Alva_Kärsu_LoA_kaardikihid

„Vaade Alva-Kärsu loodusalaleˮ Kalev Sepp

Keskkonnaamet 2024

Alva-Kärsu loodusala

kaitsekorralduskava

KINNITATUD

Keskkonnaameti

3.04.2024

korraldusega nr 1-3/24/139

2

Sisukord

1. Ala iseloomustus ..................................................................................................................... 4

1.1 Uuritus ja seire .................................................................................................................. 7

2. Kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid ....................................................................................... 8

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused ..................................................................... 13

3.1. Külastuskorraldus .......................................................................................................... 15

Kasutatud andmeallikad ............................................................................................................ 16

3

Kasutatud lühendid, mõisted ja selgitused

Kaitseväärtus – kaitse-eeskirjas nimetatud kaitstav loodusväärtus (kaitse-eesmärk)

Kaitse-eesmärk – kaitseväärtuse soovitud seisund

KeA – Keskkonnaamet

KAUR – Keskkonnaagentuur

KKK – kaitsekorralduskava

LKS - looduskaitseseadus

LKA – looduskaitseala

PEP – püsielupaik

LoD – loodusdirektiiv (käsitleb ohustatud elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku

kaitsepõhimõtteid)

LiD – linnudirektiiv (sätestab liikmesriikide õigused ja kohustused loodusliku linnustiku kaitseks

ja kasutamiseks)

LoA – loodusala (loodusdirektiivi I ja II lisas nimetatud elupaigatüüpide või liikide kaitseks

asutatud ala)

PLK – poollooduslik kooslus

RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus

EELIS – Eesti Looduse Infosüsteem

SKV – sihtkaitsevöönd

PV – piiranguvöönd

SDF – Natura standardandmebaas

Säilitamine – olemasolevate väärtuste säilitamine (seisund ei muutu halvemaks, säilitamine ei

tähenda seda, et seisund peab jääma samaks) (looduslik areng)

Seisundi parendamine – arvestatava esinduslikkusega (C) elupaikade seisundi parendamine

(kraavide sulgemine, looduslikule arengule jätmine jms)

Taastamine – tegevused, mis on seotud olemasolevate, kuid halvenenud struktuuriga elupaikade

taastamisega (näiteks PLKd, sood)

Taasloomine – kui elupaik on hävinud ja potentsiaalsete elupaikade arvelt ei ole võimalik SDF

eesmärki täita

4

1. Ala iseloomustus

Kaitstava ala nimi Alva must-toonekure püsielupaik (KLO3000503), Kärsu metsise püsielupaik

(KLO3000659)

Loodusala nimi Alva-Kärsu loodusala (EE0040387) (RAH0000665) (joonis 1)

Pindala 143,2 ha

Asukoht ja piirid https://register.keskkonnaportaal.ee/register/internationally-important-area/8953176,

https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/link/Bf0gGTXx

Kaitsekord

„Must-toonekure ja suur-konnakotka püsielupaikade kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri”

https://www.riigiteataja.ee/akt/101062021007?leiaKehtiv,

„Metsise püsielupaikade kaitse alla võtmine“

https://www.riigiteataja.ee/akt/13363589?leiaKehtiv

ja Looduskaitseseadus https://www.riigiteataja.ee/akt/106072023018?leiaKehtiv

Koostaja nimi Kalev Sepp

Koostamise aasta 2024

Kaitsekorralduskava koostamise kord „Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” https://www.riigiteataja.ee/akt/104112022001

Kahest lahustükist koosnev Alva-Kärsu loodusala on moodustatud väärtuslike elupaigatüüpide kaitseks, mis tuleb säilitada looduslikuna.

Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitstava ala valitsejale kaitse eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega

kohustusi kolmandatele isikutele.

Alva-Kärsu loodusala KKK on koostatud tähtajatult. Kava vaadatakse üle ja uuendatakse põhjendatud juhtudel kaitseväärtuste kaitse

tagamise eesmärgil lähtuvalt tulemuslikkuse hindamise või uue inventuuri andmetest.

5

Joonis 1. Alva-Kärsu loodusala paiknemine Pärnu maakonnas (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS kaardirakendus 2024)

6

Joonis 2. Alva-Kärsu loodusalal inventeeritud (2008. a) elupaigatüüpide paiknemine (aluskaart: Eesti Põhikaart, Maa-ameti WMS

kaardirakendus 2024).

7

1.1 Uuritus ja seire

Inventuurid ja uuringud

2008. aastal viidi Alva-Kärsu loodusalal läbi Natura elupaikade inventuur, töö teostas I.

Tammekänd. Inventuuri andmetel leiduvad alal järgmised elupaigatüübid: vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) ning laialehised lammimetsad (91F0). Lisaks on alale inventeeritud 0,1 ha

ulatuses ka elupaigatüüp 7120 (rikutud, kuid taastumisvõimelised rabad) (joonis 2).

Tabelis 1 toodud kaitseväärtuste seisundid on määratud siin kirjeldatud inventuuri ja ekspertiisi

andmete põhjal. Alal läbi viidud inventuurid tuginevad inventeerimise juhenditele, mis on

kättesaadavad Keskkonnaministeeriumi kodulehel (välja toodud ka kasutatud andmeallikate all).

Riiklik seire

Loodusalal viiakse seiretööde “Kotkad ja must-toonekurg” ning "Metsise mängud" raames läbi

musta-toonekure ning metsise mängude seiret. Musta-toonekure seiret viiakse läbi igal aastal,

metsise puhul korratakse loendust vähemalt üks kord 5 aastase perioodi sees (viimane loendus

2021. a).

Inventuuride ja uuringute vajadus

Alva-Kärsu loodusalal on vajalik läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mille käigus

selgitatakse välja vajalikud taastamistegevused (nt kraavide sulgemine). Loodusliku veerežiimi

taastamine aitab tagada looduslike koosluste (eelkõige märgade metsaelupaikade) ning metsise

elupaikade seisundi paranemise. Veerežiimi taastamise uuringusse tuleb kaasata ka metsise

eksperdid. Lisaks praegusele riiklikule seirele ei ole vajadust teisi inventuure läbi viia, infot võib

koguda juhuvaatlustena. Püsielupaikade sihtkaitsevööndi kaitserežiim tagab alal olevate

elupaikade kaitse.

8

2. Kaitseväärtused ja kaitse-eesmärgid

Alva-Kärsu loodusala on moodustatud väärtuslike elupaigatüüpide kaitseks. Loodusala kaitse-

eesmärk on Euroopa Liidu Loodusdirektiivi I lisasse kantud elupaigatüüpide vanad loodusmetsad

(9010*), rohunditerikkad kuusikud (9050), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080*), siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*) ning laialehised lammimetsad (91F0) kaitse.

Loodusala idapoolne lahustükk hõlmab endas I kaitsekategooria liigi must-toonekurg (Ciconia

nigra) püsielupaika (Alva musta-toonekure PEP) ning läänepoolne lahustükk II kaitsekategooria

liigi metsis (Tetrao urogallus) püsielupaika (Kärsu metsise PEP). Viimase 10 aasta vältel läbi

viidud seiretööde käigus ei ole Alva püsielupaigas musta-toonekure pesitsemist paraku enam

täheldatud. Metsise värskemad seireandmed pärinevad aastast 2021, kui Kärsu metsise

püsielupaigas loendati kokku 5 metsisekukke. Kaitsealustest linnuliikidest on alal registreeritud

veel II kaitsekategooria liigid laanerähn (Picoides tridactylus) ning karvasjalg-kakk (Aegolius

funereus), III kaitsekategooria liikidest laanepüü (Tetrastes bonasia), musträhn (Dryocopus

martius), hoburästas (Turdus viscivorus) ja õõnetuvi (Columba oenas).

Kaitsealustest taime, seene- ja samblikuliikidest on alal registreeritud II kaitsekategooria liigid õrn

tarn (Carex disperma) ning karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), III kaitsekategooria liikidest

aga taiga-peenpoorik (Skeletocutis odora), harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria), roomav

öövilge (Goodyera repens), vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii), laialehine neiuvaip

(Epipactis helleborine) ning sulgjas õhik (Neckera pennata).

Tabelites 1 ja 2 võetakse kokku Alva-Kärsu loodusala kaitseväärtuste hoidmisega seotud kaitse-

eesmärgid, soodsa looduskaitselise seisundi saavutamist või hoidmist mõjutavad tegurid ning

nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavad meetmed ning kaitsetegevuse oodatavad

tulemused kaitsekorralduskava perspektiivis. Koosluste, liikide, kasvukohtade või elupaikade

soodsa seisundi saavutamise või hoidmise tarvis seatavad (hooldamise ja taastamise) meetmed on

seatud vastavalt elupaigatüüpidele koostatud hoolduskavadele ja liikide kaitse tegevuskavadele,

kui ei ole tabelis märgitud teisiti. Kavad on leitavad Keskkonnaameti kodulehel ja viited on lisatud

kasutatud andmeallikate nimekirja.

9

Tabel 1. Alva-Kärsu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (kooslused).

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

Natura kaitseväärtused

Metsaelupaigad6

Vanad loodusmetsad

(9010*)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

• 61,7 ha / A

• 9,8 ha / B

• 0,85 ha / C

• Elupaigatüübi

säilitamine 71,5 ha

• Elupaigatüübi

seisundi

parendamine 0,85

ha

Ei ole PEP

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine

72,35 ha

Heas seisundis on

säilinud 72,35 ha, sh

seisund parenenud 0,85

ha

0,1/0,1

Rohunditerikkad

kuusikud (9050)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

1 ha / B Elupaigatüübi

säilitamine 1 ha

Ei ole PEP

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine

1 ha

Heas seisundis on

säilinud 1 ha

0,01/0,01

Soostuvad ja soo-

lehtmetsad (9080*)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

1,3 ha / C Elupaigatüübi seisundi

parendamine 1,3 ha

• Ei ole PEP

eesmärgiks

• Kuivendus

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

Heas seisundis on

säilinud 1,3 ha, sh

seisund parenenud 1,3

ha

0,003/0,003

1 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel;

KE (jah/ei) – on või ei ole kaitstava ala kaitse-eesmärk;

LoD – loodusdirektiivi lisa number;

LoA (jah/ei) – on või ei ole loodusala kaitse-eesmärk; 2 Elupaigatüübi esinduslikkus: A – väga hea, B – hea, C – arvestatav, p – potentsiaalne 3 Kaitse eesmärk seatakse aastaks 2050 4 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant 5 2019. a loodusdirektiivi aruande andmete põhjal (https://nature-art17.eionet.europa.eu/article17/habitat/report/) 6 2008. a inventuur

10

Kaitseväärtus1

Seisund2

(pindala/esind

uslikkus)

Kaitse eesmärk3 Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus4 Märkused

Panus

üldpindalass

e / SDF-i

(%)5

koostamine ja

kuivenduskraavi

de sulgemine

• Looduslikule

arengule jätmine

1,3 ha

Siirdesoo- ja

rabametsad (91D0*)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

2,5 ha / C Elupaigatüübi seisundi

parendamine 2,5 ha

• Ei ole PEP

eesmärgiks

• Kuivendus

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Loodusliku

veerežiimi

taastamise

ekspertiisi

koostamine ja

kuivenduskraavi

de sulgemine

• Looduslikule

arengule jätmine

2,5 ha

Heas seisundis on

säilinud 2,5 ha, sh

seisund parenenud 2,5

ha

0,005/0,006

Laialehised

lammimetsad (91F0)

KE – ei, LoD – I, LoA –

jah

0,67 ha / C Elupaigatüübi seisundi

parendamine 0,67 ha

Ei ole PEP

eesmärgiks

• Lisada kaitse-

eesmärgiks

• Looduslikule

arengule jätmine

0,67 ha

Heas seisundis on

säilinud 0,67 ha, sh

seisund parenenud 0,67

ha

0,09/0,09

11

Tabel 2. Alva-Kärsu loodusala kaitseväärtuste koondtabel (liigid).

Kaitseväärtus Seisund Kaitse-

eesmärk Mõjutegurid Meetmed Oodatav tulemus Märkused

Siseriiklikud eesmärgid

Must-toonekurg (Ciconia

nigra)

LKS – I, KE – jah, LiD – I

Elupaik 40,8 ha,

sihtliigi poolt

asustamata7

Elupaiga

säilitamine 40,8

ha

• Kuivendus

• Pesitsusaegne

häirimine

• Elupaikade loodusliku

veerežiimi taastamine

• Liikumispiiranguga

ala tähistamine

• Järelevalve

• Elupaiga looduslikule

arengule jätmine 40,8

ha

Vähemalt üks pesitsev

paar

Pesapuu ja pesapaiga

seisund hea

Metsis

(Tetrao urogallus)

LKS – II, KE – jah,

LiD – I

Elupaik 102,3 ha,

sh mängupaik

102,3 ha, 5

kukke8

Elupaiga

säilitamine

102,3 ha

Kuivendus • Loodusliku veerežiimi

taastamise ekspertiisi

koostamine ja

kuivenduskraavide

sulgemine

• Mängupaiga

looduslikule arengule

jätmine

Metsisele sobivate

elupaikade ja 5 kukega

mängu säilimine

Eelmine loendus (2016)

8 kukke, arvukus on

langenud

Muud kaitsealused liigid

Laanerähn (Picoides

tridactylus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I

Pesitsuspaik 28

ha9

Pesitsuspaiga

säilitamine 28

ha

Pesitsuspaiga looduslikule

arengule jätmine 28 ha

Liik on loodusalal

esindatud

7 2023. a vaatlus (EELIS) 8 Metsise mängude seire 2021. a 9 2013. a vaatlus (EELIS)

12

Karvasjalg-kakk

(Aegolius funereus)

LKS – II, KE – ei,

LiD – I

Pesitsuspaik 6,5

ha 1 paar10

Pesitsuspaiga

säilitamine 6,5

ha

Pesitsuspaiga looduslikule

arengule jätmine 6,5 ha

1 pesitsev paar

Õrn tarn (Carex disperma)

LKS – II, KE – ei, LoD –

ei, LoA - ei

4 puhmiku

kasvukoht 3,45

ha11

Kasvukoha

säilitamine 3,45

ha

Kasvukoha looduslikule

arengule jätmine 3,45 ha

Liik on loodusalal

esindatud

Kasvukoht asub

metsaelupaigatüüpide

levikualal

Karvane maarjalepp

(Agrimonia pilosa)

LKS – II, KE – ei, LoD –

II, LoA - ei

40 võsu

kasvukoht 0,3

ha12

Kasvukoha

säilitamine 0,3

ha

• Kasvukoha

kulustumine

• Võsastumine

• Kasvukohas mõõduka

häiringu säilitamine

• Vajadusel niitmine

Liik on loodusalal

esindatud

Piiritletud elupaik -

metsasiht

10 2008. a vaatlus (EELIS) 11 2022. a vaatlus (EELIS) 12 2015. a vaatlus (EELIS)

13

3. Kavandatavad kaitsekorralduslikud tegevused

Luitemaa metsiste osaasurkonna ja Rail Baltica hüvitusmeetmete paketti kuuluvate alade mänguasurkondade sidususe tagamiseks

Kikepera-Soomaa asurkonnaga ja nii kogu piirkonna metsiste elujõulise asurkonna säilimiseks on vajalik moodustada hetkel

projekteeritava kaitseala staatuses olev Karumölle soo LKA, mille hulka tuleb arvata ka Alva-Kärsu loodusalale jääv Kärsu metsise

püsielupaik. Lisaks on kaitsekorralduslike tegevuste raames vajalik läbi viia loodusliku veerežiimi taastamise uuring, mille käigus

selgitatakse välja vajalikud taastamistegevused (nt kraavide sulgemine) loodusalal.

Vajalike tegevuste tabelisse (tabel 3) on koondatud tööd, mis on vajalikud kaitse eesmärkide saavutamiseks, tabelit võidakse tulevikus

täiendada. Metsaelupaigatüüpide puhul seatakse oodatava tulemuse saavutamise aastaks 2050, tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta

tagant.

Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse:

1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on

kaitseväärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus (taastamine, taasloomine); kaitsekorralduse

tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus (inventeerimine);

2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele;

3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite

kõrvaldamisele (infotahvlid, külastustaristu).

14

Tabel 3. Vajalikud tegevused aastaks 2033.

Jrk Tegevuse nimetus Maht Tegevuse tüüp Korraldaja Prioriteet Ajagraafik

Inventuurid, seired, uuringud

1

Loodusliku veerežiimi

taastamise ekspertiisi

koostamine

143,2 ha Uuring RMK I 2025

Hooldus, taastamine ja ohjamine

2 Vanad loodusmetsad (9010*)

seisundi parendamine 0,85 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 205013

3 Soostuvad ja soo-lehtmetsad

(9080*) seisundi parendamine 1,3 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

4

Siirdesoo- ja rabametsad

(91D0*) seisundi

parendamine

2,5 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

5 Laialehised lammimetsad

(91F0) seisundi parendamine 0,67 ha

Koosluse seisundi

parendamine läbi

loodusliku arengu

KeA I 2050

Kavad, eeskirjad

6 Kaitsekorralduskava

uuendamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

7 Kaitsekorralduskava

tulemuslikkuse hindamine Tegevuskava KeA I

1 kord kümne

aasta jooksul

8 Kaitse-eesmärkide muutmine Kaitsekorra muutmine KeA/KliM I 2027

13 Oodatav tulemus seatakse aastaks 2050 ja tulemuslikkust hinnatakse iga 10 aasta tagant

15

3.1. Külastuskorraldus

Alva-Kärsu loodusala koosneb kahest lahustükist, mis asuvad teineteisest ca 900 m kaugusel.

Läänepoolne lahustükk asub Kärsu metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis ning idapoolne

lahustükk on terves ulatuses Alva musta-toonekure püsielupaik, omades samuti sihtkaitsevööndi

kaitsekorda. Idapoolsest lahustükist ca 700 m kaugusel idas asub Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme

maantee, mis tagab loodusalale hea ligipääsu. Loodusalal puuduvad aga külastusrajatised ning ala

jääb olulisematest külastusobjektidest kõrvale. Puuduvad ka külastajaid ala kohta teavitavad

infotahvlid ning ala pole külastamise aspektist vaadatuna atraktiivne ega oma ka olulist

loodushariduslikku tähtsust. Lisaks on liikumiskeeld Kärsu metsise püsielupaiga sihtkaitsevööndis

01.02 – 30.06 ning Alva musta-toonekure püsielupaigas 15.03 – 31.08.

Kõigest sellest tulenevalt on loodusala külastuskoormus tõenäoliselt madal, ala võidakse kasutada

marjade-seente varumiseks.

16

Kasutatud andmeallikad

Keskkonnaagentuur. (2010). Eesti looduse infosüsteem (EELIS). Kasutamise kuupäev:

15. märts 2024. a., allikas https://www.eelis.ee/

Keskkonnaagentuur. (2024). Keskkonnaportaal. Kasutamise kuupäev: 15. märts 2024.

a., allikas https://keskkonnaportaal.ee/

Keskkonnaagentuur. (2024). Metsise mängude seire 2021. a aruanne.

Keskkonnaagentuur. Kättesaadav:

https://kese.envir.ee/kese/downloadReportFile.action?fileUid=30463583&mo

nitoringWorkUid=23664219

Maa-amet. (2024). Maa-ameti geoportaal. Kasutamise kuupäev: 15. märts 2024. a.,

allikas Maa-amet: https://geoportaal.maaamet.ee/est/

Paal, J. (2004). Euroopas väärtustatud elupaigad Eestis. Tallinn: AS Kirjastus Ilo ja

trükikoda Ilo Print.

Paal, J. (2007). Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Tallinn: Auratrükk.

Palo, A. (2018). Loodusdirektiivi metsaelupaikade inventeerimise juhend. Tartu.

Kättesaadav: https://keskkonnaamet.ee/media/6571/download

Riigikantselei. (2010). Riigi Teataja. Kasutamise kuupäev: 15. märts 2024. a., allikas

Riigi Teataja: https://www.riigiteataja.ee/index.html

K O R R A L D U S

03. aprill 2024 nr 1-3/24/139

Kaitsekorralduskava kinnitamine

Looduskaitseseaduse § 25 lõike 2, keskkonnaministri 02.11.2022 määruse nr 50

„Kaitsekorralduskava koostamise ja kinnitamise kord ning kaitsekorralduskava kinnitaja

määramine” § 2 lõike 1 ja § 5 lõike 1-2 ning keskkonnaministri 30.09.2020 määruse nr 47

„Keskkonnaameti põhimäärus” § 9 lõike 2 punkti 4 alusel:

1. kinnitan Alva-Kärsu loodusala kaitsekorralduskava;

2. asjaomastel asutustel arvestada punktiga 1 kinnitatud kaitsekorralduskavas nimetatud ala

kaitse korraldamisel, sealhulgas kaitsekorralduslike tegevuste planeerimisel ja teostamisel,

kinnitatud kaitsekorralduskavaga;

3. looduskaitse planeerimise osakonna juhtivspetsialistil korraldada tegevuskava avaldamine

Keskkonnaameti koduleheküljel

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Kliimaministeerium, Riigimetsa Majandamise Keskus ([email protected])

Kalev Sepp

spetsialist

looduskaitse planeerimise osakond