Räpina loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

22. märts 2024 nr 1-3/24/109

Räpina loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan „Räpina loodusala kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Jaotuskava: Maris Taul

Kaidi Erik

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Keskkonnaamet 2024

Räpina loodusala kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

22.03.2024

korraldusega nr 1-3/24/109

Sisukord

1. Ala iseloomustus ........................................................................................................................ 4 1.1. Uuritus ja seire ................................................................................................................................. 5

2. Väärtused ja kaitse eesmärgid ................................................................................................. 6

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 9 3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine ................................................................................................ 10

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KliM - Kliimaministeerium

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

1. ALA ISELOOMUSTUS

Räpina loodusala on moodustatud tiigilendlase elupaikade kaitseks. Aktiivseid kaitsemeetmeid loodusalal ei planeerita. Ehitustegevusel,

raiel ja planeeringute koostamisel on vajalik arvestada tiigilendlase elupaiganõudlusega.

Kaitstava ala nimi Räpina mõisa park (KLO1200113), Räpina nahkhiirte püsielupaik (KLO3001046)

Loodusala/linnuala nimi Räpina loodusala (EE0080216)

Pindala Räpina loodusala (EE0080216) – 56,2 ha

Asukoht ja piirid Räpina loodusala

https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953504

Kaitsekord

„Põlva maakonna kaitsealuste parkide ja puistute piirid“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13133146?leiaKehtiv

„Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/130052015008?leiakehtiv

„Nahkhiirte Hanila ja Räpina püsielupaiga kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13300084?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kaidi Erik

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele. Räpina loodusala kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

1.1. Uuritus ja seire

Inventuurid

Räpina loodusalal asub väga oluline nahkhiirte suvine elupaik. Räpina loodusalal on registreeritud

2001. aastal tiigilendlase ja Nattereri lendlase lennuala, 2003. ja 2007. aastal pargi-nahkhiire

lennuala ja varjepaik (2003. aastal ca 20 ja 2007. aastal ca 100 isendit), 2004. aastal kääbus-

nahkhiire lennuala, 2006. aastal pruun-suurkõrva lennuala ja varjepaik 23 (50) (ca 10 isendit),

2007. aastal veelendlase ja põhja-nahkhiire suvine elupaik (mõlema liigi arvukuseks hinnati ca 50

isendit) ning 2007. ja 2008. aastal suurvidevlase lennuala ja koloonia varjepaik puuõõnsuses1,2.

Riiklik seire

Nahkhiirte koosluste seire on toimunud alates 1994. aastast. Räpina loodusalal ja selle ümbruses

paikneb püsiseireala, kus teostatakse detektorloendusi suvistes elupaikades. Räpina seirejaamas

on erinevate nahkhiireliikide arvukus olnud kõikuv3. Tiigilendlase esinemise Räpina seirejaamas

on registreeritud 2000., 2001., 2008., 2010., 2018., 2019. ja 2023. aastal. 2023. aasta riikliku seire

aruande järgi oli nahkhiirte elupaikade kvaliteet Räpinas jätkuvalt kehvem (võrreldes riikliku seire

algusega). Linnades oli nahkhiirtele ebasoodne keskkonnamõju eeskätt parkide hõrendamine või

kaotamine ja liigtugev öine tehisvalgus4. Liigse öise tehisvalguse probleem tõstatati juba 2012.

aasta seire aruandes5.

2014. aastast teostatakse eraldi tiigilendlase riiklikku seiret. Räpina loodusalal toimus tiigilendlase

seire 2015. aastal, seire tulemusena registreeriti tiigilendlase kahe isendi esinemine alal6.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on jätkata riikliku seirega nahkhiirte koosluste hindamiseks ja tiigilendlase arvukuse

määramiseks Räpina loodusalal.

1 EELIS, 2024. 2 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad 3 Nahkhiirte detektorloendused suvistes elupaikades aastatel 1994-2023. Keskkonnaseire. 4 Seireprojekti „Nahkhiired” suve alguse seirejaamades 2023. aastal tehtud töö kokkuvõte. Riiklik Keskkonnaseire

Programm. Eluslooduse mitmekesisuse ja maastike seire. Allprogramm „Nahkhiired”. 2023 5 Seireprojekti „Nahkhiired” 2012. aasta töö kokkuvõte. Riiklik Keskkonnaseire Programm. Eluslooduse

mitmekesisuse ja maastike seire. Allprogramm „Nahkhiired”. 2012 6 Tiigilendlase seire 2015. aastal. Riiklik Keskkonnaseire Programm. Elustiku mitmekesisuse seire. Nahkhiirte

liigiseire. 2015.

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE EESMÄRGID

Loodusalade looduskaitselised väärtused on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud

kooslused ja liigid. Tabelis 1 võetakse kokku Räpina loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud

kaitse eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid

ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse

oodatavad tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või

elupaikade soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise)

meetmed on seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse

tegevuskavadele, kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel

ja viited on lisatud.

Nahkhiirte ja täpsemalt tiigilendlase eesmärgi määramisel on arvestatud riikliku seire,

nahkhiirlaste tegevuskava andmetega. Nahkhiirte puhul on oluline säilitada suviseid

varjevõimalusi puuõõnsustes.

Tabel 1. Räpina loodusala (Räpina mõisa pargi ja Räpina nahkhiirte püsielupaiga) kaitseväärtuste koondtabel (liigid)

Kaitseväärtus7 Seisund Kaitse eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus9 Märkused

Loodusala ja siseriiklikud eesmärgid

Tiigilendlane

(Myotis dasycneme)

LKS – II, KE – jah,

LoD – II, IV; LoA –

jah

Tiigilendlane

kasutab ala

toitumisalana ja

suvise

varjepaigana ja

poegimisalana.

Tiigilendlasele sobiv

elupaik on säilinud

vähemalt 56 ha-l

• Puude raie

• Valgustus10

• Raiele ajaline piirang 1.05-

15.08. Säilitada õõnsustega,

surnult seisvad puud ja

tüükad.

• Valgustusprojektide

koostamisel arvestada

tiigilendlase

elupaiganõudlusega.

Tiigilendlasele

sobiv elupaik on

säilinud vähemalt

56 ha-l.

7 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk. 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 10 Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad

Siseriiklikud eesmärgid

Veelendlane

(Myotis daubentonii),

Nattereri lendlane

(Myotis nattereri),

suurkõrv

(Plecotus auritus),

põhja-nahkhiir

(Eptesicus nilssonii),

pargi-nahkhiir

(Pipistrellus

nathusii),

suurvidevlane

(Nyctalus noctula)

kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus

pipistrellus)

LKS – II, KE – jah,

LoD – IV; LoA – ei

Nahkhiired

kasutavad ala

toitumisalana ja

poegimiskoloonia

asukohana

Nahkhiirtele sobiv

elupaik on säilinud

vähemalt 47,7 ha-l

• Puude raie

• Valgustus

• Raiele ajaline piirang 1.05-

15.08. Säilitada õõnsustega,

surnult seisvad puud ja

tüükad.

• Valgustusprojektide

koostamisel arvestada

nahkhiirte

elupaiganõudlusega.

Nahkhiirtele sobiv

elupaik on säilinud

vähemalt 47,7 ha-l.

Räpina

nahkhiirte

püsielupaik

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Nahkhiirte ja tiigilendlase riiklik seire Seire KAUR I Vastavalt

seirekavale

Kavad, eeskirjad

2 Kaitsekorralduskava andmete üle vaatamine

ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

3 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

4 Räpina mõisa pargi kaitse-eesmärkide

täiendamine Kaitsekorra muutmine KeA I 2030

10

3.1. Külastuskorraldus ja tähistamine

Püsielupaikadesse külastust ei suunata ja ala piire looduses ei tähistata. Räpina mõisa

parki tähistada ei ole vaja. Pargi piirid on kuvatud Maa-ameti veebilehel.