| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 1-32.1/88 |
| Registreeritud | 22.11.2016 |
| Sünkroonitud | 31.12.2025 |
| Liik | Juhatuse otsus |
| Funktsioon | 1-32.1 |
| Sari | RMK juhatuse otsusega kinnitatud dokumendid |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Juhatus |
| Saabumis/saatmisviis | Juhatus |
| Vastutaja | Juhatus |
| Originaal | Ava uues aknas |
KINNITATUD
RMK juhatuse 22.11.2016
otsusega nr 1-32/88
Riigimetsa Majandamise Keskuse maakasutusstrateegia 2017-2020
RMK valdusesse antud maa olem on põlise riigimaa ja maareformi käigus vabaks jäänud
looduskaitse- ja metsamaa näol tänaseks suurenenud ligi 1,4 miljonile hektarile. Võib
prognoosida, et maareformi lõputoimingute, samuti Keskkonnaministeeriumi valitsemisel
oleva riigimaa konsolideerimise tulemusel suureneb riigi omandisse jäetava maa pindala 1,5
miljoni hektarini. Valdav osa sellest maast – enam kui 1 miljon hektarit – on metsamaa.
Ülejäänud osa moodustavad märgalad, poollooduslikud kooslused ja teised kõlvikud, mille
riigi omandisse jätmine on põhjendatud maakorraldusliku otstarbekusega ning riigi
maareservi vajadusega (maardlate maa, perspektiivne taristu maa).
Maa on riigimetsa majandamisele ja looduse kaitsmisele püstitatud riiklike eesmärkide
täitmiseks kriitilise tähtsusega ressurss. Maakasutusstrateegia koondeesmärk on maade
optimeerimine ja maakasutuse eesmärgistamine, maa mitmekülgne kasutus ning kõrgendatud
avaliku huviga alade majandamiseks eelduste loomine.
RMK arengukava 2020 eesmärkide täitmiseks:
1) Inventeerime järgneva kahe aasta jooksul meie valduses oleva maa riigi omandis
hoidmise perspektiivsusest lähtuvalt ning loobume maast, mille majandamine ei ole
riigile otstarbekas.
2) Kavandame RMK tegevusvaldkondade vajadustest lähtuvalt metskondade kaupa
perspektiivse riigimaa kasutuse määrates igale majandamisüksusele (eraldisele)
kasutamise eesmärgi.
3) Maa, mis ei ole RMK-le riigimetsa majandamiseks ajutiselt vajalik, kuid mille
hoidmine riigi omandis on vajalik muul otstarbel (lisaks maakorraldusele ka nt
poollooduslike koosluste hooldusvõimaluste pakkumine), leiame kasutuse ja kasutajad
väljastpoolt.
4) Määratleme alad, mille majandamise juures peame eriliselt arvestama kõrgendatud
avaliku huviga (asumilähedased metsad, külastatavad puhkepiirkonnad, tervise- ja
matkarajad), koostame juhendi nende alade majandamiseks ning rakendame seda.
Juhendi headust ja rakendamise tulemuslikkust hindame tekkinud/ärahoitud
konfliktide arvu ning intensiivsuse järgi.