Tündre loodusala kaitsekorralduskava kinnitamine

K O R R A L D U S

03. aprill 2024 nr 1-3/24/146

Tündre loodusala kaitsekorralduskava

kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50 „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47 „Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel: 1. kinnitan „Tündre loodusala (Tündre looduskaitseala) kaitsekorralduskava”;

2. asjaomastel isikutel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala kaitse

korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel, kinnitatud

kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Riigimetsa Majandamise Keskus, Kliimaministeerium

Keskkonnaamet 2024

Tündre loodusala (Tündre looduskaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

3.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/146

2

SISUKORD

1. Sissejuhatus 1.1. Ala iseloomustus .............................................................................................................................. 5

1.2. Maakasutus ...................................................................................................................................... 5

1.3. Huvigrupid ....................................................................................................................................... 7

1.4. Kaitsekord ........................................................................................................................................ 7

1.5. Uuritus .............................................................................................................................................. 8

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud 8

1.5.2. Riiklik seire 8

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus 9

2. Väärtused ja kaitse-eesmärgid 10 2.1. Elustik ............................................................................................................................................. 10

2.1.1. Linnud 10

2.1.2. Seened 12

2.2. Kooslused ........................................................................................................................................ 13

2.2.1. Looduslikult rohketoitelised järved (3150) 19

2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) 20

2.2.3. Vanad loodusmetsad (9010*) 20

2.2.4. Vanad laialehised metsad (9020*) 20

2.2.5. Rohunditerikkad kuusikud (9050) 21

2.2.6. Soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*) 21

2.2.7. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) 21

3. Ala ja selle väärtuste tutvustamine ning külastuskorraldus 22 3.1. Külastustaristu ............................................................................................................................... 22

3.1.1. Tündre järve lõkkekoht 22

3.1.2. Tündre Suurekivi lõkkekoht 23

3.2. Piiritähised ..................................................................................................................................... 23

4. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ja eelarve 26 4.1. Tegevuste kirjeldus ........................................................................................................................ 26

4.1.1. Metsise seire 26

4.1.2. Limatünniku seire 26

4.1.3. Pärandkoosluste inventuur 26

4.1.4. Pärandkoosluste hooldamine 26

4.1.4. Kraavide mõju uuring 26

4.1.5. Metsaelupaikade inventeerimine 27

4.1.6. Puhkekohtade hooldamine 27

4.1.7. Infotahvlite uuendamine 27

4.1.8. Kaitseala tähistamine 27

4.1.9. Kaitsekorralduskava uuendamine 27

4.2. Vajalikud tegevused ...................................................................................................................... 28

5. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine 30

6. Kasutatud kirjandus 32

3

Vastavalt looduskaitseseaduse § 25 on kaitsekorralduskava hoiualade ja kaitsealade alapõhise

kaitse korraldamise aluseks.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektori asetäitja. Teave kaitsekorralduskava

kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Tündre loodusala (Tündre looduskaitseala) kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK)

eesmärk on:

• anda ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala)- selle kaitsekorrast, kaitse-eesmärkidest,

rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust

seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke, määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja

kaitsekorralduse oodatavad tulemused;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kava koostamist koordineeris ja kava koostas Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Reet Reiman (e-post: [email protected]).

2024. a täpsustatakse alal paiknevate väärtuste seisundit ning seejärel uuendatakse

kaitsekorralduskava, mille järel kaasatakse erinevaid huvigruppe.

4

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

MO – maaomanik

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

KA – kaitseala

LKA – looduskaitseala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

LiA – linnuala (linnudirektiivi I lisas nimetatud linnuliikide ja I lisast puuduvate rändlinnuliikide

elupaikade kaitseks asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti looduse infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsiaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt

5

1. SISSEJUHATUS

1.1. Ala iseloomustus

Tündre looduskaitseala (KLO1000193) (edaspidi Tündre LKA või kaitseala) asub Valga

maakonnas Tõrva vallas Pilpa külas ja Viljandi maakonnas Mulgi vallas Lilli külas. Kaitseala

pindala on 1837,8 ha (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (edaspidi EELIS).

Kaitseala on loodud 1999. aastal soometsamaastiku ja sealsete koosluste loodusliku arengu

kaitseks. Praegustes piirides kaitseala moodustati 2004. a. Kehtiv kaitse-eeskiri ja välispiir on

kinnitatud Vabariigi Valitsuse 20.01.2023 määrusega nr 4 „Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri“.

Kaitse-eeskiri on kättesaadav Riigi Teatajast (https://www.riigiteataja.ee/akt/124012023009).

Kaitseala kuulub Natura 2000 võrgustikku kui Tündre loodusala (RAH0000237).

Tündre looduskaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta elupaigatüüpe looduslikult rohketoitelised järved

(3150), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*), vanad

laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080)

ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Lisaks on kaitse-eesmärgiks I kaitsekategooria seeneliik

limatünnik (Sarcosoma globosum) ja II kaitsekategooria linnuliik metsis (Tetrao urogallus).

Tündre looduskaitseala tuumikala moodustavad Tündre järv ja seda ümbritsevad metsad Eesti ja

Läti piirialal. Valdavalt moodustab kaitseala mets. Mõnevõrra lagedamat ala leidub Tündre järve

idakaldal, kus on ka kaitseala ainus asustatud ala – Pilpa küla.

1.2. Maakasutus

Tündre LKA pindala on 1837,8 ha, millest riigimaa moodustab 97 % ja eramaa 3 % (joonis 1).

Valdava osa kaitseala pindalast võtavad enda alla metsad, mis moodustavad kogu alast u 1668 ha

(90 %). Teisel kohal on veekogud 72,7 hektariga (4%) ja ülejäänud ala moodustavad lagealad,

sood, õued jms (joonis 2).

6

Joonis 1. Tündre looduskaitseala maaomandi jaotus (allikas: Maa-amet 2022)

Joonis 2. Tündre LKA kõlvikuline jaotus (allikas: Maa-amet 2022)

7

1.3. Huvigrupid

• Keskkonnaamet - kaitseala valitseja ja järelevalve teostaja. Keskkonnaameti eesmärk on

tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund ja teostada järelevalvet

keskkonnaalaste õigusrikkumiste üle.

• RMK – ala külastuse korraldaja - külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning

loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja.

• Tündre OÜ – lepinguline jahimaade kasutaja ja hooldaja.

• maaomanikud – eramaade sihtotstarbeline kasutamine.

• teadlased – erinevad katsed ja uuringud Tündre järves ja seda ümbritsevates metsades.

• puhkajad, looduse nautijad - ujumis- ja telkimisvõimaluste olemasolu, hooldatud

puhkerajatised, seene- ja marjakorjamise võimaluste olemasolu.

1.4. Kaitsekord

Kaitseala kuulub vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele Kollaspalu

piiranguvööndisse ning Atse, Kulbina, Paluora ja Tündre sihtkaitsevööndisse.

Vastavalt kaitse-eeskirjale on inimestel lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa

kõrvalsaadusi kogu kaitsealal, välja arvatud 01.02-30.06 Paluora sihtkaitsevööndis kaitse-eeskirjas

loetletud kvartalites. Kaitsealal on lubatud jahipidamine, välja arvatud 01.02-31.08 Paluora ja

Kulbina sihtkaitsevööndites kaitse-eeskirjas loetletud kvartalites. Kaitsealal on lubatud kalapüük.

Telkimine ja lõkketegemine on lubatud ainult kaitseala valitseja nõusolekul selleks ettevalmistatud

kohtades. Rohkem kui 50 osalejaga rahvaürituste korraldamine selleks ettevalmistamata kohtades

on lubatud üksnes kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala teedel on lubatud sõidukiga sõitmine.

Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Kaitseala

vetel on lubatud sisepõlemismootorita ujuvvahendiga sõitmine. Kaitseala valitseja nõusolekuta on

kaitsealal keelatud muu hulgas anda nõusolekut väikeehitise, sh paadisilla ehitamiseks, anda

projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba.

Sihtkaitsevööndis on keelatud majandustegevus, loodusvarade kasutamine ja uute ehitiste

püstitamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus; Atse ja Paluora sihtkaitsevööndis koosluse kujundamine vastavalt

kaitse-eesmärgile ning Paluora sihtkaitsevööndis on lubatud olemasolevate

maaparandussüsteemide hoiutööd.

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud uute

ehitiste, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, uute maaparandussüsteemide rajamine ning

veekogu veetaseme ja kaldajoone muutmine. Piiranguvööndis on muuhulgas keelatud puhtpuistu

kujundamine ja energiapuistu rajamine, maavara kaevandamine, uute veekogude rajamine,

uuendusraie, välja arvatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada koosluse ja liikide vanuse

mitmekesisus. Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende ilme ja

liigikoosseisu säilimise tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja

põõsarinde harvendamine.

8

1.5. Uuritus

1.5.1. Läbiviidud inventuurid ja uuringud

1. Tündre loodusala metsaelupaikade inventuur, teostatud „Metsaelupaikade inventuur 2016-

2017“ raames. OÜ Consultare, koostajad Sirje Azarov, Imre Merits, Kristo Kiiker, Margit Berg-

Jürgens ja Tuuli Teppo, 2017.

Töö käigus inventeeriti Tündre looduskaitseala (Tündre loodusala) elupaigatüübid vananenud

inventuuriga aladel ligikaudu 1730 hektaril ning registreeriti inventuuri käigus leitud võõrliikide

ja kaitsealuste liikide leiukohad. Muuhulgas anti inventuuri tulemustest lähtuvalt elupaigatüüpide

taastamis- ja hooldamisjuhiseid kaitsealal olevatele elupaikadele.

2. Tündre limatünniku kasvukohtade inventuur, teostatud „Limatünniku (Sarcosoma globosum)

kasvukohtade inventuur ja elupaikade seisundi eksperthinnang“ raames. MTÜ Puuseen, koostaja

Indrek Sell, 2018.

Töö eesmärgiks oli saada andmeid, mis võimaldaksid uuendada keskkonnaregistris vanemate

limatünniku leidude andmeid, parandada keskkonnaregistris punktina registreeritud limatünniku

kasvukohad pindalalisteks objektideks ning olemasolevate pindalaliste objektide korral vajadusel

uuendada kasvukohtade piire.

1.5.2. Riiklik seire

Riiklikku keskkonnaseiret korraldab Keskkonnaagentuur. Keskkonnaseire on keskkonnaseisundi

ja seda mõjutavate tegurite järjepidev jälgimine, mis hõlmab keskkonnavaatlust ja –analüüse ning

vaatlusandmete töötlemist. Seireandmed on aluseks keskkonnameetmete kavandamisel,

elluviimisel ning vajadusel korrigeerimisel.

Tündre loodusalal on 2 riiklikku seirejaama või -ala. Tündre järv on väikejärvede ja

seisuveekogumite seires.

* Eesti väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2019. a. Eesti Maaülikool. Vastutav

koostaja Ingmar Ott.

2019. aastal hinnati 11 püsiseirejärve ning 11 ülevaateseire järve seisundist üle Eesti, nende hulgas

ka Tündre järve. Seire tulemustest lähemalt ptk 2.2.1.

Tündre looduskaitsealal toimub kahes kohas metsise mängude riiklik seire. Tündre seirekohas on

viimane kinnitatud vaatlus aastast 2020 (mäng on asustatud, hinnanguliselt 3-5 kukke) ja Paanikse

seirekohas on viimane kinnitatud vaatlus aastast 2022 (mäng on asustatud, kuid kukkesid ei

loendatud).

9

1.5.3. Inventuuride ja uuringute vajadus

Loodusdirektiivi ja linnudirektiivi liikide osas annavad seire ja uuringute soovitusi liigi kaitse

tegevuskavad. Teiste liikide osas toimub seire juhuvalimi alusel.

Alal tuleb jätkata metsise mängude seiramist. Paanikse mängu kohta on 2017. a märgitud, et

„arvatavasti Tündre suure mängu lähedus ei lase sellel mängul laieneda“. Oluline on mõlemas

mängupaigas seire jätkamine saamaks infot mängude olemuse, kahe mängu võimaliku ühinemise

ja liigi seisundi kohta üldisemalt. Oluline on märkida, et metsise kanad ja kuked võivad eelistada

erinevaid kooslusi. Kanadel on see eriti oluline pesitsusperioodil.

Kaitsealal on muutunud tsoneering (uus kaitse-eeskiri kinnitati 2021. a) ning kuigi viimane

metsaelupaikade inventuur toimus 2017. a, on vajalik andmete uuendamine ja kohati ka

täpsustamine ja seda eriti piiranguvööndisse jääval osal. Tegemist on Keskkonnaameti tellitava

tööga, mis on toimub 2024. aastal.

10

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Järgnevalt on esitatud kaitseala peamised kaitseväärtused ning nende kaitse-eesmärgid (nii Tündre

looduskaitseala kui ka Tündre loodusala kohta). Kaitse-eesmärkideni jõudmist soodustavad

positiivsed mõjutegurid (+). Negatiivsete mõjutegurite (-) leevendamiseks on vajalikud meetmed,

mille rakendamiseks on planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused. Väärtuste koondtabel, kus on

esitatud kõigi väärtuste kaitse-eesmärk, ohutegurid, meetmed ja oodatavad tulemused, on esitatud

lisas 4.

Tündre looduskaitseala on seni olnud küllaltki väheuuritud. EELISe järgi on alal registreeritud I

kaitsekategooria liikidest limatünnik (Sarcosoma globosum), II kaitsekategooria liikidest metsis

(Tetrao urogallus), laanerähn (Picoides tridactylus) ja veelendlane (Myotis daubentonii) ning III

kaitsekategooria liikidest Helleri ebatähtlehik (Anastrophyllum hellerianum), vööthuul-sõrmkäpp

(Dactylhoriza fuchsii), kahkjaspunane sõrmkäpp (Dactylorhiza incarnata), sulgjas õhik (Neckera

pennata), taiga-peenpoorik (Sceletocutis odora), hiireviu (Buteo buteo), musträhn (Dryocopus

martinus), värbkakk (Glaucidium passerinum), laanepüü (Tetrastes bonasia), hink (Cobitis

taenia), suur-rabakiil (Leucorrhinia pectoralis), tähnikvesilik (Lissotriton vulgaris), tiigikonn

(Pelophylax lessonae), rabakonn (Rana arvalis) ja rohukonn (Rana temporaria).

Loetletud liikidest on ala kaitse-eesmärkideks seatud metsis ja limatünnik. Teisi liike kaitstakse

läbi nende elupaikade kaitse ning vajadusel rakendatakse ka isendikaitset.

2.1. Elustik

2.1.1. Linnud

2.1.1.1. METSIS (TETRAO UROGALLUS)

KE – jah; LoA – ei; LKS – II; LiD - I

Metsis (Tetrao urogallus) on levinud ühtlaselt Euraasia boreaalsetes metsades Skandinaaviast kuni

Ida-Siberini. Eestis on metsis paikne lind ja eelistab elupaigana vanu loodusmetsi. Mängupaigad

asuvad eelkõige rabade ümbruses männikutes, kus metsa vanus on kõige sagedamini 80 – 130

aastat. Metsise keskmiseks hajumiskauguseks mängupaigast peetakse 10 km. Metsise pesapaik

võib paikneda kõikides metsatüüpides ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal

asuvasse sobivasse toitumispaika (Metsise kaitse tegevuskava, 2015). Metsisekukkede arvukus on

viimase kümnendi jooksul jätkuvalt vähenenud vaatamata mängude heale kaitstusele. Suurteks

ohuteguriteks peetakse elupaikade killustumist, kisklust, kuivenduse mõjul toimuvat elupaiga

kvaliteedi langust ning nende tegurite omavahelist koosmõju, aga samuti pikaajalisi

maastikumuutusi, mille tõttu ohustab mänge isolatsiooni jäämine ja eelistatud elupaikade

killustumine. Elupaikade kadu potentsiaalselt sobivates elupaikades (lageraied väljaspool

kaitstavaid metsise elupaiku) ja inimtegevusest tulenevat häirimist peetakse keskmise tähtsusega

ohuteguriks. Olulised ohutegurid on ka suurenenud kisklus- ja röövluskoormus ning häirimine.

Metsis on katusliik ja vanametsa indikaatorliik, kelle elupaiga kaitse soosib teisi vanametsaliike

(nt öösorr, karvasjalg-kakk, händkakk, kanakull, laanepüü, laanerähn, teder, musträhn jt);

11

metsisele sobilikes elupaikades suureneb ka üldine lindude pesitsustihedus ning metsad on

sobilikud veel umbes 15 imetajaliigile.

Metsise tegevuskavast lähtuvalt tuleb rakendada sihtkaitsevööndi režiimi mängupaiga keskmest

vähemalt 700-800 m ulatuses. Samuti ei tohi metsaloomade söödaplatse rajada 3 km raadiusesse

ümber mänguala. Vajadusel tuleb hinnata ja täiendavalt reguleerida väikekiskjate arvukust. Alal

tuleb jätkata perioodilist seiret metsise populatsiooni seisundi hindamiseks riikliku seire raames.

Tündre looduskaitsealal on metsis kaitse-eesmärgiks. Kaitseala territooriumil on registreeritud

kaks metsise mängupaika - Tündre ja Paanikse. Kaitsealast lõunas Läti territooriumil asub veel

üks metsise mängupaik, mille puhul jäävad Tündre looduskaitsealale metsisekanadele sobivad

elupaigad. Kõiki neid mängualasid tuleb käsitleda tervikuna, kuna tegemist on üksteisele üsna

lähedal (3-5 km) asuvate aladega, kus kukkede arvukus sõltub kogu piirkonna kanade arvukusest.

Et võimaldada asurkonna taastumine ja laienemine, on vajalik majandustegevuse piiramine

metsisele sobivates mängupaikades ning pesitsus- ja sigimisaladel (Tündre looduskaitseala kaitse-

eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus. 2020. edaspidi VTK, 2020).

Keskkonnaagentuuri seirearuannete (2017-2022) järgi on Tündre metsise püsielupaigas toimunud

mängudes loendatud 3-5 kukke. 2020. a on märgitud, et alal on palju värskeid ja vanemaid metssea

tuhnimise jälgi ning kuivenduse mõju on kogu alale mõjunud ebasoodsalt. Paanikse metsise

püsielupaiga mängu kohta on juba 2017. a märgitud, et kuna Tündre mäng on sellele niivõrd

lähedal ja tegemist on oluliselt suurema mänguga, ei ole Paanikse mängul võimalik laieneda.

Samuti on 2020. a aruandes märgitud, et Tündre mäng on nihkunud u 500 m põhja poole. 2023. a

seirearuandes on märgitud, et Paanikse mängus kukkesid ei loendatud, kuid mäng on asustatud.

Nii Tündre kui ka Paanikse mängu võivad mõjutada Läti territooriumil toimuvad mängud. Samuti

on Tündre kaitseala lõunaosa (Läti piiriga külgnev ala) oluliseks toitumiskohaks metsisekanadele,

kes käivad Läti poolelt siia toituma.

Kaitse-eesmärk

Kaitsealal toimuvad teadaolevad metsisemängud ning mängudes loendatakse vähemalt 3-5 kukke.

Mõjutegurid ja meetmed

+ kaitsekord

Meede: metsise mängualadel seire jätkamine

- metssigade tegutsemise jäljed mängu- ja toitumisaladel

Meede: metssigade arvukuse vajadusepõhine piiramine mängu- ja toitumisaladel

- elupaikade killustumine ja kadumine, elupaiga kvaliteedi langus

Meede: piiriülene koostöö, kuivendamise mõju vähendamine, vajaduspõhised

hooldustööd liigi leiukohas

12

2.1.2. Seened

2.1.2.1. LIMATÜNNIK (SARCOSOMA GLOBOSUM)

KE – jah; LoA – ei; LKS – I; LoD I

Limatünnik on I kaitsekategooria looduskaitsealune seeneliik, mis kuulub ohualti liigina Eesti

ohustatud liikide punasesse nimestikku (2019. a hindamise järgi). Limatünniku elupaigaks on

kuusikud, harvem kuuse-männi segametsad ja männikud. Limatünniku peamiseks ohuteguriks on

eelkõige lageraie ning pinnase kahjustamine (Limatünniku kaitse tegevuskava. Eelnõu. 2013)

Limatünnik nagu teisedki seened koosneb viljakehast (maapealne nähtav osa, mida alati ei esine)

ja seeneniidistikust ehk mütseelist, mis paikneb mullas ja mida pole palja silmaga näha.

Limatünniku viljakeha on kui veereservuaar – vett on viljakehades enam kui 99%, enamik

kuivainest on koondunud viljakeha kesta. Limatünniku viljakehi on näha peamiselt aprillist juuni

alguseni, ent soojadel talvedel on limatünniku viljakehi leitud ka talvel ja hilissügisel. Lumevaesed

ja soojad talved võivad limatünniku viljakehade arenguks olla soodsad.

Limatünnik on kindlas sõltuvuses hariliku kuuse levialast: seen kasvab maapinnal kuuskede all,

nii sambla sees kui pinnasel. Paljudel juhtudel kasvab ta vähese alustaimestikuga keskealistes ja

vanades kuusikutes, mõnikord ka männi-kuuse segametsades ning männikutes. Ta eelistab

kasvada veekogu läheduses happelistel niisketel liivakatel muldadel. Samuti on limatünniku jaoks

oluline metsa järjepidevus. Limatünniku elupaiga suurus võib olla väga varieeruv: selleks võib

olla nii väike metsaeraldis kui ka jõekallas kilomeetrite ulatuses (Limatünniku kaitse tegevuskava.

Eelnõu. 2013)

Kaitse-eesmärk

Limatünniku leiukohas on populatsioon säilinud ning teadaolevad kasvukohad on liigile sobilikus

seisundis 2 ha ulatuses. EELISes on liigiinfo täiendatud ja uuendatud.

Mõjutegurid ja meetmed

+ sobivate elupaikade olemasolu

+ kaitsekord – teadaolevad kasvukohad on kaitse-eeskirja järgi tsoneeritud

sihtkaitsevööndisse

- puudulikud seireandmed

Meede: seireandmete regulaarne uuendamine

13

2.2. Kooslused

Valdav osa (90%) Tündre LKA-st on metsamaa. Kaitseala metsad on peamiselt männikud.

Lagedamad alad on Tündre järve edelakaldal, kus on inventeeritud ka väiksel pinnal

pärandkooslused. Samuti on pärandkooslused inventeeritud piiranguvööndi lahustükil Lõpi talu

ümbruses Viljandi maakonnas.

Tündre looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on seitse loodusdirektiivi elupaigatüüpi (tabel 1, joonis

4): looduslikult rohketoitelised järved (3150), liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*),

vanad loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020*), rohunditerikkad kuusikud (9050),

soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080) ning siirdesoo- ja rabametsad (91D0*). Tündre loodusala

kaitse-eesmärkideks on elupaigatüübid 3150, 6270*, 9010*, 9020*, 9050, 9080 ja 91D0*.

Lisaks eelnimetatud elupaigatüüpidele on kaitseala inventeeritud veel 6510 (aas-rebasesaba ja ürt-

punanupuga niidud), 7140 (siirde- ja õõtsiksood) ning 91E0* (lammi- ja lodumetsad).

Elupaigatüüpide mõõdetavaid kaitse-eesmärke täpsustatakse peale 2024. a inventuuri tulemuste

laekumist.

14

Tabel 1. Tündre looduskaitseala väärtused ja kaitse-eesmärgid

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikku

s)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpind

a-lasse /

SDF-i

(%)5

Kooslused

Looduslikult

rohketoitelised

järved (3150)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

72,3 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 72,3 ha • Ehitiste paiknemine

veekaitsevööndis

ning võimalik uute

ehitiste rajamine

• Järveäärsed

puhkekohad

• Uuendusraie järve

ümbritsevates

metsades (toitainete

sissekanne)

• Regulaarne

kontroll,

puhkekohtade

korrastamine.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaik on

säilinud 72,3 ha

ulatuses.

0,2 / 0,2

Liigirikkad

aruniidud

lubjavaesel

mullal (6270*)

KE – jah, LoD –

I, LoA – jah

4,4 ha / C

Andmed

vanad

• Elupaigatüübi

parendamine 4,4

ha.

• Andmete

täpsustamine 5 ha

ulatuses.

• Võsastumine

• Vähene hooldus

• Hooldamine

• Uus inventuur

Heas seisus

elupaik on

säilinud 5 ha

ulatuses.

2023. a seisuga on

EELISes andmed

aegunud ja vajavad

täpsustamist.

0,1 / 0,2

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/)

15

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikku

s)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpind

a-lasse /

SDF-i

(%)5

Vanad

loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD –

I, LoA - jah

2,9 ha / A

297,3 ha / B

187,9 ha / C

andmete

kvaliteet

keskmine

• Elupaigatüübi

säilitamine 300

ha.

• Elupaigatüübi

parendamine 240

ha.

• Kuivendamine

• Raied

piiranguvööndis

Looduslikule

arengule jätmine 540

ha.

Kraavide mõju

ulatuse uuring ja

olulist negatiivset

mõju avaldavate

kraavide

likvideerimine.

Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 540 ha.

Andmed on

täpsustatud 2024. a

inventuuriga.

0,7 / 0,8

Vanad

laialehised

metsad (9020*)

KE – jah, LoD –

I, LoA - jah

1,4 ha / A

Andmete

kvaliteet

keskmine

Elupaigatüübi

säilitamine 1,4 ha.

• Raied

piiranguvööndis

• Looduslikule

arengule jätmine

1,4 ha.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaika on

säilinud 1,4 ha.

Takseerandmed ja

metsanduslik ortofoto

ei viita 9020* tüübile.

0,02 /

0,02

Rohunditerikka

d kuusikud

(9050)

KE – jah, LoD –

I, LoA - jah

EELISe järgi

2,7 ha / C

Elupaigatüübi

parendamine 2,7

ha.

• Kuivendamine

• Raied

piiranguvööndis

• Looduslikule

arengule jätmine

2,7 ha.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 2,7 ha.

Elupaigatüübi suur

pindala muutus on

seotud varasemast

valemäärangust.

Suures osas on metsad

määratud teise

elupaigatüüpi (eriti

9010*). Teaduslikult

on selgitatud ja

fikseeritud, et varasem

0,04

16

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikku

s)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpind

a-lasse /

SDF-i

(%)5

määrang oli suurel

pindalal vale.

Soostuvad ja

soo-lehtmetsad

(9080*)

KE – jah, LoD –

I, LoA - jah

45,5 ha / B

44,6 ha / C • Elupaigatüübi

säilitamine 45,5

ha

• Elupaigatüübi

parendamine

44,6 ha.

• Kuivendamine

• Raied

piiranguvööndis

• Looduslikule

arengule jätmine

vähemalt 90 ha

ulatuses.

• Kraavide mõju

ulatuse uuring ja

olulist negatiivset

mõju avaldavate

kraavide

likvideerimine.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud

vähemalt 90 ha.

Elupaigatüübi suur

pindala muutus on

seotud varasemast

valemäärangust.

Suures osas on metsad

määratud teise

elupaigatüüpi (eriti

9010*). Teaduslikult

on selgitatud ja

fikseeritud, et varasem

määrang oli suurel

pindalal vale.

0,2 / 0,2

Siirdesoo- ja

rabametsad

(91D0*)

KE – jah, LoD –

I, LoA - jah

35,3 ha / B

38,6 ha / C • Elupaigatüübi

säilitamine 35,3

ha

• Elupaigatüübi

parendamine

38,6 ha.

• Kuivendamine

• Raied

piiranguvööndis

• Looduslikule

arengule jätmine

74 ha ulatuses

• Kraavide mõju

ulatuse uuring ja

olulist negatiivset

mõju avaldavate

kraavide

likvideerimine.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 74 ha.

0,1-0,2 /

0,2

17

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/

esinduslikku

s)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav

tulemus4 Märkused

Panus

üldpind

a-lasse /

SDF-i

(%)5

Lammi- ja

lodumetsad

(91E0*)

KE – ei, LoD – I,

LoA - ei

14,8 ha / B

3,9 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 14,8

ha

• Elupaigatüübi

parendamine 4

ha.

• Kuivendamine

• Raied

piiranguvööndis

• Looduslikule

arengule jätmine

74 ha ulatuses

• Kraavide mõju

ulatuse uuring ja

olulist negatiivset

mõju avaldavate

kraavide.

• Kaalutlusotsused,

vajadusel Natura

hindamine

Heas seisus

elupaiku on

säilinud 18,7

ha.

0,45

18

Joonis 4: Tündre looduskaitsealal 2017. a inventeeritud metsa- ja niiduelupaigatüübid (allikad:

Maa-amet 2022, EELIS 2022)

19

2.2.1. Looduslikult rohketoitelised järved (3150)

KE – jah; LoA – jah; LoD I – jah

Eestis hõlmab see elupaigatüüp keskmiselt kalgiveelisi rohketoitelisi (eutroofseid) järvi

moreenmaastike nõgudes. Taimehõljum on neis järvedes liigirikas, kuid mõõduka biomassiga,

veesiseses taimestikus valitsevad põhja kinnituvad taimed, mille õisik ulatub veepinnale. Need on

meie parimad kalajärved (Paal, 2007).

Tündre loodusalal on sellesse elupaigatüüpi inventeeritud Tündre järv (VEE2114800). Tegemist

on loode-kagusuunalise pikliku kuju ning lookleva kaldajoonega loodusliku järvega, mis on

avalikult kasutatav veekogu. Järve kaldad on lausad, enamasti liivased, loodes ka kohati mudased.

Kaldalt süveneb järv enamasti järsult. Põhi on võrdlemisi vahelduva reljeefiga. Tündre järv on

nõrga läbivooluga – sissevool toimub Polli oja kaudu Alatsi järvest ning ka kraavide kaudu satub

ümbruskonna metsadest järve rabavett. Kirjanduse järgi ei ole kaldaallikaid teada, kuid arvatavasti

esineb põhjaallikaid. Väljavool toimub Jõeveski oja kaudu Gulbene jõkke. Järve pindala on 72,6

ha, keskmine sügavus 4,9 m ja maksimaalne sügavus 10,6 m. Vesi on keskmise karedusega.

Taimestik järves on vähene, domineerib kaldaveetaimestik. Inimmõju järvele on väike. Tündre

järv on oluline kalapüügi- ja puhkekoht. Peamiselt on järv ümbritsetud metsaga.

Elupaigatüüp looduslikult rohketoitelised järved (3150) on Tündre LKA ja Tündre loodusala

kaitse-eesmärgiks. Keskkonnaregistri järgi on elupaika alal inventeeritud 72,6 ha esinduslikkusega

B.

Tündre järve hüdrokeemiat on uuritud väikejärvede seire käigus korduvalt. Viimati aastal 2019.

Varasemate aastatega võrreldes on järvevee läbipaistvus suurenenud. Tündre järv on kihistunud ja

keskmiselt kareda veega. Vee seisund pH järgi on väga hea. Üld-P järgi oli veekogu seisund

varasemate aastatega võrreldes kahe klassi võrra halvem, seda põhjakihi erakordselt kõrge

fosforisisalduse tõttu. Järve kehvale hapnikurežiimile viitab ka see, et põhjakihist võib tabada

klaasiksääskede vastseid (Eesti väikejärvede hüdrobioloogiline seire ja uuringud 2019. a).

Tündre järve fütoplanktonit on varem uuritud 2009., 2013. ja 2016. aastal. Liikide arv on olnud

keskmine kuni ülikõrge, biomassid aga jäänud madalaks või keskmiseks. Suurtaimede põhjal oli

sarnaselt eelmistele uurimiskordadele taimestiku seisund hea. Ujulehtedega taimedest levisid

valdavalt kollane vesikupp, väike vesiroos ning ujuv penikeel. Veesiseses taimestikus domineeris

läik-penikeel. Veesisene taimestik levis üsna kitsaste aladel, sest järv on tumedaveeline ja süveneb

järsult. Kalastiku seirepüügil 2019. a juulis tuvastati seitse kalaliiki, sh kaitsealune hink (Cobitis

taenia).

Tündre järve ääres on rajatud 7 erineva pikkusega paadisilda. Tegemist on erakinnistutega. Kuigi

järve seirehinnangute järgi ei ole järve kui elupaiga seisund halvenenud, on paadisildadel siiski

mõningane mõju ning seda eriti siis, kui paadisillale on paigutatud saunad ja/või kümblustünnid.

Viimased on potentsiaalseks reostusallikaks. Paadisildade rajamisel lähtutakse põhimõttest, et

need oleksid võimalikult minimaalsete mõõtmetega, sest eelkõige on paadisilla rajamise

eesmärgiks hõlbustada vette minekut.

20

2.2.2. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*)

KE – ei; LoA – jah, LoD I

Siia elupaigatüüpi on arvatud nii liigirohked aruniidud lubjavaestel kuivadel või parasniisketel

muldadel kui ka liigirikkamad paluniidud. Võrreldes elupaigatüübiga 6210, kasvavad selles

toitainete suhtes vähemnõudlikumad taimeliigid. Taimkate on kujunenud pikaajalise karjatamise

või niitmise mõjul. Et see püsiks, tuleb majandamist jätkata tavapärasel viisil, seejuures mitte

väetades (EELIS). Tunnustaimede ja -loomadena on välja toodud maarjahein, harilik kastehein,

erinevad tarnad, arujumikas jt; põldlõoke, liblikalistest niidu-sinitiib jt. (Euroopas väärtustatud

elupaigad Eestis. Paal, 2004)

2.2.3. Vanad loodusmetsad (9010*)

KE – jah; LoA – jah, LoD I

Eesti tingimustes kuuluvad siia mitmete kasvukoha tüübirühmade metsad. Kuna Eestis

inimtegevusest täiesti mõjutamata metsi enam peaaegu ei leidu, arvatakse siia elupaigatüüpi

sellised metsad, mis on küll kujunenud suuremal või vähemal määral inimtegevuse tulemusena,

kuid vastavad põlismetsa või loodusmetsa kriteeriumitele. Eestis kuuluvad siia tüübirühma nii

okas- ja segametsad, kui ka osa lehtmetsadest, va laialehised metsad ja laialehiste puuliikidega

liigirikkad kuuse-segametsad. (Paal, 2007). Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud

ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad. Tunnusloomadeks on

kanakull, händkakk, rähnid, mardikalistest männisinelane (Euroopas väärtustatud elupaigad

Eestis. Paal, 2004).

Sihtkaitsevööndites, kus metsi ei majandata, tõuseb esinduslikkus ajapikku veelgi. Vanade

loodusmetsade elupaigatüüp on looduslik elupaigatüüp, mis hea seisundi säilimiseks koosluse

kujundamist ei vaja.

2.2.4. Vanad laialehised metsad (9020*)

KE – jah, LoA – jah, LoD I

Vanade laialehiste metsade puurindes valitsevad pärn, tamm, vaher, jalakas või saar. Lopsaka

alustaimestikuga laialehised metsad on meil jäänukid aastatuhandete tagusest soojemast ja

niiskemast kliimaperioodist. Niisugustes metsades on alati rohkesti surnud ning õõnsustega puid,

lama- ja kõdupuitu, kus leiab eluvõimaluse palju eri liiki samblikke, seeni, putukaid ja linde.

Laialehised metsad kasvavad lainjatel moreentasandikel, oosidel, voortel, paekõlvikutel jt

kõrgendikel, kus muld on toitainete poolest rikas ning kogu aastaveega hästi varustatud (EELIS).

Tunnusloomade ja –taimedena on välja toodud sarapuu, mage sõstar, näsiniin, harilik kopsurohi,

sinilill, laanesõnajalg jt; must-toonekurg, hallrästas, sinitihane jt.

Vanad laialehised metsad on Tündre LKA ja Tündre loodusala kaitse-eesmärgiks. SDF järgi on

elupaigatüüpi ala eesmärgiks 9 ha esinduslikkusega B. EELISe järgi on kaitsealal inventeeritud

1,4 ha vanu laialehiseid metsi. Vajalik on andmete täpsustamine ja uuendamine.

21

2.2.5. Rohunditerikkad kuusikud (9050)

KE – jah, LoA – jah; LoD I

Rohunditerikkad kuusikud hõlmavad hea veevarustusega ning toitainerikka pehme

mullahuumusega alasid orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil ning sooservades (Paal, 2004). See

elupaigatüüp on Eestis viljakatel ja liikuva põhjaveega aladel säilinud vaid väikeste fragmentidena,

kuna valdavalt on sellised metsamaad kultuuristatud. H. Korjuse andmetel esineb elupaigatüüp

9050 peale Eesti vaid Soomes, Rootsis, Lätis ja Leedus (Korjus, et al 2015). Tunnusloomadeks on

herilaseviu või väike-konnakotkas, liblikalistest näiteks orasheinasilmik.

Elupaiga esinduslikkus suureneb juhul, kui inimmõju selle kujunemisel puudub. Seega ei vaja

elupaigatüüp kujunemiseks inimese sekkumist, sh metsamajanduslikke tegevusi koosluse

kujundamiseks.

2.2.6. Soostuvad- ja soo-lehtmetsad (9080*)

KE – jah, LoA – jah, LoD– I

Laiamahuline elupaigatüüp, kuhu kuuluvad nii soostuvad metsad, (päris) madalsoometsad kui ka

lodumetsad. Kõik need kasvavad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalamil, kus põhjavesi

on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutlik: kevaditi on see kõrge, ulatudes tihti maapinnale,

suvel langeb sügavamale. Soostuvates metsades ei küüni turbahorisondi tüsedus 30 sentimeetrini,

madalsoo- ja lodumetsades on keskmiselt või hästilagunenud turvas sügavam. Madalsoometsade

väheliikuv põhjavesi on mineraalainete poolest üsna vaene, rohkem mineraalaineid sisaldab

lodumetsade liikuvam põhjavesi. Soostumise algstaadiumis valitsevad puurindes paiguti kuusk ja

arukask, madalsoometsades sookask ning lodumetsades sanglepp koos sookasega. (EELIS)

Tunnustaimede ja –loomadena on välja toodud pajud, tarnad, soopihl, harilik soosõnajalg,

varsakabi, kollane võhumõõk, ohtene sõnajalg jt; raudkull, valgeselg-kirjurähn, liblikalistest

sõõrsilmik, niidutäpik jt (Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Paal, 2004).

2.2.7. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*)

KE – jah; LoA – jah, LoD I

See elupaigatüüp erineb siirdesoo ja õõtsiksoode tüübist (7140) ning rabadest (7110) märgatavalt

tihedama ja kõrgema puurindega. Puurinde moodustavad sookask ja mänd, rabametsas valitseb

mänd. Alustaimestik on mosaiikne nagu lage- ja puis-siirdesoos. Turbasamblamätastel valitsevad

rabataimed, mätaste vahel madalsooliigid. Rabametsa iseloomustab eriti tugev põõsa- ja

puhmarinne vaevakase, sookailu, sinika ning Ida-Eestis ka hanevitsaga. Siirdesoometsad kasvavad

eelkõige rabalaamade äärtel ja tasastel madalatel aladel. (EELIS)

Tunnustaimedest ja –loomadest on välja toodud vaevakask, sookail, harilik kukemari, tupp-

villpea, ümarlehine huulhein, pilliroog jt; sookurg, metsis, kassikakk, öösorr jt.

22

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Tündre looduskaitseala kaitse-eesmärgiks on eelkõige metsaelupaikade ja kaitsealuste liikide

kaitse. Puhkemajanduslikult on Tündre LKA tähtsaim objekt Tündre järv, mida külastavad nii

kalastajad kui ka lihtsalt looduse nautijad. Kaitseala külastavad piirkonna elanikud marjade ja

seente korjamise ajal, kuna kaitseala metsad on selleks väga sobilikud. Tõenäoliselt on külastajate

hulk alal väike, sest kaitseala asub kõrvalises ja väheasustatud kohas.

Visioon ja eesmärk

• Visioon

Tündre looduskaitseala on kaitseala elupaigatüüpide ja liikide kaitseks. Külastuskoormust ei

suurendata.

• Eesmärk Olemasolevad puhkerajatised on hooldatud ja korras.

3.1. Külastustaristu

3.1.1. Tündre järve lõkkekoht

Tündre järve lõkkekoht asub Tündre järve kaguotsas järve kirdepoolsel kaldal. Lõkkekohas on

katusealune, käimla, infotahvel, kaetud lõkkease grilliga, kaetud lõkkease grillrestiga, puukuur ja

ujumissild. Tarbevett saab võtta järvest (www.rmk.ee).

Foto 1. Tündre järve lõkkekoht (R. Reiman)

23

3.1.2. Tündre Suurekivi lõkkekoht

Tündre Suurekivi lõkkekoht asub Tündre järve kaguotsas järve lõunapoolsel kaldal. Lõkkekohas

on parkimistasku 3 autole, varikatusega laud-pink, käimla, infotahvel, kaetud lõkkease grillrestiga

ja lõkkepuude varjualune. Lõkkekohas on võimalik telkida. Tarbevett saab võtta järvest

(www.rmk.ee).

Foto 2. Tündre Suurekivi lõkkekoht (R. Reiman)

3.2. Piiritähised

Vastavalt keskkonnaministri 03.06.2004 määrusele nr 65 „Kaitstava loodusobjekti tähistamise

kord ja tähised“ § 2 lg 2 tuleb kaitstav loodusobjekt tähistada nii, et kaitstava loodusobjekti

asukohast looduses, kaitsealadel ka eri vööndite ning liikumiskeeldude asukohast, oleks võimalik

mõistlikul viisil aru saada. Tündre looduskaitseala kaitsekorraldusliku tegevuse tõhususe aluseks

on ala tähistamine. Piiritähised on vajalikud looduses liikujale, teadmaks, et liikuja on jõudnud

looduskaitsealale.

Kaitsekorralduskava koostamise ajal oli Tündre looduskaitseala tähistatud vaid kaitseala

Viljandimaa poolses osas (foto 3). Kaitseala loode-edelasuunaline piir on osaliselt ka riigipiiriks

Eesti ja Läti vahel ning ühtlasi on see Euroopa Liidu sisepiir ehk Eesti ja Euroopa Liidu liikmesriigi

ühine maismaapiir (sh jõe- ja järvepiir). Riigipiir on tähistatud alaliste piirimärkidega.

24

Foto 3. Kaitseala piiritähis Lilli külas (R. Reiman)

Tündre looduskaitseala välispiirile tuleb lisada 4 tähist kaitseala Valgamaa poolses osas suuremate

teede ja kaitseala välispiiri ristumiskohtades (joonis 5).

Meede: olemasolevate piiritähiste korrastamine ja uute piiritähiste paigaldamine

Meede: Tündre looduskaitseala piiri tähistavate suunaviitade ja tähiste vajaduspõhine

uuendamine

25

Joonis 5. Olemasolevad ja lisatavad tähised

26

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE

4.1. Tegevuste kirjeldus

4.1.1. Metsise seire

Liigi seisundi kontrollimiseks viiakse metsise elupaikades regulaarselt läbi seiret ning vajadusel

kavandatakse täiendavaid kaitsemeetmeid ja hooldustegevusi.

Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.1.1. seatud eesmärkide täitmiseks.

Korraldaja: Keskkonnaagentuur, I prioriteet

4.1.2. Limatünniku seire

Liigi seisundi kontrollimiseks viiakse limatünniku teadaolevas kasvukohas ja selle ümbruse läbi

seiret, hindamaks liigi seisundit ning tuvastamaks võimalikke uusi kasvukohti.

Tegevus on vajalik väärtusele 2.1.2.1. seatud eesmärkide saavutamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaagentuur, I prioriteet

4.1.3. Pärandkoosluste inventuur

Alal leiduvate pärandkoosluste seisundi ja pindala kohta ülevaate saamiseks viiakse alal läbi

vastavate koosluste (kordus)inventuur.

Tegevus on vajalik peatükis 2.2.2. kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkide saavutamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, II prioriteet

4.1.4. Pärandkoosluste hooldamine

Kaitsealal on pärandkoosluste säilimiseks on vajalik nende regulaarne hooldamine.

Tegevus on vajalik peatükis 2.2.2. kirjeldatud väärtusele seatud kaitse-eesmärkide saavutamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, huvilised, I prioriteet

4.1.4. Kraavide mõju uuring

Kaitsealal on kaardistatud üle 65 km kraave, mis mõjutavad ka kaitse-eesmärgiks olevaid kooslusi.

Vajalik on kaardistada kraavide seisukord ning olulist negatiivset mõju avaldavad kraavid on

vajalik likvideerida. Peale kraavide mõju uuringut täpsustatakse kaitsekorralduskava vajalike

tööde osas.

Korraldaja: Keskkonnaamet, II prioriteet

27

4.1.5. Metsaelupaikade inventeerimine

Andmed kaitseala metsaelupaigatüüpide paiknemise ja leviku osas on kohati puudulikud. Samuti

on viimasest inventuurist möödas juba rohkem kui 5 aastat ning vajalik on andmete uuendamine.

Tegevus on vajalik peatükkides 2.2.3. – 2.2.7. kirjeldatud väärtustele seatud kaitse-eesmärkide

saavutamiseks.

Korraldaja: Keskkonnaamet, I prioriteet

4.1.6. Puhkekohtade hooldamine

Kaitsealal asub 2 puhkekohta, mille regulaarne hooldamine on vajalik eelkõige vältimaks nende

laienemist kõrvalasuvale metsaalale. Kaitseala puhul on tegemist kõrvalise kohaga ning

eesmärgiks ei ole puhkekohtade laiendamine või aktiivsem reklaamimine.

Tegevus on vajalik eelkõige kaitseala heakorra tagamiseks.

Korraldaja: RMK, II prioriteet

4.1.7. Infotahvlite uuendamine

Infotahvlite uuendamine lõkke/puhkekohtades. Kuna kaitseala tsoneeringut muudeti, on oluline

külastajaid informeerida ala väärtustest ja nende paiknemisest. Lõkkekohta paigaldada infotahvel,

kus tutvustatakse kaitseala väärtusi ja antakse ülevaade ala piiridest, piirangutest jms.

Tegevus on vajalik ptk 2.1. ja 2.2. kirjeldatud väärtustele seatud eesmärkide saavutamiseks.

Korraldaja: RMK, II prioriteet

4.1.8. Kaitseala tähistamine

2023. a alguses on kaitseala tähistatud vaid Viljandi maakonda jäävas osas. Vajalik on kaitseala

tähistamine ka Valgamaa poolses osas ning Viljandimaa poolses osas tuleb olemasolevad tähised

üle vaadata ja vajadusel asendada uutega.

Tegevus on vajalik kaitseala tutvustamiseks ja piiritlemiseks.

Korraldajad: KeA, RMK, II prioriteet

4.1.9. Kaitsekorralduskava uuendamine

Üks kord 10 aasta jooksul tuleb kaitsekorralduskava üle vaadata ning vajadusel korrigeerida ja

täpsustada kaitse-eesmärke.

Korraldaja: Keskkonnaamet, I prioriteet

28

4.2. Vajalikud tegevused

Vajalike tegevuste tabelisse on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus täiendada.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

1 Metsise seire Riiklik seire KAUR I 2024

2 Limatünniku seire Riiklik seire KAUR I 2024

3 Pärandkoosluste inventuur Inventuur KeA II 2024

4 Kraavide mõju uuring Uuring KeA II 2026

5 Pärandkoosluste hooldamine 3,5

ha Koosluse hooldustöö KeA I Igal aastal

6

Metsaelupaikade

inventeerimine/andmete

täpsustamine

250 6

ha Inventuur KeA I 2024

7 Koosluse seisundi parendamine 240

ha

Koosluse seisundi parendamine läbi

loodusliku arengu KeA I 20507

8 Kaitsealal asuvate puhkekohtade

hooldamine 2 tk Radade ja puhkekohtade hooldamine RMK II Igal aastal

9 Infotahvlite hooldamine ja

uuendamine 1 tk Infotahvlite hooldamine RMK II 2025

10 Kaitseala tähistamine 4 tk Kaitsealuste objektide tähistamine RMK II 2025

11 Olemasolevate tähiste hooldamine 2 tk Tähiste hooldamine RMK II 2026

6 Pindala täpsustatakse peale metsaelupaikade inventuuri 7 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

29

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet

Periood

(ühekordne või

korduv tegevus)

12 Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

13 Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne aasta

jooksul

30

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Jrk Väärtus Indikaator Kriteerium Tulemus Selgitus

Liigid

2.1.1.1. Metsis Mängivad

metsisekuked,

elupaigad

Mängivate metsisekukkede

arv ja elupaikade kvaliteet ei

lange

Mängivate metsisekukkede

arv on säilinud või

suurenenud (3-5 kukke),

elupaikade seisund on

soodne

Hinnatakse inventuuri alusel

2.1.2.1. Limatünnik Leiukohad Leiukohtade arv ei lange Kaitsealal on vähemalt 1

leiukoht 2 ha ulatuses

säilinud.

Hinnatakse seire alusel

Kooslused

2.2.1. 3150

(looduslikult

rohketoitelised

järved)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

72,3 ha sh looduskaitseline

seisund on parenenud

võrreldes 2024. aastaga.

Hinnatakse seire alusel.

Kaitsekorraldus on olnud

tulemuslik, kui negatiivseid

mõjutegureid ei ole olnud.

2.2.2. 6270*

(liigirikkad

aruniidud

lubjavaesel

mullal)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 5 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse poollooduslike

koosluste inventuuri alusel.

2.2.3. 9010* (vanad

loodusmetsad)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 540 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse kameraalselt ja

pistelise vaatlusega.

2.2.4. 9020* (vanad

laialehised

metsad)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 1,4 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse kameraalselt ja

pistelise vaatlusega.

31

2.2.5. 9050

(rohunditerikkad

kuusikud)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 2,7 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse kameraalselt ja

pistelise vaatlusega.

2.2.6. 9080

(soostuvad- ja

soo-lehtmetsad)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 90 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse kameraalselt ja

pistelise vaatlusega.

2.2.7. 91D0*

(siirdesoo- ja

rabametsad)

Elupaikade pindala

ja looduskaitseline

seisund

Elupaiga pindala ei lange,

vähemalt 1 seisundihinnang

on parenenud.

Kaitsealal on elupaigatüüpi

vähemalt 74 ha, sh

looduskaitseline seisund on

parenenud võrreldes 2024.

aastaga.

Hinnatakse kameraalselt ja

pistelise vaatlusega.

6. KASUTATUD KIRJANDUS

Õigusaktid

1. „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“,

Vabariigi Valitsuse 05.08.2004. a korraldus nr 615.

2. „Kaitsealade ja kaitstavate looduse üksikobjektide tähiste ja tähistamise korra

kinnitamine“, keskkonnaministri 21.05.1998. a määrus nr 36.

3. „Tündre looduskaitseala kaitse-eeskiri“, Vabariigi Valitsuse 20.01.2023. a

määrus nr 4

4. „Looduskaitseseadus“, Riigikogus vastu võetud 21.04.2004

5. „Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“, keskkonnaministri 13.01.2005. a

määrus nr 1

6. „I ja II kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine“, Vabariigi Valitsuse

20.05.2004. a määrus nr 195

Tegevuskavad

1. Metsise (Tetrao urogallus) kaitse tegevuskava, 2015

(https://pilv.envir.ee/index.php/s/7i5MKGRrkTqXK6r?dir=undefined&path=

%2FLoomad%2FLinnud&openfile=3668)

2. Limatünniku (Sarcosoma globosum) kaitse tegevuskava. Eelnõu. 2015

3. Poollooduslike koosluste tegevuskava aastateks 2014-2020. Lisa 3.

Poollooduslike koosluste üldiseloomustus

https://www.envir.ee/sites/default/files/lisa_3_ds.pdf

Muud allikad

1. Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis.

2. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat.

3. Korjus, H., Paluots, T., Silm, S. 2015. Habitat quality and vegetation

composition of NATURA 2000 habitat type 9050 in Estonia. Proceedings of

the International Conference „Frontiers in Environmental and Water

Management“.

4. Keskkonnaregister

5. Tündre looduskaitseala kaitse-eeskirja muutmise väljatöötamise kavatsus.

Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 02.04.2020 nr 7-

4/20/5192.

6. Hindrikson, M., Laht, M. 2020 „Väikejärvede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud

ained“. OÜ Eesti Keskkonnauuringute Keskus.

7. Ott, I., Timm, H., Laarmaa, R., Maileht, K., Sepp, M., Lehtpuu, M., Ott, K.,

Krause, T., Palm, A., Rakko, A., Saar, K. 2019. „Eesti väikejärvede

hüdrobioloogiline seire ja uuringud“. Eesti Maaülikooli Põllumajandus- ja

keskkonnainstituut

8. Limatünniku (Sarcosoma globosum) kasvukohtade inventuur ja elupaikade

seisundi eksperthinnang. MTÜ Puuseen (Indrek Sell), 2018

9. Metsaelupaikade inventuur 2016-2017“ raames. OÜ Consultare, koostajad Sirje

Azarov, Imre Merits, Kristo Kiiker, Margit Berg-Jürgens ja Tuuli Teppo, 2017