokku kogu perioodi jook-

sul väljalangenud ja 2023. a klupitud surnud puidu tagavara (suremus ehk looduslik väljalange-

mine) 30 aasta kohta kokku selgub, et tugeva harvendusraie korral see harvendusjärgselt 31 tm

hektari kohta ehk 1,1 tm aastas, mõõduka harvendusraie korral 100 tm hektari kohta ehk 3,3 tm

aastas ja kontrollproovitükil 149 tm hektari kohta ehk 5,0 tm aastas. Seega on tugeva harven-

damise järgne puude suremus märgatavalt väiksem kui kahel ülejäänud proovitükil. Kuigi tugeva

harvenduse proovitükil on väljalangevate puude arv väike, siis keskmise sureva puu tüvemaht

on suurem, sest kõik peenemad puud raiu harvenduse käigus. Ja vastupidi, kuigi kontroll-

proovitükil vähenes I rinde kasvavate puude arv hektari kohta 30 aasta jooksul 1095-lt puult 626

551 490 621

147

67

12

67 84

19

33

65

0

100

200

300

400

500

600

700

800

900

Tugev Mõõdukas Kontroll

Väljalangenud, surnud, raiutud ja kasvava

metsa tagavara (tm/ha)

Väljalangemine

Surnud mets

Raie

Kasvav mets

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 14

puuni ehk 469 puu võrra, siis välja langenud puud on väiksema tüvemahuga, kuna kuivasid just

peenemad kasvus alla jäänud puud.

Lähtudes eelpool toodud arvutusandmetest on suurima üldtoogiga kontollproovitükk, mille kas-

vava metsa (621 tm/ha), surnud metsa (84 tm/ha) ja väljalangenud puidu (65 tm/ha) mahuks on

770 tm/ha. Kuid antud proovitüki suurimaks probleemiks on suur väljalangenud ja surnud puidu

osakaal. Nii moodustab kasvava metsa tagavara 80,6 % kogu toodetud puidu mahust.

Väljalangenud puitu ja surnud metsa on kokku 149 tm/ha kohta ehk ligikaudu sama palju kui tu-

geva harvenduse proovitükil 1993. a välja raiu ja puiduna kasutusele võe .

Tugeva harvenduse proovitüki üldtootlikkus on 729 tm/ha kohta (ca 40 tm/ha kohta madalam

kui kontrolltükil, kuid juba 1993. a oli kontrolltüki tagavara enne harvendamist 25 tm võrra kõr-

gem), millest 147 tm/ha kohta moodustab 1993. a harvenduse väljaraie, 551 tm/ha aga praegu

proovitükil kasvav mets. Väljalangenud puidu ja surnud metsa maht on vaid 31 tm/ha kohta ehk

vaid 4 % üldtootlikkusest.

Väikseima üldtootlikkusega on mõõduka harvenduse proovitükk, vaid 657 tm/ha kohta. Üht

kindlat põhjust on keeruline välja tuua, kuid selle proovitüki puhul on nii kõrguse, keskmise läbi-

mõõdu kui ka I rinde rinnaspindala suurenemine tagasihoidlikum võrreldes teiste proovitükki-

dega. Puistu jäi peale 1993. a harvendamist liiga hedaks, puud konkureerisid omavahel kasvu-

ngimuste pärast ja see vähendas juurdekasvu. Kindlas oleks abiks olnud täiendav harvendus-

raie aastatel 2013-2018. Väljalangenud puidu ja surnud metsa maht on 100 tm/ha kohta ehk

15 % üldtootlikkusest.

Tüvepuidu süsiniku sisaldus

Kirjanduses leiduva teabe kohaselt on õhukuiva okaspuupuidu erikaal 0,45, see tähendab et üks

humeeter kuiva okaspuupuitu kaalub 450 kilogramm. Ligi 50 % kuivast puidust moodustab

süsinik (C). Ees Maaülikooli Metsandus- ja maaehitusins tuudi uurimistöö „Puidu heduse

muutused ja süsiniku sisaldus lagupuidus - riigispetsiifiliste väärtuste väljatöötamine, Tartu

2015“ tulemused näitasid, et kõikide uuritud puuliikide keskmine lagupuidu hedus langeb

lagunemise käigus. Mänd, kuusk ja hall lepp näitasid väikseimat puidu heduse vähenemist

lagunemise käigus, säilitades vastavalt 37%, 30% ja 36% esialgsest hedusest. Teised lehtpuu-

liigid (kask, sanglepp ja haab) näitasid suuremat heduse vähenemist lagunemise käigus, säili-

tades vastavalt 24%, 23% ja 16% alg hedusest. Sellest uuringust tulenevalt vähenda surnud

puidu hedust 37 %-ni (enamuspuuliik männi järgi) esialgsest hedusest. Nimetatud parameet-

rite alusel arvuta proovitükkidel tüvepuidus seotud süsiniku kogus tonnides. Selgus et 2023.a

sügisel oli suurim seotud süsiniku kogus kontrollproovi kasvavate ja surnud puude tüvepuidus,

kokku 146,7 tonni hektari kohta, järgneb tugeva harvenduse proovitükk 125,0 tonni hektari

kohta ja kõige vähem oli mõõduka harvenduse proovitükil 115,8 tonni hektari kohta. Siinjuures

ei ole arvestatud harvenduse käigus väljaraiutud puidus sisalduvat süsinikku, kuna põhiliselt oli

tegemist lühikese kasutuseaga puiduga, millest tänaseks on süsinik juba vabanenud. Tugeva har-

venduse proovitüki väljaraiutav puit sisaldas ca 33,1 tonni süsinikku hektari kohta ja mõõduka

harvenduse puhul 15,1 tonni süsinikku hektari kohta.

Kui aga vaadelda harvendusjärgset perioodi, siis on kõige suurema süsiniku sidumise võimega

tugeva harvenduse proovitükk. Kui kogu puistu eluea jooksul (87 aastat) on tugeva harvenduse

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 15

proovitüki kasvav ja surnud mets sidunud keskmiselt 1,4 tonni süsinikku aastas hektari kohta,

siis raiejärgse

perioodi 30 aasta

keskmisena 2,5

tonni ja viimasel

5 aastal keskmi-

sena 2,9 tonni.

Samas mõõduka

harvenduse

proovitüki süsi-

niku sidumine

viimasel 10 aasta

jooksul on mär-

gatavalt tagasi-

hoidlikum ja

viimasel 5 aastal

puistu juba emi-

teerib süsinikku, sest kahjustuste tõ0u puidutagavara vähenes. Seega on võimalik ka süsiniku

emiteerimine ilma, et metsa oleks sel konkreetsel ajaperioodil raiutud, vaid lihtsalt puitu sureb

rohkem kui juurde kasvab. Kuigi kontrollproovitükil on suurim talletatud süsiniku varu, siis varu

suurenemise kiirus on harvendusjärgsel perioodil 0,5 tonni hektari kohta aastas väiksem kui

tugeva harvenduse proovitükil. Viimase 10 aasta jooksul on aga vahe veelgi suurem küündides

viimasel 5 aastal isegi 1,4 tonnini.

Juhul kui harvendusraiete peenikese läbimõõdulist puitu on võimalik kasutada läbi puidukeemia

toodete pikaaegsete materjalide tootmiseks, siis suureneb ka märgatavalt puistute süsiniku

sidumise võime, kuna küpsete metsade raiumisel saadud jämesor mente kasutatakse juba

praegu kauakestvates toodetes, näiteks ehitusmaterjalid.

Puidu väärtuse muutumine

Puidu väärtuse leidmiseks arvuta Metsabüroos kasutatava arvu tarkvara abil kluppimis-

andmetest teoree liselt saadavad puidusor mendid (palk, peenpalk, paberipuit, kü0epuit ja

eraldi sor men deks sobimatu osa ehk jäätmed) iga puistuelemendi kohta, kusjuures surnud

puit arvesta vaid kü0e-

puiduks ja jäätmeteks.

Sor men de väärtusena

kasuta kõikide mõõt-

misaastate puhul RMK

2023. a oktoobrikuu

keskmiseid vahelaohindu

(€/tm). Kuigi reaalsed

puiduhinnad olid

varasematel aastatel

erinevad, võimaldab selline

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 14,2 17,4 20,0 25,1 30,4 33,5 38,6

Mõõdukas 18,6 22,4 25,3 30,3 32,6 35,7 35,8

Kontroll 23,7 29,7 33,2 36,7 41,0 44,4 46,7

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

Puidu väärtuse (tuh €/ha) muutumine

1,4 1,3

1,7

2,5

1,6

2,0

2,3

0,7

1,2

2,9

-0,3

1,5

-0,5

0,0

0,5

1,0

1,5

2,0

2,5

3,0

3,5

Tugev Mõõdukas Kontroll

Tüvepuidus seotud süsinik tonni/ha aastas

Kogu periood

Viimased 30 a

Viimased 10 a

Viimased 5 a

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 16

võrdlus saada parema ülevaate hinnamuutuse dünaamikast. 1993. a enne harvenduse tegemist

olid proovitükkide väärtused ligilähedaselt sarnased, tugeva harvenduse proovitükil 22,3 tuh

€/ha, mõõduka harvenduse proovitükil 22,0 tuh €/ha ja kontrollproovitükil 23,7 tuh €/ha.

Kontrollproovitüki mõningane kõrgem väärtus on eelkõige ngitud sellest, et selle proovitüki

puude keskmine läbimõõt oli suurem (sellest tuleneb suurem palgi ja peenpalgi väljatulek) ja ka

tagavara oli ca 20 tm/ha kohta kõrgem.

Tugeva harvenduse proovitükil oli väljaraiutava puidu väärtus tänaste hindade alusel 8,1 tuh

€/ha ja mõõduka harvenduse proovitükil 3,4 tuh €/ha võrra väiksem kui kontrollproovil. Kui

lisada tugeva harvenduse proovitüki raiutud puidu väärtus (8,1 tuh €/ha) 2023. a kluppimise

puidu väärtusele (38,6 tuh €/ha), saame täpselt sama tulemuse kui kontrollproovitüki puidu

väärtus (46,7 tuh €/ha). Seega antud arvutuste alusel tuleb välja, et puidu summaarne väärtus

harvenduse tulemusena ei suurenenud, kuid osa puidust sai varem kasutusule võ0a. Samas

praegu on kontrollproovitüki puidu väärtuse hulka arvutatud ka surnud puidust saadav

kü0epuit, kuid kui seda koheselt kasutusele ei võeta, siis mõne aasta pärast saab sellest lama- ja

kõdupuit ning kasvava metsa puidu väärtus väheneb mitme tuhande € võrra.

Liites mõõduka harvenduse proovitüki praegusele väärtusele (35,8 tuh €) väljaraiutud puidu

väärtuse (3,4 tuh €), on selge et summaarne väärtus 39,2 tuh € jääb kaugele maha (- 7,5 tuh €)

tugeva harvenduse ja kontrollproovitüki puidu väärtusest. Selle proovitüki puidu väärtus ei ole

viimase 5 aasta jooksul sisuliselt suurenenud, kuna kasvava metsa tagavara vähenes ja puude

läbimõõdust tulev kallimate sor men de mahu suurenemine ei suuda väärtuse vähenemist

kompenseerida.

Täiendavalt arvuta ka puidu kännuhind lahutades vahelaohindadest kompleksülestöötamis-

kulud (langetamine, laasi-

mine, järkamine, kokku-

vedu). Ülestöötamiskulude

arvutamise alusena kasu-

ta RMK vastavat hinna-

raamis kku, kus langeta-

mise hinna aluseks on

keskmine tüvemaht ja

koondamise hinna aluseks

kokkuveokaugus, mis

antud juhul on väga väike.

1993. a harvendusega

raiutud puidu puhul lähtu

harvendusraiete hinna-

maatriksist, kõikidel

muudel juhtudel lageraie hinnamudelist. Hinnatrendid on lisatud juuresoleval graafikul.

Kluppimisandmete võrdlus takseerandmetega

Peedu metskonna kvartal 130 eraldis 6 kohta on säilinud 1993, 2003 ja 2013. a metsakorralduse

silmamõõdulise takseerimise andmed (nendest 2003 ja 2013. a andmed on nähtavad ka metsa-

1993 1998 2003 2008 2013 2018 2023

Tugev 11,8 14,4 16,6 21,1 25,5 28,4 33,1

Mõõdukas 15,4 18,7 21,2 25,7 27,6 30,5 30,5

Kontroll 19,5 24,9 28,0 31,2 35,3 38,2 40,2

0,0

10,0

20,0

30,0

40,0

50,0

Puidu kännuhinna (tuh €/ha) muutumine

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 17

registris). Kahjuks pole sellele alale uut metsakorraldust tehtud 2023. aastal. Metsaregistri and-

mete alusel on kogu eraldise pindala 2,0 ha, klupitud proovitükkide pindala on kokku 0,7 ha

(0,25 +0,26+0,19 ha). Kluppimisandmetest arvuta pindala alusel kaalutud keskmised näitajad,

kuid arvestada tuleb sellega, et nii arvutatud näitajad on pigem allahinnatud, sest proovitükki-

dega katmata ala näitajad on pigem sarnased kontrollproovitüki omadega, kuna seal harvenda-

mist ei tehtud. Täpsustuseks tuleb märkida, et 1993. aasta andmed on enne harvenduse tege-

mist raiega proovitükkidel. Kokkuvõtlikud võrdlusandmed on esitatud alljärgnevas tabelis.

Aasta Meetod Rinne Koosseis H m D cm Gr

m2/ha Tr %

M

tm/ha

M

kokku

tm/ha

1993

taks 1 90Mä10Ku 20 20 27 78 250 250

klupp 1 85Mä11Ku4Ks 20,1 18,8 35,0 102 344

367

2 100Ku 11,3 10,6 3,7 15 23

2003

taks 1 90Mä9Ku1Ks 24 24 27 75 301

326

2 100Ku 12 10 4 15 25

klupp 1 88Mä9Ku3Ks 23,3 23,3 33,3 95 361

389

2 100Ku 10,9 10,9 4,5 19 28

2013

taks 1 90Mä9Ku1Ks 27 26 26 71 316

347

2 100Ku 14 12 4 15 31

klupp 1 88Mä9Ku3Ks 26,4 26,3 38,0 105 451

495

2 100Ku 10,4 10,3 6,5 29 44

Võrdlusandmetest selgub, et kõikidel vaadeldavatel aastatel on silmamõõdulise takseerimise ja

kluppimise andmete puistu koosseis, keskmine kõrgus ja keskmine läbimõõt väga sarnased, kuid

märgatav erinevus on puistu läbilõikepindala ja tagavara osas. Nii on silmamõõdulise takseeri-

mise I rinde läbilõikepindala 1993. aastal 8 m2/ha (23 %), 2003. aastal 6,3m2/ha (19 %) ja 2013.

aastal koguni 12 m2/ha (32 %) võrra väiksem kui kluppimisandmete järgi arvutatu. Summaarne

tagavara on vastavalt 117 tm/ha (32 %), 63 tm/ha (16 %) ja 148 tm/ha (30 %) võrra väiksem.

Täpsustuseks – 1993. aasta takseerandmetes ei olnud kirjeldatud II rinnet.

Metsa majandamisreziim

Kuni 1992. a asus antud harvendusraie katseala kõige tavalisemas majandusmetsas, eks see-

tõ0u on ka tegemist kultuurpuistuga, mida mõnikord kutsutakse ka „puupõlluks“. Tartu Maa-

konnavalitsuse 30. septembri 1992. a määrusega nr 152 moodusta „Elva-Vi palu maas ku-

kaitseala“, ilmselt jäi ala mõnda leebemasse kaitsereziimi, mis võimaldades teha alal harvendus-

raiet. Vabariigi Valitsuse 21. juuli 1999. a määrusega nr 226 moodusta „Elva maas kukaitse-

ala“, kaitse korda uuenda Vabariigi Valitsuse 10. märtsi 2016. a määrusega nr 29, mille kohaselt

jääb katseala Elva piiranguvööndisse. Keh va kaitse-eeskirja kohaselt tohib piiranguvööndi

männikutes teha turberaieid. Metsaregistri kaardirakenduses on ala arvestatud projekteeritava

metsavajakute kaitseala sihtkaitsevööndina, mis rakendatuks saades tähendab, et edaspidi on

majandustegevus keelatud, kuigi mõõduka harvenduse proovitükil on märkimisväärne kuuse

OÜ Metsabüroo Harvendusraie katseala mõõtmistulemused 1993 - 2023 18

kooreüraski kahjustus ja lähialadel (sealhulgas naabereraldisel) on registreeritud ka kahjustus-

kolded.

Kokkuvõte

1993. aastal rajas Ees Metsakorralduskeskus harvendusraiete katseala selleaegse Peedu mets-

konna kvartal 130 eraldisele 6, kus kasvas 57 aastane männi kultuurpuistu. Eraldise pindala

metsakorraldusandmete alusel on 2,0 ha, sellele alale paiguta kolm proovitükki, millest kahel

teh erineva väljaraie kraadiga harvendusraie ja kolmandal raiet ei tehtud. Kõigil kolmel

proovitükil on tehtud kasvavate ja surnud puude mõõtmine (kluppimine ja kõrguste mõõtmine)

iga viie aasta järel, viimane mõõtmine teh 2023. a septembri lõpus.

Metsakasvatuslikus mõ0es andis parima tulemuse tugeva harvendusega proovitükk, kus 1993. a

raiu puitu välja 147 tm/ha kohta. Järgneva 30 aasta jooksul on kasvava metsa tagavara suure-

nenud 223 tm/ha-lt 551 tm-ni/ha ehk 328 tm/ha kohta (keskmiselt 10 tm /ha aastas). Samu on

antud proovitükil väikseim väljalangenud ja surnud puidu tagavara (31 tm/ha kohta ehk 1 tm/ha

aastas), mis moodustab vaid 4 % üldtootlikkusest. Kuna puudel oli peale harvendamist piisavalt

kasvuruumi, suurenesid kiires keskmine läbimõõt ja ristlõikepindalade summa, kuid soodsate

valgus ngimuste tõ0u arenes kiires ka kuuse II rinne, samu jõudsid osa II rinde kuuski oma

kasvuga I rindesse.

Kontrollproovitükil on küll suurim üldtootlikkus (770 tm/ha), kuid sellest moodustab 149 tm/ha

(19,4 % üldtootlikkusest) väljalangenud ja surnud puit, mida on ligikaudu sama palju kui raiu

välja harvendusega tugeva harvenduse proovitükil. Viimase 30 aastaga on kasvava metsa taga-

vara suurenenud 384 tm-lt hektari kohta 621 tm-ni hektari kohta ehk 237 tm võrra, mis jääb

90 tm võrra alla tugeva harvenduse proovitüki tagavara suurenemisele. Proovitükil on küll mär-

kimisväärne surnud puidu tagavara (84 tm/ha), kuid seda praegu sanitaarraie või turberaiega

raiudes saaksime vaid madala kvaliteediga kü0epuitu, raiumata jäädes see aga kõduneb.

Mõõduka harvenduse proovitüki raiejärgsed kasvunäitajad (läbimõõt, kõrgus, rinnaspindala ja

tagavara juurdekasv) on kõige tagasihoidlikumad, kuna raiejärgne puude hedus oli liiga suur ja

puud kulutasid kasvuenergiat omavahel konkureerimiseks. Kasvu oleks ilmselt aidanud paran-

dada õigeaegne täiendav harvendamine aastatel 2013-2018. Lisaks on antud proovitüki kuuske-

del kooreüraski kahjustus, mille tulemusena kasvava metsa tagavara viimase 5 aastaga hoopiski

vähenes (väljalangemine ületas tagavara juurdekasvu). Seega on võimalik ka kasvava metsa

tagavara vähenemine ilma raieid tegemata.

Antud katseala tulemused näitavad kui vajalik on metsa järjekindel majandamine ja õigeaegne

raiete tegemine, mistõ0u tuleb kahtluse alla seada antud ala arvamine sihtkaitsevööndi metsa-

deks, kuna selle tulemusena väheneks puidu juurdekasv ja järelikult ka süsiniku sidumisvõime.

Aruande koostasid metsakorraldajad Johannes Anniste ja Ülo Viilup

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere Saadame Teile lugemiseks aruande harvendusraie katseala mõõtmistulemuste kohta. Katseala raja 1993.a ja seda on iga 5 aasta möödudes kordusmõõdetud. See võib olla üks pikima mõõtmisperioodiga mitmeosaline harvendusraie katseala. Metsandusasutuste reorganiseerimise ja likvideerimise tulemusena on katseala mõõtmist korraldatud eri ajaperioodidel erinevalt, kuid oluline on see, et säilinud on järjepidevus. Katseala rajas Ees Metsakorralduskeskus (1993 ja 1998. a mõõtmised) metsakorraldaja Priit kohava juhendamisel ning tema poolt korralda kordusmõõtmised ka Metsakaitse- ja Metsauuenduskeskuses (2003 ja 2008. a mõõtmised). Alates 2013. a viisid mõõtmised läbi oma põhitöö kõrvalt Metsabüroo OÜ metsakorraldajad, kes koostasid ka lisatud aruande. Lugupidamisega Johannes Anniste Ülo Viilup

From: "Ülo Viilup" <[email protected]> Sent: 07/04/2024 18:16:04

To: <[email protected]>, <[email protected]>, <[email protected]>, "Taivo Denks" <[email protected]>, <[email protected]>, "Olav Etverk" <[email protected]>, "RMK" <[email protected]>

Cc: Subject: harvendusraie katseala