Otsus

Aadressilt [email protected] ei saadeta teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Lp. kaasatud isik/asutus Käesolevaga edastame Teile teate Viimsi Vallavolikogu 12.03.2024 otsusest nr 27 „Randvere küla, Tammelaane kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu menetluse jätkamine, detailplaneeringu osaline kehtestamine ning osalisel planeeringualal detailplaneeringu koostamise lõpetamine” (teade ja otsus lisatud manusena). NB! Vallavolikogu otsusega ning kehtestatud detailplaneeringuga on võimalik tutvuda ka Viimsi valla veebilehel: https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/kehtestatud-detailplaneeringud https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/detailplaneeringud/detailplaneeringu-menetluse-lopetamine NB! Täpsustavate küsimuste korral palume pöörduda Viimsi Vallavalitsuse planeeringute osakonna poole: https://www.viimsivald.ee/vallavalitsuse-kontaktid Lugupidamisega Viimsi vallavalitsus +372 602 8800

www.viimsi.ee

From: "Viimsi Vallavalitsus" <[email protected]> Sent: 28/03/2024 15:39:52 To: "Viimsi Vallavalitsus" <[email protected]> Cc: Subject: Teavitus detailplaneeringu otsusest - Viimsi Vallavolikogu 12.03.2024 otsus nr 27

OTSUS

Viimsi 12. märts 2024 nr 27

Randvere küla, Tammelaane kinnistu ja osaliselt

reformimata riigimaa detailplaneeringu menetluse

jätkamine, detailplaneeringu osaline kehtestamine

ning osalisel planeeringualal detailplaneeringu

koostamise lõpetamine

I Asjaolud ja senine menetluskäik

Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsusega nr 261 (edaspidi ka volikogu otsus) kehtestati Viimsi

Vallavolikogu 21.06.2016 otsusega nr 75 algatatud ja Viimsi Vallavolikogu 12.02.2019 otsusega

nr 9 vastu võetud Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa

detailplaneering (edaspidi ka detailplaneering).

Volikogu otsusega kehtestatud detailplaneeringuga moodustati üheksa üksikelamukrunti (pos 1

kuni pos 9), millele igaühele määrati ehitusõigus ühe üksikelamu ja kahe abihoone ehitamiseks.

Avalikes huvides moodustati lisaks üks 11 085 m² suurune loodusliku maa krunt (pos 13) ranna

kindlustusrajatise ehitamiseks ja valgustusega avaliku tee ja puhkeala rajamiseks ranna-alale

(pingid, kiik, prügikastid jmt püstitamiseks) ning kaks loodusliku maa krunti (pos 12 ja pos 14)

avalikult kasutatava valgustusega terviseraja ehitamiseks, kolm loodusliku maa krunti (pos 11,

pos 16 ja pos 17) ja kaks teemaa krunti (pos 10 ja pos 15). Detailplaneeringuga vähendati ranna

ehituskeeluvööndi ulatust puhkeotstarbeliste rajatiste (pingid, kiik, prügikastid jmt) ehitamiseks

ehituskeeluvööndis asuvale maa-alale.

Detailplaneeringuga kehtestati muudatus Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus,

üldplaneeringukohase puhkeotstarbelise maa juhtotstarve muudeti osaliselt väikeelamute maaks.

Detailplaneeringuga kehtestati lisaks muudatus üldplaneeringu teemaplaneeringus „Viimsi valla

üldiste ehitustingimuste määramine. Elamuehituse põhimõtted“, kuivõrd üldplaneeringu

teemaplaneeringu peatüki 4.1 kohaselt peavad kõik elamud Viimsi vallas asuma

üldplaneeringuga määratud elamumaal ning väljapoole elamumaad uusi elamuid ja nende

abihooneid rajada ei ole lubatud.

Detailplaneeringuga muudeti ka üldplaneeringu teemaplaneeringut „Miljööväärtuslikud alad ja

rohevõrgustik“ (edaspidi ka rohevõrgustiku teemaplaneering), kuivõrd üldplaneeringu

teemaplaneeringu kohaste rohevõrgustiku elementide asukohale planeeriti elamukrundid ja tee

ning haljastu nr 34 ja rohekoridor nihutati nende seniselt asukohalt planeeringuala idaossa

rannaäärsele alale, vähendades sh rohekoridori laiust.2

1 Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsus nr 26: https://atp.amphora.ee/viimsi/index.aspx?itm=482956&af=490937 2 Kõik üldplaneeringud on kättesaadavad Viimsi valla kodulehel: https://www.viimsivald.ee/teenused/planeeringud/uldplaneeringud/kehtestatud-uldplaneeringud

2

04.09.2019 sõlmiti Tallinna notari Liivi Laos notaribüroos detailplaneeringu koostamisest

huvitatud isikuga (edaspidi huvitatud isik) võlaõiguslik leping nr 1809 (registreeritud Viimsi

Vallavalitsuse dokumendiregistris 4.09.2019 nr 2-10.2/776), millega lepiti kokku detailplaneeringu

elluviimise tegevuskava ja planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) §-s 131 sätestatud valla

kohustuste arendajale üleandmine. Avalikest huvidest lähtuvalt lepiti kokku jagamisel tekkiva

kinnistu (detailplaneeringukohase krundi pos 13, lähiaadress Tammelaane haljak 4) tasuta vallale

võõrandamises, tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse seadmises Viimsi valla kasuks kinnistul

(detailplaneeringukohasel krundil pos 12, lähiaadress Tammelaane haljak 3) liikumiseks ning

isikliku kasutusõiguse seadmises sademeveekraavide omamiseks ja hooldamiseks neljale

detailplaneeringu kehtestamisejärgselt moodustatavale kinnistule (detailplaneeringukohastel

kruntidel pos 6, lähiaadress Tammeõie tee 5, pos 10, lähiaadress Tammeõie tee L1, pos 11,

lähiaadress Tammelaane haljak 2 ja pos 17, lähiaadress Laanemetsa haljak 2).

Detailplaneering kehtestati kõrvaltingimustega, mille kohaselt, kui ei ole nõuetekohaselt täidetud

04.09.2019 sõlmitud notariaalset lepingut nr 1809, on vallal õigus tunnistada detailplaneering

kehtetuks ja õigus keelduda detailplaneeringukohastele ehitistele kasutusloa andmisest.

10.07.2020 esitati Tallinna Halduskohtule kaebus Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26

ja 12.06.2020 kirja nr 1-13/28-1 tühistamiseks või alternatiivselt kirja õigusvastasuse

tuvastamiseks. Kohus võttis haldusasja (3-20-1310) menetlusse (edaspidi ka kohtumenetlus).

24.08.2020 registreeriti maakatastris detailplaneeringukohane krundijaotus katastriüksusteks.

Planeeringualale ehitati detailplaneeringukohased rajatised, milleks olid reoveekanalisatsiooni

torustik, veetorustik, survekanalisatsiooni torustik, välisvalgustuse maakaabel, drenaažitorustik

(9 tk), madalpinge maakaabel (3 tk), sademeveekanalisatsiooni torustik (4 tk), sidekanalisatsiooni

torustik (2 tk) ja võrkaed (8 tk), millele 2022. aasta alguses väljastati kasutusload.

Kohtumenetluses jätsid nii Tallinna Halduskohus3 kui ka Tallinna Ringkonnakohus4 kaebuse

rahuldamata. Riigikohtu 15.12.2022 kohtuotsusega5 (edaspidi ka kohtuotsus) rahuldati

kassatsioonikaebus osaliselt. Riigikohus tühistas Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2022 otsuse ja

Tallinna Halduskohtu 14.06.2021 otsuse osas, mis puudutas Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020

otsuse tühistamist ning tegi tühistatud osas uue otsuse, millega rahuldas kaebuse osaliselt ja

tühistas Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse, millega kehtestati Randvere küla, kinnistu

Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering.

Riigikohtu halduskolleegium möönis kokkuvõtvalt, et detailplaneeringu kehtestamist toetas küll

avalik huvi arendada vaidlusalusel metsaalal puhkevõimalusi, rajada senisest kvaliteetsem

ühendustee kahe küla vahel ning saada osa vaidlusalusest maast valla omandisse selle

tõhusamaks puhkeotstarbeliseks kasutamiseks, kuid kolleegiumi hinnangul tuli detailplaneering

tühistada, sest detailplaneeringuga elamumaaks planeeritava osa negatiivne mõju

rohevõrgustikule on ebaproportsionaalselt suur. Vald võttis üldplaneeringu muutmisel, sh

rohevõrgustiku toimivuse ebasoodsal mõjutamisel arvesse mitut asjakohatut kaalutlust, ei

lahendanud detailplaneeringuga kallasrajale juurdepääsu küsimust ning rikkus PlanS § 130

lõike 2 punkti 2. Riigikohtu kolleegium leidis, et neil põhjustel tuleb detailplaneeringu kehtestamise

aluseks olev haldusakt tühistada.

3 Tallinna Halduskohtu lahend haldusasjas nr 3-20-1310 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=328323844 4 Tallinna Ringkonnakohtu lahend haldusasjas nr 3-20-1310 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=328310557 5 Riigikohtu lahend haldusasjas nr 3-20-1310 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=328306685

3

Eeltoodud asjaoludest tulenevalt loeb vald, et viidatud Riigikohtu otsuse tulemusel on

detailplaneeringu menetlus pooleli ning vallal tuleb jätkata detailplaneeringu menetlust, et teha

detailplaneeringu suhtes otsus.

Huvitatud isik pöördus 22.03.2023 kirjaga (registreeritud Viimsi Vallavalitsuse dokumendiregistris

nr 10-10/1417) valla poole taotlusega detailplaneeringu menetlust jätkata ning tegi mh ettepaneku

vähendada detailplaneeringus elamukruntide arvu üheksalt kuuele ja kehtestada

detailplaneering, milles on parandatud Riigikohtu otsuses osundatud vead.

Arvestades, et detailplaneering on pälvinud suurt avalikku huvi, korraldas vald 22.08.2023

Randvere külas kogukonnaarutelu. Arutelu eesmärk oli selgitada kogukonnale kohtulahendiga

tekkinud olukorda ning koostöös kogukonnaga kaaluda ja arutleda detailplaneeringu menetluse

edasiste käikude üle. Kogukonnal paluti esitada planeeringuala võimalikuks lahenduseks

ettepanekuid, misjärel korraldati ettepanekute osas kogukonnale kaasamisküsitlus ning sellele

järgnevalt avalikustati küsimustiku tulemused veebiplatvormil.

20.10.–05.11.2023 korraldas vallavalitsus laiapõhjalise veebiküsitluse, kus oli antud kolm

valikvastustega küsimust (kohustusliku vastamisega) ning üks vaba vastuse lisamise võimalus.6

Küsitluse abil kaardistas Viimsi vald kogukonna hoiakuid planeeringulahendusele, mis omakorda

võimaldas täpsustada kogukonna ootusi, et neid siis planeeringulahenduse väljatöötamisel

arvestada.

Kuigi nii kogukonnaarutelul kui ka veebiküsitlusel esitati mitmeid arvamusi detailplaneeringu alale

elamute ehitamise võimaldamiseks, näitasid nii arutelu kui ka küsitlus, et avalikkus eelistab

ülekaalukalt planeeringualale roheala säilitamist ja võimalusel alale maastikukaitseala

moodustamist. Seda ettepanekut pooldas 41% küsitletutest. Prioriteedilt järgmine eelistus oli

täielikult lõpetada planeeringumenetlus otsust tegemata. Eelistatud lahenduse puhul sooviti jätta

planeeringuala rohealaks ja moodustada alale maastikukaitseala ehk mitte kavandada

planeeringualale elamukrunte ning säilitada planeeringualale juba väljaehitatud spordirajad,

kergteed ja muud rajatised.

II Detailplaneeringu menetluse jätkamine

Riigikohus tühistas 15.12.2022 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-20-1310 Viimsi Vallavolikogu

28.04.2020 otsuse nr 26 „Randvere küla, kinnistu Tammelaane ja osaliselt reformimata riigimaa

detailplaneeringu kehtestamine“ järgmistel põhjustel: a) detailplaneeringuga elamumaaks

planeeritava osa negatiivne mõju rohevõrgustikule on ebaproportsionaalselt suur, b) vald võttis

üldplaneeringu muutmisel, sh rohevõrgustiku toimivuse ebasoodsal mõjutamisel arvesse mitut

asjakohatut kaalutlust (maatulundusmaa sihtotstarbe, puhkeotstarbelise maa juhtotstarbe ja

rohevõrgustiku ala väidetav kokkusobimatus), c) detailplaneeringuga ei lahendatud kallasrajale

juurdepääsu küsimust ning d) vald rikkus PlanS § 130 lõike 2 punkti 2.

Toetudes planeerimisseadusele koosneb detailplaneeringu menetlus kindlaks määratud

tegevustest, mida tuleb läbi viia kindlas järjekorras. PlanS § 139 sätestab, et detailplaneering

kehtestatakse haldusaktiga. Kui Riigikohus tühistas detailplaneeringu kehtestamise otsuse, ei

muutnud see automaatselt tühiseks kõiki detailplaneeringu koostamisel õiguspäraselt läbi viidud

menetlustoiminguid. Menetlustoiminguid tuleks korrata juhul, kui nendest sõltuks haldusakti

6 Küsitluse tulemused on leitavad Viimsi valla kodulehelt https://www.viimsivald.ee/uudised/millised-tammelaane-planeeringuala- kusitluse-tulemused

4

õiguspärasus (vt käesoleva otsuse peatükid III ja IV). Planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

otsustama, milline kohane haldusakt detailplaneeringu suhtes vastu võtta.

Seega pärast Viimsi Vallavolikogu 28.04.2020 otsuse nr 26 tühistamist oli planeerimisalase

tegevuse korraldajal kaks võimalust – kas algatada uus detailplaneeringu menetlus või jätkata

olemasolevaga. Kuna volikogul ei ole tulenevalt kohtuotsuse põhjendustest (ja käesoleva otsuse

peatükkides III ja IV toodud põhjendustel) ning lähtudes avalikkuse üldistest huvidest, mida on

käesolevat otsust tehes arvesse võetud, kavas detailplaneeringut elamukruntide osas

kehtestada, siis ei ole elamukruntide planeerimiseks uue detailplaneeringu algatamine

põhjendatud. Käesoleval juhul on menetlusökonoomika seisukohalt ja õigusselguse huvides

otstarbekas detailplaneeringu menetlust jätkata ning selgitada välja, milline haldusakt vastu võtta

või menetlustoiming läbi viia.

Haldusakti või toimingu haldusesisese kontrolli võimalus tuleneb Eesti Vabariigi põhiseaduse

(edaspidi PS) § 3 seadusereservatsiooni põhimõttest, mis võimaldab haldusorganil

haldusmenetlusega jätkata ning erinevaid otsuseid kaaluda. Halduskohtumenetluse seadustiku

(edaspidi HKMS) kohaselt on jõustunud kohtuotsus menetlusosalistele kohustuslik osas, milles

lahendatakse kaebuses esitatud nõue kaebuse aluseks olevatel asjaoludel. Haldusorganile on

kohustuslikud kohtu õiguslikud seisukohad ja suunised, mis on ära toodud kohtuotsuse

põhjendustes. Need on hõlmatud kaebuse alusega HKMS § 177 lõike 1 mõttes. Olukorras, kus

Riigikohus mh kohtuotsuse punktis 35 on leidnud, et detailplaneeringu menetlemisel on tehtud

olulisi kaalutlusvigu ja detailplaneering ei ole proportsionaalne sätestatud eesmärgi suhtes, tuleb

täita kohtu otsus osas, millega nimetatud ebaproportsionaalsus kõrvaldatakse. Kui seda mitte

teha, siis ei saabu tegelik õigusrahu ning ei ole tagatud keskkonna-alase seisundi taastumine,

mistõttu võib kohtu otsus jääda üksnes teoreetiliseks konstateeringuks. Sellest tulenevalt tuleb

planeeringumenetlust jätkata menetlusetapist, kus viga tehti.

Vald on põhjalikult analüüsinud avalikke huve ja väärtusi ning leidnud, et menetluses ei ole tarvis

planeeringulahenduse avalikustamise etappe korrata, sest planeeringuala osalisel kehtestamisel

ei muudeta kehtestataval alal avalikkusele tutvustatud maakasutus- ja ehitustingimusi.

III Detailplaneeringu osaline kehtestamine

HMS § 52 lg 1 näeb ette võimaluse kehtestada osahaldusakt ehk vajadusel kehtestada

detailplaneering osaliselt. Planeeringu osalisel kehtestamisel tuleb tagada, et kehtestatav osa

oleks iseseisvalt (ilma kehtestamata jäänud detailplaneeringu osata) elluviidav ning et

asjakohaste mõjudega oleks arvestatud.

Arvestades, et detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud alal ei ole võrreldes volikogu

otsusega kehtestatud detailplaneeringu lahendusega muudatusi tehtud ja kuivõrd kohtuotsuse

põhjendused ei puuduta detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud ala – kallasrajale

juurdepääsuküsimuse lahendamata jätmine ehk kahte küla ühendava tee planeerimine toodi

varasemas planeeringumenetluses üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbe elamumaaks

muutmise põhjenduseks, mida käesoleva detailplaneeringu osalise kehtestamisega ei taotleta,

samuti ei kohaldu käesoleva otsusega kehtestatavale planeeringuala osale PlanS § 130 lõike 2

punkti 2 rikkumine, kuivõrd kehtestatav detailplaneeringu osa vastab üldplaneeringu kohasele

maakasutuse juhtotstarbele, siis arvestab volikogu, et regionaalminister andis 19.02.2020 kirjaga

nr 14-11/287-8 heakskiidu detailplaneeringu kehtestamiseks, puudub detailplaneeringu osalise

kehtestamiseks vajadus teistkordselt heakskiitu küsida. Samadel põhjustel puudub vajadus

korrata ka heakskiidule eelnevaid menetlustoiminguid. Kehtestatava osa planeeringulahendus

5

ühtib vallavalitsuse korraldatud veebiküsitluse eelistatud lahendusega ning toetab kogukonna

soovi kaaluda tulevikus maa-alale maastikukaitseala moodustamist.

Detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud maa-alasse kuuluvad

detailplaneeringukohased loodusliku maa krundid pos 12 (detailplaneeringukohane suurus

52 559 m², katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %, lähiaadress Tammelaane

haljak 3), pos 13 (detailplaneeringukohane suurus 11 085 m², katastriüksuse sihtotstarve

üldkasutatav maa 100%, lähiaadress Tammelaane haljak 4) ja pos 14 (detailplaneeringukohane

suurus 11 798 m², katastriüksuse sihtotstarve üldkasutatav maa 100 %, lähiaadress Tammelaane

haljak 1).

Kõik detailplaneeringuala osalise kehtestamisega hõlmatud krundid jäävad ranna

piiranguvööndisse (200 m), ranna ehituskeeluvööndisse (looduskaitseseaduse § 38 lõikest 2

tulenevalt on antud asukohas samuti 200 m) ja veekaitsevööndisse (20 m). Ranna

piiranguvööndis asuvate metsade kaitse eesmärk on vee ja pinnase kaitsmine ning

puhketingimuste säilitamine.

Krundile pos 12 on detailplaneeringuga lubatud ehitada avalikult kasutatav valgustusega

terviserada ja tänavavalgustuse kaabel.

Krundile pos 13 on detailplaneeringuga lubatud ehitada avalikult kasutatav valgustusega

tee/terviserada, tänavavalgustuse kaabel, rannakindlustus ja puhkeotstarbelised ehitised.

Krundile pos 14 on lubatud ehitada avalikult kasutatav valgustusega terviserada ja

tänavavalgustuse kaabel.

Detailplaneeringu põhijoonisel on piiritletud rohelise ruudustikuga ala, kuhu on lubatud rajada

puhkeotstarbelised ehitised (pingid, kiik, prügikastid jmt). Nimetatud ala jääb ranna

ehituskeeluvööndisse, kuid avalikult kasutatava rekreatsiooniala määramise ja rajamise vastu on

suur avalik huvi.

Detailplaneeringus on hinnatud ranna ehituskeeluvööndisse planeeritud ehitiste (ranna

kindlustusrajatis, tehnorajatised, avalikult kasutatav tee ja puhkeotstarbelised ehitised) mõju

ranna kaitse eesmärkidele, veekaitsevööndi eesmärgile ja kallasraja kasutatavusele. Hinnangu

kokkuvõttes jõuti järeldusele, et tehnorajatiste, teede, ranna kindlustusrajatise ja

puhkeotstarbeliste ehitiste rajamine ei avalda eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju ranna kaitse

eesmärkidele, veekaitsevööndi eesmärgile ega kallasraja kasutatavusele. Keskkonnaamet

nõustus 16.04.2019 kirjaga nr 7-13/19/2949-3 ranna ehituskeeluvööndi vähendamisega krundil

pos 13 tähistatud puhkealal puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks. Põhjalikum käsitlus

detailplaneeringu vastavuse kohta ranna kaitse eesmärkidele on toodud detailplaneeringu

seletuskirja peatükis 3.4.1 lk-d 16, 17 ja 18. Detailplaneering on kättesaadav planeeringute

andmekogust https://planeeringud.ee/plank-web/#/planning.

Ranna ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene

kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud ranna kindlustusrajatisele, tehnorajatisele ja

avalikult kasutatavale teele. Selliste rajatiste kavandamine ja ehitamine eeldab detailplaneeringu

olemasolu. Kohalik omavalitsus peab vajalikuks kruntidele pos 12, pos 13 ja pos 14 valgustusega

terviseraja ning Randvere küla ja Tammneeme küla vahelise avalikult kasutatava jalgtee

ehitamist ja olemasolu. Riigikohus mh viitas oma otsuses, et avalikes huvides uute

tervisespordirajatiste ning kahte küla ühendava tee ehitamist võinuks kohalik omavalitsus, juhul

6

kui maaomanikuga ei õnnestu saavutada avalike huvide suhtes mõõdukat kokkulepet, kaaluda

ka sundvalduse seadmist vajalikus ulatuses.

Eelnevast lähtuvalt leiab volikogu, et osaline detailplaneeringu kehtestamine on vältimatult vajalik.

Tulenevalt kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduse (edaspidi KAHOS) § 5 lõikest 1 võib

sundvalduse seadmise või sundvõõrandamise korral vastava toimingu aluseks olla planeering.

Arvestades Riigikohtu kohtuotsuse punkti 22, on haldusorgani hinnangul põhjendatud ja vastava

vajaduse tekkimisel eeldusena KAHOS § 5 lõike 1 kohaldamiseks vajalik kruntidel pos 12, pos

13 ja pos 14 detailplaneering kehtestada.

Analüüsinud kohtuotsuse punktides 26 ja 27 toodud argumente, leiab volikogu, et ülejäänud osas

detailplaneeringu kehtestamisel oleks negatiivne mõju rohevõrgustikule ebaproportsionaalselt

suur. Antud juhul on õige pidada vältimatult oluliseks vajadus tagada rohevõrgustiku kui terviku

toimimine. Kohus selgitas punktis 27, et kõrgema tasandi planeeringuga terviklikult kujundatud

rohevõrgustiku tõhusust ei tohi ohtu seada selle tükkhaaval muutmisega detailplaneeringu

tasandil, st väiksemale alale fokusseeritud otsustega. Tulenevalt keskkonna säästmise

põhimõttest ja igaühe kohustusest (PS §-d 5 ja 53) peab rohevõrgustiku ebasoodne mõjutamine

olema proportsionaalne taotletava eesmärgi suhtes.

Detailplaneeringu terviklahenduse elluviimine on detailplaneeringu osalisel kehtestamisel

osaliselt kehtestatavas osas tagatud. Detailplaneeringu osalise kehtestamise tulemusena säilib

kõrghaljastus nii detailplaneeringu kehtestataval osal kui ka ülejäänud osal. Detailplaneeringu

osalise kehtestamisega hõlmatud kruntide maakasutuse sihtotstarbed on kooskõlas Viimsi valla

mandriosa üldplaneeringuga, detailplaneeringu osalise kehtestamisega laiendatakse

rohevõrgustiku teemaplaneeringukohast rohevõrgustiku ala. Detailplaneeringuga on

rannaäärsele alale planeeritud rohevõrgustiku koridor ja haljastu. Seega on detailplaneeringu

osalisel kehtestamisel looduskeskkonnale positiivne mõju, kuivõrd rohevõrgustiku ala ulatus

detailplaneeringuala osalise kehtestamisega suureneb.

Lisaks looduskeskkonnale paranevad detailplaneeringu osalise kehtestamisega ka elanikkonna

vabaaja veetmise võimalused. Põhimõtteliselt saab ka detailplaneeringut kehtestamata

mereäärset kallasrada kasutada puhkeotstarbel, kuid avalikes huvides uute tervisespordirajatiste

ning kahte küla ühendava tee ehitamine täidab paremini ja selgemalt Viimsi valla mandriosa

üldplaneeringu eesmärki kasutada ala puhkeotstarbelise maana.

Kuivõrd detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud ala lahendus kruntidel pos 12,

pos 13 ja pos 4 ei ole võrreldes kohtueelses planeeringumenetluses vastuvõetud, avalikustatud

ja heakskiidu saanud detailplaneeringu lahendusega muutunud, ja kuna kohtuotsuse tinginud

põhjused ei puuduta detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud ala, siis juba tehtud

menetlustoiminguid ei korrata.

Võttes arvesse Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud

alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu aruandes7 (edaspidi ka

rohevõrgustiku uuring) toodud järeldusi, et volikogu otsusega kehtestatud detailplaneeringu

lahendusel on tugev negatiivne mõju metsalinnustikule ja võimalik mõju rannikuvööndit

kasutavatele liikidele, asub volikogu seisukohale, et antud juhul ei esine planeeringualal asuvale

rohevõrgustiku alale elamukruntide planeerimiseks sedavõrd ülekaalukat avalikku huvi, mis

põhjendaks üldplaneeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu muutmist detailplaneeringuga.

7 Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu teemaplaneeringuga „Miljööväärtuslikud alad ja rohevõrgustik“ kavandatud rohevõrgustiku toimivuse uuringu aruanne lk 95 https://viimsivald.ee/sites/default/files/inline- files/Viimsi%20valla%20rohev%C3%B5rgustiku%20uuring%20avalikustamiseks%20seletuskiri.pdf

7

Võttes lisaks arvesse kogukonnaarutelul väljendatud elanike seisukohti ja veebiküsitluse

tulemustel põhinevat ootust, on detailplaneering vaja kehtestada osaliselt nendel planeeringuala

kruntidel, kus hoonestust ei ole planeeritud.

IV Osalisel detailplaneeringualal koostamise lõpetamine

PlanS § 129 lõike 1 punkt 1 sätestab, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui

koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. PlanS

§ 129 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib detailplaneeringu koostamise lõpetada kui planeeringu

koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Volikogu otsusega kehtestatud ja

kohtuotsusega tühistatud üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga planeeriti

üksikelamukrundid ja nende juurdepääsutee krundid rohevõrgustiku haljastu ja koridori aladele.

Lähtudes mh rohevõrgustiku uuringu järelmitest, millega tuvastati detailplaneeringulahenduse

tugev negatiivne mõju rohevõrgustikule, s.h metsalinnustikule ja rannikuvööndit kasutavatele

liikidele, samuti kohtuotsuse punktides 26 ja 27 toodud seisukohast, et detailplaneeringu

elluviimise mõju ei ole proportsionaalne rohevõrgustiku toimivuse suhtes, ei ole niisugust

detailplaneeringu lahendust, millega planeeritakse elamuehitust rohevõrgustiku aladele,

looduskeskkonda kahjustamata võimalik realiseerida. Kuna puudub ülekaalukas avalik huvi, ei

ole üksikelamukrunte kavandava planeeringulahenduse elluviimine, toetudes läbiviidud

menetlustoimingutele, võimalik. Valla ruumilise arengu eesmärgid ja suundumused on muutunud,

seda ennekõike loodushoiu seisukohalt. Vald on seadnud eesmärgiks kaitsta rohevõrgustike

sidusust, toimivust ja liigirikkust, tagades nende säilimise.

Riigikohus tuvastas mh punktides 27 ja 29, et detailplaneeringu lahendus, eelkõige rohekoridori

kitsendamisel elamuehituse tõttu, kahjustab rohevõrgustikku märkimisväärselt. Rohevõrgustiku

alal tuleb elurikkuse kaitset pidada oluliseks eesmärgiks. Ka rohevõrgustiku toimimise

ebasoodsaks mõjutamiseks üksnes lokaalselt tuleb näidata, millised muud olulised huvid selle

mõju üles kaaluvad. Seejuures nentis Riigikohus, et kaalukaks ei saa pidada kinnistuomaniku

erahuvi elamuarenduseks, sest maa kasutust sellisel viisil piirasid juba enne kinnistu omandamist

kehtinud üldplaneering ning rohevõrgustiku teemaplaneering, mida huvitatud isik ei ole

vaidlustanud. Volikogu nõustub täielikult kohtu eeltoodud seisukohtadega.

Kuivõrd Riigikohus lükkas punktis 35 ka ümber mitmed avaliku huvi põhjendused ning lisaks

tuvastas kaalutlusvigu avaliku huvi määratlemisel ja planeeringulahenduse põhjendamisel,

sedastades, et kuigi detailplaneeringu kehtestamist toetas avalik huvi arendada vaidlusalusel

metsaalal puhkevõimalusi, rajada senisest kvaliteetsem ühendustee kahe küla vahel ning saada

osa vaidlusalusest maast valla omandisse selle tõhusamaks puhkeotstarbeliseks kasutamiseks,

on detailplaneeringu negatiivne mõju rohevõrgustikule ebaproportsionaalne.

Kohtuotsusest tulenevalt pidas vald objektiivse hinnangu saamiseks ja planeeringuotsuse

kujundamiseks vajalikuks tellida rohevõrgustiku uuringu ühelt autorilt ekspert L. Kleinilt (zooloog,

MSc maastikuökoloogias) ekspertarvamuse. 18.08.2023 esitas L. Klein eksperthinnangu

(edaspidi eksperthinnang) ulukite liikumise ja rohevõrgustiku elementide kohta Tammneeme ja

Randvere külade piirialal8.

Ekspert selgitas viidatud töös mh järgmist: „Tegu on suuremas osas loodusliku alaga Randvere

tee ja mere vahel. Ala läbib keskosas piki rannajoont kulgev mattunud rannaastang, millest mere

poole jäävad vanad ja väga elurikkad metsad ning päris mere ääres ka veel väikeste laikudena

8 Eksperthinnang ulukite liikumise ja rohevõrgustiku elementide kohta Viimsi vallas, Tammneeme-Randvere külade piirialal, Lauri Klein, zooloog, MSc maastikuökoloogias https://atp.amphora.ee/viimsi/index.aspx?o=46&o2=146910&u=- 1&hdr=hp&dschex=1&sbr=all&tbs=all&dt=&sbrq=Tammelaane&itm=779252&clr=history&pageSize=20&page=2

8

soiseid niite. See rannaastang on keskosas suhteliselt järsk ja kaldast alla pääsemise kohad

jäävad ala põhja ja lõunapoolsetesse osadesse, kus astang on laugem. Maastiku reljeef ongi siin

ka üheks ulukite liikumise suunajaks. See ala on looduslikult hästi ühendatud teisel pool Randvere

teed asuva kohaliku tasandi kaitstava loodusobjekti – Mäealuse maastikukaitsealaga ning

moodustab sellega loodusliku terviku. Seda ka ulukite liikumise osas. Suurtel sõralistel on vajalik

läbi aasta, aga eriti talvisel perioodil liikuda mere äärde ja Viimsi poolsaare idaküljel on selliseid

suuremaid ligipääsukohti, mida inimene ei ole veel täis ehitanud vähe alles jäänud. Neist see

Tammneeme ja Randvere külade piiril asuv rohekoridor on lähim kõrval olevale suurele Mäealuse

rohealale. Seepärast toimub siin ka suurte sõraliste (ja ka teiste ulukite, nt rebased, jänesed, aga

ka ilmselt aeg-ajalt Viimsisse sattuvate ilveste) aktiivne liikumine üle Randvere tee ja just ala

lõunaosa metsade kõrval olevast laugemast alast (üle Tiitsu tee ja teiste värskelt piki astangualust

rajatud tänavate) alla mere äärde. /…/ Hinnates nüüd võimalikku elamuehituskruntide

planeerimist kõnealuse ala keskele, ranna-astangu ja mere poole jääva rohekoridori vahele, tuleb

kõigepealt kindlasti tõdeda, et parim lahendus ulukitele oleks, kui sinna elamuehitust üldse ei

planeeritaks, sest igal juhul muudab see inimtegevus loomade varje-, toitumis- ja rändeala

viletsamaks. Kogu see kavandatav elamuehitusala on tegelikult ulukite refuugiumi (suuremat sorti

varjepaik) alal. Varjeala moodustub kogu rannaastangu esisest alast kuni mereni, mis kõrge kalda

all moodustavad ulukitele rahuliku varjatud piirkonna kalda ja mere vahel. See ala on ka üks veel

alles olevast seitsmest ulukite ligipääsu koridorist mere äärde ja ilmselt poolsaare idaküljel kõige

olulisem selline koridor (koridoridest vaid kaks on piisavalt laiad ja piisavalt väikese juurdepääsu

takistusega, et ilusti toimida). Kindlasti tekib ka konflikt rajatavate elamute ja suurulukite

liikumisharjumuse vahel, st suured loomad hakkavad ilmselt tungima aedadesse.“.

Joonis 1. Zooloog L. Kleini poolt 2023 aastal koostatud täiendava eksperthinnangu juurde

joonistatud minimaalse toimimiseks vajaliku rohekoridori paiknemise illustratsioon Tammelaane

planeeringualal. Toimimiseks hõlmab koridor valdava osa planeeringualast, koridori toimimist

toetab rohealade teemaplaneeringuga kavandatud haljastu

9

Seega lisaks asjaolule, et planeeringuala puhul on tegu ulukite jaoks väga olulise liikumistee ja

varjealaga, on eksperthinnangus välja toodud ka oluline täiendav aspekt elamukruntide

planeerimise korral inimtegevuse mõjude kohta loomadele ja sellest põhjustatud võimalikele

konfliktidele. Ekspert selgitab: „Kui vaja, ületavad loomad ka valgustatud teid ja harjuvad aja

jooksul, mis võib aga omakorda tuua uusi konflikte, sest nad harjuvad siis ka majadest tuleva

valgusega ja tulevad julgemalt õuedesse. Ilmselt on Viimsi poolsaarel püsivalt elavad põdrad ja

kitsed juba mitmete inimtegevustega harjunud, mis aga ei muuda neid koduloomadeks, ja

seepärast võivad konfliktid nende käitumise ja inimeste vahel olla palju ettearvamatumad kui

mujal.“.

Vald kaalus ka huvitatud isiku ja kogukonna poolt esitatud vähendatud elamuühikuga lahendusi,

küsides nende kohta mh arvamust kogukonnalt. Kogukond ei toetanud alale ka vähendatud

mahus elamute rajamist. Erinevatest pakutud lahendustest, kogukonna arvamusest ning L.Kleini

eksperthinnangus toodud seisukohtadest lähtuvalt leiti, et õiguse andmine kasvõi vähendatud

mahus elamuehituse elluviimisele, mõjutaks rohevõrgustiku sidusust ja toimimist negatiivselt. See

ei oleks valla huvidele ja väärtustele vastav, kuigi tehniliselt oleks elamuehituse vähendatud

mahus planeerimine võimalik. Kolme kuni nelja üksikelamukrundi kavandamine jätaks

rohevõrgustikule küll 200 m laiuse koridori, kuid muudaks loomade varje-, toitumis- ja rändeala

viletsamaks. Vald on seisukohal, et ka vähesel määral elamute ehitusõiguse planeerimine ei

kaalu üles selle põhjustatud ebaproportsionaalselt negatiivset mõju rohevõrgustikule.

Seega on põhjendused ja kaalutlused üldplaneeringu (sh rohevõrgustiku teemaplaneeringu)

muutmiseks nii, et planeeringualale kavandataks elamukrundid, muutunud vähem oluliseks kui

elanike ootused roheala säilimisele (selline ootus selgitati välja laiapõhjalise küsitluse

läbiviimisega). Puudub põhjendatud vajadus puhkeotstarbelise maa muutmiseks elamumaaks ja

detailplaneeringu menetlusega jätkamiseks selles osas, millega kavandatakse

üksikelamukrundid. Teiste kaalutluste kõrval tuleb seetõttu detailplaneeringu koostamine osalisel

planeeringualal lõpetada.

Detailplaneeringu koostamine lõpetatakse käesoleva otsusega detailplaneeringukohastel

kruntidel pos 1 – 11 (Tammeõie tee 10, Tammeõie tee 13, Tammeõie tee 11, Tammeõie tee 9,

Tammeõie tee 7, Tammeõie tee 5, Tammeõie tee 3, Tammeõie tee 1, Tammeõie tee 2,

Tammeõie tee L1, Tammelaane haljak 2) ja pos 15 – 17 (Laanemetsa tee L1, Laanemetsa

haljak 1, Laanemetsa haljak 2). Detailplaneeringu koostamise lõpetamine ühtib üldjoontes ka

kogukonna kaasamise tagasides tooduga ja toetab laiemalt kogukonna soove piirkonda

maastikukaitseala loomiseks ning aitab hoida ja saavutada rohevõrgustiku toimimise eesmärke.

Haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 43 lõige 2 sätestab, et juhul, kui taotletud haldusakt

otsustatakse jätta andmata, antakse haldusakti andmata jätmise kohta haldusakt. Osaliselt

kehtestatava planeeringu õigusselguse huvides on mõistlik detailplaneeringu koostamise

menetlus selles osas lõpetada, millises osas haldusorgan ei pea vajalikuks planeeringulahendust

kehtestada. Kohalik omavalitsus on rohevõrgustiku sidususele, olulisusele ja elurikkusele

tuginedes jõudnud järeldusele, et planeeringu algatamisel seatud eesmärki kavandada

planeeringualale üksikelamukrundid, enam kehtestada ei soovita. Sellise planeeringulahenduse

elluviimine tulevikus on välistatud. Volikogu asub seisukohale, et rohevõrgustiku alale

elamukruntide planeerimiseks ei esine sedavõrd ülekaalukat avalikku huvi, mis põhjendaks

üldplaneeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringu muutmist elamumaade kavandamise arvelt.

Võttes lisaks arvesse kogukonnaarutelul väljendatud elanike seisukohti ja veebiküsitluse

tulemustel põhinevat ootust, on vajalik detailplaneeringu menetlus osaliselt lõpetada.

10

V Huvitatud isiku arvamus ja vastuväited

Detailplaneeringu koostamine lõpetatakse osalisel planeeringualal käesoleva otsuse peatükis IV

toodud kaalutlustel ja põhjustel. HMS § 40 lõike 1 kohaselt peab haldusorgan enne haldusakti

andmist andma menetlusosalisele võimaluse esitada asja kohta oma arvamus ja vastuväited.

Käesoleva haldusakti eelnõu edastati 03.01.2024 huvitatud isikule ning paluti tal anda oma

arvamus ja vastuväited eelnõule hiljemalt 02.02.2024.

02.02.2024 laekusid huvitatud isiku kirjalikud vastuväited (registreeritud Viimsi Vallavalitsuse

dokumendiregistris nr 10-10/422-1) eelnõu resolutiivosa punktile 2, millega kehtestatakse

detailplaneering osalisel maa-alal detailplaneeringukohastel kruntidel pos 12 ja pos 13 ning

eelnõu resolutiivosa punktile 3, millega lõpetatakse detailplaneeringu koostamine

detailplaneeringukohastel kruntidel pos 1–11 ja pos 15–17. Kokkuvõtvalt on huvitatud isik

seisukohal, et talle esitatud eelnõu on õigusvastane, sest sisaldab kaalutlusvigu ning on

ebaproportsionaalne. Oma seisukohti põhjendas huvitatud isik alljärgnevalt:

Vastuväited detailplaneeringulahenduse kehtestamisele kruntidel pos 12 ja pos 13 (resolutiivosa

punkt 2 osaliselt)

Huvitatud isik on seisukohal, et eelnõuga kahjustatakse ebaproportsionaalselt eraomaniku huve,

viidates Riigikohtu 30.03.2021 otsusele nr 3-18-1901/36, p 179, milles Riigikohus on rõhutanud,

et erakinnistu teenib primaarsena siiski eraomaniku, mitte avalikku huvi.

Vald nõustub huvitatud isikuga selles osas, et üldjuhul teenib erakinnistu eraomaniku huve.

Samas juhib vald tähelepanu sellele, et detailplaneering algatati ja koostati mh vajadusest tagada

ka avalik huvi, mis seisneks kahe asustusüksuse – Tammneeme küla ja Randvere küla –

ühendamises rannaäärse jalakäijate tee ja/või jalgrattateega planeerides maa-alale lisaks

avalikult kasutatav tervisespordi väljak, rannakindlustus ja piirkonna sademevee

ärajuhtimissüsteem (vt Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 otsuse nr 75 selgituse I lõik10). Huvitatud

isik oli sellisest detailplaneeringu algatamise eesmärgist teadlik ega vaielnud sellele vastu.

Lisaks juhib kohalik omavalitsus tähelepanu ka sellele, et detailplaneeringuga hõlmatud ala

sihtotstarve oli enne detailplaneeringu algatamise taotluse esitamist 100% maatulundusmaa ning

seda oleks saanud samal sihtotstarbel edasi kasutada metsaseaduses, looduskaitseseaduses

(edaspidi LKS) ja rohevõrgustiku teemaplaneeringus sätestatud tingimustel. Metsa majandamine

polnud rohevõrgustiku alal välistatud. Huvitatud isik omandas kinnistu 2002. aastal, kui juba

kehtis Viimsi valla mandriosa üldplaneering, mis nägi ette kinnistu paiknemise puhkeotstarbelisel

maa-alal, kus elamuehitust ette ei nähtud. Seega pidi huvitatud isik olema teadlik sellest, et

kinnistu kasutamist suunab ka avalik huvi.

Avalik huvi on mh fikseeritud nii rohevõrgustiku teemaplaneeringus, sest üldplaneeringu

teemaplaneeringu kehtestamine on toimunud just avalikes huvides, aga ka eksperthinnangus,

mis selgitab rohevõrgustiku toimimist planeeringuga hõlmatud alal. Seega ei saa kohalik

omavalitsus nõustuda rohevõrgustikku kuuluva kinnistu taandamisega vaid eraomaniku

erahuviks, sest see oleks avalike huvide, väärtuste ja vajaduste eiramine erahuvide kasuks.

Huvitatud isik selgitas, et oli nõus võtma endale PlanS § 131 lõikest 1 tulenevad kohustused

(detailplaneeringu avalikes huvides elluviimiseks sõlmiti 04.09.2019 Tallinna notari Liivi Laose

notaribüroos detailplaneeringu koostamisest huvitatud isikuga võlaõiguslik leping, notari

9 Riigikohtu lahend haldusasjas 3-18-1901/36, p 17 https://www.riigiteataja.ee/kohtulahendid/fail.html?fid=288312717 10 Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 otsus nr 75 https://www.viimsivald.ee/public/vol.otsus_21.06.16_nr75_arakiri.pdf

11

ametitegevuse raamatu registri nr 1809, registreeritud valla notariaallepingute registris 4.09.2019

nr 2-10.2/776) ning lisaks andma vallale tasuta üle detailplaneeringu kohase krundi pos 13,

seadma krundile pos 12 tähtajatu ja tasuta isikliku kasutusõiguse Viimsi valla kasuks kinnistul

liikumiseks ning seadma kruntidele pos 6, pos 10, pos 11 ja pos 17 isikliku kasutusõiguse Viimsi

valla kasuks sademevee kraavide omamiseks ja hooldamiseks, sest pidi vastutasuks saama

üheksa elamukrundi moodustamise õiguse koos ehitusõigusega üksikelamute ehitamiseks.

Sellise kokkuleppe sobivust ja seda, et avalike huvide realiseerimiseks oli üheksa

üksikelamukrundi planeerimine vajalik, on vald läbivalt kinnitanud, seda nii

planeeringumenetluses, näiteks detailplaneeringu kehtestamise otsusega, kui ka hilisemas

kohtumenetluses. Detailplaneeringu osalise kehtestamisega jääksid erahuvid täielikult kaitsmata,

seega ei ole era- ja avalikud huvid selles planeeringus tasakaalus. Huvitatud isik märkis, et ei

oleks nõustunud planeeringulahendusega ega sõlminud vallaga 04.09.2019 halduslepingut, kui

ta oleks algusest peale teadnud, et vald kavatseb kehtestada detailplaneeringu üksnes avalike

huvide osas, pakkumata eraomanikule huvide tasakaalustamiseks vastuhüvesid.

Huvitatud isik on seisukohal, et kuivõrd Tammlaane kodu OÜ on vallaga 04.09.2019 sõlmitud

halduslepingust taganenud ning leping (sh lepingu elluviimiseks sõlmitud notariaalsed lepingud)

tuleb tagasi täita, ei saa õiguste ja huvide kaalumisel kinnistute omandiõiguse osas võtta aluseks

hetkeseisu, vaid peab lähtuma detailplaneeringu elluviimise eelsest seisust. Seega tuleb

huvitatud isiku hinnangul detailplaneeringu osalisel kehtestamisel lähtuda olukorrast, et

detailplaneeringu kohased krundid pos 12 ja pos 13 kuuluvad eraomanikule ning neile kruntidele

ei ole Viimsi valla kasuks seatud isiklikku kasutusõigust.

Viimsi vald märgib siinkohal, et lepingust taganemise avaldus ei muuda kinnistute omandiõigust

ja valla kasuks seatud servituute. Halduslepingust taganemise ja võimalike tagasitäitmise

küsimuste näol on tegemist paralleelselt toimuvate menetlustega, milline ei ole

planeeringumenetluse subjekt. Planeerimismenetluses ei reguleerita asjaõiguslikke suhteid ning

detailplaneering ei asenda poolte asja- või võlaõiguslikku kokkulepet kinnistu kasutamiseks,

samuti ei ole detailplaneering seadusjärgne kinnisasja kitsendus. Sellest tulenevalt ei saa

detailplaneering rikkuda või piirata eraõiguses reguleeritavaid õigusi.

Vale on huvitatud isiku eeldus, et planeeringute koostamine on vaid erahuvide ja -vajaduste

rahuldamiseks. PlanS § 10 lõige 1 sätestab, et planeerimisalase tegevuse korraldaja peab

tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt

planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need

planeeringulahendusse. Tasakaalustamine on tegevus, mille käigus võetakse mõne

menetlusosalise poolt väljendatud väärtused ja huvid teadmiseks ning kaalutakse neid teiste

väärtuste ja huvide vaatenurgast. Tasakaalustamine ei tähenda automaatselt ettepanekuga

arvestamist, vaid eelkõige mõistmist, miks selline ettepanek tehti. Tasakaalustamise puhul

võidakse ettepanekuga arvestada, aga võidakse leida hoopis ka kolmas lahendus.

Üks detailplaneeringu ülesanne on mh ka servituutide seadmise vajaduste ja avalikes huvides

omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajaduste märkimine.

Sellest lähtuvalt ei saa eeldada, et planeeringu kehtestamiseni jõutakse vaid juhul, kui

maaomanik planeeringulahendusega on nõus. Haldusorgan saab vajadusel kaaludes ja

põhjendades erinevaid huve võtta vastu otsuseid, mis lähtuvad pigem loodusväärtustest ja

kogukonna ootustest kui erahuvidest (vt käesoleva otsuse peatükid III ja IV).

Juhul, kui maaomanikuga ei oleks õnnestunud saavutada avalike huvide suhtes mõõdukat

kokkulepet, oleks haldusorgan saanud kaaluda ka muid õiguslikke vahendeid avalike huvide

tagamiseks vajalikus ulatuses. Seega tõdeb vald, et detailplaneeringu kehtestamine

12

detailplaneeringukohastel kruntidel pos 1–11 ja pos 15–17 kahjustab rohevõrgustikku

märkimisväärselt ning ei saa nõustuda eraomaniku erahuvide eelistamisega.

Huvitatud isik ei nõustu eelnõuga ka põhjusel, et detailplaneeringu osalise kehtestamisega

laiendatakse rohevõrgustiku koridori ja haljastut rannaäärsele alale, mis rohevõrgustiku

teemaplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku ala. Rohevõrgustiku koridor ja haljastu nihutati

mere äärde selleks, et senise rohekoridori ja haljastu alale lubada üksikelamukruntide rajamine.

Kui detailplaneering kehtestatakse eelnõus sätestatud ulatuses, puudub vajadus rohevõrgustiku

koridori ja haljastu nihutamiseks mere äärde. Sellega rikutakse huvitatud isiku õigusi ja huve, sest

kinnistutele hakkavad kohalduma täiendavad piirangud, mida üldplaneering ette ei näe.

Vald selgitab, et kuigi rohevõrgustiku teemaplaneeringus oli ala jäänud nn valgeks ehk et sellele

ei laienenud rohevõrgustiku koridor ja haljastu nr 34, ei olnud mereäärne maa-ala kavandatud

elamuehituseks ega üldse arenduseks – Viimsi valla mandriosa üldplaneeringus on

detailplaneeringu maa-alale määratud kogu ulatuses puhkeotstarbeline ala (kaardil tähisega AP),

mis on mõeldud elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks ja tervistuseks. Kuna antud

mereäärne ala jääb ranna piiranguvööndisse (vt LKS § 37 lõige 2), mille ulatuses metsamaale

laieneb ehituskeeluvöönd (vt LKS § 38 lõige 2), siis antud alale ehitamine ei oleks olnud võimalik

ehituskeeluvööndit vähendamata. Vald ei pea vajalikuks lubada üksikelamukruntide rajamist

rohevõrgustikku.

Rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohaselt on haljastu nr 34 puhul tegu rannaäärse metsaalaga.

Viimsi valla mandriosa üldplaneeringuga on ala reserveeritud puhkeotstarbeliseks maaks ja

väikeses osas üldkasutatavate hoonete maaks. Haljastu nr 34 tähtsus seisneb rohevõrgustiku

teemaplaneeringu kohaselt selles, et rannal on säilinud mets, mis täidab ühtlasi rohekoridori

funktsiooni. Alale on keelatud ehitada hooneid. Lubatud on paigaldada haljastu inventari (nt

viidad, pingid, valgustid, prügikastid, mänguväljaku inventar jne) ning rajada jalakäijate- ja

kergliiklusteid.

Maakasutus- ja ehitustingimuste kohta rohevõrgustiku koridorides on rohevõrgustiku

teemaplaneeringus sätestatud mh järgmist: tagada tuleb vähemalt planeeringu kaardil numbriga

näidatud rohekoridori minimaalne laius meetrites. Rohevõrgustiku koridoride alal tuleb tagada

sidusalt kulgeva kõrghaljastuse olemasolu 70% ulatuses, milleks tuleb vajadusel rakendada

kompenseerivaid meetmeid (puude istutamine võrade liitumisega, põõsarinde rajamine jms), et

tekiks rohevõrgustiku sidusus. Kõik rohevõrgustiku koridorides asuvad olemasolevad haljastud

tuleb säilitada. Rohekoridoris paikneva maaüksuse (sh katastriüksuse) sihtotstarbe muutmine

võib toimuda ainult maatulundusmaaks, kaitsealuseks maaks ja üldmaaks kui enne käesoleva

teemaplaneeringu kehtestamist kehtestatud detailplaneeringuga ei ole määratud teisiti. Erandina

on lubatud ehitada kaitseala või puhkeala teenindavaid rajatisi (nt viidad, laudteed, vaatlustornid

jne) ja kuni 20 m² suuruseid looduskeskkonda sobituvaid hooneid (vt teemaplaneeringu

seletuskiri ptk 2.2.2.3, lk 33).

Eelnevast lähtudes on haldusorgan seisukohal, et laiendades haljastut nr 34 ja rohekoridori

rannaäärsele alale, ei kaasne sellega kinnistule täiendavaid kitsendusi, mis rikuks huvitatud isiku

õigusi ja huve ülemääraselt.

Vald peab väga oluliseks laiendada rohevõrgustikku mereni, millele mh on tähelepanu juhtinud

L. Kleini eksperthinnang.

Huvitatud isik on seisukohal, et rohekoridori ja haljastu laiendamine ning kruntidele pos 12 ja

pos 13 terviseraja rajamine võib olla küll avalikes huvides, kuid antud juhul on tegemist

13

ebaproportsionaalse omandipõhiõiguse piiranguga. PS § 11 lubab põhiseaduses sätestatud

põhiõigusi piirata tingimusel, et piirang on põhiseadusega kooskõlas. Seega peavad põhiõiguste

piirangud olema proportsionaalsed eesmärgiga, mida piiranguga taotletakse. Huvitatud isiku

hinnangul on detailplaneeringu kehtestamisel kruntidele pos 12 ja pos 13 tegemist

ebaproportsionaalse omandipõhiõiguse piiranguga, sest eelnõust ei nähtu, et vald oleks kaalunud

riive eesmärgiks olevate avalike huvide ja üksikisiku põhiõiguse riive intensiivsust, et leida nende

vahel mõistlik tasakaal.

Vald vaidleb huvitatud isiku selgitustele vastu ja leiab, et ka kohus on ühe probleemkohana välja

toonud, et varasemalt kehtestatud planeeringulahenduses olid erahuvid ülekaalus avalike huvide

üle. Vald leiab, et rohevõrgustikku kavandatud detailplaneeringute puhul peaksid olema avalikud

huvid alati esiplaanil.

Haldusorgan leiab, et detailplaneeringu kehtestamisel kruntidele pos 12 ja pos 13 ei ole tegemist

ebaproportsionaalse omandipõhiõiguse piiranguga. Kuna tegu on rannaäärse metsaga, siis alal

juba kehtivad üldplaneeringukohased (sh teemaplaneeringukohased) ja seadusekohased

kitsendused ning detailplaneeringu osalisel kehtestamisel uusi olulisi kitsendusi

detailplaneeringualal maaomanikule ei lisandu. Vald on leidnud, et sellise otsuse tegemisel

kaaluvad avalikud huvid, loodusväärtused ja kogukonna ootused eraomaniku erahuvid üles.

Huvitatud isik on seisukohal, et lisaks eelnevale on otsuse eelnõu sellisel kujul kehtestamisel

õigusvastane ka seetõttu, et detailplaneeringuga ei lahendata kallasrajale juurdepääsu küsimust,

mis oli mh üks vigadest, millele Riigikohus otsuses nr 3-20-1310/52 tähelepanu juhtis. Eelnõust

ei nähtu, et kehtestamisele esitatava detailplaneeringuga oleks lahendatud juurdepääs

kallasrajale ka Tammneeme küla poolt.

Vald leiab, et huvitatud isik on antud juhul jätnud tähelepanuta asjaolu, et detailplaneeringu

lahenduse valmimise järgselt on Tammneeme küla poolt juurdepääs kallasrajale tagatud

Mereääre tee 62 kinnistu kaudu, millele laienevad keskkonnaseadustiku üldosa seaduse § 38

kohased kitsendused, sh peab kaldaomanik lubama igaühel kallasrada kasutada. Kuna Mereääre

tee 62 kinnistu ei ole olnud hõlmatud tühistatud detailplaneeringu alasse, siis nimetatud kinnistu

kasutus ehk kallasraja olemasolu detailplaneeringus ei kajastatud. Küll aga on detailplaneeringus

juurdepääs kallasrajale ehk ühendustee planeeritud asukohta, mis külgneb Mereääre tee 62

kinnistuga. Detailplaneeringuga on kallasrajale juurdepääs kavandatud asukohas, kus on

olemasolev ranna kindlustusrajatis ja kus ühtlasi kulgeb kallasrada mööda rannakindlustust.

Vald nõustub, et kahe küla ühendustee teostatavus jäi detailplaneeringu kehtestamise ajal

üksnes teoreetiliseks, kuid vähetähtsaks ei saa pidada asjaolu, et kohtumenetluse kestel on

juurdepääsu tagamise asjus toimunud edasiminek ning ühendustee kahe küla vahel on

käesolevaks ajaks reaalselt toimiv. Detailplaneeringulahendus sellega vastuolus ei ole ning

sellega on täidetud detailplaneeringu üks eesmärkidest – ühendada teega kaks küla ja tagada

juurdepääs kallasrajale avalikult kasutatavalt teelt.

Vastuväited detailplaneeringu koostamise lõpetamisele (resolutiivosa punkt 3)

Huvitatud isik on seisukohal, et detailplaneeringu lõpetamise eeldused ei ole praegusel juhul

täidetud. Eelnõus ei ole välja toodud, mis on need asjaolud, mis on ilmnenud detailplaneeringu

koostamise käigus, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus. Sellisteks asjaoludeks ei saa

huvitatud isiku hinnangul pidada Riigikohtu otsust ega valla poolt tellitud ekspertarvamust, sest

kumbki viidatud alus ei välista detailplaneeringu kehtestamise võimalust. Vald on ka ise märkinud,

et tehniliselt oleks ehitusõiguse vähendatud mahus planeerimine võimalik, seega ei esine

14

asjaolusid, mis välistaksid planeeringu elluviimise tulevikus, nagu sätestab PlanS § 129 lõike 1

punkt 1.

Volikogu on seisukohal, et tänasel päeval ei ole üksikelamukruntide kehtestamine metsaalale

mõistlik, seega ei ole planeeringulahendus elamukruntide osas enam elluviidav. Viimsi

Vallavolikogu on algatanud uue Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu, mille juurde

koostatud KSH programm11 märgib järgmist: „Rohevõrgustiku toimivuse kohta koostati 2021.

aastal uuring, mis mh tõi välja, et roheala üldise pindalaga oli uuringu koostamise hetkel olukord

veel hea, kuid probleemiks hinnati liiga kitsaid koridore ja juba kehtestatud detailplaneeringutest

tulenevat ehitussurvet olemasoleval rohealal.“

Vald ongi rõhutanud, et praegusel ajal on elamukruntide planeerimine rohevõrgustiku alale

võimalik üksnes tehniliselt, sest arvestades süvenenud inimkoormuse survet looduskeskkonnale

vähenevate loodusressursside tingimustes ning arvestades vajadust tagada ökoloogiline

tasakaal, rakendades keskkonnahoiu põhimõtteid ja kaasaegseid ruumiloome põhimõtteid, siis

sisuliselt ei ole rannaäärse metsa elamukruntideks planeerimine muutunud oludes enam

looduskeskkonda kahjustamata võimalik ega põhjendatud. Hoonete ehitamise ja inimasustuse

negatiivset mõju rohekoridorile ei ole võimalik vältida, hoonete ehitamine tekitab müra ja

vibratsiooni, hooned ja tänavavalgustus tekitavad täiendavaid häiringuid elusloodusele, sh

loomadele ning õuealal madalaks niidetud muru ja ümbruskonnas hõredaks raiutud mets (ja

sellelt kanduv mõju) ei asenda looduslikku elupaika, sõltumata piirdeaedade olemasolust.

Huvitatud isik selgitab, et samuti ei ole täidetud PlanS § 129 lõike 1 punki 3 kohaldamise

eeldused, sest detailplaneeringu koostamise käigus oli detailplaneeringu eesmärk jagada maa-

ala üheksaks üksikelamukrundiks, mille eesmärk oli teenida erahuve, ning kuueks loodusliku maa

krundiks, mille eesmärk oli teenida avalikke huve. Sellisena vald detailplaneeringu 28.04.2020 ka

kehtestas ehk detailplaneeringu koostamise käigus planeeringu koostamise eesmärk ei

muutunud. Kuivõrd eelnõu kohaselt detailplaneeringu menetlusega jätkatakse, detailplaneering

osaliselt kehtestatakse ja detailplaneeringu koostamine osaliselt lõpetatakse, siis ei saa

detailplaneeringu koostamise käiguks, milles planeeringu eesmärk oleks saanud muutuda, olla

ka uuendatud detailplaneeringu koostamise menetlus, sest menetlus alustatakse ja lõpetatakse

sama otsustusega.

Vald leiab, et Riigikohtus detailplaneeringu tühistamise otsuse tegemine muutis detailplaneeringu

eesmärki. Ka algatamisel on kohalik omavalitsus leidnud, et detailplaneeringu ainueesmärgiks ei

ole mitte ainult erahuvi, vaid ka avalik huvi. Ühest küljest on mõistetav, et huvitatud isik on

arvamusel, et detailplaneering on tasakaalus vaid juhul, kui avalikes huvides planeeritavatele

loodusliku maa kruntidele lisaks planeeritakse eraomaniku huvides üksikelamukrunti, teisalt aga

tuleb arvestada, et detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud ligikaudu neli aastat ja selle

aja jooksul on toimunud mitmed olulised muutused ruumilise planeerimise (vt näiteks Viimsi valla

haldusterritooriumi üldplaneeringu lähteseisukohad) ja keskkonnahoiu poliitikates. Lisaks on

rohevõrgustiku uuringus tuvastatud mitmed keskkonda negatiivselt mõjutavad asjaolud

planeeringulahenduse elluviimise korral, sh loomade liikumiskoridori vähenemine ja

planeeringualal asuva loomade varjeala hävimine. Eelnevale tuginedes leiab volikogu, et

mereäärsele metsaalale elamukruntide planeerimist ei ole enam võimalik põhjendada pelgalt

volikogu otsuses toodud põhjendustel. Sama tuvastas ka Riigikohus.

11 Viimsi valla haldusterritooriumi üldplaneeringu keskkonnamõju ja muude asjakohaste mõjude strateegilise hindamise programm https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/inline-files/2023.07.12_Viimsi_%C3%9CP_KSH_PR.pdf, lk 14

15

Vald peab vajalikuks selgitada, et kui Riigikohus tühistas detailplaneeringu kehtestamise otsuse,

ei muutnud see automaatselt tühiseks kõiki õiguspäraselt läbi viidud menetlustoiminguid.

Planeeringumenetlust jätkates võetakse vastu vajalikud otsused selleks, et menetlusega lõpule

jõuda.

Huvitatud isik märkis kirjas, et olukorras, kus vald on Tammelaane kinnistu ja osaliselt

reformimata riigimaa detailplaneeringu kehtestanud, kinnitades sellega, et planeeringulahendus

vastab valla ruumilise arengu eesmärkidele, peavad kaalutlused, mille alusel ta nüüd leiab, et

selline lahendus ei sobi, olema eriti kaalukad. Huvitatud isiku arvates eelnõust selliseid kaalutlusi

ei nähtu, sh ei ole vald kaalunud huvitatud isiku huve või usalduse kaitset.

Haldusorgan fikseerib oma ruumilise arengu eesmärgid üldplaneeringu ja arengukavaga. Nii

Viimsi valla mandriosa üldplaneering ega ka rohevõrgustiku teemaplaneering ei näinud antud

alale elamuehitamiseks ega üldse hoonete rajamiseks ette ehitusõigust. Vald on algatamise

otsuses märkinud eesmärgiks nii erahuvid kui ka avalikud huvid.

Vallaüleste strateegiliste planeerimisdokumentide muutmiseks peab olema ülekaalukas avalik

huvi, mida antud planeeringulahenduse puhul Riigikohus ei leidnud. Seetõttu ei saa vald

nõustuda huvitatud isiku hinnanguga, et üldplaneeringu ja rohevõrgustiku teemaplaneeringuga

määratud arengu järgimine ja nendes dokumentides määratud maakasutusega jätkamine vajab

eriti kaalukaid kaalutlusi. Pigem on nii Riigikohus kui ka vald seisukohal, et mitte soovitud arengu

jätkumine ei vaja põhjendamist, vaid üldplaneeringus ja rohevõrgustiku teemaplaneeringus

märgitud arengu muutmine vajab põhjalikke kaalutlusi ja selgitusi. Vallal puudub alus seada

kahtluse alla nende kõrgema taseme planeerimisdokumentide aja- ja asjakohasust

detailplaneeringuala kontekstis.

Vald on seisukohal, et algatamisel fikseeritud eesmärk kavandada detailplaneeringualale

üksikelamukrunte, ei vasta enam volikogu ja vallaelanike ootustele. Volikogu võttis tühistatud

detailplaneeringu kehtestamise otsuse vastu ligikaudu neli aastat tagasi ning nagu käesolevas

otsuses on selgitatud, on valla ruumilise arengu eesmärgid ja suundumused muutunud, seda

ennekõike loodushoiu seisukohalt. Vald on seadnud eesmärgiks kaitsta rohevõrgustike sidusust,

toimivust ja liigirikkust, tagades nende säilimise. Seda tõendab ka asjaolu, et vald on algatanud

detailplaneeringu kehtestamise ja tühistamise vahelisel ajal uue Viimsi valla haldusterritooriumi

üldplaneeringu koostamise, mille ülesandeks on mh määrata puhke- ja virgestusalade (sh

piirnevatel veealadel) asukohad ja nendest tulenevad kitsendused, täiendades olemasolevaid ja

varem planeeritud alasid selliselt, et tekkiv võrgustik hõlmaks võimalikult suurel määral

rannaalasid ning oleks võimalikult tihedalt seotud kergliiklus- ja rohevõrgustikuga.

Huvitatud isik väidab, et ta on vallaga sõlmitud halduslepingu alusel detailplaneeringu avaliku

huvide osas ellu viinud ja täitnud omapoolsed kohustused, mis olid halduslepingu kohaselt

üksikelamukruntidele ehitusõiguse saamise eelduseks. Huvitatud isik heidab vallale ette, et vald

otsustab detailplaneeringu kehtestada üksnes osaliselt, jättes selle erahuvide osas täies ulatuses

kehtestamata. Sellega rikub vald huvitatud isiku õigusi eriti intensiivselt, kuid eelnõust ei nähtu,

mis viisil tasakaalustatakse huvitatud isiku õiguste intensiivset rikkumist.

HMS § 54 kohaselt peab haldusakt olema proportsionaalne. Huvitatud isik märgib, et kui algselt

leiti, et avalike huvide saavutamiseks on vajalik erahuvides kavandada üheksa üksikelamumaa

krunti, siis ei ole proportsionaalne lahendus, kus detailplaneering kehtestatakse üksnes avalike

huvide osas ning üksikelamumaa kruntide osas detailplaneeringumenetlus lõpetatakse.

Eraomaniku huvide tagamiseks ei nähta eelnõus ette ka mingeid muid lahendusi, eriti arvestades,

et huvitatud isik on avalikes huvides juba teinud olulisel määral kulutusi.

16

Vald leiab, et haldusakt ei ole ebaproportsionaalne, sest see annab aluse ranna

kindlustusrajatise, tehnorajatiste, avalikult kasutatava tee ja puhkeotstarbeliste ehitiste

rajamiseks ning loob võimalused avalikult kasutatava valgustusega terviseraja ehitamiseks.

Ranna kindlustusrajatise ehitamine võimaldab kindlustada rannaäärseid kinnistuid

meremõjutuste eest alal, kus meretormide mõju on senise visuaalse vaatluse põhjal ulatuslik.

Haldusorgan on võrrelnud planeeringuga kavandatud olukorda ka planeeringulaheduse

kehtestamisele eelnenud olukorraga (Viimsi valla mandriosa üldplaneeringu kohaselt on ala AP

juhtotstarbega ), mille kohaselt asub osa planeeringualast ranna ehituskeeluvööndis ning millel

on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Ehituskeeld ei laiene kehtestatud

detailplaneeringuga kavandatud ranna kindlustusrajatisele, tehnorajatisele ega avalikult

kasutatavale teele. Võrreldes eelnenud olukorraga, annab detailplaneeringu osaline

kehtestamine õiguse ehitada ka alale, millisel see puudus. Sellisena aitab lahendus realiseerida

ka eraomaniku huve.

Huvitatud isik palub jätta eelnõu otsusena vastu võtmata.

VI Kokkuvõte ja haldusakti põhjendused

PlanS § 139 lõike 1 kohaselt kehtestab detailplaneeringu kohaliku omavalitsuse üksus.

Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu kehtestab kohaliku omavalitsuse volikogu. Kuigi

detailplaneeringu osalise kehtestamisega hõlmatud kruntide planeeritud sihtotstarve vastab

üldplaneeringukohasele maakasutuse juhtotstarbele, on detailplaneeringuga muudetud

rohevõrgustiku teemaplaneeringut rohevõrgustiku koridori ja haljastu nr 34 laiendamisega

rannaäärsele alale ning on taotletud ranna ehituskeeluvööndi vähendamist puhkeotstarbeliste

rajatiste püstitamiseks ranna ehituskeeluvööndisse. Ka LKS § 40 lõike 4 punktist 2 tulenevalt

toimub ranna ehituskeeluvööndi vähendamine üldplaneeringut muutva detailplaneeringu alusel.

Keskkonnaamet on 16.04.2019 kirjaga nr 7-13/19/2949-3 nõustunud ranna ehituskeeluvööndi

vähendamisega krundil pos 13 tähistatud puhkealal puhkeotstarbeliste ehitiste püstitamiseks.

Detailplaneeringu kehtestatava osa lahendus vastab juhtotstarbe osas üldplaneeringule, avaldab

soodsat mõju rohevõrgustiku teemaplaneeringu kohasele rohevõrgustikule, sest laiendab

rohevõrgustiku ala, ja on kooskõlas Viimsi valla arengustrateegia12 eesmärkidega kaitsta

rohevõrgustike sidusust ja liigirikkust ning ökosüsteemide toimimist, tagada rohealade säilimine

ning soodsatel aladel võimendada olemasolevaid loodusväärtusi. Samuti tegeleda

kliimamuutuste leevendamisega ja nendega kohanemisega ning tagada liigirikkuse säilimine.

Detailplaneeringu kehtestamisele kuuluv osa on kantud avaliku huvi eesmärgist täita

arengustrateegia eesmärke, sh säilitada rannaäärne mets ja hoida avatuna ulukite liikumisteed,

panustades sellega ka üldisemalt ökosüsteemi tervikliku toimimise tagamisse. Esitatud kujul

otsuse vastuvõtmisel tekib alale ruumiline terviklahendus, mille tulemusena rohevõrgustik

laieneb.

Samuti täidab detailplaneeringu kehtestava osa lahendus üldplaneeringu eesmärki

puhkeotstarbelise alana, mis on mõeldud elanikkonna aktiivseks puhkuseks, spordiks ja

tervistuseks. Detailplaneeringuga on planeeritud terviserajad, mis suunavad raja kasutajaid

liikuma kindlas asukohas, vältides ülejäänud metsaala asjatut tallamist.

12 Viimsi valla arengustrateegia aastani 2045, ptk 2.1.1, lk 15: https://www.viimsivald.ee/sites/default/files/inline- files/Viimsi%20valla%20arengustrateegia%202035%E2%80%932045.pdf

17

Joonis 2. Rohelise kontuuriga alal kehtestatakse lahendus ja see laiendab rohevõrgustikku ning

musta kontuuriga ümbritsetud alal lõpetatakse planeeringumenetlus ning seal jääb kehtima

rohealade teemaplaneering. Sellisena tekib alale terviklahendus, mille tulemusena rohevõrgustik

laieneb ja sidustub vastavalt üldplaneeringu teemaplaneeringu eesmärkidele.

HMS § 43 lõige 2 näeb ette, et kui taotletud haldusakt otsustatakse jätta andmata, antakse selle

kohta haldusakt. Käesoleva otsusega jäetakse detailplaneering kehtestamata

detailplaneeringuala kruntidel pos 1–11 (Tammeõie tee 10, Tammeõie tee 13, Tammeõie tee 11,

Tammeõie tee 9, Tammeõie tee 7, Tammeõie tee 5, Tammeõie tee 3, Tammeõie tee 1,

Tammeõie tee 2, Tammeõie tee L1, Tammelaane haljak 2) ja pos 15–17 (Laanemetsa tee L1,

Laanemetsa haljak 1, Laanemetsa haljak 2) ning lõpetatakse nimetatud kruntidel

detailplaneeringu koostamine.

PlanS § 129 lõike 1 punktid 1 ja 3 sätestavad, et detailplaneeringu koostamise võib lõpetada, kui

koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või kui

planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Lähtudes kohtuotsuses

toodud põhjendustest ja muudest käesolevas otsuses kirjeldatud asjaoludest, sh viidatud

uuringute tulemustest ja planeeringulahenduse elamukruntide osa negatiivsetest mõjudest

rohevõrgustiku toimimisele, ei näe volikogu antud juhul võimalust põhjendada elamukruntide

planeerimist rohevõrgustiku alal.

Kaalukaks ei saa pidada ka kinnistuomaniku erahuvi elamuarenduseks, sest maa kasutust sellisel

viisil piirasid juba enne kinnistu omandamist kehtinud üldplaneering ning rohevõrgustiku

teemaplaneering, mida detailplaneeringu koostamisest huvitatud isik ei ole vaidlustanud.

Eeltoodu alusel ja juhindudes kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 ja

haldusmenetluse seaduse §-st 4, 6, 43 lõikest 2 ja § 52 lõikest 1, planeerimisseaduse § 129 lõike

18

1 punktidest 1 ja 3, § 139 lõikest 1 ja lähtudes Vallavolikogu maa- ja planeerimiskomisjoni ning

keskkonna- ja heakorrakomisjoni seisukohtadest:

Viimsi Vallavolikogu

OTSUSTAB:

1. Jätkata planeeringumenetlust Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016 otsusega nr 75 algatatud ja

Viimsi Vallavolikogu 12.02.2019 otsusega nr 9 vastu võetud Randvere küla, Tammelaane

kinnistul ja osaliselt reformimata riigimaal.

2. Punkti 1 kohaselt jätkatud menetluse tulemusel kehtestada Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016

otsusega nr 75 algatatud ja Viimsi Vallavolikogu 12.02.2019 otsusega nr 9 vastu võetud Randvere

küla, Tammelaane kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneering kruntidel pos 12, pos

13 ja pos 14 (Tammelaane haljak 3, Tammelaane haljak 4 ja Tammelaane haljak 1).

3. Punkti 1 kohaselt jätkatud menetluse tulemusel lõpetada Viimsi Vallavolikogu 21.06.2016

otsusega nr 75 algatatud ja Viimsi Vallavolikogu 12.02.2019 otsusega nr 9 vastu võetud Randvere

küla, Tammelaane kinnistu ja osaliselt reformimata riigimaa detailplaneeringu koostamine,

detailplaneeringukohastel kruntidel pos 1 – 11 (Tammeõie tee 10, Tammeõie tee 13, Tammeõie

tee 11, Tammeõie tee 9, Tammeõie tee 7, Tammeõie tee 5, Tammeõie tee 3, Tammeõie tee 1,

Tammeõie tee 2, Tammeõie tee L1, Tammelaane haljak 2) ja pos 15 – 17 (Laanemetsa tee L1,

Laanemetsa haljak 1, Laanemetsa haljak 2).

4. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

5. Otsust on võimalik vaidlustada Tallinna Halduskohtus (Pärnu mnt 7, Tallinn) või esitada vaie

Viimsi Vallavolikogule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Atso Matsalu

vallavolikogu esimees