| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/2224 |
| Registreeritud | 04.04.2024 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tartu Linnavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Tartu Linnavalitsus |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Lisa 1
Tabel 1. Laekunud ettepanekud ja seisukohad Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja keskkonnamõju strateegilise hindamise
programmile ning nendega arvestamine
Esitaja, kuupäev ja kirja nr Ettepanek, seisukoht Seisukohaga ja ettepanekuga
arvestamine/
selgitus
Lähteseisukohtade ja KSH programmi
korrigeerimise/ täiendamise vajadus
Maa-amet,
22.11.2023
(kiri nr 6-3/23/15628-2)
1. Maa-amet on varasemalt 13.05.2022 kirjaga nr 7-
1/22/8277-2 kooskõlastanud koostatava Suurtiikide ja
Angervaksa kinnistute lähiala detailplaneeringu
põhijoonisel kujutatud lahenduse tingimusel, et
Angervaksa katastriüksusele veekogusid ei planeerita.
Tutvunud detailplaneeringu eskiisjoonisega (seisuga
19.05.2023) märgime, et joonisel on arvestatud 13.05.2022
kirjas nr 7-1/22/8277-2 toodud tingimusega.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2. Arvestades, et planeeringuala külgneb vahetult
taotletava Ulila III turbatootmisala (taotleja AS Tootsi
Turvas) mäeeraldisega ja selle teenindusmaaga, siis
palume teha koostööd AS-iga Tootsi Turvas.
Seisukohaga arvestatud.
LS ja KSH programmi eelnõu
saadeti AS-le Tootsi Turvas
ettepanekute tegemiseks
(ettepanekuid ei laekunud). AS-i Tootsi Turvas teavitatakse planeeringu menetlemisest edaspidi kui PlanS § 76 lg 1 mõistes isikut, kellel võib olla põhjendatud huvi planeeringu ja KSH vastu.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
3. Maa-ameti hinnangul ei ole põhjust eeldada, et
planeeringulahendus halvendaks maavara
kaevandamisväärsena säilimise või maavarale juurdepääsu
osas olemasolevat olukorda.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
4. Palume hoida Maa-ametit kursis planeeringu edasise
menetlemisega ning edastada üldplaneering enne selle
vastuvõtmist kooskõlastamiseks Maa-ametile.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2
5. Reformimata riigimaade ja maaüksuste, mille volitatud
asutus on Maa-amet, osas annab üldplaneeringule
seisukoha Regionaal- ja Põllumajandusministeerium.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Elering AS,
23.11.2023
(kiri nr 11-4/2023/900-1)
Ettevõte teatab, et planeeringualale ei jää Elering AS-i
olemasolevaid või planeeritavaid elektri- ja gaasitaristu
objekte.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Transpordiamet,
23.11.2023
(kiri nr 7.2-1/23/22719-2)
1. Transpordiamet on tutvunud edastatud materjalidega
ning tulenevalt sellest, et planeeringuala ei piirne
riigiteedega, planeeringualal ei ole avalikus kasutuses
olevaid lennuvälju ega kopteriväljakuid ning
planeeringualale ei ulatu olemasolevate lennuväljade
lähiümbruse piirangupindade territooriumid ja
planeeringuala ei ole seotud üldkasutatavate veeteedega
ega sisevetega, puuduvad hetkel ettepanekud planeeringu
ja KSH koostamisele.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2. Palume meid hoida planeeringu menetlusega kursis
edastades vajalikud teated ja kaasamise kutsed
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Keskkonnaamet,
24.11.2023
(kiri nr 6-5/23/15283-3)
1. KSH käigus hinnatakse, millises lõigus ja kui suures
ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest puhastamist, kuid
programmist lähtudes on selgusetu, milliste andmete
alusel see hinnang antakse. Kas viiakse läbi ka
settepaksuste-veesügavuste mõõtmised?
Arvestatud.
KSH käigus viiakse läbi
settepaksuse ja veesügavuste
mõõtmised.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (mõju pinnaveele,
veerežiimile ja -kvaliteedile) täiendatakse
järgmiselt:
Samuti hinnatakse sette eemaldamise mõju
pinnaveekogudele, seejuures viiakse läbi
settepaksuse ja veesügavuse mõõtmised ning
hinnatakse, millises lõigus ja kui suures
ulatuses vajab Ilmatsalu jõgi setetest
puhastamist või süvendamist.
3
2. Märgitud on setetest puhastamise ja veeliikluse
võimaliku mõju hindamine pinnaveele, kuid tuleks
prognoosida ka nende tegevuste võimalikku mõju
Ilmatsalu jõe alamjooksu kalastikule (sh Alam-Pedja LKA
kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele). Vajadusel tuleb
kaasata vastav vee-elustiku ekspert.
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (mõju kaitstavatele
loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele)
täiendatakse järgnevalt:
Eelnevast tulenevalt hinnatakse KSH-s mõju
kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura
2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere loodus-
ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja Alam-Pedja
loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning
alade terviklikkusele ja nähakse ette
leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või
vähendamiseks. Kalastikule avalduva mõju
hindamisel kaasatakse vajadusel vee-elustiku
ekspert.
3. Keskkonnaamet esitas Kobras OÜ-le 17.10.2023 kirja nr
7-16/23/18925-3, millega andsime teada, et Eesti looduse
infosüsteemist on kustutatud (arhiveeritud) järgmiste
liikide elupaigad: rooruik (EELIS kood KLO9123677),
väiketüll (KLO9123678), jõgitiir (KLO9123679), väikehuik
(KLO9123681), väikepütt (KLO9123682), hallpõsk pütt
(KLO9123673 ja KLO9123674), roo-loorkull (KLO9123676
ja KLO9123675), laululuik (KLO9123670), hüüp
(KLO9123669) ja mustviires (KLO9120889). KSH
koostamisel palume kontrollida EELIS andmebaasis
ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt toimuda muutuseid
(arhiveerimine, uued leiud).
Seisukohaga arvestatud.
Ajakohastatud andmeid KSH
programmis ja seisukohaga
arvestatakse KSH aruande
koostamisel.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk-s 4.7.5 on ajakohastatud
kaitstavate liikide loetelu, kelle jaoks
planeeringu ala ja selle lähiümbrus on sobiv
elu- ja toitumispaik.
4. KSH käigus tuleb hinnata koosmõju ja kumulatiivne
mõju teiste piirkonnas elluviidavate tegevustega (nt Ulila III
turbatootmisalal maavara kaevandamisloa taotlus).
Programmis on küll märgitud, et Tartu Linnavalitsus on
seisukohal, et seda luba ei tohiks väljastada, kuid võimalik
mõju selgitatakse koostatava KMH käigus, kuid hetkel selle
loa väljastamist välistada ei saa ainult linnavalitsuse
arvamuse alusel (linnavalitsus on KMH-sse kaasatud
asjaomase asutusena).
Seisukohaga arvestatud.
KSH käigus hinnatakse koosmõju ja
kumulatiivset mõju teiste
piirkonnas elluviidavate
tegevustega. Kuna Ulila III
turbatootmisala kaevandamisloa
KMH koostamine on alles
algusjärgus ning KMH programmi
eelnõus esitatud ajakava kohaselt
valmib KMH aruanne hiljem, kui
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 on lisatud teema
"Koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste
piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate
tegevustega" ning selle alla järgnev kirjeldus:
KSH aruandes hinnatakse, kas võib esineda
kavandatu koosmõju ja kumulatiivset mõju
teiste piirkonnas olemasolevate ja
kavandatavate tegevustega, antakse
4
osa üldplaneeringu KSH aruanne,
siis ei ole üldplaneeringu KSH
raames võimalik Ulila III
turbatoomisalal kavandatava
tegevusega koosmõju ja
kumulatiivset mõju hinnata (kuna
puuduvad turbatootmisala mõju
hinnangud, mida saaks kasutada
üldplaneeringu KSH läbiviimisel
koosmõju ja kumulatiivse mõju
hindamisel). Kavandatu koosmõju
ja kumulatiivset mõju tuleb (saab)
hinnata kaevandamisloa KMH
raames.
asjakohased hinnangud ning vajadusel
nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks
või vähendamiseks.
5. KSH käigus peaks välja toodama keskkonnamõju
vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks
kavandatud meetmed.
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk-s 7 on märgitud, et KSH
raames selgitatakse välja üldplaneeringuga
kavandatud arendustegevuse võimalik mõju
looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja
heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike
negatiivsete mõjude välistamiseks,
leevendamiseks ja leevendusmeetmete
rakendamiseks. Seega tuuakse KSH aruandes
välja meetmed (sh seire) kõikide hinnatavate
mõjuvaldkondade lõikes, kus meetmete
rakendamine on asjakohane. Selguse huvides
täpsustati KSH programmi ptk-s 6 (Mõju
hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad
olulised keskkonnamõjud) teemade kaupa, et
vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed
mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
6. Vee kvaliteedi hindamisel palume arvestada ka golfialal
võimalike kemikaalide (nt väetiste, herbitsiidide vm)
kasutamisega.
Seiskohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
5
KSH programmi ptk-s 6 tehti järgmised
täpsustused:
• mõju pinnaveele, veerežiimile ja -
kvaliteedile:
Kuna arendustegevusega on oht
veekogude seisundi, veerežiimi ja -
kvaliteedi mõjutamiseks (vee võtmine
tehisjärve ja golfiala veesilmade toiteks,
golfiala kastmiseks, väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine golfiala
hooldamiseks, Ilmatsalu jõe puhastamine ja
kaldajoone muutmine sadama piirkonnas,
veeliiklus jõe peal), siis on antud juhul
oluline hinnata arendustegevuse mõju
veekogudele nii ehitus- kui kasutusfaasis.
• mõju põhjaveerežiimile ja kvaliteedile:
KSH käigus hinnatakse mõju põhjavee
kvaliteedile nii ehitustööde perioodil
(ehitusmasinate kasutamine pinnasetööde
ja muude ehitustööde läbiviimisel) kui ka
kasutusperioodil (golfialal väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine, veeliiklus
Ilmatsalu jõel).
7. Tuua programmis välja rajatava tehisjärve
ehituskeeluvööndi (EKV) ulatus.
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 2.3 täiendati järgnevalt:
Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka
LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti
looduse infosüsteemis (edaspidi EELIS)
kandmist 100 m laiune kalda piiranguvöönd
(LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune kalda
ehituskeeluvöönd (LKS § 38 lg 1 p 4). Lisaks
kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi
ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega
10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).
6
8. Kuna tegemist on selgelt rannaala planeerimisega
palume edasises menetluses läbivalt kasutada supelranna
mõistet supluskoha asemel, mis tagab
looduskaitseseaduses (LKS) sätestatust tulenevalt selguse
ja üheselt mõistetava õiguse supelranna teenindamiseks
vajalike rajatiste püstitamiseks.
Seisukohaga arvestatakse. Lähteseisukohti ja KSH programmi parandatakse ja asendatakse mõiste "supluskoht" mõistega "supelrand".
9. Mõjude hindamisel rohevõrgustikule palume lähtuda ka
Riigikohtu värskest lahendist (28.09.2023) kohtuasjas nr 3-
21-979 – rohevõrgustikku võib ebasoodsalt mõjutada vaid
ülekaaluka huvi korral, kuid omandipõhiõigus või
ettevõtlusvabadus ei saa olla igal juhul olulisem
rohevõrgustiku eesmärkidest.
Võetud teadmiseks. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
10. Keskkonnaamet on seisukohal, et kõik ehitised
(hooned, rajatised sh poldersüsteem ja golfiväljak) tuleb
maksimaalselt kavandada väljapoole ehituskeeluvööndit,
sh kalda piiranguvööndis asuvat metsamaad. Juhime
tähelepanu, et ehituskeeluvööndi vähendamine, sh
looduskoosluste ulatuses, ei järgi keskkonnaeesmärke
nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega
kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse,
saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja ökosüsteemide
kaitse ja taastamine. Esitatud planeeringuala on suur ning
ehitamine väljapool EKV-d ei ole takistatud.
Arvestatakse ÜP ja KSH aruande
koostamisel ning kohtades, kus on
vajalik ehitisi ehituskeeluvööndisse
kavandada, hinnatakse EKV
vähendamise mõju kalda kaitse
eesmärkidele vastavalt
looduskaitseseaduses toodud
põhimõtetele ning tegevuse
vastavust keskkonnaeesmärkidele.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 lisatud teema „Vastavus
keskkonnaeesmärkidele“.
11. Märgime, et detailplaneeringu (DP) eskiislahendusse
kantud avalikud teed peavad olema kindlasti väljapoole
veekaitsevööndit planeeritud. Planeeringuga planeeritud
avalikult kasutatavad teed lähevad valdavalt LKS § 38 lg 5
p 10 erandi alla, kuid märgime, et tehisveekogu ümber
EKV-sse kantud tee kannab valdavalt erahuve (eriti
kinnistutele sissesõiduteed). Teede planeerimine
üleujutusalal vajab samuti ulatuslikke pinnasetöid, mistõttu
võib tekkida vastuolu kalda kaitse eesmärkidega. Eelnevast
tulenevalt palume kajastada ka EKV-sse planeeritud avalike
teede mõju kalda kaitse eesmärkidele või planeerida teed
EKV-st väljapoole.
Selgitus.
Avalikult kasutatav tee
kavandatakse väljapoole
veekaitsevööndit.
Planeeringu koostamisel
analüüsitakse paiklikult võimalusi
avalik ringtee kavandada
olemasoleva tee koridori.
Kohtades, kus see pole võimalik või
maastikukujunduse aspektist
otstarbekas, tuuakse tee lähemale
elamukruntide poole. Kruntidele
mahasõitude rajamise küsimust
kaalutakse edasisel planeerimisel.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja
Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek) lisatud järgmine lause: „Kruntidele
mahasõitude rajamise küsimust kaalutakse
edasisel planeerimisel ning vajadusel tehakse
ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi
vähendamiseks“.
7
12. DP eskiislahenduse alusel on koostatava ÜP-ga tehtud
ettepanek vähendada EKV-d ka teenindussildade
rajamiseks üle Sulaoja ning truupide rajamiseks, mille abil
tagatakse veevahetus golfiala tiiktakistuste ja Sulaoja oja
vahel. Märgime, et planeeringuga kavandatud sillad ja
truubid lähevad LKS § 38 lg 5 p 9 alla, millele ei ole vaja
EKV-d vähendada.
Seisukohaga arvestatud.
Sildade ja truupide võimalikud
asukohad kajastatakse
üldplaneeringus.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi peatükkidest 3.2.2 ja 6
(Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanek) eemaldati
ehituskeeluvööndi vähendamist vajavate
rajatiste loetelu ning märgiti, et Ilmatsalu jõe
ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise
vajadus selgub edasisel planeerimisel.
13. Märgime, et Keskkonnaamet vähendas viimati Tartu
linna ÜP menetluse raames Ilmatsalu jõe kaldal
linnuvaatlustorni juures osaliselt Ilmatsalu jõe
ehituskeeluvööndit veekaitsevööndini rajatiste rajamiseks.
Palume see selguse huvides ka DP põhijoonisele
(olemasolev EKV ulatus).
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 4.5.1 täiendatud
järgmiselt:
Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8
katastriüksusel on Keskkonnaameti
07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-14
ehituskeeluvööndit vähendatud
üldplaneeringu kaardil piiritletud puhkekoha
ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest.
Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele
suunatud ehitiste kompleks, mis teenindab
Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta
on lubatud ehitada vaatetorn ja matkarada
teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-
pingid, käimla, infostend jmt.
14. Märgime, et juhul kui vana jõesoot jääb Ilmatsalu jõega
ühendusse, on ta olemasoleva jõe osa ning veekaitseliste
kitsenduste ulatused tekivad ka selle ümber. Va juhul, kui
ala tervikuna määratakse sadama alaks, mis läheb LKS
erandi alla.
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
15. Kuni 10 km² suuruse valgala maaparandussüsteemi
eesvooludel puudub ehituskeeluvöönd, kuid nende
kaitseks on moodustatud maaparandusseaduse alusel
eesvoolu kaitsevöönd, DP eskiislahenduse põhijoonisel on
eesvooludele märgitud ehituskeeluvööndid, palume
edaspidi korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
8
16. Eeldatavalt KSH käigus tehakse ettepanekud võimalike
mõjude leevendamiseks, näit. Ilmatsalu jõge puudutavad
tööd planeerida suvisele, sügisesele, talvisele madalvee
perioodile. Jõe veesiseseid töid mitte planeerida
vahemikku 01. märts kuni 31. juuni, kuna siis toimub kalade
kudemine ning vastsete areng.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
17. Kalade rände ning kalarikkuse tagamiseks kaaluda KSH
käigus paiskärestik-tüüpi kalapääsu rajamise vajadust
Ilmatsalu jõe ning paisjärve vahele. Kui kavandatakse vaid
truup, kuna soovitakse paisjärves isoleeritult asustatavaid
kalasid kasvatada, siis hinnata avariiriske.
Seisukohaga arvestatakse.
Selgitus.
Ilmatsalu Kala OÜ on paiskärestik-
tüüpi kalapääsu rajamise võimalust
kaalunud, kuid jõudis järeldusele,
et selle rajamine ei ole antud juhul
võimalik järgmistel põhjustel:
1) Seda tüüpi kalapääsu jaoks on
vooluhulk liiga väike. Väikese
vooluhulga tõttu on suur osa
aastast kärestik kuiv ning kalad
ei suuda seda ületada.
2) Tehisjärves soovitakse väikeses
mahus kalakasvatusega
jätkata, hoides seejuures
kalade populatsiooni
suuremana kui jões. Jõega
ühenduse olemasolul kalade
kasvatamine võimalik ei oleks.
Kalad kas langeksid juba
maimudena röövkaladele
söögiks või ujuksid toimiva
ühenduse korral minema.
3) Tehisjärve puhastamise
eesmärgil soovitakse sinna viia
kalamaime, valides selleks
taimestikust toituva liigi.
Kalamaimude sissetoomine on
odavam kui tehnika
kasutamine, samuti ei kaasne
sellega häiringuid (nt müra ja
lõhn) kohalikele elanikele ega
piirkonna linnu- ja
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 on lisatud teema „Võõrliikide kasvatamisega seotud
avariiriskid“ ning selle alla järgmine kirjeldus:
Planeeritavas tehisjärves soovitakse väikeses
mahus kalakasvatusega jätkata, hoides
seejuures kalade populatsiooni suuremana kui
jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil
soovitakse sinna viia kalamaime, valides
selleks taimestikust toituva liigi, seejuures
kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve.
Arvestades, et võõrliikide loodusesse laskmine
on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele
1 keelatud, tuleb tagada, et kaladel puuduks
ligipääs Ilmatsalu jõkke. KSH-s hinnatakse
võõrliikide kasvatamisega seotud riske ning
antakse soovitusi riskide minimeerimiseks.
9
loomaliikidele. Kalamaimude
sissetoomine ei ole aga
majanduslikult otstarbekas, kui
neile luuakse võimalused
Ilmatsalu jõkke pääsemiseks.
4) Tehisjärve kaalutakse asustada
võõrliike. Vastavalt LKS § 57
lg 1 on võõrliikide elusate
isendite loodusesse laskmine
keelatud. Seega ei saa
võõrliikide tehisjärve
asustamise korral võimaldada
kaladele ligipääsu Ilmatsalu
jõkke. 18. KSH koostamisel palume kontrollida EELIS
andmebaasis ajakohast infot, kuna seal võib pidevalt
toimuda muutuseid (arhiveerimine, uued leiud).
Programmis esitatu praegusel hetkel EELIS-e hetkeseisust
juba erineb.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
19. Programmi jooniste parema loetavuse huvides teeme
ettepaneku programmi kõikidel joonistel näidata ära ka
üldplaneeringu piir.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi täiendatakse ning joonistel
näidatakse ära üldplaneeringu ala piir.
20. Programmi lehel 2-3 on ekspertgrupi liikmeks märgitud
Ene Kõnd (hüdrotehnikainsener, tehniline kontroll). Ptk 8-s
aga teda märgitud ei ole. Palume korrigeerida ekspertgrupi
nimekirju, et oleks üheselt selge, kes hindamises osalevad.
Seisukohaga arvestatakse.
Ene Kõnd on tehniline kontrollija ja
teda sisulise ekspertgrupi liikmete
nimekirja ei lisata.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 8 täiendatud ning
ekspertgrupi liikmete nimekirja lisatud
hüdrotehnikainsener Erki Kõnd.
10
Terviseamet,
24.11.2023
(kiri nr 9.3-4/23/4879-3)
1. Planeeritav elamuala jääb kõrge radoonisisaldusega
piirkonda ning elamutes ning ühiskasutusega hoonetes
võib radoon põhjustada olulist riski tervisele. Tähelepanu
tuleb pöörata asjaolule, et radoonisisaldus ei ole pinnases
ühtlaselt jaotunud. Seega võib ka madala radooniriskiga
piirkonnas esineda kõrge radoonitasemega alasid.
Seetõttu tuleks enne hoone ehitamist planeeritaval maa-
alal teostada radoonitasemete mõõtmised. Vajadusel tuleb
ehitamisel rakendada radoonikaitse meetmeid (EVS
840:2023 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks
uutes ja olemasolevates hoonetes“). Sellega välditakse
majade siseõhu rikastumist radooniga üle lubatud piiri
(200 Bq/m3).
Teadmiseks võetud.
KSH programmi ptk-s 6 (mõju
inimeste heaolule ja
elukvaliteedile) on märgitud, et
KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas on
võimalik arvestada
planeeringulahenduse koostamisel
kõrgendatud radooniohuga.
Radooniuuringuid (pinnaseõhus
radoonitaseme mõõtmisi) ei ole
KSH koostamisel kavas läbi viia.
Uuringust loobumise põhjendused
esitatakse KSH aruandes.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2. Elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ei tohi
müratasemed ületada sotsiaalministri 04.03.2002
määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal,
elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme
mõõtmise meetodid” kehtestatud normtasemeid.
Vastavalt vajadusele tuleb kasutada müravastaseid
meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste
heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“.
Selgitus.
Arvestades kavandatava tegevuse
iseloomu, puudub antud juhul
nimetatud teemadega
kokkupuude, kuna ei kavandata
müraallikaid, mis võiksid
põhjustada müratasemete
ületamist elamutes ja
ühiskasutatavates hoonetes.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
3. Arvestades, et kavandatava tegevuse raames soovitakse
rajada rekreatiivse kasutusega alal veekogu äärde
supluskoht on soovituslik jälgida Vabariigi Valitsuse
03.10.2019 määrus nr 63 „Nõuded suplusveele ja
supelrannale” kehtestatud nõudeid.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
4. Uute tänavate või kergliiklusteede kavandamisel
arvestada võimaliku valgusreostusega ning vajadusel
kavandada leevendavaid meetmeid.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule
ja elukvaliteedile) täiendatakse järgnevalt:
Uute tänavate või kergliiklusteede
kavandamisega seoses tuleb arvestada
võimaliku valgusreostusega, vajadusel
antakse leevendusmeetmed võimaliku
valgusreostuse avaldumiseks.
11
Tarbijakaitse ja Tehnilise
Järelevalve Amet,
27.11.2023
(kiri nr 16-6/23-10415-003)
TTJA loobub pädevuse puudumise tõttu üldplaneeringu ja
planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise kooskõlastamisest.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Põllumajandus- ja
Toiduamet,
30.11.2023
(kiri nr 6.2-6/9541-1)
1. PTA on tutvunud esitatud lähtekohtadega ja KSH
programmiga ning nõustub esitatud üldplaneeringu
lähtekohtadega ja leiab, et KSH programm on asjakohane
ning piisav.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2. Kuna planeeringuala läbiv Ilmatsalu jõgi ja lääneosa piiril
asuv ning osaliselt planeeringuala läbiv Sulaoja on
mõlemad riigi poolt korrashoitavad ühiseesvoolud
(maaparandussüsteemi/ehitise koodid vastavalt
2103900020000/001 ja 2103900820000/001), rõhutab PTA
erilist vajadust tagada planeeringuga mõjutatavate
maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine ning
planeeringualasse jäävate ühiseesvoolude hoiutööde
võimaldamine ja teostamine.
Teadmiseks võetud.
Käsitletakse üldplaneeringus.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
3. PTA juhib ühtlasi tähelepanu maaparandusseaduse § 49-
le mille lg 1 p 1 kohaselt on maaparandushoiu kohustus
maaparandussüsteemi omanikul.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
4. Planeeringu koostamisega seotud teated saata palun
aadressil [email protected].
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Regionaal- ja Põllumajandus-
ministeerium,
01.12.2023
(kiri nr 14-3/3134-1)
1. PlanS § 75 lg 18 sätestab, et üldplaneeringu ülesanneteks
on planeeringuala üldiste kasutus- ja ehitustingimuste,
sealhulgas projekteerimistingimuste andmise aluseks
olevate tingimuste, maakasutuse juhtotstarbe,
maksimaalse ehitusmahu, hoonestuse kõrguspiirangu ja
haljastusnõuete määramine. Lähteseisukohtades ja KSH
programmis pole määratud hoonestuse kõrguspiiranguid.
Palume lisada tingimuse üldplaneeringu
lähteseisukohtadesse ja KSH programmi.
Selgitus.
Kuna Tartu linna üldplaneeringus
on hoonete kõrgus määratletud
läbi korruselisuse, siis linn
määratleb selle samal põhimõttel
menetluses olevas planeeringus.
Lähteseisukohtade p 4.5.1. sõnastatud
järgmiselt:
Väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja
kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,
hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus
tuleb määrata ühtsena elamugruppide kaupa.
Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu
linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud
kõrgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud
arv ühes lahushoones on kuni 8
KSH programmi täiendati vastavalt
täpsustatud lähteseisukohtadele.
12
2. PlanS § 74 lg 1 kohaselt on üldplaneeringu eesmärk kogu
valla või linna territooriumi või selle osa ruumilise arengu
põhimõtete ja suundumuste määratlemine. KSH
programmi peatükis 2.3 „Detailplaneeringu
eskiislahenduse kirjeldus“ on öeldud, et üldplaneeringu
koostamise vajadus ja eesmärk on otseselt seotud
menetluses oleva ja siiani aktiivselt koostatava
detailplaneeringuga. Juhime tähelepanu PlanS § 55 lõikele
2, mille kohaselt on maakonnaplaneering üldplaneeringu
koostamise alus. PlanS § 75 lõike 3 kohaselt võib
üldplaneeringuga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu
muutmiseks. Seetõttu ei saa eskiisi etapis olev
detailplaneering olla üldplaneeringu koostamise
põhjuseks. Palume KSH programmi korrigeerida.
Seisukohaga arvestatakse.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi korrigeeritakse läbivalt üldplaneeringu eesmärgi osas ja viiakse see vastavusse lähteseisukohtades tooduga.
3. KSH programmi peatükis 3.2.5 „Raba tee 7 ja Lao
maaüksuste ja lähiala detailplaneering“ joonis 13 all on
öeldud, et üldplaneeringu alal ei ole aktiivselt koostatav
Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala
detailplaneering. Käesoleva KSH objektiks olev
üldplaneering saab olema aluseks alal uue
detailplaneeringu koostamiseks. Peatükk 2.3
„Detailplaneeringu eskiisahenduse kirjeldus“ on öeldud, et
peatükis 2.1 kirjeldatud üldplaneeringu koostamise
vajadus ja eesmärk on otseselt seotud menetluses oleva ja
siiani aktiivselt koostatava detailplaneeringuga. Selguse
huvides palume nimeliselt eristada planeeringualal olevaid
detailplaneeringud kui neid mainitakse KSH programmi
erinevates peatükkides ning ühtlustada, kas Suurtiikide ja
Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu puhul
on tegemist koostatava detailplaneeringuga või mitte.
Vastasel juhul jääb selgusetuks, millise detailplaneeringuga
on tegemist ja kas see on koostamisel või mitte. Lisaks
juhime tähelepanu, et detailplaneeringud on kehtivad,
kehtetud või koostamisel, mitte aktiivselt koostamisel.
Palume eemaldada antud sõna detailplaneeringute
menetluse kirjeldamisel.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi täiendatakse läbivalt ning
erinevates peatükkides tuuakse planeeringute
nimetused välja. KSH programmis eemaldatud
sõna „aktiivselt“ detailplaneeringu menetluse
kirjeldusest.
13
4. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu
lähteseisukohad“ on öeldud et Tartu Linnavolikogu
29.06.2023 otsusega nr 139 „Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki
küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamine“ kinnitatud üldplaneeringu
lähteseisukohtade määramisel on lähtutud arendaja
soovist planeeringuala arendamisel. PlanS § 10 kohaselt
peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama
erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi,
kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja
planeeringu eesmärkidele ning lõimima need
planeeringulahendusse. Planeerimisalase tegevuse
korraldaja on kohalik omavalitsus, kes peab kaalutlema
erinevaid avalikke huve ja väärtusi, mistõttu võib arendaja
taotlus olla küll aluseks planeeringu algatamisel, kuid
lähteseisukohtade koostamisel ei saa lähtuda ainult
arendaja soovist. Korrigeerida KSH programmi.
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk-st 2.2 on kõnealune lause
eemaldatud.
14
5. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja
eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja
toodud, et soovitakse tõenäoliselt üldplaneeringuga teha
ettepanek Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi
vähendamiseks. Juhime tähelepanu, et Tartu
maakonnaplaneeringus 2030+ on välja toodud peatükis 16
„Rohevõrgustiku toimimist tagavate ja sidusust
tugevdavate meetmetes“, et rohevõrgustiku koridoride alal
ei planeerita ehituskeeluvööndi vähendamist. KSH
programmi peatükis „Lisad“ lisa 2 eskiisjoonisel kattub
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek
maakonnaplaneeringu rohevõrgustiku tugialaga, mistõttu
ei saa ehituskeeluvööndit antud alal vähendada. Palume
antud tingimusega üldplaneeringu koostamisel arvestada.
Seisukohaga arvestatud.
Juhul, kui planeeringuga tehakse
ettepanekuid kalda
ehituskeeluvööndi muutmiseks või
rohevõrgustiku piiride
täpsustamiseks, siis KSH-s
hinnatakse selle mõju
keskkonnaeesmärkidele ja
rohevõrgustiku toimimisele.
Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes
võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu
rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala
ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku
tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala
muutmiseks ja kasutustingimuste
täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud
rohevõrgustiku toimimine.
KSH programmi ptk-s 6 (Ilmatsalu jõe ja
Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise
ettepanek) lisatud selgitus, mille kohaselt selgub Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja
ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus
edasisel planeerimisel. Juhul, kui
planeeringuga tehakse ettepanekuid kalda
ehituskeeluvööndi muutmiseks, käsitletakse
KSH aruandes ehituskeeluvööndi
vähendamise ettepanekut ning
ehituskeeluvööndi vähendamisega seotud
võimalikke mõjusid keskkonnaeesmärkidele ja
kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel nähakse
ette meetmed mõju ennetamiseks või
leevendamiseks.
KSH programmi täiendatud vastavalt
täpsustatud lähteseisukohtadele. KSH
programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)
lisatud järgmine lause:
KSH-s hinnatakse kavandatu mõju
edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning
vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja
kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis
tagab rohevõrgustiku toimimise.
15
6. KSH programmi peatükis 6 „Mõjude hindamise ulatus ja
eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“ on välja
toodud, et ehitustegevusega kaasneb metsa raadamine
Angervaksa kinnistul golfiväljakute rajamiseks, samuti
ehitusmaavarade vajadus elamuehituse aluse pinna
ettevalmistamiseks (väljakaevetööd ja maapinna
täitmistööd). Juhime tähelepanu, et koostatava
üldplaneeringu lähteseisukohtade punktis 15 on välja
toodud, et planeeringualal säilitada kehtiva üldplaneeringu
kohane rohevõrgustik (Ilmatsalu jõe ümbruse rohekoridor,
Angervaksa kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi
tugiala ning Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohekoridor).
Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab
rohevõrgustiku toimimise. Metsaseaduse § 32 mõistes on
raadamine raie, mida tehakse, et võimaldada maa
kasutamist muul otstarbel kui metsa majandamiseks.
Antud hetkel jääb selgusetuks kui suurel katastriüksuse alal
raadamist kavatsetakse teha ja kuidas tagatakse
rohevõrgustiku säilimine. Palume antud tingimusega
üldplaneeringu koostamisel arvestada.
Seisukohaga arvestatud.
Metsa raadamise vajadust ja
ulatust ning üldplaneeringu mõju
rohevõrgustiku toimimisele
käsitletakse KSH aruandes (KSH
programmi ptk 6, mõju
rohevõrgustikule).
Lähteseisukohtade p 4.15 sõnastatakse
järgmiselt:
planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab
rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla
kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda
Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku
maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu
jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi
rohevõrgustiku koridori maa-ala Ilmatsalu
jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori
maa-ala muutmist ja täpsustada
kasutustingimusi.
KSH programmi ptk 6 (mõju rohevõrgustikule)
lisatud, et KSH-s hinnatakse kavandatu mõju
edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning
vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja
kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis
tagab rohevõrgustiku toimimise.
7. PlanS § 75 lg 231 sätestab, et üldplaneeringuga
lahendatakse kuritegevuse riske vähendavad tingimused.
KSH programmis pole antud teemat puudutatud.
Tingimuste seadmisel saab tugineda CPTED käsiraamatule.
https://www.kriminaalpoliitika.ee/sites/krimipoliitika/files/
elfinder/dokumendid/cpted_ee_1_0.pdf). Palume sellega
üldplaneeringu ja KSH programmi koostamisel arvestada.
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule
ja elukvaliteedile) täiendatud järgnevalt:
KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning
vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse
ennetamiseks.
16
8. Vormistamise määruse § 2 lg 2 kohaselt peab planeering
olema selge ja üheselt mõistetav. KSH programmi peatükis
2.3 „Detailplaneeringu eskiislahenduse kirjeldus“ öeldud,
et Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate
golfiradade alla jääva maapinna tõstmist üldjuhul ette ei
nähta, välja arvatud griini (ala, kus paikneb auk) ala, mis
tuleb kõrgemale tõsta. Seega jääb see ala valdavalt
üleujutatavaks. Antud juhul jääb selgusetuks, kuidas on
võimalik üleujutatud golfiväljakut kasutada. Täpsustada
golfiväljakute kasutust KSH programmis.
Seisukohaga arvestatakse.
Kuna kavandatav tegevus ei pruugi
siiski vastata rohevõrgustiku
tugiala kohta kehtivatele
tingimustele, võib osutuda
vajalikuks tugiala piiride
muutmiseks, arvestades KSH
hindamise tulemusi.
Lähteseisukohtade p 4.15 muudetakse, andes
võimaluse Angervaksa ja Raudla kinnistu
rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala
ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku
tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala
muutmiseks ja kasutustingimuste
täpsustamiseks tingimusel, et on tagatud
rohevõrgustiku toimimine.
KSH programmi ptk 2.3 täpsustatakse
järgnevalt:
Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa
kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale)
kaalutakse poldersüsteemi (tamm, pumpla
jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala
Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna
golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate
ilmastikuolude korral, see tähendab
kuivematel perioodidel, mil üleujutusi ei esine,
ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale
kavandatavate golfiradade alla jääva
maapinna tõstmist üldjuhul ette. Siiski on
teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb
maapinda ümber kujundada, paigutades
sinna killustikku ja liiva. Samas puudub
vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale
tõstmiseks. Seega jääb Angervaksa kinnistu
lääneosale kavandatav golfiala valdavalt
üleujutatavaks.
9. KSH programmi peatükis 2.2 „Üldplaneeringu
lähteseisukohad“ on öeldud, et Planeeringualale
kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla väiksem kui 12%
planeeringualast. Selguse huvides palume KSH
programmis välja tuua, kuidas antud protsent tuletati.
Selgitus.
12% nõue määrati kehtivas
üldplaneeringus planeeringualale
jääva roheala (H) juhtotstarbega
maa-ala suuruse järgi.
Planeeringulaheduse edasisel
analüüsil on aga selgunud, et kuna
golfiala territoorium on peaaegu
pool kogu planeeringuala
pindalast, siis algselt taotletud
Lähteseisukohtade p 4.3 sõnastatakse
järgmiselt:
näha ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arenguala laiendamine kavandatava
elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude
ja lähialale jäävate rohealade ulatuses, sellega
seoses teha vajadusel ettepanekud
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
17
roheala ei ole võimalik kavandada.
Seetõttu keskendutakse haljastus-
lahendusele Ilmatsalu jõe kallastel.
Lähteseisukohtade p 3.2 sõnastatakse
järgmiselt:
näha ette Ilmatsalu jõe mõlemale kaldale
puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku
haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja
vaba kasutamise. Planeeringuga tagada
Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe
lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni
sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-
20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama
kavandamisel tuleb leida lahendused
rohekoridori katkematuse tagamiseks.
Lähteseisukohtade p 4.6 sõnastatakse
järgmiselt:
planeeringuga kavandatava tehisveekogu
äärde tuleb ette näha piisava ulatusega
avalike juurdepääsude ja supelranna
kavandamine.
KSH programmi ptk-s 2.2 toodut muudetakse
vastavalt täpsustatud lähteseisukohtadele.
10. Vastavalt PlanS § 85 lõikele 1 esitab planeeringu
koostamise korraldaja planeeringu eelnõu
kooskõlastamiseks koostöö tegijatele ja arvamuse
andmiseks kaasatavatele isikutele enne PlanS § 86 kohast
vastuvõtmist. Palume esitada üldplaneeringu eelnõu enne
vastuvõtmist Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile
arvamuse andmiseks ning täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks. Üldplaneeringu esitamisel
arvamuse andmiseks ja täiendavate koostöötegijate ja
kaasatavate määramiseks palume esitada ka planeeringu
koostamisel menetlusega seonduv materjal, mis aitab
kaasa tervikliku ülevaate saamiseks planeerimisprotsessi
kohta (teated planeeringu erinevate etappide kaasamise ja
koostöö kohta).
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
11. Palume kohalikul omavalitsusel tagada, et
üldplaneeringu koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud,
kelle õigusi võib planeering puudutada ja isikud, kes on
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
18
avaldanud soovi olla kaasatud üldplaneeringu
koostamisse. Täiendavalt juhime tähelepanu, et PlanS § 87
lõikest 3 lähtuvalt avalikustatakse koos üldplaneeringuga
ka üldplaneeringu kohta PlanS § 85 lõike 1 alusel antud
kooskõlastused ja arvamused.
12. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse seaduse § 65 lõikest 1
kuuluvad Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisalasse mitmed valdkonnad, sh
maakasutuspoliitika, ruumilise planeerimise korraldamine,
jm. Selgitame, et käesolev seisukoht on esitatud ruumilise
planeerimise valdkonnast lähtuvalt. Juhul, kui ministeerium
omab märkuseid, mis puudutavad maakasutuspoliitikat,
esitab ministeerium need eraldi kirjaga. Palume hoida
Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi ruumilise
planeerimise osakonda kursis üldplaneeringu menetlusega
sh teavitades kõikidest toimuvatest avalikest aruteludest.
Teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Politsei- ja Piirivalveamet
01.12.2023/ registreeritud
14.01.2024
(kiri nr 2.1-3/41222-2)
1. Politsei- ja Piirivalveameti ettepanekud Tartu linnas
Ilmatsalu ja Tüki küla üldplaneeringu ja planeeringu
elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise (KSH)
hindamisele on järgmised:
Üldplaneeringu ruumilise lahenduse koostamisel lähtuda
CPTED põhimõtetest (turvalise ruumiloome põhimõtetest),
mis oleks kooskõlas Siseturvalisuse arengukava 2020–2030
eesmärgiga turvalise ruumi loomise temaatikas:
„Süütegusid ja õnnetusi ennetava turvalise ruumiloome
põhimõtted on juurutatud kõigi kohalike omavalitsuste
planeerimistegevustes.“
Seisukohaga arvestatakse. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (mõju inimeste heaolule
ja elukvaliteedile) täiendatud järgmiselt:
„KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning
vajadusel nähakse ette meetmed kuritegevuse
ennetamiseks“.
2. Pöörata tähelepanu liiklustiheduse suurenemisele ja
kohalike elanike liiklusturvalisuse tagamisele.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Kliimaministeerium,
11.12.2023
(kiri nr 7-15/23/3413-3)
1. Kuna KliM-ile teadaoleva informatsiooni kohaselt
(välivaatlus 31.10.2023) käib planeeringualal juba aktiivne
tegevus, siis palume Tartu Linnavalitsusel esitada
selgitused, kuidas selline olukord sai tekkida enne, kui
vajalikud planeeringud (üldplaneering ja detailplaneering)
on kehtestatud. Hetkel ei saa ka tagasiulatuvalt hinnata
mõju kaitsealustele liikidele, sest kahju on juba tehtud.
Teadmiseks võetud.
Selgitame, et kalakasvatustiigid on
tühjendatud ja neid puhastatakse
(sh eemaldatakse setteid ja toimub
setete äravedu ning ladustamine
kalakasvatustiikide lähialale). Tartu
Linnavalitsus on alal toimuvast
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
19
Kuidas näeb Tartu Linnavalitsus edasist protsessi ja mis
ülesannet täidab selles olukorras KSH?
tegevustest teadlik, aga EhS-i
kohaselt ei ole tegemist ehitusloa
ega ehitusteatise kohustusega
tegevustega. Osaühingule
Ilmatsalu Kala on Keskkonnaamet
väljastanud keskkonnaloa nr
L.VV/330941, tiikide puhastamine
toimub vastavalt loas sätestatud
tingimustele ja ametit on
käimasolevatest tegevustest
teavitatud.
KSH koostamisel hinnatakse
mõjusid olemasoleva olukorra
suhtes, varasemalt toimunud
muudatuste mõju tagasiulatuvalt ei
hinnata.
Üldplaneeringu ja KSH koostamine
toimub vastavalt ja kooskõlas
kehtivale seadusandlusele.
2. KliM-il on järgmised tähelepanekud ja ettepanekud:
KSH programmi peatükis 6 „Mõju hindamise ulatus ja
eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud“
esitatakse planeeringu mõjust linnustikule järgmine
seisukoht: "Planeeringu elluviimisel ei taastata enam
paljude linnuliikide jaoks vahetult intensiivkalakasvatuse
järgselt sobivaks osutunud elukeskkonda, kus puudus
aktiivne inimtegevus, kuid ka planeeringulahenduse
järgselt on lindudel võimalik ala jätkuvalt kasutada.
Ehitustegevuse lõppemisel ja maastiku taastumisel on
suurt tehisjärve, selle keskel asuvat saart ja selle kaldaala,
samuti golfiväljakute tiiktakistusi ning looduslikule
arengule jäetavat maastikku linnustikul võimalik pesitsus-
ja toitumisalana kasutada."
Leiame, et selliselt ei saa praegust planeeritavat olukorda
kokku võtta. Milliseks kujuneb planeeringuala mõju
lindudele ja kas ligipääs ning sobivus pesitsemiseks säilib,
tuleb alles hinnata. Juhime tähelepanu, et üldplaneeringu
Seisukohaga arvestatud. Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 6 (Mõju linnustikule)
muudetud järgmiselt:
Planeeringu elluviimisel ei taastata enam
paljude linnuliikide jaoks vahetult
intensiivkalakasvatuse järgselt sobivaks
osutunud elukeskkonda, kus puudus aktiivne
inimtegevus, kuid planeeringulahenduse
järgselt luuakse lindudele eeldused ala
kasutamiseks (tehisjärv, selle keskel asuv saar,
golfiväljakute tiiktakistused). KSH koostamisel
nähakse ette leevendusmeetmed mõju
ennetamiseks või vähendamiseks. Samas on
oluline märkida, et enne kalakasvatustiikide
puhastamist oli enamikest Golfi ja Tellise tee 8
tiikidest vesi välja lastud, ala võssa kasvanud
20
järel kaotavad oma elupaiga, toitumis-, varje- ja pesitsusala
paljud looduskaitseseaduse alusel kaitstavad linnuliigid.
Praegu esitatud üldplaneeringu eelnõu alusel ei saa ka
sedastada, et linnustikul on ala võimalik pesitsus- ja
toitumisalana kasutada, kindlasti mitte endises mahus.
Hoonete ja õuealade tihe paigutus endiste kalatiikide alal
ei võimalda meie hinnangul sellist eeldust, nagu KSH
programmis praegu tehakse, püstitada. Kaldaalade sobivus
pesitsemiseks - palume alles võimalikke mõjusid KSH
hindamise raames hinnata. Näiteks kui eeldada, et kõik
rohelised õuealad niidetakse madalmuruks, ei ole need
kindlasti sobivad lindudele pesitsemiseks.
või võsastunud, mis linnustikule enam
sobivaid elupaiku niikuinii ei pakkunud. On
teada, et kui taotletavat planeeringulahendust
ellu ei viida, siis maaomanikul ei ole huvi
kalakasvatustiikides veetaset taastada.
Mõjude hindamisel arvestatakse selle
asjaoluga.
3. Palume ette näha ka leevendusmeetmed. Eeskätt vajab
seda tihehoonestusega piirkond. Näiteks on võimalik
kaaluda rohepiirkondade säilitamist mõnedel praegustel
hoonestuseks plaanitud aladel, vähendada hoonestust.
Palume kaaluda hoonestuse vähendamist Ilmatsalu jõega
piirnevas piirkonnas, et tagada loomade läbipääs, samuti
kompenseerimaks hävivaid toitumis-, varje- ja
pesitsuskohti.
Selgitus.
Kehtiva üldplaneeringuga on
kavandatud (märgitud)
rohevõrgustiku koridor ning ühtlasi
roheala (H) juhtotstarve (piirid
kattuvad) Ilmatsalu jõele ja jõe
lõunakaldale (laius ca 50-60 m jõe-
äärsest tervise- ja matkarajast).
Planeeringu koostamisel on sellega
arvestatud ja sellest tulenevalt ei
ole elamuid Ilmatsalu jõe
lõunakaldale kavandatud.
Planeeringuga tagatakse, et
matkarada on ka planeeringu
elluviimise järgselt läbitav ja
kasutatav.
Planeeringuga toimub
olemasoleva tiheasustusala
laiendamine, planeeringu
koostamisel järgitakse tiheasumi
printsiipe ning maa-ala
optimeerimist tihedama
hoonestuse kavandamise kaudu
toetab ka Tartu linna
keskkonnakomisjon.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
21
Arvestades esitatud soovitust nähakse täiendavalt ette hoonete vaheliste avalike juurdepääsude kavandamine tehisveekogule ning roheala laiendamise Ilmatsalu jõe põhjakaldale kuni 10 m laiuse alana. Planeeringulahendus koostatakse
linnustikku arvestavalt, kuid
maaomanikule ei saa panna
kohustust taastada endisaegset
(vahetult intensiivkalakasvatuse
lõpetamise järgset) olukorda (mil
aktiivse inimtegevuse puudumine
tekitas soodsad toitumis- ja
pesitsustingimused linnustikule). 4. Ilmatsalu jõega paralleelselt kulgeb matkarada, mis läbib
ka Kärevere looduskaitseala. Üle jõe läheb jalakäijate sild,
kust paadid alt läbi ei pääse. Ilmatsalu jõe paadiliikluseks
avamisel tuleb leida selline lahendus, et jõge saab jätkuvalt
ületada ja matkarada tänasel kujul kasutada.
Seisukohaga arvestatakse.
Jõe avamisel paadiliikluseks tagatakse jõe ületamise võimalus praeguses jalakäijate silla asukohas ning vastavad tingimused sätestatakse planeeringus.
Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
5. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 hindab
Ilmatsalu jõe seisundit kesiseks. Kalatiikide põhjas olevad
setted sisaldavad keskkonnale liialt koormavaid aineid.
Üldplaneeringu programmist ei selgu, kas hinnatakse ka
mõjusid, kuidas toimub setete eemaldamine ja milliseid
meetodeid kasutatakse, et vältida setete kandumist
Ilmatsalu jõkke. Palun täiendada.
Selgitus.
Kalatiikide puhastamine toimub
juba praegu, vastavuses
keskkonnaloas toodud
tingimustega. Puhastamise
perioodil ühendus Ilmatsalu jõega
puudub. Setteid ei ole ladustatud
vahetult Ilmatsalu jõe kaldale
(veepiiri lähistele). Setete
ladustamise ala ja Ilmatsalu jõge
eraldab savist moodustatud
tõke/vall, mis takistab ka
intensiivsete sademete korral
muda valgumist jõkke.
Puudub vajadus lähteseisukohtade
täiendamiseks.
KSH programmi ptk 2.1 lisatakse täiendavalt
järgmine informatsioon:
Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel
asuvate suuremate tiikide settest
puhastamisega juba alustatud (joonis 3).
Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses
Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud
keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud
tingimustele.
22
Kuna tiike juba puhastatakse ja see
on lubatud tegevus, siis ei ole
vajalik kalatiikide puhastamise
mõju KSH-s hinnata.
Tähtvere Jahiselts MTÜ
07.01.2024
1. Vastuseks Teie kirjale teatame, et Tähtvere Jahiselts ei
ole Angervaksa kinnistule rajatava golfiväljaku vastu.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
2. Soovime, et meid kaasatakse rajatava golfiväljaku
planeerimise protsessi seoses võimalike ulukikahjude
vältimiseks.
Seisukoht teadmiseks võetud. Puudub vajadus lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamiseks.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohad
2. Üldplaneeringu koostamise eesmärk on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning Ilmatsalu jõe- äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu aleviku kui kompaktse asustusega ala.
3. Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusu ksuse piires, ho lmates Angervaksa,
Raudla, Katsetiikide, Kalatiikide, Spordima e, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3,
Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.
Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Skeemil 1.
Vana tekst: Planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Kalatiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Suurtiikide, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Planeeringuala suurus on ligi 200 hektarit. Planeeringuala on toodud Lisas 1.
4. Kinnitada planeeringu la hteseisukohad planeeringu koostamiseks ja rgnevalt: 4.1. lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu
maa-ala, roheala, a rihoone maa-ala, tee ja ta nava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala,
tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, u hiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala
Vana tekst: lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala,
väikeelamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, kaitseotstarbeline mets,
sadama maa-ala, tehnoehitise maa-ala;
4.2. na ha ette Ilmatsalu jo e mo lemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku
haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Planeeringuga tagada Ilmatsalu jo e
rohekoridor po himo ttel, kus jo e lo unakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva teeni,
po hjapoolsel ku ljel 10-20 m laiusena arvates jo e kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida
lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks
Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu jo e mo lema kaldal avalikult kasutatav haljasmaa, ja ttes selle piiresse senise jo e-a a rse tervise- ja matkaraja;
4.3. na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava
elamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses, sellega
seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks
Vana tekst: na ha ette Ilmatsalu-Tu ki kompaktse asustuse arenguala muutmine kavandatava va ikeelamumaa, sellega piirnevate tehiveekogude ja la hialale ja a vate rohealade ulatuses. Planeeringualale kavandatav rohealade maa-ala ei tohi olla va iksem kui 12% planeeringualast
4.4. juhul, kui u ldplaneeringuga kavandatakse Ilmatsalu jo e a a rde va ikesadamat vo i paadisilda,
peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt
tuleb kavandada la bivana Linnutee matkarada
4.5. hoonestusalade ulatuses moodustada iseseisev arhitektuuriu ksus vo i vajadusel u ksused, kus
u ldiste ehitustingimuste ma a ramisel arvestada, et:
4.5.1. va ikeelamu maa-alal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine,
hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa.
Korruse arvestuslikuks ko rguseks lugeda Tartu linna u ldplaneeringus vastavalt sa testatud
ko rgust. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8
Vana tekst: va ikeelamumaal on lubatud u ksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb ma a rata u htsena elamugruppide kaupa. Ridaelamute bokside suurim lubatud arv u hes lahushoones on kuni 8;
4.5.2. u ksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500 m², tehisja rve a a rsetel kruntidel
3000 m² ja ridaelamuboksil krundina vo i ehitusu ksusena arvestuslikult 500 m². Ü ksik- ja
kaksikelamute krundi suurim lubatud ta isehitus on kuni 3300 m² krundil kuni 15%, u le 3300 m²
krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, la hipiirkonna krundistruktuurist ruumilise
sobivuse korral vo ib see u hekorruselise hoonete puhul ja/vo i abihoone puhul olla kuni 15%
Vana tekst: Ü ksik- ja kaksikelamute krundi ta isehitus on kuni 2000 m² kruntidel 15%, 2000
m² - 3000 m² olenevalt krundi kujust ja la hipiirkonna krundistruktuurist 10-15% ning u le 3000
m² kruntidel 10%. Erandina vo ib ruumilise sobivuse korral ehitusala suurendada abihoone
ehitamiseks;
4.6. planeeringuga kavandatava tehisveekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike
juurdepa a sude ja supelranna kavandamine
Vana tekst: planeeringuga kavandatava veekogu a a rde tuleb ette na ha piisava ulatusega avalike juurdepa a sude ja supluskoha kavandamine;
4.7. planeeringulahendusest peab u heselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on vo imalik ja
et sellega ei kaasne olulist negatiivset mo ju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-
majanduslikule keskkonnale. Kavandatud tegevused peavad olema koosko las
keskkonnaeesma rkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine,
veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse va ltimine ja to rje, elurikkuse ja
o kosu steemide kaitse ja taastamine
4.8. tehnovo rgud lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala u ldtingimustele,
kajastada tehnovo rkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas u ldplaneeringus, sealhulgas:
4.8.1. planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee ka itlemise ja tuleto rje
veevarustuse po himo tted
4.8.2. planeerida soojusvarustus, sealhulgas tuua va lja taastuvate energiaallikate kasutamise
po himo tted
4.8.3. planeerida elektri- ja sidevarustuse po hiline liinivo rk
4.9. teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks ma a ratava kompaktse asustuse arenguala
ulatuses, sellega seoses teha vajadusel ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks
4.10. arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena va lja toodud po himo te ma a rata
u ldplaneeringus u leujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada
u leujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid u leujutusriskiga aladel kui sinna
kavandatakse rajatisi
4.11. u ldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mo ju Ilmatsalu jo ele ning
Sulaojale tervikuna ega planeeringualal asuvas lo igus. Planeeringus ja rgida po himo tet, et jo e
o gvendamine on lubatav vaid linna ettepanekul ja pa deva asutuse no usolekul KSH tulemusi
arvestades. Ilmatsalu jo gi planeeringualal asuvas lo igus na ha ette avaliku veekoguna
4.12. planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene
ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks. Na ha tehisja rve
u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee
peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile)
Vana tekst: planeerida ala ta navate vo rgustik. Kavandada ta navate klassid (ko rvalta nav, kvartalisisene ta nav vo i juurdepa a s, jalgta nav) ja sellest tulenevad no uded projekteerimiseks
4.13. planeerida piirkonna sidumine u histranspordivo rguga (ma a rata u histranspordiliinile
sobivate ta navate vajadus)
4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas
eesvoolud ja va ljalasud, sillad jms.
Vana tekst: 4.14. veekogu ehituskeeluvo o ndis kajastada vajalikud tehnovo rkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja va ljalasud;
4.15. planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Golfiku la
kavandamise eesma rgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevo rgustiku
maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jo e ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevo rgustiku
koridori maa-ala Ilmatsalu jo e-a a rse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala muutmist ja
ta psustada kasutustingimusi.
Vana tekst: planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevo rgustiku toimimise. Na ha tehisja rve u mber kulgeva tee ristlo ikes ette kaherealine alleestruktuur, ko nnitee ja ma rge, et avalik tee peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepa a suteed krundile).
Lisa 3
TÖÖ NR 2023-220
Juhatuse liige: Erki Kõnd
KSH juhtekspert: Urmas Uri
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi : Noeela Kulm
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:
Keskkonnaekspert, juhteksperdi abi:
Planeerija, maastikuarhitekt:
Margit Lillema
Marite Paat
Kadri Hänni
Teele Nigola
Kontrollija: Ene Kõnd
Objekti asukoht: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
X= 6475804.49, Y= 648727.91
TARTU LINNAS ILMATSALU JA TÜKI KÜLA OSA
ÜLDPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU
STRATEEGILINE HINDAMINE
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE
PROGRAMM
märts 2024
Tellija: Tartu Linnavalitsus
Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Huvitatud isik: Ilmatsalu Kala OÜ
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
2 / 80
ÜLDINFO
TÖÖ NIMETUS: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju
strateegilise hindamise programm
OBJEKTI ASUKOHT: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla Angervaksa (katastritunnus
83101:002:0206), Raudla (katastritunnus 83101:002:0147), Katsetiikide
(katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide (katastritunnus
83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee
(katastritunnus 83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus
83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401), Tellise tee 3
(katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus
83101:002:0007), Tellise tee 5 (katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6
(katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus
83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi
(79301:001:1251) katastriüksused.
TÖÖ EESMÄRK: Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatava
elluviimisega kaasneva eeldatava olulise keskkonnamõju hindamine ning
keskkonnakaalutluste arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning
kehtestamisel, kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva
arengu edendamine.
TÖÖ LIIK: Üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise programm
TÖÖ TELLIJA: Tartu Linnavalitsus
Raekoja plats 1a
50089 Tartu
Kontaktisik:
Tiiu Tuuga
Tel 736 1259
HUVITATUD ISIK: Ilmatsalu Kala OÜ
Registrikood 10008267
Kontaktisik: Maikol Kriiva
Tel 5568 8888
TÖÖ TÄITJA: Kobras OÜ
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Ekspertgrupp: Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH
litsentsi KMH0046)
Tel 5659 425
Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159)
Tel 730 0310, 5693 9300
Margit Lillema – keskkonnaekspert
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
3 / 80
Marite Paat – keskkonnaekspert
Kadri Hänni – keskkonnaekspert
Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt
Konsultandid: Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener
Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige
Jaanus Elts – ornitoloog
Tehniline kontroll: Ene Kõnd
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
4 / 80
Kobras OÜ litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsentsid:
KMH0046 Urmas Uri; KMH0159 Noeela Kulm.
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri; Teele Nigola.
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379:
Hüdrogeoloogilised uuringud; Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööde tegevuslitsents nr 635 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001;
• Muinsuskaitse E 377/2008.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti pädevustunnistus PT 606/2012:
Mälestise liigid: ehitismälestis, ajaloomälestis, maailmapärandi objektil asuv ehitis.
Tööde liik: konserveerimise ja restaureerimise projektide koostamine, konserveerimis- ja
restaureerimistööde tegevuskavade koostamine maastikuarhitektuuri valdkonnas, muinsuskaitseline
järelevalve, planeeringu muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja uuringu tegevuskavade
koostamine.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 2074/22, Tanel Mäger – Nr 2075/22.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 176863 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 167534 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 180897 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 167600 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R.
Piirsalu;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 152113 – Kadri Kattai;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 155387 – Priit Paalo;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 176300 – Teele Nigola;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194138 – Ivo Maasik;
• Geodeesiainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 194147– Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 197275 – Ivo Maasik;
• Puurija, tase 3, kutsetunnistus nr 114525 – Peeter Lillak;
• Puurmeister, tase 5, kutsetunnistus nr 150111 – Peeter Lillak.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
5 / 80
SISUKORD
1. Sissejuhatus ............................................................................................................................................................................................ 7
2. Üldplaneeringu ülevaade ................................................................................................................................................................ 10
2.1. Planeeringuala paiknemine ja planeeringu koostamise eesmärk ................................................................................. 10
2.2. Üldplaneeringu lähteseisukohad................................................................................................................................................ 13
2.3. Planeeringu eskiisjoonise kirjeldus ............................................................................................................................................ 14
3. Seosed keskkonnaeesmärkidega ja asjakohaste strateegilise planeerimisdokumentidega ................................ 17
3.1. Seosed keskkonnaeesmärkidega ............................................................................................................................................... 17
3.2. Seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ..................................................................................... 21
3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+................................................................................................................................ 21
3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+ ............................................................................................................................................ 24
3.2.3. Tartu linna arengukava 2018-2025 ........................................................................................................................................ 30
3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering .................................................................................................................. 30
3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering ............................................................................................ 30
3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering ............................................................................................................... 32
4. Planeeritava ala ja eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus ..................................................................................... 32
4.1. Asustus ja maakasutus ................................................................................................................................................................... 32
4.2. Maastik ................................................................................................................................................................................................. 38
4.3. Mullastik ............................................................................................................................................................................................... 40
4.4. Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................................................... 40
4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate .................................................................................................................................................................. 40
4.4.2. Maavarad ......................................................................................................................................................................................... 41
4.5. Põhjavesi .............................................................................................................................................................................................. 42
4.6. Radoonirisk ......................................................................................................................................................................................... 44
4.7. Pinnavesi .............................................................................................................................................................................................. 45
4.7.1. Ilmatsalu jõgi .................................................................................................................................................................................. 45
4.7.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud ...................................................................................... 48
4.7.3. Üleujutusohuga ala ...................................................................................................................................................................... 49
4.7.4. Planeeringualal ja selle lähialal paiknevad maaparandusehitised ............................................................................. 50
4.8. Välisõhu kvaliteet ............................................................................................................................................................................. 50
4.9. Kaitstavad loodusobjektid sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvad alad ..................................................................... 50
4.9.1. Kärevere looduskaitseala, Kärevere loodus- ja linnuala ................................................................................................ 51
4.9.2. Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja loodus- ja linnuala ..................................................................................... 54
4.9.3. Püsielupaigad ................................................................................................................................................................................. 55
4.9.4. Kavandatavad (projekteeritavad) looduskaitsealad ........................................................................................................ 56
4.9.5. Liigikaitse.......................................................................................................................................................................................... 58
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
6 / 80
4.10. Muinsuskaitse- ja pärandkultuuriobjektid ........................................................................................................................... 60
4.11. Rekreatsioon .................................................................................................................................................................................... 60
5. Koostatava üldplaneeringu ja selle alternatiivsete lahenduste kirjeldus ..................................................................... 62
6. Mõju hindamise ulatus ja eeldatavalt kaasnevad olulised keskkonnamõjud ............................................................ 63
7. Kasutatav hindamismetoodika ..................................................................................................................................................... 69
8. Osapooled ja ekspertrühm ............................................................................................................................................................. 69
9. KSH ajakava .......................................................................................................................................................................................... 72
10. Kasutatud materjalid ......................................................................................................................................................................... 73
LISAD ............................................................................................................................................................................................................. 76
Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringu algatamine .................................................................................... 77
Lisa 2. Planeeringu eskiisjoonis ........................................................................................................................................................... 78
Lisa 3. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane allkirjastatud kinnitus .................................................... 79
Lisa 4. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KSH programmi kohta ning nendega arvestamine ......... 80
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
7 / 80
1. SISSEJUHATUS
Üldplaneeringu algatamise taotlus
Ilmatsalu Kala OÜ esitas 31.05.2023 taotluse algatada Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
koostamine, mis haaraks Ilmatsalu külas neile kuuluvad Angervaksa, Katsetiikide ja endist Suurtiikide (praegune
Tellise tee 8 ja Golfi) kinnistud. Algatamisega taotleti üldplaneeringu koostamist, mille eesmärgiks on
täismõõtmelise golfiväljakute kompleksi rajamine, endiste kalatiikide alal tehisveekogu rajamine ning valdavalt
selle kallastele tiheasustusprintsiibil elamupiirkonna kavandamine.
Üldplaneeringu algatamine
Tartu Linnavolikogu algatas 29.06.2023 otsusega nr 139 (lisa 1) Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa
üldplaneeringu koostamise ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eesmärgiga määratleda
põhimõtted Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki külas asuvale endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamiseks ja
maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamiseks ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse
avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna
üldplaneeringus 2040+ tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega
ala.
Vastavalt planeeringu algatamise otsusele hõlmab planeeringuala Tartu linnas Ilmatsalu külas Angervaksa,
Kalatiikide, Suurtiikide, Katsetiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4,
Tellise tee 5, Tellise tee 6, Tellise tee 7 kinnistuid. Suurtiikide kinnistu jagamise teel moodustati 18.09.2023
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistud. KSH programmis käsitletakse edaspidi kehtivaid registreeritud maaüksuseid, st
Suurtiikide kinnistust moodustatud Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid. Üldplaneeringu ja KSH algatamise otsuses
ei olnud planeeringuala hulgas nimetatud Golfi ja Angervaksa kinnistuga piirnevat Raudla kinnistut, kuid
vastavalt planeeringu algatamise lisale 1 hõlmab planeeringuala ka nimetatud kinnistut. Planeeringuala suurus
on ligi 200 ha. Planeeringuala ulatus vastavalt üldplaneeringu algatamise otsusele on näidatud joonisel 1.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
8 / 80
Joonis 1. Planeeringuala piirid vastavalt Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsusele nr 139.
Taust, üldplaneeringu koostamise vajadus
Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ tehti
ettepanek Tartu maakonnaplaneeringu muutmiseks. Tartu maakonnaplaneeringuga oli Ilmatsalu aleviku
tiheasumi laienemisalaks määratud osa endistest Suurtiikide kinnistust (praegune Tellise tee 8 kinnistu),
üldplaneeringuga jäeti eelnimetatud maa-ala kompaktse asustuse arengualaks määramata ja selle alusel tehti
vastavasisuline muudatus ka maakonnaplaneeringus.
Praegu kehtiva Tartu linna üldplaneeringu 2040+ lahendus (maakasutuse juhtotstarbed praegusel Tellise tee 8
ja Golfi kinnistutel) põhines toonasel maaomaniku soovil jätta Tellise tee 8 ja Golfi kinnistutele
päikeseelektrijaama rajamise võimalus, mille rajamiseks ta toona (06.04.2021) esitas Tartu Linnavalitsusele ka
projekteerimistingimuste taotluse ning 27.04.2021 korraldusega nr 474 väljastaski Tartu Linnavalitsus soovitud
tingimused. Kuigi toonase maaomaniku soov oli üldplaneeringu lahendusse jätta nii elamuala ja golfiala
rajamise kui ka päikeseelektrijaama rajamise võimalus, siis Tartu linna üldplaneeringu 2040+ koostamisel nähti
alale ette üksnes päikeseelektrijaama rajamise võimalus ning Suurtiikide (praeguse Tellise tee 8 ja Golfi)
maaüksuse juhtfunktsiooniks määrati sellest lähtuvalt tootmismaa (tööstushoone ja taastuvenergeetika
rajatiste maa-ala). Praeguseks on maaomanik muutunud (juriidiline isik on sama, ettevõtte omanikud on
muutunud) ja ei soovi alale päikeseparki rajada. Soov on planeeringualale laiendada Ilmatsalu aleviku
tiheasustusala (rekonstrueeritavate kalatiikide ümber), rajada Ilmatsalu jõe äärde väikesadam koos sadama- ja
kubihoonega, Golfi kinnistule 18 rajaga golfiväljak ning aastaringse kasutusega puhke- ja rekreatsiooniala. Seda
eesmärki järgides on maaomanik koostanud paar viimast aastat ka Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja
lähiala detailplaneeringut, mille koostamist ei ole tänaseks lõpetatud. Planeeringu eskiisjoonis (Lisa 2) on
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
9 / 80
esitatud üldplaneeringu algatamise taotluse juurde väljendamaks Ilmatsalu Kala OÜ soovi planeeringuala
arendamiseks.
Eeltoodud asjaoludest tulenevalt on kujunenud olukord, kus Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala
detailplaneeringu praegune tiheasustusala põhimõtteid järgiv lahendus oleks vastuolus Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ ja Tartumaa maakonnaplaneeringuga 2030+. Strateegilise dokumendiga ei saa muuta
temast hirerahiras kaks astet kõrgemal seisvat strateegilist planeerimisdokumenti (ehk detailplaneeringuga ei
saa muuta maakonnaplaneeringut). Rahandusministeerium väljendas oma 09.06.2023 Tartu Linnavalitsusele
saadetud kirjas nr 15-3/3370-2 seisukohta, et kuna Tartumaa maakonnaplaneering ei näe Tellise tee 8 (toonasel
Suurtiikide kinnistul) ja Katsetiikide kinnistul ette asustuse arenguala ning enamik alast Tartu paikneb linna
üldplaneeringu kohaselt 1% tõenäosusega üleujutataval alal, kus uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud
maapinda tõsta (maakonnaplaneeringust tulenev suunis üldplaneeringus tingimuste seadmiseks ülemääraste
riskiohtude vältimiseks), siis pole elamu- ja puhkepiirkonna rajamine maakonnaplaneeringuga kooskõlas. Kuna
planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) alusel ei saa detailplaneeringuga maakonnaplaneeringut muuta, siis on
vajalik eelnevalt läbi viia üldplaneeringu menetlus, millega määratletakse planeeringuala arengu põhimõtted
ja suundumused. Üldplaneeringu elluviimine ja planeeringuala ruumilise terviklahenduse loomine toimub läbi
järgneva detailplaneeringu menetluse.
PlanS § 74 lõike 4 kohaselt on üldplaneeringu koostamisel kohustuslik keskkonnamõju strateegiline hindamine
(edaspidi KSH). KSH eesmärk vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 311 on arvestada keskkonnakaalutlusi strateegiliste planeerimisdokumentide koostamisel
ning kehtestamisel, tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut. Neid eesmärke on
võimalik ellu viia, kuna KSH viiakse läbi samaaegselt planeeringulahenduse väljatöötamisega. KSH on
planeerimisprotsessis otsustuste tegemise abivahendiks, mis annab võimaluse arvestada keskkonnaaspekte ja
keskkonnaväärtusi planeeringu lahenduse kujundamise käigus, mitte tagantjärele. Eeltoodut arvesse võttes
viiakse planeeringulahenduse koostamine ja sellega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine läbi
samaaegselt ehk planeeringulahendus kujuneb läbi mõju hindamise protsessi.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide
alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna kavandamine ning
Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimuste täpsustamine. Sellega
seoses muudetakse üldplaneeringus tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse
asustuse arenguala. Kuna olemas on planeeringu eskiisjoonis, st esialgne nägemus ala planeerimiseks, siis on
antud juhul võimalik üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid käsitleda detailplaneeringu täpsusastmes.
KSH raames selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud arendustegevuse võimalik mõju
looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekuid võimalike negatiivsete mõjude
välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks. Üldplaneeringuga kaasnevaid mõjusid
käsitletakse detailplaneeringu täpsusastmes.
KSH programmi menetlus
Pärast KSH programmi eelnõu valmimist küsis Tartu Linnavalitsus sellele 30.10.2023 kirjaga nr 9-3.2/UP-23-001
ettepanekuid Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumilt, Keskkonnaametilt, Transpordiametilt, Terviseametilt,
Maa-ametilt, Politsei- ja Piirivalveametilt, Põllumajandus- ja Toiduametilt, Päästeametilt, Tarbijakaitse ja
Tehnilise Järelevalve Ametilt, Kliimaministeeriumilt, Elva Vallavalitsuselt, võrguettevõtetelt ja huvitatud isikutelt,
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
10 / 80
31.10.2023 ja 03.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001 maaomanikelt ning 09.11.2023 kirjaga nr 9-3.1/UP-23-001
Greenway Holding OÜ-lt1. Omapoolsed arvamused või ettepanekud KSH programmi kohta edastas Maa-amet
22.11.2023 (kiri nr 6-3/23/15628-2), Elering AS 23.11.2023 (kiri nr 11-4/2023/900-1), Keskkonnaamet
24.11.2023 (kiri nr 6-5/23/15283-3), Terviseamet 24.11.2023 (kiri nr 9.3-4/23/4879-3), Põllumajandus- ja
Toiduamet 30.11.2023 (kiri nr 6.2-6/9541-1), Regionaal- ja Põllumajandusministeerium 01.12.2023 (kiri nr 14-
3/3134-1), Politsei- ja Piirivalveamet 01.12.2023 (kiri nr 2.1-3/41222-2) ning Kliimaministeerium 11.12.2023 (kiri
nr 7-15/23/3413-3). Transpordiamet teavitas 23.11.2023 (kiri nr 7.2-1/23/22719-2), et neil puuduvad hetkel
ettepanekud planeeringu ja KSH koostamisele. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet loobus 27.11.2023
(kiri nr 16-6/23-10415-003) üldplaneeringu ja planeeringu elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise
hindamise algatamise kooskõlastamisest.
Kuna Tähtvere Jahiselts MTÜ-lt tähtajaks arvamusi ega ettepanekuid ei laekunud, kuid planeeringuala hõlmab
rohevõrgustiku tugialale jäävat Angervaksa kinnistut, palus Kobras OÜ 27.12.2023 e-kirja teel nimetatud
jahiseltsilt täiendavalt arvamust. Tähtvere Jahiselts MTÜ teatas 07.01.2024 vastuskirjas, et nad ei ole Angervaksa
kinnistule rajatava golfiväljaku vastu, kuid paluvad võimalike ulukikahjude vältimiseks kaasata end rajatava
golfiväljaku planeerimise protsessi. Asjaomaste asutuste esitatud ettepanekud ja nendega arvestamine on
esitatud käeosoleva programmi lisas 4. Edastatud seisukohtade alusel täiendati asjakohases ulatuses KSH
programmi eelnõud ning edastati see avalikustamiseks Tartu Linnavalitsuse veebilehel. Ühtlasi täiendati
asjaomaste asutuste ettepanekute alusel ja Tartu Linnavalitsuse poolse ülevaatamise tulemusena planeeringu
koostamise lähteseisukohti.
2. ÜLDPLANEERINGU ÜLEVAADE
2.1. PLANEERINGUALA PAIKNEMINE JA PLANEERINGU KOOSTAMISE EESMÄRK
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamine on algatatud Tartu linnas Ilmatsalu külas
Angervaksa (katastritunnus 83101:002:0206), Katsetiikide (katastritunnus 83101:002:0121), Kalatiikide
(katastritunnus 83101:002:0004), Spordimäe (katastritunnus 83101:001:0516), Tellise tee (katastritunnus
83101:001:0402), Tellise tee 1 (katastritunnus 83101:002:0041), Tellise tee 2 (katastritunnus 83101:001:0401),
Tellise tee 3 (katastritunnus 83101:002:0079), Tellise tee 4 (katastritunnus 83101:002:0007), Tellise tee 5
(katastritunnus 83101:002:0081), Tellise tee 6 (katastritunnus 83101:002:0066), Tellise tee 7 (katastritunnus
83101:002:0197), Tellise tee 8 (katastritunnus 79301:001:1250) ja Golfi (katastritunnus 79301:001:1251)
katastriüksusel eesmärgiga rajada kalakasvatustiikide alale golfiküla, kavandada maastikuliselt sobiva
lahendusega väikeelamute piirkond ning selle keskmesse tehisjärv ning täpsustada Ilmatsalu jõe-äärse avalikult
kasutatava rohekoridori maa-ala ja kasutustingimusi. Sellega seoses muudetakse Tartu linna üldplaneeringuga
2040+ määratud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala.
Planeeringuala suurus on ca 200 ha ning Tartu linna keskmest otsemõõdetuna ca 8 km kaugusele (joonis 1 ja
2).
Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala
hõlmab ka Tüki küla. Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb
kogu ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna üldplaneeringuga
1 Äriregistri andmetel on Greenway Holding OÜ (16423748) registrist kustutatud 23.11.2023.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
11 / 80
2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt on üldplaneeringu
algatamisotsusesse lisatud Tüki küla.
Üldplaneeringu algatamise otsuses on jäänud planeeringuga hõlmatud kinnistute loetelust välja Raudla
(katastritunnus 83101:002:0147) kinnistu, mis algatamise otsuse juurde kuuluva Lisa 1 (planeeringuala) kohaselt
siiski planeeringualasse kuulub. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtadele ja
KSH eelnõule esitatud ettepanekute kaalumise järgselt täpsustati lähteseisukohti ning toodi välja, et
planeeringuala asub Tartu linnas Ilmatsalu asustusüksuste piires, hõlmates Angervaksa, Raudla, Katsetiikide,
Kalatiikide, Spordimäe, Tellise tee, Tellise tee 1, Tellise tee 2, Tellise tee 3, Tellise tee 4, Tellise tee 5, Tellise tee
6, Tellise tee 7, Tellise tee 8 ja Golfi kinnistuid.
Üldplaneeringu algatamise otsuse nr 139 kohaselt on üldplaneeringu koostamise üheks eesmärgiks endiste
kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega väikeelamute piirkonna
kavandamine. Ilmatsalu Kala OÜ soovib Tellise tee 8 kinnistule rajatavas ca 45 ha suuruses järves väiksemas
mahus kala kasvatamisega, järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatud
tingimusi ja nõudeid (vt ka ptk 2.3).
Planeeringuala läbib kruuskattega Linnu tee (Laeva metskond 64 katastriüksuselt kuni Golfi katastriüksusest
idas paikneva Järve teeni), Tellise tee (Tüki küla piirist kuni Järve teeni), planeeringuala idaosa piirneb Järve
teega. Planeeringuala edelaosas piirneb Golfi kinnistu osaliselt Raba teega, mis ühineb planeeringualast idas
Järve teega. Planeeringuala läbivad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja.
Planeeringualal asuvad kalakasvatustiigid on kasutusest väljas. Tiigid on osaliselt kinni kasvanud ning
visuaalselt domineerib tehismaastik. Tänaseks on Tellise tee 8 katastriüksusel asuvate suuremate tiikide settest
puhastamisega juba alustatud (joonis 3). Kalatiikide puhastamine toimub vastavuses Ilmatsalu Kala OÜ-le
väljastatud keskkonnaloas nr L.VV/330941 toodud tingimustele. Planeeringu elluviimisel likvideeritakse
kasutusest väljas olev tehismaastik ning rajatakse elamu- ja puhkepiirkond, mis moodustab ümbritsevate
Ilmatsalu küla ja Ilmatsalu aleviku ning Tüki külaga terviku. Planeeringu rakendumisel antakse maakasutusele
uus funktsioon, mis vähendab kasutuseta ja rikutud maastike osakaalu Eestis ning tagab Tartu linna ääreala
kasutuselevõtu elu- ja puhkepiirkonnana ning piirkonna elujõulisena hoidmise. Amortiseerunud
kalakasvatustiikide asemele tehisjärve rajamine tõstab ala maastikulist väärtust ja seob selle ümbritseva
looduskeskkonnaga. Planeeringu rakendumisel luuakse esteetilisem keskkond piirkonna elanikele.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
12 / 80
Joonis 2. Planeeringuala asukoht (Maa-amet, 22.09.2023).
Joonis 3. Vaade planeeringualale kirde poolt (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 10.05.2023).
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
13 / 80
Planeeringualale jääb Linnutee matkarada. Planeeringualast põhja suunda jääb Kärevere looduskaitseala ja
läände Ilmatsalu turbaraba.
2.2. ÜLDPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
Lähteseisukohtade kohaselt on üldplaneeringu koostamise eesmärgiks endiste kalakasvatustiikide alale
golfiküla rajamine ja maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses
muudetakse varasemalt päikesepargiks kavandatud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu
alevikku kui kompaktse asustusega ala.
Lubatavad maakasutuse juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala,
ärihoone maa-ala, tee ja tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna
maa-ala, ühiskondliku hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala. Planeeringuga tuleb ette näha Ilmatsalu jõe
mõlemale kaldale puhkekoridor avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga, mis tagab Linnutee matkaraja
vaba kasutamise. Samuti tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks
rohekoridor kuni sadamani viiva teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama
kavandamisel tuleb leida lahendused rohekoridori katkematuse tagamiseks.
Ilmatsalu jõe äärde väikesadama või paadisilla kavandamisel peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete
vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada. Planeeringuga
tuleb ette näha Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamine kavandatava elamumaa, sellega
piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning sellega seoses teha vajadusel
ettepanekud maakonnaplaneeringu muutmiseks. Samuti tuleb teha ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks
määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses vajadusel teha ettepanekud
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Hoonestusalade ulatuses tuleb moodustada iseseisev arhitektuuriüksus või vajadusel üksused, kus üldiste
ehitustingimuste määramisel tuleb arvestada, et väikeelamu maa-alal on lubatud üksik- ja kaksikelamute ning
ridaelamute kavandamine, hoonete korruselisus on kuni 2, korruselisus tuleb määrata ühtsena elamugruppide
kaupa. Korruse arvestuslikuks kõrguseks lugeda Tartu linna üldplaneeringus vastavalt sätestatud kõrgust.
Ridaelamute bokside suurim lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne
suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena
arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi suurim lubatud täisehitus on kuni 3300 m² krundil kuni
15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%, olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise
sobivuse korral võib see ühekorruseliste hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.
Planeeringuga kavandatava tehisveekogu äärde tuleb ette näha piisava ulatusega avalike juurdepääsude ja
supelranna kavandamine. Tehnovõrgud tuleb lahendada vastavuses kompaktse asustuse arenguala
üldtingimustele ning kajastada tehnovõrkudele seatud tingimusi, mis on linna kehtivas üldplaneeringus.
Sealhulgas tuleb planeerida vee- ja kanalisatsioonivarustus ning sademevee käitlemise ja tuletõrje veevarustuse
põhimõtted, soojusvarustus, sealhulgas tuua välja taastuvate energiaallikate kasutamise põhimõtted, ning
elektri- ja sidevarustuse põhiline liinivõrk. Veekogu kalda ehituskeeluvööndis tuleb kajastada vajalikud
tehnovõrkude rajatised, sealhulgas eesvoolud ja väljalasud, sillad jms.
Planeeringuga tuleb kavandada ala tänavate võrgustik ning kavandada tänavate klassid (kõrvaltänav,
kvartalisisene tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Tehisjärve ümber
kulgeva tee ristlõikes tuleb ette näha kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee peab paiknema
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
14 / 80
elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile). Samuti tuleb planeerida piirkonna
sidumine ühistranspordivõrguga, määrates ühistranspordiliinile sobivate tänavate vajaduse.
Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on
lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe
ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.
Planeeringulahendusest peab üheselt ilmnema, et selle elluviimine tulevikus on võimalik ja et sellega ei kaasne
olulist negatiivset mõju kogukonnale, looduskeskkonnale ja sotsiaal-majanduslikule keskkonnale. Kavandatud
tegevused peavad olema kooskõlas keskkonnaeesmärkidega, sealhulgas kliimamuutuste leevendamine ja
nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje, elurikkuse ja
ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Planeeringu koostamisel tuleb arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena välja toodud põhimõte
määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele, arvestada
üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel, kui sinna kavandatakse rajatisi.
Üldplaneeringuga kavandatu ei tohi kaasa tuua olulist negatiivset mõju Ilmatsalu jõele ning Sulaojale tervikuna
ega planeeringualal asuvas lõigus. Planeeringus tuleb järgida põhimõtet, et jõe õgvendamine on lubatav vaid
linna ettepanekul ja pädeva asutuse nõusolekul KSH tulemusi arvestades. Ilmatsalu jõgi tuleb planeeringualal
asuvas lõigus ette näha avaliku veekoguna.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga nähakse ette Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse
arenguala muutmine kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate
rohealade ulatuses. Üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava
kompaktse asustuse arenguala ulatuses ning sellega seoses tehakse ettepanek Tartumaa
maakonnaplaneeringu muutmiseks.
2.3. PLANEERINGU ESKIISJOONISE KIRJELDUS
Planeeringu kontseptsiooni keskmes on rohelusega ümbritsetud kobarküla, mis on moodustatud tehisjärve
kallastele. Lõunapoolsele alale on planeeritud veesilmadega golfiväljak.
Planeeringuala on jagatud selle kasutust silmas pidades kolmeks:
• elamupiirkonnad paiknevad planeeringuala põhjaosas,
• Ilmatsalu jõe väikesadam jääb planeeringuala keskossa,
• golfikeskus jääb planeeringuala lõunaossa.
Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse Tellise tee 8 kinnistule kolme kalakasvatustiigi asemele rajada
ligikaudu 45 ha suurune tehisjärv, milles on arendajal plaan jätkata väiksemas mahus kala kasvatamisega,
järgides Ilmatsalu Kala OÜ kehtivas keskkonnaloas L.VV/330941 sätestatuid tingimusi ja nõudeid. Oma ilmelt
ja funktsionaalsuselt on tegu eelkõige puhkeotstarbelise tehisjärvega.
Tulenevalt looduskaitseseadusest (edaspidi ka LKS) kohaldub tehisjärvele pärast Eesti looduse infosüsteemi
(edaspidi EELIS) kandmist 100 m laiune piiranguvöönd (LKS § 37 lg 1 p 2) ja 50 m laiune ehituskeeluvöönd (LKS
§ 38 lg 1 p 4). Lisaks kohaldub tehisjärvele veeseaduses (edaspidi ka VeeS) sätestatud veekaitsevöönd ulatusega
10 m (VeeS § 118 lg 2 p 2).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
15 / 80
Tehisjärve kaldale kavandatakse grupiti paigutatuna hoonestus, tehnovõrgud ja -rajatised, supelrand ning alale
ligipääsuks vajalik teedevõrgustik.
Kalatiikide ja Katsetiikide kinnistule on samuti planeeritud elamud olemasolevate väiksemate
kalakasvatustiikide ja kanali baasil rajatava veekogu kallastele.
Seega Tellise tee 8, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistul on kavandatud terviklik, omavahel ühenduses olevate
tehisveekogude rajamine, kujundades need maastikku võimalikult hästi sobituvaks. Kalatiikide kinnistule
rajatava tehisjärve kaudu plaanitakse vett juhtida Ilmatsalu paisjärvest Tellise tee 8 kinnistule rajatavasse
tehisjärve.
Ilmatsalu jõele (registrikood VEE1039000) ja selle kaldale kavandatakse väikesadam, sh teenindav hoone
(sadamahoone), paatide hoiukoht, sadamakai, paatide tankla või tankimise võimalus parkla ja
sadamakompleksi teenindavad juurdepääsud. Paatide hoiualal on planeeritud kohad erineva suurusega
alustele. Veesõidukite veeskamiseks on sadama-alale planeeritud kaks slippi. Selleks, et paate oleks võimalik
kasutada ka rajataval tehisjärvel, on slipp planeeritud ka Ilmatsalu jõge ja järve eraldavale teemaale. Sadama
rajamiseks ja kasutamiseks puhastatakse Ilmatsalu jõgi sadamaalal ja allavoolu kuni planeeringuala lõpuni
mudast. Kuna sadamat hakkavad kasutama veesõidukid süvisega kuni ca 1 m, siis esialgsel hinnangul
süvendustöid jões teha ei ole vajalik, piisab aja jooksul settinud muda eemaldamisest. Kui jõe laius võimaldab,
siis kavandatakse kaldaga paralleelne paadisild ka jõe paremkaldale ning seal paatide hoiustamine vees.
Sadama toimimiseks on plaanis sulgeda Ilmatsalu jõe osaliselt tehislik looge ning jõgi juhitakse osaliselt
kunagise kalakasvanduse tarbeks rajatud kraavi (joonis 4). Looge jääb edaspidi sadama koosseisu kuuluvaks
veealaks. Seega kavandatakse selles kohas muuta Ilmatsalu jõe kaldajoont.
Joonis 4. Ilmatsalu jõe kaldajoone muutmise asukoht (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022). All paremal
näidatud sama asukoht planeeringu eskiisjoonisel.
Sadama maa-alale jääv olemasolev Linnutee matkaraja vaatetorn uuendatakse või kaalutakse varianti võtta
vaatealana kasutusele rajatava sadamahoone katuseala. Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada kulgeb
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
16 / 80
Ilmatsalu jõe kaldal, suundudes Alam-Pedja ning Kärevere looduskaitsealale. Matkarada jääb planeeringu
elluviimisel kõikidele külastajatele avatuks ja kasutatavaks.
Planeeringuala lõunaossa, Golfi, Angervaksa ja Raudla kinnistutele kavandatakse ligikaudu 83,0 ha suurusele
alale golfiala, mille osaks on golfikeskuse hoone ja vajalik taristu koos parkla ja juurdepääsuteedega,
täismõõtmetes golfiala ja harjutusala. Golfikeskuse hoone, harjutusväljak ja valdav osa golfiala radadest ja
väljakutest kavandatakse Golfi kinnistule, kuid kaalutakse võimalust rajada golfiradasid ka Angervaksa ja Raudla
kinnistutele. Sellele alale pääsemiseks on planeeritud üle Sulaoja oja sillad.
Golfi kinnistule jäävasse golfipiirkonda on planeeritud võimalus rajada ka maastikku ilmestav ning erinevatele
liikidele eeldavalt elupaika pakkuv tiiktakistuste süsteem. Tellise tee 8 ja Kalatiikide kinnistutel uute veekogude
ja golfiala veealade veetoide hakkab baseeruma (analoogselt nagu varasemalt kalakasvanduski) Ilmatsalu jõel,
võimalusel ja vastavalt vajadusele kasutatakse endiste kalakasvatustiikide veevoolu juhtimise lahendusi.
Golfi ja Raudla kinnistule ning Angervaksa kinnistu idaosale (Sulaoja oja idakaldale) kaalutakse poldersüsteemi
(tamm, pumpla jms) rajamist, eesmärgiga kaitsta golfiala Emajõest põhjustatud üleujutuste eest. Kuna
golfiväljakut kasutatakse vaid sobivate ilmastikuolude korral, see tähendab kuivematel perioodidel, mil
üleujutusi ei esine, ei nähta Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatavate golfiradade alla jääva maapinna
tõstmist üldjuhul ette. Siiski on teada, et golfiradade edenemisaladel tuleb maapinda ümber kujundada,
paigutades sinna killustikku ja liiva. Samas puudub vajadus maapinna üleujutuspiirist kõrgemale tõstmiseks.
Seega jääb Angervaksa kinnistu lääneosale kavandatav golfiala valdavalt üleujutatavaks. Planeeritud
tegevusega metsa veerežiimi ei muudeta.
Planeeringualale on juurdepääs kavandatud Tellise teelt, Järve teelt ja Raba teelt. Kõik juurdepääsud lähtuvad
kohalikelt teedelt. Planeeritavale elamupiirkonnale ja selle kruntidele juurdepääsuks on kavandatud tee ümber
rajatava tehisjärve. Uus tee jääb avalikku kasutusse. Parkimine elamupiirkonnas lahendatakse krundisiseselt,
sadama ja golfikeskuse kasutamiseks on kavandatud ühiskasutusega parklad.
Alade omavaheliseks ühendamiseks on vajalik rajada sild üle Ilmatsalu jõe. Ilmatsalu jõele sadama piirkonda
kavandatud sild võimaldab jalakäijate liikumist, silla kõrgus peab tagama veetee kasutamise võimaluse.
Täiendavalt on vaja rajada kergliikluseks kasutatav sild üle loodava tehisveekogu kanali (Tellise tee 8 kinnistu
kagupoolses osas). Kärevere looduskaitseala ja elamupiirkonda eraldavale kraavile silda ei planeerita.
Veevarustuse tagamiseks on elamuala kavandatud liita Ilmatsalu aleviku ühisveevärgiga. Arendatava piirkonna
reoveekanalisatsioon plaanitakse ühendada Ilmatsalu aleviku reoveekanalisatsiooni võrku. Detailplaneeringu
koostamisel taotletakse AS-lt Tartu Veevärk2 tehnilised tingimused.
Sademeveest vabanemiseks kasutatakse looduslähedasi lahendusi (rohealad, tehisjärv, kraavid), mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
Detailplaneeringu koostamisel peab lähtuma üldplaneeringust ja sellest tulenevatest tingimustest ning järgima
KSH-s toodud keskkonnanõudeid.
2 Vastavalt Tartu Linnavolikogu 17.04.2019 otsusele nr 153 määrati endise Tähtvere valla piirkonnas vee-ettevõtjaks AS Tartu Veevärk.
01.06.2019 alustas AS Tartu Veevärk veeteenuste osutamist endise Tähtvere valla territooriumil, kus varasemalt oli vee-ettevõtjaks AS
Emajõe Veevärk.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
17 / 80
3. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA JA ASJAKOHASTE STRATEEGILISE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
3.1. SEOSED KESKKONNAEESMÄRKIDEGA
Euroopa roheline kokkulepe on Euroopa Komisjoni algatatud poliitiline strateegia, mille eesmärgiks on
saavutada kliimaneutraalsus aastaks 2050. Tegemist on Euroopa Liidu pikaajalise strateegiaga, mille siht on
muuta Euroopa esimeseks kliimaneutraalseks maailmajaoks (Euroopa Komisjon, 09.10.2023).
Euroopa rohelises kokkuleppes on muuhulgas prioriteetidena nimetatud allpool loetletud
keskkonnaeesmärgid, millega on arvestatud ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
lähteülesande püstitamisel:
1) kliimamuutuste leevendamine;
2) kliimamuutustega kohanemine;
3) veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse;
4) üleminek ringmajandusele;
5) saastuse vältimine ja tõrje;
6) elurikkuse ja ökosüsteemide taastamine ja kaitse.
Planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatakse laiendada Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala, millega
kaasneb saasteainete heide õhku ning suureneb põhjavee kasutus. Suur osa planeeringualast asub
üleujutusohuga alal. Tehisjärve rajamisel jätkub pinnaveevõtt Ilmatsalu paisjärvest, mille veevarustus põhineb
Ilmatsalu jõel. Samuti kavandatakse pinnavett kasutada golfiväljakute kastmiseks. Väikesadama juurde rajatava
paatide tankla või tankimise võimaluse rajamisel võib kaasneda oht pinnase või pinnavee saastumiseks.
Lisaks võib planeeringu eskiisjoonisel kavandatu elluviimisel kaasneda mõju planeeringualaga piirnevale
Kärevere looduskaitsealale, mis kuulub ühtlasi Kärevere linnu- ja loodusalana Natura 2000 kaitsealade
võrgustikku ning planeeringualast ca 1,5 km kaugusele jäävale Alam-Pedja looduskaitsealale, mis kuulub
samuti Natura 2000 võrgustikku kui Alam-Pedja linnu- ja loodusala.
KSH-s hinnatakse kavandatu vastavust keskkonnaeesmärkidele, millele võib planeeringute elluviimisel oluline
mõju kaasneda, sh kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine
ja kaitse, saastuse vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
Eesti riikliku kliimamuutustega kohanemise arengukava üldeesmärgiks on suurendada Eesti riigi regionaalse ja
kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks. Oluliseks on kliimariskide
maandamise võimekuse tagamine ja strateegilise ning operatiivse valmiduse suurendamine, samuti pikaajaliste
muutuste teadvustamine ja ennetav tegutsemine pikas perspektiivis. Maakasutusel ja planeerimisel tuleb
maandada tormi-, üleujutus- ja erosiooniriskid, leevendada soojussaare efekti ning suurendada asustuse
kliimakindlust, valides selleks parimad lahendused maakasutuses ja selle planeerimises. Eesmärgipärased
meetmed keskenduvad kuumalainetest ja soojussaartest, üleujutustest ja tormidest tingitud võimalike kahjude
ennetamisele ning riskide maandamisele maakasutuslike võtetega, üleujutuste ja kuumalainetega seonduvate
riskide maandamiseks rohealade rajamisele ja hooldamisele, vee jahutava mõju kasutamisele ning
ehitustehnilistele lahendustele, nagu sademevee süsteemide rekonstrueerimine ja rajamine, pindade soojust
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
18 / 80
peegeldavate, absorbeerivate ja pidavate omaduste ning õhuringluse arvestamine hoonestuse projekteerimisel
ja ehitamisel.
Kliimamuutustega kohanemise arengukavas on sätestatud, et muutuvas kliimas tuleb tagada liikide, elupaikade
ja maastike mitmekesisus ning maismaa- ja veeökosüsteemide soodne seisund ja terviklikkus ning sotsiaal-
majanduslikult oluliste ökosüsteemiteenuste pakkumine piisavas mahus ja piisava kvaliteediga. Selleks tuleb
säilitada elurikkust muutuvates ilmastikuoludes, tõrjuda invasiivseid võõrliike, tagada koosluste soodne seisund
ja maastike mitmekesisus, korraldada looduskaitset muutuvas kliimas, tagada maismaaökosüsteemide
ja -elupaikade stabiilsus, soodne seisund, funktsioonid jne.
Tehniliste tugisüsteemide valdkonnas on kavas suurendada tehniliste tugisüsteemide valmisolekut mistahes
ilmastikuolude korral, mis on suunatud transporditaristu (sh maanteede, raudtee ja sildade) kasutuskindluse ja
äärmuslikes ilmastikuoludes läbitavuse tagamisele.
Planeeringuala asub suures osas Emajõest tingitud üleujutusohuga alal. KSH koostamisel hinnatakse
planeeringu vastavust kliimamuutustega kohanemisele, eelkirjeldatud eesmärkide täitmise toetamist ja
kooskõlalisust sätestatud meetmetega (ulatuses, mis on planeeringu koostamisel asjakohased). Sellest lähtudes
tehakse ettepanek vajalike meetmete rakendamiseks, mis on asjakohased maakasutuse planeerimisel ja
hilisemal planeeringuala ekspluateerimisel.
Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030
“Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030“ eesmärgiks on määratleda pikaajalised arengusuunad
looduskeskkonna hea seisundi hoidmiseks, lähtudes seejuures keskkonna valdkonna seostest majandus- ja
sotsiaalvaldkonnaga ning nende mõjudest ümbritsevale looduskeskkonnale ja inimesele. Keskkonnastrateegias
tuuakse välja, et väliskeskkonna seisundil on oluline mõju inimese tervise kõigile aspektidele. Eesmärkideks
seatakse näiteks pinnavee (sh rannikuvee) ja põhjavee hea seisundi saavutamine ning veekogude, mille seisund
on juba hea või väga hea, hoidmine; loodus- ja kultuurimaastike mitmekesisuse säilitamine, suurendamine ja
säästlik kasutamine; tootmise ja kasutamisega rikutud maastike korrastamine ning neile mitmekesiste
(elurikkuse ja esteetilisuse) funktsioonide andmine; elustiku liikide elujõuliste populatsioonide säilitamiseks
vajalike elupaikade ja koosluste olemasolu tagamine ning tervist säästva ja toetava välikeskkonna loomine
maakasutuse suunamise ja inimkasutuses oleva või kasutusse võetava keskkonna ruumiplaneerimine teel.
KSH keskseks eesmärgiks on kõrgetasemelise keskkonnakaitse tagamine ja säästva arengu edendamine, Eesti
keskkonnastrateegias aastani 2030 kirjeldatud aspektid ja põhimõtted on igal juhul aluseks mõju hindamise
läbiviimisel.
Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030"
Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030" keskendub kliimamõjude leevendamisele ning toob
välja vajaduse ja tegevused kliimakohanemiseks. Kava strateegilisteks eesmärkides on muuhulgas
süsihappegaasi heitkoguse vähendamine 2030. aastaks 40% võrra 3 võrreldes 2010. aastaga, jõuda uuele
3 Kliimamuutustega võitlemiseks võttis Euroopa Parlament vastu Euroopa nn kliimamääruse (uroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL)
2021/1119, 30. juuni 2021, millega kehtestatakse kliimaneutraalsuse saavutamise raamistik ning muudetakse määruseid (EÜ) nr 401/2009
ja (EL) 2018/1999), millega suurendatakse ELi kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise eesmärki 2030. aastaks 40%-lt vähemalt 55%-le
ja muudetakse 2050. aasta kliimaneutraalsuse nõue õiguslikult siduvaks.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
19 / 80
tasemele taastuvenergia tootmises ja tarbimises ning kohaneda kliimamuutustega. „Tartu energia 2030“
eesmärkide saavutamine põhineb sellest lähtuvalt kolmel peamisel tegevussuunal: energiatõhusus,
taastuvenergia laialdasem kasutamine ning kliimakohanemine. Kohanemiskavas on püstitatud neli
kohanemissuunda.
- Roheline. Rohevõrgustiku ja haljastuse parendamine kliimariskide maandamiseks.
- Sinine. Üleujutusriski, sh valingvihmade tulvariski maandamine.
- Taristu. Tormiriski ja teiste erakordsete ilmariskide maandamine
- Teadlikkus. Tartlaste (ja külastajate) ohutuse tõstmine riskiennetusega.
Tartu linna energia- ja kliimakavaga "Tartu energia 2030" arvestamine on KSH läbiviimisel vajalik,
kohanemiskavas püstitatud kohanemissuundi käsitletakse keskkonnaeesmärkidele vastavuse ning inimeste
tervisele, heaolule ja varale avalduva võimaliku mõju hindamisel.
Veepoliitika raamdirektiiv 2000/60/EÜ
Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika raamdirektiiviga (VRD) (2000/60/EÜ)4 on kehtestatud Euroopa
Liidu veepoliitika alane tegevusraamistik, milles sätestatakse eeskirjad, et hoida ära Euroopa Liidu veekogude
seisundi halvenemine. Raamdirektiivi põhieesmärgiks on kõikide vete (põhjavee ja pinnavee, sh rannikuvee)
hea seisundi saavutamine. Nimetatud eesmärgi saavutamiseks tuleb kõikidel liikmesriikidel rakendada
valgalapõhise veemajanduse põhimõtteid, moodustada veemajanduse korraldamiseks vesikonnad ning
koostada igale vesikonnale veemajanduskavad.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Ida-Eesti
vesikonnas. Vesikonna veemajanduskava koostamisel on lähtutud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu veepoliitika
raamdirektiivis (VRD) (2000/60/EÜ) ja veeseaduses sätestatud eesmärkidest ja nõuetest, Euroopa Komisjoni
VRD rakendamiseks välja töötatud juhistest ning Euroopa Komisjoni teise perioodi veemajanduskavadele antud
tagasisidest.
Veemajanduskava põhieesmärgiks on pinna- ja põhjavee vähemalt hea seisundi saavutamine, vee säästev
kasutamine ning kvaliteetse joogivee tagamine. Pinnavee kaitse peamiseks eesmärgiks on veekogumi hea
seisundi saavutamine ja säilitamine. Pinna- ja põhjavee hea seisund on nii hea ökoloogilise seisundi kui ka hea
keemilise seisundi saavutamine.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027 lisa 2 „Ida-Eesti vesikonna pinnaveekogumite nimekiri ning
seisundihinnangud“ tabeli 2 alusel on Emajõe ökoloogiline seisund kesine, keemiline seisund halb ja seega
koondseisund halb. Ilmatsalu jõgi on tugevalt muudetud vooluveekogum (TMV), mille keemiline seisund on
hea, kuid ökoloogiline seisund (ökoloogilise seisundi potentsiaal) on paisude ja paisjärvede tõttu kesine ning
seetõttu on ka koondseisund kesine (vt ptk 4.5.2). Vooluveekogude ökoloogilise seisundiklassi määramisel
arvestatakse üldjuhul ka paisude mõju veerežiimile ja nende arvu veekogul, samuti kattuvust
maaparandusehitise eesvooluga. Planeeringualale jäävad Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja on ühtlasi
4 Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000, millega kehtestatakse ühenduse veepoliitika alane
tegevusraamistik.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
20 / 80
maaparandusehituse avatud eesvoolud. Sulaoja oja kohta seisundihinnanguid ei ole antud. Veemajanduskava
lisas 2 on andmed esitatud 2019. aasta seisuga. Pinnaveekogumite 2022. a vahehinnangu alusel on Emajõe
ökoloogiline seisund hea, kuid koondseisund ikkagi keemilise halva seisundi tõttu halb (näitaja: Kvissental: Hg
ja Cd kalas, heptakloor ja heptakloorepoksiid vees; varasemast (2019) Kavastu: Hg, PBDE, Cd kalas, fluoranteen
vees). 2022. a vahehinnangu alusel on Ilmatsalu jõe mitteheaks näitajaks paisud ja põhjuseks
maaparandussüsteemid, veevõtt, paisjärved, 8 kivipuistepaisu, varasemast 4 paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka,
Rahinge), kraavitamine.
KSH läbiviimisel hinnatakse mõju pinnavee kvaliteedile ja režiimile ning vastavust veemajanduskavas seatud
eesmärgi täitmisele tagada kõikide pinnaveekogumite vähemalt hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt tuleb kõikide põhjaveekogumite hea seisund saavutada aastaks
2027, mis tuleneb veepoliitika raamdirektiivist. On ette on näha, et erinevatel põhjustel suuremal osal
põhjaveekogumitest, sh ka Kesk-Devoni põhjaveekogumi (Ida-Eesti vesikonnas) puhul ei ole võimalik seda
tähtaega täita5 . Veemajanduskava meetmeprogrammis on märgitud, et hea seisundi saavutamise tähtaega
pikendatakse (pärast 2027) tehniliste põhjuste ja ebaproportsionaalse kulukuse tõttu. Kesk-Devoni
põhjaveekogumi olulise koormusena on välja toodud ebaselge inimkoormus ning veevõtt ühisveevärgi tarbeks.
Perioodil 2022 kuni 2027 on kavandatud mitmete uuringute läbiviimine koormusallikate täpsemaks
selgitamiseks ja täpsemate meetmete kavandamiseks.
Kuna planeeringuala esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest suures osas
nõrgalt kaitstud, siis hinnatakse arendustegevuse mõju põhjavee kvaliteedile. Ilmatsalu-Tüki kompaktse
asustuse arenguala laiendamisega kaasneb joogivee tarbeks põhjavee võtmise vajadus.
Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050
Eesti pikaajaline eesmärk maapõue valdkonnas on tagada maapõueressursside teaduspõhine, riigi
majanduskasvule ja ressursitõhususele suunatud keskkonnahoidlik ning inimeste tervist säilitav haldamine ja
kasutus. Samal ajal on oluline vähendada sõltuvust taastumatutest loodusvaradest. Planeeringuala läheduses
ning osaliselt planeeringualal asub üleriigilise tähtsusega Sangla turbamaardla. Planeeringualale jääb Ilmatsalu
kohaliku tähtsusega savimaardla.
Keskkonnaamet teavitas Tartu Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud
aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse maavara kaevandamiseks ja
vee ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult koostamisel oleva
üldplaneeringu alaga. Keskkonnaamet on Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotlusele algatanud
keskkonnamõjude hindamise. Üldplaneeringu algatamise otsuse juurde on lisatud õiend, mille kohaselt Tartu
Linnavalitsus leiab, et keskkonnaluba ei tohiks väljastada selle negatiivsete mõjude tõttu lähedalasuvale
Ilmatsalu aleviku piirkonna elanikele ja avaldab arvamuse 21 päeva jooksul alates KMH aruande nõuetele
vastavaks tunnistamise otsuse kättesaamisest.
5 teadlikult on jäetud märkimata täpsem aasta, sest antud juhul käsitletakse perioodi 2022-2027 ja ei prognoosita ette sellele järgnevaid
perioode.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
21 / 80
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga planeeringualal maavara kaevandamist ega uue
maardla rajamist ette ei nähta. Üldplaneeringu elluviimine arvestab maapõuepoliitika põhialustega aastani
2050.
3.2. SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA
3.2.1. Tartumaa maakonnaplaneering 2030+
Tartumaa maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29.
Maakonnaplaneering näeb ette asustuse arengu suunamist nii, et inimeste elu-, töö- ja teenuskohad paigutuks
elu- ja keskkonnakvaliteeti tõstvalt ning kujuneks otstarbekas ja mugav igapäevane liikumispiirkond/ala.
Maakonnaplaneeringu alusel nähakse arendusaladena ette olemasolevad tiheasumid koos nende võimaliku
laienemisalaga. Sisuliselt tähendab tiheasum eelkõige hoonete püstitamiseks ja rekonstrueerimiseks mõistliku
ulatusega maa-ala koos tänavavõrgul ja kruntidel ning üldkasutatavatel tehnovõrkudel põhineva
ruumikorraldusega.
Ilmatsalu alevik on maakonnaplaneeringus määratletud tiheasumi laienemisalana ja Tartu maakonna
lähikeskusena, mis kuulub ühtlasi Tartu linnaümbruse vööndisse. Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr
373 kehtestatud Tartu linna üldplaneeringus 2040+ tehtud ettepaneku alusel muudeti Tartumaa
maakonnaplaneeringut tiheasumite osas. Kui enne Tartu linna 2040+ üldplaneeringu kehtestamist ulatus
maakonnaplaneeringus tiheasumi laienemisala ka Tellise tee 8 kinnistule, siis üldplaneeringuga tehtud
ettepaneku alusel muudeti maakonnaplaneeringut selliselt, et tiheasumi laienemisala Tellise tee 8 kinnistule
enam ei ulatu. Endiselt ulatub tiheasumi laienemisala Kalatiikide, Spordimäe ning Tellise tee 1-7 kinnistutele
(Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala) (joonis 5 ja 6).
Maakonnaplaneeringu kohaselt ei tähenda asustuse arengu eelistamine tiheasumite alal ehituskeeldu mujal,
küll aga taunib asendiliselt ja maakorralduslikult ebaotstarbekat põllu- ja metsamaade kruntimist üksteisest
ruumiliselt isoleeritud pisiasumiteks, kus sotsiaalne taristu jääb kaugele ja linliku tehnilise taristu rajamine ning
pidamine on kulukas. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga põllu- ja metsamaade kruntimist
ei kavandata, samuti ei moodustata ruumiliselt isoleeritud pisiasumeid. Planeeringu rakendumisel võetakse
kasutusele tehismaastik ning antakse sellele uus funktsionaalsus.
Koostatava üldplaneeringuga tehakse ettepanek Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendamiseks
kavandatava väikeelamumaa, sellega piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses ning
Ilmatsalu aleviku laiendamiseks määratava kompaktse asustuse arenguala ulatuses. Eeltooduga seoses tehakse
ettepanekud Tartumaa maakonnaplaneeringu muutmiseks.
Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ alusel on Ilmatsalu piirkond ühtlasi Tartu linna lähipuhkeala.
Maakonnaplaneeringuga seatakse eesmärgiks arendada lähipuhkealade võrgustikku, mida saab Tartust
külastada jalgsi või jalgrattaga. Puhkekohtadele tuleb tagada avalik juurdepääs. Maakonnaplaneeringu
põhikaardi järgi kuulub Golfi kinnistu ja väike osa Angervaksa ja Tellise tee 8 kinnistust puhke-eeldustega
piirkonna hulka (joonis 5), samas interaktiivse veebikaardi andmeil need alad puhke-eeldustega piirkonna hulka
siiski ei kuulu (joonis 6).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
22 / 80
Joonis 5. Puhke-eeldustega piirkond, ala rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ning väärtusliku maastiku
paiknemine üldplaneeringualal ja lähialal Tartumaa maakonnaplaneeringu 2030+ põhijoonise kohaselt.
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
23 / 80
Joonis 6. Väärtused, piirangud ja asustuse areng üldplaneeringualal ja selle ümbruses (väljavõte Tartumaa
maakonnaplaneeringu 2030+ interaktiivsest veebikaardist).
Lähtudes Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule kavandatud maakasutuse
juhtotstarbest (tootmismaa) ja selle alusel 2021. aasta novembris maakonnaplaneeringus tehtud muudatusest,
saab suure tõenäosusega õigeks pidada interaktiivse veebikaardi rakendust (joonis 6). Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ on puhkealade paiknemist ja kasutustingimusi täpsustatud (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas
Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga on lubatavate sihtotstarvete hulgas ka puhke-, spordi- ja
kultuurirajatise maa-ala.
Koostamisel oleva üldplaneeringu ala paikneb maakonnaplaneeringu alusel kogu ulatuses (v.a Sulaojast läände
jääv Angervaksa kinnistu osa) Rahinge-Ilmatsalu kohaliku tasandi väärtusliku maastiku alal.
Maakonnaplaneeringus käsitletakse väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Väärtuslikud maastikud on valdavalt hästi hooldatud või säilinud
alad.
Maastikuliste väärtuste säilimine tagatakse muuhulgas:
• maastikusse sobivust tagavate arhitektuurinõuete seadmisega ning harmoneeruvate heakorrastuse ja
haljastuse põhimõtete määramisega detailplaneeringutes;
• lagunenud ja kasutuskõlbmatute hoonete ja rajatiste lammutamisega ehk selleks omanikele ja
avalikkusele vastuvõetava toetussüsteemi loomisega.
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ kehtestamise järgselt ei ole Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule määratud
maakasutuse juhtotstarbest (tootmismaa) lähtuvalt muudatust väärtusliku maastiku paiknemise osas
Ligikaudne üldplaneeringu ala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
24 / 80
maakonnaplaneeringus tehtud/sisse viidud (joonis 5 ja 6). Kuna PlanS kohaselt on üldplaneeringu ülesandeks
väärtusliku maastiku paiknemise ja kasutustingimuste täpsustamine, siis on väärtuslikku maastikku puudutavas
osas asjakohane lähtuda üldplaneeringust (vt ptk 3.2.2). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
koostamise üks eesmärkidest on endiste kalakasvatustiikide alale maastikuliselt sobiva lahendusega
elamupiirkonna kavandamine. Üldplaneeringuga saab vajadusel täpsustada kehtivas üldplaneeringus olevaid
tingimusi väärtusliku maastiku väärtuste kaitseks, samuti vajadusel teha piirimuudatuse ettepanekuid.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alale jäävad Raudla ja Angervaksa kinnistu ning
Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja oja jäävad maakondliku tasandi rohevõrgustiku Rahinge tugialale (joonis 5
ja 6). Mujale üldplaneeringuga hõlmatud alale maakondliku tasandi rohevõrgustik ei ulatu.
Maakonnaplaneering käsitleb rohelist võrgustikku ja väärtuslikke maastikke olulise ressursina, mis pakub
puhverdavaid ja muid ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Koostatava üldplaneeringu lähteseisukohtade
alusel on golfiküla kavandamise eesmärgil lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku
maakondliku tasandi tugiala maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Koostatava üldplaneeringuga
tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.
Maakonnaplaneeringus on käsitletud üleujutusohuga alade temaatikat suuniste andmisega üldplaneeringute
koostamiseks. Maakonnaplaneeringus on sätestatud, et üldplaneeringute koostamisel tuleb lisaks üleujutusala
piiri määramisele vältida ülemäärast riskiohtu teatud aladele hoonete ehitamise välistamisega ja
üleujutusohuga seotud riskide maandamiskavas ettenähtu arvestamisega. Üleujutusriskiga tiheasumites peab
vältima maapinna üleujutamist sademeveekanalisatsiooni kaudu ning tagama üleujutusvee äravoolu üleujutuse
taandumisel. Maakonnaplaneering on andnud üldplaneeringute koostamiseks suunise üleujutusala piiri
määramiseks ja ehitustingimuste seadmiseks sellisel alal (tehtud Tartu linna üldplaneeringus 2040+), kuid
maakonnaplaneeringuga ei ole määratud neid alasid („teatud alad“), kus tuleks/tuleb välistada ehitustegevust
ning maakonnaplaneeringust endast ei tulene ka tingimusi sellistel aladel ehitamisele. On asjakohane välja
tuua, et maakonnaplaneeringus on ehitustegevuse reguleerimist üleujutusohuga aladel seostatud
üleujutusohuga riskipiirkondadega. Üleujutusohuga seotud riskide maandamiskava kehtib üleujutusohuga
riskipiirkondade kohta, millesse Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu küla (sh planeeringuala) ei kuulu.
Koostatava uue üldplaneeringu üks lähteseisukohtadest on arvestada, et kliimakavas on muuhulgas olulisena
välja toodud määrata üldplaneeringus üleujutusohuga aladel kitsendused maakasutusele ja ehitamisele,
arvestada üleujutusriskiga planeeringutes ja rakendada meetmeid üleujutusriskiga aladel kui sinna
kavandatakse rajatisi.
3.2.2. Tartu linna üldplaneering 2040+
Tartu linna üldplaneering 2040+ on kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373. Koostamisel
olevale üldplaneeringu alale lähimad tiheasustusalad asuvad kagus, kuhu jääb Ilmatsalu alevik ja Ilmatsalu
paisjärvest idas, kuhu jääb Tüki küla keskus. Planeeringualasse kuulub ka Kalatiikide kinnistu, mis on
üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu. Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ on kompaktse asustuse arenguala defineeritud kui kompaktse ruumilahendusega,
turvaline, kogukondlikke väärtusi kandev valdavalt hoonestatud elukeskkonna loomiseks piiritletud ala, mille
planeeringut iseloomustavad tihe korrapärane hoonestusstruktuur, ühtne tänavavõrk, integreeritud
tehnovarustus, kohaliku tähtsusega teenindusasutuste ning avalike haljasalade ja rajatiste (näiteks sorteeritud
jäätmete kogumispunktid, mänguväljakud) olemasolu.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
25 / 80
Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on Kalatiikide kinnistu ja sellega piirnevad Tellise tee äärsed hoonestatud
kinnistud, samuti Spordimäe kinnistu määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala koosseisu.
Nimetatud üldplaneeringuga tehti ettepanek muuta Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla piiri, liites
arenguala Ilmatsalu aleviku koosseisu. Käesoleval ajal jäävad Kalatiikide ja Spordimäe kinnistud ning Tellise tee
äärsed hoonestatud kinnistud endiselt Ilmatsalu küla territooriumile.
Tartu linna üldplaneering 2040+ määratleb selgelt kompaktse asustuse arengualad, mille alla valdav osa
kavandatavast väikeelamumaast ei kuulu. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga
kavandatakse Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arenguala laiendada kavandatava väikeelamumaa, sellega
piirnevate tehisveekogude ja lähialale jäävate rohealade ulatuses (hõlmates Tellise tee 8 ja Katsetiikide
kinnistud) ning sellega seoses laiendada Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel on Tellise tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Tellise tee 7 kinnistu maakasutuse
juhtotstarve tootmismaa-ala (T), kirjelduse alusel tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala.
Kalatiikide kinnistu maakasutuse juhtotstarve on väike-elamu maa-ala (EV) ja roheala (H) ning see on kooskõlas
alal 2016. aastal kehtestatud detailplaneeringuga. Ilmatsalu jõele ja selle lõunapoolsele kaldapiirkonnale
(peamiselt ca 100 m ulatuses veepiirist) ning Spordimäe kinnistule on samuti määratletud roheala juhtotsarve
(H). Ülejäänud planeeringualal on Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja koos kalda-aladega, samuti Angervaksa ja Raudla
kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala (MM). Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksuse juhtotstarbeks on
väikeelamu maa-ala (EV) (joonis 7).
Joonis 7. Maakasutuse juhtotstarbed ja asumid (Väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).
Ligikaudne planeeringuala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
26 / 80
Lähtudes koostava üldplaneeringu lähteseisukohtadest, plaanitakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa
üldplaneeringuga muuta planeeringualale jäävate kinnistute juhtotstarbeid. Lubatavad maakasutuse
juhtotstarbed on puhke-, spordi- ja kultuurirajatise maa-ala, elamu maa-ala, roheala, ärihoone maa-ala, tee ja
tänava maa-ala, sadama maa-ala, veekogu maa-ala, tehnoehitise maa-ala, supelranna maa-ala, ühiskondliku
hoone maa-ala, parkimisehitise maa-ala.
Kalatiikide kinnistu, samuti Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 katastriüksused asuvad Tartu linna üldplaneeringuga
2040+ määratud arhitektuuriüksusel ILM11 (Ilmatsalu), kus krundi minimaalne suurus peab olema 4000 m2,
Kalatiikide kinnistul kohati 3000 m2. Alal kehtivad väikeelamumaa kohta üldplaneeringus määratud
üldtingimused, uute ridaelamute või korterelamute püstitamine ei ole lubatud.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamumaal lubatud
üksik- ja kaksikelamute ja ridaelamute kavandamine. Üksik- ja kaksikelamu krundi minimaalne suurus on 1500
m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m².
Arvestades eelnevat, muudetakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga väikeelamumaa
hoonestamise tingimusi ja hoonestatavate alade ulatuses moodustatakse uus iseseisev arhitektuuriüksus.
Angervaksa kinnistu ning seda läbiv Sulaoja oja, samuti Raudla kinnistu jäävad maakondliku tasandi
rohevõrgustiku tugialale. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud ulatuses,
samuti osa Sulaoja oja idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale (joonis 8).
Joonis 8. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud rohevõrgustiku paiknemine üldplaneeringualal ja
lähiümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).
Ligikaudne planeeringuala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
27 / 80
Rohevõrgustiku säilitamise ja planeerimise eesmärgid on elurikkuse kaitse ja säilitamine, kliimamuutuste
leevendamine ja kohanemine ning inimestele kvaliteetse elukeskkonna ning vabas õhus puhkamise ja
liikumisvõimaluste tagamine. Rohevõrgustiku hulka loetakse ka veekogud, mis mitmekesistavad funktsioone
ning loovad parema sidususe erinevate alade vahel. Üldtingimusena ei tohi veekogu kalda piiranguvööndis
olevale rohelise võrgustiku alale rajatavad ehitised rohelist võrgustikku katkestada. Sadamate kattumisel
rohelise võrgustikuga tuleb edasisel planeerimisel/projekteerimisel tagada rohelise võrgustiku toimimine.
Tartu linna Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohade kohaselt tuleb planeeringuga anda
lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda
Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal
kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi. Planeeringuga
tuleb tagada Ilmatsalu jõe rohekoridor põhimõttel, kus jõe lõunakaldal ulatuks rohekoridor kuni sadamani viiva
teeni, põhjapoolsel küljel 10-20 m laiusena arvates jõe kaldast. Sadama kavandamisel tuleb leida lahendused
rohekoridori katkematuse tagamiseks.
Ilmatsalu jõe kalda-ala, Järve tee ja Tellise tee on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud
puhkekoridoriks ning olemasoleva vaatetorni ala on määratud Vaatetorni puhkealaks (joonis 9). Tegemist on
olemasoleva puhkealaga Ilmatsalu jõe äärses puhkekoridoris liikujatele, matkajatele ja puhkajatele. Puhkekoht
on ette nähtud avalikuks kasutamiseks ja viidatud on koostöö vajadusele maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse
vahel, et leida puhkekoha eesmärke arvestav, asukohta sobivaim ja keskkonda säästvaim tehniline lahendus.
Ilmatsalu jõe ääres, Emajõe poolses otsas asub Linnutee puhkekoht (joonis 9). Lähteseisukohtade kohaselt tuleb
Ilmatsalu jõe mõlemal kaldal ette näha avalikult kasutatava loodusliku haljasmaaga puhkekoridor, mis tagab
Linnutee matkaraja vaba kasutamise. Juhul, kui planeeringuga kavandatakse Ilmatsalu jõe äärde väikesadamat
või paadisilda, peab sildumisrajatiste ja teenindushoonete vaheline ala olema avalikult kasutatav ning sealt
tuleb kavandada läbivana Linnutee matkarada.
Joonis 9. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratletud puhkekoridoride, -metsade ja -alade paiknemine
planeeringualal ja ümbruses (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust 2040+).
Ligikaudne planeeringuala
Linnutee puhkekoht
Vaatetorni puhkeala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
28 / 80
Roheline koridor Ilmatsalu jõel ja selle kaldal on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ ühtlasi määratud Rahinge-
Ilmatsalu väärtusliku maastiku koosseisu (joonis 10). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
koostamise üks eesmärkidest on maastikuliselt sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Ülejäänud
planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu. Väärtuslikuks maastikuks on ka Golfi kinnistu idaosaga
piirnev Ilmatsalu küla põllumajandusmaastik koos majapidamistega ning Tellise tee 8 idaosaga piirnev
põllumajandusmaastik Tellise tee ümbruses (joonis 10). Nimetatud alade põllud on ühtlasi määratud
väärtuslikeks põllumajandusmaadeks.
Joonis 10. Kohaliku tähtsusega Rahinge-Ilmatsalu väärtuslik maastik (väljavõte Tartu linna üldplaneeringust
2040+).
Planeeringuala jääb Tartu linna maalisse piirkonda, Emajõe kalda üleujutusohuga alale (joonis 11).
Vähendamaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele,
keskkonnale, kultuuripärandile ja majandustegevusele, on uusi hooneid lubatud püstitada vaid
üldplaneeringuga Emajõe 1% tõenäosusega üleujutusohuga ala piirile, vastavast maapinna looduslikust
absoluutkõrgusest kõrgemale, maismaa suunas. Eelnev tähendab, et uute hoonete ehitamisel ei ole lubatud
maapinda tõsta, vaid ehitamiseks sobiliku ala määramisel tuginetakse kaldaala maapinna looduslikele,
inimtegevusest mõjutamata kõrgusandmetele (Tartu linna üldplaneering p 14.3.12). Üleujutusohuga ala
hõlmab Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistuid. Osaliselt jäävad üleujutusohuga alale
ka Tellise tee 2, 4 ja 6 kinnistud (joonis 11).
Ligikaudne planeeringuala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
29 / 80
Joonis 11. Üleujutusohuga ala ja ehitusjoon Ilmatsalu piirkonnas (Tartu linna üldplaneering 2040+).
1% ületustõenäosusele vastav veetase Euroopa kõrgussüsteemis (EH2000) Tartu linna piirkonnas jääb
vahemikku 34,7 m (Kärevere silla piirkond) kuni 33,9 m (planeeritava Tiksoja sillale viiva maanteekoridori maa-
ala). Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs (vt täpsemalt ptk 4.5.3).
Emajõe 1% üleujutusohuga ala piirist tulenev ehituskeeld ei laiene planeeringuga puhke- ja rekreatsiooni
eesmärgil kavandatavatele avalikkusele suunatud veekogude äärsetele ehitistele, muuhulgas Emajõe ja
Linnutee matkarajale ja nende puhkekohtade ehitistele, looduslähedase kattega kergliiklusteedele, loodusliku
katendiga spordi- ja loodusradadele, avalikke puhkekohti teenindavatele vett läbilaskva katendiga
sõiduteedele ja parklatele, seega golfiväljakuga kavandatavas osas on koostatav planeering Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ vastavuses.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga plaanitakse anda üleujutusohuga alale (Tellise tee 8 ja
Katsetiikide kinnistud) hoonestusõigus, millest tulenevalt ei ole koostatava üldplaneeringuga kavandatu
kooskõlas Tartu linna üldplaneeringus 2040+ määratud tingimustega sellise ala hoonestamiseks. Koostatava
üldplaneeringuga muudetakse ehitustingimusi üleujutusohuga seotud aladel, võimaldamaks selliste alade
hoonestamist ning kirjeldatakse meetmeid, mida tuleb rakendada, et vältida Emajõe üleujutustest põhjustatud
võimalikke kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele, heaolule ja keskkonnale.
Võttes aluseks planeeringu eskiisjoonise, selgitatakse Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu
koostamise käigus Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkust teede, golfiala
(golfirajad, tiiktakistused) ja poldersüsteemi rajamiseks. Vajadusel käsitletakse KSH aruandes
Ligikaudne planeeringuala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
30 / 80
ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut, ehituskeeluvööndi vähendamisega kaasnevaid võimalikke
mõjusid ning leevendusmeetmeid.
3.2.3. Tartu linna arengukava 2018–2025
Tartu linna arengukavas (kinnitatud Tartu Linnavolikogu 07.10 2021 määrusega nr 154) on tähelepanu pööratud
üldistele keskkonnatrendidele, millega linna arengu kavandamisel tuleb arvestada. Koostatava
üldplaneeringuga kattuvad sellised trendid nagu elustiilide mitmekesisuse kasv ja suurem tähelepanu
elukeskkonnale ning tervisele ökoloogilise tasakaalu hoidmine linnaarenduses (arengukava ptk 1.2).
Arengukava alusel on mõnusa elukeskkonna loomiseks oluline sidusa puhkealade ja rohevõrgustiku
edasiarendamine ja väärtuslike maastike säilimise tagamine. Oluliseks peetakse liikumiskultuuri ja tervislikku
käitumist soodustavaid tegevusi ning terviseradade ja -paikade võrgustiku arendamist.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringuga kavandatakse olemasoleva tehismaastiku asemele
Ilmatsalu piirkonnaga maastikuliselt haakuvat väärtuslikku elu- ja puhkepiirkonda koos tervisesõbraliku
elukeskkonna ja sportlike eluviiside võimaldamisega (golf, sõudmine, matkamine jms). Oluline maastikuline ja
rekreatiivne tähtsus on ka Kärevere looduskaitseala ja Alam-Pedja looduskaitseala lähedusel.
3.2.4. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering
Kalatiikide katastriüksusel kehtib praegusel hetkel endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5
kehtestanud detailplaneering „Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering“ (Kobras AS, 2015), mis nägi ette
elamupiirkonna rajamise olemasoleva kanali laiendusel rajatava tehisveekogu äärde. Kalatiikide kinnistu ja
lähiala detailplaneeringu järgi on kinnistule kavandatud seitse üksikelamu krunti (ridaelamuid ei ole
kavandatud). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt on väikeelamu
maa-alal lubatud üksik- ja kaksikelamute ning ridaelamute kavandamine, seejuures ridaelamute bokside suurim
lubatud arv ühes lahushoones on kuni 8.
Koostatavas üldplaneeringus väikeelamu maa-ala hoonestamise tingimuste muutmisel muutuvad
hoonestamise tingimused ka Kalatiikide kinnistul. Selle tulemusel tekib läbi uue, üldplaneeringu alusel
algatatava detailplaneerimise protsessi võimalus Kalatiikide kinnistule rajada Kalatiikide ja lähiala
detailplaneeringuga kavandatust oluliselt tihedama asustusega elamupiirkond.
3.2.5. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering
Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011
korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu otsusega nr 317. Detailplaneering
tunnistati 18.02.2021 otsusega osaliselt kehtetuks Kapsamaa kinnistu osas, sest Raba tee 5 ja Raba tee 7
kinnistute omanik avaldas soovi laiendada oma tootmistegevust piirneval Kapsamaa kinnistul.
Detailplaneeringuala asub Ilmatsalu alevikus Raba tee 56 kinnistul ja sellega piirnevatel kinnistutel, kattudes
osaliselt ka Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga (joonis 12).
6 Katastriüksus Raba tee 5 on maakatastris registreeritud Raba tee 5 ja Raba tee 7 liitmise tulemusena 09.01.2023.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
31 / 80
Joonis 12. Üldplaneeringu alal ja selle lähistel koostamisel olevad ja kehtestatud detailplaneeringud (Tartu Linna
detailplaneeringute kaardirakendus, 15.09.2023).
Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu eesmärgiks on olemasoleva tootmistegevuse
laiendamine toonasel Raba tee 7 krundil ja määrata Lao krundile ehitusõigus ning juurdepääsu võimalus
osaliselt olemasoleva tee rekonstrueerimisel. Nimetatud detailplaneeringuga nähti ette olemasolevate
juurdepääsude säilitamine Koopa (katastritunnus 83101:002:0055), Biopuhasti (katastritunnus 83101:002:0189)
ja Kapsamaa kinnistutele (katastritunnus 83101:001:0427) läbi endise Suurtiikide ja Tiigikalda (katastritunnus
83101:001:0444) kruntide. Sellest tulenevalt nähti Tiigikalda ja endisele Suurtiikide kinnistule ette
juurdepääsuservituut tingimusel, et Koopa ja Biopuhasti kinnistute sisuline maakasutus ei muutu ja kinnistuid
teenindava transpordi maht oluliselt ei suurene. Detailplaneeringusse lisati klausel, et juhul, kui nimetatud
maatükkide maakasutust või ehitusõigust soovitakse muuta ja muutmisega võib kaasneda liikluse
Järve tee 15 kinnistu ja
lähiala DP
Koostamisel
Kehtestatud
Osaliselt kehtiv
Ligikaudne
üldplaneeringu
ala
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
32 / 80
intensiivistumine olemasoleval juurdepääsuteel, on pooltel kohustus leping üle vaadata, vajadusel seda muutes
või lõpetades (Kobras AS, 2011).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringus tuleb arvestada juurdepääsu tagamise vajadusega
Koopa, Biopuhasti ja Kapsamaa kinnistutele.
Raba tee 5 ja Kapsamaa maaüksusel on Tartu Linnavalitsuse 13.12.2022 korraldusega nr 1353 algatatud
Ilmatsalu alevik, Raba tee 5 maaüksuse ja lähiala detailplaneering kaalumaks võimalusi üldplaneeringukohase
ehitusõiguse elluviimiseks. Nimetatud detailplaneeringuga soovitakse ehitada ühekorruseline
laienemisvõimalusega hoone kõrgusega 5,7 m. Raba tee 5 hooned plaanitakse säilitada ning endisel Raba tee
7 kinnistul asuv hoone lammutada.
3.2.6. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering
Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering on kehtestatud Tähtvere Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr
1-2/22. Nimetatud detailplaneeringu eesmärgiks on kavandada kinnistule kolmekorruseline majutus-
toitlushoone, laiendada olemasolevat parklat ning laiendada kinnistul asuvat kõrvalhoonet kuni ühe
kolmandiku kubatuuri mahus (Vedic OÜ, 2016). Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala ei
hõlma Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu ala.
4. PLANEERITAVA ALA JA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS
4.1. ASUSTUS JA MAAKASUTUS
Tellise tee 8 sihtotstarve on veekogude maa 100%7, pindala 90,16 ha, millest looduslik rohumaa moodustab
6,62 ha, metsamaa 1,36 ha, õuemaa 0,25 ha ja muu maa (põõsastik, tiigid, muu lage) 81,93 ha (Maa-amet,
20.09.2023). Kinnistu on valdavalt tehismaastik, kus varasemalt paiknes Ilmatsalu kalakasvandus ja selleks
rajatud kalatiigid ning neid ühendavad kanalid.
Kinnistule jääb osaliselt Ilmatsalu jõgi, mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool ning väike osa
endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,
registrikaart 759). Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Tellise tee 8 kinnistu juhtotstarve valdavalt
tootmismaa-ala (tööstushoone ja taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).
Ehitisregistrisse on kantud Tellise tee 8 kinnistul paiknev garaaž-töökoda (reg kood 121278575) (ehitisregister,
03.12.2023). Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse andmetel paikneb kinnistu lõunaservas elektri alajaam
Kanali:(Puhja) ning kinnistu kaguserva jääb elektrimaakaabelliin ja elektriõhuliin (alla 1 kW) (Maa-amet,
03.12.2023).
Golfi kinnistu sihtotstarbeks on veekogude maa 100%4. Kinnistu pindala on 67,72 ha, millest looduslik rohumaa
13,8 ha, metsamaa 1,26 ha, õuemaa 0,01 ha ja muu maa 53,37 ha (Maa-amet, 20.09.2023). Ehitisregistri kohaselt
seisuga 03.12.2023 kinnistul ehitisi ega rajatisi ei paikne. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt läbib
kinnistu põhjaosa elektriõhuliin 1–20 kV (keskpingeliin).
Kinnistule jääb Ilmatsalu jõgi (mis on ühtlasi maaparandussüsteemi avatud eesvool) ning osa endise
tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi,
7 Maa-ameti maakatastri andmed. Tegelikkuses on nii Tellise tee kui Golfi katastriüksus sihtotstarbeta maad.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
33 / 80
registrikaart 759). Savi kasutati ajalooliselt telliste valmistamiseks, kohati on tuvastatavad savivõtmise augud.
Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Golfi kinnistu juhtotstarve valdavalt tootmismaa-ala (tööstushoone ja
taastuvenergeetika rajatiste maa-ala).
Ehitisregistri andmetel paiknevad seisuga 03.12.2023 endisel Suurtiikide kinnistul (Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu)
veel järgmised rajatised: kalakasvatustiigid (reg kood 220641991), Ilmatsalu-Kärevere Linnutee matkarada (reg
kood 221273859), linnuvaatlustorn (reg kood 221343044), elektriõhuliin ja maakaabelliin. Suurtiikide kinnistu
jagamisega 18.09.2023 seotud muudatused on ehitisregistris veel sisse viimata (ehitisregister, 03.12.2023).
Angervaksa kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala 14,46 ha, millest looduslik rohumaa
moodustab 0,85 ha, muu maa (veealune maa) 0,61 ha ja metsamaa 13,00 ha (Maa-amet, 20.09.2023).
Angervaksa kinnistut majanduslikul otstarbel eelnevalt kasutatud ei ole. Kinnistu jääb osaliselt Sangla
turbamaardla alale (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165). Keskkonnaamet teavitas Tartu
Linnavalitsust 27.10.2022 kirjaga nr DM-121677-4, et on menetlusse võtnud aktsiaseltsi Tootsi Turvas esitatud
Ulila III turbatootmisala keskkonnaloa taotluse. Keskkonnaluba taotletakse maavara kaevandamiseks ja vee
ärajuhtimiseks kehtivusajaga 30 aastat. Taotletava mäeeraldise pindala on 299,58 ha. Keskkonnaamet on
keskkonnaloa taotluse osas algatanud keskkonnamõjude hindamise, seega maavara kaevandamisega seotud
keskkonnamõjusid hinnatakse vastava loa menetluse käigus. Taotletav mäeeraldis piirneb vahetult Tartu linnas
Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu alaga.
Maaparandussüsteemide registri alusel on Angervaksa kinnistu Sulaojast läänes osa maaparandusehitise
Ilmatsalu turbaraba (PP-274) kuivendusvõrgust. Kinnistut läbiv Sulaoja oja on ühtlasi maaparandussüsteemi
(kood 2103900820000) avatud eesvool (Põllumajandus- ja Toiduamet, 12.09.2023). Hooneid ega rajatisi
ehitisregistri andmetel Angervaksa kinnistul ei paikne. Tartu linna üldplaneeringus 2040+ on Angervaksa
kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.
Katsetiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0121) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 3,72 ha,
millest looduslik rohumaa moodustab 1,82 ha ja muu maa 1,90 ha. Katsetiikide kinnistul on valdavalt
kinnikasvanud ja võsastunud endised kalakasvanduse tiigikesed ja kasvanduse toimimiseks rajatud kanalid.
Kinnistu on hoonestamata (ehitisregister, 03.12.2023). Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb
kinnistule osa endise tellisetehase juurde kuuluvast Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk,
keraamiline savi, registrikaart 759).
Kalatiikide kinnistu (katastritunnus 83101:002:0004) sihtotstarve on veekogude maa 100%, pindala on 94943
m², millest haritav maa moodustab 896 m², looduslik rohumaa 60373 m², metsamaa 1412 m², õuemaa 3148
m² ja muu maa (kanalid, kalatiigid, põõsastik) 29114 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu on hoonestamata
(varasemalt asus kinnistul kaks kõrval- või tootmishoonet, seepärast on kinnistul õuemaa kõlvik).
Ehitisregistrisse on kantud kavandatav pinnaveehaare (reg kood 220779023) (ehitisregister, 03.12.2023).
Maa-ameti maardlate kaardirakenduse alusel jääb kinnistule väike osa endise tellisetehase juurde kuuluvast
Ilmatsalu savimaardlast (aktiivne reservvaru, 1 plokk, keraamiline savi, registrikaart 759). Tartu linna
üldplaneeringu 2040+ alusel on Kalatiikide kinnistu juhtotstarbeks roheala ja väikeelamu maa-ala.
Kalatiikide kinnistule on varasemalt koostatud Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering (Kobras AS, 2015),
mis on kehtestatud endise Tähtvere Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5. Nimetatud detailplaneeringu
eesmärk on rajada alale elamupiirkond ja tehisveekogu, muutes Kalatiikide ja lähiala kalakasvanduse
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
34 / 80
toimimiseks rajatud kanali kaldajoont. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringuga on alale ette nähtud
loodusliku kaldajoonega tehisveekogu (kanal) ja seitse üksikelamu krunti (joonis 13).
Kalatiikide kinnistule kavandatav tehisveekogu on Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneeringu järgi
kavandatud rajada olemasoleva endise kalakasvanduse kanali baasil. Eemaldatava muda maht tehisveekogu
rajamiseks on ligikaudu 2100 m3, teisaldatava pinnase kogumaht on ligikaudu 30 000 m3, kaevesügavused
jäävad vahemikku 0 – 4,55 m. Tiiki on ette nähtud süvendada põhjapoolses osas põhjakõrguseni 32,00 m abs
ja lõunapoolses osas 31,50 m abs. Peamiselt teisaldatakse pinnast kanali süvendamise ja kaldajoone muutmise
käigus („Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus“ Kobras AS, töö nr 2015-192).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
35 / 80
Joonis 13. Kalatiikide kinnistul kehtiva detailplaneeringu põhijoonis (Kobras AS, 2015).
Raudla kinnistu sihtotstarve on maatulundusmaa 100%, pindala on 8847 m², millest looduslik rohumaa on
958 m2, metsamaa 6931 m² ja muu maa 958 m² (Maa-amet, 20.09.2023). Kinnistu jääb kogu ulatuses Sangla
turbamaardla (registrikaart nr 195, maardla kood MRD0000165) alale, kuid sellel ei asu mäeeraldist, st
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
36 / 80
kaevandusluba ei ole väljastatud. Kinnistu on hoonestamata. Tartu linna üldplaneeringu kohaselt on Raudla
kinnistu juhtotstarbeks metsa maa-ala.
Spordimäe kinnistu sihtotstarve on üldkasutatav maa 100%, ehitisregistri andmetel kinnistul hooneid ega
rajatisi ei asu. Nimetatud kinnistu on munitsipaalomandis.
Tellise tee kinnistu sihtotstarbeks on 100 % transpordimaa, kinnistu on munitsipaalomandis.
Tellise tee 1, 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistute sihtotstarbeks on 100 % elamumaa. Tellise tee 1, 3, 4 ja 5 kinnistud on
eraomandis, Tellise tee 2 kinnistu on munitsipaalomandis. Tellise tee 2, 3, 4, 5 ja 6 kinnistutel asuvad
olemasolevad elamud, Tellise tee 1 kinnistul hooneid ega rajatisi ei asu. Tellise tee 6 kinnistul on Maa-ameti
andmeil korteriomand (omandivorm: segaomand), sellel paiknev hoone on lagunenud.
Tellise tee 7 puhul on tegemist 100 % tootmismaaga ning kinnistul asuvad tootmishooned.
Kinnistute ajalooline kasutus
Ilmatsalu kalakasvatustiigid rajati juba endise Nõukogude Liidu ajal ning olid tuntud kui Tartu Näidissovhoosi
Ilmatsalu tiigimajand. Erastamise järel kuuluvad tiigid ettevõttele Ilmatsalu Kala OÜ (registris 1996. aastast).
Suurtootmise ajal toodeti kasvanduses kaubakala ja asustusmaterjali. Sel ajal Eesti suurimas kalakasvanduses
kasvatati karpkala ligikaudu 127 ha suurusel tiigipinnal (joonis 14). Omanike vahetusel 2013. aastal tegevus
rauges, sest see ei olnud enam kasumlik. Sellest ajast alates ei ole kalakasvatustiigid enam aktiivses kasutuses.
Joonis 14. Tellise tee 8, Golfi ja Kalatiikide kinnistu ajalooline kasutus, kalatiigid (Maa-ameti ajalooliste kaartide
kaardirakendus, 1997-2000).
Hetkeolukord üldplaneeringu alal
Suuremahulise kalakasvanduse jätkamine selle taastamise läbi ei ole maaomaniku jaoks enam perspektiivne
(kuigi teoreetiliselt on võimalus selleks olemas). 2021. aasta sügise hakul alustati Tellise tee 8 kinnistule jäävates
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
37 / 80
kalatiikides veetaseme alandamist ja 2022. aasta kevadel keskmisest tiigist võsa eemaldamist. 2022. aasta suvel
alustati sette eemaldamisega endisest kolmest suurest kalakasvatustiigist. Eelnevalt, 18.02.2022, esitas
Ilmatsalu Kala OÜ ka keskkonnaotsuste infosüsteemi KOTKAS kaudu sellekohase teavituse, milles andis ühtlasi
teada, et alates 01.03.2022 kuni 01.03.2024 ei toimu veehaardega PIH0000080 veevõttu ja tiikide väljavoolud
suletakse, et tiikide puhastustööde ajal heljum ei sattuks Ilmatsalu jõkke. 2023. aasta kevadeks ei olnud tiikide
puhastustööd veel lõpuni viidud (joonis 15).
Joonis 15. Vaade Tellise tee 8, Golfi ja Katsetiikide kinnistul asuvatele tiikidele (Maa-amet, pildistuse aeg
23.04.2023).
Golfi kinnistul, kuhu on planeeringu eskiisjoonise alusel kavandatud valdav osa golfialast, alandati veetase juba
2018. aastal, mille järel hakkas alal kasvama roht- ja puittaimestik (võsa). Praeguseks Golfi kinnistul
vabapinnalist veeala taastatud ei ole (joonis 16).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
38 / 80
Joonis 16. Vaade kavandatavale golfialale (Golfi kinnistule) 2023. aasta kevadel (Maa-amet, pildistuse aeg
10.05.2023).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala asub Ilmatsalu külas, kus Statistikaameti (rahvaloendus
31.12.2021) andmetel loendati 52 inimest, planeeringualaga piirnevas Ilmatsalu alevikus elas 387 ja Tüki külas
247 inimest (Statistikaamet, 2021). Ilmatsalu aleviku lähimad elamud jäävad planeeringualast ligikaudu 150 m
kaugusele (Maa-amet, 14.09.2023). Alevikus paiknevad Ilmatsalu Motell OÜ, Ilmatsalu sidejaoskond ja Ilmre AS,
tootmisettevõtetest Ilmatsalu Kala OÜ ja Tartu Agro AS. Alevikus asub vanadekodu, põhikool, lasteaed ja
muusikakool (AS Infragate Eesti, 2022).
Suurem osa planeeringuala maakasutusest (tootmismaa) on juba muutunud, sest Tellise tee 8, Golfi ja
Katsetiikide kinnistud on praeguseks aktiivsest kasutusest väljas ning kalatootmine ligikaudu 10 aastat tagasi
lõpetatud. Endised kalakasvatustiigid on madala veega ja suuremas osas kuivaks lastud.
4.2. MAASTIK
Planeeringuala paikneb Ugandi lavamaa moreentasandiku läänepiiril vastu Võrtsjärve madalikku. Lavamaa
maastiku eripära tuleneb eeskätt peaaegu rõhtpindsest liivakivisest ja aleuroliitsest aluspõhjalisest platoost.
Ugandi lavamaa aluspõhja kivimid (liivakivid ja aleuroliidid) vahelduvad vertikaalläbilõigetes rütmiliselt ning
horisontaalsuunas on nad väga muutlikud (Arold, I., 2005).
KSH alal on maapind tasane, paiguti ka lainjas. Maapinna absoluutkõrgused lähipiirkonnas on valdavalt
32–42 m, mis planeeringualal jäävad vahemikku 32–35,5 m. Pinnavormideks on rähksed ja kivised saviliiva ja
liivsavitasandikud, madal- ja siirdesootasandikud ning veesettelised liivsavi- ja savitasandikud.
Planeeringualast läänes ja põhjas asuvad Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) hallatavad riigimetsad.
Planeeringualast läänes asub Sangla soostiku hulka kuuluv Laugesoo ning Ilmatsalu turbaraba, mis on
Ligikaudne planeeringuala piir
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
39 / 80
nüüdseks kujunenud jäätmaaks. Laugesoo on Ilmatsalu jõe jaoks ökoloogiliselt oluline, moodustades jõe
valgalast 13%. Laugesoo seisund Ilmatsalu jõe poolsel alal on nii raba kui madalsoo osas hinnatud halvaks. Soo
seisundit on mõjutanud metsakuivendus ning turbakarjäärid, kus kaevandamise lõppemisel toimuvad
taastumisprotsessid (Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012).
Angervaksa kinnistu on valdavalt kaetud metsaga. Kasvukohatüüpidest alal jänesekapsa-kõdusoo, siirdesoo,
raba ja karusambla-mustika kasvukohatüüp, kus valdavaks puuliigiks on kased ja männid (Metsaportaal,
17.09.2023). Angervaksa kinnistul kasvav mets ei vasta loodus- ega põlismetsa tunnustele, tegemist on
kuivendatud alaga ja turbamaardlaga. Põlismetsaks loetakse metsa, mis on pikka aega säilinud inimmõjust
puutumatuna ning kus on välja kujunenud stabiilne ökosüsteem ning mille puistu koosneb erivanuselistest (sh
eakatest) puudest ning kus leidub ka erinevas kõdunemisastmes lamatüvesid. Loodusmetsa mõistele vastab
mets, mis on mingil määral inimtegevusest mõjutatud, näiteks mõned puud valikraiega likvideeritud või
kaevatud metsa ökosüsteemile olulist mõju välistav kraavike (nõva).
Planeeringualast idas ja lõunas, Ilmatsalu aleviku ja Tüki küla keskust ümbritsevas piirkonnas, paiknevad
ulatuslikud põllumassiivid ning nende vaheline hajaasustus, mis on sealse maastiku üks tunnuselemente (joonis
17). Põllumaa ja metsamaa on planeeringuala ümbruses kuivendatud.
Joonis 17. Põllumassiivid planeeringuala ümbruses (aluskaart: Maa-amet, 05.12.2023; põllumassiivid:
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA), 05.12.2023).
Ilmatsalu jõgi ning selle lõunakallas on Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ määratud Rahinge-Ilmatsalu
väärtusliku maastiku koosseisu. Ülejäänud planeeringuala väärtusliku maastiku koosseisu ei kuulu (vt ptk 3.2.2
ja joonis 11). Väärtuslikke maastikke käsitletakse olulise ressursina, mis pakub puhverdavaid ja muid
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
40 / 80
ökosüsteemi teenuseid, sh puhkeväärtusi. Tartu linna üldplaneeringuga 2040+ on seatud tingimuseks
olemasolevate kõlvikute säilitamine, olemasoleva teedevõrgu ja hoonete paiknemise säilitamine.
4.3. MULLASTIK
Endise Ilmatsalu kalamajandi kalakasvatustiigid katavad valdava osa planeeringualast. Tegemist on alaga, mis
on varasemalt inimtegevuse käigus muudetud ja seega looduslikku mullastikku alal säilinud ei ole. Angervaksa
kinnistul on säilinud looduslikud tingimused, alal levivad sügavad lammi- ja madalsoomullad (AM```) ja sügavad
rabamullad (R```). Planeeringualast läänes ja põhjas levivad erinevad soomullad (madalsoo- (M), siirdesoo- (S),
raba- (R) ja lammimullad (AM)). Ilmatsalu jõe lammialal kalatiikidest läänes esinevad sügavad lammi- ja
madalsoomullad (AM). Ilmatsalu jõe kallastel on lammi-gleimullad (AG). Kalatiikidest ida pool esineb veel
leostunud ja leetjat gleimulda (GO, GI), gleistunud leetjat mulda (KIg), nõrgalt leetunud mulda (LkI), leostunud
ja leetjat mulda (Ko, KI). Tellise tee äärsetel kinnistutel esineb leostunud ja leetjat mulda (GO ja GI), gleistunud
nõrgalt leetunud mulda (LKI ja LkIg) ning lammi-gleimulda (AG) (joonis 18).
Joonis 18. Mullastik planeeringualal ja lähipiirkonnas (Maa-ameti mullastiku kaardirakendus, 21.09.2023).
4.4. GEOLOOGILISED JA HÜDROGEOLOOGILISED TINGIMUSED
4.4.1. Aluspõhi ja pinnakate
Planeeringuala geoloogilise ehituse kirjeldamiseks on kasutatud piirkonnas varem läbi viidud uurimistööde
aruandeid (allikad: Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid ja Maa-ameti ehitusgeoloogiliste uuringute
kaardirakendus), kuid otseselt planeeringualale jäävaid uuringupunkte leidub üksikuid. Planeeringualal on
2017. aastal Kobras AS poolt Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu koostamise
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
41 / 80
raames teostatud geoloogiline uuring, sh geoloogilised läbilõiked puuraukude alusel, mis iseloomustab
detailselt ala geoloogilist ehitust.
Aluspõhi
Planeeringualale ning lähipiirkonda jäävate uuringupunktide järgi asuvad aluspõhja kivimid piirkonnas
maapinnast 2,5–9 m sügavusel, kusjuures Tellise tee ümbruse alal jääb liivakivi pealispind absoluutkõrgusele
ca 28 m, Raba tee ja kalatiikide vahelisel alal absoluutkõrgusele ca 32–38 m. Üldgeoloogiliste uuringute põhjal
paikneb üldplaneeringu ala ja lähipiirkond Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu aluspõhjakivimite – liivakivi
aleuroliidi ja savi vahekihtidega – avamusalal. Planeeringualast lääne ja loode poole jäävad alad paiknevad
Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe (D2nr) avamusalal.
Pinnakate
Tartu linn asub Kesk-Eesti (Ugandi) lavamaal orgudest liigendatud lainjal moreentasandikul. Kvaternaari
vanusega saviliiv-, liivsavi- ja savimoreeniga esindatud glatsiaalsete pinnakattesetete paksus on
moreentasandikul enamasti vahemikus 2–10 m. Mattunud orgudes on moreenikihi paksus 15–100 m. Moreen
on Lõuna-Eesti piirkonnale omaselt punakaspruuni värvusega ning saviliiv- ja liivsavi koostisega. Väiksemal
määral esineb linna piires pinnakattesetetest liiva, kruusa ning madalsooturvast. Nimetatud setted esinevad
peaasjalikult Emajõe ürgoru piires (Kobras AS, 2018). Ka endise Tähtvere valla territooriumil domineerivad
pinnakattes glatsigeensed setted (moreenid), esineb ka jääjärvelisi setteid (liiv, saviliiv, liivsavi),
glatsiofluviaalseid setteid (liiv, kruus), jõesetteid (liiv), soosetteid (turvas) (OÜ Keskkonnaprojekt, 2016).
4.4.2. Maavarad
Angervaksa kinnistu jääb Sangla turbamaardla (kasutatav turbaala, maardla kood MRD0000165, registrikaardi
nr 195) plokkidele nr 19 ja 20. Plokil nr 19 on vähelagunenud turba aktiivne reservvaru paksusega 1,34 m ja
mahuga 926 tuhat tonni, ploki pindala on 781,29 ha. Plokil nr 20 on hästilagunenud turba aktiivne reservvaru
mahuga 23 472 tuhat tonni, turbakihi keskmise paksusega 2,16 m (joonis 18). Selle ploki pindala on Maa-ameti
maardlate kaardirakenduse alusel 5383,04 ha. Plokile nr 20 jääb ka Raudla kinnistu (joonis 19) (Maa-amet,
17.09.2023).
Angervaksa katastriüksus on osa suuremast turbamaardla reservvaru alast, mis on arvatud kaevandamiseks
sobivate turbaalade nimekirja (keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87). Planeeringu eskiisjoonise kohaselt
on Angervaksa kinnistule on kavandatud golfiala rajad, mis võimaldab vajadusel maavara kasutuse, tiiktakistusi
sellele alale planeeritud ei ole.
Tellise tee 8, Golfi, Kalatiikide, Katsetiikide, Tellise tee 3, 4 ja 5 kinnistule ja osaliselt ka Tellise tee 1, 2, 5,7 ja
Spordimäe jääb ka Ilmatsalu savimaardla 1. plokk (maardla kood MRD000072, registrikaart nr 759, keraamiline
savi), mis on määratud aktiivseks reservvaruks (joonis 18). Maardla pindala on 19,55 ha, savi keskmine paksus
on 2,9 m, varu kogu maardla alal 575 tuhat kuupmeetrit (Maa-amet 17.09.2023).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
42 / 80
Joonis 19. Angervaksa ja Raudla kinnistute paiknemine Sangla turbamaardla idapiiril, andmed pärinevad aastast
1956 (Maa-amet, 17.09.2023).
Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel paiknevad ajalooliselt kujunenud olukorras nii Ilmatsalu savimaardla
Ilmatsalu külas, aga ka Vanaaseme savimaardla 2. plokk Vorbuse külas elamutega hoonestatud aktiivses
kasutuses olevatel maadel, kus võimalike karjääride avamisega või laiendamisega killustatakse olemasolevat
asustust ja halvendatakse elukeskkonda (muutused maastikus, keskkonnahäiringud jms). Ilmatsalu savimaardla
idapoolne kolmandikosa paikneb olemasoleval valdavalt korterelamutega hoonestatud elamumaal ja ühtlasi
maa-alal, mis on üldplaneeringuga määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualaks (Tartu linna
üldplaneering 2040+, ptk 13).
4.5. PÕHJAVESI
Endise Tähtvere valla piirkonnas on pinnakattes olev põhjavesi lokaalse levikuga. Kvaternaari veekiht on
esindatud peamiselt pinnaseveena, mis toitub sademetest. Veekiht on laialdaselt kasutusel salvkaevude ja
üksikute madalate puurkaevude kaudu. Probleemiks on veekihi kõrge nitraatioonide sisaldus ja suur
mikrobioloogiline reostus (AS Infragate Eesti, 2022).
Sügavamal paiknev põhjaveekiht on seotud Kesk-Alam-Devoni liivakivide ja aleuroliitidega, enamasti surveline
ning avamusalal, kus põhjavesi on vabapinnaline (oleneb liivakive katvate pinnasekihtide iseloomust) ja toitub
valdavalt sademete veest, on vesi reostuse eest kaitsmata. Devoni kivimitega seotud põhjavesi on looduslikult
kõrge rauaühendite sisaldusega. Vesi on mõõdukalt kare või kare. Piirkonna põhjavesi on suhteliselt madala
mineraalsusega ja põhjavees on looduslikult kõrgenenud üldraua foon (>0,1 mg/l) (AS Infragate Eesti, 2022).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
43 / 80
Põhjavee tarbevarusid pole endise Tähtvere valla piirkonnas määratud, sest veevõtt ühes asumis ei ületa 500 m3
ööpäevas (AS Infragate Eesti, 2022).
Pinnavee ja põhjavee seisundi interaktiivse kaardi alusel jääb põhjaveekogumitest üldplaneeringu alale
Ordoviitsiumi-Kambriumi Tartu põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (O-Cm_IdaT, põhjaveekogum nr 5b),
Siluri-Ordoviitsiumi põhjaveekogum Devoni kihtide all Ida-Eesti vesikonnas (S-O_D-all, Ida-Eesti vesikond,
põhjaveekogum nr 18) ja Kesk-Alam-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2-1_I, põhjaveekogum nr
22). Kõigi eelpool nimetatud põhjaveekogumite keemiline ja koguseline seisund 2020. aasta vahearuande
kohaselt oli hea. Lisaks jääb üldplaneeringu alale Kesk-Devoni põhjaveekogum Ida-Eesti vesikonnas (D2_I,
põhjaveekogum nr 24), mille keemiline seisund oli 2020. aastal halb ning koguseline seisund hea. Eelnevast
tulenevalt hinnati põhjaveekogumi koondseisund 2020. aastal halvaks. Põhjus: ammooniumioonide sisaldusele
kehtestatud piirväärtused (0,5 mg/l) olid ületatud kahes seirekaevus ning pestitsiidide 6 aasta keskmised
sisaldused on olnud üle lubatud piirväärtuse, saasteainete leviku mõjuulatus on üle 20% põhjaveekogumi
pindalast. Kesk-Devoni põhjaveekogum on maapinnalt esimene põhjaveekogum ning levib Kvaternaari ja Kesk-
Devoni põhjaveekihis. Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruande kohaselt jäid 2022. aastal analüüsitud
seirekaevude põhjavees kõikide mõõdetud pestitsiidide ja nende metaboliitide väärtused alla määramispiiri
(Keskkonnaagentuur, 2022).
Suurem osa planeeringualast (Tellise tee 8 kinnistule kavandatav elamuala, sadama ala ja golfiala piirkond) jääb
nõrgalt kaitstud põhjaveega alale, kus maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on kõrge
reostusohtlikkusega. Angervaksa kinnistut põhja-lõuna suunaliselt läbivast Sulaoja ojast lääne poole jääval alal,
Kalatiikide kinnistul ning Tellise tee äärsetel kinnistutel on aluspõhjas leviv esimene põhjaveekiht maapinnalt
lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (joonis 20).
Joonis 20. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi reostuskaitstus (Maa-amet, 05.12.2023).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
44 / 80
4.6. RADOONIRISK
Tartu linna territoorium kuulub keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 „Tööruumide õhu
radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud
radooniriskiga töökohtadel“ alusel kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetellu.
Radoon (edaspidi ka Rn) on värvitu, lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas. Pinnases on peamiseks
radooniallikaks uraani radioaktiivsel lagunemisel tekkinud ja tekkiv raadium, mille lagunemisprodukt on
radoon. Rn on õhust ligi 7,7 korda raskem. See difundeerub pinnasest õhku peamiselt rõhkude erinevuse
tulemusel, kuid samuti koos geogaasidega (He-, N- ja C-ühendid) ja vee koostisest. Rn-sisaldus pinnaseõhus
saavutab stabiilsuse ligi 2 m sügavusel maapinnast ja sügavamal (Keskkonnaministeerium, 2019).
Eesti radoonikaardi 2020. aasta andmetel jääb planeeringuala enamjaolt 30–50 kBq/m³ ehk normaalse (Tellise
tee 8, Golfi, Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistu) ning väiksemas osas 50–100 kBq/m³ ehk kõrge (Angervaksa
kinnistu lääneosa) radooniohutasemega interpoleeritud alale (joonis 21).
Joonis 21. Radoonirisk Ilmatsalu piirkonnas (Eesti Geoloogiateenistus, andmed 2020. aasta seisuga).
Eesti pinnase radooniriski kaardi täpsusastet arvestades (1:300 000) tuleks radooniriski ettevaatlikkusega
suhtuda ehk ettevaatusprintsiibist lähtudes kogu planeeringualal radooniriski pigem kõrgeks hinnata.
Ehitusprojekti koostamisel tuleb arvestada, et tööde ala jääb kõrge radooniriskiga piirkonda ning võtta
kasutusele meetmed riskide maandamiseks. KSH koostamise raames ei ole kavas planeeringualal radooniga
seotud uuringuid läbi viia.
Radooni sisaldust siseruumides on Eesti õigusloomes käsitletud järgmistes kehtivates määrustes:
• ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määrus nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja
hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava
efektiivdoosi viitetase“,
Planeeringuala asukoht
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
45 / 80
• keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28 „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu
radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“,
• Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84 „Tervisekaitsenõuded koolidele“,
• Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale,
hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“.
4.7. PINNAVESI
Planeeringualal, selle lähistel või selle eeldatavas mõjualas asuvad pinnaveekogudest:
• Emajõgi (registrikood VEE1023600),
• Ilmatsalu jõgi (registrikood VEE1039000),
• Ilmatsalu paisjärv (registrikood VEE2083130),
• Sulaoja oja (registrikood VEE1039008).
4.7.1. Ilmatsalu jõgi
Ilmatsalu jõe (joonis 22) pikkuseks koos lisaharudega on 26,3 km ja valgala suuruseks 127,7 km². Tüpoloogiliselt
kuulub jõgi heledaveeliste ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka. Jõgi kuulub
Ida-Eesti vesikonda jäädes Peipsi alamvesikonda (Keskkonnaportaal, 15.09.2023). Vabariigi Valitsuse 01.11.2018
korralduse nr 274 „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“ lisa alusel kuulub Ilmatsalu jõgi lõigus
jõe suudmest kuni Tartu – Valga raudtee sillast 4,17 km vastuvoolu riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude
nimistusse.
Joonis 22. Ilmatsalu jõgi (Foto: Maa-amet, pildistuse aeg 13.04.2022).
Ilmatsalu jõgi
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
46 / 80
Piirkonna peamiseks pinnaveerežiimi mõjutajaks on Emajõgi. Ilmatsalu jõge on planeeringualast allavoolu
õgvendatud ja süvendatud ning praegu voolab see küllaltki sirgjoonelisena Emajõe vanajõkke ja sealtkaudu
Emajõkke. Seega ulatub Ilmatsalu jõe alamjooks Emajõe lammialale, kus jõge iseloomustab madal voolukiirus
ning rohke taimestik.
Veeseaduse § 118 lg 2 punkti 2 järgi on Ilmatsalu jõe veekaitsevööndi ulatus 10 m, laiuse arvestamise lähtejoon
on Eesti topograafia andmekogu põhikaardile kantud veekogu veepiir.
Tulenevalt looduskaitseseadusest on Ilmatsalu jõe ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m, vööndite
laiuse arvestamise lähtejoon on ruumiandmete seaduse kohaselt Eesti topograafia andmekogu põhikaardile
kantud veekogu veepiir. Jõe kaldal metsamaal ulatub metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt ehituskeeluvöönd
ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Vaatetorni puhkekohas Tellise tee 8 katastriüksusel on Keskkonnaameti
07.10.2021 otsusega nr 6-5/21/2035-14 ehituskeeluvööndit vähendatud üldplaneeringu kaardil piiritletud
puhkekoha ulatuses 10 meetrini jõe kaldajoonest. Vaatetorni puhkekoht on avalikkusele suunatud ehitiste
kompleks, mis teenindab Linnutee matkaraja külastajaid. Puhkekohta on lubatud ehitada vaatetorn ja
matkarada teenindavad väiksemad rajatised nagu lauad-pingid, käimla, infostend jmt.
Ilmatsalu jõgi ei ole Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korralduse nr 426 „Avalikult kasutatavate veekogude
nimekirja kehtestamine“ järgi avalikult kasutatav jõel asuva Ilmatsalu kalatiigi paisust (Ilmatsalu põhjaserval)
allavoolu 2,3 km. Seega planeeringualale jääv jõelõik kuni suubumiseni Emajõkke ei ole avalikult kasutatav.
Keskkonnaameti 04.06.2018 korraldusega nr 1-3/18/1547 anti Ilmatsalu Kala OÜ-le vee erikasutusluba nr
L.VV/330941 (kehtivusega 01.07.2018 – 30.06.2028) kalakasvatuse eesmärgil Ilmatsalu paisjärvest vee
võtmiseks ja kalakasvatusest heitvee juhtimiseks suublasse Ilmatsalu jõgi. Tulenevalt uue VeeS jõustumisest
01.10.2019 viidi Keskkonnaameti 23.12.2021 korraldusega nr DM-118053-2 vee erikasutusluba (uue VeeS
kohaselt vee erikasutuse keskkonnaluba) nr L.VV/330941 muutunud õigusnormidega vastavusse. Viimati
nimetatud korralduse alusel ei peeta vastavalt VeeS § 18 lõikele 2 heitveeks vesiviljeluses kasutatavat vett.
Teostatud seirete tulemuste alusel ei erinenud Ilmatsalu kalakasvanduse võetava vee kvaliteet suublasse
juhitava vee kvaliteedist. Seega ei toimunud kalakasvandusest saasteainete suublasse juhtimist ning
keskkonnaloast eemaldati heitvee juhtimine suublasse. Nimetatud keskkonnaluba võimaldab kasvatada
kalakasvatustiikides karpkala, linaskit ja haugi, kuid lubatud on vaid olemasolevate sugukalade kogumi
säilitamine. Loas on nõue, et juhul, kui kalu kasvatatakse aastase juurdekasvuga rohkem kui 1 tonn või
kasutatakse lisasöötmist, tuleb taotleda keskkonnaloa muutmist.
Tellise tee 8 ja Golfi kinnistul asuvate kalakasvatustiikide veevarustus põhines peamiselt Ilmatsalu jõeveel –
pinnaveevõtt toimus Ilmatsalu jõel paisutatud Ilmatsalu paisjärvest regulaatorite kaudu (veehaarded „Ilmatsalu
kalakasvatus 1 (PIH0000202) ja Ilmatsalu kalakasvatus 2 (PIH0000080)). Vee erikasutuse keskkonnaloa nr
L.VV/330941 kohaselt on lubatud aastane veevõtt Ilmatsalu paisjärvest kahest veehaardest kokku 1 000 000
m3. Väljavool Ilmatsalu jõkke toimus Tellise tee 8 kinnistul asuvatest kanalitest. Intensiivkalakasvatuse
lõppemisel vee võtmine ja tagasijuhtimine jõkke sisuliselt jätkus, tagamaks veega täidetud tiikide veevahetus.
Paar viimast aastat vee võtmist ja tagasijuhtimist jõkke ei ole toimunud seoses planeeritava elurajooni
keskmeks oleva tehisveekogu rajamise ettevalmistustöödega (setete eemaldamisega endistest
kalakasvatustiikidest).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
47 / 80
Jõe seisund
Ökoloogilist seisundit iseloomustavad bioloogilised, hüdromorfoloogilised ja füüsikalis-keemilised
kvaliteedielemendid ning vesikonnaspetsiifilised saasteained. Ilmatsalu jõgi on hüdromorfoloogiliselt tugevasti
muudetud veekogu (TMV) – seda on õgvendatud ja süvendatud ning sellele on rajatud paise ja tekitatud
paisjärvesid. Tugevasti muudetud veekogum on pinnaveekogum, mis on tugevasti muudetud veekogumiks
määratud veeseaduses sätestatud korra kohaselt. „Tugevasti muudetud veekogum“ (TMV) tähendab, et
veekogumi iseloomus on püsiva inimtegevusega seotud füüsilise muutmise tagajärjel toimunud oluline
muutus. Seetõttu ei ole veekogum heas ökoloogilises seisundis (HÖS) ja head ökoloogilist seisundit pole
võimalik inimtegevuse jätkumise tõttu saavutada. Lääne-Eesti, Ida-Eesti ja Koiva vesikondade
veemajanduskavade 2022–2027 lisa 3 „Tugevasti muudetud veekogumite määramine (C.1)“ kohaselt on
Ilmatsalu veekogumi varasem määratlus (TMV) jäetud kehtima, kuigi koostatud TMV testiga ei olnud võimalik
Ilmatsalu kogumit hinnata, sest seisundihinnangu andmed on vanad ja paisudega seoses ei ole selget plaani.
Kõik jõele rajatud paisud jäävad planeeringualast ülesvoolu ning lähim on planeeringuala piiril olev Ilmatsalu,
mille tulemusena on tekkinud Ilmatsalu paisjärv. Ilmatsalu paisjärve veetaset reguleeritakse Ilmatsalu paisuga
(PAIS011940) (vt ptk 4.5.2). Kõik neli Ilmatsalu jõel asuvat paisu (Ilmatsalu, Rahinge, Ropka ja Tüki) on kaladele
ületamatud või raskesti ületatavad.
Veekogumite koondseisundi 2022. a ajakohastatud vahehinnangu andmetel oli Ilmatsalu jõe ökoloogiline
potentsiaal kesine ning sellest tulenevalt oli ka jõe koondseisund kesine. Keemilist seisundit ei ole veekogumil
seiratud. Kesise ökoloogilise seisundi põhjuseks on toodud maaparandussüsteemid, veevõtt, paisjärved,
kaheksa kivipuistepaisu ning varasemast neli paisu (Ilmatsalu, Tüki, Ropka, Rahinge) ja kraavitamine.
Hüdromorfoloogilise seire tulemusel hinnati Ilmatsalu veekogumi seisund 2022. aastal väga halvaks. Mittehea
seisundi näitajateks toodi tõkestatus, hüdroloogiline režiim (kõigile tüübiomastele kalaliikidele ületamatud
paisud, paisjärved, maaparandussüsteemid, veevõtt), lisaks loodusliku survena koprapaisud
(Keskkonnaagentuur, 2023).
Veekogumi hea seisundi saavutamine eeldaks kaladele rändevõimaluste tagamist (veemajanduskavas on ette
nähtud ekspertuuring kalade läbipääsu vajalikkuse kohta) ning jõe füüsilise kvaliteedi parandamist
(põikmadalik-võrendik vahelduvuse tekitamine, kärestike kujundamine jms). Kõik veekogumi seirepunktid
asuvad planeeringualast ülesvoolu ning jäävad jõelõikudele, mis on paisudega tõkestatud
(Keskkonnaagentuur, 2023). Planeeringuala asub Ilmatsalu jõe alamjooksul, mis planeeringuala läbivas lõigus
ei ole tõkestatud ning jõel on otseühendus Emajõega. Seega võib eeldada, et Ilmatsalu jõgi on planeeringualal
kalastiku osas paremas seisundis võrreldes ülejäänud jõega.
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskavas 2022–2027 on seatud eesmärgiks saavutada aastaks 2027 veekogumi
hea seisund (hea ökoloogiline potentsiaal). Veemajanduskava meetmeprogrammis on välja toodud meetmed
Ilmatsalu veekogumi seisundi parandamiseks. Tehniline meede on seotud Ilmatsalu paisuga. Tartu
Linnavalitsusele antud keskkonnaloa nr L.VV/328549 alusel ei ole kalapääsu vaja rajada, kuid
meetmeprogrammis nähakse ette vesikonnaülese uuringuga kalapääsu vajalikkuse väljaselgitamine ning
vastavalt tulemustele keskkonnaloa tingimuste ülevaatamine. Lisaks on ette nähtud Antsumetsa ja Urva
reoveepuhastite toimimise hinnangute koostamine. Planeeringualale ja planeeringu elluviimisega seonduvalt
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
48 / 80
ei ole meetmeid kavandatud. Planeeringualal asub Ilmatsalu aleviku reoveepuhasti heitvee väljalask (registri
kood HVL0788000) (Keskkonnaportaal, 21.09.2023).
4.7.2. Teised planeeringualal ja selle lähialal paiknevad veekogud
Sulaoja oja pikkus on 6,2 km ja valgala pindala 11.6 km². Oja suubub Ilmatsalu jõkke (Keskkonnaportaal,
18.09.2023). Veekogu ehituskeeluvööndi ulatuseks on 25 ning piiranguvöönd 50 m veekogu piirist. Mõlemad
vööndid ulatuvad planeeringualale. Sulaoja ei ole avalik ega avalikult kasutatav. Sulaoja on osa
maaparandusehitise reguleerivast võrgust ILMATSALU TURBARABA (PP-274), olles maaparandusala riigi poolt
korras hoitavaks ühiseesvooluks (süsteemi kood 2103900820000) (Maa-amet, 18.09.2023). Sulaoja oja ei ole
pinnaveekogumiga hõlmatud.
Ilmatsalu jõe suublaks olev Emajõgi jääb planeeringualast loodesse. Ilmatsalu jõgi on veeteeks Emajõest
planeeringualale juurdepääsuks ja vastupidi. Emajõgi on avalik veekogu. Jõe pikkus on 99,6 km, pikkus
lisaharudega 146,5 km ja valgala pindala 9767,4 km². Tüpoloogiliselt kuulub Emajõgi heledaveeliste ja vähese
orgaanilise aine sisaldusega jõgede (tüübid IB, IIB, IIIB) hulka (Keskkonnaportaal, 18.09.2023). Tulenevalt
looduskaitseseadusest ulatub jõe ehituskeeluvöönd põhikaardile märgitud veepiirist 50 m kaugusele ning
piiranguvöönd 100 m kaugusele.
Emajõel on moodustatud üks pinnaveekogum (Emajõgi, veekogumi kood 1023600_1). Eesti pinnaveekogumite
2022. aasta seisundi aruande kohaselt on Emajõe koondseisund halb, seejuures ökoloogiline seisund oli hea,
kuid keemiline seisund halb. Kavastus 2019. aastal tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja
elavhõbe, PBDE (polübroomitud difenüüleetrid), fluoranteen vees ja kaadmium kalas ning 2020. aastal
Kvissentalis tehtud seire kohaselt oli keemilise seisundi mittehea näitaja elavhõbe ja kaadmium kalas,
heptakloor ja heptakloorepoksiid vees. 2022. aasta keemilise seire osas uusi näitajaid välja ei toodud.
Pinnaveekogumi ökoloogilise seisundi kvaliteet hinnati heaks füüsikalis-keemiliste näitajate ja
vesikonnaspetsiifiliste saasteainete osalise seire põhjal.
Emajõgi on Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi EELIS) andmetel karpkalalaste elupaigana kaitstav veekogu
ning III kaitsekategooriasse kuuluva hingi (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio) ja vingerja (Misgurnus fossilis)
ning II kaitsekategooriasse kuuluva tõugja (Aspius aspius) elupaigaks ning Ilmatsalu jõe suubumiskohast
allavoolu ka III kaitsekategooriasse kuuluva laiujuri (Dytiscus latissimus) elupaigaks.
Vastavalt keskkonnaministri 28.05.2004 määrusele nr 58 “Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja
nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord” on Emajõgi koos vanajõgedega kogu ulatuses suurte
üleujutusaladega siseveekogu, kus kõrgveepiiriks on alaliselt liigniiskete alluviaalsete soomuldade leviala piir
veekogu veepiirist arvates. Lammi- ehk alluviaalsed mullad, mille alla kuuluvad gleistunud, glei-, turvastunud,
madalsoomullad, ulatuvad planeeringualale.
Ilmatsalu paisjärv kuulub Ida-Eesti vesikonda ning Peipsi alamvesikonda. Järve veepeegli pindala on 22,5 ha
ning saarte pindala 5,6 ha. Paisjärv kuulub vooluveekogumisse Ilmatsalu (1039000_1). Paisjärve veekaitsevööndi
ulatuseks on 10 m, ehituskeeluvööndi suurus on 50 m ja piiranguvöönd 100 m. Ehituskeelu- ja piiranguvöönd
ulatuvad Tellise tee 8 ja Golfi kinnistule. Ilmatsalu paisjärvest voolab vesi paisregulaatori (PAIS011940) kaudu
Kalatiikide kinnistul olevasse kanalisse. Kanalist voolab vesi regulaatori kaudu edasi planeeringualal
paiknevatesse kalatiikidesse.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
49 / 80
Ilmatsalu paisjärv on Tartu linna üldplaneeringu alusel puhkeotstarbeliselt oluline veekogu. Jõe paisutamiseks
on Tartu Linnavalitsusele väljastatud keskkonnaluba nr L.VV/328549, mille alusel on paisjärve
normaalpaisutustase 35,18 m abs (+/- 5 cm) (EH2000).
4.7.3. Üleujutusohuga ala
Töö „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning leevendavate
meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel” (Alkranel OÜ, 2018) alusel jaotati Tartu linn
seitsmesse piirkonda ja iga piirkonna kohta määrati Emajõe jõelangutegur, mida arvestades saab tuletada
vastavasse piirkonda sobivaid üleujutustõenäosustega veetasemete absoluutkõrgusi (joonis 22).
Üleujutusalade suuruse hindamiseks on välja arvutatud erinevad veetasemed esinemistõenäosuste järgi.
Planeeringualal on 1% ületustõenäosuse korral üleujutuse veetase 34,7 m abs kõrgusest ning sellisel juhul on
üle ujutatud praktiliselt kogu planeeringuala, välja arvatud endiste kalakasvatustiikide ala Kalatiikide kinnistul
ning osa planeeringuala sisesest teest. Üleujutatav ala on 1% ja 5% ületustõenäosusega veetaseme korral
enam-vähem samas ulatuses. Kui veetase tõuseb lisaks veel 0,5 m, siis on üle ujutatud kogu planeeringuala
(joonis 23).
Joonis 23. Üleujutusala ulatused erinevate veetasemete korral planeeringualal ja ümbruses (Alkranel, 2018).
Tellise tee 8, Golfi, Angervaksa, Raudla ja Katsetiikide kinnistu jäävad Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel
üleujutusohuga alale. Kalatiikide kinnistule üleujutusohuga piirkond ei ulatu (vt ptk 3.2.2 ja joonis 12). Kuna
planeeringuala jääb maalisse piirkonda, siis üldplaneeringu alusel ei ole Emajõe 1% ületustõenäosusega
üleujutusohuga ala piirist madalamale võimalik uusi hooneid rajada. Koostamisel oleva üldplaneeringuga
plaanitakse lubada üleujutusohuga alale ehitamist ning vältimaks Emajõe üleujutustest põhjustatud võimalikke
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
50 / 80
kahjulikke tagajärgi inimeste tervisele ja heaolule ning keskkonnale, käsitletakse planeeringus vajalike
ehituslike võtete rakendamist (maapinna tõstmine elamualadel, poldersüsteem golfiala piirkonnas).
Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022 – 2027, samuti Maa-ameti geoportaali üleujutuste kaardirakenduse
alusel planeeringuala piirkond üleujutusega seotud riskipiirkonnaks arvatud ei ole, sest tegemist ei ole
tiheasustusalaga.
4.7.4. Planeeringualal ja selle lähialal paiknevad maaparandusehitised
Planeeringuala ümber asuvad metsa- ja põllumaad ning sood on liigniiskete olude tõttu ulatuslikult
kuivendatud. Planeeringualast põhjas asub maaparandusehitis Ilmatsalu I (TTP-393, registrikood
2102103900020030), kirdes TENNO (registrikood 21039000200309), lõunas Ilmatsalu II (registrikood
2103900820020). Planeeringualale jääv Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja, samuti Tellise tee 8 põhjas piirnev kraav
on riigi poolt korras hoitavad ühiseesvoolud. Planeeringuga tuleb tagada mõjutatavate
maaparandussüsteemide nõuetekohane toimimine ning planeeringualasse jäävate ühiseesvoolude hoiutööde
võimaldamine ja teostamine.
4.8. VÄLISÕHU KVALITEET
Välisõhu kvaliteeti võivad mõjutada nii transport, tootmisettevõtete tegevus, põllumajandus kui ka
eramajapidamised (kütmine). Saasteallikad võivad põhjustada õhukvaliteedi halvenemist erinevate
saasteainete sisalduse osas, lõhnataseme osas või tekitada müra.
Planeeringualal ja selle ümbruses on liikluskoormus väike. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa
üldplaneeringuala hõlmab valdavalt eraomandis maaüksuseid. Madala intensiivsusega liiklus toimub eelkõige
Ilmatsalu alevikus ja külas, seega ei põhjusta transport piirkonnas märkimisväärset õhukvaliteedi halvenemist.
Ilmatsalu alevikus asuvad ettevõtted Ilmre AS ja Tartu Biogaas OÜ, kes omavad õhusaasteallikaid. Ettevõtete
keskkonnalubade LHK projektidest ilmneb, et kõikide õhku paisatavate saasteainete heitkogused on sellised,
et ei ületa õhukvaliteedi piir- ega sihtväärtusi tootmisterritooriumite piiril. Lisaks asub alevikus SW Energia OÜ
katlamaja, mis varustab Ilmatsalu alevikku soojusenergiaga.
Ilmre AS on saematerjali tootmisega tegelev ettevõtte ja õhku saastavateks allikateks on puiduküttel katlamaja
ja tsüklon. Saasteaineteks on lämmastikdioksiid, süsinikmonooksiid, plii ja anorgaanilised ühendid,
vääveldioksiid, tahked osakesed ja lenduvad orgaanilised ühendid. Ilmre AS käitis asub planeeringualale kõige
lähemal, ca 130 m kaugusel, endisest Tähtvere vallamajast ca 100 m lõunas.
Tartu Biogaas OÜ on Raba tee 4a Ilmatsalu biogaasi- ja koostootmisjaama käitaja. Biogaasi- ja
koostootmisjaama põhitegevuseks on biomassist elektrienergia tootmine. Õhku paisatakse dilämmastikoksiidi,
lämmastikdioksiidi, ammoniaaki, metaani, süsinikmonooksiidi, süsinikdioksiidi, vääveldioksiidi ja lenduvaid
orgaanilisi ühendeid.
Üldiselt võib planeeringuala iseloomustada pigem hea õhukvaliteediga piirkonnana, kuna ala piirneb põhjast
ja läänest metsamassiividega. Ilmatsalu külas ega alevikus ei ole kaebusi häiriva müra osas esinenud. Seega on
müraolukord piirkonnas eeldatavalt rahuldav.
4.9. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID SH NATURA 2000 VÕRGUSTIKKU KUULUVAD ALAD
Looduskaitseseadusest tulenevalt on riiklikult kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad,
püsielupaigad, I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvad kaitstavad looma- ja taimeliigid ning kaitstavad looduse
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
51 / 80
üksikobjektid, samuti üldplaneeringuga või kohaliku omavalitsuse volikogu poolt kohaliku kaitse alla võetud ja
omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.
4.9.1. Kärevere looduskaitseala, Kärevere loodus- ja linnuala
Planeeringuala piirneb põhjast Kärevere looduskaitsealaga (EELISe kood KLO1000600), mis kuulub ühtlasi
kaitsealade võrgustikku Natura 2000 Kärevere linnu- ja loodusalana (EELISe koodid vastavalt RAH0000633 ja
RAH0000626). Ligikaudu 1,5 km kaugusele läände jääb Alam-Pedja looduskaitseala (EELISe kood KLO1000455),
mis kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Alam-Pedja linnu- ja loodusalana (EELISe koodid vastavalt RAH0000123
ja RAH0000577). Planeeringualast ligikaudu 200 m kagus, Ilmatsalu alevikus, asub kaitsealune Ilmatsalu park
(EELISe kood KLO1200227) (joonis 24).
Kalakasvatuseks rajatud kolme suuremat kalatiiki on varasemalt, mil tiikides veel vesi oli, harjunud kasutama
piirkonnas ja ka kaugemal pesitsevad I kaitsekategooriasse kuuluvad kotkaliigid ja must-toonekurg, samuti
teised ala sobiva rände- või toitumisalana hindavad linnuliigid, mida samuti KSH-s käsitletakse.
Kärevere looduskaitseala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrusega nr 151 „Kärevere
looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“.
Looduskaitseala kaitse-eesmärk on:
1) nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide– musträhni
(Dryocopus martius), hallpea-rähni (Picus canus), rukkiräägu (Crex crex), herilaseviu (Pernis apivorus), värbkaku
(Glaucidium passerinum), händkaku (Strix uralensis), väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), täpikhuigu (Porzana
porzana) ja teiste nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi I või II kategooria
kaitsealused liigid, lisast puuduvate rändlinnuliikide elupaikade ning rabahane (Anser fabalis) kaitse;
2) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I
lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), lamminiitude (6450), rohunditerikaste kuusikute
(9050), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse;
3) nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), vingerja (Misgurnus fossilis),
võldase (Cottus gobio), tõugja (Aspius aspius), laiujuri (Dytiscus latissimus), karukolla (Lycopodium clavatum),
direktiivis nimetamata II kategooria kaitsealuste liikide ning kattekolla (Lycopodium annotinum) elupaikade
kaitse.
Ilmatsalu sihtkaitsevööndi (joonis 25) kaitse-eesmärk on kaitsealuste liikide elupaikade ja metsakoosluste
säilimise tagamine. Tähtvere piiranguvööndi (joonis 25) kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
maastikuilme säilitamine.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
52 / 80
Joonis 24. Planeeringualaga piirnevad ja lähialale jäävad kaitsealad ning Natura 2000 võrgustiku alad (aluskaart:
Maa-amet, 05.12.2023; andmed: EELIS seisuga 05.12.2023).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
53 / 80
Joonis 25. Üldplaneeringualaga põhjas piirnev Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevöönd ja Tähtvere
piiranguvöönd (aluskaart: Maa-amet, 05.12.2023, andmed: EELIS, 05.12.2023).
Kärevere looduskaitseala sihtkaitsevööndis kehtib liikumispiirang perioodil 15.02 kuni 31.07 15.02 (v.a
kallasrajal ja olemasolevatel teedel).
Kärevere looduskaitseala piirid kattuvad Kärevere loodus- ja linnualaga. Kärevere loodus- ja linnuala on kaitse
alla võetud Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldusega nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000
võrgustiku alade nimekiri“.
Kärevere linnuala (registrikood RAH0000633, EE0080371) eesmärgiks on Natura 2000 võrgustiku linnu- ja
loodusalade nimekirja kohaselt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku
kaitse kohta I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide isendite: väike-konnakotka
(Aquila pomarina), rabahane (Anser fabalis), must-toonekure (Ciconia nigra), rohunepi (Gallinago media) ja
merikotka (Haliaeetus albicilla) elupaikade kaitse.
Kärevere loodusala (registrikood RAH0000626, EE0080371) kaitse-eesmärgiks on Nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta I isas nimetatud
kaitstavad elupaigatüübid jõed ja ojad (3260), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450),
liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-
lehtmetsad (*9080) ning lammi-lodumetsad (*91E0), samuti II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku
kaitstakse, harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), tõugjas
(Aspius aspius), laiujur (Dytiscus latissimus), suur-kuldtiib (Lycaena dispar) ja suur-mosaiikliblikas (Hypodryas
maturna).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
54 / 80
4.9.2. Alam-Pedja looduskaitseala, Alam-Pedja loodus- ja linnuala
Ilmatsalu jõe alamjooks jääb Alam-Pedja looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse. Alam-
Pedja looduskaitseala (registri kood KLO1000455) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 17.02.1994
määrusega nr 61 “Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine”. See on moodustatud ulatusliku ökosüsteemide
loodusliku mitmekesisuse kaitseks, eesmärgiga tagada metsa- ja sookoosluste looduslik areng ja
niidukoosluste püsimine ning kaitsealuste liikide elupaikade säilimine. Alam-Pedja looduskaitseala on Eestis
looduskaitsealadest üks suurimaid. Kaitseala eripäraks on suhteliselt hõre inimasustus, ulatuslikud jõelammid
ja suur vanametsa osakaal. Alam-Pedja jõeluhad on olulised ohustatud linnuliikide (konnakotkad, must-
toonekurg, rohunepp jt) elu- ja toitumispaigad. Kevadel ja sügisel peatuvad siin läbirändavad veelinnud.
Emajõe vanajõed on olulised kalade kudealadena.
Alam-Pedja looduskaitsealal kaitstakse liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse
kohta nimetab I lisas. Nendeks liikideks on väikeluik (Cygnus columbianus), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos
leucotos), rohunepp (Gallinago media), laanerähn (Picoides tridactylus), metsis (Tetrao urogallus) ning
laanepüü (Bonasa bonasia), öösorr (Caprimulgus europaeus), roo-loorkull (Circus aeruginosus), välja-loorkull
(Circus cyaneus), soo-loorkull (Circus pygargus), rukkirääk (Crex crex), musträhn (Dryocopus martius), väike-
kärbsenäpp (Ficedula parva), sookurg (Grus grus), punaselg-õgija (Lanius collurio), vöötsaba-vigle (Limosa
lapponica), herilaseviu (Pernis apivorus), hallpea-rähn ehk hallrähn (Picus canus), rüüt (Pluvialis apricaria),
täpikhuik (Porzana porzana), händkakk (Strix uralensis), vööt-põõsalind (Sylvia nisoria), teder (Tetrao tetrix),
mudatilder (Tringa glareola), väikekoskel (Mergus albellus), väikekajakas (Larus minutus) ja mustsaba-vigle
(Limosa limosa), hallõgija (Lanius excubitor), männi-käbilind (Loxia pytyopsittacus), väikekoovitaja (Numenius
phaeopus), heletilder (Tringa nebularia) ja punajalg-tilder (Tringa totanus).
Looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on elupaigatüübid, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike
elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need on jõed ja ojad (3260),
kuivad nõmmed (4030), lubjavaesel mullal liigirikkad niidud (6270*), lamminiidud (6450), puisniidud (6530*),
rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), liigirikkad
madalsood (7230), vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud
(9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0*), lammi-lodumetsad (91E0*) ja
laialehised lammimetsad (91F0). Samuti kaitstakse liikide elupaiku, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ nimetab
II lisas. Need on kaunis kuldking (Cypripedium calceolus), soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga
hirculus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõugjas (Aspius aspius), tiigilendlane (Myotis dasycneme), mis
on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid; suur-kuldtiib (Lycaena dispar), hink (Cobitis taenia), võldas (Cottus
gobio), vingerjas (Misgurnus fossilis), saarmas (Lutra lutra), kes on ühtlasi III kategooria kaitsealused liigid.
Planeeringualast ligikaudu 2,5 km kaugusel suubub Ilmatsalu jõgi Emajõkke, mis jääb Alam-Pedja
looduskaitseala Emajõe-Pedja-Põltsamaa piiranguvööndisse. Vabariigi Valitsuse 08.05.2007 määruse nr 153
„Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-eeskiri) § 16 lõike 2 kohaselt on selle
piiranguvööndi kaitse-eesmärgiks bioloogilise mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine ning taastamine.
Planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusele jäävad Laugesoo sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on
metsa- ja sookoosluste looduslikkuse taastamine ning kaitstavate liikide elupaikade kaitse, ning Emajõe luha
sihtkaitsevöönd, mille kaitse-eesmärgiks on poollooduslike koosluste taastamine ja säilitamine, kaitstavate
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
55 / 80
liikide elupaikade kaitse, vanajõgede ökosüsteemi kaitse ning metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri
hoidmine (kaitse-eeskiri § 11 lg 4 ja 6).
Alam-Pedja linnuala (RAH0000123, EE0080374) kaitse-eesmärk kogu ala ulatuses (Viljandi, Tartu ja Jõgeva
maakonnas) on kaitsta kanakulli (Accipiter gentilis), rästas-roolinnu (Acrocephalus arundinaceus), soopardi e
pahlsaba-pardi (Anas acuta), luitsnokk-pardi (Anas clypeata), viupardi (Anas penelope), sinikael-pardi (Anas
platyrhynchos), rägapardi (Anas querquedula), kaljukotka (Aquila chrysaetos), suur-konnakotka (Aquila clanga),
väike-konnakotka (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), sõtkase (Bucephala clangula), öösorri
(Caprimulgus europaeus), mustviirese (Chlidonias niger), must-toonekure (Ciconia nigra), roo-loorkulli (Circus
aeruginosus), välja-loorkulli (Circus cyaneus), soo-loorkulli (Circus pygargus), rukkiräägu (Crex crex), väikeluige
(Cygnus columbianus bewickii), valgeselg-kirjurähni (Dendrocopos leucotos), musträhni (Dryocopus martius),
väike-kärbsenäpi (Ficedula parva), rohunepi (Gallinago media), sookure (Grus grus), merikotka (Haliaeetus
albicilla), punaselg-õgija (Lanius collurio), hallõgija (Lanius excubitor), väikekajaka (Larus minutus), vöötsaba-
vigle (Limosa lapponica), mustsaba-vigle (Limosa limosa), männi-käbilinnu (Loxia pytyopsittacus),
väikekoovitaja (Numenius phaeopus), kalakotka (Pandion haliaetus), herilaseviu (Pernis apivorus), tutkase
(Philomachus pugnax), laanerähni e kolmvarvas-rähni (Picoides tridactylus), hallpea-rähni e hallrähni (Picus
canus), rüüti (Pluvialis apricaria), täpikhuigu (Porzana porzana), händkaku (Strix uralensis), vööt-põõsalinnu
(Sylvia nisoria), tedre (Tetrao tetrix), metsise (Tetrao urogallus), mudatilderi (Tringa glareola), heletilderi (Tringa
nebularia), punajalg-tilderi (Tringa totanus) ja kiivitaja (Vanellus vanellus) elupaiku.
Alam-Pedja loodusala (RAH0000577, EE0080374) eesmärgiks on I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid
huumustoitelised järved ja järvikud (3160), jõed ja ojad (3260), kuivad nõmmed (4030), liigirikkad niidud
lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-
punanupuga niidud (6510), puisniidud (*6530), rabad (*7110), rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad (7120),
siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad
(*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad
(*9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0), lammi-lodumetsad (*91E0) ning laialehised lammimetsad (91F0)
ning II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), tiigilendlane (Myotis
dasycneme), harilik tõugjas (Aspius aspius), harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), harilik
vingerjas (Misgurnus fossilis), suur-kuldtiib (Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus),
vasakkeermene pisitigu (Vertigo angustior), laiujur (Dytiscus latissimus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus),
soohiilakas (Liparis loeselii), kollane kivirik (Saxifraga hirculus) ja kaunis kuldking (Cypripedium calceolus).
4.9.3. Püsielupaigad
Tellise tee 8 kinnistust ligikaudu 500 m kirdesse jääv Ilmatsalu käpaliste püsielupaik (EELISe kood KLO3001217)
on kaitse alla võetud keskkonnaministri 03.02.2011 määrusega nr 10 “I ja II kaitsekategooria käpaliste
püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik jääb planeeringualast kirde
suunas ligikaudu 500 meetri kaugusele. Samale alale, tiikidesse, jäävad ka III kaitsekategooriasse kuuluvate
kahepaiksete elupaigad. Püsielupaik on kavandatud perspektiivselt liita laiendatud alana Kärevere
looduskaitsealaga selle ümbertsoneerimise käigus kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala koosseisu.
Püsielupaiga moodustamise eesmärgiks on kaitsta püsielupaiga eesmärgiks olevate liikide kasvukoha soodsat
seisundit. Ilmatsalu käpaliste püsielupaik on moodustatud orhideelise, lehitu pisikäpa (Epipogium aphyllum)
kaitseks. Liik on väga haruldane levides üksikutel leiukohtadel varjukates niisketes kuusikutes ja kuuse-
segametsades. Looduskaitseseaduse alusel kuulub liik I kaitsekategooriasse (eriti ohustatud). Teadaolevad
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
56 / 80
leiukohad on valdavalt Ida-Eestis. Liik on tundlik metsaraie (lageraie) ja kuivenduse suhtes, eElurikkuse
andmebaasi 02.08.2009 vaatluse alusel (Kukk, M., Lõhmus, K.) leiti alalt hinnanguliselt kaks isendit.
Püsielupaigas kehtib looduskaitseseaduses defineeritud sihtkaitsevööndi kaitsekord käpaliste püsielupaikade
kaitse alla võtmise määrusest tulenevate erisustega. Püsielupaigas ei ole lubatud majandustegevus, välja
arvatud tegevus, mis on vajalik liigi kasvutingimuste säilitamiseks. Taimeliigi kasvukohta ei ole lubatud
mõjutada sellisel määral, mis võiks muuta oluliselt liigi kasvutingimusi populatsiooni hävimiseni või kasvuala
vähenemiseni, lubatud ei ole taime hävitamine, väljakaevamine ega muul moel kahjustamine.
Kärevere looduskaitseala Ilmatsalu sihtkaitsevööndisse ja Tähtvere piiranguvööndisse jääb Tüki kalakotka
püsielupaik (registrikood KLO3002255). Püsielupaik on EELISesse kantud 14.01.2021 Keskkonnaministeeriumi
kirja nr 6-5/21/144 alusel. Püsielupaik ei ole määratud ja piiritletud keskkonnaministri vastava määruse alusel,
seega on selle kaitse korraldatud looduskaitseseadusega (LKS § 50 lg 1), mille alusel käsitletakse kalakotka
püsielupaigana kotka pesapuud ja seda ümbritsevat ala 200 meetri raadiuses (LKS § 50 lg 2 p 2). Püsielupaiga
alal kehtib looduskaitseseadusest tulenev sihtkaitsevööndi kaitserežiim, mille alusel on keelatud
majandustegevus, loodusvarade kasutamine, uute ehitiste püstitamine ja inimeste viibimine kaitsealuse liigi
elupaigas (LKS § 50 lg 4 ja § 30 lg 2). Liigi elupaiga moodustab valdav osa Tähtvere piiranguvööndist. Väljaspool
kalakotka püsielupaika kehtib liigi elupaigas Kärevere looduskaitseala kaitse-eeskiri, milles toodud lubatud ja
keelatud tegevused tagavad liigi kaitse. Liigi pesitsusaegse rahu säilitamiseks on püsielupaika jääval alal
keelatud inimeste viibimine 15. märtsist kuni 31. augustini (LKS § 50 lg 5).
4.9.4. Kavandatavad (projekteeritavad) looduskaitsealad
Kavandatav (projekteeritav) Raja-Kärevere looduskaitseala (PLO1001335) (joonis 26) on kavandatud
moodustada juba praegu kaitse all olevate Kärevere looduskaitseala, Raja-Kärevere hoiuala, Väänikvere metsise
püsielupaiga, Vahelaane metsise püsielupaiga, Karussaare kanakulli püsielupaiga, Murru must-toonekure
püsielupaiga, Väänikvere väike-konnakotka püsielupaikade (2 tk), Kärevere väike-konnakotka püsielupaiga,
Väänikvere must-toonekure püsielupaikade (2 tk), Kärevere must-toonekure püsielupaiga, Kardla väike-
konnakotka püsielupaiga ja Ilmatsalu käpaliste püsielupaiga põhjal, liites neile juurde alakaitstud metsatüüpide
rangeks kaitseks loodavad alad. Kavandatava kaitseala moodustamise esmane eesmärk on võtta kaitse alla
väärtuslikke salu- ja soovikumetsi ning vähesel määral ka laanemetsi metsavajakute vähendamiseks. Teiseseks
eesmärgiks on liita lähestikku paiknevad ning sarnaste kaitse-eesmärkidega ja sarnast kaitsekorda nõudvad
alad üheks terviklikuks kaitsealaks, et tagada paremini loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide, laane-, salu- ja
soovikumetsade ja kaitsealuste liikide ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse. Kavandatava
looduskaitseala pindala on 7338 ha ning selle koostamine on algatatud keskkonnaministri 18.06.2020
käskkirjaga nr 1-2/20/273 "Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine". Üldplaneeringualaga
piirneb Tähtvere piiranguvöönd, Käre sihtkaitsevöönd ja Tükikeste sihtkaitsevöönd.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
57 / 80
Joonis 26. Kavandatava Raja-Kärevere looduskaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndid (Raja-Kärevere
looduskaitseala moodustamise väljatöötamise kavatsus, 2020).
Kärevere looduskaitseala piires asub kavandatav (projekteeritav) metsaelupaikade looduskaitseala (joonis 27),
mille eesmärgiks on range kaitse alla võtta nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning
loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiivi) (Natura 2000) metsaelupaigatüübid.
Keskkonnaamet tegi vastavasisulise ettepaneku keskkonnaministrile 07.02.2022 (kiri nr 7-4/22/2442)
looduskaitseseaduse § 8 lõike 1 ning § 13 lõike 1 alusel. Ettepanekuga on Keskkonnaamet teinud ettepaneku
muuta Natura 2000 võrgustiku loodus- ja linnualadega kattuvate siseriiklike kaitstavate loodusobjektide
kaitsekorda selliselt, et loodusdirektiivi I lisas nimetatud metsaelupaigatüübid oleksid rangelt kaitstud. Range
kaitse alla võtmine on põhjendatud asjaoluga, et metsaelupaikade seisund ei ole loodusdirektiivi rakendamise
aruande järgi valdavas osas soodne. Seisund ei ole soodne ebapiisava pindala, elupaikade struktuuri ning
funktsioonide säilimise või tulevikuväljavaadete tõttu. Vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo
lehtmetsade (9080*) seisund on hinnatud halvaks struktuuri ja funktsioonide tõttu. Aruandes viidatakse, et
olulisteks ohuteguriteks on metsade majandamisega seonduv, muu hulgas raietööd (nt surnud puude ja
lamapuidu eemaldamine) ja veerežiimi muutused. Ettepaneku eesmärk on tagada Natura 2000 võrgustiku alal
paiknevate metsaelupaikade säilimine vastavalt loodusdirektiivi artiklile 6, mis näeb ette sobilike ökoloogiliste
nõudlustega arvestamist. Kaitse alla võtmine toetab otseselt Natura 2000 tegevuskava 2021–2027 eesmärke,
tagamaks metsaelupaikade soodne kaitsestaatus. Samuti toetab ettepanek Euroopa Liidu elurikkuse strateegiat
aastani 2030, mille eesmärk on kaitsta kõiki allesolevaid loodus- ja põlismetsi (Keskkonnaameti 07.02.2022
kiri nr 7-4/22/2442).
Tellise tee 8
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
58 / 80
Joonis 27. Projekteeritav metsaelupaikade looduskaitseala ja Raja-Kärevere looduskaitseala (aluskaart: Maa-
amet, 06.12.2023, andmed: EELIS, 06.12.2023).
4.9.5. Liigikaitse
Planeeringualasse kuuluv Tellise tee 8 ja Golfi kinnistu ja selle lähipiirkond, mis linnuliikide paiknemist
arvestades ulatub tiikidest kuni Emajõeni, oli valdavalt kalakasvandusega seonduvate soodsate
toitumistingimuste tõttu paljude linnuliikide (sh kaitsealuste) pesitsus- ja toitumispaigaks (joonis 29). Tiikide
vahelisi roostiku- ja põõsaribasid kasutasid linnud pesitsus- ja varjekohtadena. Ilmatsalu lindude vaatlusalas,
mis hõlmab ka Ilmatsalu endise kalamajandi tiike, Tüki asulat, Laugesoo idaserva ja ümbritsevaid metsi 1- 2 km
raadiuses (põhja suunas kuni Tallinna maanteeni), on alates 1990. aastast kokku loendatud 232 erinevat
linnuliiki (Estbirding, 21.09.2023).
Üldplaneeringu ala ja selle lähiümbrust sh vooluveekogusid kasutasid elu- ja toitumispaigana järgmised
kaitstavad liigid (EELIS, seisuga 15.09.2023):
I kaitsekategooriasse kuuluv kalakotkas (Pandion haliaetus) – elupaigas asub tehispesa männi otsas, mis on
kalakotka sigimispaigaks. Pesa on olnud asustatud 2013., 2016.-2021. aastail. Kalakotka elupaiga viimane
kinnitatud vaatlus toimus 17.07.2021, pesa oli asustatud. Kuna sealset linnupaari jälgitakse ka läbi
veebikaamera, siis on tõendatud, et pesitsus on järjepidev ning pesa on olnud asustatud ka 2022. aastal;
I kaitsekategooriasse kuuluva merikotka pesapaik on registreeritud detailplaneeringualast põhjas, aga viimastel
aastatel on see pesa lagunenud. Merikotka viimane kinnitatud vaatlus on läbi viidud 19.09.2018, kuid linde
pesal ei tuvastatud. Tõenäoliselt asub uus pesa kuskil lähiümbruses, kuid seda pole veel leitud. Merikotka paari
on kohatud selles piirkonnas järjepidevalt ning olenevalt oludest, lisaks ka üksikuid linde. Kärevere
looduskaitseala kaitsekorralduskavas on toodud, et kaitsealal (piirid ühtivad Kärevere linnuala piiridega) pole
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
59 / 80
teada ühtegi asustatud merikotka pesa. Järgmine teadaolev pesa asub ligikaudu 2 km põhja pool, kus tuvastati
pesitsemine viimati 18.06.2021.
II kaitsekategooriasse kuuluvad hüüp (Botaurus stellaris), laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia
svecica cyanecula), väikehuik (Porzana parva), põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), nahkhiirlane
(Vespertilionidae sp), veelendlane (Myotis daubentonii) ja kalaliikidest tõugjas (Aspius aspius);
III kaitsekategooriasse kuuluvad mustviires (Chlidonias niger), valge-toonekurg (Ciconia ciconia), väiketüll
(Charadrius dubius), väikepütt (Tachybaptus ruficollis), rooruik (Rallus aquaticus), roo-loorkull (Circus
aeruginosus), kuldhänilane (Motacilla citreola), jõgitiir (Sterna hirundo), hänilane (Motacilla flava,), punaselg-
õgija (Lanius collurio) ja hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena) ning kalaliikidest hink (Cobitis taenia), vingerjas
(Misgurnus fossilis), võldas (Cottus gobio), laiujur (Dytiscus latissimus).
Kõik eelnimetaud kaitstavad kalaliigid esinevad Emajões. Ilmatsalu jões ega Sulaojas neid liike täheldatud ei
ole.
Käsitiivaliste elupaik jääb valdavalt Ilmatsalu küla ja paisjärve piirkonda, kuid toitumisalana kasutatakse ka
suuremat ala, sh planeeringupiirkonda.
Kuna tänaseks on olukord planeeringualal juba muutunud (tiigid tühjaks lastud ja tiikide puhastamisega
alustatud), siis paljudele eelpool loetletud liikidele kalatiikide alal praegu enam sobivat elupaika ei leidu. Sellest
tulenevalt tegi Kobras OÜ 15.09.2023 kirjaga nr 1-2/406 Keskkonnaametile kirjaliku ettepaneku liigikannete
kustutamiseks EELIS andmebaasist. Keskkonnaamet andis 17.10.2023 kirjaga nr 7-16/23/18925-3 teada, et
EELISest on kustutatud (arhiveeritud) järgmiste liikide elupaigad: rooruik (KLO9123677), väiketüll
(KLO9123678), jõgitiir (KLO9123679), väikehuik (KLO9123681), väikepütt (KLO9123682), hallpõsk-pütt
(KLO9123673 ja KLO9123674), roo-loorkull (KLO9123676 ja KLO9123675), laululuik (KLO9123670), hüüp
(KLO9123669) ja mustviires (KLO9120889). Lisaks juhiti tähelepanu, et Golfi katastriüksusel 79301:001:1251
olevate piklike tiikide juures on lindude jaoks sobilikud elupaigad veel säilinud ning sealt pole põhjust
liigikandeid kustutada.
Arvestades eelnevat, on seisuga 06.12.2023 kaitstavad liigid, kelle jaoks planeeringu ala ja selle lähiümbrus on
sobiv elu- ja toitumispaik, järgmised (joonis 28):
I kaitsekategooriasse kuuluvad kalakotkas (Pandion haliaetus) ja merikotkas (Haliaeëtus albicilla).
II kaitsekategooriasse kuuluvad laululuik (Cygnus cygnus), luha-sinirind (Luscinia svecica cyanecula), põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), nahkhiirlane (Vespertilionidae sp) ja
veelendlane (Myotis daubentonii).
III kaitsekategooriasse kuuluvad valge-toonekurg (Ciconia ciconia), kuldhänilane (Motacilla citreola), hänilane
(Motacilla flava), punaselg-õgija (Lanius collurio) ja suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
60 / 80
Joonis 28. I, II ja III kaitsekategooriasse kuuluvate liikide elu- ja toitumispaigad KSH alal ja selle lähialal
(aluskaart: Maa-amet, 03.03.2024, andmed: EELIS, 03.03.2024).
4.10. MUINSUSKAITSE- JA PÄRANDKULTUURIOBJEKTID
Planeeringualale ei jää ühtegi muinsuskaitseala ega -objekti. Lähim objekt, ajaloomälestis II maailmasõjas
hukkunute ühishaud (registrikood 4289) asub Ilmatsalu alevikus Ilmatsalu mõisa pargis. Pärandkultuuri
objektidest jääb Tellise tee 8 kinnistule Ilmatsalu kalamajandi töökoda (reg nr 831:PNL:004). Kalatiikide
kinnistule jääb objektina asundustalud Jaan Ambergi maja ja sigala (reg nr 831:AST:002), savivõtukoht (reg nr
831:KAR:002) ning väikekuivati (reg nr 831:PNL:005), mis tänaseks on lagunenud, kuid oli algselt Tartu
Näidissovhoosi ja hiljem Ilmatsalu kalamajandi kasutuses (Maa-amet, 13.09.2023). Tellise tee 8 kinnistuga
piirnevale Tellise tee 2 kinnistule jääb meierei hoone (reg nr 831:MEI:001), mis asub nn Potjomkini külas
Ilmatsalu telliskivitehase tööliste majade (reg nr 831:TOM:001) ja barakkide (reg nr 831:TOM:002) vahel. 1950-
ndatel ehitatitellise tehase juurde kivist kahekordne tööliste maja. Saviaugu kinnistule (83101:002:0210) jääb
Savikoja rehi ja moonakamaja (reg nr 831:MOM:001) (Maa-amet, 21.09.2023).
4.11. REKREATSIOON
KSH ala läbib Ilmatsalu-Kärevere 3,5 km pikkune matkarada (nn Linnutee matkarada) (joonis 29), mis saab
alguse Ilmatsalu paisjärve juurest ja kulgeb mööda Ilmatsalu jõe kallast, metsasihte ja teid kuni Kotka
lõkkekohani, kus on transpordivahendi parkimise võimalus. Planeeringuala loodepoolsest nurgast mööda
Ilmatsalu jõge ca 350 m allavoolu ühendab jõe parem- ja vasakkallast puitsild, mis on osa matkarajast, kuid mis
tänaseks on lagunenud ja ohtlikuks muutunud.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
61 / 80
Joonis 29. Ilmatsalu piirkonna Linnutee matkarada ja rajale jäävad puhke ja lõkkekohad (RMK Tartu-Jõgeva
puhkeala) (Riigimetsa Majandamise Keskus, 21.09.2023).
Planeeringuala läbib ka Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) Tartu-Jõgeva puhkeala koosseisu kuuluvad
Ilmatsalu-Tüki rattarajad pikkustega 7,5 ja 7,0 km (joonis 30).
Joonis 30. RMK Tüki rattarada (Riigimetsa Majandamise Keskus, 21.09.2023).
Ligikaudne üldplaneeringu ala
RMK Tüki rattarada
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
62 / 80
Matkaraja osaks on Tellise tee 8 paiknev 6 m kõrgune linnuvaatlustorn (foto 1).
Foto 1. Tellise tee 8 kinnistul paiknev vaatlustorn (Foto: Kobras OÜ, pildistatud 05.04.2022).
Vaatetornist on linnuhuvilised jälginud endistel tiikidel toitumas käivaid linde. Tänaseks on valdav osa tiikidest
veest tühjaks lastud ja alustatud kolme suurema tiigi puhastamisega. 2022. aasta kevadel leidus tiikides madalas
vees veel hõlpsasti saadaolevaid kalu, mida linnud meelsasti tarbisid. Ilmatsalu kalamajandi (OÜ Ilmatsalu Kala)
territoorium ja selle lähiümbrus on Tartumaa linnuhuviliste seas üks linnuvaatluskohtadest.
Vaatamisväärsusteks on veel Ilmatsalu mõis ja ajalooline tellisetehase hoonekompleks.
5. KOOSTATAVA ÜLDPLANEERINGU JA SELLE ALTERNATIIVSETE
LAHENDUSTE KIRJELDUS
Lühikirjeldus
Üldplaneeringu koostamise eesmärgiks on endiste kalakasvatustiikide alale golfiküla rajamine ja maastikuliselt
sobiva lahendusega elamupiirkonna kavandamine. Sellega seoses muudetakse varasemalt päikesepargiks
kavandatud tootmismaa juhtotstarvet ja laiendatakse Ilmatsalu alevikku kui kompaktse asustusega ala.
Planeeringu eskiisjoonise alusel on Tellise tee 8 kinnistule kavandatud amortiseerunud kalakasvatustiikide
asemele ühe suure, ligikaudu 45 ha suuruse loodusliku kaldajoonega ja linnustikule võimalikku elupaika
pakkuva tehisjärve rajamine, mida ümbritsevad kõrg- ja madalhaljastusega eraldatud elamugrupid, Ilmatsalu
jõe kaldale väikesadam sadamahoone ja parklaga ning ala paatide hoidmiseks. Tehisveekogus on kavas jätkata
väiksemas mahus kala kasvatamisega Ilmatsalu Kala OÜ-le väljastatud keskkonnaloaga sätestatud tingimustes
ja korras. Golfi, Raudla ja Angervaksa kinnistule on kavandatud terviklik golfikeskus väljakute, radade,
veetakistuste ja harjutusväljakuga, samuti seda teenindav taristu. Golfikeskuse toimimiseks rajatakse sillad üle
Sulaoja, samuti poldritamm piki Sulaoja oja ning Ilmatsalu jõe kallast. Katsetiikide ja Kalatiikide kinnistutele tiike
ümbritsevale alale on planeeritud väikeelamud ning ridaelamud. Kogu planeeringuala ühendab Ilmatsalu
jõevee toitel baseeruv tiikide süsteem.
Planeeringuga lahendatakse ala tänavate võrgustik. Kavandatakse tänavate klassid (kõrvaltänav, kvartalisisene
tänav või juurdepääs, jalgtänav) ja antakse sellest tulenevad nõuded projekteerimiseks. Üldplaneeringuga
kavandatut täpsustatakse järgnevas detailplaneeringu menetluses.
Alternatiivse võimalusena otsiti lahendusi, mis tagaksid sama eesmärgi täitmise ning alternatiivse lahenduse
otsimisel lähtuti põhimõttest, et alternatiiv on eesmärgi saavutamise erinev viis ning peab olema seejuures
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
63 / 80
reaalne, kusjuures peab leiduma huvitatud osapool(ed), kes on nõus alternatiivi reaalselt ellu viima. Reaalne
alternatiiv peab olema muuhulgas ka finantsiliselt elluviidav. Neid asjaolusid arvesse võttes ühtegi reaalset
alternatiivi üles ei kerkinud. Põhjendatud vajaduse korral käsitletakse KSH aruandes üldplaneeringuga
kavandatu alamalternatiive, mis võivad seisneda nt arenduskavatsuse mahus või mõne kavandatud tegevuse
väljajätmises. Lähtuvalt KeHJS-st tulenevate KSH läbiviimise eesmärkidest otsustatakse, kas sellise juhul on
vajalik käsitleda tegevusi alamalternatiividena või esitatakse väljapakutavate keskkonnameetmete kaudu
tegevuse elluviimise võimalused.
Tulenevalt KeHJS § 40 lg 4 p 3 peab KSH aruandes käsitlema ka tõenäolist arengut juhul, kui strateegilist
planeerimisdokumenti ellu ei viida. Sel põhjusel käsitletakse KSH aruandes ka praeguse olukorra jätkumist.
Seda ei käsitleta 0 alternatiivina (kavandatud lahenduse kõrval võrreldava alternatiivse võimalusena), kuna ei
taga planeeringualale seatavate arengusuundade elluviimist.
6. MÕJU HINDAMISE ULATUS JA EELDATAVALT KAASNEVAD OLULISED
KESKKONNAMÕJUD
Mõjuala on ala, kuhu ulatuvad või võivad ulatuda kavandatava tegevuse elluviimisega kaasnevad tagajärjed
ning selle lähiala. Mõjutatava keskkonna moodustab ruumilise mõjuala ulatus, milles muutus esineb (milleni
muutus ulatub).
Keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatus sõltub konkreetsest mõjuvaldkonnast, sõltudes kaasnevate
tagajärgede tekkimise ja esinemise ulatusest ning vastuvõtjast. Keskkonnamõju strateegiline hindamine viiakse
läbi üldplaneeringualal ning selle ümbruses, mis KSH koostamise käigus täiendavate asjaolude selgumisel võib
täpsustuda. Tulenevalt planeeringu eesmärgist mõjutab selle elluviimine Ilmatsalu piirkonda laiemalt.
Planeeringualast kaugemale ulatuvad mõjud lähtuvad üldplaneeringualal kavandataval elamualal ja neid
teenindavatel teedel, samuti golfialal ja sadamaalal maapinna tõstmisest üleujutusriskide maandamiseks (mõju
hindamine kliimamuutustega kohanemisele ja kliimamuutuste leevendamisele), ühtlasi piirkonna
liikluskoormuse kasvust, mis ulatub avalikele teedele (mõju inimese tervisele ja heaolule tekitatava müra ja
õhusaaste näol) ning Ilmatsalu jõe puhastamisest/süvendamisest (mõju hindamine pinnavee kvaliteedile ja
allavoolu Alam-Pedja loodusalale).
Antud juhul on võimalik üldplaneeringu kavandatut ning sellega kaasnevaid mõjusid käsitleda
detailplaneeringu täpsusastmes.
Üldplaneeringu realiseerimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju järgmistele keskkonnaelementidele,
mida hinnatakse täpsemalt KSH aruande koostamisel:
mõju maakasutusele;
Kasutuseta seisev tühermaa võetakse kasutusele. KSH-s hinnatakse maakasutuse sobivust antud asukohas,
kavandatud maakasutuse funktsionaalsust ning ühildumist ja haakuvust ümberkaudse piirkonnaga. Vajadusel
nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
mõju maastikule;
Mõju maastikule avaldub peamiselt ehitusjärgselt, mil maakasutust ja ala ilmet muudetakse pöördumatult.
Majandustegevuse käigus muudetakse paratamatult maastikku ning selle visuaalset väljanägemist. KSH-s
hinnatakse kavandatud lahenduse mõju planeeringuala maastiku muutustele, nende sobivust ümberkaudse
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
64 / 80
maastikuga, mõju Rahinge-Ilmatsalu väärtusliku maastiku alale ning vajadusel nähakse ette
leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
mõju rohevõrgustikule;
Raudla ja Angervaksa kinnistud ning Angervaksa kinnistut läbiv Sulaoja oja jäävad maakondliku tasandi
rohevõrgustiku Rahinge tugialale. Ilmatsalu jõgi ning selle kaldapiirkond roheala juhtotstarbega määratud
ulatuses, samuti osa Sulaoja oja idapoolsest kaldast jääb kohaliku tasandi rohelise võrgustiku koridori alale.
Üldplaneeringu lähteseisukohtade kohaselt tuleb planeeringuga anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku
toimimise. Golfiküla kavandamise eesmärgil on lubatav kaaluda Angervaksa ja Raudla kinnistu rohevõrgustiku
maakondliku tasandi tugiala ning Ilmatsalu jõe ja Sulaoja kaldal kohaliku tasandi rohevõrgustiku koridori maa-
ala Ilmatsalu jõe-äärse avalikult kasutatava rohekoridori maa-ala muutmist ja täpsustada kasutustingimusi.
KSH-s hinnatakse planeeringu elluviimisega kaasnevast maakasutuse (iseloomu) muutusest tingitud eeldatavat
mõju rohevõrgustiku toimimisele ning määratakse leevendusmeetmed, millega eeldatavat mõju ennetada või
vähendada. Näiteks golfiväljaku rajamise korral kaasneb Angervaksa kinnistul golfiradade rajamisega puude
raie ning Ilmatsalu jõe lõunakaldale (rohevõrgustiku koridori) kavandatakse sadam. Need puudutavad otseselt
rohevõrgustiku alasid ning KSH-s hinnatakse kavandatu mõju edaspidisele rohevõrgustiku toimimisele ning
vajadust rohevõrgustiku piiride muutmiseks ja kasutustingimuste täpsustamiseks viisil, mis tagab
rohevõrgustiku toimimise.
mõju inimeste heaolule ja elukvaliteedile;
Inimeste tervist ja heaolu mõjutavad kõige otsesemalt planeeringuala kasutamise võimalused (võimaluste
mitmekülgsus), sh elukeskkonna kvaliteet, avalike ja esmateenuste kättesaadavus, kergliiklusteede ja
ühistranspordi ühenduse olemasolu, piirkonna õhukvaliteet (saasteained ja müra), samuti radoonitase.
KSH ala läbib Ilmatsalu-Kärevere 3,5 km pikkune matkarada, planeeringuala läbib ka RMK Tartu-Jõgeva
puhkeala koosseisu kuuluvad Ilmatsalu-Tüki rattarajad pikkustega 7,5 ja 7,0 km. KSH-s hinnatakse mõju
piirkonna (Ilmatsalu alevik, Ilmatsalu küla, Tüki küla) inimeste heaolule ja elukvaliteedile, sh ala avaliku
kasutamise võimalusi (sh Linnutee matkaraja ning Tüki rattaraja kasutamine, muude täiendavate
puhkefunktsioonide tekkimine) ning nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks ja vähendamiseks.
Ilmatsalu alevikus on olemas põhikool, lasteaed, spordihoone ja noortekeskus, kuid puudub toidupood. Lähim
bussipeatus asub samuti Ilmatsalu alevikus, Kalatiikide kinnistule kavandatavast elamualast ca 950 m kaugusel
ning Tellise tee 8 kinnistule planeeritavast elamualast ca 1,3 km kaugusel. Kuigi KSH direktiivist lähtuvalt tegeleb
KSH üldjuhul vaid looduskeskkonnale avalduva mõjuga ning sotsiaalmajandusliku mõju hindamine toimub
looduskeskkonnale avalduva mõju kaudu, võib KSH temaatilise ulatuse määramisel hõlmata ka sotsiaalset
mõju. Kokkuleppel omavalitsusega käsitletakse KSH aruandes planeeringu rakendumisega kaasnevaid
sotsiaalseid mõjusid – elukeskkonna kvaliteeti, avalike ja esmateenuste kättesaadavust ja piisavust ning kas
olemasolev kohalike teenuste struktuur katab elamupiirkonda lisanduvate inimeste, sh perede vajadused.
Lisaks hinnatakse kergliikluse (jalgteed, jalgrattateed) ja ühistranspordi ühenduse toimivust Ilmatsalu aleviku ja
Tartu linnaga ning seda, kas uusarenduse elluviimisel on võimalik rakendada 15 minuti linna põhimõtet.
Ehitustööde läbiviimisel kaasneb liikluskoormuse tõus ja sellest tingituna kaasneb ehitusmasinate töötamisest
saasteainete heide välisõhku ning mürataseme lokaalne tõus ehitustööde läbiviimise alal ning juurdepääsuks
kasutatavatel teedel. Ala aktiivsesse kasutusse võtmise järgselt suureneb piirkonnas liikluskoormus seoses
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
65 / 80
Ilmatsalu aleviku laienemisega (elanike arvu suurenemisega, sh olemasolevatel teedel ja tänavatel). Planeeringu
ja KSH koostamise käigus hinnatakse üldplaneeringu elluviimise järgset liikluskoormust, sh lisanduvat
liikluskoormust olemasolevatele teedele ja tänavatele. Selleks tuleb läbi viia liiklusuuring. Uute tänavate või
kergliiklusteede kavandamisega seoses tuleb arvestada võimaliku valgusreostusega, vajadusel antakse
leevendusmeetmed võimaliku valgusreostuse avaldumiseks. Asustuse suurenemisega kaasnevad ka
kuritegevusega seotud riskid. KSH-s hinnatakse kuritegevuse riske ning vajadusel nähakse ette meetmed
kuritegevuse ennetamiseks.
Planeeringuala on Eesti pinnase radooniriski kaardi põhjal kõrge radooniriskiga ala 8 ja Tartu linn on ära
nimetatud keskkonnaministri 30.07.2018 määruse nr 28 kõrgendatud radooniriskiga maa-alade loetelus.
Riskiteguriks on kõrge radoonisisalduse tekkimine hoonete (elamute, sadamahoone, golfiklubi hoone)
siseõhus. Ettevõtlus- ja infotehnoloogia ministri 28.02.2019 määruse nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse
ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteerivast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi
viitetase“ kohaselt on hoone ruumiõhu radoonisisalduse viitetase 300 Bq/m³. KSH-s hinnatakse, kas ja kuidas
on võimalik arvestada planeeringulahenduse koostamisel kõrgendatud radooniohuga. Radooniuuringuid
(pinnaseõhus radoonitaseme mõõtmisi) ei ole KSH koostamisel kavas läbi viia.
Kuna planeeringuala asub suuresti Emajõe poolt üleujutataval alal (jääb Tartu linna üldplaneeringu 2040+
alusel üleujutusohuga alale), siis hinnatakse võimalikest üleujutustest tingitud kahjulikke tagajärgi
üldplaneeringu realiseerimisjärgsele olukorrale (varale, infrastruktuurile, heaolule, ohutusele) ning esitatakse
vajalikud meetmed mõju ennetamiseks/minimeerimiseks.
mõju loodusressursside kasutamisele;
Planeeringualale jääb Ilmatsalu savimaardla ning osaliselt Sangla turbamaardla. KSH käigus hinnatakse mõju
maavaravarudele.
Ehitustegevusega kaasneb loodusressursside kasutamine – jätkatakse pinnaveevõttu tehisjärve ja golfiala
veesilmade toiteks Ilmatsalu paisjärvest, mille veevarustus põhineb Ilmatsalu jõel. Samuti kasutatakse vett
golfiala kastmiseks. Kaasneb metsa raadamine Angervaksa kinnistul golfiväljakute rajamiseks, samuti
ehitusmaavarade vajadus elamuehituse aluse pinna ettevalmistamiseks (väljakaevetööd ja maapinna
täitmistööd). Elamuarendusega kaasneb põhjavee tarbimine.
KSH-s käsitletakse mõju loodusressursside (maavaravarud, pinna- ja põhjavesi, ehitusmaavarad, mets)
kasutamisele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
mõju pinnaveele, veerežiimile ja -kvaliteedile;
Planeeringualal, selle lähistel või selle eeldatavas mõjualas asuvad pinnaveekogudest Ilmatsalu jõgi, Sulaoja
oja, Ilmatsalu paisjärv ja Emajõgi. Ilmatsalu jõgi ja Sulaoja oja on ühtlasi ka maaparandussüsteemide eesvoolud.
Kuna arendustegevusega on oht veekogude seisundi, veerežiimi ja -kvaliteedi mõjutamiseks (vee võtmine
tehisjärve ja golfiala veesilmade toiteks, golfiala kastmiseks, väetiste ja taimekaitsevahendite kasutamine
golfiala hooldamiseks, Ilmatsalu jõe puhastamine ja kaldajoone muutmine sadama piirkonnas, veeliiklus jõe
8 Kokku eristatakse nelja radooniohutaset: 1) madal (0–10 kBq/m³), 2) normaalne (10–50 kBq/m³), 3) kõrge (50– 250 kBq/m³)
ja 4) ülikõrge (>250 kBq/m³).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
66 / 80
peal), siis on antud juhul oluline hinnata arendustegevuse mõju veekogudele nii ehitus- kui kasutusfaasis. KSH-s
käsitletakse kavandatava arendustegevuse mõju Ilmatsalu jõele, Sulaoja ojale, Ilmatsalu paisjärvele ja Emajõele,
nende veerežiimile ja – kvaliteedile. Samuti hinnatakse sette eemaldamise mõju pinnaveekogudele, seejuures
viiakse läbi settepaksuse ja veesügavuse mõõtmised ning hinnatakse, millises lõigus ja kui suures ulatuses vajab
Ilmatsalu jõgi setetest puhastamist või süvendamist. Vajadusel kavandatakse leevendusmeetmed mõju
ennetamiseks ja vähendamiseks.
Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanek;
Planeeringu eskiisjoonise alusel on Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvöönditesse kavandatud golfiväljaku
ning poldersüsteemi rajamine. Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajalikkus golfiala
(golfirajad, tiiktakistused) ja poldersüsteemi rajamiseks selgitatakse välja üldplaneeringu koostamise käigus.
Planeeringu eskiisjoonise kohaselt nähakse Tellise tee 8 katastriüksusel kavandatava tehisjärve ja jõe vahelisel
alal ette osaliselt Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndisse jäävate avalike teede rekonstrueerimine, mille jaoks ei ole
ehituskeeluvööndi vähendamine vajalik. Kruntidele mahasõitude rajamise küsimust kaalutakse edasisel
planeerimisel ning vajadusel tehakse ettepanek Ilmatsalu jõe ehituskeeluvööndi vähendamiseks.
Ehituskeeluvööndit vähendab kohalik omavalitsus Keskkonnaameti nõusolekul (LKS § 40 lg 3). Kalda
ehituskeeluvööndit võib vähendada, arvestades kalda kaitse eesmärke ning lähtudes taimestikust, reljeefist,
kõlvikute ja kinnisasjade piiridest), olemasolevast teede- ja tehnovõrgust ning väljakujunenud asustusest (LKS
§ 40 lg 1).
Arvestades LKS §-s 34 sätestatud kalda kaitse eesmärke, käsitletakse KSH-s vajadusel järgmiseid teemasid:
▪ kaldal asuvate looduskoosluste säilitamine;
▪ inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine;
▪ kalda eripära arvestava asustuse suunamine;
▪ vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.
Nagu eelnevalt öeldud, selgub Ilmatsalu jõe ja Sulaoja oja ehituskeeluvööndi vähendamise vajadus edasisel
planeerimisel. Juhul, kui planeeringuga tehakse ettepanekuid kalda ehituskeeluvööndi muutmiseks,
käsitletakse KSH aruandes ehituskeeluvööndi vähendamise ettepanekut ning ehituskeeluvööndi
vähendamisega seotud võimalikke mõjusid keskkonnaeesmärkidele ja kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel
nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või leevendamiseks.
mõju põhjavee režiimile ja kvaliteedile
Planeeringualal on aluspõhjakivimites leviv põhjavesi maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. KSH
käigus hinnatakse mõju põhjavee kvaliteedile nii ehitustööde perioodil (ehitusmasinate kasutamine
pinnasetööde ja muude ehitustööde läbiviimisel) kui ka kasutusperioodil (golfialal väetiste ja
taimekaitsevahendite kasutamine, veeliiklus Ilmatsalu jõel, sademeveest vabanemine jt).
Elamuala veevarustus ja reoveekäitlus on kavandatud ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni (edaspidi ka ÜVVK)
baasil. Ilmatsalu aleviku ühisveevärk põhineb käesoleval ajal Ilmatsalu Keskuse puurkaevul, mis rajati 1979.
aastal ja rekonstrueeriti 2008–2010. aastal. Keskuse puurkaev pumpab Siluri veekihi vett. Tüki ühisveevärk on
Ilmatsalu ühisveevärgiga ühendatud ning vett saadakse samuti Ilmatsalu puurkaevust. Ilmatsalu küla (Ilmatsalu
reoveepuhasti kinnistu) ühisveevärk baseerub käesoleval ajal samuti Ilmatsalu puurkaevpumplal. ÜVVK-ga
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
67 / 80
kaetavale alale jäävad Ilmatsalu aleviku, Ilmatsalu küla ja Tüki küla osad on perspektiivselt planeeritud
ühendada Tartu linnaga ühtsesse veevarustussüsteemi ning seoses sellega Ilmatsalu puurkaevpumpla
rekonstrueerida ja jätta reservi.
Reoveekäitlus on kavas lahendada ühiskanalisatsiooni baasil vastavalt võrguvaldaja poolt väljastatud
tehnilistele tingimustele. Planeeringuala läheduses on juba olemas või kavandatud vajalikud
kommunikatsioonid.
Sademeveest vabanemiseks eelistatakse kasutada looduslähedasi lahendusi (rohealad, tehisjärv, kraavid), mis
võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
Sademevee lahkvoolsesse kanalisatsiooni juhtimise korral tuleb järgida võrguvaldaja poolt väljastatud tehnilisi
tingimusi.
KSH käigus hinnatakse kavandatava arenduse (sh maakütte kavandamise korral vertikaalsete
soojuspuuraukude rajamise) mõju põhjavee režiimile ja kvaliteedile, samuti piirkonna kaevude veetasemete
muutustele ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
mõju kaitstavatele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele;
Üldplaneeringuala piirneb põhjaosas Kärevere looduskaitsealaga, mille piirid ühtivad Natura 200 võrgustikku
kuuluva Kärevere loodus- ja linnualaga. Alam-Pedja looduskaitseala ning samanimeline loodus- ja linnuala
jäävad planeeringualast ligikaudu 1,5 km kaugusele Emajõe luhale. Alade kaitse-eesmärgid on toodud
peatükis 6.
Arvestades kaitstavate loodusobjektide lähedust üldplaneeringu alale, võib üldplaneeringu elluviimisel
kaasneda nende kaitse-eesmärkidele kahjulik mõju (maakasutuse iseloomu muutus, elamuarendusega
kaasnevad võimalikud häiringud, Ilmatsalu jõe puhastamisega kaasneva sette levik mööda jõge allavoolu kuni
Emajõeni läbi Alam-Pedja looduskaitseala ja Alam-Pedja loodusala, sadama arendamisest tingituna
intensiivistuv veeliiklus Ilmatsalu jõel). Eelnevast tulenevalt hinnatakse KSH-s mõju kaitstavatele
loodusobjektidele, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvale Kärevere loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja
Alam-Pedja loodus- ja linnuala kaitse-eesmärkidele ning alade terviklikkusele ja nähakse ette
leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks. Kalastikule avalduva võimaliku mõju hindamisel
kaasatakse vajadusel vee-elustiku ekspert.
võõrliikide kasvatamisega seotud avariiriskid
Planeeritavas tehisjärves soovitakse väikeses mahus kalakasvatusega jätkata, hoides seejuures kalade
populatsiooni suuremana kui jões. Tehisjärve puhastamise eesmärgil soovitakse sinna viia kalamaime, valides
selleks taimestikust toituva liigi, seejuures kaalutakse võõrliikide asustamist tehisjärve. Arvestades, et võõrliikide
loodusesse laskmine on vastavalt looduskaitseseaduse § 57 lõikele 1 keelatud, tuleb tagada, et kaladel puuduks
ligipääs Ilmatsalu jõkke. KSH-s hinnatakse võõrliikide kasvatamisega seotud riske ning antakse soovitusi riskide
minimeerimiseks.
mõju linnustikule
Planeeringuala oli varsemalt valdavalt kalakasvandusega seonduvate soodsate toitumistingimuste tõttu
paljude linnuliikide (sh kaitsealuste) pesitsus- ja toitumispaigaks. Tiikide vahelisi roostiku- ja põõsaribasid
kasutasid linnud pesitsus- ja varjekohtadena. Veeala olulise vähenemise ja võsa likvideerimise tagajärjel on
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
68 / 80
elukeskkond Tellise tee 8 ja Golfi kinnistut kasutanud linnustiku jaoks oluliselt muutunud. Kuigi sellest lähtuvalt
on Keskkonnaametile esitatud taotlus EELISesse kantud kaitsealuste linnuliikide elupaikade kannete
kustutamiseks ja Keskkonnaamet on tänaseks planeeringualalt mitmete liikide kanded eemaldanud, on
Keskkonnaameti ja Ilmatsalu Kala OÜ varasema koostöö baasilt planeeringu eskiislahendust koostatud
linnustikku arvestavalt. Planeeringu elluviimisel ei taastata enam paljude linnuliikide jaoks vahetult
intensiivkalakasvatuse järgselt sobivaks osutunud elukeskkonda, kus puudus aktiivne inimtegevus, kuid
planeeringulahenduse järgselt luuakse lindudele eeldused ala kasutamiseks (tehisjärv, selle keskel asuv saar,
golfiväljakute tiiktakistused). KSH koostamisel nähakse ette leevendusmeetmed mõju ennetamiseks või
vähendamiseks. Samas on oluline märkida, et enne kalakasvatustiikide puhastamist oli enamikest Golfi ja Tellise
tee 8 tiikidest vesi välja lastud, ala võssa kasvanud või võsastunud, mis linnustikule enam sobivaid elupaiku
niikuinii ei pakkunud. On teada, et kui taotletavat planeeringulahendust ellu ei viida, siis maaomanikul ei ole
huvi kalakasvatustiikides veetaset taastada. Mõjude hindamisel arvestatakse selle asjaoluga.
vastavus keskkonnaeesmärkidele
Üldplaneeringu ala võetakse aktiivselt kasutusele. KSH-s hinnatakse kavandatu (sh ehituskeeluvööndi
vähendamise) vastavust keskkonnaeesmärkidele, millele võib planeeringute elluviimisel oluline mõju kaasneda,
sh kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, veeressursside kestlik kasutamine ja kaitse, saastuse
vältimine ja tõrje ning elurikkuse ja ökosüsteemide kaitse ja taastamine.
Mõju kliimamuutustele ja sellega kohanemisele hinnatakse maakasutuse muutustest ja üleujutusohust
tulenevalt. KSH-s hinnatakse, millise kavandatud tegevuse käigus tekivad ja kui suured on hinnanguliselt
planeeritava tegevuse olulisemad otsesed ja kaudsed kasvuhoonegaaside heited. Lisaks hinnatakse
planeeritavate hoonete kütmisega kaasnevat mõju, taastuvate energiaallikate kasutamise võimalusi ning
tuuakse välja võimalikud keskkonnast lähtuvad piirangud ja soovitused taastuvate energiaallikate kasutamiseks
planeeritaval alal. KSH-s hinnatakse kuidas mõjutavad arendust kliimaohud, sh põud ja veenappus, üleujutused,
metsa- või maastikutulekahjud ning hinnatakse üleujutusega kaasnevaid mõjusid nii uusarendusele kui
väljaspool uusarendust paiknevatele maa-aladele (hinnatakse üleujutusala võimalikku muutumist pärast
üldplaneeringu realiseerumist). Vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed kliimamuutustega seotud mõjude
ennetamiseks või vähendamiseks. Hinnangu andmisel arvestatakse mh Tartu linna üldplaneeringuga 2040+
kavandatud maakasutust ja ehitusõigust (st ei lähtuta ainult olemasolevast olukorrast).
Mõju veeressursside kestlikule kasutamisele ja kaitsele hinnatakse elamute, sadamate ja golfiväljaku rajamise
ja kasutamisega seoses. KSH-s hinnatakse milliste kavandatud arendustegevustega võib kaasneda mõju põhja-
ja pinnaveele ning antakse soovitusi saastuse vältimiseks ja tõrjeks. Samuti hinnatakse KSH-s mõju kaitstavatele
liikidele ja ökosüsteemidele, seejuures hinnatakse arendustegevuse ja ehituskeeluvööndi vähendamise
vastavust kalda kaitse eesmärkidele. Vajadusel nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või leevendamiseks.
piiriülene mõju
Arvestades planeeringuala asukohta ja eesmärki, puudub kavandataval tegevusel piiriülene mõju.
jäätmetekke ja -käitlusest tingitud mõjud
Planeeritavate tegevuste realiseerimise käigus tekkib erinevaid jäätmeid, sh ehitus- ja lammutusjäätmeid. Mõju
ei saa pidada oluliseks, kuna eeldatakse, et jäätmekäitlusel järgitakse kehtivaid õigusakte ja Tartu linnas kehtivat
jäätmehoolduseeskirja. Tegevuste käigus tekkivad jäätmed antakse üle vastavat jäätmeluba omavale
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
69 / 80
ettevõttele, kes käitlevad jäätmeid vastavalt ettenähtud nõuetele. Planeeringu realiseerimisel lahendatakse
prügi kogumine vastavalt Tartu linna jäätmehoolduseeskirjale. KSH-s hinnatakse jäätmetekke ja -käitlusega
seotud mõjusid ning vajadusel nähakse ette leevendusmeetmed mõjude ennetamiseks või vähendamiseks.
koosmõju ja kumulatiivne mõju teiste piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega
Kavandatavate tegevuste elluviimise käigus võivad esineda koosmõjud teiste ümbruskonnas läbiviidavate
tegevustega. KSH aruandes hinnatakse, kas võib esineda kavandatu koosmõju ja kumulatiivset mõju teiste
piirkonnas olemasolevate ja kavandatavate tegevustega, antakse asjakohased hinnangud ning vajadusel
nähakse ette meetmed mõju ennetamiseks või vähendamiseks.
7. KASUTATAV HINDAMISMETOODIKA
Keskkonnamõju strateegilisel hindamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest,
juhendmaterjalidest, sh keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust, keskkonnamõju strateegilise
hindamise käsiraamatust ning varasemast praktikast ja heast tavast. Keskkonnamõju hindamine põhineb
põhjus-tagajärg-mõju seoste väljatoomisel ja analüüsimisel, kusjuures lisaks võetakse arvesse mõju tekke
tõenäosust, kindlust hinnangutes ning mõju pööratavust.
Mõju hindamisel lähtutakse planeeringuala asukohast, maastikust ja keskkonnatingimustest (olemasolev
olukord planeeringualal, paiknemine üleujutusohuga alal ja piirnemine Natura 2000 alaga), arvestades sh ala
tundlikkust ja keskkonna vastupanuvõimet. Planeeritud elamupiirkondade rajamisel, tehisveekogude rajamisel,
jõe süvendamisel või puhastamisel ja sadamakompleksi rajamisel ning golfikeskuse väljaehitamise ja
kasutamise mõjude hindamisel arvestatakse analoogsete objektide kohta olemasoleva informatsiooniga,
samas arvestades kohapõhiseid tingimusi. KSH raames selgitatakse välja üldplaneeringuga kavandatud
arendustegevuse võimalik mõju looduskeskkonnale, inimeste tervisele ja heaolule ning tehakse ettepanekuid
võimalike negatiivsete mõjude välistamiseks, leevendamiseks ja leevendusmeetmete rakendamiseks.
8. OSAPOOLED JA EKSPERTRÜHM
KSH koostamise osapooled on järgmised:
KSH algataja ning kehtestaja on Tartu Linnavolikogu ning üldplaneeringu koostaja ja koostamise
korraldaja on Tartu Linnavalitsus. Tartu Linnavalitsuse kontaktisik: Tiiu Tuuga, tel 736 1259, e-mail:
Üldplaneeringust huvitatud isik on Ilmatsalu Kala OÜ, registrikood 10008267, Tartu maakond, Tartu
linn, Ilmatsalu küla, Suurtiikide, 61401. Kontaktisik: Maikol Kriiva, tel: 5568 8888, e-mail:
KSH koostaja on Kobras OÜ (registrikood 10171636, Riia 35, 50410 Tartu, e-post: [email protected]).
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
70 / 80
Ekspertgrupp:
✓ Urmas Uri – KSH juhtekspert, geoloog/keskkonnaekspert (omab ka KMH litsentsi KMH0046).
Mõjuvaldkonnad: mõju põhja- ja pinnaveele.
✓ Noeela Kulm – keskkonnaekspert (KMH litsents KMH0159). Mõjuvaldkonnad: mõju rohevõrgustikule,
mõju kaitsealustele loodusobjektidele, sh Natura 2000 aladele, mõju inimese tervisele, heaolule ja
elukvaliteedile, kliimamõju hindamine.
✓ Margit Lillema – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju jäätmetekkele, mõju pinnaveele (sh
ehituskeeluvööndi vähendamise mõju), mõju loodusressursside kasutamisele.
✓ Marite Paat – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju maastikule.
✓ Kadri Hänni – keskkonnaekspert. Mõjuvaldkonnad: mõju elusloodusele.
✓ Teele Nigola – planeerija, maastikuarhitekt. Mõjuvaldkonnad: mõju maastikule ja maakasutusele.
✓ Erki Kõnd – hüdrotehnikainsener.
✓ Urmas Sellis – ornitoloog, Kotkaklubi liige. Mõju linnustikule.
✓ Jaanus Elts – ornitoloog. Mõju linnustikule.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
71 / 80
Tabel 1. Kaasatavad osapooled ja koostöö tegijad.
KAASATAVAD ISIKUD JA ASUTUSED
Naaberomavalitsused Tartu Vallavalitsus
Elva Vallavalitsus
Ministeeriumid Kliimaministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Ministeeriumite haldusala asutused
Keskkonnaamet
Maa-amet
Põllumajanduse registrite ja Informatsiooni Amet
Terviseamet
Transpordiamet
Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet
Põllumajandus- ja Toiduamet
Päästeamet
Võrguvaldajad ja ettevõtted
Riigimetsa Majandamise Keskus
Elektrilevi OÜ
Elering AS
Telia AS
Tele 2 Eesti AS
Elisa Eesti AS
Eesti Lairiba Arenduse SA
Tootsi Turvas AS
AS Tartu Veevärk
SW Energia OÜ
AS Tartu Agro
Seltsid ja MTÜd
Rahinge Maaparandusühistu
Tähtvere Jahiselts MTÜ
SA Puhka Jalga (Ilmatsalu külaselts)
Ilmatsalu Noortekeskus
MTÜ Eesti Ornitoloogiaühing
Eesti Keskkonnaühenduste Koda
Planeeringuala ja mõju hindamise alasse jäävad elanikud, väiksemad ühingud, MTÜ-d jt, planeeringuala
ja mõju hindamise alasse jäävad ettevõtted
PlanS § 81 lg 3 kohaselt on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata
lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele ka isikuid ning asutusi, kellega tuleb
teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata.
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
72 / 80
9. KSH AJAKAVA
Tabel 3. Üldplaneeringu ja KSH menetluse eeldatav ajakava.
KSH etapp Toimumise aeg / täitmine
ÜP ja KSH algatamine, ÜP lähteseisukohtade koostamine Tartu Linnavolikogu 29.06.2023
otsus nr 139
KSH programmi koostamine (KeHJS § 36) (Kobras OÜ) 09.2023
ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine
(PlanS § 81 lg 1) (ettepanekute esitamise tähtaeg ei tohi olla lühem kui
30 päeva) (Tartu Linnavalitsus)
10.2023
Ettepanekute laekumine ja vajadusel lähteseisukohtade ja KSH
programmi täiendamine (PlanS § 81 lg 5) (Tartu Linnavalitsus ja Kobras
OÜ)
11.2023–03.2024
ÜP lähteseisukohtade ja KSH programmi avalikustamine planeeringu
koostamise korraldaja veebilehel (PlanS § 81 lg 6) (Tartu Linnavalitsus)
03.2024
KSH aruande eelnõu koostamine (Kobras OÜ) 03.–04.2024
ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ning eelnev teavitamine
(PlanS § 82) (teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku
algust, avalik väljapanek kestab vähemalt 30 päeva) (Tartu
Linnavalitsus)
05.–06.2024
ÜP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu ning eelnev teavitamine (PlanS
§ 83) (avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu korraldatakse 45
päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku lõppemist, teavitamine
hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust) (Tartu Linnavalitsus)
07.-08.2024
ÜP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt avaliku väljapaneku ja
arutelu tulemustele (PlanS § 84) (Tartu Linnavalitsus ja Kobras OÜ)
09.2024
ÜP ja KSH aruande eelnõu esitamine, kooskõlastamine ning arvamuse
avaldamine (kooskõlastuse andmine 30 päeva jooksul) (PlanS § 85)
(Tartu Linnavalitsus)
10.–11.2024
ÜP ja KSH aruande vastuvõtmine (PlanS § 86) (Tartu Linnavalitsus või
Tartu Linnavolikogu)
12.2024
ÜP avalik väljapanek (PlanS § 87) (avalik väljapanek kestab vähemalt 30
päeva, teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku väljapaneku algus)
(Tartu Linnavalitsus)
01.–02.2025
ÜP avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu (PlanS § 88) (avalik
arutelu korraldatakse 45 päeva jooksul pärast avaliku väljapaneku
lõppemist, teavitamine hiljemalt 14 päeva enne avaliku arutelu algust)
(Tartu Linnavalitsus)
04.2025
ÜP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste arvestamine (PlanS
§ 89) (informatsioon avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste kohta 30
päeva jooksul avaliku arutelu toimumise päevast) (Tartu Linnavalitsus)
04.2024
ÜP heakskiitmine (PlanS § 90) (60 päeva, põhjendatud juhul võib
tähtaega pikendada kuni 90 päevani) (Regionaal- ja
Põllumajandusministeerium)
06.2025
Üldplaneeringu kehtestamine (PlanS § 91) (Tartu Linnavalitsus) 06.2025
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
73 / 80
10. KASUTATUD MATERJALID
Seadused:
1. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005
2. Looduskaitseseadus, vastu võetud 21.04.2004
3. Maakatastriseadus, vastu võetud 12.10.1994
4. Maapõueseadus, vastu võetud 27.10.2016
5. Metsaseadus, vastu võetud 07.06.2006
6. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015
7. Ruumiandmete seadus, vastu võetud 17.02.2011
8. Veeseadus, vastu võetud 30.01.2019
Määrused, strateegilised planeerimisdokumendid jmt:
9. „I ja II kaitsekategooria käpaliste püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, keskkonnaministri
03.02.2011 määrus nr 10
10. „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 153
11. “Alam-Pedja looduskaitseala moodustamine”, Vabariigi Valitsuse 17.02.1994 määrus nr 61
12. AS Infragate Eesti, töö nr 108-20 (TA63), 2022. Tartu linna ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise
kava aastateks 2022-2040
13. „Avalikult kasutatavate veekogude nimekirja kehtestamine“, Vabariigi Valitsuse 09.12.2021 korraldus
nr 426
14. Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030, Riigikogu poolt Vastu võetud 14.02.2007
15. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/60/EÜ, 23. oktoober 2000
16. „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast
gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019
määrus nr 19
17. „Kaevandamisega rikutud ja mahajäetud turbaalade ning kaevandamiseks sobivate turbaalade
nimekiri“, keskkonnaministri määrus 27.12.2016 nr 87
18. Keskkonnaamet, Kärevere looduskaitseala kaitsekorralduskava 2013–2022
19. „Keskkonnaloa nr L.VV/330941 muutmise korraldus“, Keskkonnaameti 23.12.2021 korraldus nr DM-
118053-2
20. Keskkonnaministeerium, 2022. Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022–2027, kinnitatud
keskkonnaministri 7.10.2022 käskkirjaga nr 1-2/22/357
21. „Kärevere looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus
nr 151
22. Keskkonnaministeerium, Kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030
23. Kobras AS, 2015. Kalatiikide kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr 2014-105. Kehtestatud Tähtvere
Vallavolikogu 29.01.2016 otsusega nr 1-2/5
24. Kobras AS, 2011. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneering. Töö nr V 089, kehtestatud
Tähtvere Vallavalitsuse 09.06.2011 korraldusega nr 2-1/92 ja muudetud 18.02.2021 Tartu Linnavolikogu
otsusega nr 317
25. „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord,
pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga
hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“, keskkonnaministri 16.04.2020 määrus nr 19
26. „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete
ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende
kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete
jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“, keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28
27. Raba tee 7 ja Lao maaüksuste ja lähiala detailplaneeringu osaline kehtetuks tunnistamine Kapsamaa
kinnistu osas, Tartu Linnavolikogu 18.02.2021 otsus nr 317
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
74 / 80
28. "Raja-Kärevere looduskaitseala moodustamise algatamine", keskkonnaministri 18.06.2020 käskkiri nr
1-2/20/273.
29. „Riigi poolt korras hoitavate ühiseesvoolude loetelu“, Vabariigi Valitsuse 01.11.2018 korraldus nr 274
30. „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise
kord”, keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58
31. Tartu linna arengukava, kinnitatud Tartu Linnavolikogu 07.10 2021 määrusega nr 154
32. „Tartu linna üldplaneeringu 2040+ alusel kalda ehituskeeluvööndi vähendamine“, Keskkonnaameti
07.10.2021 otsus nr 6-5/21/2035-14
33. „Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu koostamise ja planeeringu elluviimisega
kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, Tartu Linnavolikogu 29.06.2023 otsus
nr 139
34. Tartu maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019 käskkirjaga nr 1.1-4/29
35. Tartu linna üldplaneering 2040+, kehtestatud Tartu Linnavolikogu 07.10.2021 otsusega nr 373
36. „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale
ja korrashoiule“, Vabariigi Valitsuse 06.10.2011 määrus nr 131
37. „Tervisekaitsenõuded koolidele“, Vabariigi Valitsuse 30.05.2013 määrus nr 84
38. „Tööruumide õhu radoonisisalduse viitetase, õhu radoonisisalduse mõõtmise kord ja tööandja
kohustused kõrgendatud radooniriskiga töökohtadel“, keskkonnaministri 30.07.2018 määrus nr 28
39. „Vee erikasutusloa andmine“, keskkonnaameti 04.06.2018 korraldus nr 1-3/18/1547
Muud allikad:
40. Alkranel OÜ, 2018. „Kliimamuutustega kaasneva üleujutusohu prognoosimine Emajõe vesikonnas ning
leevendavate meetmete määramine Tartu linna üleujutusriskiga aladel”
41. Arold, I., 2005. „Eesti maastikud“
42. AS Maves, advokaadibüroo FORT töö nr 17077 „Eesti tingimustes veepoliitika raamdirektiivi
2000/60/EÜ artikli 4(7) erandite kehtestamise analüüsi läbiviimine“
43. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur) (viimati vaadatud 18.09.2023)
44. eElurikkuse andmebaas, https://elurikkus.ee/, (viimati vaadatud 18.09.2023)
45. Ehitisregister, www.ehr.ee (viimati vaadatud 12.09.2023)
46. Eesti Geoloogiateenistus, Eesti pinnase radooniriski kaart (andmed 2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee (viimati vaadatud 17.09.2023)
47. Estbirding, Ilmatsalu Linnuala, https://www.estbirding.ee/linnualad/ilmatsalu-linnuala (viimati
vaadatud 21.09.2023)
48. Euroopa Komisjoni veebileht, https://commission.europa.eu/strategy-and-policy/priorities-2019-
2024/european-green-deal_et. Viimati vaadatud 09.10.2023
49. Keskkonnaagentuur, Pinnavee ja põhjavee seisund – interaktiivne kaart, https://keskkonnateadlik-
kaur.hub.arcgis.com/apps/fd27acd277084f2b97eee82891873c41/explore (viimati vaadatud
17.09.2023).
50. Keskkonnaagentuur, 2022. Eesti pinnaveekogumite seisundi 2020. aasta ajakohastatud vahehinnang
51. Keskkonnaagentuur, 2020. Põhjaveekogumite seire 2020. aasta aruanne
52. Keskkonnaagentuur, 2022. Põhjaveekogumite seire 2022. aasta aruanne
53. Keskkonnaministeerium, 2018. Üleujutusega seotud riskide hindamine. Ajakohastamine
54. Keskkonnaministeerium, 2019. „Radooni riiklik tegevuskava“
55. Keskkonnaportaal, https://keskkonnaportaal.ee/et. Viimati vaadatud 18.09.2023
56. Keskkonnalubade infosüsteem KOTKAS, https://kotkas.envir.ee (viimati vaadatud 14.09.2023)
57. Kobras AS, 2015. Kalatiikide kinnistu tehisjärve rajamise vee erikasutusloa taotlus. Töö nr 2015-192.
58. Kobras AS, 2017. Geoloogiline uuring (Suurtiikide ja Angervaksa kinnistute ja lähiala detailplaneeringu
raames)
59. Kobras AS, 2018. „Sademevee säästliku käitlemise põhimõtted Tartu linnas“
60. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee/xGIS/ (viimati vaadatud 21.09.2023)
61. Maa-ameti kaardiserveri ehitusgeoloogia kaardirakendus:
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
75 / 80
• EGF-11933 „Tartu rajoon Ilmatsalu aleviku planeerimis-hoonestuse projekt. Ehitusgeoloogiline
aruanne“. RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 6016217, 1977
• EGF-1033 „Tartu näidissovhoosi kalamajandi talvitusbasseinide ja laboratooriumi hoone
ehitusplatsi ehitusgeoloogilised uurimised“, RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr E-208/2642, 1964
• EGF-21343 „Ehitusgeoloogia aruanne. Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu põllutöömasinate
varjualune“, REI, töö nr 3124 M, 1985
• EGF-15991 „Tartu Näidissovhoosi kasvuhooned“, REI, töö nr 1255X, 1961
• EGF-8807 „Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu kalatiikide jõusöödapunkrid. Ehitusgeoloogiline
aruanne“, RPI „Eesti Maaehitusprojekt“, töö nr 4016215, 1974
• EGF-30221 „Laohoone Ilmatsalus. Ehitusgeoloogilise uuringu aruanne“, Alus-Geoloogia OÜ töö nr
25079, 2005
• EGF-1147 „Ehitusgeoloogilised uurimistööd Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu keskasula
kanalisatsiooni trassil, RPI „Eesti Projekt“, töö nr MP-205-65, 1965
• EGF-21202 „Tartu Rajooni Tartu Näidissovhoosi teenindushoone. Geoloogilise uurimistöö
aruanne“, ´“EKE Projekt“, töö nr 283019, 1984
62. Maaparandusbüroo arhiivimaterjalid:
• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1972
• Tartu Näidissovhoosi Ilmatsalu Kalakasvatus. RPUI „Eesti Maaparandusprojekt, 1974
• Tartu Rajoon Tartu Näidissovhoosi kalakasvatuse IV eh. jrk. Ehitusgeoloogiline aruanne. RPUI „Eesti
Maaparandusprojekt“, töö nr 75194, 1975
• Ilmatsalu kalakasvatuse katsebasseinid. Ehitusgeoloogia aruanne. RPUI „Eesti
Maaparandusprojekt“, töö nr 0026891, 1989 (sisaldab uuringuid A. Vilu juhendamisest, 1987)
63. Metsaportaal, https://register.metsad.ee/#/ (viimati vaadatud 17.09.2023)
Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet, Põllumassiivide kaardirakendus,
https://kls.pria.ee/kaart/ (viimati vaadatud 17.09.2023)
64. Põder, T., 2017. Keskkonnamõju hindamise käsiraamat
65. Põllumajandus- ja Toiduamet, Maaparandussüsteemide register, https://portaal.agri.ee/avalik/#/-
maaparandus/msr/systeemi-otsing (viimati vaadatud 21.09.2023)
66. Riigimetsa Majandamise keskus, Tartu-Jõgeva puhkeala, https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/-
puhkealad/tartu-jogeva-puhkeala (viimati vaadatud 21.09.2023)
67. Statistikaamet, rahvaloenduse andmed seisuga 31.12.2021, https://www.stat.ee/et/ (viimati vaadatud
14.09.2023)
68. Tallinna Ülikooli Ökoloogia Instituut, 2012. „Märgalade seisundi hindamine ja keskkonnaeesmärkide
määramine“. Lõpparuanne
69. Tartu linna energia- ja kliimakava "Tartu energia 2030", kehtestatud Tartu Linnavolikogu 01.04.2021
määrusega nr 132
70. Tartu Linna detailplaneeringute kaardirakendus, https://gis.tartulv.ee/portal/apps/webappviewer/-
index.html?id=ce2cf6afc50149f5a18d724ae88f9883 (viimati vaadatud 15.09.2023)
71. Vedic OÜ, 2016. Järve tee 15 kinnistu ja lähiala detailplaneering. Töö nr DP-38-15. Kehtestatud Tähtvere
Vallavolikogu 09.06.2017 otsusega nr 1-2/22
72. Vee erikasutuse keskkonnaluba nr L.VV/330941
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
76 / 80
LISAD
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
77 / 80
Lisa 1. Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu algatamine
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
78 / 80
Lisa 2. Planeeringu eskiisjoonis
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
79 / 80
Lisa 3. KSH juhteksperdi KeHJS § 34 lõike 4 punkti 6 kohane allkirjastatud kinnitus
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise
hindamise programm
Töö nr 2023-220 ad
Aadress: Tartu maakond, Tartu linn, Ilmatsalu küla
Koostaja: Kobras OÜ
80 / 80
Lisa 4. Asjaomastelt asutustelt saabunud seisukohad KSH programmi kohta ning
nendega arvestamine
TARTU LINNAVALITSUS RUUMILOOME OSAKOND
______________________________________________________________________________________________________________________________________________________________
www.tartu.eeKüüni 1 51004 TARTU
tel 5304 6148 rg-kood 75006546 [email protected]
Lp planeeringu koostamisel osalejad ja
kaasatud
Informatsioon Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa
üldplaneeringule ja KSH programmile edastatud
arvamuse arvestamise kohta
Teie 11.12.2023
Meie 04.04.2024 nr 9-3.2/UP-23-001
Olete Tartu Linnavalitsusele edastanud oma ettepanekud Tartus Ilmatsalu ja Tüki küla osa
üldplaneeringu lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta. Tartu Linnavalitsus on ettepanekuid
arvestanud vastavalt Lisale 1.
Samuti on linnavalitsusele laekunud ettepanekud üldplaneeringu lähteseisukohtade muutmiseks ja
täiendamiseks planeeringuala kruntide omanikult Ilmatsalu Kala OÜ.
Linnavalitsus on ettepanekute osas kujundanud seisukoha ja peab põhjendatuks täiendada nii
planeeringu lähteseisukohti kui KSH programmi vastavalt lisades 2 ja 3 toodule.
Linnavalitsus selgitab kujundatud seisukohti järgmiselt.
1. KSH programmi koostamisel on leitud järgmist. Tartu Linnavolikogu 29.06.2023
üldplaneeringu algatamise otsuses nr 139 on märgitud, et planeeringuala hõlmab ka Tüki küla.
Maa-ameti kaardirakenduse andmetel piirneb planeeringuala küll Tüki külaga, kuid jääb kogu
ulatuses Ilmatsalu küla piiridesse. Kuna osaliselt asub planeeringuala kehtiva Tartu linna
üldplaneeringuga 2040+ määratud Ilmatsalu-Tüki kompaktse asustuse arengualal, siis selle baasilt
on üldplaneeringu algatamise otsusesse lisatud Tüki küla. Tehakse ettepanek jätta Tüki küla
nimetus planeeringu pealkirjast välja. Linnavalitsus on asunud antud küsimuses seisukohale, et
kuna planeeringu üheks peamiseks eesmärgiks on Ilmatsalu aleviku, seega ka tiheasustusala
laiendamine, siis ei ole mõistlik käsitleda asustusüksuste nimesid eraldi, vaid arusaadavuse
eesmärgil nimetada planeering ümber Ilmatsalu piirkonna üldplaneeringuks. Planeering
nimetatakse ümber üldplaneeringu eelnõu esitamisel avalikustamisele.
2. Ilmatsalu Kala OÜ poolt 01.03.2024 poolt esitatud ettepanekud:
2.1. Angervaksa ja Raudla kinnistuid on vaja täismõõtmelise golfiväljaku rajamiseks.
Täismõõtmeline golfiväljak, kuhu kuulub nii 18-rajaline golfiväljak, akadeemia väljak,
harjutusväljak, harjutusrajatised ja muu infrastruktuur (nagu parkimine, klubihoone,
hooldusrajatised) ei mahu kindlasti ära üksnes Golfi kinnistule. Golfi arendaja pole saanud
ülejäänud planeeringualalt või kõrval kinnistu omanikelt väljaku tarbeks maad juurde osta.
Golfiväljakute arhitekt Lassi Pekka Tilander, kes on palgatud ka Ilmatsalu väljaku planeerimiseks,
on kinnitanud, et täismõõdus väljaku jaoks on vaja 60-100 ha maad. Teiste Eesti väljakute näited
kinnitavad seda, seejuures osad neist asuvad rohevõrgustikuga kitsendatud aladel.
Pärnu lähistel Häädemeeste vallas Reiu külas oleva golfiväljaku (Pärnu Bay Golf) suurus on ca
106 ha; Kuressaare (Saare Golf) golfiväljaku suurus on ca 80 ha; Jõelähtme golfiväljaku suurus on
100 ha; Niitvälja golfiväljaku suurus on 162 ha (sisaldab lisaks põhiväljakule ka algajatele
mõeldud väiksemat väljakut); Rae golfiväljaku suurus on 73 ha.
Ilma Angervaksa kinnistuta ja arvestades ehituskeeluvööndiga (EKV-s ehitamise keeluga) on
.
Ilma Angervaksa kinnistuta ja arvestades ehituskeeluvööndiga (EKV-s ehitamise keeluga) on
golfiala suurus ca 48 ha, mis on ilmselgelt liiga vähe. Golfiradade rajamiseks
ehituskeeluvööndisse soovime, et planeeringu koostamisel kaalutakse ehituskeeluvööndi
vähendamist.
Linnavalitsus on seisukohal, et golfiväljaku kavandamine Tartu regiooni on kohalikul tasandil
selgelt avalik huvi, tuues kaasa elanikele sportimise ja vaba aja veetmise võimaluste avardumise.
Seetõttu on linnavalitsuse poolt välja pakutud lähteseisukohtade sõnastuse muudatus, et võimalus
rohevõrgustiku piiride ja ehituskeeluvööndi vähendamiseks tekiks. Planeeringu esialgsetes
lähteseisukohtades (p 4.15) määratud põhimõtte kohaselt tuleb säilitada üldplaneeringu kohane
rohevõrgustiku tugiala Angervaksa ja Raudla kinnistutel ning rohevõrgustiku koridor Ilmatsalu
jõe ja Sulaoja kaldal. Planeeringuga tuleb anda lahendus, mis tagab rohevõrgustiku toimimise.
Kehtivas linna üldplaneeringus ei näe rohevõrgustikule seatud nõuded ette raadamist
rohevõrgustiku aladel ehk metsamaal ulatuslikku maakasutuse muutmist. Lubatud on elamute
püstitamine rohevõrgustiku tugiala servaaladele, raadamine 0.4 ha õueala, teede ja tehnotaristu
ulatuses. See tähendab, et üldplaneeringu nõudeid arvestades ei saa metsamaale (MM) planeerida
golfiala ega muid puhketegevusi.
Eelnevat arvestades peab linnavalitsusosakond põhjendatuks muuta üldplaneeringuga
rohevõrgustiku tugiala piire ning jätta Angervaksa ja Raudla kinnistud võrgustikust välja. Lisaks
tuleks kaaluda planeeringu koostamisel rohevõrgustiku koridori laiuse vähendamist ulatuses, mis
võimaldaks planeerida puhke-, spordi- ja kultuurirajatiste maa-ala (PV) ja golfiala rajatisi algselt
kavandatust suuremale alale, sh lähemale veekogudele.
Muutmine ei tohi mõjutada rohevõrgustiku toimimist tugialal, samuti peab jääma toimima jõgede
kallastel katkematuna kulgev maismaaelustiku elupaiku ühendav looduslik liikumiskoridor täites
ühtlasi ka puhkevõrgustikule (Linnutee matkarada) seatud eesmärke.
2.2. Arvestades seda, et golfiala moodustab suure osa üldplaneeringualast ning arvestades
planeeringuala paiknemist (piirnemine kahest küljest metsaga), palume üle vaadata nõutud roheala
osakaal (12% planeeringualast).
Linnavalitsus on seisukohal, et arvestades golfiala võimalikku tulevast pindala, ei ole 12% roheala
nõue maabilanssi vaadates proportsionaalne. Arvestada tuleb ka, et golfiala ei ole oma
kasutusrežiimilt suletud territoorium ja ei ole ka tehiskeskkond. Selle tõttu peab linnavalitsus
põhjendatuks loobuda rohealade osakaalu tagamise nõudest ja keskenduda avalikkusele mõeldud
rohealade kujundamisele Ilmatsalu jõe kallastel, sh matkaraja piirkonnas ning tehisjärvele piisava
ulatusega juurdepääsude kavandamisele.
2.3. Palume muuta üldplaneeringu lähteseisukohti järgnevalt: 4.5.2. üksik- ja kaksikelamu krundi
minimaalne suurus on 1500 m², tehisjärve äärsetel kruntidel 3000 m² ja ridaelamuboksil krundina
või ehitusüksusena arvestuslikult 500 m². Üksik- ja kaksikelamute krundi täisehitus on kuni 2000
m² kruntidel 15%, 2000 m² - 4000 m² olenevalt krundi kujust ja lähipiirkonna krundistruktuurist
10-15% ning üle 4000 m² kruntidel 10%. Ruumilise sobivuse korral võib täisehitus olla suurem
kui 10% ühekorruselise hoonete puhul või abihoone ehitamisel, kuid mitte rohkem kui 15%.
Linnavalitsus on seisukohal, et taotletud tingimuse rakendamisel ei ole võimalik tagada piirkonna
ühtset hoonestuslaadi. Tekib olukord, kus tulenevalt krundi suurusest kavandatakse selgelt erineva
ehitusaluse pindalaga hoonestusüksused (põhihoone ja abihooned). Arvestades nimetatut peab
linnavalitsus põhjendatuks määrata ehitustingimused, kus üksik- ja kaksikelamute krundi suurim
lubatud täisehitus on kuni 3300 m² kruntidel kuni 15%, üle 3300 m² krundi puhul kuni 10%,
olenevalt krundi kujust, lähipiirkonna krundistruktuurist ruumilise sobivuse korral võib
see ühekorruselise hoonete puhul ja/või abihoone puhul olla kuni 15%.
3. Esialgsetes planeeringu lähteseisukohtades on sätestatud põhimõte, kus Kärevere
3. Esialgsetes planeeringu lähteseisukohtades on sätestatud põhimõte, kus Kärevere
looduskaitsealaga piirnevas osas säilitatakse metsamaa kehtivas üldplaneeringus toodud ulatuses,
lubatav on alale olemasoleva tee baasil avalikult kasutatava tee ja kavandamine.
Linnavalitsus peab põhjendatuks loobuda metsamaa juhtfunktsiooni säilitamise nõudest asendades
selle nõudega näha tee ristlõikes ette kaherealine alleestruktuur, kõnnitee ja märge, et avalik tee
peab paiknema elamukruntide juures (keelatud on pikad juurdepääsuteed krundile).
Linnavalitsus rõhutab, et dokumentides toodud muudatused loovad vaid võimalused ja eeldused
linna poolt seatud ruumilise arengumärkide saavutamiseks planeeringualal, kuid
lõplik planeeringulahendus sõltub KSH tulemuste alusel riigiasutuste poolt langetatavatest
otsustest kalda ehituskeeluvööndi osas ja nende muudest seisukohtadest ning planeeringu avalike
väljapanekute ja arutelude tulemustest.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kertu Vuks
Juhataja
Indrek Ranniku
736 1262 [email protected]
r SKEEM 1 1 : 9 000
Tartu linnas Ilmatsalu ja Tüki küla osa üldplaneeringu ala
0 250 m