Kaardikihid

K O R R A L D U S

03. aprill 2024 nr 1-3/24/149

Mukri loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1‒2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Mukri loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata/teadmiseks: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Anna Krete Kangur

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond

Mukri loodusala (Mukri hoiuala, Mukri

looduskaitseala) kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

3.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/149

2

SISUKORD

1. Ala iseloomustus .................................................................................................................... 4 1.1. Uuritus ja seired ........................................................................................................................... 6

2. Kaitseväärtus ja kaitse eesmärgid .......................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused .................................................................... 15 3.1. Külastuskorraldus ...................................................................................................................... 18 3.2. Tähised ...................................................................................................................................... 18

Kasutatud allikad ..................................................................................................................... 19

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik KE – kaitse-eeskiri Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk) Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund KeA – Keskkonnaamet KKK – kaitsekorralduskava LKS ‒ looduskaitseseadus KA – kaitseala LKA – looduskaitseala HA – hoiuala LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid) LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala) PLK – poollooduslik kooslus RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus EELIS – Eesti looduse infosüsteem SKV – sihtkaitsevöönd PV – piiranguvöönd SDF – Natura standardandmebaas Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng) Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstavate alade nimed Mukri hoiuala (KLO2000186), Mukri

looduskaitseala (KLO1000742), Koogiste

väike-konnakotka püsielupaik

(KLO3000614)

Loodusala nimi Mukri loodusala (EE0020327) (Joonis 1)

Pindala 2212,5 ha

Asukoht ja piirid Järva maakond, Türi vald, Kullimaa küla;

Pärnu maakond, Põhja-Pärnumaa vald,

Kobra küla; Rapla maakond, Kehtna vald,

Ellamaa, Koogiste, Kõrbja, Mukri, Reonda,

Saarepõllu küla

Asukoht Keskkonnaportaalis

Kaitsekord Vabariigi Valitsuse 13.01.2022 määrus nr 2

„Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr

175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas”

Keskkonnaministri 19.04.2010 määrus nr 12

„Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse

alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

Looduskaitseseadus

Koostaja nimi Anna Krete Kangur

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord Keskkonnaministri 2. novembri 2022. a

määrus nr 50 „Kaitsekorralduskava

koostamise ja kinnitamise kord ning

kaitsekorralduskava kinnitaja määramine”

Mukri loodusala koosneb kahest lahustükist. Loodusala peamiseks väärtuseks on soo- ja

metsakooslused, kuid leidub ka poollooduslikke kooslusi. Loodusalal on I kaitsekategooriasse

kuuluvate liikide elupaigad. Loodusala seisundi andmed on puudulikud, seega on alal vajalik

läbi viia Natura elupaikade inventuur. Samuti on alal vajalik läbi viia veerežiimi ekspertiis.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise

parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele.

Mukri loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse

põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse

hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Mukri loodusala, Mukri hoiuala ja Mukri looduskaitseala. (piirid: EELIS, jaanuar

2024; aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus, jaanuar 2024).

6

1.1. Uuritus ja seired

Inventuurid ja uuringud

Loodusalal on erinevat tüüpi loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpe kokku 2212,5 ha.

Esmakordselt on loodusalal olevaid elupaikasid inventeeritud Eestimaa Looduse Fondi ja

Natura pilootprojekti raames aastatel 1997 ja 2000.

Pärandkoosluste Kaitse Ühing on 2000. aastal inventeerinud 6 ha suuruse ulatuses elupaika

liigirikkad madalsood (7230) (C-esinduslikkus, inventeerija Eerik Leibak).

„Mukri loodusala elupaikade inventuuri” projekti raames inventeeris 2017. ja 2020. aastal

Sander Laherand loodusalal olevaid elupaikasid 90,4 ha suurusel alal – vanad loodusmetsad

(9010*) (38,1 ha), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) (17,2 ha), siirdesoo- ja rabametsad

(91D0) (30,5 ha ), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510) (4,6 ha).

Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud 16 taimeliigi, 17 loomaliigi ja ühe sambliku

olemasolu, millest kaks kuulub I, kaheksa II ja kakskümmend neli III kaitsekategooriasse

(EELIS, 2023).

Loodusalale jääval looduskaitsealal on registreeritud kaks Oinamurru must-toonekure

leiukohta (KLO9110449, KLO9120923). Esimene registreeriti esmakordselt 2010. aastal (üks

paar, pesas kolm poega, leiukoha vaatlejad Andrus Jair, Renno Nellis, Urmas Sellis, Olavi

Vainu). 2022. aasta andmetel on pesa asustatud (üks paar, vaatleja Renno Nellis).Teine

registreeriti esmakordselt 2015. aastal (üks paar, leiukoha vaatleja Renno Nellis). 2017. aasta

andmete põhjal on pesa varisenud (vaatleja Renno Nellis). Osa elupaigast jääb Mukri LKA

Koogiste sihtkaitsevööndisse, osa kaitsealast välja. Liigi soodsa seisundi saavutamiseks on

vajalik uute pesapaikade leidmisel jätkata püsielupaikade moodustamisega või olenevalt

asukohast ka pesapaikade liitmisega kaitsealade sihtkaitsevööndite koosseisu1. Kotkaklubi

analüüsi tulemustel pole kaitseala laiendamine vajalik (ümberringi pole selleks piisavalt

sobivat elupaika).

2022. aastal registreeriti loodusalale jääval hoiualal esmakordselt Mukri must-toonekure

leiukoht (KLO3002684)(üks paar, vaatleja Renno Nellis). Tegemist on vana kanakulli pesaga

kuivanud kuusel, mille saatjaga toonekurg Nurme suvel-kevadel ehitas ehk pesa on

kaunistatud. Kotkaklubi analüüsi esialgsete tulemustel alusel pole vajalik must-toonekure

püsielupaika teha või kaitseala laiendada, kuna ümberringi pole selleks piisavalt sobivat

elupaika.

Loodusalale jääb Koogiste väike-konnakotka püsielupaik (KLO3000614), mis on võetud

kaitse alla keskkonnaministri 2010. aasta määrusega. 2 Esmane leiukoht registreeriti

2006. aastal. 2008. aastal pesitses pesas hiireviu. 2010. ja 2012. aasta vaatluse andmetel oli

pesa asustamata. 2015. ja 2017. aasta seire andmetel on pesa varisenud. Kotkaklubi analüüsi

andmetel on püsielupaiga kaitse piisav.

1 Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava 2Keskkonnaministri 19.04.2010 määrus nr 12 „Väike-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-

eeskiri”

7

Loodusalalt väljajääval looduskaitsealal on registreeritud I kaitsekategooria liik lehitu pisikäpp

(Epipogium aphyllum), mille esmane leiukoht registreeriti 2015. aastal (üks taim, vaatleja

Leena Gerz). 2020. aasta vaatluse andmetel on leiukohas üks võsu nelja õiega (vaatleja Sander

Laherand).

Riiklik seire

Alal on 2017. aastal läbi viidud metsise mängude seiret. Alale jääb Mukri raba seirejaam

(SJB2039000), kus teostatakse haudelindude koosluste (madalsood ja rabad) seiret.

Inventuuride ja uuringute vajadus

Vajalik on alal läbi viia Natura elupaikade inventuur (huumustoitelised järved ja järvikud,

rabad, siirde- ja õõtsiksood, rohunditerikkad kuusikud, vanad loodusmetsad, soostuvad ja

soolehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad), et täpsustada elupaikade seisund. Samuti on alal

vajalik läbi viia veerežiimi ekspertiis.

Tegemist on I prioriteedi tööga, mida korraldab Keskkonnaamet.

8

2. Kaitseväärtus ja kaitse eesmärgid

Loodusala kaitse-eesmärkideks olevad väärtused (kaitseväärtused) on kinnitatud Vabariigi

Valitsuse 2004. aasta korraldusega3, hoiuala omad Vabariigi Valitsuse 2006. aasta määrusega4

ja kaitseala omad 2022. aasta määrusega 5 . Mukri loodusala kaitse-eesmärgiks on

loodusdirektiivi I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid huumustoitelised järved ja järvikud

(3160), rabad (7110*), rikutud kuid taastumisvõimelised rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood

(7140), nokkheinakooslused (7150), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Mukri hoiuala kaitse-eesmärk on vanade loodusmetsade

(9010*), rohunditerikaste kuusikute (9050) ning soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080*) kaitse.

Mukri looduskaitseala kaitse-eesmärk on huumustoitelised järved ja järvikud (3160), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), rikutud, kuid taastumisvõimelised

rabad (7120), siirde- ja õõtsiksood (7140), nokkheinakooslused (7150), vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ning

siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks kaitstakse alal siseriiklikult kaitsealuseid liike ja

nende elupaiku. Need liigid on must-toonekurg (Ciconia nigra), metsis (Tetrao urogallus) ja

kanakull (Accipiter gentilis), lehitu pisikäpp (Epipogium aphyllum), sagristarn (Carex irrigua),

kõdu-koralljuur (Corallorhiza trifida) ja väike käopõll (Listera cordata).

Lisaks loodusala piiride muutmisele vastavalt uuele kaitseala välispiirile, tehti kaitse-eeskirja

seletuskirjas ettepanek loodusala eesmärkidest kustutada elupaigatüüp liigirikkad madalsood

(7230). 2019. aasta inventuuri andmetel ei vastanud liigirikkad madalsood (7230)

sooelupaigatüüpide inventeerimise juhise järgi madalsoole, kuna asendunud täisealise

metsaga. Alal on inventeeritud (inventeerija Sander Laherand) keskealine (u 50aastane)

kõdusoo-kaasik, täiusega 0,81. Soo on asendunud metsaga, kuna eelmisel sajandil kaevati alale

maaparandussüsteem. Muutuse on tinginud inimtegevus, kuid see on toimunud enne loodusala

moodustamist. Taastamine on võimatu. (EELIS 2024)

Loodusalale jäävad planeeritava metsaelupaikade looduskaitseala alad, kus edaspidi raied

majanduslikel eesmärkidel jäävad keelatuks.

Tabelites 1 ja 2 on Mukri loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse eesmärgid ja

soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid. Samuti on

tabelites toodud kaitse-eesmärkide täitmist mõjutavad tegurid, negatiivsete tegurite

ärahoidmise või leevendamise meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad tulemused.

3 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri” 4 Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla maakonnas” 5 Vabariigi Valitsuse 13.01.2022 määrus nr 2 „Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri”

Tabel 1. Mukri loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused) Kaitseväärtus6 Seisund

(pindala/esindusl

ikkus)7

Kaitse

eesmärk8

Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus9

Märkused Panus

üldpindalasse/

SDF-i (%)10

Huumustoitelise

d järved ja

järvikud (3160)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

19,8 ha / C

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

19,8 ha

Aegunud

andmed

Kameraalne

andmeanalüüs,

vajadusel

inventuur

19,8 ha

Koosluse

seisundi

parendamine

läbi loodusliku

arengu

Heas seisus

elupaika on

säilinud 19,8 ha

0,68/0,72

Aas-rebasesaba

ja ürt

punanupuga

niidud (6510)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– ei

4,6 / B Elupaigatüübi

säilitamine

4,6 ha

Niitmise

lõpetamine

/puudumine

Hooldamine

4,6 ha

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 4,6 ha

Soodustada

hooldamist,

karjatatud

vaatluse aastal

Inventeeritud

2017

0,12/0,21

6 HA (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk, LKA (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk, LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA (jah/ei) – on või ei

ole loodusala kaitse-eesmärk 7 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050. 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta taggant. 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala elupaigatüüpide

osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

10

3,2 ha hoolduses

püsirohumaana

(PRIA)

Rabad (7110*)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

Rikutud, kuid

taastumisvõimeli

sed rabad (7120)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

Kaasnevad

nokkheinakooslu

sed (7150)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

680 ha / A

423,8 / B

Elupaigatüübi

säilitamine

1003,8 ha

Aegunud

andmed

Kameraalne

andmeanalüüs,

vajadusel

inventuur

1003,8 ha

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 1003,8 ha

Nokkheinakoosl

used on

märgitud

kaasneva

elupaigatüübina

raba

elupaigatüübi

sees.

Rikutud, kuid

taastumisvõimel

ised rabad

puuduvad

EELISe järgi

0,75/0,92

Siirde- ja

õõtsiksood

(7140)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

12,1 ha / A

21,7 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine

12,1 ha

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

21,7 ha

Aegunud

andmed

Kameraalne

andmeanalüüs,

vajadusel

inventuur

33,8 ha

Heas seisus

elupaika on

säilinud 33,8 ha,

sh seisund

parenenud 21,7 ha

0,08/0,10

11

Liigirikkad

madalsood

(7230)

HA – ei, LKA –

ei, LoD – I, LoA –

jah

0 ha

Puudub Asendunud

metsamaaga,

taastamine

võimatu, ei ole

hoiuala ega

looduskaitseala

kaitse-eesmärk

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

HA – jah, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

5,6 ha / A

7,9 ha / B

43,3 ha / C

4,8 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine

13,5 ha

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

43,3 ha

Kuivendusmõju

Aegunud

andmed

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekspertiisile

tööde

teostamine

Inventuur

22,6 ha

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 56,8 ha,

sh seisund

paranenud 43,3 ha

Kujunemise

potentsiaal 4,8 ha

Palju häiringuid,

metsa pole

hooldatud, 10

aasta pärast

vastab

esinduslikkusele

C

34,2 ha suurune

elupaik

inventeeriti

Mukri LKA

inventeerimisel

0,08/0,10

Rohunditerikka

d kuusikud

(9050)

HA – jah, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

2,5 ha / C

0,6 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

2,5 ha

Andmete

täpsustamine 0,6

ha

Aegunud

andmed

Inventuur 3,1 ha Heas seisus

elupaiku on

3,1 ha, sh 0,6

täpsustatud

0,03/0,04

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad

(9080*)

6,1 ha / B

24,3 ha / C

3,9 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine

6,1 ha

Kuivendusmõju

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

Heas seisus

elupaika on

säilinud 23,6 ha,

17,1 ha

inventeeritud

Mukri LKA

0,07‒0,06/0,06

12

HA – jah, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

6,8 ha / teadmata

seisundiga

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

17,5 ha-l

Andmete

täpsustamine

6,8 ha

Aegunud

andmed

vastavalt

ekspertiisile

tööde

teostamine

Inventuur

37,2 ha

sh täpsustatud

6,8 ha

Kujunemise

potentsiaal 3,9 ha

inventuuri

käigus 2017 ja

2020

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

HA – ei, LKA –

jah, LoD – I, LoA

– jah

218,2 ha / B

21,4 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine

218,2 ha

Elupaigatüübi

parendamine

21,4 ha

Kraavitatud/turv

ast võetud

Veerežiimi

taastamise

ekspertiis ja

vastavalt

ekspertiisile

tööde

teostamine

Inventuur 209,1

ha

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 239,6 ha,

sh parenenud 21,4

ha

30,5 ha

inventeeritud

mukri LKA

inventuuri

raames 2017. a

0,54‒0,48/0,61

Tabel 2. Mukri loodusala kaitseväärtuse koondtabel (liigid) Kaitseväärtus11 Seisund Kaitse eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Must-toonekurg

(Ciconia nigra)

LKS – I, HA – ei,

LKA – jah

2 pesitsevat paari

3 leiukohta (ühel

pesa varisenud)

2 paari

pesitsusterritooriumi

säilitamine

Pesitsusaegne

häirimine

Pesitsuspaiga

looduslikule

arengule jätmine

2 pesitsevat paari

11 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; HA (jah/ei) – on või ei ole hoiuala kaitse-eesmärk; LKA (jah/ei) – on või ei ole looduskaitseala kaitse-eesmärk; LoD –

loodusdirektiivi lisa number; LoA (jah/ei) – on või ei ol loodusala kaitse-eesmärk

13

Metsis (Tetrao

urogallus)

LKS – II, HA – ei,

LKA – jah

4 kukke

2 elupaika

Alal on vähemalt 4

mängivat

metsisekukke ning

kõik teadaolevad

püsivalt asustatud

mänguasurkonnad

on säilinud

Kuivenduse mõjul

toimuv elupaiga

kvaliteedi langus

Ekspertiis

kuivenduse

mõjudest ja selles

toodud meetmete

rakendamine

Kõik metsise

elupaigad ja

mängualad on

säilinud. Alal on

vähemalt 4 kukke

Viimane kinnitatud

vaatlus 2022.

(KLO9102105) ja

2017.

(KLO9102103)

aastal.

Kanakull

(Accipiter gentilis)

LKS – II, HA – ei,

LKA – jah

1 paar 1 paari

pesitsusterritooriumi

säilitamine

1 pesitsev paar Viimane vaatlus

2020. aastal

Lehitu pisikäpp

(Epipogium

aphyllum)

LKS – I, HA – ei,

LKA – jah

1,3 ha,1 taim

(isend)

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 1,3 ha ja

liik esineb alal

Metsamajanduslik

tegevus

(kuivendamine)

Ekspertiis

kuivenduse

mõjudest ja selles

toodud meetmete

rakendamine

Kasvukoha

säilitamine 1,3 ha

arvukusega

vähemalt 1 taim

Viimane vaatlus

2020. aastal.

Leiukoht asub

LKA-l

Sagristarn (Carex

irrigua)

LKS – II, HA – ei,

LKA – jah

0,8 ha, 500 taime

2 kasvukohta

Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,9 ha ja

arvukus alal on

vähemalt 500 taime

Kasvukohtade

säilitamine 0,9 ha

arvukusega

vähemalt 500 taime

2 leiukohta

Viimane vaatlus

2018. ja 2016.

aastal

Kõdu-koralljuur

(Corallorhiza

trifida)

LKS – II, HA – ei,

LKA – jah

0,04 ha, 20 taime Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,04 ha ja

arvukus alal on

vähemalt 20 taime

Kasvukoha

säilitamine 0,04 ha

arvukusega

vähemalt 20 taime

Viimane vaatlus

2016. aastal

Väike käopõll

(Listera cordata)

LKS – II, HA – ei,

LKA – jah

0,1 ha, 10 taime Liigile sobilike

kasvukohtade

pindala on kokku

vähemalt 0,1 ha ja

Kasvukoha

säilitamine 0,1 ha

arvukusega

vähemalt 10 taime

Viimane vaatlus

2017. aastal

14

arvukus alal on

vähemalt 10 taime

15

3. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 2) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse-eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuste olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on kaitseväärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine); kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus

(inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2033 Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1 Inventuur metsaelupaikadele (vanad

loodusmetsad, rohunditerikkad

kuusikud, soostuvad ja soo-

lehtmetsad, siirdesoo- ja rabametsad)

272 ha Inventuur KeA I 2025

2 Kameraalne andmeanalüüs, vajadusel

inventuur sooelupaikadele (rabad,

siirde- ja õõtsiksood)

1037,6 ha Inventuur KeA I 2025

3 Kameraalne andmeanalüüs, vajadusel

inventuur vee-elupaikadele

19,8 ha Inventuur KeA I 2025

4 Loodusliku veerežiimi taastamise

ekspertiisi koostamine

320 ha Uuring KeA I 2025

16

Hooldus, taastamine ja ohjamine

5 Huumustoitelised järved ja järvikud

seisundi parendamine

19,8 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu12

KeA I 205013

6 Aas-rebasesaba ja ürt-pununupuga

niitude hooldamine

4,6 ha Koosluse

hooldustöö

KeA/MO I Igal aastal

7 Siirde- ja õõtsiksoode seisundi

parendamine

21,7 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

8 Vanade loodusmetsade seisundi

parendamine

43,3 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

9 Rohunditerikaste kuusikute seisundi

parendamine

2,5 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

10 Soostuvad ja soo-lehtmetsade

seisundi parendamine

24,3 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

11 Siirdesoo- ja rabametsade seisundi

parendamine

21,4 ha Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Taristu, tehnika ja loomad

12 Looduskaitseala tähiste hooldamine Kaitsealuste

objektide

tähistamine, tähiste

paigaldamine

RMK II Vastavalt

vajadusele

13 Matkaradade hooldamine Matkaradade

hooldus

RMK II Vastavalt

vajadusele

Kavad, eeskirjad

12 Seniks jääb looduslikule arengule, kuni inventuur on tehtud ja selgub, kas taastamistegevused on vajalikud. 13 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant.

17

14 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

15 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine

Tegevuskava KeA I 1 kord kümne

aasta jooksul

3.1. Külastuskorraldus

Ala läbib RMK matkatee Oandu-Aegviidu-Ikla haru Mukri loodusrada ja Mukri raba

loodusala. Rada läbib nii sihtkaitsevööndit kui piiranguvööndit.

3.2. Tähised

Loodusala tähiste asukohad on nähtavad külalistaristu virtuaalkontoris (haldusalasisene

töökeskkond).

Tähiste hooldamine on II prioriteedi töö, mida korraldab Riigimetsa Majandamise

Keskus.

Kasutatud allikad

Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS). Keskkonnaagentuur.

Looduskaitseseadus (2004).

Must-toonekure (Ciconia nigra) kaitse tegevuskava

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura

2000 võrgustiku alade nimekiriˮ.

Vabariigi Valitsuse 13.01.2022 määrus nr 146 „Mukri looduskaitseala kaitse-eeskiri”.

Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määrus nr 175 „Hoiualade kaitse alla võtmine Rapla

maakonnas”.

Väike-konnakotka (Aquila pomarina) kaitse tegevuskava