Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhend

Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses

osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhendi

kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus” § 15 lg 2 punkti 9 alusel

k i n n i t a d a „Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning

ehitusprojektide kooskõlastamise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_teiste_isikute_algata-

tud_planeerimis_ja_loamenetluses_osalemise_ehitusprojektide_kooskolastamise_juhend.pdf).

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: metsaosakond, metsamajandusosakond, looduskaitseosakond, kinnisvaraosakond,

taimla- ja seemnemajandusosakond, juhtimisarvestuse osakond

Andres Sepp

Peametsaülem

01.03.2021

JUHATUS

OTSUS

2. märts 2021 nr 1-32/18

KINNITATUD

RMK juhatuse 02.03.2021

otsusega nr 1-32/18

Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab nõuded osalemiseks teiste isikute algatatud planeerimis-,

projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa menetluses ning ehitusprojektide

kooskõlastamisel.

1.2. RMK osaleb punktis 1.1 nimetatud menetlustes või kooskõlastab ehitusprojekte,

kui tegevus planeeritakse RMK valduses olevale kinnisasjale või see avaldab

mõju RMK valduses olevale kinnisasjale.

1.3. Juhend ei reguleeri RMK osalemist maaparandussüsteemide ehitamise ja

rekonstrueerimisega seotud menetlustes.

1.4. Juhendit rakendatakse koos planeerimisseadusega ja ehitusseadustikuga.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. planeering – konkreetse maa-ala kohta koostatav üleriigiline planeering, riigi

eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering või kohaliku omavalitsuse

eriplaneering, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja

ehitustingimused;

2.2. detailplaneering – kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva konkreetse

maa-ala kohta koostatav planeering;

2.3. projekteerimistingimused – pädeva asutuse poolt antavad tingimused ehitusloa-

kohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti

koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus;

2.4. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest

dokumentidest;

2.5. ehitusteatis – pädevale asutusele ehitamisele eelnevalt esitatud teatis. Ehitusteatis

esitatakse ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda

põhjendatud juhul nõuab pädev asutus;

2.6. ehitusluba – pädeva asutuse nõusolek ehitada konkreetsele kinnisasjale ehitist, mis

vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba antakse

hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, ümberehitamiseks,

laiendamiseks, osa asendamiseks samaväärsega ja lammutamiseks. Ehitusluba on

nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud

juhul nõuab pädev asutus;

2.7. kasutusteatis – pädevale asutusele esitatud teade ehitise kasutamisest või selle

kasutusotstarbe muutmisest. Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku

lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev

asutus;

2.8. kasutusluba – pädeva asutuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab

ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende

kasutamise otstarbe muutmise korral või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev

2

asutus;

2.9. KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2.10. EhR – ehitisregister. Register, mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeerium ja milles hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud

menetluste kohta.

3. Osalemine planeerimismenetluses, v.a detailplaneeringute menetluses 3.1. RMK planeerimismenetlusse kaasamise või KSH algatamise alusdokumendiks on

vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

3.2. Metsaülem saadab planeeringu algatajale teate sooviga olla kaasatud menetluse

järgnevates etappides ja palvega saata RMK-le planeeringuga seotud materjalid ja

teated.

3.3. Metsaülem saadab planeeringu lähteseisukohtade ettepanekute küsimisel

planeeringu algatajale RMK seisukoha, et arvestada planeeringu koostamisel või

KHS menetlemisel RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkusega.

3.4. Metsaülem küsib planeeringu algatajalt planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse digitaalsed kaardikihid.

3.5. Metsaülem kontrollib RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkust tulenevalt planeeringus kavandatud perspektiivsest maakasutusest.

3.6. Metsaülem küsib DHS-i kaudu seisukoha planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse kohta külastusala juhilt, vajadusel ka metsamajanduse pea-

spetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna juhatajalt,

kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seemnemajandusosakonna juhatajalt.

3.7. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja ettepanekud ning koostab

nende alusel planeeringu algatajale kirja RMK seisukohtadega ja ettepanekutega.

3.8. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva planeeringu või KSH aruande

eelnõu vastavust RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

3.9. Metsaülem väljastab planeeringu algatajale RMK seisukoha avalikul väljapanekul

oleva planeeringu või KSH aruande eelnõu kohta.

3.10. Pärast planeeringu või KSH aruande vastuvõtmist kontrollib metsaülem nendes

RMK eelnevate ettepanekutega arvestamist.

3.11. RMK ettepanekutega mittearvestamisel esitab peametsaülem vajadusel Rahandus-

ministeeriumile vastuväite planeeringu lahendusele.

4. Osalemine detailplaneeringu menetluses, projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmine ja ehitusprojekti kooskõlastamine

4.1. RMK detailplaneeringu menetlusse kaasamise või projekteerimistingimuste kohta

arvamuse andmise vajaduse alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse

DHS-i.

4.2. Metsaülem küsib vajadusel DHS-i kaudu seisukoha külastusala juhilt, metsa-

majanduse peaspetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitse-

osakonna juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja

seememajandusosakonna juhatajalt.

4.3. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja esitab vajadusel

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste eelnõu kohta RMK seisukohad

täiendavate tingimuste seadmiseks, koostamise lõpetamiseks või taotleb pikendust

seisukoha kujundamiseks 10 päeva jooksul alates detailplaneeringu menetlusse

kaasamise või projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmise vajaduse kohta

3

teate saamisest.

4.4. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku või ehitusprojekti kooskõlastamise

alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

4.5. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva detailplaneeringu vastavust

RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

4.6. Metsaülem kontrollib detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel

koostatud ehitusprojekti vastavust RMK eelnevalt esitatud seisukohtadele.

4.7. Metsaülem küsib RMK poolt esitatud seisukoha osalisel arvestamisel DHS-i

kaudu vajadusel uue seisukoha külastusala juhilt, metsamajanduse

peaspetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna

juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seememajandusosakonna

juhatajalt.

4.8. Metsaülem esitab arvamuse detailplaneeringu kohta, kooskõlastab ehitusprojekti

või jätab selle kooskõlastamata.

5. Osalemine ehitusloa ja kasutusloa menetluses 5.1. RMK ehitisteatise, ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa menetlusse kaasamise

alusdokumendiks on EhR-i kaudu saabunud teade, mis salvestatakse DHS-i.

5.2. Metsaülem kontrollib menetluse käigus RMK poolt ehitusprojekti kohta antud

seisukohtadega arvestamist.

5.3. Metsaülem sisestab EhR-i (või esitab kirjalikult taotlejale) arvamuse ehitusteatise,

ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa eelnõu kohta või taotleb pikendust

arvamuse andmiseks 10 päeva jooksul alates menetlusse kaasamise teate

saamisest.

Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses

osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhendi kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus“ § 15 lõike 2 punkti 9 ning § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning

ehitusprojektide kooskõlastamise juhend“ (lisatud, juhatuse_otsuse_lisa_teiste_isikute_

algatatud_planeerimis_ja_loamenetluses_osalemise_ning_ehitusprojektide_kooskolasta-

mise_juhend.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 02.03.2021 otsus nr 1-32/18 „Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning ehitusprojektide

kooskõlastamise juhendi kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Jaotuskava: metsaosakond, kinnisvaraosakond

Andres Sepp

Peametsaülem

30.05.2022

JUHATUS

OTSUS

31. mai 2022 nr 1-32/40

KINNITATUD

RMK juhatuse 31.05.2022

otsusega nr 1-32/40

Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab nõuded osalemiseks teiste isikute algatatud planeerimis-,

projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa menetluses ning ehitusprojektide

kooskõlastamisel.

1.2. RMK osaleb punktis 1.1 nimetatud menetlustes või kooskõlastab ehitusprojekte,

kui tegevus planeeritakse RMK valduses olevale kinnisasjale või see avaldab mõju

RMK valduses olevale kinnisasjale.

1.3. Juhend ei reguleeri RMK kinnisasjal taastuvenergeetika arendamisega seotud

menetlusi ning RMK osalemist maaparandussüsteemide ehitamise ja

rekonstrueerimisega seotud menetlustes.

1.4. Juhendit rakendatakse koos planeerimisseadusega ja ehitusseadustikuga.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. planeering – konkreetse maa-ala kohta koostatav üleriigiline planeering, riigi

eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering või kohaliku omavalitsuse

eriplaneering, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja

ehitustingimused;

2.2. detailplaneering – kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva konkreetse

maa-ala kohta koostatav planeering;

2.3. projekteerimistingimused – pädeva asutuse poolt antavad tingimused ehitusloa-

kohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti koostamiseks,

kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus;

2.4. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest

dokumentidest;

2.5. ehitusteatis – pädevale asutusele ehitamisele eelnevalt esitatud teatis. Ehitusteatis

esitatakse ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud

juhul nõuab pädev asutus;

2.6. ehitusluba – pädeva asutuse nõusolek ehitada konkreetsele kinnisasjale ehitist, mis

vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba antakse hoone

või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, ümberehitamiseks,

laiendamiseks, osa asendamiseks samaväärsega ja lammutamiseks. Ehitusluba on

nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud

juhul nõuab pädev asutus;

2.7. kasutusteatis – pädevale asutusele esitatud teade ehitise kasutamisest või selle

kasutusotstarbe muutmisest. Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku

lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev asutus;

2.8. kasutusluba – pädeva asutuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab

ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud kasutamise

otstarbele. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale

ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba

on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende kasutamise otstarbe

muutmise korral või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev asutus;

2

2.9. KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2.10. EhR – ehitisregister. Register, mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeerium ja milles hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud

menetluste kohta.

3. Osalemine planeerimismenetluses, v.a detailplaneeringute menetluses 3.1. RMK planeerimismenetlusse kaasamise või KSH algatamise alusdokumendiks on

vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

3.2. Metsaülem saadab planeeringu algatajale teate sooviga olla kaasatud menetluse

järgnevates etappides ja palvega saata RMK-le planeeringuga seotud materjalid ja

teated.

3.3. Metsaülem saadab planeeringu lähteseisukohtade ettepanekute küsimisel

planeeringu algatajale RMK seisukoha, et arvestada planeeringu koostamisel või

KHS menetlemisel RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkusega.

3.4. Metsaülem küsib planeeringu algatajalt planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse digitaalsed kaardikihid.

3.5. Metsaülem kontrollib RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkust tulenevalt planeeringus kavandatud perspektiivsest maakasutusest.

3.6. Metsaülem küsib DHS-i kaudu seisukoha planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse kohta külastusala juhilt, vajadusel ka metsamajanduse pea-

spetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna juhatajalt,

kinnisvaraosakonna juhatajalt, taastuvenergeetika arendamise käsitluse kohta

taastuvenergia arendamise spetsialistilt ning taimla- ja seemnemajandusosakonna

juhatajalt.

3.7. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja ettepanekud ning koostab

nende alusel planeeringu algatajale kirja RMK seisukohtadega ja ettepanekutega.

3.8. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva planeeringu või KSH aruande

eelnõu vastavust RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

3.9. Metsaülem väljastab planeeringu algatajale RMK seisukoha avalikul väljapanekul

oleva planeeringu või KSH aruande eelnõu kohta.

3.10. Pärast planeeringu või KSH aruande vastuvõtmist kontrollib metsaülem nendes

RMK eelnevate ettepanekutega arvestamist.

3.11. RMK ettepanekutega mittearvestamisel esitab peametsaülem vajadusel Rahandus-

ministeeriumile vastuväite planeeringu lahendusele.

4. Osalemine detailplaneeringu menetluses, projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmine ja ehitusprojekti kooskõlastamine

4.1. RMK detailplaneeringu menetlusse kaasamise või projekteerimistingimuste kohta

arvamuse andmise vajaduse alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse

DHS-i.

4.2. Metsaülem küsib vajadusel DHS-i kaudu seisukoha külastusala juhilt, metsa-

majanduse peaspetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitse-

osakonna juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seemne-

majandusosakonna juhatajalt.

4.3. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja esitab vajadusel

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste eelnõu kohta RMK seisukohad

täiendavate tingimuste seadmiseks, koostamise lõpetamiseks või taotleb pikendust

seisukoha kujundamiseks 10 päeva jooksul alates detailplaneeringu menetlusse

3

kaasamise või projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmise vajaduse kohta

teate saamisest.

4.4. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku või ehitusprojekti kooskõlastamise

alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

4.5. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva detailplaneeringu vastavust

RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

4.6. Metsaülem kontrollib detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel

koostatud ehitusprojekti vastavust RMK eelnevalt esitatud seisukohtadele.

4.7. Metsaülem küsib RMK poolt esitatud seisukoha osalisel arvestamisel DHS-i kaudu

vajadusel uue seisukoha külastusala juhilt, metsamajanduse peaspetsialistilt,

metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna juhatajalt,

kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seememajandusosakonna juhatajalt.

4.8. Metsaülem esitab arvamuse detailplaneeringu kohta, kooskõlastab ehitusprojekti

või jätab selle kooskõlastamata.

5. Osalemine ehitusloa ja kasutusloa menetluses 5.1. RMK ehitisteatise, ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa menetlusse kaasamise

alusdokumendiks on EhR-i kaudu saabunud teade, mis salvestatakse DHS-i.

5.2. Metsaülem kontrollib menetluse käigus RMK poolt ehitusprojekti kohta antud

seisukohtadega arvestamist.

5.3. Metsaülem sisestab EhR-i (või esitab kirjalikult taotlejale) arvamuse ehitusteatise,

ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa eelnõu kohta või taotleb pikendust

arvamuse andmiseks 10 päeva jooksul alates menetlusse kaasamise teate saamisest.

KINNITATUD

RMK juhatuse 02.03.2021

otsusega nr 1-32/18

Teiste isikute algatatud planeerimis- ja loamenetluses osalemise ning ehitusprojektide kooskõlastamise juhend

1. Üldsätted 1.1. Juhend kehtestab nõuded osalemiseks teiste isikute algatatud planeerimis-,

projekteerimistingimuste, ehitus- ja kasutusloa menetluses ning ehitusprojektide

kooskõlastamisel.

1.2. RMK osaleb punktis 1.1 nimetatud menetlustes või kooskõlastab ehitusprojekte,

kui tegevus planeeritakse RMK valduses olevale kinnisasjale või see avaldab

mõju RMK valduses olevale kinnisasjale.

1.3. Juhend ei reguleeri RMK osalemist maaparandussüsteemide ehitamise ja

rekonstrueerimisega seotud menetlustes.

1.4. Juhendit rakendatakse koos planeerimisseadusega ja ehitusseadustikuga.

2. Mõisted ja lühendid Juhendis kasutatakse mõisteid ja lühendeid järgmises tähenduses:

2.1. planeering – konkreetse maa-ala kohta koostatav üleriigiline planeering, riigi

eriplaneering, maakonnaplaneering, üldplaneering või kohaliku omavalitsuse

eriplaneering, millega määratakse seaduses sätestatud juhtudel maakasutus- ja

ehitustingimused;

2.2. detailplaneering – kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumil asuva konkreetse

maa-ala kohta koostatav planeering;

2.3. projekteerimistingimused – pädeva asutuse poolt antavad tingimused ehitusloa-

kohustusliku hoone või olulise avaliku huviga rajatise ehitusprojekti

koostamiseks, kui puudub detailplaneeringu koostamise kohustus;

2.4. ehitusprojekt – ehitise ehitamiseks ja kasutamiseks vajalike dokumentide kogum,

mis koosneb joonistest, seletuskirjast, hooldusjuhenditest jm asjakohastest

dokumentidest;

2.5. ehitusteatis – pädevale asutusele ehitamisele eelnevalt esitatud teatis. Ehitusteatis

esitatakse ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda

põhjendatud juhul nõuab pädev asutus;

2.6. ehitusluba – pädeva asutuse nõusolek ehitada konkreetsele kinnisasjale ehitist, mis

vastab ehitusloa andmise aluseks olevale ehitusprojektile. Ehitusluba antakse

hoone või rajatise püstitamiseks, rajamiseks, paigaldamiseks, ümberehitamiseks,

laiendamiseks, osa asendamiseks samaväärsega ja lammutamiseks. Ehitusluba on

nõutav ehitusseadustiku lisas 1 nimetatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud

juhul nõuab pädev asutus;

2.7. kasutusteatis – pädevale asutusele esitatud teade ehitise kasutamisest või selle

kasutusotstarbe muutmisest. Kasutusteatise esitamine on nõutav ehitusseadustiku

lisas 2 kirjeldatud ehitiste puhul või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev

asutus;

2.8. kasutusluba – pädeva asutuse nõusolek, et valminud ehitis või selle osa vastab

ehitisele ettenähtud nõuetele ja seda võib kasutada vastavalt kavandatud

kasutamise otstarbele. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas

ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt.

Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste ja nende

kasutamise otstarbe muutmise korral või kui seda põhjendatud juhul nõuab pädev

2

asutus;

2.9. KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine;

2.10. EhR – ehitisregister. Register, mille vastutav töötleja on Majandus- ja Kommuni-

katsiooniministeerium ja milles hoitakse, antakse ja avalikustatakse teavet

kavandatavate, ehitatavate ja olemasolevate ehitiste ning nendega seotud

menetluste kohta.

3. Osalemine planeerimismenetluses, v.a detailplaneeringute menetluses 3.1. RMK planeerimismenetlusse kaasamise või KSH algatamise alusdokumendiks on

vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

3.2. Metsaülem saadab planeeringu algatajale teate sooviga olla kaasatud menetluse

järgnevates etappides ja palvega saata RMK-le planeeringuga seotud materjalid ja

teated.

3.3. Metsaülem saadab planeeringu lähteseisukohtade ettepanekute küsimisel

planeeringu algatajale RMK seisukoha, et arvestada planeeringu koostamisel või

KHS menetlemisel RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkusega.

3.4. Metsaülem küsib planeeringu algatajalt planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse digitaalsed kaardikihid.

3.5. Metsaülem kontrollib RMK põhimääruses sätestatud ülesannete täitmise

võimalikkust tulenevalt planeeringus kavandatud perspektiivsest maakasutusest.

3.6. Metsaülem küsib DHS-i kaudu seisukoha planeeringus kavandatud perspektiivse

maakasutuse kohta külastusala juhilt, vajadusel ka metsamajanduse pea-

spetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna juhatajalt,

kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seemnemajandusosakonna juhatajalt.

3.7. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja ettepanekud ning koostab

nende alusel planeeringu algatajale kirja RMK seisukohtadega ja ettepanekutega.

3.8. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva planeeringu või KSH aruande

eelnõu vastavust RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

3.9. Metsaülem väljastab planeeringu algatajale RMK seisukoha avalikul väljapanekul

oleva planeeringu või KSH aruande eelnõu kohta.

3.10. Pärast planeeringu või KSH aruande vastuvõtmist kontrollib metsaülem nendes

RMK eelnevate ettepanekutega arvestamist.

3.11. RMK ettepanekutega mittearvestamisel esitab peametsaülem vajadusel Rahandus-

ministeeriumile vastuväite planeeringu lahendusele.

4. Osalemine detailplaneeringu menetluses, projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmine ja ehitusprojekti kooskõlastamine

4.1. RMK detailplaneeringu menetlusse kaasamise või projekteerimistingimuste kohta

arvamuse andmise vajaduse alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse

DHS-i.

4.2. Metsaülem küsib vajadusel DHS-i kaudu seisukoha külastusala juhilt, metsa-

majanduse peaspetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitse-

osakonna juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja

seememajandusosakonna juhatajalt.

4.3. Metsaülem koondab DHS-i kaudu saadud seisukohad ja esitab vajadusel

detailplaneeringu või projekteerimistingimuste eelnõu kohta RMK seisukohad

täiendavate tingimuste seadmiseks, koostamise lõpetamiseks või taotleb pikendust

seisukoha kujundamiseks 10 päeva jooksul alates detailplaneeringu menetlusse

kaasamise või projekteerimistingimuste kohta arvamuse andmise vajaduse kohta

3

teate saamisest.

4.4. Detailplaneeringu avaliku väljapaneku või ehitusprojekti kooskõlastamise

alusdokumendiks on vastav teade, mis salvestatakse DHS-i.

4.5. Metsaülem kontrollib avalikul väljapanekul oleva detailplaneeringu vastavust

RMK eelnevatele seisukohtadele ja ettepanekutele.

4.6. Metsaülem kontrollib detailplaneeringu või projekteerimistingimuste alusel

koostatud ehitusprojekti vastavust RMK eelnevalt esitatud seisukohtadele.

4.7. Metsaülem küsib RMK poolt esitatud seisukoha osalisel arvestamisel DHS-i

kaudu vajadusel uue seisukoha külastusala juhilt, metsamajanduse

peaspetsialistilt, metsaparandusosakonna juhatajalt, looduskaitseosakonna

juhatajalt, kinnisvaraosakonna juhatajalt ning taimla- ja seememajandusosakonna

juhatajalt.

4.8. Metsaülem esitab arvamuse detailplaneeringu kohta, kooskõlastab ehitusprojekti

või jätab selle kooskõlastamata.

5. Osalemine ehitusloa ja kasutusloa menetluses 5.1. RMK ehitisteatise, ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa menetlusse kaasamise

alusdokumendiks on EhR-i kaudu saabunud teade, mis salvestatakse DHS-i.

5.2. Metsaülem kontrollib menetluse käigus RMK poolt ehitusprojekti kohta antud

seisukohtadega arvestamist.

5.3. Metsaülem sisestab EhR-i (või esitab kirjalikult taotlejale) arvamuse ehitusteatise,

ehitusloa, kasutusteatise või kasutusloa eelnõu kohta või taotleb pikendust

arvamuse andmiseks 10 päeva jooksul alates menetlusse kaasamise teate

saamisest.