Pöördumine + lisad

Ritsike palo metsa vääriselupaigad.pdf

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Tere!

Edastan teile digiallkirjastatud dokumendi, mille sisuks palve kanda kiirkorras registrisse (vajadusel üle kontrollida) kaks metsa vääriselupaika kavandataval Riske palo kohaliku omavalitsuse tasandi maaskukaitsealal (Kanepi vald). VEP-d säilitavad tõhusalt alale looduslikult omast elurikkust, on olulised hariduslikus ja esteelises mões ning lihtsustavad kaitseala kaitsekorda ja vähendavad hilisemat halduskoormust.

Lugupidamisega, Anneli Palo maaskuökoloog tel 52 93653

From: "Anneli Palo" <[email protected]> Sent: 03/04/2024 15:32:12 To: "KeA Info" <[email protected]>, "RMK" <[email protected]> Cc: "Urmas Kolina" <[email protected]>, "Sander Laherand" <[email protected]> Subject: Ritsike palo metsa vääriselupaigad

ritsike.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

ANNELI PALO PNOEE-46612062715 2024-04-03 12:23:30

Ritsike palo VEP-d.pdf

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS

KESKKONNAAMET

Lp RMK ja KeA esindajad 03.04.2024

Pöördun Teie poole ettepanekuga moodustada nii ruttu kui võimalik kaks metsa vääriselupaika

kavandatavale Ritsike palo kohaliku omavalitsuse maastikukaitsealale1: kaitseala välispiir ühtib Erastvere

metskonna maaüksuse nr 28501:003:0806 (Erastvere metskond 39) välispiiriga, põhjaosa välispiiriks on

Jõksi järve hoiuala (KLO2000010) piir ning idas maaüksuse piiril kulgev Männiku tee

(https://xgis.maaamet.ee/ ).

Kaitseala eeskirja eelnõu ja seletuskiri on kommenteeritud teie spetsialistide poolt (Tiit Timberg RMK ja

Sander Laherand KeA) ning üheks soovituseks oli lihtsustada majandamiskorda, et vältida

potentsiaalseid eksitusi/vaidlusi. Kui VEP-d saaksid registrisse kantud, võimaldaks see mujal kaitsekorda

lihtsustada ja viia lähedaseks tavalisele valikraiega hooldatavale metsale.

Kavandatava kaitseala metsa on varem hooldatud kaitsemetsana (Metsaseadus enne 2006.a.), mistõttu

see on tunduvalt vanem kui majandatavad metsad keskmiselt - takseerimisel on mändide valdavaks

vanuseks hinnatud 132 aastat. Tähelepanelikul kohtvaatlusel võib tuvastada, et osadel eraldustel (nr 3 ja

4) on männik mõnevõrra noorem; eraldusel 10 lõunaotsas kasvanud endisele niidule ja kuigi männid on

jämedad, võivad ka need puud olla veidi nooremad. Seevastu Võhandu jõe ja Jõksi järve hoiualadega

piirnevatel eraldustel on männid minimaalselt 132 aastat vanad, ilmselt ulatub mõnede isendite vanus

150 aastani. Samuti on puistutes erinevatel aegadel ja erineva väljaraiemääraga tehtud hooldust või

sanitaarraiet ning seega on osaliselt säilinud mitmekesine looduslähedase metsa struktuur.

Eelpooltoodut arvesse võttes teen ettepaneku moodustada kaks metsa vääriselupaika, kus metsa

majandamine ja hooldamine oleksid välistatud. Selleks mõõdistasin alade välispiirid looduses GPSga ja

üldistasin need GIS-s aerofotoalusel sirgemaks. VEP-de välispiirid ja ankeetkirjeldused on lisatud kirjale.

Üldiselt on piirid looduses metsa struktuuri järgi äratuntavad – Võhandu jõe hoiualaga piirnevas VEP 1-s

on rohkem erivanuselist kuuske kui samadel eraldustel väljaspool VEP-i ja jämedaid kände on

märgatavalt vaid piirialal, kust umbes 20-30a tagasi on üksikuid suuremaid puid välja viidud; VEP 2 on

Jõksi järve (hoiuala) kaldal suurte murdunud mändidega keeristormi kahjustuse ala, kus välispiir tuleb

säilitada vastavalt murdunud puude juureketastele ning terviktüügastele – VEP-ks planeeritud puude

tüvesid välispiiril ei järgata, nad jäävad tervikuna lamama, tüükaid ei langetata.

Lugupidamisega,

Anneli Palo

/allkirjastatud digitaalselt/

(OÜ Metsamutt, kaitseala eeskirja ja seletuskirja koostaja)

Tel 52 93653, e-mail [email protected]

1 Kanepi valla keskkonnaspetsialist Urmas Kolina, telefon 53014438, Urmas Kolina <[email protected]>

ritsike.DAT

ritsike.ID

ritsike.MAP

ritsike.TAB

ritsike1.docx

Välitööleht LISA 1

1. Vääriselupaiga määramise andmed
VEP nr 1 Kuupäev 28.03.2024 Inventeerija aAnneli Palo
Kuupäev

2. Puistu kirjeldus 3. Vääriselupaiga tüüp
I rinne
1Ks34Ku65Ma

3a. VEP tüüp
A.2. Männikud ja männi-segametsad
II rinne
100Ku+Lv,Va,Lm,Ks,Pi

3b. Kaasnevad VEP tüübid
Järelkasv
Ku,Ta,Lv,Ks

1.3. OJADE KALDANÕLVAD
Alusmets
Ku,Pk,Pi,Sp,Lv,Ta

Valige tüüp
Kasvukohatüüp
1.1.3.1. Pohla

4. Maastikulised näitajad
☐ järsk jõekallas
x järsk ojakallas
☐ järsk kraavikallas
☐ järsk järvekallas
☐ järsk merekallas
☐ järsk tiigikallas
☐ järsk veehoidla kallas
☐ allikas
☐ metsaserv põlluga
☐ madal jõekallas
☐ madal ojakallas
☐ madal kraavikallas
☐ madal järvekallas
☐ madal merekallas
☐ madal tiigikallas
☐ madal veehoidla kallas
☐ allikad
☐ metsaserv niiduga
☐ ajutine oja
☐ uhtorg
☐ lohk
☐ voolunõva
☐ väljavool kõrgrabast
☐ juga
☐ ajutiselt üleujutatav ala
☐ allikaline ala
☐ metsaserv karjamaaga
☐ saar (<3ha) järves
☐ saar (<3ha) jões
☐ saar (<3ha) meres
☐ saar (<3ha) madalsoos
☐ saar (<3ha) siirdesoos
☐ saar (<3ha) rabas
☐ saar (<3ha) roostikus
☐ järsk nõlv (>25kraadi)
X metsaserv märgalaga
☐ rändrahn
☐ kivikülv
☐ karst
☐ paljanduv aluskivim
☐ luide
☐ liivik
☐ rannavall
☐ klint
☐ metsaserv teise metsaga
☐ õhuke paepealne mullakiht
☐ paljand
☐ paekiviklibu

5. Bioloogilised näitajad
x Erivanuselisus
I rindes
x Ebaühtlane täius ja struktuur (häilud)
☐ Lamapuit vähestes lagunemisst.-des
x Lamapuit mitmesugustes lagunemisst.-des
☐ Palju puiduseeni
☐ Palju puudel rippuvaid samblikke
☐ Vanad sarapuud
☐ Neli laialehist puuliiki
☐ Kolm olulist puu- /põõsaliiki
☐ Metsatulekahju jäljed
☐ Kopra tegevusjäljed
☐ Metsapõlvkondade järjepidevus
Näitaja sagedus (1; 2; 3)
Hästiarenenud tugijuured
Aukude ja õõnsustega puud
Koorega kaetud mahalangenud puud (d>25 cm)
Ilma kooreta mahalangenud puud (d>25 cm)
Puutüügas (d>15 cm)
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus

MA
1
MA
3
MA
1
MA
2

KU
1
KU
1
KU
1

Seisvad bioloogiliselt vanad puud (1; 2; 3)
elusad
surnud

normaal-mõõtmetega
kängunud
päikesele avatud
lagedal kasvanud
normaal-mõõtmetega
kängunud
päikesele avatud
lagedal kasvanud

liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
MA
3
KU
1
MA
1

KU
1
KU
1
MA
1

KU
2

MA
1

6. Tunnusliigid (1; 2; 3; 9)
Liigi lühend
sag.

Liigi lühend
sag.
Kännukatik
2

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

7. Negatiivsed tegurid (1; 2)
Kuiven-dus
Hiljutine raie
Läheduses asuv lageraielank
Masinate sõidu-roopad
Tee
Raudtee
Elektri ja telefoni-liinid
Tee-tamm
Kõrge külasta-tavus
Jäätmed
Saasta-mine
Muud

8. Majandamisviis
Mitte raiuda
Puhvertsoon
Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada
Mitte kuivendada
Põõsarinde väljaraie
(% pinnast)
Noorpuude väljaraie (% pinnast)
x
☐
x
☐
%
%

Üksikpuude vabaksraie

Kuuse väljaraie
liik
arv

rinne
% pinnast
väljaraie %
raiejärkude arv
Liik

I
%
%

Liik

II
%
%

Liik

järelkasv
%
%

9. Elupaiga üldkirjeldus ja muud märkused
130-150 aastaste mändidega ala, mida on hooldatud sanitaar- ja valikraietega, viimati ilmselt rohkem kui 30a tagasi. Mändide kõrval ja all on erivanuselised ja eridiameetrilised kuused. Mitmed kuused on ohtralt kaetud samblikega ning silmnähtavalt vanad, olenemata nende kõrgusest ja jämedusest. Esineb nn paaris puid, s.t. mänd ja kuusk kasvavad kõrvuti, samuti erinevaid vanade paranenud vigastustega puid. Kõik see viitab, et puistut hooldati viimati väga ammu, tõenäoliselt nõukogude aja lõpuaastail või veidi hiljem. Vana lamapuitu on mõõukas koguses ja eri lagunemisastmeis. Värsket lamapuitu ja tüükaid on kohati rohkem, sest 2023.a. hilissuvel liikus siit üle tromb. Ümberkukkunud puud on põhiliselt suured männid või on murdunud männi latv ja püsti jäänud tüügas. Tromb ei tekitanud siin metsaosas olulist metsakahjustust, kuid mitmekesistas struktuuri ja lõi võimalused vana lamapuidu peal kasvavate liikide laiemaks levikuks, samuti tekkis juurde palju pesitsukohti lindudele. Metsast on leitud harilik harakkulkjus, mis on Lõuna-Eestis järjepidevate loodusmetsade indikaator, läheduses leiti kübarnarmiku viljakeha (VEP-indikaatorliik). Mets asub Võhandu jõe hoiuala serval, kevadel on lamm metsaservani üle ujutatud, serv on metsloomade liikumistee. Ojakaldal esineb teistest liikidest puid ja põõsaid enam rohkem._

ritsike2.docx

Välitööleht LISA 1

1. Vääriselupaiga määramise andmed
VEP nr 2 Kuupäev 28.03.2024 Inventeerija aAnneli Palo
Kuupäev

2. Puistu kirjeldus 3. Vääriselupaiga tüüp
I rinne
1Ks9Ku90Ma

3a. VEP tüüp
1.2. LAUGJAD JÕGEDE JA JÄRVEDE KALDAD
II rinne
100Ku

3b. Kaasnevad VEP tüübid
Järelkasv
Ku,Ta

A.2. Männikud ja männi-segametsad
Alusmets
Ku,Pk,Pi,Ta

Valige tüüp
Kasvukohatüüp
1.1.3.1. Pohla

4. Maastikulised näitajad
☐ järsk jõekallas
☐ järsk ojakallas
☐ järsk kraavikallas
☐ järsk järvekallas
☐ järsk merekallas
☐ järsk tiigikallas
☐ järsk veehoidla kallas
☐ allikas
☐ metsaserv põlluga
☐ madal jõekallas
☐ madal ojakallas
☐ madal kraavikallas
x madal järvekallas
☐ madal merekallas
☐ madal tiigikallas
☐ madal veehoidla kallas
☐ allikad
☐ metsaserv niiduga
☐ ajutine oja
☐ uhtorg
☐ lohk
☐ voolunõva
☐ väljavool kõrgrabast
☐ juga
☐ ajutiselt üleujutatav ala
☐ allikaline ala
☐ metsaserv karjamaaga
☐ saar (<3ha) järves
☐ saar (<3ha) jões
☐ saar (<3ha) meres
☐ saar (<3ha) madalsoos
☐ saar (<3ha) siirdesoos
☐ saar (<3ha) rabas
☐ saar (<3ha) roostikus
☐ järsk nõlv (>25kraadi)
☐ metsaserv märgalaga
☐ rändrahn
☐ kivikülv
☐ karst
☐ paljanduv aluskivim
☐ luide
☐ liivik
☐ rannavall
☐ klint
☐ metsaserv teise metsaga
☐ õhuke paepealne mullakiht
☐ paljand
☐ paekiviklibu

5. Bioloogilised näitajad
x Erivanuselisus
I rindes
x Ebaühtlane täius ja struktuur (häilud)
☐ Lamapuit vähestes lagunemisst.-des
x Lamapuit mitmesugustes lagunemisst.-des
☐ Palju puiduseeni
☐ Palju puudel rippuvaid samblikke
☐ Vanad sarapuud
☐ Neli laialehist puuliiki
☐ Kolm olulist puu- /põõsaliiki
☐ Metsatulekahju jäljed
☐ Kopra tegevusjäljed
☐ Metsapõlvkondade järjepidevus
Näitaja sagedus (1; 2; 3)
Hästiarenenud tugijuured
Aukude ja õõnsustega puud
Koorega kaetud mahalangenud puud (d>25 cm)
Ilma kooreta mahalangenud puud (d>25 cm)
Puutüügas (d>15 cm)
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus
liik
sagedus

MA
1
MA
3
MA
1
MA
3

KU
1
KU
1
KU
1

Seisvad bioloogiliselt vanad puud (1; 2; 3)
elusad
surnud

normaal-mõõtmetega
kängunud
päikesele avatud
lagedal kasvanud
normaal-mõõtmetega
kängunud
päikesele avatud
lagedal kasvanud

liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
liik
sag.
MA
3
KU
1
MA
2

KU
1

MA
1

KU
1

MA
2

6. Tunnusliigid (1; 2; 3; 9)
Liigi lühend
sag.

Liigi lühend
sag.
Kännukatik
1

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

Liigi nimi

7. Negatiivsed tegurid (1; 2)
Kuiven-dus
Hiljutine raie
Läheduses asuv lageraielank
Masinate sõidu-roopad
Tee
Raudtee
Elektri ja telefoni-liinid
Tee-tamm
Kõrge külasta-tavus
Jäätmed
Saasta-mine
Muud

8. Majandamisviis
Mitte raiuda
Puhvertsoon
Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada
Mitte kuivendada
Põõsarinde väljaraie
(% pinnast)
Noorpuude väljaraie (% pinnast)
x
☐
x
☐
%
%

Üksikpuude vabaksraie

Kuuse väljaraie
liik
arv

rinne
% pinnast
väljaraie %
raiejärkude arv
Liik

I
%
%

Liik

II
%
%

Liik

järelkasv
%
%

9. Elupaiga üldkirjeldus ja muud märkused
130-150 aastaste mändidega ala, mida on varem hooldatud sanitaar- ja valikraietega.Vana lamapuitu on vähe. Värsket lamapuitu ja tüükaid on palju, sest 2023.a. hilissuvel liikus siit üle tromb. Ümberkukkunud puud on põhiliselt suured männid või on murdunud männi latv ja püsti jäänud tüügas. Hukkunud kuuski on vähe, seega üraskirüüste laienemist see VEP ei põhjusta.Tromb murdis sellel väikesel metsaosal enamuse puudest pikuti üksteise kõrvale maha, jätmata rippes puid vm ohtlikke elemente järveäärse teeraja kohale. Teeraja kohal on soovitav tüvedelt oksad eemaldada, et võimaldada ohutut tüvedest üle astumist. Tüvesid ei peaks järkama teeraja kohal, see lisab põnevust ja säilitab metsa looduslikkuse. Mets asub Jõksi järve hoiuala serval, mis tähendab pidevalt kõrget õhuniiskust ning seega on põlismetsaliikide kasvuks mahakukkunud tüvedel loodud parimad võimalused. Kuna koht on puhkekoha kõrval, on paik olulise vaatelise ja haridusliku tähtsusega, võimaldades lähedalt jälgida trombikahjustust ja sellel algavat noore metsa taastumist ning liigistiku mitmekesistumist._

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-5.1/2209
Registreeritud	03.04.2024
Sünkroonitud	31.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	3-5.1
Sari	Metsakorralduse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Metsamutt OÜ
Saabumis/saatmisviis	Metsamutt OÜ
Vastutaja	Veiko Eltermann
Originaal	Ava uues aknas

Failid

Digiallkirjad