ArGrow katseala rajamine EMU

1

Lõpp-aruanne

ArGrow biostimulandi mõju hindamine männi-, kuuse- ja kasetaimedele

(1.04.2021−31.03.2024)

Projekti tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus

Projekti tellija esindaja: RMK metsakasvatustalitluse juhataja Toomas Väät

Projekti täitja: Eesti Maaülikool, Metsanduse ja inseneeria instituut, metsakasvatuse ja

metsaökoloogia õppetool

Projekti juht: tenuuri nooremprofessor Reimo Lutter (PhD)

Projekti täitjad: Silver Sisask (MSc), Tea Tullus (PhD), Reeno Sopp (Doktorant, MSc),

Kristjan Täll (Doktorant, MSc), Hardi Tullus (PhD), Argo Orumaa (PhD).

Projekti maht: 84 533 €, sellest ülikooli üldkululõiv 10%, teadustööks 76 848 €.

Vahearuanded: 2022 ja 2023 märtsis edastatud projekti tellija esindajale.

Lühikokkuvõte

Projekti eesmärk on hinnata, kas uudne keskkonnasõbralik biostimulant arGrow

(arginiinfosfaat, mis ei ole väetis) parandab metsakultuuride rajamise kordaminekut ja

kiirendab puude kasvu. Biostimulanti arGrow lisatakse istutusaugu põhja spetsiaalse

dosaatoriga 100-300 g ha-1. Kiirenev juurestiku kasv võimaldab puudel omastada rohkem

toitaineid ja vett, paraneb metsakultuuri edukus ning vähenevad kultuuri hoolduskulud. Samas

on biostimulanti võrdlemisi vähe testitud pikaajaliselt välitingimustes ning vähesed

teaduspublikatsioonid Põhjamaades raporteerivad erisuunalisi tulemusi. Eesti Maaülikooli ja

RMK koostöös rajati uus katseala Järvselja lähedale, kus uuriti arGrow biostimulandi mõju

endisele põllumaale rajatud taimetüüpide võrdluskatses (kase-, kuuse- ja kasepoti taimed ning

kase pott-põld taimed). Lisaks rajas RMK üle-eestiliselt 6 katseala metsamaa

männikultuuridesse ja ühe endisesse Narva põlevkivikarjääri. Kõigil katsealadel mõõdeti

puude kasvuparameetrid kolmel kasvuaastal, hinnati puude maapealset ja maa-alust biomassi

jaotust ning koostati keskkonnamõjude algkirjeldus.

Põllumaa katsetes oli biostimulandi kõige selgem mõju kase potitaimele, kus kahekordse doosi

katsevariandis puude kõrguskasv suurenes 29% ja tüve ruumala 111%, suurenes ka istikute

maapealne biomass ja juurtemass. Biostimulant on andnud kase potitaimele 1 kasvuaasta

lisaproduktsiooni, mis viljakal Ia boniteedi kasvukohal tähendab üldtootlikkuses täiendavalt 12

m3 ha-1. Biostimulant suurendas kolmanda kasvuaasta lõpuks kuuse kõrguskasvu 14% ja männi

korral 8%, suurem mõju avaldus tüve ruumala suurenemises (vastavalt 51% ja 83%). Kase

2

pott-põld taimetüübi kõrguskasvule ei olnud biostimulandil mõju, kuid paranes antud

taimetüübi säilivus võrreldes kontrollalaga.

Metsamaa männikultuuride mõõtmistulemused olid varieeruvamad ning kinnitasid

Põhjamaade teadusuuringute tulemusi, kus biostimulandi mõju on väga varieeruv ning sõltub

kasvutingimustest. Biostimulandi kahe doosi mõju kõrguskasvule avaldus ainult pohla

kasvukohatüübi alal AA230-11 Valgamaal, kus puude kõrgus oli peale kolmandat aastat 14%

suurem. AA230-11 alal oli puude säilivus biostimulandiga kõrgem kui kontrollalal (vastavalt

91% ja 78%). Niiskematel kasvukohatüüpidel ei olnud biostimulandil olulist mõju

kõrguskasvule ja säilivusele, kuid karusambla alal SJ352-10 Pärnumaal oli biostimulant

suurendanud puude maapealset biomassi (sh okkamassi) ja juurtemassi, mis loob eeldused

kasvu kiirenemiseks tulevikus. AA230-11 ja SJ352-10 aladel oli tüve ruumala biostimulandiga

puudel suurem kui kontrollalal (vastavalt 24% ja 42%). Kastikuloo alad WR273-7 ja WR274-

32 Raplamaal olid tugevalt mõjutatud korduvatest põuaperioodidest ning biostimulandi mõju

ei ilmnenud. Narva karjääris oli tulemus sarnane Raplamaa katsealadega.

Biostimulandi kasutamisel on võimalik vähendada istutustihedust kase pott-põld taimele ning

pohla kasvukohatüübi männikultuurides Valgamaa AA230-11 eraldisele sarnastel aladel.

Esimesed hinnangud näitavad, et biostimulandi kasutamine ei võimalda kokkuhoidu kultuuri

hoolduskuludelt, kuna mõju kõrguskasvule absoluutskaalal (cm) oli väike. Biostimulandi abil

kiirenes MME metsa uuenenuks arvestamine ühe aasta võrra kuusele Järvselja katses; ühe aasta

võrra SJ352-10 ja AA230-11 männikultuurides. Kui täheldati arGrow mõju mõnele

kasvutunnusele, siis avaldus see biostimulandi kahekordse doosiga. Biostimulandil ei olnud

mõju soontaimede ja sammalde liigirikkusele. Liigirikkust suurendas maapinna ettevalmistus,

sest paljastunud mullal (vaos) hakkasid maapinna ettevalmistuse järel kasvama lühiealised

pioneerliigid.

Kolme kasvuaasta põhjal on võimalik biostimulanti soovitada endiste põllumaade

metsastamisel kase potitaimedega, kus biostimulandi kasutamine on andnud 1 kasvuaasta

võidu. Metsamaa kultuurides ei parandanud biostimulant puude kasvukiirust, kuid suurem

biomass ja tüve ruumala ennustab kasvu kiirenemist hilisemas vanuses. Kastikuloo ja pohla

aladel on tõenäoliselt biostimulandi mõju piiranud põud. Biostimulandi mehhanism seisneb

toitainete omastamise parandamises või kiirendamises. Biostimulant aitab põllumuldadel, mis

on varasema väetamise tõttu toitaineterikkad.

Kuna biostimulandi graanulid on aeglaselt lahustuvad, siis tuleks jätkata puude kasvutunnuste

seiret, et välja selgitada suurenenud tüve ruumala, lehemassi ja juurestiku mõju puude kasvule

AA230-11 ja SJ352-10 aladel ning jälgida Järvselja katses kuuse ja männi edasist kasvukiirust.

Soovitame rajada mõned lisakatsealad endistele põllumaadele kase potitaimega, et täpsemini

aru saada erinevate mullaliikide mõju. Soovitame laiendada biostimulandi uuringuid

viljakamatele metsamaa kasvukohatüüpidele.

Mis on biostimulant arGrow?

arGrow (Arevo AB, Rootsi1) on orgaanilisel lämmastikul (arginiin) põhinev biostimulant.

arGrow tunnistati 2022. aastal Euroopas ametlikult biostimulandiks kui Arevo AB liitus

European Biostimulants Industry Council (EBIC) organisatsiooni vastava nimekirjaga, mida

tunnustab Euroopa Liit kui ainsat biostimulantide esindusorganisatsiooni taimekasvatuses2.

3

Tegemist ei ole väetisega, kuna eeldatav doseeritav kogus (100-300 g N ha-1) ei tõsta mulla

viljakust. Biostimulandi eesmärk on parandada taimedel toitainete omastamist ning arGrow

mõju seisneb juurte kasvu ja ektomükoriisaseente koloniseerituse parandamisel. arGrow on

välja töötatud puude lämmastiktoitumise pikaajaliste teadusuuringute tulemusena Rootsis, kus

uudse teadusavastusena leiti, et orgaanilise lämmastiku vormid (aminohapped) on olulised

puude juurtoitumises3.

Metsauuendamise eesmärk on võimalikult kiirelt viia puistu süsinikku siduvaks

ökosüsteemiks. Paraku on see suur väljakutse metsakasvatuslikult, kuna istutatud puud on

madala konkurentsivõimega. Eduka metsauuendamise tagamiseks on vajalik teha kultuuride

täiendamist ja regulaarset hooldust. Põhjamaade kogemus näitab, et metsakultuuride edukust

on võimalik parandada, kui lisada istutusauku arGrow biostimulandi graanuleid (Joonis 1).

arGrow kasutamise tulemusena suureneb puude juurestik ning noored puud on võimelised

omastama rohkem toitaineid ja vett, mis parandab oluliselt nende konkurentsivõimet ja

kasvukiirust. Kasutatav biostimulandi kogus minimaalse doosi korral on 40 mg lämmastikku

ja 22 mg fosforit toimaines puu kohta. Arginiin on aeglaselt lahustuv ning puudub lämmastiku

leostumine4.

arGrow positiivset mõju puude juurestiku arengule ja kasvukiirusele on kirjeldatud

labortingimustes5,6, kuid metsa tingimustes on arGrow-d veel vähe testitud pikaajaliselt.

arGrow kasutamine tähendab lisakulu (450 doosi jaehind 18,9€, mis on 1500 puu algtiheduse

ja kahe doosi kasutamisel 126€ ha-1) nii preparaadi enda näol kui ka istutustöödel suurenenud

ajakulu.

Joonis 1. arGrow dosaator istutustorul (Foto vasakul: T. Näsholm) või doseerimine otse

istutusauku käsidosaatoriga (Foto paremal: R. Lutter).

Projekti eesmärkide täitmine

Lähtudes RMK ja Eesti Maaülikooli teadusprojekti lepingust, seati projektis teadus-praktilised

eesmärgid ja väljundid. Projekti tulemused ja väljundid on esitatud iga väljundi alapeatükis.

Katsealade kirjeldused on esitatud lisas 1. Elurikkuse algseisu hinnang on esitatud lisas 2.

Mullanalüüside algtulemused pikaajalisteks vaatlusteks on esitatud lisas 3. Projekti tulemuste

4

põhjal on valmimas kaks teaduspublikatsiooni rahvusvahelistes eelretsenseeritavates

teadusajakirjades.

1. Teaduslikud eesmärgid ja väljundid

1.1. Hinnatakse ArGrow mõju (sh erinevad doosid) männi, kuuse ja kase istikute

maapealsele kasvule (biomass, kõrgus, juurekaela diameeter ja nende juurdekasvud) ja

säilivusele iga kasvuaasta lõpus.

1.1.1. Järvselja katse

Joonis 2. Puude säilivus Järvselja katses. Ei sisalda täiendistutust.

Järvselja puuliikide võrdluskatses avaldus arGrow mõju kase pott-põld taimede paremale

säilivusele (Joonis 2). Kolmanda kasvuaasta lõpuks oli kontrollalal kase pott-põld puude

säilivus 69%, arGrow ühe doosi korral 81% ja kahe doosi korral 86% algtihedusest. Teiste

taimetüüpide korral ei avaldanud arGrow mõju puude säilivusele. Säilivuse hindamisel tuleb

arvestada Järvselja katseala lopsakat heinakasvu (Joonis 3; jänesekapsa-mustika

kasvukohatüüp mullaliigi alusel), kus taime algkõrgus istutamisel on kriitiline mõõdik uue

metsa rajamisel. Kase potitaime säilivust (51%) mõjutas oluliselt paks lumikate, mille

tulemusena olid puud murdunud. Katsealal teostati täiendistutus 2022. aasta kevadel.

5

Joonis 3. Heinahooldus Järvselja katses 2022. aasta suvel (Foto: S. Sisask)

Joonis 4. Puude kõrguskasv Järvselja katses

6

Joonis 5. Tüve ruumala indeks (juurekaela diameeter2 × kõrgus) Järvselja katses peale

kolmandat kasvuaastat. Protsent näitab suhtelist erinevust kõrgeima ja madalama väärtuse

vahel.

Peale kolmandat kasvuaastat oli arGrow-l kõige selgem mõju kase potitaime kasvule, kus kahe

doosiga katsevariandis oli puude kõrgus ja tüve ruumala kõrgem kui kontrollalal (vastavalt

29% ja 111%) (Joonis 4; Joonis 5). arGrow kaks doosi parandas kuuse potitaime kõrguskasvu

ja tüve ruumala võrreldes kontrollalaga vastavalt 8% ja 51%. arGrow kahe doosi katsevariandis

oli männi kõrguskasv ja tüve ruumala parem kontrollalast (vastavalt 14% ja 83%). Kuna antud

kasvukoht ei ole sobilik okaspuude kasvatamiseks, siis kannatasid mõlemad okaspuuliigid

tugeva rohukonkurentsi tõttu. Samas on mõlema okaspuuliigi puhul võimalik täheldada trendi,

kus arGrow on positiivselt hakanud puude kasvukiirust mõjutama, eelkõige avaldub see tüve

suurenenud ruumalas. arGrow-l puudus mõju kase pott-põld taimetüübi kõrguskasvule ja tüve

ruumalale. arGrow positiivne mõju kase potitaimele ja mittemõju pott-põld taimele võib

tuleneda kahe taimetüübi erinevast algsuurusest, kus kase pott-põld taime suuremast biomassist

tulenevalt peaks ka biostimulandi kogus olema suurem. Konsulteerides Arevo AB esindajaga

soovitati doosi kohandada vastavalt puu algsuurusele (1-3 doosi puu kohta), samas puuduvad

neil kogemused kasega.

7

1.1.2. Metsamaa männikultuurid

Joonis 6. Puude säilivus RMK metsamaa männikultuurides. Ei sisalda täiendistutust.

Metsamaa männikultuurid rajati RMK piirkondlike töötajate poolt (Lisa 1). Nende alade

katsedisain ei vasta teaduslikele eeldustele (juhuslikkuse printsiip täitmata) töötluse

(biostimulant) mõju hindamisel, mistõttu tuleb ka tulemusi võtta kui kirjeldavat hinnangut.

arGrow positiivne mõju puude säilivusele männikultuurides avaldus pohla kasvukohatüübi alal

AA230-11 Valgamaal, kus kahe doosi korral oli puude säilivus 91%, ühe doosi korral 83% ja

kontrollalal 78% (Joonis 6). Teistes metsamaa männikultuurides oli arGrow mõju marginaalne

või puudus. Aladel QS093-12 (Harjumaa) ja VT255-30/31 (Järvamaa) põhjustas puude

8

hukkumist männikärsakas. Kastikuloo aladel WR273-7 ja WR274-32 põhjustas lisaks

männikärsakale puude hukkumist ka põud.

Joonis 7. Puude kõrguskasv RMK metsamaa männikultuurides

Metsamaa männikultuurides oli puude kõrguskasv suure varieeruvusega (Joonis 7) ning

mõjutatud männikärsaka ja põua poolt. Metsamaa kultuurides ei täheldatud selget arGrow mõju

puude kõrguskasvule, välja arvatud AA230-11 Valgamaal, kus ilmnes selge gradient kõrguse

9

suurenemises kontrollalast kuni kahe doosiga katsevariandini. Sellel alal oli arGrow kaks doosi

saavutanud 14% kõrgema kõrguse võrreldes kontrollalaga. Parim puude kasvukiirus avaldus

karusambla kasvukohatüübi alal SJ352-10 (Joonis 8), kuid arGrow mõju puude kõrguskasvule

ei olnud seal oluliselt suurem kontrollalast (p>0,05). SJ352-10 ja AA230-11 alal oli arGrow

kahe doosi korral tüve ruumala oluliselt suurem (p<0,05) kui kontrollalal (vastavalt 42% ja

24%) (Joonis 9). Teistel aladel ei olnud arGrow mõju tüve ruumalale.

Joonis 8. SJ352-10 männikultuur peale kolmandat kasvuaastat (Foto: R. Lutter).

Joonis 9. Tüve ruumala indeks (juurekaela diameeter2 × kõrgus) AA230-11 ja SJ352-10 aladel

peale kolmandat kasvuaastat. Protsent näitab suhtelist erinevust võrdluses kontrollalaga.

10

1.1.3. Narva karjääri männikultuur

Joonis 10. Puude säilivus ja kõrguskasv Narva karjääri männikultuuris.

Narva karjääris ei olnud arGrow-l mõju puude kasvuparameetritele ja säilivusele (Joonis 10).

Narva karjääri katsedisain ei sobi arGrow mõju adekvaatseks hindamiseks, sest kontrollalal on

taimed istutatud muldkattega pinnasele, samal ajal kui arGrow töötlused on istutatud otse

kiviklibule (Joonis 11).

Joonis 11. Vasakul arGrow kahe doosi katsevariant ja paremal kontrollala Narva karjääris.

(Fotod: R. Lutter)

11

1.2. Hinnatakse ArGrow mõju juurestiku arengule ja maapealse:maa-aluse biomassi

suhtele ning allokatsioonile.

1.2.1. Järvselja katse

Joonis 12. Maapealse ja maa-aluse biomassi (kuivaines) jaotus Järvselja katses.

Kase potitaimede suurenenud kõrguskasv arGrow mõjul Järvselja katses (Joonis 4) on heas

kooskõlas ka biomassi jaotusega (Joonis 12). Kase potitaimede maapealne ja juurte biomass

suurenesid paralleelselt ka suureneva arGrow doosiga. Sarnane trend ilmnes ka kuuse

potitaimele, kus arGrow suurendas juurte massi. Kase pott-põld ja männi potitaime puhul ei

olnud selget arGrow mõju maapealsele biomassile ja juurtele. arGrow ei ole parandanud kase

12

pott-põld taime maapealse biomassi ja juuremassi suhet, kõikidel katsevariantidel oli see suhe

2:1 (maapealne:maa-alune).

1.2.2. Metsamaa männikultuurid

Joonis 13. Maapealse ja maa-aluse biomassi (kuivaines) jaotus metsamaa männikultuurides.

13

Metsamaa männikultuurides avaldus arGrow mõju SJ352-10 Pärnumaal (karusambla

kasvukohatüüp) maapealsele biomassile, kus kahe doosi korral oli see 18% suurem kui

kontrollalal, seejuures oli okkamass 21% suurem arGrow kahe doosiga puudel (Joonis 13).

Uuritavate mudelpuude põhjal eristus teistest katsealadest ka selgelt VT255-30/31, kus

maapealne ja maa-alune biomass olid olulisemalt suuremad kui kontrollalal, sh eristus

okkamass kontrollala ja arGrow katsevariantide vahel. VT255-30/31 biomassi tulemusi tuleb

võtta suure ettevaatlikkusega, kuna sellel katsealal oli puude säilivus madal männikärsaka tõttu

(Joonis 6), mistõttu oli mudelpuude valik piiratud. Teistes uuritavates männikultuurides ei

olnud selgeid positiivseid arGrow mõjusid puude biomassile ja juurte arengule. Tulemus, et

arGrow on positiivselt mõjutanud biomassi suurenemist niiskematel muldadel on ilmselt

tingitud paremast puude veega varustatusest. Kolmeaastase vaatlusperioodi suved olid põuased

ning mõjutasid arGrow omastamist kastikuloo kui ka pohla kasvukohatüübi aladel. Maapealse

ja maa-aluse biomassi suhe varieerus vahemikus 4:1 kuni 13:1 (Joonis 13). Kui soovituslik

maapealse:maa-aluse biomassi suhe potitaimedele on 2:1, siis metsakultuurides on see suhe

jube kahe kasvuaastaga muutunud oluliselt maapealse osa kasuks.

1.2.3. Narva karjääri männikultuurid

Joonis 14. Maapealse ja maa-aluse biomassi jaotus Narva karjääri männikultuuris.

Narva karjääri männikultuuris ei omanud arGrow mõju puude maapealsele ja maa-alusele

biomassile (Joonis 14).

14

1.3. Kirjeldatakse keskkonnatunnuste (mulla C, pH ja toitainete sisaldused) ja elurikkuse

(soontaimed ja samblad) algseis esimesel kasvuaastal, et jälgida pikaajalisi mõjusid.

Mullatunnuste ja elurikkuse kirjeldused viidi läbi algseisu kirjeldamiseks Järvselja katses, et

hinnata pikaajalisi mõjusid (puuliik ja arGrow) korduskirjeldustel. Mulla pH, C ja toitainete

algseisu kirjeldused on esitatud lisas 3.

Taimkatte kirjeldused viidi läbi 2021. aasta juulis. Esimesel töötluse-järgsel suvel ei avalda

ArGrowga töötlemine mõju soontaimede ja sammalde liigirikkustele ega katvustele.

Istutamisele eelnenud maapinna ettevalmistus tõstis liigirikkust, sest paljastunud mullal (vaos)

hakkasid maapinna ettevalmistuse järel kasvama lühiealised pioneerliigid. Et hinnata arGrow

pikaajalist mõju elurikkusele, tuleb püsiprooviruutudel läbi viia korduskirjeldused. Detailne

elurikkuse metoodika ja määratud liikide nimekiri on esitatud aruande lisas 2.

1.4. Luuakse oluline teadusinfrastruktuur erinevate puuliikide võrdlemiseks

väheväärtuslikel põllumaadel täiendava biomassi tootmisel.

Järvselja katsealast on kujunenud juba oluline näidisala teadus- ja õppetöös ning metsanduse

otsustajatele. Näidisalal tehakse igal kevadel ekskursioon magistriastme tudengitele. Näidisala

on külastanud RMK juhtkond ja nõukogu. Katsealast on kujunemas oluline objekt teadustööle,

kus on võimalik hinnata ja võrrelda erinevate puuliikide mõju metsaökosüsteemi kujunemisele

identsetes algtingimustes väheväärtuslike maade metsastamisel kodumaiste puuliikidega (nt

mõju mulla süsinikule, toitainetele, elurikkusele, jne). Katsedisain võimaldab läbi viia uusi

manipulatsioone (toitainete optimeerimine, arGrow kordusdoosid, hooldusraied jne) ning

kirjeldada ökosüsteemi reaktsioone nii rakenduslikult kui ka baasteaduslikult.

2. Praktilised eesmärgid ja väljundid

2.1. Välja selgitada, kui palju kiiremini saavutatakse metsa uuenenuks arvestamine

lähtudes Metsaseaduse kriteeriumitest.

Metsamajandamise eeskiri kirjeldab järgmiselt: § 16. Metsa uuenenuks lugemiseks nõutav

puude minimaalne arv hektaril ja arvesse võetavate puude minimaalne kõrgus (1) Mets

loetakse uuenenuks kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku

mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5

m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1,0 m kõrgust ja kõrgemat muud

metsa uuenenuks lugemisel arvesse võetavat puuliiki.

15

Joonis 15. Järvselja katse puude arv hektari kohta, mis on saavutanud MME minimaalse

kõrguse uuenenuks arvestamisel (punane joon). Kui puu oli isegi 1 cm alla nõutava kõrguse (nt

mänd 49 cm), jäi see loendusest välja. Arvestatud on ka täiendistutust 2022. aasta kevadel.

Järvselja katse istutustihedus oli 2500 puud ha-1 kõikidel puuliikidel. Kase potitaim ei ole

täitnud MME kriteeriumeid (Joonis 15). Kase potitaimed on keskmisena saavutanud kõrguse,

aga madal puude säilivus oli tingitud murdunud puudest lume tõttu. Kase pott-põld taim

saavutas kriteeriumid kõikidel arGrow variantidel ja kontrollalal 2. aastal. Kuusk saavutas

kriteeriumid arGrow variantidel 2. aastal ja kontrollalal 3. aastal ehk arGrow on kiirendanud 1

aasta võrra uuenenuks arvestamist. Mänd saavutas kriteeriumid arGrow kahe doosiga ja

kontrollalal 3. aastal.

16

Joonis 16. Metsamaa männikultuuride puude arv hektari kohta, mis on saavutanud MME

minimaalse kõrguse uuenenuks arvestamisel (punane joon). Kui puu oli isegi 1 cm alla nõutava

kõrguse (nt 49 cm), jäi see loendusest välja. Täiendistutust ei ole arvestatud, kuna nendel

puudel puudub arGrow töötlus. QS093-12 alal ei ole võimalik hinnata puude arvu hektaril,

kuna arGrow töötlused on ridadena.

AA230-11 alal Valgamaal on mõlemad arGrow töötlused saavutanud MME kriteeriumid metsa

uuenenuks arvestamisel 3. aastal, kuid kriteeriume ei ole täidetud kontrollalal (Joonis 16).

17

SJ352-10 alal Pärnumaal on mõlemad arGrow töötlused saavutanud MME kriteeriumid metsa

uuenenuks arvestamisel 2. aastal ning 3. aastal kontrollalal. Teistes männikultuurides ei ole

MME kriteeriumeid täidetud kolme aasta jooksul.

2.2. Välja selgitada, kas biostimulant parandab kase pott-põld taimede

ebaproportsionaalset biomass:juuremass suhet ning parandab taimede säilivust.

Kase pott-põld taimede istutuse eelne maapealse:maa-aluse biomassi suhe oli 2:1. Peale teist

kasvuaastat oli see suhe nii kontrollala kui ka arGrow töötlusega puudel samuti 2:1 (Joonis 12).

Seega on kase pott-põld taimede maapealse:maa-aluse biomassi suhe heas tasakaalus juba

taimlast väljastamisel (üldistusena paljasjuurse taime puhul kriteeriumiks 3:1 suhe) ning

arGrow ei ole sellele suhtele mõju avaldanud.

Puude säilivus peale 3. kasvuaastat: kontrollala 69%; arGrow üks doos 81%; arGrow kaks

doosi 86% (Joonis 2). arGrow parandanud puude säilivust kase pott-põld taimele.

2.3. Välja selgitada, kas ja kui palju biostimulandi kasutamisega on võimalik kokku hoida

järgnevatelt kultuurihooldustelt (rohurinde hooldus).

Järvselja katseala iseloomustab lopsakas rohukasv (Joonis 3) ning puuliigi eelistuselt on seal

soovituslik kasvatada arukaske või sangleppa. Taoliste alade metsastamiseks on oluline taime

algsuurus ning edukam on selleks kase pott-põld taim (1 hooldus soovituslik), mis teisel

kasvuaastal enam hooldust ei vaja. Kase potitaim vajab hooldamist minimaalselt kahel

kasvuaastal antud kasvukohatüübil, ideaalis ka 3. aastal. arGrow näitas suhteliselt paranenud

kõrguskasvu 25% võrra kahe doosiga teisel aastal (Joonis 4), kuid absoluutväärtuses olid puud

keskmiselt kõrgemad 23 cm ehk hoolduse vajadus on 2. aastal. Suurem tüve ruumala viitab

puude paremale jämeduskasvule arGrow korral Järvselja katses, kuid ei vähenda

hoolduskulusid. Metsamaa männikultuurides olid kõrguskasvud sarnased katsevariantide vahel

ning seega pole seal arGrow vähendanud hoolduskulude vajadust.

2.4. Välja selgitada, kas biostimulandi mõjul paranenud puude säilivus võimaldab

vähendada istutamise algtihedust.

Järvselja katseala on rajatud teaduslikel eesmärkidel ning puude algtihedus kõikidel

katsevariantidel 2500 puud ha-1. arGrow kaks doosi parandas puude säilivust (86%) võrreldes

kontrollalaga (69%) kase pott-põld taimel, mis lubaks vähendada istutamise algtihedust antud

taimetüübile.

Metsamaa männikultuuris AA230-11 Valgamaal parandas arGrow kaks doosi puude säilivust

(91%) võrreldes kontrollalaga (78%).

Täpse algtiheduse välja selgitamiseks on vajalik hinnata kulutused arGrow kasutamisel ja ära

jäänud kulutused istutamisel vähenenud algtihedusega. arGrow-d on võimalik lisada ka

väiksemale arvule puudele kultuuride rajamisel (pooltele kuni kolmandikule puudele

algtihedusest).

18

2.5. Välja selgitada, kui palju suureneb biostimulandi mõjul puude produktiivsus ehk

mitu tm/ha saab rohkem puitu või saabub varem mahuküpsus.

Kõige selgem kõrguskasvu kiirenemine avaldus Järvselja katses kase potitaimele 29% võrra.

Absoluutväärtuses oli see 35 cm. Kui hinnata kolmanda kasvuaasta kõrguskasvu põhjal H50

väärtusi, siis kontrollalal tuleb keskmine kõrgus 50 aasta vanuselt 21,2 m (algseis 1,19 m) ning

arGrow kahe doosiga 24,2 m (algseis 1,54 m). Seega on nii varajaste kasvuandmete põhjal

produktsiooni ennustamine väga suure veaga, kui ainult 0,35 m annab üle 3 m kasvueelist 50

aasta vanuses.

Iga kaotatud aasta metsakultuuri rajamise ebaõnnestumisel tähendab majanduslikku kaotust

keskmise aastase juurdekasvu võrra ehk 7-8 m3. Kontrollala teise ja kolmanda kasvuaasta

võrdlus näitab, et puudel kulus 1 kasvuaasta rohkem, et saavutada sarnane kõrguskasv arGrow

kahe doosi puudega. Katseala mullaliik LkIg ja LPg põhjal kujuneb alast Ia boniteedi

jänesekapsa-mustika kasvukohatüüp7 ning ka mullaanalüüsid näitasid, et tegemist on

toitainetega hästi varustatud mullaga. Taolises puistus on uute kasvumudelite järgi keskmine

kogutootlikkus 12 m3 ha-1 aastas8, mis tähendab, et ühe kasvuaasta võit arGrow-ga varajases

kultuuri arengus võrdub keskmiselt 12 m3 kasepuitu.

arGrow kasvu parandamise potentsiaalset mõju on vaja uurida pikemaajaliselt, sest kasvu

kiirenemine võib avalduda hilisemas vanuses. Metsamaa alade AA230-11 ja SJ352-10 ei

avaldunud oluliselt suurem kõrguskasv kolme aasta möödudes, kuid puud näitasid suuremat

biomassi või tüve ruumala ehk puud olid nn „lopsakamad“. Sama trendi täheldati ka Järvselja

katses kuuse ja männiga, kus tüve ruumala oli suurem arGrow kahe töötluse variandis.

Pikaajalised arGrow uuringud välitingimustes on puudulikud ka Põhjamaades, kuid vähese

informatsiooni põhjal avaldub kasvueelis hilisemas kultuuri vanuses (Joonis 17).

Joonis 17. Männikultuuri kõrgus ja tüve ruumala Kesk-Rootsi pikaajalises vaatluses. Roheline

värv tähistab arGrow ühte doosi ja oranž kontrollala (käsikirjalised andmed Torgny Näsholm,

Rootsi Põllumajandusteaduste Ülikool).

2.6. Esmased hinnangud elurikkusele ja keskkonnamõjudele.

arGrow kasutamine ei omanud mõju elurikkusele (Lisa 2). arGrow positiivne mõju avaldus

kase potitaimele, mis tähendab suuremat lehevarist ja teoreetiliselt positiivset mõju mulla

19

süsiniku sisaldusele pikemas perioodis. Mulla korduskirjeldused on soovituslik teha 10 aasta

möödudes alates algkirjeldusest. Doseeritud arGrow kogused hektari kohta on väga väikesed

(100-300 g lämmastikku) ning leostumine puudub võrdluses põllumajanduses väetistena

kasutatavate nitraadi ja ammooniumiga4.

3. Teaduskirjanduse ülevaade arGrow katsetest Põhjamaades, mis

katavad uuringuid välitingimustes

Häggström, B., Domevscik, M., Öhlund, J., Nordin, A. 2021. Survival and growth of Scots

pine (Pinus sylvestris) seedlings in north Sweden: effects of planting position and arginine

phosphate addition. Scandinavian Journal of Forest Research,

https://www.tandfonline.com/doi/full/10.1080/02827581.2021.1957999

Taustainfo: Uurimus viidi läbi Põhja-Rootsis (61-67 N laiuskraadidel), kus uuriti arGrow

mõju männiseemikute kasvule. Lisaks uuriti arGrow mõju erinevate maapinna

ettevalmistusviiside korral (istutamine mättale, istutamine mineraalmulda eemaldatud mättal

ja kontrollala ehk maapinna ettevalmistust ei tehtud). Uuriti ühekordse arGrow doosi lisamist.

Kokku oli vaatluse all 12 ala, mis olid lageraie langid. Männi taimetüüp oli potitaim, 30 cm3 ja

50 cm3 mullapalliga, olenevalt alast. Mõõtmised viidi läbi peale 2. kasvuaastat.

Peamised tulemused: arGrow-ga töödeldud taimedel oli kõrgem säilivus kui kontrollalal.

Seejuures parandas arGrow rohkem säilivust mättale istutatud taimedel (+6%). Kui maapinna

ettevalmistust ei tehtud, ei omanud arGrow positiivset mõju säilivusele. arGrow mõju kasvule

oli varieeruv erinevatel aladel, aga üldistusena võib öelda, et kahe kasvuaasta möödudes oli

arGrow-l positiivne mõju kõrguskasvule viljakamates kasvukohtades (laiuskraadid rohkem

lähedal Eestile).

Castro, D., Schneider, A.N., Holmlund, M., Näsholm, T., Street, N.R., Hurry, V. 2021.

Effects of Early, Small-Scale Nitrogen Addition on Germination and Early Growth of Scots

Pine (Pinus sylvestris) Seedlings and on the Recruitment of the Root-Associated Fungal

Community. Forests, https://doi.org/10.3390/f12111589

Taustainfo: Uurimus viidi läbi Põhja-Rootsis (63 N laiuskraad), kus uuriti orgaanilise

lämmastikuga (arginiin ehk arGrow peamine toimeaine) töödeldud männiseemnete arengut

külvikultuuri teel metsa uuendades. Lämmastiku kogus toimaines oli 10 mg ehk 4 korda vähem

kui ühe arGrow doosi korral (40 mg). Alal teostati klassikaline maapinna ettevalmistus.

Andmed koguti peale esimest kasvuaastat.

Peamised tulemused: väikese koguse arGrow lisamine mõjus positiivselt külvikultuuri

arengule. arGrow lisamine tõstis 1-aastaste seemikute säilivust ja lämmastiku sisaldust ning

parandas seemikute koloniseeritust ektomükoriisa seentega.

20

Häggström, B; Lutter, R; Lundmark, F; Sjödin, F; Nordin, A. 2023. Effect of arginine-

phosphate addition on early survival and growth of Scots pine, Norway spruce and silver birch.

Silva Fennica, 57, 22013. https://doi.org/10.14214/sf.22013

Taustainfo: Uurimus viidi läbi kolmel katseala Rootsis metsamaal, kus üks katseala paiknes

Lõuna-Rootsis (57 N) ja kaks Põhja-Rootsis (64 N). Kõikidel katsealadel võrreldi männi-

kuuse- ja kasetaimede kasvu, säilivust ning männikärsaka ja ulukikahjustusi peale teist

kasvuaastat ühekordse arGrow doosi korral.

Peamised tulemused: L-Rootsi aladel parandas arGrow männitaimede säilivust. P-Rootsis

täheldati ühel alal arGrow positiivset mõju okaspuude kasvule, kuid kõrguskasvu suurenemine

absoluutskaalal oli alla 10 cm. arGrow töötlusega puudel esines vähem ulukikahjustusi P-

Rootsi alal, samas L-Rootsi alal oli tulemus vastupidine. L-Rootsis oli arGrow taimedel

säilivus parem männikärsaka kahjustuse korral. Kokkuvõtvalt, arGrow mõjud olid

tagasihoidlikud kasvu osas ning piirkondlikud tulemused erinesid biostimulandi kasutamise

osas.

Luoranen, J., Saksa, T. 2023. The effects of arginine phosphate (ArGrow® Granulat) on

growth of Scots pine and Norway spruce seedlings planted in varying soil layer structures

simulating site preparation. Forestry, 1-10. https://doi.org/10.1093/forestry/cpad060

Taustainfo: uuritakse arGrow mõju kombinatsioonis maapinna ettevalmistusega männile ja

kuusele Soomes. Maapinna ettevalmistuse tingimused on jäljendatud kunstlikes tingimustes

(suured taimekasvatuse potid), mitte metsas. Kasutati arGrow ühekordset doosi.

Peamised tulemused: arGrow parandas mõlema puuliigi kõrguskasvu maapinna

ettevalmistuse korral, kuid erinevus abosoluutkasvus oli tagasihoidlik ja jäi alla 5 cm.

4. Allikad

1 https://arevo.se/en/

2 https://biostimulants.eu/members/arevo/

3 Näsholm, T., Ekblad, A., Nordin, A., Giesler, R., Högberg, M., Högberg, P. 1998. Boreal

forest plants take up organic nitrogen. Nature, 392, 914–916.

4 https://arevo.se/sv/knowledge-space/proin-eget-tristique-neque-non-tempus-nibh-0-0

5 Öhlund, J., Näsholm, T. 2002. Low Nitrogen Losses with a New Source of Nitrogen for

Cultivation of Conifer Seedlings. Environ. Sci. Technol, 36, 4854–4859.

6 Öhlund, J., Näsholm, T. 2001. Growth of conifer seedlings on organic and inorganic nitrogen

sources. Tree Physiology, 21, 1319–1326

7 Asi, E., Kõlli, R., Laas, E. 2004. Põllumaade metsastamine. SA Erametsakeskus, Tartu, 83

lk.

21

8 Padari, A., Kiviste, A., Laarmann, D., Kangur, A. 2023. The model of stand basal area gross

growth on the data of the Estonian Network of Forest Research Plots. Forestry Studies, 78, 91-

142.

Lisa 1. Katsealade kirjeldused

JÄRVSELJA KATSE

Katses uuritakse arGrow biostimulandi mõju kahes erinevas doosis (1× ja 2×) männi

potitaimele, kuuse potitaimele, kase potitaimele ja kase pott-põld taimele. Võrdluseks arGrow-

ga töödeldud taimedele on rajatud katseruudud ilma töötluseta (kontrollala).

Katseala rajati RMK valduses olevale kinnistule AH096-14 ja 41, Tartu maakonnas, Kõnnu

külas. Katse rajati uurimaks biostimulandi mõjusid üksikpuu (individuaalsed mõõtmised) ja

puistu (produktsioon, mullamõjud ja elurikkus) tasemel. Katse rajati lähtudes teadustöö

kriteeriumitest statistilisele andmetöötlusele. Iga katsetöötlus on esitatud ploki sees 20×20 m

proovitükina. Proovitükid paiknevad plokis juhuslikult ning plokid on kolmes korduses. Kokku

36 prooviruutu.

Järvselja katseskeem, kus:

• KUc on kuuse potitaim kontroll (ilma biostimulandita)

• KSc on kase potitaim kontroll (ilma biostimulandita)

• KSPc on kase pott-põld kontroll (ilma biostimulandita)

• MNc on männi potitaim kontroll (ilma biostimulandita)

• KU1 on kuuse potitaim (1×doos)

• KS1 on kase potitaim (1×doos)

• KSP1 on kase pott-põld (1×doos)

• MN1 on männi potitaim (1×doos)

• KU2 on kuuse potitaim (2×doos)

• KS2 on kase potitaim (2×doos)

• KSP2 on kase pott-põld (2×doos)

• MN2 on männi potitaim (2×doos)

ÜLE-EESTILISED MÄNNI KATSEALAD METSAMAAL

Katsealadel uuritakse arGrow biostimulandi mõju kahes erinevas doosis (1× ja 2×)

männikultuurides metsamaal. Võrdluseks arGrow-ga töödeldud taimedele on rajatud

kultuuriosad ilma töötluseta (kontrollala). Katsealad on istutatud RMK poolt, mille edasist

monitooringut on teostanud Eesti Maaülikool. Kokku on vaatluse all 6 metsakultuuri üle Eesti,

lisaks ka katsekultuur endises põlevkivikarjääris Ida-Virumaal. Igale katsealale rajati 9

prooviringi suurusega 100 m2 ehk iga katsetöötluse kohta on 3 kordust, v.a. QS093-12 ala, kus

arGrow töötlust hinnati üksikpuu ridadena.

Ülevaade katsealade skeemidest. Katsealade skeemid on saadud RMK piirkondlikelt

vastutusisikutelt.

Valgamaa katseala AA230-11. KKT=pohla; pindala=2,87 ha. Kollane värv tähistab arGrow

doosi 1; oranž värv tähistab arGrow doosi 2; roheline värv tähistab kontrollala.

Harjumaa katseala QS093-12. KKT=pohla; pindala=2,72 ha. Katsealal on arGrow doosid 1 ja

2 ning kontrollala.

Pärnumaa katseala SJ352-10. KKT=karusambla; pindala=3,06 ha. Katsealal on arGrow doosid

1 ja 2 ning kontrollala.

Ida-Virumaa katseala VF278-1. Endine põlevkivikarjäär. Punane värv tähistab arGrow doosi

1; sinine värv tähistab arGrow doosi 2; roheline värv tähistab kontrollala.

Raplamaa katseala WR273-7. KKT=kastikuloo; pindala=1,98 ha. Katsealal on arGrow doosid

1 ja 2 ning kontrollala.

Raplamaa katseala WR274-32. KKT=kastikuloo; pindala=1,19 ha. Katsealal on arGrow

doosid 1 ja 2 ning kontrollala.

Raplamaa katseala VT255-30,31. KKT=siirdesoo; pindala=4,68 ha. Katsealal on arGrow

doosid 1 ja 2 ning kontrollala.

Lisa 2. Alustaimestiku kirjeldus Järvselja ArGrow biostimulandi katsealal:

biostimulandiga töötlemise-järgne algseis 2021. aasta suvel

Autor: Tea Tullus

Metoodika

Järvselja katseala koosneb 36 proovitükist (proovitüki suurus on 20 x 20 m). Proovitükid

paiknevad kolmes plokis, jagunevad kolme töötluse (töötlus ühe ArGrow doosiga, töötlus kahe

doosiga ja kontroll) ja nelja istutusvariandi (kuuse potitaim, männi potitaim, kase potitaim ja

kase pott-põld taim) vahel. Enne puude istutamist viidi katsealal läbi maapinna ettevalmistus

(vagudena künd).

Igale proovitükile rajati 2021. aasta suvel kolm taimestiku kirjeldamiseks mõeldud

püsiprooviruutu (iga ruudu suuruseks oli 1 x 1 m). Et hinnata maapinna ettevalmistuse mõju

taimestikule, paigutati igal proovitükil üks taimeruut vagude vahele ja kaks taimeruutu vao

peale, nii et üks taimeruut paiknes vakku istutatud puu ümber ja teine asus ilma puuta alal. Igal

taimeruudul hinnati visuaalselt rohu- ja samblarinde üldkatvust ja kõikide soontaime- ja

samblaliikide katvust eraldi, kasutades skaalat 1-100 %. Kui liik kattis ruudust vähem kui 1 %,

hinnati tema katvuseks 0,5 %. Juveniilsed isendid ja osa vegetatiivsetest isenditest määrati

perekonnani (ühel juhul sugukonnani). Ühtekokku inventeeriti katsealal 108 püsiprooviruutu.

Hindamaks ArGrowga töötlemise, istutusvariantide ja maapinna ettevalmistuse mõju

taimestiku karakteristikutele (rohu- ja samblarinde üldkatvusele ning soontaime- ja sammalde

liigirikkusele) koostati segamudelid, kus proovitükk ja plokk olid vabaliikmeteks. Kui teguri

mõju oli oluline, kasutati Sidaki testi, et taimestiku karakteristikuid omavahel võrrelda.

Tulemused

108 prooviruudul registreeriti kokku 96 soontaimeliiki ja 17 perekonna/sugukonnani määratud

taksonit (tabel 1). Sambaliikide koguarvuks oli 20 liiki, millele lisandus 8 perekonnani

määratud taksonit. Soontaime- ja samblaliikide koguarvud olid kahe doosiga töödeldud

ruutudel 66 ja 13, ühe doosiga töödeldud ruutudel 67 ja 13 ja kontrolli ruutudel 78 ja 16. Kõik

katsealalt leitud liigid on Eestis sagedased soontaime- ja samblaliigid, ühtegi haruldast ega

kaitsealust liiki ei registreeritud. Enamus soontaime- ja samblaliikidest olid tüüpilised

rohumaa- või põlluliigid, kuigi esines ka paar metsaliiki (nt metsosi kolmel ruudul, mets-

tähthein kahel ruudul, metsakäharik kahel ruudul ja metsehmik kolmel ruudul). Kõige

sagedasemad (esinesid rohkem kui 30 % prooviruutudest) olid järgnevad soontaimeliigid:

mets-harakputk (92 % ruutudest), külmamailane (76 %), ahtalehine nurmikas (75 %), põldosi

(65 %), harilik hiirehernes (63 %), põldohakas (55 %), harilik orashein (54 %), punane aruhein

(53 %), aas-seahernes (49 %), kibe tulikas (48 %), valge madar (45 %), harilik metsvits (45

%), harilik kerahein (43 %), harilik kastehein (42 %), soo-kurereha (38 %) ja kraavluga (33

%). Rohkem kui viiel protsendil ruutudest esinesid järgnevad sambataksonid: pirniku liik (45

% ruutudest), kaksikhambakese liik (21 %), kohev kindbergia (15 %), lame oravulmik (10 %),

sarnas-lehiksammal (10 %), pungsambla liik (10 %), riktsia liik (10 %), hõbe-pungsammal (8

%), harilik tömpkaanik (6 %), õrn kadrisammal (6 %), tuhm nokkrood (6 %) ja mets-

lehiksammal (6 %).

Tabel 1. Soontaime- ja samblataksonid ArGrowga töötlustes ja kontrollalal. Veergudes olevad

numbrid näitavad mitmel prooviruudul takson esines.

Takson Kontroll 1 doos 2 doosi

Achillea millefolium harilik raudrohi 8 14 9

Aegopodium podagraria harilik naat 11 4 9

Agrostis gigantea suur kastehein 5 1 0

Agrostis capillaris harilik kastehein 13 18 14

Alchemilla vulgaris (coll.) harilik kortsleht 6 3 2

Alnus incana hall lepp 2 0 3

Alopecurus pratensis aas-rebasesaba 10 8 14

Angelica sylvestris harilik heinputk 1 0 0

Anthoxanthum odoratum lõhnav maarjahein 1 1 2

Anthriscus sylvestris mets-harakputk 30 33 36

Artemisia vulgaris harilik puju 2 3 3

Betula pendula arukask 1 0 0

Calamagrostis epigeios jäneskastik 6 9 9

Capsella bursa-pastoris harilik hiirekõrv 1 0 0

Carex pallescens kahkjas tarn 1 1 0

Carex hirta karvane tarn 9 9 10

Carex leporina jänestarn 1 2 0

Carex nigra harilik tarn 4 0 1

Carex spicata lakktarn 2 5 4

Carex vaginata tupptarn 0 1 0

Centaurea jacea arujumikas 1 0 0

Cerastium fontanum subsp. vulgare harilik kadakkaer 2 4 4

Cirsium oleraceum seaohakas 2 0 0

Cirsium arvense põldohakas 17 26 16

Crepis paludosa soo-koeratubakas 2 0 0

Dactylis glomerata harilik kerahein 16 14 16

Deschampsia cespitosa luht-kastevars 11 5 10

Elymus repens harilik orashein 17 23 18

Epilobium adenocaulon mets-pajulill 0 1 2

Epilobium angustifolium ahtalehine põdrakanep 0 0 2

Epilobium montanum mägi-pajulill 1 0 0

Equisetum pratense aasosi 3 0 0

Equisetum arvense põldosi 26 26 18

Equisetum sylvaticum metsosi 2 1 0

Erysimum cheiranthoides põld-haraklatv 2 6 4

Euphorbia helioscopia harilik piimalill 0 3 0

Fallopia convolvulus põld-konnatatar 2 2 2

Festuca pratensis harilik aruhein 0 5 5

Festuca rubra punane aruhein 15 23 19

Filipendula ulmaria harilik angervaks 2 1 0

Fragaria vesca metsmaasikas 1 0 3

Fraxinus excelsior harilik saar 0 1 0

Galeopsis speciosa kirju kõrvik 2 0 3

Galeopsis tetrahit kare kõrvik 5 10 6

Galium album valge madar 10 21 18

Galium uliginosum lodumadar 5 3 1

Geranium palustre soo-kurereha 14 14 13

Geum rivale ojamõõl 9 4 11

Glechoma hederacea harilik maajalg 0 1 2

Gnaphalium uliginosum soo-kassiurb 4 3 2

Helictotrichon pubescens aaskaerand 2 2 4

Holcus lanatus vill-mesihein 3 3 3

Hypericum maculatum kandiline naistepuna 4 7 10

Hypericum perforatum liht-naistepuna 0 2 2

Juncus bufonius kraavluga 14 10 12

Juncus effusus harilik luga 0 1 1

Juncus filiformis niitluga 2 0 0

Knautia arvensis harilik äiatar 2 1 4

Lapsana communis harilik linnukapsas 1 0 0

Lathyrus pratensis aas-seahernes 15 21 17

Leucanthemum vulgare harilik härjasilm 3 2 3

Luzula campestris põld-piiphein 4 0 2

Lysimachia vulgaris harilik metsvits 20 12 17

Melampyrum nemorosum harilik härghein 7 5 3

Mentha arvensis põldmünt 1 1 0

Phalaris arundinacea päideroog 0 0 1

Phleum pratense põldtimut 10 6 7

Plantago major suur teeleht 2 1 1

Poa angustifolia ahtalehine nurmikas 25 31 25

Poa pratensis aasnurmikas 1 0 0

Poa trivialis harilik nurmikas 2 0 0

Populus tremula harilik haab 2 0 0

Potentilla erecta tedremaran 1 0 0

Potentilla anserina hanijalg 1 5 3

Ranunculus repens roomav tulikas 3 2 3

Ranunculus acris kibe tulikas 17 21 14

Rhinanthus serotinus suur rohirohi 0 0 1

Rumex acetosa hapu oblikas 1 0 0

Rumex acetosella väike oblikas 0 2 1

Rumex longifolius koduoblikas 0 0 1

Rumex thyrsiflorus aasoblikas 0 2 0

Sagina procumbens lamav kesakann 1 0 0

Stachys palustris soo-nõianõges 1 1 0

Stellaria holostea mets-tähthein 1 1 0

Stellaria graminea oras-tähthein 16 9 6

Taraxacum officinale (coll.) harilik võilill 1 1 0

Tragopogon pratensis harilik piimjuur 0 0 2

Trifolium medium keskmine ristik 1 0 3

Trifolium repens valge ristik 9 13 7

Tussilago farfara paiseleht 0 1 1

Urtica dioica kõrvenõges 6 3 13

Valeriana officinalis harilik palderjan 1 0 0

Veronica chamaedrys külmamailane 26 31 25

Vicia hirsuta karvane hiirehernes 0 0 3

Vicia cracca harilik hiirehernes 21 21 26

Viola arvensis põldkannike 0 3 2

Soontaimeliikide koguarv töötluse kohta 78 67 66

Brassicaceae ristõieline 1 0 0

Carex sp. tarna liik 5 2 5

Chenopodium sp. hanemaltsa liik 3 5 3

Cirsium sp. ohaka liik 1 0 0

Crataegus sp. viirpuu liik 0 1 0

Epilobium sp. pajulille liik 7 4 2

Galeopsis sp. kõrviku liik 6 2 2

Galium sp. madara liik 1 0 0

Luzula sp. piipheina liik 0 1 0

Myosotis sp. lõosilma liik 1 2 1

Polygonum sp. kirburohu liik 1 0 0

Poa sp. nurmika liik 1 0 2

Rumex sp. oblika liik 1 1 2

Salix sp. paju liik 4 2 0

Trifolium sp. ristiku liik 2 0 2

Veronica sp. mailase liik 0 1 1

Viola sp. kannikese liik 2 0 0

Perekonnani (sugukonnani) määratud soontaimetaksonite koguarv

töötluse kohta 14 10 9

Amblystegium serpens harilik tömpkaanik 2 3 1

Atrichum tenellum õrn kadrisammal 1 2 3

Brachythecium mildeanum Milde lühikupar 0 0 1

Sciuro-hypnum curtum lame oravulmik 5 2 4

Brachythecium rivulare lodu-lühikupar 0 1 2

Brachythecium rutabulum harilik lühikupar 1 0 0

Brachythecium salebrosum sale lühikupar 2 2 0

Bryum argenteum hõbe-pungsammal 2 1 6

Calliergonella cuspidata harilik teravtipp 1 0 0

Cirriphyllum piliferum harilik juuslehik 1 1 0

Oxyrrhynchium hians tuhm nokkrood 3 2 1

Kindbergia praelonga kohev kindbergia 4 6 6

Leptobryum pyriforme väike saletipik 0 0 2

Plagiomnium affine sarnas-lehiksammal 2 4 5

Plagiomnium cuspidatum mets-lehiksammal 1 1 4

Plagiomnium undulatum lainjas lehiksammal 2 0 2

Polytrichum juniperinum palu-karusammal 1 0 0

Rhytidiadelphus squarrosus niidukäharik 1 0 0

Hylocomiadephus triquetrus metsakäharik 1 1 0

Thuidium delicatulum metsehmik 0 1 2

Samblaliikide koguarv töötluse kohta 16 13 13

Barbula sp. barbula liik 0 1 0

Brachythecium sp. lühikupra liik 2 2 0

Bryum sp. pungsambla liik 4 4 3

Dicranella sp. kaksikhambakese liik 11 9 3

Drepanocladus sp. sirbiku liik 1 0 0

Lewinskya sp. suurtutiku liik 1 0 0

Pohlia sp. pirniku liik 12 18 19

Riccia sp. riktsia liik 4 3 4

Perekonnani määratud samblataksonite koguarv töötluse

kohta 7 6 4

Segamudeli tulemused näitasid, et ArGrowga töötlus ja istutusvariant ei avaldanud mõju

keskmistele taimestiku karakteristikutele prooviruudu kohta (p-väärtused >0,05, tabel 2). Ka

koosmõjud polnud olulised (tabel 2). Küll aga ilmnes maapinna ettevalmistuse mõju

soontaimede liigirikkusele (p<0,001), sammalde liigirikkusele (p<0,001), rohurinde

üldkatvusele (p<0,001) ja samblarinde üldkatvusele (p<0,001).

Tabel 2. ArGrowga töötlemise (kontroll, 1 doos, 2 doosi), istutusvariandi (kuuse potitaim,

männi potitaim, kase potitaim ja kase pott-põld taim) ja maapinna ettevalmistuse (asukoht

vagude vahel, vaos puuga ja vaos puuta) mõju soontaime- ja samblaliikide arvule ja rohu- ja

samblarinde üldkatvusele. Veergudes olevad numbrid näitavad p-väärtust.

Teguri mõju

Soontaimeliikide

arv

Samblaliikide

arv

Rohurinde

üldkatvus

Samblarinde

üldkatvus

Töötlus 0,915 0,935 0,974 0,239

Istutus 0,312 0,343 0,056 0,328

Maapinna ettevalmistus <0,001 <0,001 <0,001 <0,001

Töötlus x Istutus 0,886 0,367 0,796 0,121

Töötlus x maapinna ettev. 0,695 0,794 0,794 0,351

Istutus x maapinna ettev. 0,229 0,677 0,247 0,243

Töötlus x Istutus x maapinna

ettev. 0,093 0,594 0,823 0,310

Nii soontaime- kui samblaliikide arv oli suurem vagudes paiknevates taimeruutudes, võrreldes

vagude vaheliste taimeruutudega (joonis 1 A ja B). See tulenes asjaolust, et paljastunud mullal

(vaos) hakkasid maapinna ettevalmistuse järel kasvama lühiealised pioneerliigid (nt harilik

hiirekõrv, harilik kadakkaer, põld-haraklatv, harilik piimalill, põld-konnatatar, karvane

hiirehernes, põldkannike, õrn kadrisammal, hõbe-pungsammal, kaksikhambakese ja pirniku

liigid), mis vagude vahel paiknevates taimeruutudes puudusid.

Joonis 1. Taimeruudu asukoha (kas maapinna ettevalmistuse vagude vahel, vaos puuga või

vaos puuta) mõju soontaime- (A) ja samblaliikide (B) arvule prooviruudul. Väiketähed

näitavad Sidaki testi tulemust.

Maapinna ettevalmistuse mõju rohurinde üldkatvusele oli vastupidine liigirikkuse näitajatega

ehk katvus oli suurem vagude vahel (keskmiselt 61,0 %, joonis 2A) ja oluliselt väiksem vaos

paiknevatel ruutudel (vaos puuga ruutudel keskmiselt 48,0 % ja vaos puuta ruutudel 44,5 %).

Samblarinde katvus oli üldiselt madal (keskmiselt 1,2% prooviruudu kohta). Vaos paiknevatel

taimeruutudel oli see siiski oluliselt suurem kui vagude vahel (joonis 2B), mis oli seotud

lühiealiste pioneerliikide kiire kasvuga vagudes.

Joonis 2. Taimeruudu asukoha (kas maapinna ettevalmistuse vagude vahel, vaos puuga või

vaos puuta) mõju rohurinde (A) ja samblarinde (B) üldkatvusele prooviruudul. Väiketähed

näitavad Sidaki testi tulemust.

Kokkuvõtvalt võib välja tuua, et esimesel töötluse-järgsel suvel ei avalda ArGrowga töötlemine

mõju soontaimede ja sammalde liigirikkustele ega katvustele. Et kontrollida, kas mõjud

ilmnevad pikemas perspektiivis, tuleb püsiprooviruutudel läbi viia korduskirjeldused.