„Vaade Paganamaa tornist” Kerttu Elm.

Keskkonnaamet 2024

Paganamaa ja Hintsiko loodusala

(Paganamaa maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti peadirektori asetäitja

3.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/141

2

SISUKORD

1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 6 1.1. ALA ISELOOMUSTUS ......................................................................................................................... 6 1.2. MAAKASUTUS ................................................................................................................................... 8 1.3. HUVIGRUPID ..................................................................................................................................... 9 1.4. KAITSEKORD ................................................................................................................................... 10 1.5. UURITUS .......................................................................................................................................... 12

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD ..................................................................... 12 1.5.2. RIIKLIK SEIRE ............................................................................................................... 13

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS ...................................................................... 14 1.6 EELMISE KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS ........................................ 14

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID .......................................................................... 16 2.1. ELUSTIK .......................................................................................................................................... 16

2.1.1. TAIMESTIK ................................................................................................................... 16 2.1.2. LOOMASTIK .................................................................................................................. 16

2.1.2.1. Must-toonekurg .................................................................................................... 17

2.2. KOOSLUSED .................................................................................................................................... 17 2.2.1. VEEKOGUD................................................................................................................... 19

2.2.1.1. Vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130) ...................... 20

2.2.1.2. Looduslikult rohketoitelised järved (3150) .......................................................... 20

2.2.3. ROHUMAAD.................................................................................................................. 21

2.2.3.1. Liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal (6270*) ............................................... 21

2.2.3.2. Niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ................................................................ 21

2.2.3.2. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510)................................................ 21

2.2.4. MÄRGALAD .................................................................................................................. 22 2.2.4.1. Rabad (7110*) ...................................................................................................... 22

2.2.4.2. Siirde- ja õõtsiksood (7140) ................................................................................. 23

2.2.5. METSAD ....................................................................................................................... 23

2.2.5.1. Vanad loodusmetsad (9010*) .............................................................................. 23

2.2.5.2. Siirdesoo- ja rabametsad (91D0*) ....................................................................... 24

2.2.5.3. Rohunditerikkad kuusikud (9050*) ..................................................................... 25

2.2.5.4 Vanad laialehised metsad (9020*) ........................................................................ 25

2.2.5.5 Okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad – 9060) .......................... 25

2.2.5.6 Soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*) ................................................................... 26

2.2.5.7 Sanglepa ja hariliku saarega lammimetsad (91E0*) ............................................. 26

2.3. MAASTIKUD .................................................................................................................................... 27

3

2.3.1 PINNAMOOD .................................................................................................................. 27 2.3.2 PÄRANDMAASTIKUD ..................................................................................................... 27

2.4. MAASTIKU ÜKSIKOBJEKTID .......................................................................................................... 28 2.4.1. PÕLISPUUD ................................................................................................................... 28 2.4.2. RIIGIPIIR MAASTIKULISE JA KULTUURILOOLISE OBJEKTINA .......................................... 28 2.4.3. MUINAS- JA PÄRIMUSOBJEKTID .................................................................................... 29

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING KÜLASTUSKORRALDUS .. 30

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED ............................... 31 4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS ................................................................................................................. 31

4.1.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE INVENTUUR ................................................................. 31

4.1.2. METSAELUPAIKADE INVENTUUR PIIRANGUVÖÖNDIS .................................................... 31 4.1.3. RÖÖVLINDUDE SEIRE .................................................................................................... 31

4.1.4. MUST-TOONEKURE SEIRE ............................................................................................. 31 4.1.5. POOLLOODUSLIKU KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE .................................... 31 4.1.6. MUST-TOONEKURE TOITUMISPAIKADE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE PEELI JÕEL ....... 32 4.1.7. MAASTIKU MUINASOBJEKTIDE HOOLDAMINE ............................................................... 32

4.1.8. VAADETE AVAMINE ..................................................................................................... 32 4.1.9. TÄHISTE HOOLDAMINE JA PAIGALDAMINE ................................................................... 32 4.1.10. PAGANAMAA MAASTIKUKAITSEALA MATKARAJA, TORNI JA LÕKKEKOHA TARISTU

HOOLDAMINE JA UUENDAMINE............................................................................................... 33 4.1.11. PAGANAMAA MAASTIKUKAITSEALA INFOVOLDIKU KOOSTAMINE .............................. 33

4.1.12. KAITSEKORRALDUSKAVA ANDMETE ÜLE VAATAMINE JA VAJADUSEL UUENDAMINE .. 33 4.1.13. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE .......................................... 33 4.1.14. KAITSE-EESKIRJA MUUTMINE ..................................................................................... 33

4.2. AJAGRAAFIK ................................................................................................................................... 34

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE ....................................... 36

KASUTATUD ALLIKAD .......................................................................................................... 41

LISAD .......................................................................................................................................... 42 LISA 1. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU

TÕKESTAMINE KAITSEALA PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL............................................................ 42

4

Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide

alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale

kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele

isikutele.

Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaamet. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta

avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel.

Käesoleva Paganamaa maastikukaitseala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:

• anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) - nende kaitsekorrast, kaitse-

eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal

läbiviidavast riiklikust seirest;

• analüüsida ala eesmärke ning anda hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm

väärtuse seisundile;

• arvestades alale seatud eesmärke määrata mõõdetavad kaitse-eesmärgid ja kaitsekorralduse

oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks ning 30 aasta perspektiivis;

• anda ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke

meetmeid koos oodatavate tulemustega;

• määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud

kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse

ja orienteeruva maksumusega;

• luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks.

Kava koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise osakonna spetsialist Kerttu Elm. Kontakt:

[email protected], 5689 3674.

Kasutatud lühendid

KE – kaitse-eeskiri

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

KOV – kohalik omavalitsus

LKS - looduskaitseseadus

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse iInfosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Kujunemise potentsiaal – SKV-s potentsaal tulevikus elupaikade kujunemiseks potentsiaalsete

elupaikade arvelt.

1. SISSEJUHATUS

1.1. ALA ISELOOMUSTUS

Paganamaa maastikukaitseala (edaspidi ka kaitseala) asub Võru maakonnas Rõuge vallas Pähni,

Tagakolga, Liguri ja Paganamaa külas (joonis 1). Põhjas piirneb kaitseala Rõuge-Vastse-Roosa

teega ning lõunast Eesti-Läti riigipiiriga. Kirdes piirneb kaitseala Kikka teega. Kaitseala idaosa

piirneb Läti Vabariigis asuva Korneti kaitsealaga. Paganamaa maastikukaitseala lahustükk asub

Roosa metskonna 18 katastriüksusel.

Joonis 1. Paganamaa maastikukaitseala paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

rakendus, 2023).

Paganamaa maastikukaitseala asub Haanja kõrgustiku läänepiiril, lääne poole jääb Hargla nõgu.

Haanja kõrgustiku serval asuva Paganamaa pinnaehituses esinevad Haanjamaale iseloomulikud

jooned. Paganamaa pinnamood on künklik, kuid juba tunduvalt madalam kui Haanja kõrgustiku

keskosas. Küngastik on sügavatest nõgudest liigestatud. Vaheldusrikka mõhnastiku kujunemisel

on olnud peamiseks teguriks mandrijää (Arold, I., 2005). Paganamaa maastikukaitseala pindala on

1029,9 ha, millest lahustüki pindala on 29,6 ha.

7

Kaitsealal on üle poole maast kaetud metsaga, suures osas on tegemist kultuurmaastikuga –

põldude ja heinamaadega (Maa-amet 2022).

Kaitsealal leidub mitmeid käpalisi. Kaitsealal on esindatud kahelehine käokeel (Platanthera

bifolia), rohekas käokeel (Platanthera chloranta), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), balti

sõrmkäpp (Dactylorhiza baltica), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii) ja suur käopõll

(Listera ovata). Kaitsealal leidub kaitsealustest taimedest veel tähk-rapuntsel (Phyteuma spicata)

ja karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa) (Eesti looduse infosüsteem edaspidi ka EELIS 2023).

Aastal 2022 on kaitsealal teada üks must-toonekure (Ciconia nigra) pikemalt asustatud pesapaik.

Piirioru järvedele ning nende kallastele on registreeritud põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii),

pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), kääbus-nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus), suurkõrva

(Plecotus auritus) ja veelendlase (Myotis daubentonii) elu- ja toitumispaigad. Kikkajärves on

registreeritud hingu (Cobitis taenia) leiukoht. Putukatest on registreeritud alale suur-kuldtiiva

(Lycaena dispar) ja suur-rabakiili (Leucorrhinia pectoralis) elupaigad. Paganamaa

maastikukaitseala jaguneb Krabi ja Varstu jahipiirkonna vahel (EELIS 2023).

Paganamaa maastikukaitseala jaguneb kaheks sihtkaitsevööndiks ja piiranguvööndiks.

Piiranguvööndis on hõre ja enamasti ajalooline hoonestus. Sihtkaitsevööndites asustus puudub.

Järved ja sihtkaitsevööndis olev mets on suuremalt jaolt riigi omandis.

Kaitsekorralduskava koostamise aluseks on Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri (lisa 1).

Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks on kaitsta vaheldusrikast mõhnastikureljeefiga

loodus- ja pärandkultuurmaastikku, metsa- ja niidukooslusi, Piiriorgu ja sealset järvede ahelikku

ja elupaigatüüpe, mida loodusdirektiiv nimetab I lisas. Need on vähe- kuni kesktoiteliste

mõõdukalt kareda veega järved (3130 – sulgudes on siin ja edaspidi kaitstava elupaigatüübi

koodinumber vastavalt nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ lisale I. Tärniga (*) on tähistatud

esmatähtsad elupaigatüübid) ning vanad loodusmetsad (9010*).

Võru maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”

kohaselt kuulub Paganamaa maastikukaitseala Võrumaa rohelise võrgustiku riikliku tähtsusega

tugialale ning on ka maakondlik tugiala.

Paganamaa maastikukaitseala asub rahvusvahelise tähtsusega Paganamaa loodusalal (EE0080632),

mille piirid ühtivad Paganamaa sihtkaitsevööndiga ning Hintsiko loodusalal (EE0080610), mille

piirid ühtivad Hintsiko sihtkaitsevööndiga. Loodusala kaitse-eesmärgiks on seatud rohkem

elupaiku kui maastikukaitsealal (Euroopa komisjonile esitatud…). Lisaks vähe- kuni kesktoiteliste

mõõdukalt kareda veega järvede (3130)3 ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitsele on loodusalal

märgitud kaitse-eesmärgiks ka rohunditerikkad kuusikud (9050) ning siirdesoo- ja rabametsad

(*91D0).

Kaitseala valitseja on Keskkonnaamet. Kaitsealal on riigimaade osas looduskaitseliste tööde

tegijaks ja külastuse korraldajaks Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi ka RMK).

8

1.2. MAAKASUTUS

Paganamaa maastikukaitseala pindala on 1029,9 ha, millest lahustüki pindala on 29,6 ha. Kaitseala

jaotub vastavalt omandivormile järgmiselt: eramaad 698,1 ha ja riigimaad 329,9. Katastriüksusi

jääb kaitsealale 98.

Joonis 2. Maaomandi jaotus Paganamaa maastikukaitsealal (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-

ameti WMS-kaardirakendus,2023).

Paganamaa maastikukaitsealast on kaetud metsaga 684,5 ha, märgalaga 22,9 ha ja veekogudega

17,3 ha. Lagedat ala on 88,1 ha. Kultuurmaid on 203,9 ha. Kaitsealal on õueala 11,9 ha.

9

Joonis 3. Paganamaa maastikukaitseala kõlvikuline jaotus.

Riigimetsamaa majandajaks on RMK Võrumaa metskond. Paganamaa maastikukaitseala kuulub

Roosa ja Mõniste metskonna alla. Majandatav on üksnes piiranguvööndisse jääv mets,

sihtkaitsevööndis on metsamajanduslik tegevus kaitsekorra alusel keelatud.

1.3. HUVIGRUPID

• Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala kaitse-

eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.

• RMK – ala külastuse korraldaja. Külastusobjektide rajaja ja hooldaja ning

loodushoiutööde läbiviija riigi maadel, piiritähiste paigaldaja ja hooldaja. RMK Võrumaa

metskond on huvitatud metsa majandamisest piiranguvööndis.

• Kohalik omavalitsus – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, ala külastamise

võimalikkusest. Kirikumäe järv – avalik rand, külaplats, puhkerajatised.

• Maaomanikud – maa- ja veeala sihipärane kasutamine.

• Maanteeamet – teede korrashoid.

• Metsa kõrvalsaaduste korjajad ja kalamehed – huvitatud marja- ja seenekorjamise

võimalustest ning kalavarude kasutamisest.

• Jahindusorganisatsioonid – huvitatud jahimaa kasutamisest ja ulukitele soodsate

elupaikade olemasolust.

1%

66%

2%

2%

9%

20%

Paganamaa MKA kõlvikuline jaotus

Õueala

Mets

Märgala

Seisuveekogu

Lageala

Kultuurmaa

10

• Loodushuvilised ja teadlased – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, vaatluste ja

uurimiste tegemise võimalustest ning kaitseala eksponeeritavusest. Kohalikud

kultuuriloolised-ajaloolised väärtused, nende tutvustamine-tähistamine.

• Puhkajad, matkajad – huvitatud loodusväärtuste säilimisest, matkaradadest, vaatetornist,

infotahvlitest, ujumiskohast.

• Turismiettevõtjad – ekskursioonide korraldamine.

• Politsei- ja Piirivalveamet – huvitatud piiritähiste korrashoiust.

• Paganamaa Arendamise MTÜ – huvitatud maastike säilimisest ning külastuskorralduse

arendamisest.

• Krabi Külaselts – huvitatud kodukoha loodusväärtuste säilimisest, kohapeal ürituste

korraldamisest, taristu korrasolust.

1.4. KAITSEKORD

Kaitseala kaitsekord tuleneb Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest, eeskätt kaitse-eeskirjast1

ja looduskaitseseadusest. Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eesmärk on vaheldusrikka

mõhnastikureljeefiga loodus- ja pärandkultuurmaastiku kaitse, metsa- ja niidukoosluste kaitse,

Piirioru ja sealse järvedeaheliku kaitse ning EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike

elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide

– vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede (3130) ja vanade loodusmetsade

(9010*) kaitse. Paganamaa maastikukaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja

majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks ja üheks piiranguvööndiks (joonis

4). Paganamaa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on Piirioru ja selles paikneva järvede-aheliku,

sulglohkude ja metsakoosluste kaitse ning elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme

säilitamine. Hintsiko sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk on vanade lehtmetsade ja kasvukohatüübile

iseloomuliku liigilise ning vanuselise koosseisu säilitamine ja taastamine. Paganamaa

piiranguvööndi kaitse-eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maa kasutamisel väljakujunenud

traditsioonilise pärandkultuurmaastiku säilitamine.

Piirangud kaitseala külastajale

Inimestel on lubatud viibida, korjata marju, seeni ja muid metsa kõrvalsaadusi, püüda kala ja

pidada jahti kogu kaitsealal. Telkimine ja lõkketegemine on kaitsealal lubatud kohas, mis on

kaitseala valitseja nõusolekul selleks ette valmistatud ja tähistatud, ning õuemaal maaomaniku

nõusolekul. Sõidukiga sõitmine on lubatud teedel. Kaitseala veekogudel on lubatud mootorita

ujuvvahendiga sõitmine. Maastikusõidukiga sõitmine väljaspool teid on lubatud kaitseala valitseja

nõusolekul.

Rahvaürituse korraldamiseks kitsendusi ei ole, kui osalejaid on kuni 50. Rohkem kui 50 osalejaga

rahvaürituse korraldamine selleks ettevalmistamata kohas võib toimuda üksnes kaitseala valitseja

nõusolekul.

1Paganamaa MKA kaitse-eeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/13293474?leiaKehtiv

11

Metsamajanduslikud piirangud

Sihtkaitsevööndite mets ei ole majandatav. Kaitseala valitseja nõusolekul on sihtkaitsevööndis

lubatud koosluse kujundamine vastavalt kaitse-eesmärgile, kusjuures metsakoosluse kujundamisel

on kaitseala valitsejal õigus esitada nõudeid raieaja ja -tehnoloogia, metsamaterjali kokku- ja

väljaveo ning puistu koosseisu ja täiuse osas.

Kaitseala valitseja nõusolekul on piiranguvööndis lubatud turberaie, kusjuures tuleb säilitada

koosluse liikide ja vanuse mitmekesisus. Puidu kokku- ja väljavedu külmumata pinnaselt on

keelatud. Juhul, kui külmumata pinnas seda võimaldab, võib kaitseala valitseja lubada puidu

kokku- ja väljavedu kuiva ilmaga. Keelatud on puhtpuistute kujundamine ja energiapuistute

rajamine.

Joonis 4. Paganamaa maastikukaitseala tsoneering (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

kaardirakendus, 2022)

Muud majandus- ja arendustegevuse piirangud

Kogu kaitsealal on keelatud maavara kaevandamine. Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal

keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet, koostada maakorralduskava ja teha

maakorraldustoiminguid, väljastada metsamajandamisekava, kinnitada metsateatist, kehtestada

detailplaneeringut ja üldplaneeringut, anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla

ehitamiseks, anda projekteerimistingimusi ja anda ehitusluba.

12

Piiranguvööndis on lubatud majandustegevus. Piiranguvööndis on kaitseala valitseja nõusolekul

lubatud ehitise püstitamine, kaasa arvatud ajutiste ehitiste püstitamine, veekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine ning uute veekogude rajamine, uue maaparandussüsteemi rajamine.

Sihtkaitsevööndites on keelatud majandustegevus ning loodusvarade kasutamine, välja arvatud

metsa kõrvalsaaduste korjamine, kalapüük ja jahipidamine. Kaitseala valitseja nõusolekul on

sihtkaitsevööndis lubatud tee rajamine, tehnovõrgu rajatise või tootmisotstarbeta ehitise

püstitamine kaitsealal paikneva kinnistu või kaitseala tarbeks ja olemasolevate ehitiste

hooldustööd.

Kaitseala huvides ja erandjuhtudel lubatud tegevused

Kaitseala valitseja nõusolekul on lubatud sihtkaitsevööndis rajatiste püstitamine kaitseala tarbeks

ja olemasolevate ehitiste hooldustööd. Sihtkaitsevööndis on kaitseala valitseja nõusolekul lubatud

poollooduslike koosluste ilme ja liigikoosseisu tagamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks vajalik tegevus. Piiranguvööndis on poollooduslike koosluste esinemisaladel nende

ilme ja liigikoosseisu tagamiseks vajalik rohu niitmine, loomade karjatamine ning puu- ja

põõsarinde harvendamine.

Sõidukiga sõitmine väljaspool teid, mootoriga ujuvvahendiga sõitmine kaitseala vetel ja

maastikusõidukiga sõitmine kaitseala valitseja nõusolekuta on lubatud järelevalve- ja päästetöödel,

käesoleva kaitse-eeskirjaga lubatud töödel, kaitseala valitsemisega seotud töödel ning kaitseala

valitseja nõusolekul teostatavas teadustegevuses.

1.5. UURITUS

1.5.1. LÄBIVIIDUD INVENTUURID JA UURINGUD

Natura metsaelupaikade inventuur Paganamaa sihtkaitsevööndis 2020. aastal (A. Palo)

Paganamaa maastikukaitseala inventeeritud sihtkaitsevööndi elupaigatüübid on valdavalt

kujunenud endisele põllumajandusmaastikule, mis on järk-järgult maha jäetud viimase 300 aasta

jooksul. Suur osa metsadest on kasvanud alles nõukogude perioodil hüljatud karjamaadele, mis

varasematel aegadel olid tõenäoliselt (võsastunud) põllud. Leidub ka ajalooliselt vanemaid metsi,

eelkõige ala lääneosas (karusambla-mustika, mustika, pohla, siirdesoo kasvukohatüübiga metsad).

Kuigi viljakate alade metsad on pigem sekundaarse tekkega, soosib reljeef ja sihtkaitsevööndi

režiim nende loodusliku mitmekesisuse kiiret taastumist ning enamus tänastest vanadest

loodusmetsadest, rohundirikastest kuusikutest ja oosimetsadest pakub nii praegu kui tulevikus

elupaiku salu- ja laanemetsade hävimisohus elurikkusele. Ka mitmed inventuurialal praegu veel

potentsiaalseks elupaigaks mittekvalifitseeruvad alad võivad umbes 20 aasta pärast sobida p või C

esinduslikkusklassi, teiste esinduslikkusklass võib selle aja jooksul ühe klassi võrra tõusta.

Peapuuliigi teisenedes ning alusmetsa mitmekesisuse väljakujunemisel võib toimuda üleminek

looduslikumasse elupaigatüüpi (tavaliselt 9010* ja 9060 lähevad üle 9050-ks, suureneda võib

9020* pindala).

13

Niiduelupaiku esines inventuurialal väheväärtuslike fragmentidena ja enamasti on need päritolult

võsastuvad või nitrofiilsed endised põllud. Soode osas andmebaasis olulisi muutusi ei tehtud, soid

on vähe ja looduslikkuse taastamist nad ei vaja. Metsade taastamisel aktiivseid meetmeid

rakendada ei ole vaja. Lähemalt on andmeid kajastatud kaitseala väärtuste peatükis Metsad.

Loodusdirektiivi järve-elupaikade inventuur 2016-2018

Töö eesmärk oli inventeerida loodusdirektiivi I lisa järve-elupaiku üle Eesti vastavalt

Keskkonnaameti poolt esitatud nimistule. Valikusse kuulusid järved, mille elupaigad on

inventeerimata, osaliselt inventeeritud aastaid tagasi ning mille üldseisund oli 2012. aastal

loodusdirektiivi art. 17 aruande koostamisel teadmata. Inventeerija oli Margit Berg-Jürgens.

Järve-elupaikade esinduslikkust hinnati Helle Mäemetsa poolt koostatud “Kaitsealuste Natura

2000 järve-elupaikade inventeerimise juhised“ järgi. Järvede ökoloogilist seisundit hinnati Helle

Mäemetsa töös väljatöötatud järvede ökoloogilise seisundi klassifikatsioonile vastavalt taimestiku

kvaliteedinäitajale.

Paganamaa maastikukaitseala järvedest inventeeriti selle inventuuri käigus Liivajärve. Varasemalt

oli Liivajärv määratud elupaigatüüpi vähe-kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved

(3130). Helle Mäemetsa koostatud juhendis on kriteeriumid välja toodud suuremate järvede kohta

nagu Peipsi, ning seetõttu ei ühti need väiksemate järvedega, millest tihtilugu ei leia juhendis

väljatoodud tunnusliike või sarnanevad need väga mändvetikakooslustega järvele (3140).

Inventuuri tulemusel määrati Liivajärv tüüpi looduslikult rohketoitelised järved (3150). Eestis on

levikult sellise tüübiga järvi hetkel kõige enam, sest järvede troofsuse tõusul muutuvad nad

rohketoiteliseks. Inventuurilehel määrati Liivajärve esinduslikkuseks määrati A ja ökoloogilise

seisundi koondhindeks kesine.

Niiduelupaikade inventuur

2002. aastal on toimunud Paganamaa MKA-l niiduelupaikade inventuur. Inventeerijad olid

Viivika Meltsov ja Kaili Kattai. Andmed on puudulikud, aladele on märgitud vaid elupaigatüüp ja

looduskaitseline seisund.

1.5.2. RIIKLIK SEIRE

EELISe andmetel paikneb Paganamaa maastikukaitsealal 3 seirejaama.

Paganamaa (SJB1464000) seirejaam on röövlindude pesitsusaegse ja talvise seire jaoks.

Röövlinnuseire abil jälgitakse 22 Eestis pesitseva või talvitava röövlinnuliigi arvukust ja

sigimisedukust. Neist 20 kuulub kaitsealuste liikide hulka ja 10 liiki linnudirektiivi I lisa nimekirja.

Nii röövlindude arvukus kui sigimisedukus varieerub aastati ning piirkonniti märkimisväärselt,

seetõttu tuleb usaldusväärsete muutuste selgitamiseks seire viia läbi iga-aastaselt üle Eesti

14

paiknevatel seirealadel. 2021. aastal seirati röövlindude pesitusaegset arvukust 26 alal

kogupindalaga 1860 km2. Paganamaa seirejaama pindala on 41,7 km2 ja kaitsealast jääb sellesse

83%.

Paganamaa maastikukaitsealal leiti 2021. a talvise seire käigus 3 hall-õgijat (Lanius excubitor), 1

raudkull (Accipiter nisus) ja 1 värbkakk (Glaucidium passerinum).

Paganamaa (SJA4621000) seirejaam on kaitstavate soontaimede seire jaoks, kus viimati toimus

taimeliikide seire 2005. aastal.

Kaitsealale ulatub ka seireala MD88 (SJA5868000), millega on seotud kahepaiksete koosluste

seireprogramm ja saarma seireprogramm.

Kaitsealale jääb must-toonekure pesapaik Luumäe (KLO9127666), kus toimub iga-aastane seire.

Viimane edukas pesitsus on aastast 2019, kui pesas oli 2 poega.. Aastatel 2020-22 on pesa hoidnud

vaid üks vanalind.

1.5.3. INVENTUURIDE JA UURINGUTE VAJADUS

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik niiduelupaikade seisundi hindamine. Alale on

inventeeritud 27,4 ha niiduelupaiku, kuid nende andmed on vananenud ning esinduslikkust ei ole

määratud. Lisaks nendele aladele leidub kaitsealal veel umbes 50 ha rohumaid, mis võivad

potentsiaalsed elupaigad olla.

Samuti on vajalik piiranguvööndis läbi viia metsaelupaikade inventuur vanades metsades 230

hektaril.

Muud uuringud ja inventuurid, mis ei ole otseselt seotud kaitseväärtustega, on soovitatavad, kuid

kaitsekorralduskavas vastavaid tegevusi ette ei nähta. Neid teostatakse vastava liigi tegevuskava

täitmise või uurimisprojekti raames ning uurimisalade valikul on kaitseala staatus põhjendatud

argument.

1.6 EELMISE KAITSEKORRALDUSPERIOODI TULEMUSLIKKUSE ANALÜÜS

Paganamaa maastikukaitseala kaitsekorralduskavas (2010-2019) ettenähtud tegevuste

tulemuslikkuse hindamine toimus läbi koosluste ja liikide leviku muutuste jälgimise. Kaitsealuseid

liike pole maastikukaitseala kaitse-eesmärgiks eraldi seatud. Siiski oli eelmise KKK koostamise

ajal seal teada kaitsealuste liikide olemasolu ning samad liigid on seal ka praegu olemas.

Koosluste osas on andmed täpsustunud. Eelmise kaitsekorraldusperioodi oodatav tulemus oli, et

elupaigatüüpide pindala ja looduskaitseline väärtushinnang on sama või suurenenud. 2020. aastal

valminud inventuuri põhjal võib öelda, et metsaelupaigatüüpide pindala ja nende looduskaitseline

väärtus on paremini hinnatud. Poollooduslike koosluste kogupindala alal vähenenud ei ole, kuid

15

vajab uuel perioodil inventuuri. Kuna ala on suuremast asustusest eemal, siis ka vee-elupaikade

pindalad ning esinduslikkused ei ole muutunud. Seega võib öelda, et elupaigatüüpidega seotud

eesmärgid on täidetud (tabel 1).

Tabel 1. Eelmise kaitsekorraldusperioodi loodusala kaitse-eesmärkide tulemuslikkuse analüüs

Elupaigatüüp Pindala eelmisel

kaitsekorraldusperioodil (ha)

Hetkeolukord

(ha)

3130 20 20

9010* 39 66 + 40 (p)

9050 18 30 + 8 (p)

91D0 4 7

16

2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID

Järgnevalt on esitatud kaitseala peamised kaitseväärtused ning nende kaitse-eesmärgid (nii

Paganamaa loodusala kui ka Paganamaa maastikukaitseala kohta). Väärtuste koondtabel, kus on

esitatud kõigi väärtuste kaitsekorraldusperioodi kaitse-eesmärk, ohutegurid, meetmed ja

oodatavad tulemused, on esitatud peatükis 5.

2.1. ELUSTIK Paganamaa maastikukaitseala elustiku loovad peamiselt metsad ja rohumaad, mis moodustavad

elupaiku mitmetele liikidele. Ranget kaitset vajavad liigid (must-toonekurg) ning kooslused jäävad

sihtkaitsevööndisse. Piiranguvööndisse jäävate koosluste kaitse-eesmärgiks on elustiku

mitmekesisuse säilitamine. Elustiku mitmekesisust aitab säilitada niiduelupaikade hooldamine ja

vanade metsade säilitamine. Looduskaitseseaduse muudatus, mis takistab alade lagedaks raiumist,

aitab mitmekesisuse säilitamisele kaasa.

2.1.1. TAIMESTIK

Taimedest on Paganamaal registreeritud II kaitsekategooria kaitsealune taimeliik karvane

maarjalepp (Agrimonia pilosa) ning mitmeid III kategooria kaitsealuseid taimeliike. Kikkajärve

põhjakaldal kasvab suur käopõll (Listera ovata), Sokari veskijärve ääres Balti sõrmkäpp

(Dactylorhiza baltica). Luumäe põhjanõlval on registreeritud roheka käokeele (Platanthera

chlorantha) kasvuala ning seal kasvab ka sulgjas õhik (Neckera pennata). Ka Hintsiko

sihtkaitsevööndis on registreeritud mitme kolmanda kategooria kaitsealuse taimeliigi esinemine:

sulgjas õhik (Neckera pennata), rohekas käokeel (Platanthera chlorantha), tähkjas rapuntsel

(Phyteuma spicata), pruunikas pesajuur (Neottia nidus-avis), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza

fuchsii).

III kaitsekategooria kaitstavad liigid on kaitstud elupaigatüüpide kaitsega ning poollooduslike

koosluste taastamise ja hooldamisega, seega kaitse-eesmärkide hulka pole vaja neid arvata. Lisaks

on kaitse tagatud LKS § 55 lõigetega 7 ja 8.

2.1.2. LOOMASTIK

Paganamaa maastikukaitsealale on EELISe järgi registreeritud II ja III kaitsekategooria loomade

elupaigad. Piirioru järvedeahelikule on registreeritud nahkhiirte toitumisalad. Järvi kasutavad

toitumisalana pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), suurkõrv (Plecotus auritus), kääbus-nahkhiir

(Pipistrellus pipistrellus), veelendlane (Myotis daubentonii) põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii).

Kaitsealustest putukatest on registreeritud alale suur-kuldtiiva (Lycaena dispar) ja suur-rabakiili

(Leucorrhinia pectoralis) elupaigad. Kikkajärve on registreeritud hingu (Cobitis taenia) elupaik.

Kaitsealal pesitseb I kaitsekategooria kaitsealuse liigi must-toonekure (Ciconia nigra) paar.

17

2.1.2.1. MUST-TOONEKURG

KE2- ei; LoA – ei; LiD - I

Must-toonekurg on loodusliku metsamaastiku lind, kelle elupaikadeks on eelkõige vanad,

minimaalse häirimise looduslikult mitmekesised metsamassiivid ja selle ümbruses paiknevad

looduslikus seisundis vooluveekogud. Must-toonekure Eesti populatsioon on elupaiga nõudluse

poolest olnud konservatiivne. Must-toonekurg toitub Eestis mitmekesistes biotoopides –

kalatiikidest küntud põldudeni, ka rabades ning roostikes. Valdavad on siiski väikesed

vooluveekogud. Must-toonekure toit koosneb esmajoones väikestest kaladest. Must-toonekurge

ohustab enim metsamassiivide killustumine. Oluline mõju on ka toitumisalade kvaliteedi langusel.

Eestis on olulised ka looduslikud tegurid (areaali ääre-efekt) (Must-toonekure kaitsetegevuskava).

Kaitsealal on must-toonekurele sobivat pesitsusmetsa ning Piirioja on sobilik toitumisala. EELISe

andmetel asub Paganamaa maastikukaitseala territooriumil üks must-toonekure pesitsusala

Luumäe3). Pesapaik asub sihtkaitsevööndis ning asustusest ja matkaradadest eemal. Kuna pesapaik

asub riigipiiri läheduses, siis Lätis toimuva majandustegevusega (raied) kaasneb häirimine. 2019.

aastal oli pesas 2 poega. 2020 – 2022 on pesa hoidnud vaid üks vanalind (üks vanalindudest on

hukkunud).

Kaitse-eesmärk

Kaitsealal pesitseb vähemalt 1 must-toonekure paar ja teadaolevad elupaigad (sh ka toitumisala)

on soodsas seisundis.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Sobilike elupaikade olemasolu

+ Pesa asub sihtkaitsevööndis.

- Olemasolevate toitumisaladele juurdepääsu halvenemine – ei sobi võsastunud vooluveekogude

kaldad.

- Teiselpool riigipiiri Lätis toimuv majandustegevus võib pesitsust häirida.

Meetmed:

• Kaitse-eesmärgiks lisamine ja pesapaigas viibimiskeelu määramine

• Iga-aastane pesitsusaegne seire

• Peeli jõel on tagatud vähemalt 300 m ulatuses soodsas esisus (sh juurdepääsuga)

toitumisala must-toonekurele.

2.2. KOOSLUSED

Paganamaa maastikukaitsealale jäävate Natura 2000 elupaigatüüpide pindala on 149,4 ha, mis

moodustab kaitseala territooriumist 14 %. Elupaigatüübid on nii A- (väga hea), B- (hea) kui ka C-

(keskmine) esinduslikkusega.

2 Kaitse-eeskiri kinnitati enne liigi leidmist. 3 KLO9127666

18

Paganamaa maastikukaitsealast on kaetud metsaga 685 ha, märgalaga 23 ha ja veekogudega 17

ha. Lagedat ala on 88 ha. Kultuurmaid on 204 ha. Kaitsealal on õueala 12 ha.

Paganamaa maastikukaitsealal on väärtuslikest elupaigatüüpidest esindatud vähe- kuni

kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), looduslikult rohketoitelised järved (3150),

liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), aas-

rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), rabad (7110*), siirde- ja õõtsiksood (7140), vanad

loodusmetsad (9010*), vanad laialehised metsad (9020), rohunditerikkad kuusikud (9050),

okasmetsad oosidel ja moreenkuhjatistel (sürjametsad) (9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*), siirdesoo- ja rabametsad (91D0) ning lammi- ja lodumetsad (91E0). Elupaigatüübid

kuuluvad Loodusdirektiivi I lisasse. Vähe- kuni kesktoiteliste mõõdukalt kareda veega järvede

(3130) ja vanade loodusmetsade (9010*) kaitse on Paganamaa maastikukaitseala kaitse-

eesmärgiks. Paganamaa loodusala kaitstavad elupaigatüübid on vähe- kuni kesktoitelised

mõõdukalt kareda veega järved (3130), vanad loodusmetsad (*9010), rohunditerikkad kuusikud

(9050) ning siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Hintsiko loodusalal kaitstav elupaigatüüp on vanad

loodusmetsad (*9010).

Joonis 5. Paganamaa maastikukaitseala elupaigad (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS-

kaardirakendus, 2021)

Elupaikade inventeerimise tulemuste alusel on esitatud elupaiga esindatus, looduskaitseline

seisund ja üldine looduskaitseline väärtus (üldhinnang). Loodusdirektiivi metsaelupaikade

inventeerimise juhendi (Palo, 2010) alusel on esindatus järgmine: A – väga esinduslik; B –

esinduslik; C – keskmine, arvestatav esinduslikkus või D – üldjuhul ei märgita looduses (elupaik

19

esineb mitteolulisel määral). Elupaiga looduskaitselist seisundit hinnatakse kolme komponendi

alusel: 1) struktuuri säilimine; 2) funktsioneerimine e. elupaiga seisundi säilimise väljavaated

(eeldused); 3) taastamisvõimalused. Nende kolme näitaja põhjal genereeritakse looduskaitselise

seisundi koondhinnanguks A, B või C. Üldine looduskaitseline väärtus on: A – väga kõrge; B –

kõrge; C – keskmine või D – madal.

2.2.1. VEEKOGUD

Paganamaa maastikukaitseala lõunapiiril paikneb neljast Piiriojaga ühendatud järvest koosnev

järveahelik. Kõiki järvi poolitab pikuti Eesti ja Läti Vabariigi vaheline riigipiir.

Kikkajärv (ka Suur-Kikkajärv, Kika järv, Suurjärv) (VEE2152100) on avalikult kasutatav veekogu,

kalgiveeline rohketoiteline, kuulub Koiva vesikonda, Mustjõe alam-vesikonda (EELIS 2022).

Ökoloogiline seisund on Kikkajärvel hea (Keskkonnaministeerium, 2016). Kikkajärv on Piirioru

aheljärvestiku kõige kirdepoolsem järv, ida-lääne suunas enam-vähem 1 km pikkune. Tema 20,4

ha suurusest pindalast kuulub Eesti Vabariiki 12 ha. Kaskedega saar järve idaosas kuulub Lätile.

Järve kõige sügavam koht (22,5 m) on saarest loodes. Oru veerud tõusevad järve kohal 15-20-

kraadise nurga all väga kõrgele. Eesti-poolesel küljel asub 166 m kõrgune Kikkamägi, Läti-poolne

orukallas näib olevat veelgi kõrgem. Järve ümbruses on ülekaalus endised põllu- ja heinamaad,

mis vahelduvad metsatukkade ja põõsastega. Järve kallast piirab lepik, kus puude ümber väändub

looduslikult kasvav humal. Kaldad on enamasti kõvad, vesi järsult süvenev. Lähtejärv, mille

edelaotsast algav Piirioja suubub Sarapuu järve. Järve vesi on kollakasroheline kuni helepruun,

vähe läbipaistev (1,3-1,6 m) ning tugevasti kihistunud. Taimestikuvöönd on kitsas, liikide arv

keskmine (15). Kaladest esineb järves haug, ahven, särg, kiisk. Järves elutseb jõevähk.

Liivajärv (Trumbipalu Mudajärv, Raadi järv) (VEE2152300) on avalikult kasutatav veekogu,

kalgiveeline rohketoiteline, kuulub Koiva vesikonda, Mustjõe alam-vesikonda (EELIS 2022).

Kaitseala suuruselt teine järv on tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Tegemist on piiriveekoguga,

mille 4,2 ha suurusest pindalast kuulub Eestile 2,0 ha. Suurim sügavus on 19,8 m (asub järve

keskosas, kus üsna ulatuslik ala on sügavam kui 19 m). Järv asub keset metsa, oru põhjanõlv on

järve kohal eriti kõrge ja järsk. Viimase sajandi kestel on kevadised vooluveed uuristanud järve

kohal orunõlva kaks sügavat sälkorgu – Suure ja Väikese Liivakraavi, kust järve uhutud liiv on

Eesti-poolsele kaldale kujundanud Paganamaa kõige parema supluskoha. Natura inventuuri

kohaselt on tegu väga hea esinduslikkusega elupaigatüübiga, mis omab kõrget looduskaitselist

väärtust. Ökoloogilist seisund oli 2017. a järveelupaikade inventuuri põhjal kesine. Koiva

vesikonna veemajanduskavas 2022-2027 seda järve ei kajastata ning tegevusi ette ei nähta.

Sarapuu järve (Samblajärv, Väike-Kikkajärv) pindala on 2,4 ha, suurim sügavus 8,8 m. Kaldad

on madalad ja soised. Järv on metsaga ümbritsetud.

Mudajärve (Väikejärv, Perajärv) pindala on 0,8 ha. Järv on madalaveeline, mudane ja rohke

taimestikuga. Järvede vesi on rohekaskollane, keskmise läbipaistvusega ja puhas. Järved on

eutroofsed, kõrge bioloogilise produktiivsusega. Need on ka head kalajärved, kus leidub haugi,

ahvenat, särge ja kiiska. Paganamaa järved on olnud vähirikkad.

20

Paganamaa maastikukaitsealale jääb ka 0,5 ha suurune Sokari Veskijärv, teised ajaloolised

veskijärved on „alla lastud“. Talukompleksides on mitmeid tiike. Mitmetest kopra poolt

üleujutatud aladest on kujunenud madalaveelised veekogud. Alal on mitmeid allikaid, millest

tuntuim on Külmläte.

Piirioja on suure langusega (6 m/km) looduslikus sängis voolav oja. Veekogu vastab vähemalt

lõigus Mudajärvest Sokari Veskijärveni LD elupaiga jõed ja ojad (kood 3260) tunnustele, kuid

pole elupaigana EELISesse kantud.

2.2.1.1. VÄHE- KUNI KESKTOITELISED MÕÕDUKALT KAREDA VEEGA JÄRVED (3130)

KE- jah; LoD I; LoA- jah

Täpselt sellele elupaigatüübile vastavaid veekogusid on Eestis vähe (suurem osa tunnusliike on

meil haruldased või puuduvad hoopis). Muude hüdrobioloogiliste tunnuste poolest võib siia tüüpi

tinglikult paigutada ka Eesti suuremad mõõdukalt kareda veega järved. Vesi on neis

kollakasroheline või rohekaskollane, hea läbipaistvusega, taimestik liigirikas, kuid hõivab vaid

kuni viiendiku järvest (Paal, 2004). Kaitsealal asuvatest järvedest kuulub sinna Kikkajärv.

Kesktoitelised (või pigem juba endised kesktoitelised) järved on peaaegu kõik tugeva inimmõju

all ning kiiresti eutrofeerumas nii olme- kui ka põllumajandusreostuse tõttu. Seetõttu on peamiseks

kaitse ja taastumise eelduseks reostuse lõppemine, mis peaks olema esmajärgulise tähtsusega kõigi

Natura vee-elupaikade puhul. Paganamaa järved asuvad potentsiaalsetest reostusallikatest eemal.

EELISes on elupaigatüüpi 2022. a seisuga Kikkajärves hinnatud 20,4 hektaril B esinduslikkusega.

Kaitse-eesmärk

Elupaigatüüp säilib loodusalal 20,4 ha, seisundiga vähemalt B.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Eesti poolses osas ei ole järve valgalal olulisi reostusallikaid (aktiivset põllumajandustegevust

ega metsamajandust)

- Võimalik lisatoitainete sisse kandumine metsaraie tõttu Läti poolelt

Meetmed:

• Järelevalve

2.2.1.2. LOODUSLIKULT ROHKETOITELISED JÄRVED (3150)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Elupaigatüüpi kuuluvad keskmiselt kalgiveelised rohketoitelised järved moreenmaastike nõgudes

(Paal 2007). Paganamaa maastikukaitsealal kuulub sellesse elupaika Liivajärv esinduslikkusega A

(suurepärane) pindalaga 2 ha (inventeeritud ulatus, tegelikult järve suurus 4,3 ha, osa asub Lätis).

Mõjutegurid ja meetmed

21

+ Eesti poolses osas ei ole järve valgalal olulisi reostusallikaid (aktiivset põllumajandustegevust

ega metsamajandust)

- Võimalik lisatoitainete sisse kandumine metsaraie tõttu Läti poolelt

2.2.3. ROHUMAAD

Paganamaa rohumaad on valdavalt kasutusest välja jäetud põllumaad. Põhikaardil põllumaaks

märgitud 203 ha on valdavalt muutunud rohumaaks, künnipõlluna kasutuses võib hinnanguliselt

sellest olla vähem kui viiendik. Ka looduslikest rohumaadest (54 ha) ja muudest lagedatest aladest

(35 ha) on suur osa endised põllumaad. Paganamaa ajaloolised rohumaad on olnud luhad Peeli jõe

ääres ja soised alad.

Rohumaade hulgas on registreeritud poollooduslikke kooslusi 27 ha. Kuna poollooduslike

koosluste inventuuri andmed on aastast 2002 ning need on puudulikud, siis on vaja täpsustavat

inventuuri. Poollooduslikud kooslused ei ole kaitseala kaitse-eesmärgiks seatud ning enne seda

otsust on vaja ülevaadet, mis seisus niidud kaitsealal on. Suuremad niidualad paiknevad Liguri ja

Kerekutsi ümbruses. Lisaks arvele võetud poollooduslikele kooslustele on kaitsealal väiksemaid

huvitavaid niidukooslusi, nt paluniit Tornimäel, kuid täpsemad andmed nende leviku kohta

puuduvad. Peeli jõe luhal olevad niidud on olnud pikaajaliselt kasutuseta.

Paganamaa rohumaad on väärtuslikud ka maastikuliselt, nende säilitamise kaudu on võimalik

tagada ka avatud alade säilimist.

2.2.3.1. LIIGIRIKKAD ARUNIIDUD LUBJAVAESEL MULLAL (6270*)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Elupaigatüüpi 6270* kuuluvad lubjavaestel muldadel kasvavad pärisaruniidud ja paluniidud (Paal

2007). Niidud levivad kuivadel või parasniisketel muldadel, taimkate on kujunenud pikaaegse

karjatamise või niitmise mõjul. Paganamaa maastikukaitsealal kuulub sellesse elupaika 14 ha.

2.2.3.2. NIISKUSLEMBESED KÕRGROHUSTUD (6430)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Niiskuslembeseid kõrgrohustuid esineb kitsaste ribadena jõgede ja järvede kallastel,

metsaservades (Paal 2007). Tegemist on servakooslustega, mis on olulised puhveralad. EELISe

põhjal on niiskuslembeste kõrgrohustute pindala 8 ha.

2.2.3.2. AAS-REBASESABA JA ÜRT-PUNANUPUGA NIIDUD (6510)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Tegemist on niiske pärisaruniidu kasvukohatüübiga, kuhu arvatakse ka kaua aega tagasi (~ 30 a)

sööti jäetud põllumaad, mille looduslik taimkate on peaaegu taastunud (Paal 2007). Tegemist on

22

vähesel määral väetatud olnud niitude või söötidega, kus on taastunud enam-vähem looduslik

taimkate. Aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud on ühelt poolt olulised puhveraladena

väärtuslikumate elupaikade vahel, teiselt poolt aga väärtuslikud maastikuilme kujundajad.

Paganamaa maastikukaitsealal kuulub sellesse elupaika 5 ha (EELIS 2023).

Kaitse-eesmärk

Poollooduslike koosluste pindala (27 ha) ja seisund on inventuuriga täpsustatud.

Mõjutegurid ja meetmed

- Maaomanike poolne huvipuudus tegeleda põllumajandusega.

- Võsastumine

Meetmed:

• Poollooduslike koosluste inventuur, et selgitada välja nende tegelik pindala ja

esinduslikkus.

• Peale inventuuri läbi viimist kaaluda poollooduslike koosluste kaitseala kaitse-eesmärgiks

seadmist.

• Maaomanike teavitamine toetustest, infopäeva korraldamine.

• Riigimaadel niitude taastamine.

2.2.4. MÄRGALAD

Paganamaale on iseloomulikud väikesed sulglohkudes paiknevad sood. Kõige sügavamates

sulglohkudes nagu nt Ubahaud paiknevad tillukesed madalsoolaigukesed, mis toituvad küngastelt

lähtuvatest toitainerikkast veest ja on seega suhteliselt liigirikkad. Väikseid madalsoolaigukesi

küngaste vahel leidub ka mujal Paganamaal, kuid enamasti on tegemist väga väikeste soodega,

mis on ajalooliselt olnud kasutuses heinamaadena. Tänu kobraste tegevusele on veetase mitmel

pool tõusnud ja see on viinud mitmed endised väljakujunenud madalsookooslused uude

suktsessiooniliste muutuste faasi (nt Kikkajärvest põhja jäävad madalsooalad), mille edasisi

arenguid on väga raske ennustada. Kõikjal kaitsealal võib hajusalt leida ka õõtsik-siirdesoid, mis

on kujunenud endiste järvede kinnikasvamisel, aga nt Linnõjärve puhul on ilus õõtsik-siirdesoo

kujunenud peale sealse järve veetaseme alandamist. Lageraba- ja puisrabalaike esineb peamiselt

Kalakauri piirkonnas piiranguvööndi lõuna- ja idaosas. Seal esineb peamiselt keskmise ja väikese

suurusega puisrabalaike, ainus lagerabalaik paikneb Luumäe piirkonnas sihtkaitsevööndis.

2.2.4.1. RABAD (7110*)

KE- ei; LoD II; LoA- ei

Looduslikus seisundis rabad (7110*) on ohustatud peamiselt kuivendamise, mingil määral ka

turbakaevandamise tõttu. Looduslikke rabasid on Euroopas, välja arvatud Soomes ja Rootsis,

säilinud vähe (Paal, 2004). Paganamaa maastikukaitsealal on 2020. a Anneli Palo inventeerinud

raba 1,5 ha ja esinduslikkuseks on märkinud B. Raba asub sihtkaitsevööndis laigukesena metsade

vahel. Kaitse-eeskirja muutmisel tuleb kaaluda elupaigatüüpi kaitse-eesmärgiks lisada.

23

2.2.4.2. SIIRDE- JA ÕÕTSIKSOOD (7140)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Mitmekesiseid taimekooslusi hõlmavaid siirde- ja õõtsiksoid (7140) leidub kõigis suuremates

sookompleksides väikeste kildudena, tavaliselt madalsoode ja rabaalade vahel. Ka neid kooslusi

ohustab eelkõige veerežiimi muutmine (Paal 2004). Paganamaa maastikukaitsealal leidub elupaika

erinevate esinduslikkusega pisikeste laikudena maastikus 1,9 hektaril. Elupaika on

sihtkaitsevööndis 2020. aastal inventeerinud Anneli Palo. Piiranguvööndis on 2009. a

inventeerinud elupaiku Kaupo Kohv. Alad on väikesed ja erineva esinduslikkusega A-C. Kaitse-

eeskirja muutmisel tuleb kaaluda elupaigatüüpi kaitse-eesmärgiks lisada.

Kaitse-eesmärk

Sookoosluste pindala kaitsealal (rabad 1,5 ha, siirde- ja õõtsiksood 1,9 ha) ja esinduslikkus on

jäänud samaks (rabad B, siirde- ja õõtsiksood - A 0,7 ha, B 0,5 ha, C 0,7 ha) või siirde- ja

õõtsiksoodel B ja C paranenud.

Mõjutegurid ja meetmed

+ kooslused asuvad suures osas sihtkaitsevööndis

2.2.5. METSAD

Kaitsealal on 684 ha metsa. Valdavad on laanemetsad (jänesekapsa-mustika ja jänesekapsa

kasvukohatüüp). Metsades kasvavad vastavatele kasvukohatüüpidele iseloomulikud taimeliigid.

Kaitseala metsadest 63 % kuuluvad I boniteedi klassi ja 23 % II boniteedi klassi. Peapuuliigiti

pindala järgi on kaitsealal enamuses männikud 228 ha (35 %) ja kaasikud 220 ha (34 %) ning 88

ha kuusikuid. Vähem on esindatud hall-lepikud 62 ha, haavikud 44 ha (Metsaregister 2023).

Piiranguvööndis on 435 ha metsa, millel on korraldusandmed. Vanu metsi (üle 70-aastaseid) on

237 ha. Kasvukohatüüpidest on enam esindatud jänesekapsa, mida on alal 200 ha, järgnevad

jänesekapsa-mustika 78 ha ning jänesekapsa-pohla 48 ha. Piiranguvööndis on enamuses kaasikud

163 ha, männikud 150 ha ja kuusikud 58 ha. Metsakorralduse andmete järgi on piiranguvööndis

320 ha küpseid metsi ja 57 ha valmivat metsa. Ortofoto pealt on näha, et paljudel eraldistel on

siiski metsa majandatud.

2.2.5.1. VANAD LOODUSMETSAD (9010*)

KE- jah; LoD I; LoA- jah

Vanad loodusmetsad ehk läänetaiga hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu

metsi. Eestis kuuluvad siia nii okas- ja segametsad kui ka osa lehtmetsadest, va laialehised metsad

ja laialehiste puuliikidega liigirikkad kuuse-segametsad. (Paal, 2004). Natura standardandmebaasi

andmetel on Paganamaa loodusalal 35 ha ja Hintsiko loodusalal 24 ha vanu loodusmetsi. EELISe

andmetel (Anneli Palo 2020. a inventuur) katavad vanad loodusmetsad Paganamaa

maastikukaitseala territooriumist 66 ha. Elupaigad on hinnatud hea (B) ja keskmise (C)

esinduslikkusega. Lisaks on kaitsealal inventeeritud potentsiaalseid vanu loodusmetsi 40 ha.

Inventeeritud elupaigad jäävad sihtkaitsevööndisse ning aja jooksul kujunevad ka potentsiaalsetest

elupaikadest vähemalt hea esinduslikkusega elupaigad.

24

Kaitse-eesmärk

Elupaigatüüpi on loodusalal vähemalt 66 ha, esinduslikkus on B (32 ha) ja C (34 ha). Elupaiga

esinduslikkuse paranemine 34 ha ulatuses. Potentsiaalsed elupaigad 40 ha kujunevad aja jooksul

hea esinduslikkusega elupaikadeks.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim – loodusalal asuvad metsad on sihtkaitsevööndi režiimis, mis loob

tingimused kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

- Õiguserikkumised –sõidukite kasutamine väljaspool teid (ATV-d Läti poolelt).

Meetmed:

• ala seisundi jälgimine

• vajadusel järelevalve tõhustamine.

2.2.5.2. SIIRDESOO- JA RABAMETSAD (91D0*)

KE- ei; LoD I; LoA- jah

Puurinne siirdesoo- ja rabametsades on oluliselt tihedam ja kõrgem kui siirde- ja õõtsiksoodes.

Puude võrad katavad vähemalt 30% taevast ning puude keskmine kõrgus ulatub üle nelja meetri.

Siirdesoomets on vaheaste madalsoometsa arengul rabametsaks. Kui siirdesoometsas

moodustavad puurinde sookask ja mänd, siis rabametsas on mänd valitsevaks puuliigiks.

Alustaimestik on siirdesoometsas mosaiikne – turbasamblamätastel kasvavad rabataimed, mätaste

vahel madalsooliigid. Rabametsale on iseloomulik tugev põõsa- ja puhmarinne vaevakase,

sookailu, sinika ja hanevitsaga. (Paal, 2004). Siirdesoo- ja rabametsi (91D0*) ohustab

kuivendamine. Eestis on need tüüpilised niisketel aladel levinud kooslused.

Natura standardandmebaasi andmetel on elupaigatüüpi 91D0 Paganamaa loodusalal 1 ha. EELISe

andmetel on neid 7 ha. Elupaiga esinduslikkus on B (3 ha) ja C (4 ha). Kaitse-eeskirja muutmisel

seada elupaik kaitse-eesmärgiks.

Kaitse-eesmärk

Elupaigatüübiga on loodusalal kaetud vähemalt 7 ha, selle esinduslikkus on B (3 ha) ja C (4 ha).

Elupaiga esinduslikkuse paranemine 4 ha ulatuses.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim – loodusalal asuvad metsad on sihtkaitsevööndis, mis loob tingimused

kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

- Õiguserikkumised – sõidukite kasutamine väljaspool teid.

Meetmed:

• Ala seisundi jälgimine

• Vajadusel järelevalve tõhustamine.

• Koosluse kaitse-eesmärgiks lisamine.

25

2.2.5.3. ROHUNDITERIKKAD KUUSIKUD (9050*)

KE- ei; LoD I; LoA- jah

Rohunditerikkad kuusikud levivad hea veevarustusega ning toitaineterikka pehme

mullahuumusega aladel maapinnalähedase liikuva põhjaveega orgudes, nõgudes, nõlvade jalameil

ja sooservades. Puurindes valitseb harilik kuusk, kuid kaasneda võivad ka laialehised liigid (Paal

2007).

Standardandmebaasi andmetel on Paganamaa loodusalal elupaika 0,5 ha. 2020. a inventuuri järgi

jääb antud elupaika kaitsealale 38 ha ulatuses, millest 8 ha on potentsiaalne. Suurepärase (A)

esinduslikkusega elupaika jääb kaitsealale 5 ha, hea (B) esinduslikkusega 12 ha ning keskmise (C)

esinduslikkusega 13 ha. Kaitse-eeskirja muutmisel seada elupaik kaitse-eesmärgiks.

Kaitse-eesmärk

Elupaigatüübiga on loodusalal kaetud vähemalt 38 ha, selle esinduslikkus ei ole halvenenud.

Elupaiga esinduslikkuse paranemine 13 ha ulatuses.

Mõjutegurid ja meetmed

+ Soodne kaitserežiim – loodusalal asuvad metsad on sihtkaitsevööndis, mis loob tingimused

kaitse-eesmärgi saavutamiseks.

- Õiguserikkumised – sõidukite kasutamine väljaspool teid, lõkke tegemine jm.

Meetmed:

• ala seisundi jälgimine

• vajadusel järelevalve tõhustamine

• koosluse kaitse-eesmärgiks lisamine

2.2.5.4 VANAD LAIALEHISED METSAD (9020*)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Vanad laialehised metsad esinevad kõige parema troofsusega ning kogu aasta jooksul veega hästi

varustatud karbonaadirikastel muldadel (Paal 2007). Potentsiaalset elupaika jääb kaitsealale 1,5 ha

ulatuses (2020. inventuur). Elupaik asub sihtkaitsevööndis.

2.2.5.5 OKASMETSAD OOSIDEL JA MOREENKUHJATISTEL (SÜRJAMETSAD – 9060)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Sürjametsade elupaigatüübi metsad esinevad moreenist kõrgendike (mõhnade, ooside ja voorte)

lagedel ning nõlvadel (Paal 2007). Elupaika jääb kaitsealale EELISe andmetel 37 ha ulatuses,

millest 5 ha on potentsiaalne. Esinduslikkusega B on 12 ha ja keskmise esinduslikkusega 19 ha

(2020. inventuur). Kaitse-eeskirja muutmisel seada elupaik kaitse-eesmärgiks. Elupaik asub

sihtkaitsevööndis.

26

2.2.5.6 SOOSTUVAD JA SOO-LEHTMETSAD (9080*)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Elupaigatüüpi kuuluvad tasasel maal, laugetes nõgudes või nõlvade jalameil kasvavad metsad, kus

põhjavesi on maapinna lähedal. Põhjavee tase on muutuv: kevaditi sageli maapinnal, suvel

sügavamal (Paal 2007). Elupaika jääb kaitsealale 0,9 ha ulatuses, millest 0,4 ha on potentsiaalne

(2020. inventuur). Kaitse-eeskirja muutmisel seada elupaik kaitse-eesmärgiks. Elupaik asub

sihtkaitsevööndis.

2.2.5.7 SANGLEPA JA HARILIKU SAAREGA LAMMIMETSAD (91E0*)

KE- ei; LoD I; LoA- ei

Tegemist on üleujutusalade metsadega, mis kasvavad kihilistel, tulvavete poolt kohale kantud

ainese setetel jõe- ja ojalammidel või madalatel järveäärsetel aladel (Palo 2011). Potentsiaalset

elupaika jääb kaitsealale 9 ha ulatuses (2020. inventuur). Kaitse-eeskirja muutmisel seada elupaik

kaitse-eesmärgiks. Elupaik asub sihtkaitsevööndis.

27

2.3. MAASTIKUD

2.3.1 PINNAMOOD

Paganamaa asub Haanja kõrgustiku läänepiiril, lääne poole jääb Hargla nõgu. Haanja kõrgustiku

serval asuva Paganamaa pinnaehituses esinevad Haanjamaale iseloomulikud jooned. Aluspõhjaks

on ülemdevoni ladestiku snetogoori lademe setted, mis koosnevad liivakividest või

dolomiidistunud merglitest. Paganamaa pinnamood on künklik, kuid juba tunduvalt madalam kui

Haanja kõrgustiku keskosas. Küngastik on sügavatest nõgudest liigestatud. Vaheldusrikka

mõhnastiku kujunemisel on olnud peamiseks teguriks mandrijää.

Paganamaa maastikus domineerib kaitseala suurim pinnavorm – Piiriorg. Järvede kohal on Piiriorg

umbes 600 m laiune ja 55 m sügavune moldorg, kaitseala keskosas muutub kitsaks kuni 200 m

laiuseks sälkoruks, mille nõlvade kalle ulatub 35-45 kraadini ja laieneb kaitseala lääneosas uuesti

moldoruks. Oru põhjas voolab looduslikus sängis maaliline Piirioja.

Paganamaa liigendatud vaheldusrikas mõhnastik on tekkinud mandrijää sulamisprotsesside

tulemusel ja koosneb erineva orientatsiooni, kuju ja suurusega küngastest. Paganamaa kõrgemad

mäed on Raadimägi (176 m ümp), Kikkamägi (166 m ümp) ja Trumbipalo mägi (161 m ümp).

Paganamaa iseloomulikeks pinnavormideks on mandrijää taganemisel moreeni alla mattunud

jääpankade sulamisnõgudest kujunenud soostunud sulglohud, mille sügavus ulatub üle 20 meetri,

nõlvade kallakus kuni 25 kraadini ja mida rahvasuus kutsutakse vanapagana jälgedeks.

Paganamaale on iseloomulikud ka uhtorud, millest suurim on Luukraav, tuntuimad aga Väike ja

Suur Liivakraav.

Kaitse-eesmärgid

Pinnavormid on säilinud ja on inimestele eksponeeritud. Vanapagana jäljehauad ning Liivakraavid

on hooldatud.

Mõjutegurid

+Paiknemine sihtkaitsevööndis

- Erosioon

- Võsastumine

Meetmed:

• Võsa eemaldamine, radade hooldamine

• Järelevalve

2.3.2 PÄRANDMAASTIKUD

Ajalooliselt on Paganamaa koosnenud traditsiooniliselt põllumajanduslikuks tegevuseks kasutatud

maast, kuid viimase 60 aasta jooksul on ala olulisel määral metsa kasvanud ning kunagine

iseloomulik liigendatud pärandmaastik on säilinud vaid osaliselt. Eelkõige on metsastunud ja

28

metsastatud järsud nõlvad ning sihtkaitsevööndi osas on kunagine pärandmaastik kaotanud oma

algsed jooned. Krabi piirkond kuulus kuni 1848. aastani Roosa mõisa alla, siis eraldus Grabbenhof

iseseisvaks rüütlimõisaks. Talude päriseks ostmine toimus Krabil hiljem kui mujal. Paganamaa

talud olid suhteliselt väiksed (30-40 ha), ja jäid ebasobivate põllumajandusmaade tõttu

vähetootlikeks. Paganamaa on asustuse tüübilt hajaasustusega ala, kus on esinenud ka mõnetalulisi

väikekülasid. Õued ei moodusta ühtset, põllumassiivist eralduvat külaala, vaid paiknevad

üksteisest kaugemal ühe- kuni neljakaupa korrapäratult ja hajutatult põldude, karjamaade ja teiste

kõlvikute vahel.

Ilmekaim on pärandmaastik Kerekutsi, Tsiamäe ja Sokari ümbruses, kus liigendatud reljeefil

paiknevad vaheldumisi rohumaad, metsatukad ja maaliliste teedega ühendatud talukohad.

Iseloomulik on, et vanad teed kulgevad läbi taluõuede.

Paganamaa asustus oli tihedaim 20. sajandi keskpaigas. Pärast seda on paljud talukohad hüljatud

ja lagunenud. Kaitsealale jääb 3 endist veskikohta. Paganamaa taluhoonestusele on iseloomulikud

suhteliselt väikesed hoonemahud. Taluhoonestus kuulub koos põllumajanduskõlvikutega

pärandmaastiku maastikupilti.

Kaitse-eesmärgid

Säilinud on traditsiooniline asustus- ja maakasutusmuster, väärtuslike maastike kaitse on tagatud.

Väärtuslik maastik on teadvustatud ja hooldatud.

Mõjutegurid

- Avamaastike võsastumine

- ATV-dega sõitmine väljaspool teid

Meetmed:

• Avamaastike avatuna hoidmine: rohu- ja põllumaade hooldamine, võsa raiumine

• Järelevalve

2.4. MAASTIKU ÜKSIKOBJEKTID

2.4.1. PÕLISPUUD

Paganamaa vanade talukohtade juures on näha mitmeid põlispuid, mis seoses talukohtade

lagunemisega on kasvanud võssa, kuid pakuvad elupaiku mardikatele ja lindudele. Need

rikastavad endiselt maastikku ja on bioloogiliselt olulised paljudele liikidele. Samuti on huvitava

võraga vanu puid endistel põllupeenardel.

2.4.2. RIIGIPIIR MAASTIKULISE JA KULTUURILOOLISE OBJEKTINA

Kaitseala lõunapiir on määratud riigipiiriga, mis on visuaalselt oluline ja piirkonnale iseloomulik

maastikuelement. Riigipiir koosneb 12 m (6+6) laiusest hooldatud maaribast ja patrullrajast. Et

tegemist on ajaloolise piiriga, siis on piiril olnud erinevaid asukohti. Piiriga on olnud seotud palju

29

tegevusi ja kohalikku pärimust (näiteks enne Teist maailmasõda rajatud piirikraavid, piirituse

salavedu jne).

2.4.3. MUINAS- JA PÄRIMUSOBJEKTID

Paganamaal on palju pärimusega seotud objekte. Tuntuimad on Vanapagana tegutsemisjälgedega

seostatavad kohad: sulglohud kui Vanapagana jäljehauad, Kikkajärve kivid jne. Kaitsealale jääb

kaks muinsuskaitse all olevat objekti. Pedaku ehk Kalmu kivikalme kuulub I aastatuhande

esimesse poolde, kuid matuseid on ka II aastatuhandest. Leitud on nii põletatud kui põletamata

luid, luuleide on ka ümbritsevalt põllualalt, mistõttu võib arvata, et lisaks kivikalmele on tegemist

ka maa-aluse matusepaigaga, mis ei ole aga muinsuskaitse alla võetud. Kalmega piirnevat põlluala

kutsutaksegi Kalmõaid. Kalme on kaetud puudega, kamardunud pinnases on näha üksikuid kive.

Kalme keskel kasvab kaunikujuline vanem mänd. Vorotka kivikalme on dateeritud tuginedes

väliskujule I aastatuhande esimesse poolde, leide ei ole. Kalme koosneb suurtest kividest ja on

suuremas osas kamardumata, näha on ka lõhkumiskoht. Kalme on võsast puhastatud, hästi

eksponeeritud ja kalme juures matkarajal on ka infotahvel. Lisaks sellele on pärimusi mitmete

matmiskohtade kohta, mida ei ole arheoloogiliste uuringutega kinnitatud. RMK poolt 2009. a läbi

viidud pärandkultuuri inventuuriga märgiti kaitsealale 60 pärandkultuuriobjekti.

Kaitse-eesmärgid

Üksikobjektid on maastikul säilinud ja olulisemad muinas- ja pärimusobjektid (jäljehauad,

kivikalmed) hooldatud ning tähistatud.

Mõjutegurid

1. Üksikobjektide vähene teadvustamine

2. Avamaastike võsastumine, maastikupildi lihtsustumine

Meetmed:

• Maastike avatuna hoidmine: hooldamine, võsa raiumine

30

3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSE TUTVUSTAMINE NING

KÜLASTUSKORRALDUS

Paganamaa maastikukaitseala on tähistatud 5 piiritähisega. Hintsiko sihtkaitsevööndil on 2

piiritähist.

Paganamaa maastikukaitsealal on ala väärtustega tutvumiseks Piirioru matkarada (4 km) ja

Paganamaa õpperada (2,7 – 4,7 km), jalgrattaga saab liikuda 3,8 km pikkusel matkarajal. Radasid

hooldab RMK. Kõik rajad algavad Paganamaa lõkkekohast, mis paikneb Piirioru pervel. Raadi

mäel asuvast vaatetornist saab heita pilgu Paganamaa maastikule ja teiselpool järvede ahelikku

paiknevatele Lätimaa metsadele. Õpperajal on 1 suur infotahvel ja 15 infoalust. Infotahvel

tutvustab Paganamaa maastikukaitseala üldiselt ning infoalused Paganamaal leiduvaid väärtusi,

liike ning kooslusi. Kaitseala tutvustavad eesti-, inglise- ja lätikeelsed infoalused uuendati 2022.

aastal. Paganamaa lõkkekohas on lahtine lõkkease grillrestiga, laud-pingid, püstkoda ja käimla

(RMK Loodusega koos, 2022).

Piirioru matkarada ja Paganamaa õpperajad on osaks 815 kilomeetrisest Peräküla – Aegviidu –

Ähijärve RMK matkateest. Läti matkajaid juhatatakse Korneti-Pelli looduskaitsealalt matkama ka

Eesti poole siinsetele ratta- ja matkaradadele, seetõttu on 15 infoalusel tekst nii eesti, inglise kui

läti keeles. Paganamaa rajad on osaks rahvusvahelisest metsa matkarajast – see on Baltimaid läbiv

osa Euroopa kaugmatkarajast E11, mis kulgeb läbi Eesti, Läti ja Leedu kõige metsasemate alade,

rahvusparkide ning loodus- ja maastikukaitsealade (https://baltictrails.eu/et/forest).

Kaitsealal on avalik supluskoht, mis on varustatud ujumissilla, päästerõnga ning riietuskabiiniga.

Ujumiskoht on kohalike seas küllaltki populaarne. Järv sobib kalastamiseks.

Maastikukaitseala tutvustamiseks on 2008. a koostatud voldik. Praeguseks on see matkaradade

osas vananenud ning kuigi voldik annab kaitsealast hea ülevaate, siis on vaja seda

kaitsekorraldusperioodi jooksul uuendada.

Külastuskoormus kaitseväärtusi ei ohusta, kuna peamiselt kasutatakse matkamiseks tähistatud

õpperadasid ning ürituste korral (nt Paganamaa päevad) kasutatakse ürituseks ettevalmistatud

kohti. Paganamaa MKA asub suurematest asustustest eemal ning seepärast ei ole külastuste surve

alale suur. Küll aga satub matkaradadele ATV-de ja motokrossiratastega sõitjaid lõunanaabrite

juurest.

Visioon ja eesmärk

Visioon: Paganamaa maastikukaitseala tutvustamine jätkub läbi hooldatud matkaradade ja

korrashoitud supluskoha.

Eesmärk: Ala kasutatakse puhke- ja rekreatsioonialana. Külastajate arv püsib tasemel, mis ei

ohusta kaitsealal olevaid kaitstavaid väärtusi. Külastus toimub objektide juurde mööda

olemasolevaid radu ning kaitseala kaitseväärtusi tutvustatakse infostendidel.

Meetmed:õpperaja hooldamine, voldiku uuendamine, mootorsõidukitega liiklemise keelumärgid

matkaradadele.

31

4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED

4.1. TEGEVUSTE KIRJELDUS

4.1.1. POOLLOODUSLIKE KOOSLUSTE INVENTUUR

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik niiduelupaikade seisundi hindamine. Alale on

inventeeritud 27,4 ha niiduelupaiku, kuid nende andmed on vananenud ning esinduslikkust ei ole

määratud. Lisaks on alal rohumaid, mis võivad olla potentsiaalsed poollooduslikud kooslused.

Kokku on alasid 70 ha. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi, korraldaja on Keskkonnaamet.

4.1.2. METSAELUPAIKADE INVENTUUR PIIRANGUVÖÖNDIS

Kaitsekorraldusperioodi jooksul on vajalik metsaelupaikade inventuur piiranguvööndis.

Piiranguvööndis on vanu metsi 230 ha, inventuur selgitab nende seisundi. Tegevus kuulub I

prioriteetsusklassi, korraldaja on Keskkonnaamet.

4.1.3. RÖÖVLINDUDE SEIRE

Püsialadel kogutakse andmeid nii röövlindude arvukuse kui nende pesitsustulemuste

kohta. Talvist arvukust määratakse ühekordse jaanuarikuise loendusega. Seda tehakse kultuur-

avamaastikus, kus võib näha saaki varitsevaid viusid, aga mõnikord ka möödakihutavaid haukaid

või aeglaselt loovivaid välja-loorkulle, veekogude lähedal kohatakse ka

merikotkaid. Pesitsustulemused on oluliseks täienduseks arvukuse seirele, sest pikaealistel liikidel,

kelle hulka kuulub ka enamik röövlinde, mõjuvad ohutegurid tihti kõigepealt just

pesitsemisele. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi, korraldaja on Keskkonnaagentuur.

4.1.4. MUST-TOONEKURE SEIRE

Must-toonekure pesapaiga seisundit hinnatakse riikliku seireprogrammi „Kotkad ja

musttoonekurg“ raames, mil kontrollitakse kõiki teadaolevaid pesapaikasid. Riikliku seire

teostamine on I prioriteedi tegevus, korraldaja Keskkonnaagentuur, teostaja Kotkaklubi.

4.1.5. POOLLOODUSLIKU KOOSLUSTE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE

Poolloodusliku koosluse hooldamine on oluline niitudega seotud liikidele, aga ka piirkonnale

omase maastikumustri säilitamiseks. Selleks on vaja leida piisavalt huvitatud kohalikke

maahooldajaid. Kava koostamise ajal ei ole keegi seal poollooduslike koosluste toetusi taotlenud. Taastamisega (võsaraie, puude raie) samaaegselt peab alal toimuma karjatamine või niitmine.

Paganamaa maastikukaitsealal on 27 hektaril inventeeritud poollooduslikke kooslusi, mis vajavad

hooldamist. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi, korraldaja on Keskkonnaamet, RMK ja

maahooldajad/maaomanikud.

32

4.1.6. MUST-TOONEKURE TOITUMISPAIKADE TAASTAMINE JA HOOLDAMINE PEELI JÕEL

Must-toonekure soodsa seisundi säilitamiseks on oluline must-toonekure toitumisalade

hooldamine Peeli jõel. Talgute korras taastatakse juurdepääs igal aastal ühele toitumisalale,

võssakasvanud ojale, üleujutatavale luhale vms. Taastamistöid tehakse must-toonekure

toitumispaiga eelistusi tundva eksperdi osalusel. Taastamistööde eesmärk on kaasa aidata

toitumiskoha looduslikkuse taastumisele, et kahe-kolme taastamiskorra järel jääks toitumiskoht

pidevalt sobivaks must-toonekurele. Selleks ei niideta võsa veekogu kaldalt lausaliselt, vaid

jäetakse suuremad puud kasvama, et nad tekitaks mõõdukalt varju ning hoiaks ära rohurinde ja

võsa vohamise (Must-toonekure kaitse tegevuskava). Hooldamist vajava ala kogupikkuseks on

vähemalt 300 m. Tegevus kuulub II prioriteetsusklassi, korraldaja Keskkonnaamet.

4.1.7. MAASTIKU MUINASOBJEKTIDE HOOLDAMINE

Kalevipoja jäljehauad, Suur ja Väike Liivakraav ning kivikalmed puhastatakse võsast. Kokku on

ala u 1,2 ha. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi. Korraldajaks on RMK.

4.1.8. VAADETE AVAMINE

Hoitakse avatuna või avatakse vanad teadaolevad väärtuslikud vaatesektorid. Pindala on u 10 ha.

Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi. Korraldajaks on RMK.

4.1.9. TÄHISTE HOOLDAMINE JA PAIGALDAMINE

Tegevus on vajalik inimeste teavitamiseks, et asuvad kaitsealal. Kaitsekorralduskava koostamise

ajal oli Paganamaa maastikukaitseala tähistatud 7 tähisega (foto 1). Tähiste asukohad on üleval

Maa-ameti virtuaalkontoris4. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi. Korraldajaks on RMK.

Foto 1. Paganamaa maastikukaitseala välispiiri tähis

4 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kylastustaristu

33

4.1.10. PAGANAMAA MAASTIKUKAITSEALA MATKARAJA, TORNI JA LÕKKEKOHA

TARISTU HOOLDAMINE JA UUENDAMINE

Tegevus on vajalik eeskätt külastuskorralduse ja loodushariduse eesmärgil. Viidad ja infotahvlid

uuendatakse jooksvalt vastavalt nende kulumisele. Matkaradade, viitade ja taristu asukohad on

üleval virtuaalkontoris. Tegevus kuulub teise prioriteetsusklassi. Korraldajaks on RMK

4.1.11. PAGANAMAA MAASTIKUKAITSEALA INFOVOLDIKU KOOSTAMINE

Tegevus on vajalik külastuskorralduse ja loodushariduse eesmärgil. Olemasoleva voldiku sisu

tuleb korrigeerida vastavalt uuenenud infole, eeskätt elustiku ja matkaradade osas. Voldik

avaldatakse Keskkonnaameti koduleheküljel, kust iga soovija saab seda välja trükkida.

Infovoldiku võiks siduda kaitsealal asuva infotahvliga QR-koodi kaudu, siis saavad kaitseala

juhukülastajad tutvuda kaitsealaga nutiseadme kaudu. Tegevus kuulub kolmandasse

prioriteetsusklassi.

4.1.12. KAITSEKORRALDUSKAVA ANDMETE ÜLE VAATAMINE JA VAJADUSEL

UUENDAMINE

Kaitsekorralduskava kinnitamisest 10 aasta jooksul vaadatakse kava üle ja vajadusel

korrigeeritakse seda. Andmeid kasutatakse tulemuslikkuse hindamiseks. Tegevus kuulub esimesse

prioriteetsusklassi. Teostaja Keskkonnaamet.

4.1.13. KAITSEKORRALDUSKAVA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava on koostatud tähtajatuna. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine viiakse

läbi arvestades peatükis 5 väljatoodud kriteeriume ja indikaatoreid. Tegevus kuulub esimesse

prioriteetsusklassi. Teostaja Keskkonnaamet.

4.1.14. KAITSE-EESKIRJA MUUTMINE

Paganamaa maastikukaitseala kaitse-eeskiri on kinnitatud 2005. aastal. Kaitsealale on

projekteeritud sihtkaitsevööndite laiendus laane- ja salumetsade kaitseks. Tsoneeringu

muutmiseks on vaja läbi viia kaitse-eeskirja muutmine, mille käigus on vajalik üle vaadata kaitse-

eesmärgid ning viia kaitse-eeskirja sõnastus vastavusse erinevate seaduse muudatustega. Samuti

on vajalik lisada kaitse-eesmärgiks must-toonekurg, rohunditerikkad kuusikud (9050) ning

siirdesoo- ja rabametsad (*91D0). Tegevus kuulub esimesse prioriteetsusklassi.

4.2. AJAGRAAFIK Tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks lähema 10 aasta jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud

vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste

säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus;

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele.

Tabel 2. Vajalikud tegevused aastaks 2034

Jrk nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Seired, uuringud

1 Poollooduslike koosluste inventuur 27,4 ha Inventuur KeA I 2026

2

Metsakoosluste inventuur

piiranguvööndis 230 ha Inventuur KeA I 2025

3 Röövlindude seire Riiklik seire KAUR II

Vastavalt

seirekavale

4 Must-toonekure seire Riiklik seire KAUR II Igal aastal

Hooldus, taastamine, ohjamine

5 Poolloodusliku koosluse hooldamine 27,4 ha Koosluse hooldustöö Huvilised II Igal aastal

6

Must-toonekure toitumispaikade

hooldamine 300 m Liigi elupaiga hooldustöö KeA II 2025

7

Maastiku muinasobjektide

hooldamine (jäljehauad, kalmed,

liivakraavid) u 1,2 ha

Maastikuobjektide

hooldustöö RMK II 2025

8

Hoitakse avatuna väärtuslikud

vaatesektorid

u 10 ha Maastiku hooldustöö KeA II 2025

35

Jrk nr Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

9

Metsaelupaigatüüpide seisundi

parendamine (9010*;9050;91D0*) 51 ha Koosluse taastamistöö KeA I 20505

Taristu

10 Tähiste hooldamine ja paigaldamine 6 tk

Kaitsealuste objektide

tähistamine RMK II Igal aastal

11

Paganamaa matkaradade hooldamine

ja uuendamine

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine RMK II Igal aastal

12 Puhkekohtade hooldamine 1 tk

Radade, külastuskeskuste

ja puhkekohtade

hooldamine RMK II Igal aastal

Kaitseala tutvustamine ja keskkonnaharidus

13

Infotahvlite hooldamine ja vajadusel

välja vahetamine

10 tk (matkarajal)

+ 1 tk (suur) Infotahvlite hooldamine RMK II Igal aastal

14

Paganamaa maastikukaitseala

infovoldiku koostamine

Trükiste väljaandmine ja

infotahvlite koostamine KeA/ RMK III 2026

Kavad

15

Kaitsekorralduskava andmete üle

vaatamine ja vajadusel uuendamine Tegevuskava KeA  I 2030

16

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

hindamine Tegevuskava KeA I 2034

17 Kaitse-eeskirja uuendamine Kaitsekorra muutmine KeA I 2026

5 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

36

5. KAITSEKORRALDUSE TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE

Kaitsekorralduskava tulemuslikkuse hindamise aluseks on seired ja paikvaatlused ning

kaitsekorralduslike tööde käigus kogutud andmed. Tulemuslikkuse hindamiseks on vaja kaitsealal

tehtavad tööd dokumenteerida. Kaitsekorraldusperioodi keskel ja lõpus koostatakse

kaitsekorralduse tulemuslikkuse analüüs. Käesoleva kaitsekorralduskava tulemuslikkuse

vahehindamine tehakse 2025. aastal ning kava täitmise analüüs 2030. aastal. Kaitsekorralduskava

täitmise analüüs on ühtlasi ka aruanne selle täitmise efektiivsuse osas.

Kaitse-eesmärgiks olevate liikide (must-toonekurg) seisundit hinnatakse nende pesapaiga seisundi

ja elupaiga kasutuse järgi. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui nende liikide seisund kaitsealal

on soodne. Kaitsekorraldus on olnud tulemuslik, kui kaitse-eesmärgiks olevate loodusdirektiivi

elupaigatüüpide pindala on säilinud või suurenenud ja esinduslikkus jäänud samale tasemele või

tõusnud. Kaitsekorraldus loetakse edukaks, kui on saavutatud tabelis 4 seatud eesmärgid.

Kaitsekorraldusperiood on olnud edukas, kui on rakendatud ja teostatud kaitsekorralduskavas

planeeritud kaitsekorralduslikud tegevused ning viidud läbi seired.

Kaitsealal levivate loodusdirektiivi metsaelupaigatüüpide seisundi kohta on olemas ajakohased

andmed. Väärtuslikud metsaelupaigatüübid on valdavalt tsoneeritud sihtkaitsevööndisse, mistõttu

pole vaja kõiki elupaigatüüpe kaitsekorraldusperioodi lõpus uuesti inventeerida. Enamasti on

elupaikade seisundit võimalik hinnata kaugseire teel (nt ortofotode põhjal) ning vajadusel osalise

kohapealse inventeerimise ja seisundiseirega, et kontrollida võimalikke muutusi elupaigatüüpides.

Kõikide valdkondade tulemuslikkuse hindamise kriteeriumid ning nende arvulised väärtused on

esitatud tabelis 3. Tabelis on esitatud vastavate kaitseväärtuse kohta ülevaatlikult kaitsetegevuse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalikud kriteeriumid ning nende lähte- ja sihtväärtused. Kaitse-

eesmärkide muutmiseks on andmed kantud tabelisse 4.

37

Tabel 3. Paganamaa loodusala kaitseväärtuste koondtabel.

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esindusl

ikkus)

Kaitse-eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus9 Märkused

Panus

üldpindal

asse /

SDFi

(%)10

2.1. Elustik

Must-toonekurg

LKS – I, KE – ei,

LiD – I

44 ha / 1 paar. 1 paari pesitsus-

territooriumi

säilimine 44,2 ha.

Toitumisalade

hävinemine ja

kvaliteedi langus.

Elektriliin kaitseala

läheduses.

Majandustegevus Läti

poolel.

Toitumiskohtade

taastamine/

hooldamine

1 pesitsev paar.

Heas seisus

elupaika on 44 ha

Üks vanalindudest

on hukkunud.

Elupaik asub

sihtkaitsevööndis.

2.2. Elupaik

Looduslikult

rohketoiteliste järved

(3150)

KE – ei, LoD – I, LoA

– jah

65,8 ha /A

järve ökoloogiline

seisund hea.

Elupaigatüübi

säilitamine

65,8 ha

Võimalik lisatoitainete

sisse kandumine

metsaraie tõttu Läti

poolelt

Hoida ära järve

väliskoormuse

suurenemist

Heas seisus

elupaiku on säilinud

65,8 ha

0,21/0,22

6 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel, KE – jah –püsielupaiga kaitse-eesmärgiks olemine , LoD – loodusdirektiivi lisa number, LoA– loodusala

kaitse-eesmärgiks olemine, LiD – linnudirektiivi lisa number 7 Elupaiga seisund A – väga hea, B – hea, C- arvestatav, D – väheesinduslik 8 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 9 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 10 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/). Numbrid näitavad, milline on selle loodusala

elupaigatüüpide osakaal kogu Eesti elupaigatüüpide / kõikide SDF-i kantud elupaigatüüpide pindalast.

38

Kaitseväärtus6

Seisund7

(pindala/esindusl

ikkus)

Kaitse-eesmärk8 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus9 Märkused

Panus

üldpindal

asse /

SDFi

(%)10

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

32 ha / B

34 ha / C

40 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 32 ha.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 34 ha

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine

106 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

66 ha.

Kujunemise

potentsiaal 40 ha.

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,15/

0,18

Siirdesoo ja

rabametsad

(91D0*)

KE- ei, LoD I, LoA-

jah

3 ha / B

4 ha / C

Elupaigatüübi

säilitamine 3 ha.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 4 ha

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine 7

ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

7 ha.

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,015-

0,014/

0,017

Rohunditerikkad

kuusikud

(9050)

KE- ei, LoD I, LoA-

jah

5 ha / A

12 ha / B

13 ha / C

8 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 17 ha.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 13 ha

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine

46 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

38 ha.

Kujunemise

potentsiaal 8 ha.

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,5/

0,6

39

Tabel 4. Kaitse-eesmärkide muutmise tabel

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDFi (%)

Elupaigad

Liigirikkad aruniidud

lubjavaesel mullal

(6270*)

KE- ei; LoD I, LoA-

ei

14,2 ha /teadmata

seisundiga

Andmete

täpsustamine 14,2

ha

Võsastumine

Info puudumine

Inventuur 14,2 ha Andmed on

täpsustatud 14,2 ha

0,47 / 0,52

Niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

KE – jah, LoD – I,

LoA – jah

8,6 ha /teadmata

seisundiga

Andmete

täpsustamine 8,6 ha

Võsastumine

Info puudumine

Inventuur 8,6 ha Andmed on

täpsustatud 8,6 ha

0,43 / 0,47

Aas-rebasesaba ja

ürt-punanupuga

niidud (6510)

KE – ei, LoD – I, LoA

– ei

4,7 ha /teadmata

seisundiga

Andmete

täpsustamine 4,7 ha

Võsastumine

Info puudumine

Inventuur 4,7 ha Andmed on

täpsustatud 4,7 ha

0,1 / 0,2

Vanad laialehised

metsad (9020*)

KE – ei, LoD – I, LoA

– ei

1,5 ha / p Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 1,5 ha

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine

1,5 ha

Kujunemise

potentsiaal 1,5 ha.

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,02 / 0,02

Okasmetsad oosidel

ja moreenkuhjatistel

(9060)

KE- ei, LoD I, LoA-

ei

12 ha / B

19 ha / C

5 ha / p

Elupaigatüübi

säilitamine 12 ha

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 19 ha

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine

36 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

31 ha

Kujunemise

potentsiaal 5 ha

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

1,1 / 1,1

40

Väärtus Seisund Kaitse-eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Panus

üldpinda-

lasse /

SDFi (%)

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE- ei, LoD I, LoA-

ei

0,5 ha / C

0,4 ha / p

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

0,5 ha.

Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Looduslikule

arengule jätmine

0,9 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

0,5 ha

Kujunemise

potentsiaal 0,4 ha

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,002/

0,002

Sanglepa ja hariliku

saarega lammimetsad

(91E0*)

KE- ei, LoD I, LoA-

ei

9 ha / p Sõidukite kasutamine

väljaspool teid.

Kujunemise

potentsiaal 9 ha

Elupaigad on

sihtkaitsevööndis.

0,23 / 0,27

Rabad (7110*)

KE- ei, LoD I, LoA-

ei

1,5 / B Elupaigatüübi

säilitamine 1,5 ha.

Looduslikule

arengule jätmine

1,5 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,5 ha

Elupaik on

sihtkaitsevööndis

0,0011/

0,0013

Siirde- ja õõtsiksood

(7140)

KE- ei, LoD I, LoA-

ei

0,7 / A

0,7 / B

0,5 / C

Elupaigatüübi

säilitamine 1,4 ha.

Elupaigatüübi

seisundi

parendamine

0,5 ha.

Looduslikule

arengule jätmine

0,9 ha

Heas seisus

elupaiku on säilinud

1,9 ha

Elupaik on

sihtkaitsevööndis

0,005/

0,006

KASUTATUD ALLIKAD

Arold, I. 2005. Eesti maastikud. TÜ Geograafia Instituut. Tartu Ülikooli Kirjastus.

EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur

Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri. Vabariigi

Valitsuse korraldus 05.08.2004 nr 615

https://www.riigiteataja.ee/akt/328122010002?leiaKehtiv. (külastatud 22.01.2024).

Kivistik, M. 2008. Paganamaa matkarada

Looduskaitseseadus.

https://www.riigiteataja.ee/akt/110062011005?leiaKehtiv (külastatud 02.03.2024).

Maa-amet, 2022. Maa-ameti WMS-kaardirakenduse põhikaart (külastatud 15.03.2024)

Paal, J. 2004. Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Eesti Keskkonnaministeerium.

Võru Maavalitsus 2018. Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.

Teemaplaneering. http://www.maavalitsus.ee/voru-maakonnaplaneering (külastatud

07.01.2024).

RMK Loodusega koos veebilehekülg. https://loodusegakoos.ee/ (külastatud

27.01.2024)

42

LISAD

LISA 1. ULATUSLIKE LOODUSÕNNETUSTE LIKVIDEERIMINE JA

METSAKAHJUSTUSTE LEVIKU TÕKESTAMINE KAITSEALA

PIIRANGUVÖÖNDIS JA HOIUALAL

Kaitstava loodusobjekti piiranguvööndis ja hoiualal üldreeglina lubatakse tegevusi,

mille mõju objekti kaitse-eesmärgile on neutraalne või positiivne. Nendel aladel on

tolereeritavad ka majanduslikel eesmärkidel tegevused viisil ja mahus, mis ei ole

vastuolus kaitstava loodusobjekti kaitse-eesmärgiga. Paratamatult võib ette tulla ka

olukordi, mida ei ole võimalik lahendada tavapäraselt selleks kasutatavate

õigusnormide järgi (nt lageraiet oleks vaja teha suuremal alal, kui kaitsekord seda

võimaldab). Tüüpilisteks sellisteks näideteks on loodusõnnetused metsamaal, nagu

torm, tuli või ulatuslik metsakahjustuse levik, invasiivse võõrliigi levik jmt.

Looduskaitse vaatevinklist vaadates on sellistel juhtudel tegemist metsa ökosüsteemile

omaste protsessidega, milledesse pole vaja tingimata sekkuda, kuid mis maaomaniku

vaatevinklist võib aga tähendada majanduslikku kahju. Lisaks esineb ka olukordi, kus

mitte sekkumisega võivad kahjustused kanduda väljapoole kaitstavaid alasid: näiteks

metsakahjurid võivad kaitsealalt levida majandusmetsadesse. Seetõttu peab kaitseala

valitseja erandolukordades kaalume erinevaid huve ja otsima kompromisslahendusi.

Metsaseadus võimaldab loodusõnnetuste likvideerimiseks või metsakahjustuste leviku

tõkestamiseks teha lageraiet või sanitaaraiet (kuni täiuseni 0,3). Kaitsealadel tuleb

sealjuures arvestada ka kaitse-eeskirjaga seatud piirangutega (langi suurusele, täiusele

vmt). Lisaks eelnevale on võimalik teha ka kujundusraiet, kui kaitsekorralduskava seda

ette näeb.

Alljärgnevalt ongi toodud piiranguvööndis ja hoiualal rakendatavad kujundusraie

põhimõtted, mida kasutatakse metsakahjustuste leviku tõkestamiseks ja ulatuslike

loodusõnnetuste likvideerimiseks, kui neid erandolukordi ei ole võimalik lahendada

kaitsekorraga ettenähtud metsamajandamise reeglite raames (lageraie või

sanitaarrraiena). Kujundusraie kooskõlastamine toimub kaitseala valitseja

kaalutlusotsuse alusel: kaitseala valitseja hindab kujundusraie teostamise vajalikkust ja

kooskõla kaitse-eesmärgiga.

Kaitstava loodusobjekti valitseja võib lubada piiranguvööndis või hoiualal teha

kujundusraiet, arvestades järgmisi põhimõtteid:

1) Kahjustuste likvideerimine kiirendab kaitse-eesmärgi tagamiseks vajaliku uue

metsapõlve teket või see pole vastuolus kaitse-eesmärgiga.

2) See on vajalik võõrliigi tõrjeks või metsakahjurite leviku tõkestamiseks

kaitsealalt väljapoole.

K O R R A L D U S

03. aprill 2024 nr 1-3/24/141

Paganamaa loodusala ja Hintsiko loodusala

(Paganamaa maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. Kinnitan „Paganamaa loodusala ja Hintsiko loodusala (Paganamaa maastikukaitseala)

kaitsekorralduskava”;

2. Asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. Loodukaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada kaitsekorralduskava

avaldamine Keskkonnaameti koduleheküljel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus

Kerttu Elm

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond